Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

KINNITATUD Siseministri …2024 käskkirjaga

nr 14-13.3/38-1… „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-

3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1

„Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ muutmine“ eelnõu“ LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Kristi Lillemägi ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 elluviija Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) palvel1 vähendame projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele “ mahtu seoses sellega, et PPA pakub projektis kavandatud meditsiiniteenust rahvusvahe lise

kaitse taotlejatele kuni 30. juunini 2024. a. Alates 1. juulist 2024. a muutub tervishoiuteenus te korraldamise seaduse2 paragrahv 52. Muudatuse kohaselt rahastatakse meditsiiniteenus t rahvusvahelise kaitse taotlejatele Tervisekassa kaudu riigieelarvelistest vahenditest.

Täpsustame sama projekti abikõlblike kulude loetelu ja lisame personalikulude alla

„muusikaõpetaja ja huvitegevuste eksperdi personalikulu“ ja „muusikalise õppega seotud vahendid“.

Vähendame sama projekti eelarvet ja seega toetuse andmise tingimuste käskkirja kogueelarvet.

TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise

tingimused“ eelarvest tuleneb vajadusest rakendada projekte erinevatel aegadel. Projektide lisamisel muudetakse TATi. Projekti „Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele “

meditsiiniteenusele planeeritud, aga kasutamata jääv raha säilitatakse tulevaste vajaduste katmiseks, sealhulgas Euroopa Liidu varjupaigaõigustiku reformiga seotud vajadusteks.

Täpsustame, et SiM-il on õigus pikendada makse aluseks olevate dokumentide menetlusaega, kui esitatud dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja

lisateavet. Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

1 PPA 14. mai 2024. a kiri nr 1.13-2.15/577-1 Siseministeeriumile 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus–Riigi

Teataja

2 (2)

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

Täpsustame, et elluviija esitab maksete prognoosi dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Täpsustame, et elluviijal on kohustus tagada projekti väljund- ja tulemusnäitaja te saavutamisega seotud info e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks.

Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalse id

põhimõtteid, lisatakse elluviijatele kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Lisanduvates projektides elluviidavad tegevused ei muuda riigiabi andmise analüüsi aluseid,

st eraldatav toetus ei ole riigiabi. Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on struktuuritoetuse registri

osa õige nimetus e-toetuse keskkond.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll- lehte täiendatud.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2024.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu saadetakse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

KÄSKKIRI

27.05.2024 nr 1-3/50 muudetud käskkirjaga xx.yy.2024 nr 1-3/…

Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr

1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1

„Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ muutmine“ eelnõu

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviijad

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium (edaspidi SiM)

2 (16)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme

nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Liidu AMIF eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise

rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 1

„tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja

töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TAT tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“

julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimisega“. TATis plaanitavad tegevused aitavad otseselt kaasa

Eesti julgeoleku ja turvalisuse tagamisele ning rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele ja arendamisele. Rahvusvahelise kaitse menetluse õiguspärasuse ja efektiivsuse tõusu aitavad saavutada päritoluriigi teabe

analüüsi tegevused, tõlkevõimekuse täiendamine, juriidilise toe tegevused, täiendavate ametikohtade loomine, nõustamisteenuse ja infosüsteemide ülalpidamise ja arendamise

tegevused ning reservametnike süsteemi täiustamine ja rakendamine massilise sisserände olukorraga paremaks toimetulekuks. Kui rahvusvahelise kaitse menetlus on õiguspärane , sh välismaalaste eripärasid ja erivajadusi arvestav ja tõhus, siis vähendatakse koormust

vastuvõtu- ja kohtusüsteemile. Kui kõik rahvusvahelise kaitse taotlejad on neile arusaadavalt oma õigustest ja kohustustest teavitatud ja toetatud kogu menetluse vältel,

siis seda suurem on välismaalaste teadlikkus ning kaasa aitamine menetlusele. Seeläbi väheneb menetluslike ning vastuvõtu alaste õiguste kuritarvitamiste võimalus. Kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate täiendavad tugiteenused võimaldavad parimal

