Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Triin Eliis Toomiste

Advokaadibüroo Magnusson OÜ

[email protected]

Teie 25.04.2024 nr saada.rik.ee Meie 27.05.2024 nr 2.2-9/24/1201-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Tekkinud on küsimused seoses tööle kandideerivate isikute andmete säilitamisega. Infotelefonile

helistades paluti vastuste saamiseks esitada küsimused kirjalikult. Järgnevalt esitame küsimused,

mis on tekkinud seoses kandideerivate isikute andmete säilitamisega. Levinud on praktika, mille

kohaselt säilitatakse kandidaatide andmeid õigusvaidluste tarbeks 1 aasta. Võrdse kohtlemise

seaduse § 25 näeb ette, et kahju hüvitamise nõue seoses diskrimineerimisega aset leidnud õiguste

rikkumise tõttu aegub ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest

teada sai või pidi teada saama. See tähendab, et isik võib nõude esitada ka rohkem kui aasta

peale värbamisprotsessi lõppu, kuna isik võib diskrimineerimise avastada näiteks aasta peale

värbamisprotsessi lõppu. Kas see tähendab, et andmete säilitamine nt 1,5 või 2 aastaks oleks ka

mõistlik? Kas selleks, et säilitada kandidaatide andmeid õigusvaidluste tarbeks on vaja läbi viia

õigustatud huvi analüüs? 2011. aasta juhendmaterjalis (juhendmaterjal: Isikuandmete

töötlemine töösuhetes.pdf), lk 37 on välja toodud et „Sulgemist tuleks kasutada juhul, kui

andmeid on vajalik säilitada veel mõne aja vältel mitteaktiivses kasutuses, nt võimalike vaidluste

puhuks.“ Sellest tulenevalt on tekkinud küsimus, mida tähendab andmete sulgemine praktikas?

Kas neid on vaja eraldi hoida teistest failidest või kuidagi koodi alla panna või mida see

täpsemalt tähendab? Oleksime väga tänulikud selgituste eest.

Esmalt märgime, et juhend isikuandmete töötlemise töösuhetes on veel uuendamata, mistõttu on

seal ka mõningad vanad terminid, sh andmete sulgemine. Juhendi uuendamine on Andmekaitse

Inspektsiooni tööplaanis. IKÜM ja uus IKS andmete sulgemise mõistet ei tunne. Pigem saab

andmete sulgemise all mõista sisuliselt seda, et andmed, mida enam kogumise eesmärgil vaja ei

ole, tuleb kustutada. Kui andmeid on vaja veel üksikul eesmärgil, tuleb tagada, et andmetele

pääsetakse juurde vaid kitsalt konkreetselt sellel eesmärgil.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab

olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes

kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi

seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste

mitteammendav loetelu on artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust

läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise.

Etteruttavalt saame selgitada, et üheks võimalikuks õiguslikuks aluseks saab eelduslikult olla

õigustatud huvi. Samas peame vajalikuks täpsustada, et kui andmetöötlejal on huvi mingite

isikuandmete töötlemise vastu, ei tähenda see automaatselt ka seda, et ta saab isikuandmete

töötlemisel automaatselt tugineda õigustatud huvi alusele. Vastutava töötleja huvi õigustatus on

2 (2)

vaid lähtepunkt ehk üks elementidest, mida tuleb analüüsida ning see, kas õigustatud huvi alusele

saab tugineda, sõltubki andmetöötleja ja andmesubjekti huvide tasakaalustamise tulemusest.

Õigustatud huvi korral on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul kui andmesubjekti huvid

või põhiõigused ja –vabadused ei ole tähtsamad, võttes arvesse andmesubjekti mõistlikke ootusi,

mis põhinevad tema suhtel andmetöötlejaga. Igal juhul tuleks õigustatud huvi olemasolu hoolikalt

hinnata, sealhulgas seda, kas andmesubjekt võib andmete kogumise ajal ja kontekstis mõistlikkuse

piires eeldada, et isikuandmeid võidakse sellel otstarbel töödelda. Andmesubjekti huvid ja

põhiõigused võivad olla andmetöötleja huvidest tähtsamad eelkõige juhul, kui isikuandmeid

töödeldakse olukorras, kus andmesubjektil ei ole mõistlik eeldada edasist töötlemist.

Tähele tuleb panna seda, et IKÜM art 6 lg 1 p-s f sätestatud õigustatud huvi alusel on andmetöötlus

seaduslik vaid siis, kui korrektselt on läbi viidud poolte huvide põhjalik kaalumine (analüüs),

millest nähtub selgelt järeldus andmete töötlemise õigustatuse kohta ehk läbi on viidud ja

kirjalikult dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs. IKÜM art 6 lg 1 p-s f on ette nähtud

kolm tingimust, mis kõik peavad täidetud olema, et isikuandmete töötlemine oleks lubatud:

1) andmetöötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud

huvi;

2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;

3) andmetöötleja või andmeid saava kolmanda isiku huve ei kaalu üles kaitstava

andmesubjekti põhiõigused ja –vabadused.

Seega tuleb alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma,

mismoodi andmetöötleja huvid kaaluvad üles isiku õiguse privaatsusele ning kui see leiab tõestust,

siis kuidas andmetöötleja saab töödelda isikuandmeid nii, et see riivaks võimalikult vähe isiku

privaatsust.

Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on Andmekaitse Inspektsioon selgitanud eraldi

juhendis, mis on leitav siit.

Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma asutuse andmekaitsetingimustes või olema

andmesubjektidele muul viisil kättesaadav.

Kokkuvõtvalt saamegi öelda, et seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi

viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise. Kui õigustus

andmetöötluseks puudub, siis ei tohi andmeid töödelda.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel