Muudatusettepanekutest ja arvamustest riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikogu õiguskomisjon

27.05.2024 nr 1-6/2946-2

Muudatusettepanekutest ja arvamustest

riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse 417 SE kohta

Riigikogu menetluses on riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE. Nimetatud eelnõu esimese lugemise järel anti võimalus esitada muudatusettepanekuid ja arvamusi eelnõu kohta. Siseministeerium on tutvunud Isamaa

fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Jahimeeste Liidu ja Eesti Relvaomanike Liidu ettepankutega.

Leiame, et riigilõivumäärade tõstmine eelnõus toodud kujul on vajalik, põhjendatud ning kooskõlas riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega. Täpsemad selgitused on

toodud käesoleva kirja lisas (lisatud).

Elektrilevi OÜ arvamus ei ole seotud Siseministeeriumi vastutusvaldkonnas olevate

riigilõivude tõstmisega. Seetõttu leiame, et me ei saa anda sellele arvamusele seisukohta, küll aga saab sellekohase seisukoha esitada Kliimaministeerium.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: Siseministeeriumi selgitused esitatud ettepankutele, märkustele ja arvamustele

Kertu Nurmsalu 6125084 [email protected]

Siseministeeriumi selgitused esitatud ettepankutele, märkustele ja arvamustele

I. Kodakondsuse ja migratsiooni valdkond

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Isamaa fraktsioon

1 Eelnõu paragrahvi 1 punkt 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„55) paragrahvi 272 lõikes 14 asendatakse arv „45“ arvuga „67“;“

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada.

Esitatud eelnõu järgi tagaks PPA kiirkorras isikutunnistuse või elamisloakaard i

väljastamise senise viie tööpäeva asemel kahe tööpäeva jooksul ning reisidokumenti senise kahe tööpäeva asemel ühe tööpäeva

jooksul.

Ettepanekute järgi oleks kiirkorras isikutunnistuse taotlemine 22 eurot kõrgem tavapärasest riigilõivumääras t,

elamisloakaart 26 eurot kõrgem tavapärast lõivust ning reisidokument 27 eurot kõrgem

võrreldes tavapärase lõivuga. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et isikut

tõendava dokumendi kiirkorras väljastamine tähendab taotleja erikohtlemist võrreldes teiste taotlejatega, isik võetakse

tavaprotsessi järjekorrast välja, tema jaoks korraldatakse ümber dokumentide

isikustamise tööliin, dokumendikontro ll võtab tema dokumendi eelisjärjekorras vahele ja kuller toimetab tema dokumendi

dokumenditrükikeskusest PPA teenindusse.

Eeltoodust hoolimata, ei tule ca 50 % isikutest kiirkorras taotletud dokumendile ettenähtud ajal PPA teenindusse järgi. Veel

enam, üle 200 kiirkorras taotletud dokumenti hävitatakse, sest neile ei olegi

järgi tuldud kuue kuu jooksul. Võib järeldada, et sest ligikaudu pooled kiirkorras dokmendi taotlenud isikutest ei ole seda

tegelikult vajanud.

Eeltoodud põhjustel oleme seisukohal, et kiirkorras dokumendi taotlemise riigilõivumäär peaks olema oluliselt suurem

tavapärasest riigilõivumäärast.

2 Eelnõu paragrahvi 1 punkt 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Sama vastus, mis märkusele nr 1.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

„56) paragrahvi 272 lõikes 15 asendatakse arv „64“ arvuga „96“;“

3 Eelnõu paragrahvi 1 punkt 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„58) paragrahvi 272 lõikes 16 asendatakse arv „58“ arvuga „87“;“

Selgitus: Käesolevate muudatusettepanekute eesmärk on

mitte tõsta kiirkorras väljastatavate isikut tõendavate dokumentide

riigilõivusid ebaproportsionaalselt kõrgele, vaid tõsta neid riigilõive proportsionaalselt samas suuruses

teiste isikudokumentide riigilõivude tõusuga

Sama vastus, mis märkusele nr 1.

Eesti Keskerakonna fraktsioon

1 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 25 ja 25. Välja jäetav tekst:

25) paragrahvi 270 lõigetes 1 ja 2 asendatakse arv „13“ arvuga „150“;

26) paragrahvi 270 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „180“;

Selgitus: Eelnõu näeb ette Eesti kodakondsuse saamise või taastamise

taotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumist varasema 13 euro asemel 150 eurot. Välisesinduses senise 15 euro

asemel 180 eurot. Tegemist on 12- kordse tõusuga. Riik peab olema

huvitatud sellest, et inimesed taotleksid kodakondsust rohkem. Hinna niivõrd suur tõstmine võib inimestel võtta selle

huvi ja motivatsiooni ära. Seetõttu tuleks jääda kehtivate määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate

toimingute lõive pole pikka aega sisulise lt muudetud, näiteks aastal 2002 tuli nende

toimingute eest tasuda 200 krooni, mis teeb ca 12,8 eurot võrreldes tänase 13 euroga. Tegu on kindlasti märgatava tõusuga, kuid

kodakondsuse taotlemine peaks olema ühekordne elusündmus. Samuti on

haldusorganil õigus isik riigilõivu tasumises t vabastada või tasutavat summat vähendada tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt.