viisil, sh võrdselt tagada kinni peetud rahvusvahelise kaitse taotlejate õigusi. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike

osakaal, usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TATi tegevused aitavad kaasa Siseturvalise arengukava 2020-2030 (edaspidi STAK) alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliit ika“ saavutamisele, mis seisneb rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamises ning

elluviimises, põhiõigusi toetavas rahvusvahelise kaitse ja kinnipidamispoliitikas. Lisaks kujundatakse STAK võimekuse „Tasakaalustatud rändepoliitika“ kohaselt Eesti

sisserändepoliitikat teadmiste põhiselt, tõhusalt ja paindlikult. Eesti sisserändepoliit ika

3 (16)

aitab kaasa julgeoleku tagamisele. Tegevustega tagatakse, et rahvusvahelise kaitse menetlused on läbi viidud ajaliselt tõhusalt ja õiguslikult kvaliteetselt. Rahvusvahe lise kaitse taotlejatele ja saajatele on tagatud tõlketeenus varjupaigamenetluse raames, sh

tugiteenuste, nt üldarstiabi või psühholoogilise nõustamise juures, et parandada võimekust probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi arusaadavaks

tegemisel. Kaasaegsed infosüsteemid tagavad kõrge kvaliteediga, ajakohase ja andmetega ühilduva rahvusvahelise kaitse menetluste tõhusa läbiviimise. Tugiteenuste pakkumine rahvusvahelise kaitse taotlejatele kinnipidamiskeskuses tuleneb põhiõigusi toetava

keskkonna loomise eesmärgist kinnipidamispoliitikas, maksimaalselt turvalise julgeoleku ja distsipliini tagamiseks, mille oluliseks meetmeks on huvitegevustega kaetud

mitmekesine ajakasutamine ning tervisekontroll.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi AMIFi

vahendite kasutamiseks. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid

TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemuse l, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmise le;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke1, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh

välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse

järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise

tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega infole ja

kommunikatsioonile; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr

2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses . 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

4 (16)

2.1. Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tagamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on tagada järjepidev õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa rahvusvahe lise kaitse menetluse võimekus.

Projektil on järgmised alategevused:

1. Nõustamisteenus

Projekti tegevuse alameesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate proaktiivne, individuaalne, objektiivne, neutraalne ja viibimiskohast sõltumatu lihtsast i kättesaadav ajakohane nõustamine kogu PPA menetlusprotsessi perioodil.

Nõustamise eesmärk on rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja abistamine ja toetamne.

Nõustaja ei osale rahvusvahelise kaitse menetluses, sh ei vahenda menetlusdokumente. Nõustamise raames tutvustatakse igale rahvusvahelise kaitse taotlejale talle arusaadaval viisil, sh talle arusaadavas keeles ning arvestades taotleja individuaalseid usulis i,

kultuurilisi, soolisi, vanuselisi jt eripärasid ning erivajadusi, tema õigusi ja kohustus i ning Eesti Vabariiki saabumise, viibimise, elamise ja lahkumisega seotud võimalus i ,

lähtudes kehtivast Euroopa Liidu, rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusraamistikust. Nõustamisel antakse erapooletult teavet ning toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja

osalemist menetluses. Selleks selgitatakse muuhulgas menetlustoimingute vajadust ja korraldust ning abistatakse taotlejat nendeks valmistumisel. Muuhulgas ei kallutata taotleja otsuseid vaid selgitatakse toetavalt erinevate otsuste õiguslikke tagajärgi.

Nõustamisteenuse oluliseks osaks on ajakohased lihtsalt arusaadavad, sh

audiovisuaalsed teabematerjalid täiskasvanutele ja lastele. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotlejat teiste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega kontakti saamiseel ja vajadusel riigi õigusab i saamisel. Inimesekeskne ja professionaalne nõustamine eeldab muuhulgas

vajaduspõhiselt inimese mitmekordset teavitamist, juhendamist ja nõustamist, vastavalt rahvusvahelise kaitse menetluse liigile või etapile ning välismaalase täpsustavate le jätkuküsimustele vastamist.

Nõustamisteenuse alategevusteks on:

- vähemalt kolme kvalifitseeritud nõustaja ametikoha täitmine ; - personaalne, sh eripärasid ja erivajadusi arvestav objektiivne ja usaldusväärne

nõustamine vahetu kohtumise, e-posti või videokohtumiste teel, mille käigus

leitakse inimesele kõige sobivamad rahvusvahelist kaitset ja rännet puudutavad lahendused ning aidatakse ennetada võimalikke rikkumisi;

- regulaarne koostöö PPA ja seotud asutuste nõustajatega ning vajadusel infotund ide korraldamine ja nendel osalemine;

- vajadusel infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine;

- nõustajate pidev koolitamine ja tugi, nt supervisioon, vajadusel koolitus- ja abimaterjalide koostamine ning kaasajastamine;

- nõustamisteenuse pidev analüüs, sh kliendirahulolu seire ja arendamine.

5 (16)

2. Päritoluriigi teabe analüüsi teenus Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada kvaliteetne päritoluriigi teabe kogumine ja

analüüs rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluste tarbeks. Päritoluriigi teave on rahvusvahelise kaitse taotluse osas koostatava otsuse üheks peamiseks tõendiks.

Päritoluriigi teave aitab rahvusvahelise kaitse taotluse menetlejal valmistada ette taotlejaga läbiviidavat isiklikku vestlust ja hinnata taotleja väidete usaldusväärsus t, taotleja subjektiivse tagakiusukartuse objektiivset põhjendatust ning päritolur i ik i

tagasipöördumise võimalikkust.

Päritoluriigi teabe analüüsi alategevusteks on: - vähemalt kahe päritoluriigi teabe eksperdi ametikoha täitmine; - päritoluriigi teabe analüüside koostamine;

- turvaliste riikide nimekirja koostamine ning kaasajastamine; - Euroopa Varjupaiga Tugiameti päritoluriigi teabe võrgustike töös osalemine;

- päritoluriigi teabe ekspertide koolitamine, sh eelkõige rahvusvahelistel koolituste l osalemine.

3. Juriidiline tugi

Projekti tegevuse alaeesmärk on tagada PPA rahvusvahelise kaitse taotluste menetlejatele kvaliteetne juriidiline tugi kogu menetlusprotsessi vältel ning esindada PPA-d kohtuvaidlustes.

Juriidilise toe alategevusteks on:

- vähemalt kahe rahvusvahelise kaitse valdkonna juristi ametikoha täitmine; - rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute ja haldusaktide koostamise juriidiline

toetamine;

- PPA kvaliteetne esindamine kohtutes rahvusvahelise kaitse taotlejate vaidlusta tud rahvusvahelise kaitse andmise, sellest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise

otsuse ja sellega seotud lahkumisettekirjutuse ja vajadusel kohaldatud sissesõidukeelu küsimustes;

- juristide koolitamine.

4. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomine

Projekti tegevuse alameesmärgiks on toetada tavapärase rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse tõstmist. Rahvusvahelise kaitse taotluste arv on hüppelise lt

kasvanud ning tavapärasest kiiremini on vajalik tagada suurem püsivõimekus rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimiseks, vastavalt kehtivale EL- i,

rahvusvahelisele ja riigisisesele õigusele. Täiendavate menetlejate ametikohtade loomise alategevusteks on:

- vähemalt viie täiendava rahvusvahelise kaitse taotluste menetleja ametikoha täitmine;

- ametnike, sh täiendavate menetlejate koolitamine.

