Taotlus

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1

OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

2

SISUKORD

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 3

2. Kavandatav tegevus ............................................................................................................. 6

2.1 Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................ 6

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 7

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine .................................................... 9

2.4 Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 11

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ............................................................................................. 12

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 12

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus) .................................................................................................................................. 12

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

.............................................................................................................................................. 14

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................. 15

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

.............................................................................................................................................. 15

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....................................... 16

3.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................... 22

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ....................................................................... 22

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 24

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus ............................................................................................................ 24

4.2 Mõju piiriülesus .............................................................................................................. 26

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................ 26

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega .................................................................................................... 27

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

.............................................................................................................................................. 27

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 30

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid .............................................................. 32

3

1. Üldine teave Taotleja Infragreen OÜ (registrikood: 16740489, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024

ehitusloa taotluse nr 2411271/05475 (menetlus nr 430075) Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee 1 OS05005 püstitamiseks. Ehitusprojekti koostaja on OÜ Reaalprojekt

(registrikood: 10765904, aadress: Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna tn 45, 71008, e-

post: [email protected]) ning ehitamist teostavad isikud on KMG Infra OÜ

(registrikood: 16638472, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2,

11415, e-post: [email protected]) ja Infragreen OÜ.

Joonis 1 Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee paiknemine

Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Rae vallas Soodevahe külas. Taotlus on esitatud

järgmistele rajatisele:

1) Soodevahe ringristmik (EHR kood 221459123), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee (katastritunnus: 65301:003:1177), 11 Tallinna ringtee T20 (65301:001:3555), 11

Tallinna ringtee T46 (65301:001:4854), 1116 Lagedi ühendustee L1 (65301:003:0942), 11290

Tallinn-Lagedi tee T10 (65301:001:6416) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel;

4

2) Juurdepääsutee 1 OS05005 (EHR kood 221459642), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee T46 (65301:001:4854) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Teerajatiste kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (VEE1089200,

minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558)

kaitse all ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi (KLO9102648) ja võldase

(KLO9102649) leiukohad. Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka

II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohtadeks – suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9133628),

veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii,

KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9133627) ja põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks. Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt

nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi

idakaldal kaitsealaga Külma talu park (KLO1200373) ning teerajatised asuvad nõrgalt

kaitsmata põhjaveega alal. Seega tuleb otsustajal Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 punkti

8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kavandatud ehitustööde kohta,

mis võib eeldatavalt mõjutada eelnevalt nimetatud kaitstavaid loodusobjekte.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

5

Eelhinnang on koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ alusel. Ehitusseadustiku § 39 lõike 2 alusel (kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti) annab ehitusloa TTJA ning on otsustaja KeHJS tähenduses. KeHJS §

11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse

KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Eelhinnangu koostamisel on kasutatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud „Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja

analüüsi“, kus on antud põhjalikud ja asjakohased mõjuhinnangud Soodevahe laoplatsi

ehitamise, kasutamise ja juurdepääsuteede kohta. Antud eelhinnangu eesmärgiks on hinnata

vaid Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamistöödega kaasnevaid mõjusid.

Soodevahe laoplatsi kohta on koostanud TTJA KMH eelhinnangu „Soodevahe laoplatsi ning

sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ 2024. aastal.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ka ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on keskkonnariskid kaardistatud ja vastavad meetmed

välja töötatud. Seega on keskkonnaalane informatsioon enne eelhinnangu koostamist juba

varasemalt kokku kogutud ja asjakohased keskkonnameetmed välja töötatud. Vajadusel on

eelhinnangus keskkonnaalast informatsiooni uuendatud, täiendatud ja täpsustatud.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 6 alusel on kaitstav

looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst

või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. LKS § 4 lõike 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik

looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole

kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eelpool tulenevast

tuleb otsustajal kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada

Keskkonnaametiga, sest Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke, mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana kaitse all ning kus

esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park, mille valitsejaks on

Keskkonnaamet ning Soodevahe ringristmik ning juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata

põhjaveega alal. Rajatav juurdepääsutee kattub veel ka kogu ulatuses rohevõrgustiku alaga, mis

piirneb olemasoleva teega, mida uuendatakse seoses rajatava ringristmikuga.

6

2. Kavandatav tegevus Järgnevates peatükkides 2.1 - 2.8 on kirjeldatud ehitusalal plaanitavat tegevust, selle seost

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, loodusressursside kasutamist,

energiakasutust, tegevusega kaasnevaid mõjutegureid, jäätmete teket ja nende käitlemist ning

avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkust.

2.1 Tegevuse iseloom ja maht Rajatav juurdepääsutee 1 algab maanteede 11290 Tallinn-Lagedi ja 1116 Lagedi ühendustee

ristmikult. Olemasolev T-kujuline ristmik on ette nähtud ehitada ümber ringristmikuks.

Jääkreostusega alad ohustavad inimeste tervist reostunud joogivee tarbimisel ning puutudes

otseselt kokku mürgiste ainetega. Jääkreostuskollete andmebaasi on koondatud andmed üle 300

ohtliku kolde kohta, jagunedes kolmeks eraldi kategooriaks – eriti ohtlikud ulatusliku

keskkonnamõjuga, ohtlikud olulise keskkonnamõjuga ning kohaliku tähtsusega

jääkreostusobjektid (http://www.maves.ee/jaakreostus/). Vastavalt Keskkonnaregistri

keskkonnaohtlike objektide (k.a. jääkreostusobjektid) andmebaasile ei ole Soodevahe asukohta

loendis märgitud.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Neljanda haruna lisandub

ristmikule Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009.

Projekteeritud on 1 sõidurajaga ringliiklus ristmik, sisemise raadiusega 14,5 m. Sõiduraja

laiuseks on 6 m. Projekteeritud 1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus, planeeritud

sellisel kujul kuni 5 aastaks. Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe

infrastruktuuri keskuse toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine).

Juurdepääsutee 1 OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb

olemasoleval kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Väikese raadiusega plaanikõvera

tõttu on projekteeritud kõvera ulatuses kate laiusega 8,0 m. Tugipeenarde laiuseks on

kavandatud 0,5 m.

Juurdepääsutee 1 alla on projekteeritud üks truup. Teelt tulev pinnavesi on põikkaldega juhitud

tee nõlvadele, kust see edasi, kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära, või külgkraavi

puudumisel valgub maapinnale ning infiltreerub pinnasesse, või voolab maapinnal maapinna

langu suunas. Selleks, et saavutada projekteeritavate teede pikaealisus, on

teekonstruktsioonidele vajalik tagada sobilik niiskusrežiim. Piisab teeprofiili kõrgusega

pinnasevee eeldatavast kõrgtasemest ning teeprofiili piisava kõrgusega olemasolevast

maapinnast või külgkraavide olemasolul kraavide põhjast, et konstruktiivsed kihid avaneksid

nõlvale. Külgkraave saab kavandada vaid vajalike eesvoolude olemasolu korral. Projekteeritud

truubi päised on ette nähtud kindlustada min 12 cm suuruste munakividega betoonalusel

(C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma

veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja

poolt rajatud veekogumise kohtadesse. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt

liikudes kraavide ülesvoolu edasi.

Käesoleva objekti maa-alal puuduvad olemasolevad maaparandussüsteemid.

7

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad Rae vallas Soodevahe külas, mis jääb Rae

valla üldplaneeringu alale (maa sihtotstarve valdavalt maatulundusmaa ja osaliselt

transpordimaa, hajaasustusega ala, mis külgneb tiheasustusega, sh tootmis- ja ärimaadega), mis

on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Üldplaneeringu põhjal:

„moodustab Soodevahe küla piirkond kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest

ruumiliselt eraldatud, mistõttu on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda

territooriumilt väljuvaid kahjulikke mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud

transpordi-infrastruktuuridega, millest tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid

tegevusi“.

Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Soodevahe laoplatsi maa-ala juhtotstarve metsa- ja

transpordimaa, kus rajatav juurdepääsutee jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku tuumalale.

Rohevõrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tuumaladest ning neid ühendavatest

koridoridest. Üldplaneeringu kohaselt: „tuleb rohevõrgustiku toimimist takistavate

infrastruktuurielementide rajamise korral ette näha meetmed võrgustiku normaalset toimimist

takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab

säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 protsenti territooriumist ning

arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste hindamiseks ja

rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks. Uue raudteetrassi rajamisel tuleb

rohekoridoride paiknemine üle vaadata ja vähendada raudtee ning rohevõrgustiku konfliktala

Rae piirkonnas“. Rae valla üldplaneeringus on Harju maakonnaplaneeringu alusel kavandatava

raudteena kajastatud Rail Baltica trassi osa.

Soodevahe ringiristmik ning juurdepääsutee jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi

eriplaneeringu Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ alale. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu

raudteetrassi koridorile Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla

maakonna piirini. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande põhjal on sinna ette nähtud

rajada Soodevahe sõlmjaam, mida käesolevas eelhinnangus ei hinnata. Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ lahendust

kajastab ka Harju maakonnaplaneering 2030+.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõus (seisuga 01.04.2024) on viidatud OÜ Consultare koostatud Soodevahe külas

raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi

järeldustele, mille kohaselt: „on kavandatud Soodevahe sõlmjaam ehitada välja kahes etapis. 1.

ehitusetapi eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi

rajamiseks tehtav ehitustegevus hõlmab raadamist, laoplatsi alust väljakaevet ja tagasitäidet

ning osale ladustamisalast ajutise katendi rajamist. Olemasolevate kraavide asukohti

muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse täiendavaid kraave alles jäävast

maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse tagamiseks. 1. ehitusetapp ehk

Soodevahe sõlmjaama ehitusaegse laoplatsi ettevalmistustööd viiakse läbi enne põhitrassi ja 9

sõlmjaama ehitamise algust. Keskkonnalase info kogumise ja analüüsi põhjal kui kavandatava

tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnanõudeid, antud soovitusi ja välja töötatud

leevendusmeetmeid, siis 1. ehitusetapiga olulist mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja varale

ei kaasne. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning

toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud ajutised ja lokaalsed. Enne

ehitustööde algust tuleb üle kontrollida turbavõtukoha paiknemine projektialal, objekt

dokumenteerida ning info tuleb edastada registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

8

Meetmed raadamise, väljakaeve ja tagasitäite käigus võõrliigi leviku tõkestamiseks tuleb anda

1. ehitusetapi ehitusloa tingimustena. Soodevahe sõlmjaama valmimisjärgset müraseiret

teostada minimaalselt kahes järgus – 1. ja 2. ehitusetapis. 1. ehitusetapi valmimisel kui laoplatsil

viiakse läbi iseloomulikke tegevusi iseloomulikus mahus nii et mõõtmiste tulemusena saab

hinnata täiendavate müraleevendusmeetmete vajalikkust“. 2. ehitusetapiga ehk Soodevahe

sõlmjaama rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi

lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH aruandes, mida käesolevas eelhinnangus

eelhinnangu eesmärgist tulenevalt ei hinnata.

Käesoleva projektala lähedusse jäävad detailplaneeringud:

1) Soodevahe küla Raba kinnistu ja lähiala DP

2) Soodevahe küla ja Rae küla Tallinna ringtee Lagedi ning Karla liiklussõlmede

detailplaneering

Joonis 2. Lähedalasuvad detailplaneeringud

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei sea takistusi ümbruskonnas

paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus

9

vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödel tuleb

arvestada olemasolevate infrastruktuuri objektide ja nende piirangutega.

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Puuraukude suudmete

ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 37,7…39,5 meetrit. Pinnakate koosneb

valdavalt moreenist, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mulla ja turbamulla kihiga.

Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille

pealispinnani käesolevas uuringus ei puuritud.

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi

kaupa ülevalt alla:

Asfalt – moodustab olemasolevate sõiduteede katte paksusega 6…13 cm. Puuraugus nr 10

esineb asfaldi all freesasfaldiga kiht paksusega 29 cm.

Bituumeniga stabiliseeritud kiht – materjali leidub sõidutee katendis puuraugus nr 3,

suudmest 11 cm sügavusel ning 31 cm paksuselt.

Lubjakivikillustik – kihti on puuraukudes nr 1, 3 ja 6 asfaldi ja peenliiva all paksusega

20…32,5 cm.

Kruuspinnased – moodustavad sõiduteede mulde. Materjal on beeži, halli ja pruuni värvi ning

hinnangulise puurimistakistuse järgi tihe. Läbilõikes on esindatud liivane kruus, liivaga mölline

kruus ja kruusane liiv.

Liivast kruusa esineb puuraugus nr 2, suudmest 0,15 meetri sügavusel ning 0,55 meetri

paksuselt.

Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 49,3%, liiva 40,4% ja peenosiseid 10,3%. Kiht on

mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks saGr.

Liivaga möllist kruusa leidub puuraukudes nr 1 ja 7 maapinnast 0,30…0,45 meetri sügavusel

ning paksusega 0,10…0,65 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 44,5%, liiva

39,3%, peenosiseid 16,2% kaalust ning voolavuspiiriga 17,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Materjali ISO järgseks nimetuseks on sasiGr ning kiht liigitub A pinnasegruppi.

Kruusast liiva leidub puuraukudes nr 1, 3 ja 6 teekattest 0,65…1,10 meetri sügavusel ning

paksusega 0,50…1,20 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 21,4%, liiva 69,5%

ja peenosiseid 9,1%.

Materjal on mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks grSa.

Lubjakivi lahmakad – on puuraukudes nr 2 ja 6 kruuspinnase all, maapinnast 0,70…1,35

meetri sügavusel ning 0,10…0,45 meetri paksuselt.

Peenliiv – kihti esineb puuraukudes nr 3 ja 4 mulla või killustiku all, suudmetest 0,15…0,42

meetrit sügavusel ning paksusega 0,18…1,45 meetri. Kiht on pruuni värvi. Kogemuslikult on

määratud kihi ISO järgseks nimetuseks FSa.

Keskliiv – kihti leidub puuraukudes nr 1, 4, 6 ja 10 maapinnast 0,33…1,75 meetri sügavusel

ning kihti on kuni 0,95 meetri paksuselt. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 9,7%, liiva

87,0%, peenosiseid 3,2% kaalust, filtratsioonimooduliks mõõdeti 12,0 m/ööp. Liiv on ühtlase

10

koostisega. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks MSa. Puuraugus nr 6 sisaldab

kiht killustikku.

Orgaanikaga mölline liiv – moodustab pindmise kihi teekatte kõrvale tehtud puuraugus nr 5,

kus selle paksuseks mõõdeti 0,75 meetrit. Puuraugus nr 2 esineb pinnast teepeenras, maapinnast

0,80 meetri sügavusel ja 0,45 meetri paksuselt. Visuaalsel hinnangul on kihi ISO järgseks

nimetuseks siSa ja tegemist on B pinnasegrupiga. Pinnas sisaldab visuaalsel vaatlusel

orgaanikat, mistõttu on nimetusele lisatud eesliide or.

Muld – moodustab pindmise kihi teepeenrasse ja muldkeha kõrvale tehtud puuraukudes nr 2,

4 ja 7, kus selle paksuseks mõõdeti 0,15…0,30 meetrit.

Turbamuld – kihti esineb puuraukudes nr 8 ja 9 maapinnal, puuraukudes nr 1…7 täite all

0,40…2,00 meetrit sügavusel ning 0,05…0,70 meetri paksuselt. Neljal proovil määrati

looduslikuks niiskussisaldusteks 71,6…233,9%.

Plastne aluspinnas – esindatud on liivane mölline kruus ja savine liiv.

Liivase möllise kruusa kiht on beeži, halli ja pruunikashalli värvi, hinnanguliselt sitke- kuni

kõvaplastse konsistentsiga. Pinnast esineb kõikides puuraukudes (v.a. PA1), maapinnast

0,32…2,50 meetri sügavusel ning puurimisega on seda läbitud kuni 2,18 meetrit. Laboris

katsetati 1 proov, mis sisaldas kruusa 52,5%, liiva 25,8%, peenosiseid 21,7% ning on

voolavuspiiriga 20,3%. ISO klassifikatsiooni järgi on pinnase nimetus sasiGr ja see kuulub A

pinnasegruppi.

Savise liiva kihti esineb puuraukudes nr 2…6 suudmest 1,10…2,15 meetri sügavusel ning

paksusega 0,10…0,60 meetri. Kiht on sinakashalli ja mustjashalli värvi ning hinnanguliselt

pehme- kuni sitkeplastse konsistentsiga. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 10,1%,

liiva 61,8%, peenosiseid 28,1% kaalust ja voolavuspiiriga 31,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Pinnase ISO järgseks nimetuseks on clSa (C pinnasegrupp). Puuraugus nr 4 sisaldab kiht

visuaalsel vaatlusel orgaanikat, mistõttu on seal nimetusele lisatud eesliide or.

Jämepurdmoreen – lasub puuraugus nr 6 teekattest 2,10 meetri sügavusel ning seda läbiti kuni

0,40 meetri paksuselt. Jämepurdne pinnas sisaldab rohkelt (>50%) erikujulisi karbonaatse

koostisega kruusaosakesi ja rähka, mille vahetäite moodustab madala plastsusega savipinnas.

Kogemuslikult on kihi ISO klassifikatsiooni järgseks nimetusteks siGr ja see liigitub A

pinnasegruppi.

Vett esines välitöö käigus (24. – 28.11.2023) mitmes puuraugus, kus see asus maapinnast

0,4…1,7 meetri sügavusel. Vett kandvateks kihtideks on kruuspinnased, keskliiv ja turbamuld.

Tegemist on aasta keskmisele lähedase tasemega. Sademete rohketel aegadel võib pinnasevesi

tõusta 0,5 m võrra kõrgemale, olemasoleva muldkeha kõrval ka maapinnale.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub

olemasolevate sõiduteede mulle 2. niiskuspaikkonda ning projekteeritava juurdepääsutee

asukohas 3. niiskuspaikkond. Seda tingitud puuraukude külmumistsoonis paiknevatest

liigniisketest orgaanikaga pinnastest ning külmumistsoonis esinevatest külmakerkeohtlikest

pinnastest (A, B ja C grupp).

Teemaa-alal olevad puud ja võsa tuleb eemaldada. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal

hankida asjakohased load. Olemasolevad puud tuleb likvideerida või raadata plaanilahendusel

toodud ulatuses. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või

freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni.

Erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töödelda omanikule

11

vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Teemaalt

saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav

puitmaterjal, mida omaniku poolt ei soovita ladustada, tuleb töövõtjal utiliseerida. Puude ja

võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna

kõrguseni.

Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava

sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus.

Tee laiendamiseks ja mulde ehitamiseks on ette nähtud tee kõrvalt ja alt kasvupinnas täielikult

eemaldada. Tee muldkeha on ette nähtud teostada täitepinnasest, mille peenosisesisaldus on

vähem kui 7% (f7).

Projekteeritavate uute mullete või olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas tuleb

eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem

nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat

kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses ja Maapõueseaduses

toodule.

Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava

muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha.

Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnast ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva

pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et

planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Objektil üle jääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseadusele.

Kraavi puhastamise käigus väljakaevatavat materjali võib võimalusel planeerida tee

külgkraavide taha, kui see ei taksita vee voolamist kraavi. Planeeritav pinnas ei tohi seejuures

katta kasvumulda.

Ehitatavate teede kattepinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei

tohi ületada 2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi

sisaldada orgaanikat.

2.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustööd koosnevad projekti kohaselt ettevalmistustöödest (sealhulgas puude langetamisest),

kaevetöödest, kraavide rajamisest ja puhastamisest, muldkeha ehitamisest, teede rajamisest

ning nõlvade planeerimisest ja kindlustamisest. Energiakasutus leiab aset eelnevalt loetletud

töödel kasutatavate masinate kütuse tarbimisel ja teiste seadmete elektritarbimise teel.

Optimaalne energiakasutus tagatakse läbimõeldud planeerimise ja organiseerimisega ning

parimate võimalike lahenduste valikuga, seejuures arvestades säästva arengu ja keskkonnahoiu

põhimõtteid. Energiakasutust vähendatakse ehitusprotsesside energiakulude arvestamisega,

mis võimaldab näiteks planeerida energiamahukad tööd optimaalsele ajale ning materjalide

ümberpaigutamisel lähedusprintsiibi arvestamisega. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava

kohaselt juhindutakse ehitusobjektil ja transpordil energia efektiivsusest – töökorras tehnika

kasutamine ja mootorite käivitus-seiskamise optimeerimine. Maksimaalsel võimalikul viisil

kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale, tehnoloogiaid, masinaid ja keskkonnateadlikke

12

alltöövõtjaid. Ehituse planeerimisel võetakse arvesse EURO5 nõudeid. Enne objektil tööde

alustamist kontrollitakse sõidukite tehnilist korrasolekut ja sõidukite andmeid Transpordiameti

lehelt.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad peamised võimalikud

tegurid, mida on järgnevates peatükkides ja/või ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas

põhjalikumalt käsitletud, on: ehitusmasinatest põhjustatud heitgaaside, müra, vibratsiooni ja

peenosakeste levik, ehitustehnika kasutamine, valgustuse kasutamine pimedal ajal, jäätmete ja

materjalide teke ja nende käitlemine, ressursside kasutamine, põhjavee ja keskkonnareostuse

tekkimine eelnevalt reostunud pinnase liigutamisel, pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse teke

(kütus, õli, kemikaalid, herbitsiidid), setete koormuse ja reostuse korral heljumi ja/või ohtlikke

ainete edasikandumine looduslikku vooluveekogusse, sealhulgas kaitsealuste liikide

leiukohtadesse, olemasolevate infrastruktuuri- ja looduskaitseliste objektide piirangutega

arvestamine, raadamistööde mõju loomastikule, kuklasepesade hävimine tööde käigus,

karuputke levimine teistele aladele ja ohud tõrje läbiviimisel ja kahepaiksete hukkumine

kevadrändel. Kavandatud tegevusega soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Soodevahe ringiristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad tegurid on ajutise

iseloomuga ja jäävad peamiselt laoplatsi piiresse ja on keskkonnameetmetega leevendatavad.

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Projekti kohaselt ettevalmistustööde käigus olemasolevad puud likvideeritakse või raadatakse

projekti plaanilahenduses toodud ulatuses, raiejäätmed hakitakse ning kännud juuritakse ja

veetakse ehitusplatsilt ära. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt tagatakse

jäätmekäitlus vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmed ladustatakse ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmete kogumiskohad märgistatakse vastavalt, on lekkekindlad ja nende ümbrus

hoitakse puhtana. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti ei ole lubatud.

Tööde ajal paigutatakse jäätmed prügikonteineritesse. Jäätmed, mida prügikonteinerisse ei

panda (näiteks puit, muld) ladustatakse selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ja võimalusel

taaskasutatakse maksimaalselt. Jäätmekonteinerite paigaldamisel tagatakse, et ligipääs

kolmandatele isikutele ning lindudele ja loomadele on välistatud. Jäätmete kogumisel ja äraveol

kasutatakse litsentseeritud jäätmekäitlejate teenuseid.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt on ehitustöödel võimalikud jäätmete liigid järgmised –

olmejäätmed, pakend, ohtlikud jäätmed, puit ja metall. Jäätmete valdaja vastutab ehitusjäätmete

käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete tekkel

lähtutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ja võimalusel taaskasutatakse jäätmeid ehitusobjektil

ning käideldakse lähedusprintsiipi arvestades. Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel

pööratakse tähelepanu ka maa-ala puhastamistööde käigus leitud jäätmetele ning välditakse

ehitusprügi sattumist ehitusobjektist kaugemale, näiteks tuulega. Juhul, kui ehitusprügi on

sattunud objektist väljapoole, siis see likvideeritakse koheselt. Soojakuparki pannakse eraldi

konteinerid pakendile ja olmejäätmetele. Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi

kindlaksmääratud suletavasse konteinerisse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavale ettevõttele, kes täpsustub tööde alguses. Ehitustööde lõpetamisel

likvideeritakse kõik ajutised rajatised ning lammutustöödel tekkivad jäätmed viiakse objektilt

ära.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

(sealhulgas heite suurus)

13

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Eelpool tulenevast on oluline

kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Võimalike avariiolukordade

riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetodite ning töökorras ja hooldatud

masinate ja seadmete kasutamisega. Vältida tuleb ehitusperioodil erinevate kütuse- ja

määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist (kütuse, määrdeainete, jne) pinnasesse ja

vette. Samuti tuleb miinimumini viia tulekahju tekke oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide

õhku paiskumist. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödest ida suunda teisele

poole Tallinna ringteed nr 11 Kalmari tee 10 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0642) jääb

OÜ Via 3L kütusemahuti ning lääne suunda AS-i Ahtol Rae turbatootmisala.

Turbatootmisaladel tuleb turba isesüttimise vältimiseks regulaarselt kontrollida

freesturbaaunade sisemist temperatuuri ja järgida muid tuleohutusnõudeid. Kuumalainete tõttu

ümberkaudsed tumedad alad neelavad päikesekiirgust ja tekitavad soojussaare efekti, mille

tulemusena nii-öelda kütavad õhku ning temperatuuri tõus ühtlasi suurendab ka tulekahju tekke

riski. Tulekahju võib põhjustada ümberkaudsetelt aladelt leviv tulekahju, vandalism,

tööohutuse nõuete rikkumine ning mittekorras masinad ja seadmed. Tulekahju ja avarii

(keskkonnareostuse) korral tuleb viivitamata teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit,

vandalismi korral Politsei- ja Piirivalveametit.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad tegevused võimalike avariiolukordade ärahoidmiseks. Ehitustegevuse käigus

arvestatakse olemasolevate trassidega ning võetakse arvesse nendega seonduvaid ohutuid

vahemaid. Peetakse kinni projekti dokumentatsioonist ning täidetakse trassivaldajate vastavaid

eeskirju ja tingimusi. Tulekahju teket objektil ennetatakse tuleohutusjuhendist tulenevate

nõuete järgimisega, sealhulgas kergestisüttivate materjalide eraldi ladustamisega.

Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt jäätmeseadusele, et vältida jäätmereostuse teket ohtlike

jäätmete ja ehitusjäätmete ebaõige ladustamisega. Materjalide ebaõige ladustamisega kaasneva

reostuse ohu vältimiseks ladustatakse materjale selleks ettenähtud kohtades. Põhjavee

reostumine reovee (wc, pesuruum) lekkimise tõttu hoitakse ära lekkekindlate mahutite

kasutamisega. Reovett käideldakse nõuetekohaselt ja antakse üle jäätmekäitlejale. Pinnase ja

veekogude reostuse vältimiseks on töötajad kohustatud järgima tegevusprotseduure ja -juhiseid.

Teadaolevalt jääkreostusalasid antud piirkonnas ei ole, kuid vajadusel töö käigus arvestatakse

olukordadega, et pinnas võib olla eelnevalt reostunud, mis võib pinnase liigutamisel põhjustada

põhjavee ja keskkonna reostumist. Reostunud pinnas kogutakse eraldi muust materjalist ja

jäätmetest ja antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusfirmale, kellel on õigus ohtlikke jäätmeid

käidelda. Reeglina keskkonnaohtlikke kemikaale ei kasutata. Kemikaalide ostmisel valitakse

ainult selliseid kemikaale, mis on tootja/müüja poolt vastavalt märgistatud ja varustatud

ohutuskaartidega. Kemikaale ladustatakse originaalpakendites ja selleks kohandatud

lukustatavates ruumides (soojakutes).

Kütuse ja õli lekkimise, maha voolamise ja sellega tekkiva pinnase ning pinna- ja põhjavee

reostuse ärahoidmiseks pargitakse, tangitakse ja hooldatakse (regulaarsed hooldused, remont ja

tehnoülevaatused teenust osutavate firmade poolt) ehitusmasinaid ehitusperioodil selleks

ettevalmistatud kohas või tangitakse avalikes tanklates ning arvestatakse kemikaalide ja kütuse

käitlemise nõuetega. Tankimine toimub seiskunud mootoriga ja kasutatakse geomembraani või

absorbentmatte. Tankimisala asukoht ja läbilõige on näidatud projekti joonisel „KMH

14

leevendavad tegevused ja piirangud“, mille kohaselt kasutatakse tankimisalal geomembraani.

Kütuseauto käib ehitustehnikat tankimas kohapeal. Tankimisala asukoht valitakse selline, kus

kraave ja veekogusid läheduses ei ole. Kohapeal tagatakse reostustõrje vahendite

(absorbendi/liiva) olemasolu. Valingvihmade korral tööd peatatakse ja oodatakse veetaseme

langemist. Reostuse korral tehakse kindlaks reostusallikas, reostunud piirkond eraldatakse

ümbritsevast keskkonnast ning koristatakse. Tõsisemate lekete korral teavitatakse viivitamatult

Keskkonnaametit ja Päästeametit.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

(sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide

oht teaduslike andmete alusel)

Ohtlik ettevõte on kemikaaliseaduse (KemS) § 21 lõike 3 alusel käitis, kus kemikaali

käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses.

Suurõnnetus on KemS § 21 lõike 6 alusel ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku

kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on

seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga (ega C-kategooria ohuga) ettevõtteid ega nende ohualasid,

milles tulenevalt kavandatavale tegevusele suurõnnetuste oht puudub.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (HOS) § 19 lõike 2 tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas

elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Hädaolukorra oht on HOS §

2 lõike 2 mõistes olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib

pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib

lähitulevikus laieneda hädaolukorraks. Tegevuse iseloomust tulenevalt asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus teadaolevalt

puudub. Kavandatav tegevus ei asu ka üleujutusriskiga piirkonnas.

15

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevates peatükkides 3.1 - 3.4 on kirjeldatud ehitusalal olemasolevat ning planeeritud

maakasutust ja seal toimuvaid või planeeritavaid tegevusi, ehitusalal esinevaid loodusvarasid,

nende kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, keskkonna vastupanuvõimet, inimeste

tervis ja heaolu ning elanikkonda.

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub Rae vallas Soodevahe külas. Projekti

realiseerimisega seoses muutub veidi senine maakasutus. Osaliselt leiab kavandatav tegevus

aset juba olemasoleva tee alal, juurdepääsutee rajatakse senisele metsamaale, läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Ringristmik ja

juurdepääsutee jäävad hajaasustusega alale, mis külgneb tiheasustusega, sealhulgas tootmis- ja

ärimaadega.

Ida suunas asub kavandatavate teede lähedal Tallinna ringtee nr 11 ja ning olemasoleva tee,

mille asemele tuleb ringristmik ja tee, juures on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin. Ülejäänud

võrgud ja infrastruktuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale.

EhS § 71 lõike 1 alusel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult

kasutatav. EhS § 72 lõike 1 alusel on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud

rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd. EhS § 72 lõike 2 alusel on tee kaitsevööndi maa

kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse

tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning

paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. EhS §

72 lõike 3 alusel saab ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja

kasutada ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.

Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. EhS § 72

lõike 4 alusel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu

koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud

detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. EhS § 78 lõike 1 alusel

on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus

kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. EhS § 78 lõike 2

alusel on sideehitise kaitsevööndis keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,

lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände,

teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu

sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja

kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) vees paikneva

sideehitise kaitsevööndis – teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud

ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid

ning lõhata ja varuda jääd; 4) õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis – sõita masinate ja

mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;

5) pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis – töötada löökmehhanismidega, tihendada või

tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha

16

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit.

Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine, jm tuleb teostada vastavalt majandus- ja

taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 alusel on geodeetilise märgi kaitsevöönd geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lõike 1 alusel on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste

istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi

korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis

löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele

ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. RAS § 26

lõike 2 alusel esitab huvitatud isik märgi omanikule geodeetilise märgi kaitsevööndis

tegutsemiseks loa saamiseks taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva

jooksul taotluse saamisest arvates. Soodevahe ringristmikust ja juurdepääsuteest umbes 425 m

kaugusele edela suunda jääb Rae turbatootmisala, kust juhitakse turbatootmisala kuivendamise

eesmärgil sademe- ja drenaaživesi kahe väljalasu nr HA537 ja HA625 kaudu Rae peakraavi

(VEE1092100, ei ole avalik ega avalikult kasutatav). Turbatootmisalalt ärajuhitava

kuivendusvees heljumi setitamiseks enne Rae peakraavi juhtimist on turbatootmisalale rajatud

settebasseinid. Kokkuvõtvalt tuleb ehitustöödel lähtuda olemasolevast ja planeeritavast

maakasutusest ja sellega seotud tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri

objektidest ning nende piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete

täitmine.

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus avaldub mõju pinnavormidele ja

pinnasele. Projekti koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Eemaldatud pinnas

kasutatakse objektil kohapeal ja ülejäänud materjal suunatakse taaskasutusse teistele

objektidele. Sellega tagatakse pinnase sihipärane kasutus ja selle kui loodusvara kogus ei

vähene. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas välja toodud meetmete rakendamise korral ei

kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „taotletavaid mäeeraldisi antud

asukohas ei ole. Rae turbatootmisalale on AS-ile Ahtol (registrikood 10235448) väljastatud

keskkonnaluba kuni 2050. aastani. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

kaalutleb Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, sealhulgas

võib lubada tegevust, mis halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise,

sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise

ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku 20 alternatiivset asukohta. Rail Balticu raudtee

alternatiivseid trassikoridore hinnati Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ KSH raames“.

Ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning

seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad. Seetõttu tuleb setete leviku

tõkestamiseks Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke ette näha meede, et setted ei mataks enda alla

sealseid koelmuid ja/või kärestikke. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

17

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Samuti on oluline ette näha meetmed

reostuse kandumise vältimiseks Pirita jõkke, mis on samuti keskkonnajuhtimiskavas varasemalt

välja töötatud (meetmed toodud eelhinnangu peatükis 2.7). Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse. Pirita jõgi ja selle

ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka II kaitsekategooria nahkhiirte – suurvidevlase

(Nyctalus noctula, KLO9133628), veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus,

KLO9133627) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks.

Ringristmikust ja juurdepääsuteest jäävad eelnevalt nimetatud nahkhiirte leiukohad ~970 m

kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park.

LKS § 46 lõige 2 alusel arvatakse II kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende

arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb üle kasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõike 2 alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide

vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse ehk soodne seisund kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 46 lõige 3 alusel

arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade

hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II

kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

LKS § 48 lõike 3 alusel tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi

teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. LKS § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

Pirita jõgi on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558). Keskkonnaministri

15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 73) § 1 alusel kehtestatakse

nimetatud määrusega nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks

olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt LKS § 51 lõikele 1 keelatud

uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,

ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pirita jõgi kuulub

keskkonnaministri määruse nr 73 § 2 punkti 71 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse Sae paisust suubumiseni merre. Ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööd on ajutise iseloomuga, mille käigus Pirita jõe hüdroloogilist režiimi

ei muudeta, vee ärajuhtimine maaparandussüsteemide abil antud piirkonnas toimub juba

praegu.

Hinku leidub Eestis vaid paiguti. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hulgakesi kokku

kogunevad kudemiseks ja talvitumiseks. Hingu eluviis on omapärane – ta kaevub poolenisti

pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toitumiseks kasutab

sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid,

eraldades sellest massist söögiks kõlbulikud osakesed – pisivähilised ja putukavastsed. Hink on

soojalembeline kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 kraadi, mis leiab aset

enamasti maist kuni juulini ja seejärel siirdub hink veetaimede vahele.

18

Võldas on vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. Öise eluviisiga, päeval peidus

kivide all ja taimede vahel. Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. Hapnikunõudlik, elab

enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede

ja jugade all) võib leppida veesoojusega kuni 21 - 23 kraadi. Kudemisperiood on lühike

(enamasti kuni nädal), mis toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5 - 9 kraadi juures. Isane

teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured marjaterad, mis kleepuvad üksteise

ja kivi külge. Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte

rinnauimede abil ja peletab marjaröövleid eemale. Valveaeg kestab tavaliselt 3 - 4 nädalat

vastsete koorumiseni.

Suurvidevlane on Eestis paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega. Elab parkides,

metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elada

ka linnas, kui seal on veekogusid või suuri parke. On aktiivsed öösel, päeval varjub puuõõntesse

või hoonetesse. Talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.

On putuktoiduline, kelle põhitoiduks on kahetiivalised, ehmastiivalised, mardikad ja ööliblikad.

Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides.

Veelendlane on Euroopas laialt levinud ja Eestiski sageli kohatav liik. Sageli tiirutavad nad

veekogude kohal ja nende lähedal asuvates puistutes, vältides suuri avatud alasid. Tihti võib

neid kohata toiduotsingul ka metsaservas, hekkide ja alleede läheduses. Putuktoidulise loomana

on ka tema saakobjektid peamiselt veega seotud. Päevasel ajal otsivad veelendlased varju

puuõõnsustest, harvem varjuvad nad nahkhiirte varjekastides, sillapragudes või hoonetes. Nagu

kõik nahkhiired, on ka veelendlased aktiivsed vaid soojal aastaajal, magades talvel talveund.

Veelendlane otsib selleks mõne maa-aluse ruumi, näiteks koopa, mahajäetud kaevanduskäigu

või mõisakeldri. Tegu on paikse liigiga, kelle suvised toitumiskohad ja talvised magamispaigad

asuvad suhteliselt lähestikku. Veelendlase paaritumine toimub suve lõpul ja sügisel, vahel ka

talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub maikuus, seejärel kogunevad emased

poegimiskolooniatesse, et tiinuse ja poegade kasvatamise perioodi veeta ühiselt. Järglaseid

sünnib tavaliselt üks juuni lõpus või juuli alguses, kes saab juba 3 - 4 nädala möödudes

lennuvõimeliseks ja iseseisvaks. Seejärel poegimiskolooniad hajuvad. Veelendlasi võib

ohustada sobivate varjepaikade, eriti õõnsate puude hävitamine, samuti nende häirimine

talvituspaikades ning talvituspaikade kadumine.

Pargi-nahkhiir on Eestis küllaltki tavaline liik, kuigi ta on siin juba üsna oma levila põhjapiiril.

Pargi-nahkhiire põhiline sigimisala jääbki Ida-Euroopasse, talveks Eestisse ei jääda, vaid

lennatakse kuni 2 000 km kaugusele Lääne-Euroopasse. Eestis kohtab pargi-nahkhiiri maist

septembri või oktoobrini, hilisem teadaolev vaatlus on pärit novembri algusest. Nagu nimigi

ütleb, tegutseb pargi-nahkhiir sageli parkides. Talle sobib elada ka linnas, kui seal leidub

piisavalt suuri rohealasi või veekogusid, mille kaldaservad on tema eelistatud toitumisalaks.

Neid võib kohata ka metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel või metsaservades. Samas lendab

ta tänu oma osavale manööverdamisvõimele ka puistu sees. Nahkhiired on öise aktiivsusega

loomad, kes kasutavad pimedas orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni abi. Pargi-

nahkhiir toitub, nagu teisedki nahkhiired peamiselt lendavatest putukatest ning enamuse toidust

moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Päevasel ajal veedavad pargi-nahkhiired varjepaika

peitunult, milleks sobivad erinevad hoonete õõnsused, aga ka looduslikud õnarused, nagu

puuõõned ja lahtine puukoore alune ruum. Pargi-nahkhiir kasutab sageli ka nahkhiire

varjekaste, samuti võib neid leida linnupesakastidest. Varjepaiku võidakse jagada kääbus-

nahkhiire, suurvidevlase, tõmmulendlase ja tiigilendlasega. Maikuus kogunevad emased pargi-

nahkhiired poegimiskolooniasse, et veeta tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg koos. Isased

veedavad selle aja üksikult. Mai lõpus või juuni alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt

korraga 2, harvem 3. Juba 3 - 4 nädala möödudes saavad pojad lennuvõimeliseks ja

19

iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Peamine pargi-nahkhiirt ohustavaks

teguriks on häirimine varjepaikades.

Kääbus-nahkhiir on Euroopas laialt levinud liik. Eesti jääb levila põhjapiirile, mistõttu ta siin

niivõrd arvukas ei ole. Kui Eestis eelistavad nad selgelt puude- ja veekoguderohkeid alasid, siis

Kesk- ja Lääne-Euroopas leidub neid absoluutselt igal pool kesklinnast paksu metsani. Kui

mõnikümmend aastat tagasi näis, et tegu on meil pigem haruldase liigiga, siis praeguseks

tundub, et nende arvukus on tõusnud ja nende levila on laienemas. Mujal Euroopas, kus talved

on pehmemad, ei liigu isendid eriti suurel alal. Levila põhjaosas elavad isendid võtavad aga ette

isegi üle 1000 km pikkuseid rändeid, et veidi soojemas piirkonnas talveund magada. Nii ka

Eestis, kus kääbus-nahkhiired kunagi ei talvitu. Lähim koht, kus seda liiki on talvitumas leitud,

asub Leedus. Kääbus-nahkhiir on öise eluviisiga loom. Kui öö veedab ta õhust putukaid püüdes

(peamiselt toitub ta erinevatest sääskedest), siis päeval varjuvad nad näiteks hoonetes

leiduvatesse tühimikesse. Sarnastesse varjepaikadesse kogunetakse ka augustis-septembris, kui

toimub paaritumine. Kuigi paaritumine toimub juba sügisel, ei viljastu emasloom enne kevadet,

kui on talveunest ärganud. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased jällegi

varjepaikadesse. Juunis-juulis sünnib kääbus-nahkhiirel 1 - 2 poega, kes juba 3 - 4 nädala

möödudes muutuvad iseseisvaks. Suurimaks ohuteguriks on häiringud varjepaikades.

Põhja-nahkhiir on põhjapoolse levikuga liik. Neid leidub kogu Euraasia põhjaosas ning

Euroopas jääb nende leviku lõunapiir Alpide lähedale, põhjapiir aga ulatub Skandinaavia

põhjaosani välja. Eestis on tegu kõige tavalisema ja arvukama nahkhiireliigiga, kes elab siin

aastaringselt. Nad asustavad väga erinevaid elupaiku, metsadest kuni mosaiiksete

avamaastikeni välja. Sageli leidub neid ka inimasulates, kus nad tänavavalgustite ümber

kogunenud putukaid söövad. Sarnaselt teistele nahkhiirtele on ka põhja-nahkhiir öise eluviisiga

ning kasutab orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni. Peamiselt on neile toiduks

erinevad öösel ringi lendavad putukad. Umbes poole põhja-nahkhiire toidust moodustavad

kahetiivalised putukad, eriti sääsed. Ülejäänud poole moodustavad peamiselt ööliblikad ja

mardikad. Päevasel ajal varjuvad põhja-nahkhiired hoonete katusealustesse, voodrilaudade taha

või muudesse hoonetes leiduvatesse õõnsustesse. Vahel kasutavad nad ka puuõõsi ja puuriitu.

Sügisel kogunetakse talvitumiskolooniatesse. Talveuni kestab oktoobrist aprilli või maini ja see

veedetakse mõnes maa-aluses ruumis, näiteks mahajäetud kaevanduskäigus, keldris või ka

looduslikus koopas. Võrreldes teiste nahkhiirtega talub ta madalamaid temperatuure.

Põhjanahkhiirte paaritumine toimub juba sügisel parvlemispaikades või talvel

talvitumispaikades, kuid emasloom viljastub alles pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja

poegimise ajaks kogunevad emaslooma poegimiskolooniatesse. Isasloomad lendavad sellel ajal

üksi ringi. Juuni teisel poolel või juuli alguses sünnivad pojad, keda on korraga 1 - 2. Nende

iseseisvumiseni läheb umbes 2 - 4 nädalat, pärast mida poegimiskolooniad hajuvad.

Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel eriti ei ole, neid põhiliselt ohustav tegur on siiski inimtegevus.

Oluline on vältida nahkhiirekolooniate häirimist, samuti säilitada sobivaid varje- ja

talvitumispaiku.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „ei ole laoplatsil käsitiivaliste

elupaiku registreeritud. Käsitiivaliste toitumisalad on enamasti seotud veekogude või

puistutega. Poegimiskolooniad asuvad puuõõntes, pesakastides ja hoonetes, vm. Nahkhiirte

tüüpiline toitumisrännakute pikkus võib ulatuda mitmekümne kilomeetrini. Seega eelkõige Rail

Balticu trassi rajamisega seoses võib avalduda käsitiivalistele kaudne mõju, kui käsitiivaliste

lennutrajektoorid ristuvad Rail Balticu trassi ja selle juurde rajatava taristuga. Võttes arvesse

ümbritsevat maastikku, on käsitiivaliste sattumine raudteekoridori tõenäoline just Rae raba

piirkonnas. Kavandatav tegevus eraldiseisvana ei avalda käsitiivalistele negatiivset mõju, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Nahkhiired lendavad teerajatistest

üle. Mõju võib avalduda koostoimes muude kavandatud tegevustega, eriti seoses kõrge

20

muldega, mis rajatakse raudtee jaoks Rae raba serva. Terviklikke mõjusid on hinnatud

Ülemiste-Kangru lõigu ja Soodevahe-Muuga lõigu KMH-de raames“.

Ehitusaegsed mõjud imetajatele avalduvad eelkõige läbi elupaikade otsese hävitamise (kui liigi

elupaik jääb ehitusalale) või häirimise (inimeste ja masinate kohalolu, müra). Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

tuleb metsa raadamistööd ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena. Seda

tingimust arvestades olulisi ehitusaegseid negatiivseid mõjusid imetajatele ei avaldu ning

analoogselt võib seda kasutada ka teerajatiste jaoks.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal ümbruskonnas paiknevad

elupaigatüübid on juba varasemalt kuivendamisest mõjutatud ning kavandatud tegevusega

täiendavat mõju haruldastele või ohustatud elupaigatüüpidele ei kaasne. Soodevahe

ringiristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi, mille kalda

veekaitsevöönd on 10 m. Rae peakraav on ühtlasi maaparandussüsteemi RAE 1-2 (MPS kood

4108920010290, kuivendus) eesvool, mille eesvoolu kaitsevöönd on 12 m. Rae peakraavi veed

voolavad pärast ~1,1 km teekonna läbimist Pirita jõkke, millele on kehtestatud kalda

veekaitsevöönd 10 m ulatuses, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses ja kalda piiranguvöönd

100 m ulatuses. Ehitustööd Pirita jõe kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönditega ei

kattu.

Veeseaduse § 119 alusel on kalda või ranna veekaitsevööndis keelatud: 1) maavara ja maa-

ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise

uuringu tegemine veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja

reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise

taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse §

118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet.

Veeseaduse § 188 lõige 1 punkti 4 alusel ei ole maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

maaparandushoiutöödeks veeluba vaja. Kuid veeseaduse § 188 lõike 2 alusel kui veeseaduse §

188 lõige 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on

seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja

maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Maaparandusseaduse (MaaParS) § 48 lõike 1 alusel on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune

ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja

kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning

eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. MaaParS § 48 lõike 2 alusel peab

eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei

tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega

selle rajatisele. MaaParS § 48 lõike 3 alusel tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist,

21

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise

esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Lähtudes

eesvoolu liigist ja valgala suurusest on maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määruses nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kehtestatud eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.

Kavandatud tegevusel tuleb vältida pinna- ja põhjavee reostamist ja olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb

arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks

käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tehnika tuleb hoida

korras, et vähendada pinnase reostumise ja seeläbi ka pinna- ja põhjavee reostumise riski.

Kavandatud töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis. Veekaitsevööndis ei tohi masinaid parkida ega tankida. Eelnevalt tooduga on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas arvestatud, mille rakendamisel ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ega maaparandussüsteemide toimimisele.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae

peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle

seisundit. Heljumi ja reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee

kihtides geotekstiilist ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega, mille

asukohad on näidatud projekti joonisel „KMH leevendavad tegevused ja piirangud“. Tegemist

on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Kavandatud töödel järgitakse, et kasutatavaid masinaid ei pargita, tangita, puhastata ja pesta

veekaitsevööndis ega kasutata herbitsiide. Jäätmete ajutised kogumiskohad valitakse samuti

väljaspool veekaitsevööndit ja sellised, et on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ka põhjavette, seejuures arvestatakse maapinna kalletega.

Keskkonnajuhtimiskavas on maaparandussüsteeme käsitletud peatükis 4.18.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde alalt voolab vesi Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(VEE1089200), millest ida poole jääb kaitseala Külma talu park (KLO1200373). Külma talu

pargi kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud

määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“, kus on kirjas

pargis lubatud tegevused ja pargi valitseja nõusolekuta keelatud tegevused. Nimetatud määruse

nr 64 § 7 lõike 2 alusel on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud näiteks veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine (lõige 7), biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamine (lõige 13) ja uue maaparandussüsteemi rajamine (lõige 14).

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde tulemusena Pirita jõe veerežiimi ja

kaldajoont ei muudeta, uusi maaparandussüsteeme ei rajata ning ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava kohaselt herbitsiide veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas

toimub kuivendusvee juhtimine Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat

tegevust. Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega ei kahjustata Külma talu pargi kaitse-

eesmärkide saavutamist ega pargi ühtse terviku seisundit.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee asukohas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (savi ja

liivsavi kihid alla 2 m) ja reostusohtlikkuse tase on kõrge. Ringristmiku ja juurdepääsutee

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohtu.

Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega seotud

avarii korral. Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, kasutatakse

töökorras seadmeid ning peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest.

22

3.3 Keskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel on keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 3 punkti 3 alusel lähtutud märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Antud eelhinnangus mõjutatava keskkonna kirjeldamisel peatükis 3 ja hinnangu andmisel

keskkonnamõju olulisusele peatükis 4 on arvestatud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

projektiga kavandatud ehitustööde ümbruskonda jääva keskkonna (märgalade, jõeäärsete,

kallaste, pinnavormide, maastiku, metsa, kaitstavate loodusobjektide, tiheasustusega alade)

vastupanuvõimega. Nimetatud ehitustööde asukohas jõesuudme, ranna, merekeskkonna,

Natura 2000 võrgustiku, kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Olemasoleva

teabe põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee projektiga kavandatud ehitustöödega

keskkonna vastupanuvõimet ei ületata, juhul kui tegevustel järgitakse asjakohaseid

keskkonnameetmeid ning tööde läbiviijal on ümberkaudsete vee- ja keskkonnakaitseliste

objektide asukohad, nende ohutegurid ja piirangud teada.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandataval tegevusel ei tohi müratasemed ületada lubatud normtasemeid. Keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel:

- kestab päev 7:00 - 23:00 ja öö 23:00 - 7:00;

- ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21:00 - 7:00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset, seega elamumaa-aladel ehitusmüra piirväärtus on päeval 60 dB ja öösel

45 dB;

- impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella

7:00 - 19:00. Esitatud dokumentide põhjal tegevustega ilmpulssmüra ei kaasne.