2 2. Eelnõust välja jätta § 1 punktid 30-

32. Välja jäetav tekst: 30) paragrahvi 272 lõike 1 esimeses

lauses asendatakse arv „30“ arvuga „45“;

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Paraku on isikut tõendavate dokumentide väljastamise kulu riigile tõusnud ja

riigilõivude sätestamisel tuleks nendest kuludest reeglina lähtuda. Just samadel

põhjustel, mille olete välja toonud

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

31) paragrahvi 272 lõike 1 esimeses

lauses asendatakse arv „55“ arvuga „75“; 32) paragrahvi 272 lõike 1 teises lauses

asendatakse arv „20“ arvuga „35“;

Selgitus: Eelnõu näeb ette isikutunnistuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivude tõusu. ID kaart on

kodaniku jaoks üks olulisemaid dokumente. Pole asjakohane tõsta

riigilõive niivõrd oluliste toimingute puhul. Muudatusettepanekuga soovitakse jätta antud riigilõivu

määrad samasuguseks.

(isikutunnistuse olulisus isiku jaoks),

kehtestatakse riigilõiv veerandi võrra tegelikust väljaandmise kulust madalam.

3 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 33-35. Välja jäetav tekst:

33) paragrahvi 272 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv „40“ arvuga

„70“; 34) paragrahvi 272 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv „65“ arvuga

„100“; 35) paragrahvi 272 lõike 2 teises lauses asendatakse arv „30“ arvuga „60“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest. Paljude elanike jaoks on tegemist

olulise toiminguga, mistõttu pole asjakohane seda määra tõsta.

Muudatusettepanekuga soovitakse jätta antud riigilõivu määrad samasuguseks.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada.

Riigilõiv elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest arvestab

haldusorgani tegelikke kulusid, v.a iseteeninduskeskkonnas taotlemise puhul, seal taotledes on lõiv 10 eurot madalam.

Kulupõhimõtet arvestades tulebki riigilõ ive teatud aja möödudes muuta. Lähtuvalt isiku majanduslikust olukorrast on võimalik ta

vabastada riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

4 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 40. Välja jäetav tekst: 40) paragrahvi 272 lõikes 6

asendatakse arv „100“ arvuga „150“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotluse

läbivaatamise eest 100 eurolt 150 eurole. E-residentsus on Eesti

kaubamärk ning tänu sellele on Eesti kogunud tuntust tänu selle kontseptsiooni uudsusele ja

arengupotentsiaalile.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. E-residentsus on välismaalasele pakutav hüve ja riigilõ iv

kehtestatakse omakulust ca 14 % kõrgem. Samuti oleme seisukohal, et 50 eurone tõus

ei mõjuta neid välismaalastest ettevõtjaid, kele eesmärk on Eesti e-teenuseid kasutades Eesti majandust soodustada. Juhime

tähelepanu veel sellele, et välisesinduses väljastamise kaudu tasutakse riigilõ ivu

täiendavalt 20 eurot (RLS § 272 lõige 20). Kuna suures osas valivad e-residendid oma dokumendi väljastamise kohaks

välisesinduse, siis tasuvad nad juba täna

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Muudatusettepanekuga soovitakse

jätta antud riigilõivu määra samasuguseks, et e-residentsus jääks kättesaadavaks mõistliku hinnaga ning

selle vastu oleks rohkem huvilisi.

riigilõivu 100 eurot + 20 eurot.

Siseministeeriumis on ettevalmistamise l isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu,

mille kohaselt, ei võetaks enam e-residendi taotlejalt väljastamise eest täiendavat tasu.

Muudatuste üheaegsel jõustumisel 2025. aastal, tõuseks e-residendilt võetav riigilõ iv sisuliselt mitte 50 eurot vaid 30 eurot.

5 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 41. Välja jäetav tekst:

41) paragrahvi 272 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega

isikule ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule

isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõ ivu 20 eurot. Nimetatud isikule

elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõ ivu 30 eurot. Kui nimetatud toimingut

taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu,

tasutakse riigilõivu vastavalt 15 või 25 eurot.“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivusid toimingutele alaealistele,

puudega isikutele ja pensionäridele. Antud isikutele on alati kehtinud soodusmäärad ja antud soodusmäärad

võiksid ka edaspidi kehtima jääda. Käesolevas majanduskeskkonnas ei

tohiks tõsta määrasid puuetega inimestele, alaealistele ja pensionäridele.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Sättega kehtestatakse nendele sihtgruppide le

soodsam riigilõiv võrreldes üldkorras taotlejatega. Võrreldes kehtiva seadusega

kohaldub soodsam riigilõiv kõikidele alaealistele lastele.

6 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 42 kuni 44.

Välja jäetav tekst:

42) paragrahvi 272 lõike 8 esimeses lauses asendatakse arv „45“ arvuga „60“;

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada.

Reisidokument on oluline dokument, kuid Siseministeeriumi hinnangul ei ole tegu

sellises ulatuses tõusuga, mis teeks reisidokumendi omamise võimatuks. Tegu on vabatahtliku dokumendiga, mille

peamine eesmärk on võimaldada reisimis t

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

43) paragrahvi 272 lõike 8 esimeses

lauses asendatakse arv „70“ arvuga „90“;

44) paragrahvi 272 lõike 8 teises lauses asendatakse arv „35“ arvuga „50“;

Selgitus: Eelnõu soovitakse tõsta riigilõivu reisidokumendi taotluse

läbivaatamise eest. Pass on kodaniku jaoks üks olulisemaid dokumente. Pole

asjakohane tõsta riigilõive niivõrd oluliste toimingute puhul. Muudatusettepanekuga soovitakse

jääda kehtiva riigilõivu määra juurde.

kolmandatesse riikidesse. Tõus on küll

märgatav, kuid viimase kümne aasta jooksul on reisidokumentide riigilõivu tõstetud ühe korra viie euro võrra ning kehtiv

riigilõivumäär ei kata tegelikke kulutusi.

7 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 46. Välja jäetav tekst:

46) paragrahvi 272 lõikes 10

asendatakse arv „20“ arvuga „25“; Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu alla 18-aastasele isikule, puudega isikule või pensionäridele reisidokumendi taotluse läbivaatamise

eest. Antud isikutele on alati kehtinud soodusmäärad ja antud soodusmäärad

võiksid ka edaspidi kehtima jääda. Käesolevas majanduskeskkonnas ei tohiks tõsta määrasid puuetega

inimestele, alaealistele ja pensionäridele.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada.

Oleme nõus, et nendele isikutele peaks olema soodsam riigilõiv, kuid see ei pea

ilmselt püsima alaliselt muutumatuna. Eelnõuga sätestatakse läbivalt, et soodustatud isikute riigilõivud on umbes

poole soodsamad.

8 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 48-50.

Välja jäetav tekst:

48) paragrahvi 272 lõike 11 esimeses lauses asendatakse arv „55“ arvuga „80“;

49) paragrahvi 272 lõike 11 esimeses

lauses asendatakse arv „80“ arvuga „110“;

50) paragrahvi 272 lõike 11 teises lauses asendatakse arv „45“ arvuga

„70“; Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu isikutunnistuse väljaandmise

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Juhul kui isikul on vaja reisida, siis loomulikult on

isikutunnistuse ja reisidokumendi samal ajal taotlemine mõistlik, sest see on soodsam. Ka haldusorganile on sellise taotluse

menetlemine soodsam ning kehtestatav riigilõivumäär arvestab omakulu.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

taotluse läbivaatamise eest koos

reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega. ID kaardi ja passi korraga taotlemine on tihtiesinev

nähtus, nii ID kaart kui pass on kodaniku jaoks olulisimad

dokumendid. Antud majanduskeskkonnas pole asjakohane tõsta riigilõive niivõrd oluliste

toimingute puhul. Muudatusettepanekuga soovitakse

jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

9 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 51 ja 51

Välja jäetav tekst: 51) paragrahvi 272 lõike 12 esimeses

lauses asendatakse arv „70“ arvuga „90“;

52) paragrahvi 272 lõike 12 teises lauses asendatakse arv „60“ arvuga

„80“; Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise

eest koos reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega. Paljude elanike jaoks on olulise toiminguga,

neid dokumente tihti taotletakse koos, mistõttu pole asjakohane seda määra

tõsta. Muudatusettepanekuga soovitakse jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada eelmises punktis toodud põhjusel, tegu on omakuluga.

10 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 53 Välja jäetav tekst:

53) paragrahvi 272 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega

isikule ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule

isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise taotluse

läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 35

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Kuigi soodustatud riigilõivumäär muutub kallimaks, soodustus

siiski säilib - ka nn komplekstaotluse eest võetav riigilõivumäär on soodusgruppide le

vähem kui pool sellise taotluse menetlemise omakulust.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

eurot. Nimetatud isikule elamis loa

väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse

riigilõivu 40 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja

Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõivu vastavalt 30 või 35 eurot.“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu alla 18-aastasele isikule, puudega isikule või pensionäridele isikutunnistuse väljaandmise taotluse

läbivaatamise eest koos reisidokumendi väljaandmise taotluse

läbivaatamisega. Antud isikutele on alati kehtinud soodusmäärad ja antud soodusmäärad võiksid ka edaspidi

kehtima jääda. Käesolevas majanduskeskkonnas ei tohiks tõsta

määrasid puuetega inimestele, alaealistele ja pensionäridele.