5. Reservametnike võimekuse tõstmine

Projekti tegevuse eesmärgiks on PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse

valdkonna reservametnike süsteemi reform ning reservametnike koolitamine. Rahvusvahelise kaitse reservametnikud on PPA koosseisu kuuluvad ametnikud, kes

6 (16)

kaasatakse massilise sisserände olukorras rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute läbiviimisesse. Uue reservametnike kaasamise kontseptsiooni loomisel lähtutakse senisest praktikast ning õppuste käigus saadud teadmiste analüüsist, mis näitab, et kehtiv

reservametnike kaasamise süsteem ei toimi massilise sisserände olukorras piisavalt efektiivselt ja tõhusalt. Uus kaasamise süsteem tagab, et reservametnikke on piisav arv,

nad on piisava rahvusvahelise kaitse valdkondliku teoreetilise ja praktilise ettevalmistusega ning nende kaasamine on võimalikult operatiivne ja ei sea ohtu PPA teiste põhiülesannete täitmist.

Reservametnike võimekuse tõstmise tegevusteks on:

- uue rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise süsteemi kontseptsiooni loomine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna reservametnike kaasamise kontseptsiooni

rakendamise tegevuskava väljatöötamine ja kinnitamine; - ametnike, sh reservametnike pidev koolitamine.

6. Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja

Projekti tegevuse eesmärgiks on senisest ulatuslikum ja tõhusam rahvusvahelise kaitse infosüsteemide kasutajatoe korraldamine ja arenduste toetamine. Peakasutaja

ülesandeks on valdkonna infosüsteemide kannetes ja infoväljades vajalike paranduste, muudatuste ja täienduste operatiivne tegemine, mis omakorda tagab tõhusa ning õiguspärase rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimise. Rahvusvahelise kaitse

taotlejate arvu hüppelisest kasvust tingituna on tõusnud ka ametnike arv, kes kasutavad rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteeme. Seetõttu on tõusnud oluliselt ka

pöördumiste arv, mille lahendamist saab korraldada vaid süsteemi peakasutaja.

Rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutajaga seotud tegevusteks on:

- rahvusvahelise kaitse infosüsteemide peakasutaja ametikoha täitmine; - osalemine rahvusvahelise kaitse infosüsteemide arendamises;

- ametnike, sh peakasutajate koolitamine.

Erinevate varjupaigavaldkonnaga seotud aspektide (nt usulised, kultuurilised, soolised

jmt) paremaks mõistmiseks arvestatakse ametnike, sh reservametnike koolituste l läbivalt ka võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega ning vaimse tervise ja

psühhosotsiaalsete mõjudega. 2.1.2. Projekti tulemus

Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse menetlused tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud, nõustamisteenus on tagatud ja arendatud, infosüsteemide kasutajatugi on

tõhustatud, ametnikud on vastavalt nõuetele koolitatud ning reservametnike kaasamise uus kontseptsioon on välja töötatud ja rakendatud.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ning PPA ametnikud.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2027.

Projekti abikõlblikud kulud:

7 (16)

- personalikulud (nt päritoluriigi teabe ekspertide, juristide, nõustajate, menetleja te, rahvusvahelise kaitse teenuse infosüsteemide peakasutaja ning projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel, kohtumistel ja koolitustel osalemise kulud (sh päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates

riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i,

koolituse, seminari või konverentsi toimumist; - koolituskulud (sh koolitajate tasud, koolituse korraldamine, materjalide koostamine

jne); - seadmete soetamine/rent (nt IKT vahendid); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.2. Varjupaiga valdkonna IT arendused

2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide (nt RAKS jmt) järjepidev arendamine ja parimate lahenduste väljatöötamine ning töösse rakendamine.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: - SMITi rahvusvahelise kaitse teenuse püsimeeskonna ja vajadusel välispartne r ite

kaasamise rahastamine; - rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide parimate lahenduste väljatöötamine

ja analüüsitööde realiseerimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide järjepidevate arendustööde läbiviimine;

- rahvusvahelise kaitse valdkonna infosüsteemide liidestamine teiste, tõhusaks menetluseks vajalike infosüsteemidega.

2.2.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rahvusvahelise kaitse valdkonnaga seotud IT arendusi

järjepidevalt ja jätkusuutlikult realiseeritud. Arendustööde läbiviimisel on arvestatud tervikvaadet ja lähtutud valdkonna vajadustest. Infosüsteemidega seonduvad intsidendid on lahendatud ning vajalikud liidestused PPA ja teiste ametite

infosüsteemidega ning EL infosüsteemidega on teostatud.