Rajatiste ehitamisega kaasneb ehitusmasinate kasutamisel tavapärane ehitustegevusega

kaasnev müra. Ehitamise müratasemed ei ole ajavahemikul 7:00 - 21:00 reguleeritud. Soovitav

on häirimise vähendamiseks mürarikkaid ehitustöid teostada tööpäevadel kella 7:00 - 19:00-ni.

Kavandatav tegevus asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal ja külgneb ida

suunas tiheasustusalaga ning lõuna ja lääne suundadesse jäävad alad on kaetud puistuga.

Kavandatavad rajatised ei too kaasaa olulisi visuaalseid häiringuid. Kavandatava tegevuse

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned. Mõju välisõhu kvaliteedile on seotud

ehitustegevusest tulenevate tahkete osakestega, mille levik piirdub üldjuhul ehitusala

lähialadega.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt peetakse töö tegemisel kinni lubatud

kellaaegadest ning objekti piirnevate kinnistute omanike teavitatakse ehitustööde algusest.

Rajatiste ehitamisega seoses liikluskoormus ehitusobjektile viivatel avalikel teedel suureneb,

kuid olulist mõju ei kaasne tundlike hoonete ja alade puudumiste tõttu antud piirkonnas. Tööde

teostamisel takistatakse liigse tolmu tekkimist. Kuivadel ilmadel ja vastavalt vajadusele

teostatakse laoplatsi kastmist. Suure tuule või muu nähtuse korral, millest tuleneb peenosakeste

lendlemine, reageeritakse tolmamisele koheselt ning lendlev materjal kaetakse kinni või

niisutatakse. Ilmnenud müra ja tolmu kaebuste korral võetakse viivitamatult kasutusse

23

vajaminevad abinõud nende kõrvaldamiseks. Rajatiste ehitusel ei kasutata selliseid

ehitustehnoloogiaid, mis võiks põhjustada ümbruskonnas olulist vibratsioonitaset.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud

ja reostusohtlikkuse tase kõrge, seetõttu on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas kavandatud

meetmed põhjavee kaitseks. Ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses ei ole elamuid, kus võiks

salvkaeve olla. Ringristmikku ja juurdepääsuteed ei rajata süvendisse, mistõttu puuduvad ka

võimalikud mõjud kaevude veetasemele ja joogivee kvaliteedile. Pinnase ning pinna- ja

põhjavee kaitseks ladustatakse materjale ja jäätmeid ainult selleks ettenähtud kohtadesse.

Ohtlikud jäätmed ladustatakse eraldi, kindlaksmääratud suletavas konteineris. Raskesõidukite

tankimine toimub selleks ettenähtud ja ettevalmistatud aladel, kus on kasutusel 30

geomembraaniga kaetud ala, et vältida kütuse ja õli lekkimist pinnasesse ja seeläbi

veekogudesse või põhjavette. Tankimine toimub läbi kütuseauto. Arvestades, et läheduses

puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksuste, kuhu tegevust kavandatakse, piiresse

ja on ajutise iseloomuga ning välisõhu ja põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata.

24

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 ja 3 kohaste kirjelduste (peatükid 2 - 3) põhjal on

järgnevates peatükkides 4.1 - 4.4 hinnatud, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS § 31

lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 alusel on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Hinnatud on planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

suurust, ulatust, avaldumise tõenäosust ja aega, mõju laadi, tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, koosmõju olemasolevate ja

planeeritavate tegevustega ning esitatud tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg,

mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad nende ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata ka tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud

ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad (peatükk 4.5). Mõju

maakasutusele on pöördumatu. Soodevahe ringristmiku ning juurdepääsutee ehitustöödega

kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline, kuna ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust

ega ei seata ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Keskkonnameetmete

rakendamisel viiakse keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini.

Käesoleva eelhinnangu ja keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal on keskkonnamõju

seisukohast oluline välja tuua järgmist:

- Ajutise laoplatsi ehitus toimub maatulundusmaadel ja transpordimaal. Kõik erakinnistute osad

võõrandatakse enne ehitustööde algust. Ajutise laoplatsi rajamisega seoses ei halvene

maakasutus- ega ligipääsutingimused majapidamistele, kohalikele teedele ega ümbritsevatele

maadele.

- Laoplatsi rajamiseks eemaldatakse pinnas kuni aluspõhjani, et saavutada laoplatsi ja hilisema

sõlmjaama rajamiseks vajalik kandevõime. Oluline on väljakaevatavat pinnast kohapeal ära

kasutada maksimaalses võimalikus mahus, ülejääv pinnas ladustada ajutiselt laoplatsil aunas

ja/või saata taaskasutuseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast

kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene ning olulist keskkonnamõju

ei avaldu. Juurde veetav pinnas jääb pärast laofunktsiooni lõppemist kasutusse Soodevahe

sõlmjaama projektikohasel ehitusel, seega ei ole materjali vajalik hiljem kuidagi käidelda. Kui

rakendatakse meetmeid avariide ja reostuse vältimiseks ning materjali kasutatakse sihipäraselt,

siis ei kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

- Laoplatsil on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Laoplatsi rajamine ei mõjuta piirkonna

põhjaveerežiimi ega arvele võetud kogust, kuna laoplats ei hakka paiknema süvendis. Laoplatsi

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, millega hoitakse ära olulised

keskkonnamõjud.

- Soodevahe ajutise laoplatsi alal ja selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb kavandatavast

tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe

kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad

25

mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja

võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel

viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist)

Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.

- Laoplatsist vahetult lõuna pool on Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke (kraav suubub Pirita

jõkke laoplatsist 1,1 km kaugusel). Pirita jõgi on osalises lõigus (Pirita jõgi Sae paisust

suubumiseni merre) kaitse alla võetud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaigana. Pirita jões esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste meetmetega, mida

ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

- Kavandatav juurdepääsutee jääb rohevõrgustiku servaalale. Juurdepääsutee rajamisega seoses

rohevõrgustiku pindala väheneb. Metsaalal tekivad häiringud seoses rasketehnika liikumisega

(sealhulgas müra) ja väheneb looduslike elupaikade pindala. Kavandatava tegevuse

komplektset mõju rohevõrgustiku sidususele ning elupaikade kvaliteedile hinnati Rail Balticu

„Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames ning töötati välja leevendavad meetmed, mille

rakendamisel olulist keskkonnamõju ei avaldu. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju

rohevõrgustikule on hinnatud Rail Balticu „Soodevahe-Muuga“ trassilõigu KMH raames.

- Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei põhjusta olulist barjääri suurimetajate ega teiste

loomarühmade liikumisele.

- Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostatud loomastiku uuring ei too

Ülemiste-Kangru ega Soodevahe-Muuga trassilõigul välja ühtki linnustikule olulist asukohta.

Juurdepääsutee alal looduslik maastik hävib, mille tulemusena vähenevad ja mõnevõrra

killustuvad looduslike liikide elupaigad ja toitumisalad, kuid sellega seoses on mõju ebaoluline.

Käsitiivalistele juurdepääsutee rajamine eraldiseisvana negatiivset mõju ei avalda, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Ei teki ka barjääri, kuna nahkhiired

ja linnud lendavad laoplatsist üle.

- Kaitsealuste kahepaiksete sigimisalad ja elupaigad asuvad Rae rabas ning selle servas

niisketes metsades. Lisaks sellele on kahepaiksete toitumisalad niisketel niitudel ja metsades.

Kavandatavalt tegevusel kõik looduslikud elupaigad juurdepääsutee ümbruses hävivad. Selle

kompenseerimiseks tuleb tõsta elupaikade pindala ja kvaliteeti mujal sobivatel aladel. Vastavad

meetmed on Rail Balticu Ülemiste-Kangru lõigu KMH-s välja töötatud.

- Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad transpordi- ja metsamaal, mille läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Laoplatsile ei ole

kavandatud kõrgeid ja esilekerkivaid objekte, mistõttu ei too laoplatsi rajamine kaasa olulisi

visuaalseid häiringuid.

- Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasneb müra ja vibratsioon.

Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase ei ületaks müratundlikel aladel normide kohast

mürataset. Müratundlikud objektid ringristmiku ja juurdepääsutee vahetus läheduses puuduvad.

Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitusel ei kasutata selliseid ehitustehnoloogiaid, mis võiks

põhjustada olulist vibratsioonitaset ümbruskonnas paiknevate elamute ja ühiskasutusega

hoonete juures.

26

- Ringristmiku ja juurdepääsutee lähiümbruses ei ole elamuid, rekreatsioonialasid ega muid

õhusaaste suhtes tundlikke objekte. Ida suunda jäävad Tallinna ringtee ning tootmis- ja

ärihooned. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas on välja töötatud meetmed vajaduse korral

välisõhu saaste vähendamiseks (materjalide kinni katmine ja niisutamine, jne).

4.2 Mõju piiriülesus Piiriülesus on seotud mõju kandumise või levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha paiknemist Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis kavandatava tegevusega piiriülene

mõju puudub.

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ja selle ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala

(EE0010120, RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda

ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ põhjal on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) I ja II lisas nimetatud

elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirjas Pirita loodusalal:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine Pirita loodusalale, mille järelduseks on, et

raudteetrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisega otsene ebasoodne mõju (sealhulgas

koosmõju) Pirita loodusalale puudub. Kaudselt on võimalik loodusala kaitse-eesmärke

mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi (marja ellujäämine) ning kaitstavate liikide liikumisel

väljaspoole loodusala võivad neile avalduda häiringud. Kasutusetapis on võimalikuks

ohuteguriks ka herbitsiidide kasutamine raudteel. Kaudsete mõjude vältimiseks ja

leevendamiseks on ette nähtud meetmed. Tulenevalt eelnevast jõuab Natura asjakohane

hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete (sh ajalise piirangu ja veekaitsemeetmete)

rakendamisel puudub põhitrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisel ja kasutamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pirita loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Antud eelhinnangus on kavandatavaks tegevuseks Soodevahe laoplatsi rajamine, millele on

enne eelhinnangu koostamist koostatud keskkonnaalase info kogumine ja analüüs ning

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on välja töötatud asjakohased meetmed

keskkonnariskide ärahoidmiseks. Keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning

keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki

sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Heljumi ja

reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist

ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt uusi maaparandussüsteeme ei rajata ega herbitsiide

veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas toimub kuivendusvee juhtimine Rae

27

peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat tegevust. Ehitustööd jäävad Pirita

loodusalast piisavalt kaugele, mis välistab ehitustöödega kaasnevate mõjude (müra,

vibratsioon, valgustamine) ulatumise Pirita loodusalani ehk võimaliku häirimise.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura

2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud. Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare

poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega

ebasoodsate mõjude tekkimine Natura 2000 võrgustiku kuuluvale Pirita loodusalale välistatud.

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise vajadus on otseselt seotud raudtee

rajamisega. Kavandatavas Soodevahe sõlmjaamas toimub Rail Baltica põhitrassi kauba- ja

reisiliikluse lahknemine või ühendamine vastavalt Muuga jaama ning Ülemiste reisiterminali

suundadele“. Soodevahe sõlmjaama rajamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu

raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande

eelnõus (seisuga 01.04.2024).

Loomastikule on oluline koosmõju Rail Balticu raudteel, Soodevahe sõlmjaamal, Tallinna

ringraudteel ja Tallinna väikesel ringteel. Kavandatav raudteetrass koos Soodevahe

sõlmjaamaga lõikavad Rae raba rohevõrgustiku ühendused ida suunas täielikult läbi. Mõjusid

hinnati Rail Balticu „Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames, mille tulemusena lisati

põhiprojekti leevendavate meetmetena Rae rohesild ja roheribad teede viaduktidele, mis

vähendavad oluliselt barjääriefekti. Kavandatava Rae rohesilla ümbruses viidi läbi

ulukiekspertiis, mille tulemusena tehti ettepanek rohevõrgustiku laiendamiseks kavandatava

Rae rohesilla ümbruses Rae valla põhjaosas, et säilitada metsaala sidusus ning suurulukite

elupaikade ühendused Rae rabaga. Tulevikus rajatakse teedest lõunasse jäävale alale Soodevahe

sõlmjaam, mis on püsiv ehitis. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju rohevõrgustikule on

hinnatud Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigu KMH raames. Metsaalal tekivad häiringud

ja müra seoses rasketehnika liikumisega ja väheneb sobivate elupaikade pindala“. Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

on laoplatsi ehitustööde mõju leevendamiseks linnustikule ja loomastikule ettenähtud järgnev

meede: „metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on

oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena“.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe laoplatsi ehitustöödega olemasoleva ja

planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Juhul kui tööde teostamisel ilmneb uusi asjaolusid, siis tuleb nendega arvestada selliselt, et ei

tekiks olulist ebasoodsat koosmõju.