11 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 54-55

Välja jäetav tekst:

54) paragrahvi 272 lõigetes 14 ja 15 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „kahe“;

55) paragrahvi 272 lõikes 14 asendatakse arv „45“ arvuga „250“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu ID kaardi kiirkorras

taotlemisele. Kui varasemalt maksis antud toiming 45 eurot, siis eelnõuga

tõuseks see 250 eurole. Tõus oleks pea 6-kordne. ID kaarti taotletakse kiirkorras mõjuval põhjusel. On

ebaproportsionaalne niivõrd olulisele toimingule panna nii suur hind.

Riigilõivu määra kehtestamise üldpõhimõtteks on, et kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks

vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks liiga suur ning et

selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava tuluallika loomine.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Kiirdokumentide

osas on asjakohane Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekule esitatud vastus.

Samuti palume arvestada, et kiirkorras taotletava dokumendi kõrge riigilõivumäär ei ole karistus ja samuti ei ole dokumendi

mitteomamise eest ette nähtud karistust. Kui isik ei soovi tulevikus oma isikutunnistus t

või elamisloakaarti saada kahe tööpäeva jooksul, võib ta oodata koos kõikide teiste taotlejatega üldises järjekorras. Kui isikul on

dokument kehtetu, ei järgne riigi poolt mitte ühtegi sanktsiooni.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Jääb küsitavaks, kas isikutunnistuse

kiirkorras tegemise puhul riigilõivu kuuekordne tõstmine on selle põhimõttega kooskõlas. Riigikohus on

muuhulgas märkinud, et riigilõivuseadus § 4 lg 2 sätestab, et

toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja

majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära

kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Arvestades, et dokumendi olemasolu on üks olulisematest kodanike

kohustustest, siis karistada inimesi selle kiirkorras taotlemise eest ja viia

makseraskustesse, pole õiglane ega proportsionaalne meede. Samuti tuleb arvestada, et dokumente saab taotleda

digitaalselt, mistõttu peaksid kulud hoopiski vähenema, mitte tõusma.

12 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 56

Välja jäetav tekst: 56) paragrahvi 272 lõikes 15

asendatakse arv „64“ arvuga „250“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise

eest kiirkorras. Kui varasemalt maksis antud toiming 64 eurot, siis eelnõuga

tõuseks see 250 eurole. Niivõrd suur hinnatõus ei ole proportsionaalne. Riik ei saa riigilõivude näol luua täiendavat

tuluallikat.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Siseministeeriumi hinnangul on isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse kiirkorras

menetlemise puhul tegu riigi poolt pakutava hüvega ja tavakorras taotlemisest peab seda

eristama oluline riigilõivumäära vahe.

13 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 57-58

Välja jäetav tekst: 57) paragrahvi 272 lõikes 16

asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „ühe“; 58) paragrahvi 272 lõikes 16

asendatakse arv „58“ arvuga „250“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu passi kiirkorras taotlemisele. Kui varasemalt maksis antud toiming

45 eurot, siis eelnõuga tõuseks see 250

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Antud hetkel

puudub võimekus menetleda ja väljastada kõikide isikut tõendavate dokumentide

taotlusi kiirkorras. Oleme nõus, et reisidokumendi taotletakse kiirkorras mõjuval põhjusel, kuid ilmselt taotletakse ka

tavakorras reisidokumenti isiku jaoks mõjuval põhjusel. Seetõttu oleme

seisukohal, et kiirkorras taotletava dokumendi riigilõivumäär peab olema tavakorras taotletavast dokumendist olulise lt

kõrgem.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

eurole. Tõus oleks pea 6-kordne. Passi

taotletakse kiirkorras mõjuval põhjusel. On ebaproportsionaalne niivõrd olulisele toimingule panna nii

suur hind. Riigilõivu määra kehtestamise üldpõhimõtteks on, et

kehtestatakse riigilõiv sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud, kuid samas ei oleks

liiga suur ning et selle eesmärgiks ei saaks riigile iseseisva täiendava

tuluallika loomine. Jääb küsitavaks, kas passi kiirkorras tegemise puhul riigilõivu kuuekordne tõstmine on selle

põhimõttega kooskõlas. Riigikohus on muuhulgas märkinud, et

riigilõivuseadus § 4 lg 2 sätestab, et toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist,

eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest

lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Arvestades, et reisidokumendi

olemasolu on kodanike jaoks üks olulisemaid toiminguid, siis karistada

inimesi selle kiirkorras taotlemise eest ja viia makserakustesse, pole õiglane ega proportsionaalne meede. Samuti

tuleb arvestada, et dokumente saab taotleda digitaalselt, mistõttu peaksid

kulud hoopiski vähenema, mitte tõusma.