2.2.3. Projekti sihtrühm Tegevuse otseseks sihtrühmaks on varjupaigamenetlusega seotud ametnikud. Kaudne sihtrühm on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu);

- õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, koolitajate töötasu, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud jms);

8 (16)

- seadmete soetamise ja rentimisega seotud kulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - infosüsteemide arendamise kulu (sh personalikulu jm);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.2.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

2.3. Tõlketeenus rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on säilitada ja suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele varjupaigamenetluses vajaliku tõlketeenuse kättesaadavust. Projekti eesmärgi täitmiseks võimaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja

saajatele PPA korraldatavate menetluste raames kvaliteetne ja regulaarne tõlketeenus nii ametnikega (nt rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmine, intervjuu ja nõustajaga

vestlus) kui ka kinnipidamiskeskuses meditsiinipersonali ja psühholoogiga suhtlemise l ning seeläbi tagatakse tõhus ning taotlejate õigustega arvestav rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmine ja menetlemine. Tõlketeenus üldarstiabi või psühholoogilise

nõustamise korral parandab patsiendi võimekust oma probleemi arstile selgitamisel ning arstil õige diagnoosi ja ravi patsiendile arusaadavaks tegemisel. Lisaks on õigeaegne ja

kvaliteetne tõlketeenus eelduseks kiire ja efektiivse menetluse läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on oluline, et menetlustoiminguid on võimalik teostada esimesel võimalusel, mis eeldab kiiret kvaliteetse tõlketeenuse kättesaadavust. Arvestades

kasvavat rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu, on oluline suurendada tõlketeenuse kättesaadavust. Tõlketeenuse pakkumisel tuleb arvestada sihtrühma eripära ja

vajadustega, sh tagada kõigi ligipääs tõlketeenusele (nt vajadusel viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge jm).

2.3.2. Projekti tulemus Projekti tulemusel on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tagatud õigeaegne

kvaliteetne tõlketeenus vajalikus mahus. Seeläbi on tagatud, et rahvusvahelise kaitse menetlused on tõhusalt ja õiguspäraselt läbi viidud.

2.3.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad.

2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.05.2023–31.12.2029.

Projekti abikõlblikud kulud: - personalikulud (sh projektijuhtimisega seotud tööjõukulu);

- tõlkekulud (sh kirjalik ja suuline tõlge); - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu; - erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.3.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.4. Tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele

2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavate le juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevuste le.

9 (16)

Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega. Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja

veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades

kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast tulenevaid piiranguid.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused:

1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahendid, ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024).

2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks kasutatavate

vahendite soetamine. 3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine.

4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe. 5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide

varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust

ja varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus

külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.

6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või

kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust.

2.4.2. Projekti tulemus

Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalikud

tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti-

või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tervishoiuteenuseid tagatakse projektis perioodil 01.04.2023-30.06.2024. Projekti tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu

kinnipidamistingimustes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad perioodil 01.04.2023-30.06.2024 arsti- ja

meditsiiniõeteenust kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalus tega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on

tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus.

2.4.3. Projekti sihtrühm Projekti otseseks sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse taotlejad.

2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2027, sh meditsiiniteenus t

osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024.

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised:

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded.

10 (16)

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja, muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert jms);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid, meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil

01.04.2023-30.06.2024; - kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse

tagamisega seotud kulud; - seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja

nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel); - riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

2.4.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet

2.5. Varjupaiga valdkonna IT arenduste ülalpidamiskulud

2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu

Projekti eesmärk on varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse IT süsteemide ülalpidamise ja jätkusuutlikkuse tagamine. Projekti raames viiakse läbi varjupaigasüsteemide IT arendus- ja haldustööd.

2.5.2. Projekti tulemus

Varjupaigasüsteemide arendus- ja haldustööd on läbi viidud ning seeläbi on IT süsteemide ülalpidamine jätkusuutlikult tagatud.