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

28

keskkonnaseire. Antud eelhinnangu järelduseks (peatükk 5) on kavandatavale tegevusele

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmine, mistõttu on keskkonnaministri määruse

nr 31 § 5 lõike 2 alusel järgnevalt esitatud ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavale

ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning Soodevahe ringristmik

ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m) põhjaveega alal, kus

reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja

põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada ümbruskonnas paiknevate

hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine. Heljumi ja reostuse leviku

tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist lähtudes geotekstiilist ekraane ja

õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida kalda

veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad, ehitusmasinate

parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda veekaitsevööndisse ehk

kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide

ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende ja neist eralduvate

saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette (seejuures

arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb

kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse likvideerimiseks

peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel, sealhulgas

ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest objektidest.

29

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas

peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata

kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

30

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

algatamise või algatamise jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Järgnevalt toodud järeldused on antud keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 - 4 (peatükid 2

- 4) ja § 5 lõike 1 alusel kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise

vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Järeldused koos põhjendusega on välja

toodud ka peatükis 4.1, millega on käesoleva peatüki koostamisel arvestatud.

Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ja sellega seotud

tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri objektidest ning nende

piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete täitmine. Arvestades, et

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav tegevus aset leiab

ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad keskkonnameetmed,

siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu negatiivselt ei mõjutata.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega

olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat

koosmõju ei teki. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste

kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma

talu park ning Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega

alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ning nende ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb

kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi

ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita

loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju

avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele

välistatud.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

31

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Mõju maakasutusele on pöördumatu. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse

keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini. Eelhinnangu koostamisel

kasutati 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja analüüsi, kus on antud põhjalikud

mõjuhinnangud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamise kui ka kasutamise kohta.

Keskkonnaalane informatsioon oli enne eelhinnangu koostamist juba varasemalt kokku

kogutud ja põhjalikult analüüsitud, mistõttu kogu olemasolevat informatsiooni käesolevas

eelhinnangus ei korratud. Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub.

Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on

põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ning välja töötatud asjakohased

keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud piirkonnas ja tegevusel. Ebasoodsa

mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused on välja toodud

eelhinnangu peatükis 4.5. Vajaduse korral võib kasutada muid samaväärseid ja asjakohaseid

keskkonnameetmeid.

32

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid 1. Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv

3. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aastal vastu võetud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 40

4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

5. Keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011?leiaKehtiv

6. Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023003?leiaKehtiv

7. Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008?leiaKehtiv

8. Tööprojekt „DS2-DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU. SOODEVAHE INFRASTRUKTUUR.

JUURDEPÄÄSUTEE 1 (OS05009)“, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, konsultant: KMGInfra

OÜ, alltöövõtja: Reaalprojekt OÜ, 2024.

9. Rae valla üldplaneering: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering

10. Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

rb/

11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, KSH konsultandid Hendrikson & Ko ja

WSP Civils, 2017:

https://maakonnaplaneering.ee/wpcontent/uploads/2021/08/RB_ksh_aruanne_heakskiidetud.p

df

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruande eelnõu (seisuga 01.04.2024), OÜ Skepast&Puhkim.

13. Keskkonnaalase info kogumine ja analüüs. Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutine laoplats, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, koostaja: OÜ Consultare, 21.03.2023.

14. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

15. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava (26.03.2024 – versioon 5, koostaja: Sven Veisalu) ja

selle lisad (keskkonnariskide register, ehitustegevusega seotud mürarohkete tööde plaan,

keskkonnariskide hindamise maatriks, meetmed, regulatsioonid).

16. Keskkonnaameti 2019. aastal koostatud „Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend“:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputkja-selle-ohjamine

17. Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv

18. Kemikaaliseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

19. Hädaolukorra seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023033?leiaKehtiv

33

20. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrus nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

21. Ruumiandmete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023068?leiaKehtiv

22. Maapõueseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002?leiaKehtiv

23. Keskkonnaministri 15.06.2004. aastal vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv

24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik: https://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist2.htm

25. Kalapeedia ehk Eesti kalastiku entsüklopeedia: https://www.kalapeedia.ee/3820.html

26. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik:

https://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm

27. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruanne, OÜ Skepast&Puhkim, 2022.

28. Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

29. Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038?leiaKehtiv 41

30. Maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020064?leiaKehtiv

31. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023046?leiaKehtiv

32. Keskkonnaministri 16.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

33. VEKA puuraugud: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

34. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aastal vastu võetud korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

35. Muinsuskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023061?leiaKehtiv

36. „Soodevahe loaplatsi ning sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang“ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

OTSUSE EELNÕU

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa

menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Infragreen OÜ (registrikood 16740489, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024 ehitusloa taotluse nr

2411271/05475 Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamiseks.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda

haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud 1 sõidurajaga

ringliiklusristmik on sisemise raadiusega 14,5 m ning sõiduraja laiuseks on 6 m. Projekteeritud

1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks.

Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe infrastruktuuri keskuse

toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine). Juurdepääsutee 1

OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb olemasoleval

kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse

Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil.

Rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos

ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt

„SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“. Ehitustööd

teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 39 lõikest

2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi

eriplaneering. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS 11 lõike 2² alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Arvestades, et läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad

mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav

tegevus aset leiab ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata. Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustöödega olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud

tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas on kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning ehitusloa menetluse käigus koostatud

eelhinnangu koostamisel on kasutatud OÜ Consultare analüüsi. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub. Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid

ning välja töötatud asjakohased keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud

piirkonnas ja tegevusel.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed eelhinnangu kohaselt on järgmised:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskavale ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m)

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide

ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud

rikkuda pinna- ja põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada

ümbruskonnas paiknevate hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine.

Heljumi ja reostuse leviku tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist

lähtudes geotekstiilist ekraane ja õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd

peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida

kalda veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad,

ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda

veekaitsevööndisse ehk kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude

tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende

ja neist eralduvate saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette (seejuures arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks

ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse

likvideerimiseks peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel,

sealhulgas ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest

objektidest.

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes

paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8, § 15 punkt 8 ja

eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa menetluses

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1

OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

2

SISUKORD

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 3

2. Kavandatav tegevus ............................................................................................................. 6

2.1 Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................ 6

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 7

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine .................................................... 9

2.4 Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 11

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ............................................................................................. 12

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 12

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus) .................................................................................................................................. 12

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

.............................................................................................................................................. 14

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................. 15

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

.............................................................................................................................................. 15

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....................................... 16

3.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................... 22

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ....................................................................... 22

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 24

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus ............................................................................................................ 24

4.2 Mõju piiriülesus .............................................................................................................. 26

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................ 26

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega .................................................................................................... 27

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

.............................................................................................................................................. 27

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 30

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid .............................................................. 32

3

1. Üldine teave Taotleja Infragreen OÜ (registrikood: 16740489, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024

ehitusloa taotluse nr 2411271/05475 (menetlus nr 430075) Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee 1 OS05005 püstitamiseks. Ehitusprojekti koostaja on OÜ Reaalprojekt

(registrikood: 10765904, aadress: Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna tn 45, 71008, e-

post: [email protected]) ning ehitamist teostavad isikud on KMG Infra OÜ

(registrikood: 16638472, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2,

11415, e-post: [email protected]) ja Infragreen OÜ.

Joonis 1 Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee paiknemine

Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Rae vallas Soodevahe külas. Taotlus on esitatud

järgmistele rajatisele:

1) Soodevahe ringristmik (EHR kood 221459123), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee (katastritunnus: 65301:003:1177), 11 Tallinna ringtee T20 (65301:001:3555), 11

Tallinna ringtee T46 (65301:001:4854), 1116 Lagedi ühendustee L1 (65301:003:0942), 11290

Tallinn-Lagedi tee T10 (65301:001:6416) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel;

4

2) Juurdepääsutee 1 OS05005 (EHR kood 221459642), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee T46 (65301:001:4854) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Teerajatiste kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (VEE1089200,

minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558)

kaitse all ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi (KLO9102648) ja võldase

(KLO9102649) leiukohad. Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka

II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohtadeks – suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9133628),

veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii,

KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9133627) ja põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks. Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt

nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi

idakaldal kaitsealaga Külma talu park (KLO1200373) ning teerajatised asuvad nõrgalt

kaitsmata põhjaveega alal. Seega tuleb otsustajal Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 punkti

8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kavandatud ehitustööde kohta,

mis võib eeldatavalt mõjutada eelnevalt nimetatud kaitstavaid loodusobjekte.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

5

Eelhinnang on koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ alusel. Ehitusseadustiku § 39 lõike 2 alusel (kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti) annab ehitusloa TTJA ning on otsustaja KeHJS tähenduses. KeHJS §

11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse

KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Eelhinnangu koostamisel on kasutatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud „Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja

analüüsi“, kus on antud põhjalikud ja asjakohased mõjuhinnangud Soodevahe laoplatsi

ehitamise, kasutamise ja juurdepääsuteede kohta. Antud eelhinnangu eesmärgiks on hinnata

vaid Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamistöödega kaasnevaid mõjusid.

Soodevahe laoplatsi kohta on koostanud TTJA KMH eelhinnangu „Soodevahe laoplatsi ning

sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ 2024. aastal.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ka ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on keskkonnariskid kaardistatud ja vastavad meetmed

välja töötatud. Seega on keskkonnaalane informatsioon enne eelhinnangu koostamist juba

varasemalt kokku kogutud ja asjakohased keskkonnameetmed välja töötatud. Vajadusel on

eelhinnangus keskkonnaalast informatsiooni uuendatud, täiendatud ja täpsustatud.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 6 alusel on kaitstav

looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst

või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. LKS § 4 lõike 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik

looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole

kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eelpool tulenevast

tuleb otsustajal kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada

Keskkonnaametiga, sest Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke, mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana kaitse all ning kus

esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park, mille valitsejaks on

Keskkonnaamet ning Soodevahe ringristmik ning juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata

põhjaveega alal. Rajatav juurdepääsutee kattub veel ka kogu ulatuses rohevõrgustiku alaga, mis

piirneb olemasoleva teega, mida uuendatakse seoses rajatava ringristmikuga.

6

2. Kavandatav tegevus Järgnevates peatükkides 2.1 - 2.8 on kirjeldatud ehitusalal plaanitavat tegevust, selle seost

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, loodusressursside kasutamist,

energiakasutust, tegevusega kaasnevaid mõjutegureid, jäätmete teket ja nende käitlemist ning

avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkust.

2.1 Tegevuse iseloom ja maht Rajatav juurdepääsutee 1 algab maanteede 11290 Tallinn-Lagedi ja 1116 Lagedi ühendustee

ristmikult. Olemasolev T-kujuline ristmik on ette nähtud ehitada ümber ringristmikuks.

Jääkreostusega alad ohustavad inimeste tervist reostunud joogivee tarbimisel ning puutudes

otseselt kokku mürgiste ainetega. Jääkreostuskollete andmebaasi on koondatud andmed üle 300

ohtliku kolde kohta, jagunedes kolmeks eraldi kategooriaks – eriti ohtlikud ulatusliku

keskkonnamõjuga, ohtlikud olulise keskkonnamõjuga ning kohaliku tähtsusega

jääkreostusobjektid (http://www.maves.ee/jaakreostus/). Vastavalt Keskkonnaregistri

keskkonnaohtlike objektide (k.a. jääkreostusobjektid) andmebaasile ei ole Soodevahe asukohta

loendis märgitud.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Neljanda haruna lisandub

ristmikule Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009.

Projekteeritud on 1 sõidurajaga ringliiklus ristmik, sisemise raadiusega 14,5 m. Sõiduraja

laiuseks on 6 m. Projekteeritud 1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus, planeeritud

sellisel kujul kuni 5 aastaks. Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe

infrastruktuuri keskuse toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine).

Juurdepääsutee 1 OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb

olemasoleval kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Väikese raadiusega plaanikõvera

tõttu on projekteeritud kõvera ulatuses kate laiusega 8,0 m. Tugipeenarde laiuseks on

kavandatud 0,5 m.

Juurdepääsutee 1 alla on projekteeritud üks truup. Teelt tulev pinnavesi on põikkaldega juhitud

tee nõlvadele, kust see edasi, kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära, või külgkraavi

puudumisel valgub maapinnale ning infiltreerub pinnasesse, või voolab maapinnal maapinna

langu suunas. Selleks, et saavutada projekteeritavate teede pikaealisus, on

teekonstruktsioonidele vajalik tagada sobilik niiskusrežiim. Piisab teeprofiili kõrgusega

pinnasevee eeldatavast kõrgtasemest ning teeprofiili piisava kõrgusega olemasolevast

maapinnast või külgkraavide olemasolul kraavide põhjast, et konstruktiivsed kihid avaneksid

nõlvale. Külgkraave saab kavandada vaid vajalike eesvoolude olemasolu korral. Projekteeritud

truubi päised on ette nähtud kindlustada min 12 cm suuruste munakividega betoonalusel

(C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma

veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja

poolt rajatud veekogumise kohtadesse. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt

liikudes kraavide ülesvoolu edasi.