14 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 62-63

Välja jäetav tekst:

62) paragrahvi 273 lõikes 1 ja § 274 lõikes 1 asendatakse arv „64“ arvuga „225“;

63) paragrahvi 273 lõikes 1

asendatakse arv „95“ arvuga „255“; Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest. Hetkel maksab

toiming 54 eurot, eelnõuga soovitakse see tõsta 225 euroni, sama ka

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Välisesinduses

taotlemine on ka edaspidi kallim, sest arvestatakse Välisministeeriumi kulus id.

Elamisloa puhul arvestatakse kulupõhimõtet. Juhime tähelepanu, et see lõiv on püsinud sisuliselt muutumatuna

alates aastast 2009, mil tähtajalise elamis loa taotluse läbivaatamise eest tuli tasuda 1000

krooni. Riigi kulud ei ole püsinud muutumatuna ja seetõttu ei ole Siseministeeriumi hinnangul tegu

ebaproportsionaalse tõusuga.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

välisesinduses taotluse

läbivaatamisega. Tegemist on ebaproportsionaalselt suure tõusuga. Imelik on ka see, et nii Eestis kui

välisesinduses tehtavate toimingute hinnad võrdsustatakse.

Muudatusettepanekutega soovitakse jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

15 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 64-65 64) paragrahvi 273 lõikes 2 ja § 274

lõikes 2 asendatakse arv „96“ arvuga „250“;

65) paragrahvi 273 lõikes 2 asendatakse arv „125“ arvuga „280“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest. Hetkel maksab

toiming 96 eurot, eelnõuga soovitakse see tõsta 250 euroni, sama ka välisesinduses taotluse

läbivaatamisega, kus antud toiming tõuseb 280 euroni. Tegemist on

ebaproportsionaalselt suure tõusuga. Riik peaks olema huvitatud täiendavast tööjõust, riigilõivude järsu tõstmisega

võivad inimesed loobuda töötamiseks antava tähtajalise elamisloa

taotlemisest. Muudatusettepanekutega soovitakse jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa riigilõivumäär

kehtestatakse omakulust ca 13% kõrgem, sest töötamiseks antav elamisluba on

välismaalasele antav hüve ning arvestatakse naaberriikide regulatsioone. Nagu seletuskirjas märgitud konkureerime kõrgelt

kvalifitseeritud välistööjõu saamiseks oma naabritega, kuid selle eesmärgi

saavutamiseks ei pea riik tasuma lõivusta tud toimingute omakulu välismaalase eest. Töötamiseks antava tähtajalise elamis loa

riigilõivumäär on püsinud sisulise lt muutumatuna alates 2003. aastast, mil see oli 1500 krooni ehk 95,8 eurot.

16 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 66-67. 66) paragrahvi 273 lõikes 3 ja § 274

lõikes 3 asendatakse arv „160“ arvuga „350“;

67) paragrahvi 273 lõikes 3 asendatakse arv „190“ arvuga „380“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest. Hetkel maksab

toiming 160 eurot, eelnõuga soovitakse

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Sarnaselt töötamiseks antava elamisloaga, on

ettevõtluseks antava tähtajalise elamis loa riigilõivumäär omakulust ca 12 % kõrgem.

Samuti ei ole ka ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa riigilõivumäära üle 20 aasta tõstetud, 2003. aastal oli see 2500

krooni ehk 159,78 eurot.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

see tõsta 350 euroni, sama ka

välisesinduses taotluse läbivaatamisega, kus antud toiming tõuseb 380 euroni. Tegemist on

ebaproportsionaalselt suure tõusuga. Riik peaks olema huvitatud ettevõtluse

arengust ning ettevõtjate meelitamisest, riigilõivude järsu tõstmisega võivad inimesed loobuda

ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa taotlemisest ning hakata

tegutsema ettevõtlusega teises riigis. Muudatusettepanekutega soovitakse jääda kehtivate riigilõivu määrade

juurde.

17 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 69-71.

69) paragrahvi 273 lõikes 5 ja § 274 lõikes 5 asendatakse arv „31“ arvuga

„115“; 70) paragrahvi 273 lõikes 5

asendatakse arv „60“ arvuga „145“; 71) paragrahvi 273 lõikes 6

asendatakse arv „64“ arvuga „185“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta erinevaid riigilõive tähtajalise elamisloa toimingutega, k.a neid

toiminguid, mis puudutavad sugulasi. Samuti tõstetakse riigilõive pikaajalise

elaniku elamisloa taotluse läbivaatamise eest. Muudatusettepanekutega soovitakse

jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Eesti kodanikust

pereliikme elamisloa menetluse läbiviimiseks kehtestatakse omakulus t

odavam soodusmäär. Eelnevalt on toodud näiteid, kus nimetatud riigilõivumäärasid ei ole aastaid tõstetud, seetõttu on praegused

riigilõivumäära tõstmised ka järsemad.

18 Eelnõust välja jätta § 1 p 72.

72) paragrahvi 273 lõikes 7

asendatakse arv „24“ arvuga „93“; Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu alaealistele ja pensionäride le pikaajalise elaniku elamisloa taotluse

läbivaatamise eest. Antud isikutele on alati kehtinud soodusmäärad ja antud soodusmäärad võiksid ka edaspidi

kehtima jääda. Käesolevas

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Soodusmäära küll tõstetakse, kuid see kehtestatakse ca pooles

ulatuses tegelikest kulutustest ja tavapärasest määrast (93 eurot vs 185 eurot). Samuti toome välja, et pikaajalise elaniku

elamisloa taotlemine on ühekordne sündmus.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

majanduskeskkonnas ei tohiks tõsta

määrasid puuetega inimeste le, alaealistele ja pensionäride le. Muudatusettepanekutega soovitakse

jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

19 Eelnõust välja jätta § 1 p 73.

73) paragrahvi 274 lõikes 4

asendatakse arv „24“ arvuga „115“; Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu alaealistele ja pensionäridele tähtajalise elamisloa pikendamise

taotluse läbivaatamise eest. Antud isikutele on alati kehtinud soodusmäärad ja antud soodusmäärad

võiksid ka edaspidi kehtima jääda. Käesolevas majanduskeskkonnas ei

tohiks tõsta määrasid puuetega inimestele, alaealistele ja pensionäridele.

Muudatusettepanekutega soovitakse jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Eespool oleme mitu korda toonud näiteks, et kehtivad

riigilõivumäärad on aastaid või isegi aastakümned olnud muutmata ning seetõttu on käesoleval ajal nende tõstmine järsk.

Siiski, soodustatud kategooriad säilivad ja neile on riigilõivu määr umbes pool

tavakorras taotlemisest (115 vs 225).

20 Eelnõust välja jätta § 1 punktid 74-75. 74) paragrahvi 275 esimeses lauses

asendatakse arv „65“ arvuga „140“;

75) paragrahvi 275 teises lauses asendatakse arv „48“ arvuga „130“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta riigilõivu lühiajalise töötamise

registreerimise taotluse läbivaatamise eest. Hetkel maksab toiming 65 eurot, eelnõuga soovitakse see tõsta 140

euroni, sama ka välisesinduses taotluse läbivaatamisega, kus antud toiming

tõuseb 130 euroni. Tegemist on ebaproportsionaalselt suure tõusuga. Riik peaks olema huvitatud täiendavast

tööjõust, riigilõivude järsu tõstmisega võivad inimesed loobuda taotlustest.

Muudatusettepanekutega soovitakse jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Arvestades tõusnud kulusid, tõuseb lühiajalise töötamise

registreerimise taotlemise eest võetav riigilõiv tõuseb 140 euroni ja iseteeninduses

130 euroni. Tööandjad arvestavad välismaalasest töötaja kutsumisega kõiki kulusid, ka riigilõivu. Samas on ka tööandja

huvides, et Eestisse kutsutavat välismaalas t põhjalikult kontrollitakse, sest tööandjal on

välismaalaste seaduses sätestatud kutsuja kohustused. Siseministeerium on seisukohal, et välismaalaste valdkonnas

tehtavaid toiminguid ei peaks riik välismaalase või tööandja eest

kompenseerima.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

21 Eelnõust välja jätta § 1 punkt 81

Välja jäetav tekst: 81) paragrahvi 276 lõige 8 muudetakse

ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) 6–11aasta vanuse lapse pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.“;

Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu 6–11 aasta vanuse lapse pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest. Kui varasemalt oli riigilõiv 40

eurot, siis eelnõuga soovitakse see tõsta 60 euroni. Pole proportsionaalne

tõsta riigilõive toimingute eest, mis puudutavad lapsi. Muudatusettepanekuga soovitakse

jääda kehtivate riigilõivu määrade juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Tegu on Välisministeeriumi ettepanekuga, mida Siseministeerium toetas. Ka pikaajalise viisa

väljaandmisel on kulud tõusnud, välisministeerium on selgitanud, et tehakse

põhjalikumat taustakontrolli ning suurenenud on tööjõukulud välisesinduses. Pikaajalist viisat menetleb ka Politsei- ja

Piirivalveamet. Seletuskirjas on selgitatud, et erinevalt

elamisloa taotlustest, on pikaajalise viisa menetlemise eest võetav riigilõiv olnud seni PPA-s ja välisesinduses ühetaoline. Seda

põhjusel, et elamisloa puhul on menetlevaks asutuseks alati PPA ning Välisministeeriumi

täiendavad kulud on seotud taotluse vastuvõtmisega ja edastamisega PPA-le. Pikaajalise viisa taotlusi menetlevad nii PPA

kui Välisministeerium vastavalt taotluse esitamise kohast.