2.5.3. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) taotlejad ja saajad ning

menetluse läbiviijad. 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2029. Projekti abikõlblikud kulud:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, arendajad jne); - õppereisi, sõidu- ja lähetuskulud (sh päevaraha, kindlustus, majutus, kohalik

transport jms);

- koolituskulud (sh materjalide koostamine, ruumide ja esitlustehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu jms);

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.

11 (16)

2.5.5. Projekti elluviija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus 3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Tulemused ja näitajad

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtüh

ik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimek

use tagamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 120 420 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.1 Toetatud

osalejate arv, millest

omakorda

*õigusabi saanud

osalejate arv

arv 80 280 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaigavaldk

onna IT-

süsteemide

arendamine

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 0 250 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tõlketeenus

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

ja saajatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 60 210 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja, kes

on saanud tõlketeenuseid

varjupaigamenetluse protsessis. Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF O.1.1.2

Toetatud osalejate arv,

millest omakorda

*nende osalejate arv,

kes saavad muud liiki

toetust, sealhulgas

teavet ja abi kogu

varjupaigamenetluse

jooksul

arv 40 140 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses on

osaleja kolmanda riigi kodanikust rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

AMIF O.1.2

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 8 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab projektist

otsest kasu. Käesoleva näitaja tähenduses

on osaleja isik, kes tegeleb ametialaselt

Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga.

Osaleja andmed tuleb eristada soo ja

vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

Varjupaiga

valdkonna IT

arenduste

ülalpidamiskulud

Hooldatud IT

süsteemide arv

arv 1 1 Hooldatud IT süsteem.

12 (16)

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0.

5. Projektide eelarved

5.1. TAT eelarve on 6 764 427,04 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus (EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete kulude määr

(% otsestest kuludest)

Rahvusvahelise kaitse

menetlusvõimekuse tagamine

2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68%

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2029

Selgitav teave

Rahvusvahelise

kaitse

menetlusvõimekus

e tagamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 344 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust

arv 147 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Varjupaigavaldkon

na IT-süsteemide

arendamine

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 205 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 88 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

Tugiteenused

rahvusvahelise

kaitse taotlejatele

AMIF R.1.5 Nende

osalejate arv, kes

peavad koolitust

oma töö jaoks

kasulikuks

arv 28 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja peab

koolitust kasulikuks, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

AMIF R.1.6 Nende

osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et

nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv 23 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt kasu.

Selleks, et teha kindlaks, kas osaleja kasutab

oskusi ja pädevusi, tuleb igalt osalejalt küsida

tagasisidet.

13 (16)

Varjupaigavaldkonna

IT-süsteemide arendamine

1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53%

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Tugiteenused rahvusvahelise kaitse

taotlejatele

345 916,40 115 305,48 461 221,88 7%

Varjupaigavaldkonna IT arenduste

ülalpidamiskulu

232 091,37 77 363,79 309 455,16 0%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid

hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on kirjeldatud punktis 2 projektide all. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad

moodustada üldiselt kuni 10% projekti eelarvest, v.a punktis 2.4 kirjeldatud projekti puhul.

7.5. Elluviija peab tagama IKT seadmete ja süsteemide sihtotstarbelise kasutamise vähemalt

3 aastat pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt.

8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas

projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti

elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra;

8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 8.4. Punktis 8.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab

SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

14 (16)

8.5. Maksetaotlus tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates.

8.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.

8.7. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.

8.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sh järgima ostumenetluse läbiviimise nõudeid.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TAT projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas

(taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks).Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus;

9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu;

9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne

ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud

toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest;

9.3.9. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

15 (16)

9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui

riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Aruandlus

10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta

15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks

tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

10.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas

järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

11. TAT muutmine

11.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalse lt allkirjastatuna).

11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta.

11.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

16 (16)

11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneva l nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini.