Käesoleva objekti maa-alal puuduvad olemasolevad maaparandussüsteemid.

7

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad Rae vallas Soodevahe külas, mis jääb Rae

valla üldplaneeringu alale (maa sihtotstarve valdavalt maatulundusmaa ja osaliselt

transpordimaa, hajaasustusega ala, mis külgneb tiheasustusega, sh tootmis- ja ärimaadega), mis

on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Üldplaneeringu põhjal:

„moodustab Soodevahe küla piirkond kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest

ruumiliselt eraldatud, mistõttu on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda

territooriumilt väljuvaid kahjulikke mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud

transpordi-infrastruktuuridega, millest tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid

tegevusi“.

Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Soodevahe laoplatsi maa-ala juhtotstarve metsa- ja

transpordimaa, kus rajatav juurdepääsutee jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku tuumalale.

Rohevõrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tuumaladest ning neid ühendavatest

koridoridest. Üldplaneeringu kohaselt: „tuleb rohevõrgustiku toimimist takistavate

infrastruktuurielementide rajamise korral ette näha meetmed võrgustiku normaalset toimimist

takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab

säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 protsenti territooriumist ning

arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste hindamiseks ja

rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks. Uue raudteetrassi rajamisel tuleb

rohekoridoride paiknemine üle vaadata ja vähendada raudtee ning rohevõrgustiku konfliktala

Rae piirkonnas“. Rae valla üldplaneeringus on Harju maakonnaplaneeringu alusel kavandatava

raudteena kajastatud Rail Baltica trassi osa.

Soodevahe ringiristmik ning juurdepääsutee jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi

eriplaneeringu Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ alale. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu

raudteetrassi koridorile Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla

maakonna piirini. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande põhjal on sinna ette nähtud

rajada Soodevahe sõlmjaam, mida käesolevas eelhinnangus ei hinnata. Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ lahendust

kajastab ka Harju maakonnaplaneering 2030+.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõus (seisuga 01.04.2024) on viidatud OÜ Consultare koostatud Soodevahe külas

raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi

järeldustele, mille kohaselt: „on kavandatud Soodevahe sõlmjaam ehitada välja kahes etapis. 1.

ehitusetapi eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi

rajamiseks tehtav ehitustegevus hõlmab raadamist, laoplatsi alust väljakaevet ja tagasitäidet

ning osale ladustamisalast ajutise katendi rajamist. Olemasolevate kraavide asukohti

muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse täiendavaid kraave alles jäävast

maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse tagamiseks. 1. ehitusetapp ehk

Soodevahe sõlmjaama ehitusaegse laoplatsi ettevalmistustööd viiakse läbi enne põhitrassi ja 9

sõlmjaama ehitamise algust. Keskkonnalase info kogumise ja analüüsi põhjal kui kavandatava

tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnanõudeid, antud soovitusi ja välja töötatud

leevendusmeetmeid, siis 1. ehitusetapiga olulist mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja varale

ei kaasne. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning

toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud ajutised ja lokaalsed. Enne

ehitustööde algust tuleb üle kontrollida turbavõtukoha paiknemine projektialal, objekt

dokumenteerida ning info tuleb edastada registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

8

Meetmed raadamise, väljakaeve ja tagasitäite käigus võõrliigi leviku tõkestamiseks tuleb anda

1. ehitusetapi ehitusloa tingimustena. Soodevahe sõlmjaama valmimisjärgset müraseiret

teostada minimaalselt kahes järgus – 1. ja 2. ehitusetapis. 1. ehitusetapi valmimisel kui laoplatsil

viiakse läbi iseloomulikke tegevusi iseloomulikus mahus nii et mõõtmiste tulemusena saab

hinnata täiendavate müraleevendusmeetmete vajalikkust“. 2. ehitusetapiga ehk Soodevahe

sõlmjaama rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi

lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH aruandes, mida käesolevas eelhinnangus

eelhinnangu eesmärgist tulenevalt ei hinnata.

Käesoleva projektala lähedusse jäävad detailplaneeringud:

1) Soodevahe küla Raba kinnistu ja lähiala DP

2) Soodevahe küla ja Rae küla Tallinna ringtee Lagedi ning Karla liiklussõlmede

detailplaneering

Joonis 2. Lähedalasuvad detailplaneeringud

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei sea takistusi ümbruskonnas

paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus

9

vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödel tuleb

arvestada olemasolevate infrastruktuuri objektide ja nende piirangutega.

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Puuraukude suudmete

ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 37,7…39,5 meetrit. Pinnakate koosneb

valdavalt moreenist, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mulla ja turbamulla kihiga.

Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille

pealispinnani käesolevas uuringus ei puuritud.

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi

kaupa ülevalt alla:

Asfalt – moodustab olemasolevate sõiduteede katte paksusega 6…13 cm. Puuraugus nr 10

esineb asfaldi all freesasfaldiga kiht paksusega 29 cm.

Bituumeniga stabiliseeritud kiht – materjali leidub sõidutee katendis puuraugus nr 3,

suudmest 11 cm sügavusel ning 31 cm paksuselt.

Lubjakivikillustik – kihti on puuraukudes nr 1, 3 ja 6 asfaldi ja peenliiva all paksusega

20…32,5 cm.

Kruuspinnased – moodustavad sõiduteede mulde. Materjal on beeži, halli ja pruuni värvi ning

hinnangulise puurimistakistuse järgi tihe. Läbilõikes on esindatud liivane kruus, liivaga mölline

kruus ja kruusane liiv.

Liivast kruusa esineb puuraugus nr 2, suudmest 0,15 meetri sügavusel ning 0,55 meetri

paksuselt.

Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 49,3%, liiva 40,4% ja peenosiseid 10,3%. Kiht on

mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks saGr.

Liivaga möllist kruusa leidub puuraukudes nr 1 ja 7 maapinnast 0,30…0,45 meetri sügavusel

ning paksusega 0,10…0,65 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 44,5%, liiva

39,3%, peenosiseid 16,2% kaalust ning voolavuspiiriga 17,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Materjali ISO järgseks nimetuseks on sasiGr ning kiht liigitub A pinnasegruppi.

Kruusast liiva leidub puuraukudes nr 1, 3 ja 6 teekattest 0,65…1,10 meetri sügavusel ning

paksusega 0,50…1,20 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 21,4%, liiva 69,5%

ja peenosiseid 9,1%.

Materjal on mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks grSa.

Lubjakivi lahmakad – on puuraukudes nr 2 ja 6 kruuspinnase all, maapinnast 0,70…1,35

meetri sügavusel ning 0,10…0,45 meetri paksuselt.

Peenliiv – kihti esineb puuraukudes nr 3 ja 4 mulla või killustiku all, suudmetest 0,15…0,42

meetrit sügavusel ning paksusega 0,18…1,45 meetri. Kiht on pruuni värvi. Kogemuslikult on

määratud kihi ISO järgseks nimetuseks FSa.

Keskliiv – kihti leidub puuraukudes nr 1, 4, 6 ja 10 maapinnast 0,33…1,75 meetri sügavusel

ning kihti on kuni 0,95 meetri paksuselt. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 9,7%, liiva

87,0%, peenosiseid 3,2% kaalust, filtratsioonimooduliks mõõdeti 12,0 m/ööp. Liiv on ühtlase

10

koostisega. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks MSa. Puuraugus nr 6 sisaldab

kiht killustikku.

Orgaanikaga mölline liiv – moodustab pindmise kihi teekatte kõrvale tehtud puuraugus nr 5,

kus selle paksuseks mõõdeti 0,75 meetrit. Puuraugus nr 2 esineb pinnast teepeenras, maapinnast

0,80 meetri sügavusel ja 0,45 meetri paksuselt. Visuaalsel hinnangul on kihi ISO järgseks

nimetuseks siSa ja tegemist on B pinnasegrupiga. Pinnas sisaldab visuaalsel vaatlusel

orgaanikat, mistõttu on nimetusele lisatud eesliide or.

Muld – moodustab pindmise kihi teepeenrasse ja muldkeha kõrvale tehtud puuraukudes nr 2,

4 ja 7, kus selle paksuseks mõõdeti 0,15…0,30 meetrit.

Turbamuld – kihti esineb puuraukudes nr 8 ja 9 maapinnal, puuraukudes nr 1…7 täite all

0,40…2,00 meetrit sügavusel ning 0,05…0,70 meetri paksuselt. Neljal proovil määrati

looduslikuks niiskussisaldusteks 71,6…233,9%.

Plastne aluspinnas – esindatud on liivane mölline kruus ja savine liiv.

Liivase möllise kruusa kiht on beeži, halli ja pruunikashalli värvi, hinnanguliselt sitke- kuni

kõvaplastse konsistentsiga. Pinnast esineb kõikides puuraukudes (v.a. PA1), maapinnast

0,32…2,50 meetri sügavusel ning puurimisega on seda läbitud kuni 2,18 meetrit. Laboris

katsetati 1 proov, mis sisaldas kruusa 52,5%, liiva 25,8%, peenosiseid 21,7% ning on

voolavuspiiriga 20,3%. ISO klassifikatsiooni järgi on pinnase nimetus sasiGr ja see kuulub A

pinnasegruppi.

Savise liiva kihti esineb puuraukudes nr 2…6 suudmest 1,10…2,15 meetri sügavusel ning

paksusega 0,10…0,60 meetri. Kiht on sinakashalli ja mustjashalli värvi ning hinnanguliselt

pehme- kuni sitkeplastse konsistentsiga. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 10,1%,

liiva 61,8%, peenosiseid 28,1% kaalust ja voolavuspiiriga 31,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Pinnase ISO järgseks nimetuseks on clSa (C pinnasegrupp). Puuraugus nr 4 sisaldab kiht

visuaalsel vaatlusel orgaanikat, mistõttu on seal nimetusele lisatud eesliide or.

Jämepurdmoreen – lasub puuraugus nr 6 teekattest 2,10 meetri sügavusel ning seda läbiti kuni

0,40 meetri paksuselt. Jämepurdne pinnas sisaldab rohkelt (>50%) erikujulisi karbonaatse

koostisega kruusaosakesi ja rähka, mille vahetäite moodustab madala plastsusega savipinnas.

Kogemuslikult on kihi ISO klassifikatsiooni järgseks nimetusteks siGr ja see liigitub A

pinnasegruppi.

Vett esines välitöö käigus (24. – 28.11.2023) mitmes puuraugus, kus see asus maapinnast

0,4…1,7 meetri sügavusel. Vett kandvateks kihtideks on kruuspinnased, keskliiv ja turbamuld.

Tegemist on aasta keskmisele lähedase tasemega. Sademete rohketel aegadel võib pinnasevesi

tõusta 0,5 m võrra kõrgemale, olemasoleva muldkeha kõrval ka maapinnale.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub

olemasolevate sõiduteede mulle 2. niiskuspaikkonda ning projekteeritava juurdepääsutee

asukohas 3. niiskuspaikkond. Seda tingitud puuraukude külmumistsoonis paiknevatest

liigniisketest orgaanikaga pinnastest ning külmumistsoonis esinevatest külmakerkeohtlikest

pinnastest (A, B ja C grupp).

Teemaa-alal olevad puud ja võsa tuleb eemaldada. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal

hankida asjakohased load. Olemasolevad puud tuleb likvideerida või raadata plaanilahendusel

toodud ulatuses. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või

freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni.

Erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töödelda omanikule

11

vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Teemaalt

saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav

puitmaterjal, mida omaniku poolt ei soovita ladustada, tuleb töövõtjal utiliseerida. Puude ja

võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna

kõrguseni.

Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava

sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus.

Tee laiendamiseks ja mulde ehitamiseks on ette nähtud tee kõrvalt ja alt kasvupinnas täielikult

eemaldada. Tee muldkeha on ette nähtud teostada täitepinnasest, mille peenosisesisaldus on

vähem kui 7% (f7).

Projekteeritavate uute mullete või olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas tuleb

eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem

nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat

kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses ja Maapõueseaduses

toodule.

Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava

muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha.

Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnast ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva

pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et

planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Objektil üle jääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseadusele.

Kraavi puhastamise käigus väljakaevatavat materjali võib võimalusel planeerida tee

külgkraavide taha, kui see ei taksita vee voolamist kraavi. Planeeritav pinnas ei tohi seejuures

katta kasvumulda.

Ehitatavate teede kattepinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei

tohi ületada 2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi

sisaldada orgaanikat.

2.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustööd koosnevad projekti kohaselt ettevalmistustöödest (sealhulgas puude langetamisest),

kaevetöödest, kraavide rajamisest ja puhastamisest, muldkeha ehitamisest, teede rajamisest

ning nõlvade planeerimisest ja kindlustamisest. Energiakasutus leiab aset eelnevalt loetletud

töödel kasutatavate masinate kütuse tarbimisel ja teiste seadmete elektritarbimise teel.

