| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-1/240849/2403133 |
| Registreeritud | 27.05.2024 |
| Sünkroonitud | 28.05.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus) |
| Toimik | 14-1/240849 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo Lepmets & Nõges |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Lepmets & Nõges |
| Vastutaja | Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Ott Lepmets
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Lepmets & Nõges
Teie 20.05.2024 nr
Meie 27.05.2024 nr 14-1/240849/2403133
Härra vandeadvokaat
Palusite õiguskantsleril kontrollida karistusseadustiku § 12¹ punkti 2 ja § 184 lõike 2¹ põhiseadusele
vastavust.
Süüteoga tekitatud varalise kahju rahalise ulatuse ja süüteokoosseisule vastava karistuse
määratlemisel on Riigikogul suur otsustusruum. Riigikogu otsustada on, kuidas kujundada riigi
karistuspoliitikat ja mõjutada kuritegelikku käitumist.
Ettepanekud karistusseadustiku muutmiseks võite esitada Riigikogule. Samuti saate sellised
ettepanekud edastada Justiitsministeeriumile, kelle pädevuses on välja töötada karistusõigust
puudutavaid õigusakte.
Kui tegemist on konkreetse juhtumiga, siis igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda
asjassepuutuva seaduse sätte põhiseadusevastaseks tunnistamist (põhiseaduse § 15 lg 1 lause 2).
Karistusseadustiku eriosa paragrahvis või selle lõikes ettenähtud karistuse põhiseadusele vastavust
saab kontrollida üksnes juhul, kui kriminaalasjas ei saa kohaldada mõnda üldosas sätestatud
leevendavat regulatsiooni, mis näeb ette võimaluse mõista sanktsiooni alammääras sätestatust
kergem karistus ja mille kohaldamisel mõistetav karistus oleks kohtu hinnangul õige (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.11.2003 otsus asjas nr 3-4-1-9-03, p 13; 25.09.2015
otsus asjas nr 3-4-1-13-15, p 30).
Õiguskantsler ei saa asuda Riigikogu asemele ja hakata kaaluma, milline võiks olla süüteoga
tekitatud varalise kahju rahaline ulatus ja süüteokoosseisule vastava karistuse määr või kuidas peaks
üldiselt karistuspoliitikat kujundama. Õiguskantsleri pädevuses pole kujundada karistuspoliitikat
ega ette valmistada vastavaid õigusaktide eelnõusid. Sestap ei pea õiguskantsleri võimalikuks
hinnata kõnealuste sätete põhiseaduspärasust. Loodetavasti on selgitusest veidi abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel Kristel Lekko 693 8443, [email protected]