11.6. SiM võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb

projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

13. Vaiete lahendamine

13.1. SiM otsuse või toimingu vaide või vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile.

13.2. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

14. Rakendussätted

Siseministri kuupäev käskkirja nr 1-3/… muudatused kehtivad alates 01.07.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontrollleht

Lisa 3. Toetuse andmise tingimuste kohta saabunud märkused

EELNÕU

Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme

nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise

tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja

nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused “ punktiga 11.1.

ning lähtudes Politsei- ja Piirivalveameti 14. mai 2024. a kirjast nr 1.13-2.14/577-1.

Muudan siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine

ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 2.4.1. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti tegevuste eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele menetluse ajaks

kinnipidamiskeskuses nende põhiõigused. Seejuures võimaldatakse kinnipeetavate le juurdepääs meditsiiniteenusele (perioodil 01.04.2023-30.06.2024) ja huvitegevuste le. Tugiteenuste pakkumisel arvestatakse nii teenuse kui ruumide ligipääsetavusega.

Huvitegevuste võimaldamise otsene eesmärk on jõustada rahvusvahelise kaitse taotlejate oskusi toimetulekuks vabanemisel. Projekti abil varustatakse vaba aja

veetmise olmeruumid arvuti riistvaraga, et tagada taotlejate info saamise õigus erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehtede ja õigusaktidega tutvumiseks, arvestades kinnipidamise aluseks olevaid ohuhinnanguid ja kinnipidamiskeskuse sisekorrast

tulenevaid piiranguid.

Projekti raames viiakse ellu järgmised tegevused: 1. Arsti- ja õendusteenus, psühholoogi- ja psühhiaatriteenus, meditsiinivahend id, ravimid, uuringud, analüüsid jne (perioodil 01.04.2023-30.06.2024).

2. Vaba aja veetmise võimalustele suunatud tegevused. Vaba aja veetmiseks kasutatavate vahendite soetamine.

3. Huvitegevuse toetamine, sh selleks vajalike vahendite soetamine. 4. Taotlejate toimetuleku toetamiseks püsivalt korraldatud inglise ja eesti keele õpe. 5. Taotlejate parimate huvide ja õiguste tagamiseks vaba aja veetmise olmeruumide

varustamine. Selleks uuendatakse kinnipidamiskeskuse audio- ja videoruumi sisustust ja varustatakse see videokonverentsitehnikaga. Lisaks varustatakse olmeruumid

vajaliku arvuti riistvaraga, et tagada juurdepääs infole, sh luuakse taotlejatele võimalus külastada veebi teel erinevate asjakohaste organisatsioonide kodulehti ja tutvuda õigusaktidega. Olmeruumide varustamisel jälgitakse ligipääsetavuse nõudeid.

6. Taotlejate transpordikorraldus, nt taotluse vastuvõtmise kohast või

kinnipidamiskeskusest rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusesse. Vajadusel toetatakse rahvusvahelise kaitse taotleja ühekordset majutust. “.

2. Muudan käskkirja punkti 2.4.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.2. Projekti tulemus

Vastuvõtutingimuste direktiivi4 kohaselt tuleb taotlejatele tagada vajalikud tervishoiuteenused, mis hõlmavad vähemalt vältimatu abi ning haiguste ja raskete vaimsete häirete põhiravi. Samuti tuleb erivajadustega taotlejatele tagada vajalik arsti-

või muu abi, sealhulgas vajaduse korral asjakohane vaimse tervise ravi. Tervishoiuteenuseid tagatakse projektis perioodil 01.04.2023-30.06.2024. Projekti

tegevuste tulemusena on tagatud taotlejate õigused, heaolu kinnipidamistingimustes ning toimetulek vabanemisel. Taotlejad, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse, saavad perioodil 01.04.2023-30.06.2024 arsti- ja meditsiiniõeteenus t

kinnipidamiskeskuse ravikabinetis või vajadusel meditsiiniasutuses. Lisaks toetatakse taotlejaid vaba aja sisustamise võimalustega organiseeritud huvitegevuse, keeleõppe ja

sportimisvõimaluste kaudu. Vajadusel on tagatud taotlejate transporditeenus ja majutus.

3. Muudan käskkirja punkti 2.4.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.04.2023–31.12.2027, sh meditsiiniteenus t

osutatakse perioodil 01.04.2023-30.06.2024.