II. Rahvastiku toimingute valdkond

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Isamaa fraktsioon

1 7) paragrahv 338 tunnistatakse kehtetuks.;“

Selgitus: Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on

muuta abielu sõlmimine riigilõivuvabaks.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid palume mitte arvestada. Kehtiva RLS-i §

338 kohaselt tasutakse abielukande tegemise eest riigilõivu 30 eurot. Abielukande

tegemise riigilõivumäär on kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast ja juba siis oleks kulupõhise arvestuse järgi riigilõ iv

pidanud olnud tegelikult 40 eurot. Kulupõhise arvestuse aluseks olnud töökoha

keskmine maksumus on tõusnud 66%. Uued riigilõivud on saadud lisades varem kehtinud riigilõivu määradele töökoha

keskmise maksumuse tõusu 66% ja lisaks 5 eurot rahvastikuregistri portaali töös

hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest. Võttes aluseks juba 2016. aastal kulupõhise 40

eurot, lisades sinna 66% ehk 40*1,66=66,4, lisades veel 5 eurot ehk 66,4+5=71,4 eurot.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Lõivustatud toimingute hüvitised KOV- idele igal aastal suurenenud. Võrreldes 2016. aastaga on KOV-idele makstavad

hüvitised suurenenud 66%. Seega ei kata rahvastiku toimingute riigilõivumäärad

enam nende eest KOV-idele makstavaid hüvitisi.

Seega suurendatakse eelnõuga abielukande tegemise eest riigilõivu 70 euroni. Kehtiv

riigilõivumäär 30 eurot ei ole kooskõlas RLS-i § 4 lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega. Kui abielukande tegemise

eest enam üldse riigilõivu ei tasutaks, siis oleks see riigile täiendav kulu. 2022. aastal

sõlmiti 6386 abielu. Kui abielukande tegemise eest riigilõvi tulevikus enam ei tasutaks, siis tuleks riigieelarvest leida raha

nende abielukanne tegemiseks.

Eesti Keskerakonna fraktsioon

1 17. Eelnõust välja jätta § 1 punkt 87

Välja jäetav tekst: 87) paragrahvi 338 tekstis asendatakse

arv „30“ arvuga „70“ Selgitus: Eelnõuga soovitakse tõsta

riigilõivu abielukande tegemise eest. Varasem riigilõiv 30 eurot tõuseb 70

euroni. Käesolev tõus ei ole proportsionaalne, arvestades, et on jõustunud seadusemuudatus, millega

on võimalik abiellumisavaldus esitada digitaalselt. Käesolev peaks omakorda

vähendama kulusid. Samuti peab riik olema huvitatud sellest, et abielusid sõlmitaks rohkem ja väiksem riigilõiv

just seda soodustab. Sellele viitab ka asjaolu, et näiteks lahutuste puhul on

riigilõiv suurem kui abielukande puhul. Muudatusettepanekuga soovitakse jääda kehtiva riigilõivu

määra juurde.

Täname tehtud ettepanekute eest, kuid

palume mitte arvestada. Kehtiva RLS-i § 338 kohaselt tasutakse abielukande tegemise

eest riigilõivu 30 eurot. Abielukande tegemise riigilõivumäär on kehtinud muutumatuna alates 2016. aastast ja juba siis

oleks kulupõhise arvestuse järgi riigilõ iv pidanud olnud tegelikult 40 eurot.

Kulupõhise arvestuse aluseks olnud töökoha keskmine maksumus on tõusnud 66%. Uued riigilõivud on saadud lisades varem

kehtinud riigilõivu määradele töökoha keskmise maksumuse tõusu 66% ja lisaks 5

eurot rahvastikuregistri portaali töös hoidmise ja arendamise ning rahvastikuregistri kasutajatoe eest. Võttes

aluseks juba 2016. aastal kulupõhise 40 eurot, lisades sinna 66% ehk 40*1,66=66,4,

lisades veel 5 eurot ehk 66,4+5=71,4 eurot. Kehtiv riigilõivumäär 30 eurot ei ole

kooskõlas RLS-i § 4 lõikes 1 nimetatud kulupõhimõttega.