Projekti võimalikud abikõlblikud kulud on järgmised:

- personalikulud (sh projektijuhtimine, huvijuhtimine, spordiinstruktor, keeleõpetaja muusikaõpetaja, huvitegevuste ekspert jms);

- õppevisiitidel, seminaridel, konverentsidel ja koolitustel osalemise kulud (sh

päevaraha, transport, majutus, osalustasud, kindlustus). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse

õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 45 päeva enne õppevisiid i, koolituse, seminari või konverentsi toimumist;

- teenuste ja tegevuste korraldamisega seotud tõlkekulud kinnipidamiskeskuse kodukorra ja olmetasandi teemadel;

- meditsiiniteenuse kulud (sh õendus- ja arstiteenus, psühholoogiteenus ning vajadusel psühhiaatriteenus, tervisekontroll, akuutne ravi, operatsioonid, ravimid, meditsiinivahendid, uuringud, analüüsid jms) kinnipeetud taotlejatele perioodil

01.04.2023-30.06.2024; - kinnipidamiskeskuses pakutavate teenuste ja tegevuste kulud, sh huvialategevus (sh

huvialategevuste vahendid, teler, arvutimängud, sportimisvahendid), keeleõpe (st stabiilsed inglise ja eesti keele õppe kursused ning vajalikud keeleõppe vahendid), sporditegevusega ja muusikalise õppega seotud vahendid, ligipääsetavuse

tagamisega seotud kulud; - seadmete soetamise ja rendikulu (nt konverentsitehnika e-kohtuistungite ja

nõustamiste läbiviimiseks kinnipeetavatega veebi teel); - riigisisesed transpordikulud ja majutuskulu; - kommunikatsioonitegevuste ja teavitamise kulu;

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega sätestatakse rahvusvahelise

kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded .

- erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstavad maksud.“.

3. Muudan käskkirja punkti 5.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„5.1 TAT eelarve on 6 764 427,04 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%).

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering (EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr (% otsestest

kuludest)

Rahvusvahelise kaitse menetlusvõimekuse

tagamine

2 501 192,10 833 730,70 3 334 922,80 4,68%

Varjupaigavaldkonna IT-süsteemide arendamine

1 778 120,40 592 706,80 2 370 827,20 2,53%

Tõlketeenus

rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele

216 000,00 72 000,00 288 000,00 3%

Tugiteenused

rahvusvahelise kaitse taotlejatele

345 916,40

115 305,48

461 221,88

7%

Varjupaigavaldkonna

IT arenduste ülalpidamiskulu

232 091,37 77 363,79 309 455,16 0%

4. Täiendan käskkirja punkti 8.6. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates

dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“. 5. Täiendan käskkirja punkti 8.7. lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

6. Muudan käskkirja punkti 9.3.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest dokumendihaldussüsteemi kaudu;“. 7. Muudan käskkirja punkti 9.3.7. ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama

korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks;“.

8. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

9. Muudan käskkirja punkti 11.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või

abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) dokumendihaldussüsteemi kaudu esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.“.

10. Muudan käskkirja punkti 12.2. ja sõnastan selle järgmiselt:

„12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.“.

11. Asendan käskkirja punktides 2.1.4., 8.5., 9.3.5., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e- toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“ vastavas käändes.

12. Asendan TAT lisa „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga 2 (lisatud).

Käskkiri jõustub alates 1. juulist 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa1. Seletuskiri

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

27.05.2024 nr 14-13.3/38-1

Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh

varjupaigamenetluse tugevdamine ja

arendamine“ muutmine“ eelnõu

Siseministeerium esitab ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning elluviijatele teadmiseks

käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud

siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“.

Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisa 1. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse

tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine“ seletuskirja eelnõu

Lisa 3. „Siseministri 20. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/50 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 1.1 „Varjupaigasüsteemi, sh varjupaigamenetluse tugevdamine ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ tervikteksti kavand

2 (2)

Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kristi Lillemägi 6125147 [email protected]