Kui uus riigilõiv hakkab kehtima 2025. aastast, siis ka uus riigilõivumäär ei kata

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

kõiki tehtavaid kulutusi abielukande

tegemisel, sest seoses töökoha keskmise maksumuse tõusuga (prognoositud järgmine aasta 4,6%) tõusevad iga-aastaselt ka

kohaliku omavalitsuse üksustele makstavad hüvitiste määrad. Seetõttu on oluline

riigilõivu tõstmine abielukande tegemise puhul vähemalt 70 euroni. SIM-i tuluprognoos abielukande tegemisel

Abielukande

tegemine

2022. aasta toimingute arv

5768

2022. aasta

toimingute kulu 338 351

Tulu kehtivate riigilõivumääradega

(30 eurot)

173 040

Tuluprognoos uute riigilõivumääradega (70 eurot)

403 760

III. Relvaseaduse valdkond

Arvamus SiM kommentaar

Eesti Jahimeeste Selts

1 EJS-i juhatuse liikmed analüüsisid ja arutasid eelnõud põhjalikult.

Vaatamata korrigeeritud eelnõule on riigilõivude tõus märkimisväärne.

Kardame, et selline kordades hinnatõus mõjub pärssivalt jahimeeste arvule. Jahimehed on täna riigi partnerid ja

täidavad olulisi avalikke ülesandeid. Hea näide on siin metssigade Aafrika

katku ohjamine. Sellel aastal küttisime vabatahtlikus korras pea 14 tuhat metssiga.

See on suur arv ja ka suur kulu jahimeestele. Kui jahimeeste osakaal

väheneb ja riik peab hakkama seda teenust tellima, läheb see riigile kordades kallimaks.

Jahirelv ei ole tänapäeva Eesti jahimeestele luksusese vaid tööriist,

millega ühiskonna poolt tellitud tööd

Täname esitatud arvamuse eest, kuid palume mitte arvestada.

Eesti Jahimeeste Seltsiga on SIM kohtunud eelnõu ettevalmistamise käigus. Arvestades

sellelt kohtumiselt saadud tagasiside on tehtud riigilõivumäärades muudatusi, sh langetatud riigilõivude määrasid, võrreldes

algselt planeerituga. Enamik relvavaldkonna riigilõivumääras id

on püsinud samal tasemel 2015. aastast. Arvestades, et viimastest riigilõivude muudatustest alates on kasvanud olulise l

määral nii tööjõu-, IT- ja olmekulud, on otstarbekas riigilõivumäärasid tõsta, et

teenuste osutamine oleks jätkusuutlik. Lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad

riigilõivumäärad kataksid PPA

Arvamus SiM kommentaar

tehakse ulukite arvukuse

reguleerimisel. Olgu see arvukuse vähendamine avariide arvu vähendamiseks, suurkiskjate küttimine

kahjude vähendamiseks, sõraliste reguleerimine metsa ja põllukahjude

optimeerimisel, kevadine hanede heidutus või kobraste arvukuse reguleerimine jms.

Palume võimalusel veelkord lõivude suurused üle vaadata ja korrigeerida

neid, mis tavajahimeest kõige enam mõjutavad. Ühtlasi teatame ka, et võimalusel soovime osaleda

ettepanekute/arvamuste arutelul.

tegevuskulud tegevus- ja relvalubade

väljastamise teenuse osutamisel. Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul on arvestatud sellega, et kehtestatavad

riigilõivude suurused oleksid sellised, mis kataks senisest suurema osa teenuse

osutamisega kaasnevatest kuludest. Uued riigilõivumäärad on mitmel juhul väiksemad, kui on tegelikult riigile teenuse

osutamisega kaasnev kulu.

Eesti Relvaomanike Liit

1 Eesti Relvaomanike Liit leiab, et

seaduseelnõu on Relvaseaduse osas vastuvõetamatu, kuna pakutud

riigilõivumäärade tõus on ebaproportsionaalselt suur ning puudulikult põhjendatud. Sellise l

määral riigilõivude tõstmine mõjuks negatiivselt mitte ainult relvaomanike

laskeharrastuse ja eneseteostuse le võimalustele, vaid ka siseturvalisuse le ning kaitsetahtele. Eesti Relvaomanike

Liit peaks mõistlikuks ning huvigruppidele arusaadavaks

riigilõivude tõusu samal määral, kui tarbijahinnaindeksi tõus aastatel 2015- 2023, s.o. ~50 %.

Täname esitatud arvamuse eest, kuid palume

mitte arvestada. Enamik relvavaldkonna riigilõivumäärasid on püsinud samal tasemel

2015. aastast. Arvestades, et viimastes t riigilõivude muudatustest alates on kasvanud olulisel määral nii tööjõu-, IT- ja

olmekulud, on otstarbekas riigilõivumäärasid tõsta, et teenuste

osutamine oleks jätkusuutlik. Lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)

toimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad

kataksid PPA tegevuskulud tegevus- ja relvalubade väljastamise teenuse osutamisel. Eelnõuga kavandatavate

muudatuste puhul on arvestatud sellega, et kehtestatavad riigilõivude suurused oleksid

sellised, mis kataks senisest suurema osa teenuse osutamisega kaasnevatest kuludest. Uued riigilõivumäärad on mitmel juhul

väiksemad, kui on tegelikult riigile teenuse osutamisega kaasnev kulu.