Optimaalne energiakasutus tagatakse läbimõeldud planeerimise ja organiseerimisega ning

parimate võimalike lahenduste valikuga, seejuures arvestades säästva arengu ja keskkonnahoiu

põhimõtteid. Energiakasutust vähendatakse ehitusprotsesside energiakulude arvestamisega,

mis võimaldab näiteks planeerida energiamahukad tööd optimaalsele ajale ning materjalide

ümberpaigutamisel lähedusprintsiibi arvestamisega. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava

kohaselt juhindutakse ehitusobjektil ja transpordil energia efektiivsusest – töökorras tehnika

kasutamine ja mootorite käivitus-seiskamise optimeerimine. Maksimaalsel võimalikul viisil

kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale, tehnoloogiaid, masinaid ja keskkonnateadlikke

12

alltöövõtjaid. Ehituse planeerimisel võetakse arvesse EURO5 nõudeid. Enne objektil tööde

alustamist kontrollitakse sõidukite tehnilist korrasolekut ja sõidukite andmeid Transpordiameti

lehelt.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad peamised võimalikud

tegurid, mida on järgnevates peatükkides ja/või ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas

põhjalikumalt käsitletud, on: ehitusmasinatest põhjustatud heitgaaside, müra, vibratsiooni ja

peenosakeste levik, ehitustehnika kasutamine, valgustuse kasutamine pimedal ajal, jäätmete ja

materjalide teke ja nende käitlemine, ressursside kasutamine, põhjavee ja keskkonnareostuse

tekkimine eelnevalt reostunud pinnase liigutamisel, pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse teke

(kütus, õli, kemikaalid, herbitsiidid), setete koormuse ja reostuse korral heljumi ja/või ohtlikke

ainete edasikandumine looduslikku vooluveekogusse, sealhulgas kaitsealuste liikide

leiukohtadesse, olemasolevate infrastruktuuri- ja looduskaitseliste objektide piirangutega

arvestamine, raadamistööde mõju loomastikule, kuklasepesade hävimine tööde käigus,

karuputke levimine teistele aladele ja ohud tõrje läbiviimisel ja kahepaiksete hukkumine

kevadrändel. Kavandatud tegevusega soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Soodevahe ringiristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad tegurid on ajutise

iseloomuga ja jäävad peamiselt laoplatsi piiresse ja on keskkonnameetmetega leevendatavad.

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Projekti kohaselt ettevalmistustööde käigus olemasolevad puud likvideeritakse või raadatakse

projekti plaanilahenduses toodud ulatuses, raiejäätmed hakitakse ning kännud juuritakse ja

veetakse ehitusplatsilt ära. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt tagatakse

jäätmekäitlus vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmed ladustatakse ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmete kogumiskohad märgistatakse vastavalt, on lekkekindlad ja nende ümbrus

hoitakse puhtana. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti ei ole lubatud.

Tööde ajal paigutatakse jäätmed prügikonteineritesse. Jäätmed, mida prügikonteinerisse ei

panda (näiteks puit, muld) ladustatakse selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ja võimalusel

taaskasutatakse maksimaalselt. Jäätmekonteinerite paigaldamisel tagatakse, et ligipääs

kolmandatele isikutele ning lindudele ja loomadele on välistatud. Jäätmete kogumisel ja äraveol

kasutatakse litsentseeritud jäätmekäitlejate teenuseid.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt on ehitustöödel võimalikud jäätmete liigid järgmised –

olmejäätmed, pakend, ohtlikud jäätmed, puit ja metall. Jäätmete valdaja vastutab ehitusjäätmete

käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete tekkel

lähtutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ja võimalusel taaskasutatakse jäätmeid ehitusobjektil

ning käideldakse lähedusprintsiipi arvestades. Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel

pööratakse tähelepanu ka maa-ala puhastamistööde käigus leitud jäätmetele ning välditakse

ehitusprügi sattumist ehitusobjektist kaugemale, näiteks tuulega. Juhul, kui ehitusprügi on

sattunud objektist väljapoole, siis see likvideeritakse koheselt. Soojakuparki pannakse eraldi

konteinerid pakendile ja olmejäätmetele. Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi

kindlaksmääratud suletavasse konteinerisse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavale ettevõttele, kes täpsustub tööde alguses. Ehitustööde lõpetamisel

likvideeritakse kõik ajutised rajatised ning lammutustöödel tekkivad jäätmed viiakse objektilt

ära.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

(sealhulgas heite suurus)

13

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Eelpool tulenevast on oluline

kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Võimalike avariiolukordade

riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetodite ning töökorras ja hooldatud

masinate ja seadmete kasutamisega. Vältida tuleb ehitusperioodil erinevate kütuse- ja

määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist (kütuse, määrdeainete, jne) pinnasesse ja

vette. Samuti tuleb miinimumini viia tulekahju tekke oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide

õhku paiskumist. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödest ida suunda teisele

poole Tallinna ringteed nr 11 Kalmari tee 10 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0642) jääb

OÜ Via 3L kütusemahuti ning lääne suunda AS-i Ahtol Rae turbatootmisala.

Turbatootmisaladel tuleb turba isesüttimise vältimiseks regulaarselt kontrollida

freesturbaaunade sisemist temperatuuri ja järgida muid tuleohutusnõudeid. Kuumalainete tõttu

ümberkaudsed tumedad alad neelavad päikesekiirgust ja tekitavad soojussaare efekti, mille

tulemusena nii-öelda kütavad õhku ning temperatuuri tõus ühtlasi suurendab ka tulekahju tekke

riski. Tulekahju võib põhjustada ümberkaudsetelt aladelt leviv tulekahju, vandalism,

tööohutuse nõuete rikkumine ning mittekorras masinad ja seadmed. Tulekahju ja avarii

(keskkonnareostuse) korral tuleb viivitamata teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit,

vandalismi korral Politsei- ja Piirivalveametit.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad tegevused võimalike avariiolukordade ärahoidmiseks. Ehitustegevuse käigus

arvestatakse olemasolevate trassidega ning võetakse arvesse nendega seonduvaid ohutuid

vahemaid. Peetakse kinni projekti dokumentatsioonist ning täidetakse trassivaldajate vastavaid

eeskirju ja tingimusi. Tulekahju teket objektil ennetatakse tuleohutusjuhendist tulenevate

nõuete järgimisega, sealhulgas kergestisüttivate materjalide eraldi ladustamisega.

Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt jäätmeseadusele, et vältida jäätmereostuse teket ohtlike

jäätmete ja ehitusjäätmete ebaõige ladustamisega. Materjalide ebaõige ladustamisega kaasneva

reostuse ohu vältimiseks ladustatakse materjale selleks ettenähtud kohtades. Põhjavee

reostumine reovee (wc, pesuruum) lekkimise tõttu hoitakse ära lekkekindlate mahutite

kasutamisega. Reovett käideldakse nõuetekohaselt ja antakse üle jäätmekäitlejale. Pinnase ja

veekogude reostuse vältimiseks on töötajad kohustatud järgima tegevusprotseduure ja -juhiseid.

Teadaolevalt jääkreostusalasid antud piirkonnas ei ole, kuid vajadusel töö käigus arvestatakse

olukordadega, et pinnas võib olla eelnevalt reostunud, mis võib pinnase liigutamisel põhjustada

põhjavee ja keskkonna reostumist. Reostunud pinnas kogutakse eraldi muust materjalist ja

jäätmetest ja antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusfirmale, kellel on õigus ohtlikke jäätmeid

käidelda. Reeglina keskkonnaohtlikke kemikaale ei kasutata. Kemikaalide ostmisel valitakse

ainult selliseid kemikaale, mis on tootja/müüja poolt vastavalt märgistatud ja varustatud

ohutuskaartidega. Kemikaale ladustatakse originaalpakendites ja selleks kohandatud

lukustatavates ruumides (soojakutes).

Kütuse ja õli lekkimise, maha voolamise ja sellega tekkiva pinnase ning pinna- ja põhjavee

reostuse ärahoidmiseks pargitakse, tangitakse ja hooldatakse (regulaarsed hooldused, remont ja

tehnoülevaatused teenust osutavate firmade poolt) ehitusmasinaid ehitusperioodil selleks

ettevalmistatud kohas või tangitakse avalikes tanklates ning arvestatakse kemikaalide ja kütuse

käitlemise nõuetega. Tankimine toimub seiskunud mootoriga ja kasutatakse geomembraani või

absorbentmatte. Tankimisala asukoht ja läbilõige on näidatud projekti joonisel „KMH

14

leevendavad tegevused ja piirangud“, mille kohaselt kasutatakse tankimisalal geomembraani.

Kütuseauto käib ehitustehnikat tankimas kohapeal. Tankimisala asukoht valitakse selline, kus

kraave ja veekogusid läheduses ei ole. Kohapeal tagatakse reostustõrje vahendite

(absorbendi/liiva) olemasolu. Valingvihmade korral tööd peatatakse ja oodatakse veetaseme

langemist. Reostuse korral tehakse kindlaks reostusallikas, reostunud piirkond eraldatakse

ümbritsevast keskkonnast ning koristatakse. Tõsisemate lekete korral teavitatakse viivitamatult

Keskkonnaametit ja Päästeametit.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

(sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide

oht teaduslike andmete alusel)

Ohtlik ettevõte on kemikaaliseaduse (KemS) § 21 lõike 3 alusel käitis, kus kemikaali

käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses.

Suurõnnetus on KemS § 21 lõike 6 alusel ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku

kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on

seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga (ega C-kategooria ohuga) ettevõtteid ega nende ohualasid,

milles tulenevalt kavandatavale tegevusele suurõnnetuste oht puudub.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (HOS) § 19 lõike 2 tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas

elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Hädaolukorra oht on HOS §

2 lõike 2 mõistes olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib

pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib

lähitulevikus laieneda hädaolukorraks. Tegevuse iseloomust tulenevalt asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus teadaolevalt

puudub. Kavandatav tegevus ei asu ka üleujutusriskiga piirkonnas.

15

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevates peatükkides 3.1 - 3.4 on kirjeldatud ehitusalal olemasolevat ning planeeritud

maakasutust ja seal toimuvaid või planeeritavaid tegevusi, ehitusalal esinevaid loodusvarasid,

nende kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, keskkonna vastupanuvõimet, inimeste

tervis ja heaolu ning elanikkonda.

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub Rae vallas Soodevahe külas. Projekti

realiseerimisega seoses muutub veidi senine maakasutus. Osaliselt leiab kavandatav tegevus

aset juba olemasoleva tee alal, juurdepääsutee rajatakse senisele metsamaale, läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Ringristmik ja

juurdepääsutee jäävad hajaasustusega alale, mis külgneb tiheasustusega, sealhulgas tootmis- ja

ärimaadega.

Ida suunas asub kavandatavate teede lähedal Tallinna ringtee nr 11 ja ning olemasoleva tee,

mille asemele tuleb ringristmik ja tee, juures on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin. Ülejäänud

võrgud ja infrastruktuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale.

EhS § 71 lõike 1 alusel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult

kasutatav. EhS § 72 lõike 1 alusel on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud

rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd. EhS § 72 lõike 2 alusel on tee kaitsevööndi maa

kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse

tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning

paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. EhS §

72 lõike 3 alusel saab ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja

kasutada ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.

Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. EhS § 72

lõike 4 alusel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu

koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud

detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. EhS § 78 lõike 1 alusel

on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus

kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. EhS § 78 lõike 2

alusel on sideehitise kaitsevööndis keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,

lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände,

teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu

sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja

kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) vees paikneva

sideehitise kaitsevööndis – teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud

ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid

ning lõhata ja varuda jääd; 4) õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis – sõita masinate ja

mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;

5) pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis – töötada löökmehhanismidega, tihendada või

tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha

16

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit.

Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine, jm tuleb teostada vastavalt majandus- ja

taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 alusel on geodeetilise märgi kaitsevöönd geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lõike 1 alusel on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste

istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi

korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis

löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele

ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. RAS § 26

lõike 2 alusel esitab huvitatud isik märgi omanikule geodeetilise märgi kaitsevööndis

tegutsemiseks loa saamiseks taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva

jooksul taotluse saamisest arvates. Soodevahe ringristmikust ja juurdepääsuteest umbes 425 m

kaugusele edela suunda jääb Rae turbatootmisala, kust juhitakse turbatootmisala kuivendamise

eesmärgil sademe- ja drenaaživesi kahe väljalasu nr HA537 ja HA625 kaudu Rae peakraavi

(VEE1092100, ei ole avalik ega avalikult kasutatav). Turbatootmisalalt ärajuhitava

kuivendusvees heljumi setitamiseks enne Rae peakraavi juhtimist on turbatootmisalale rajatud

settebasseinid. Kokkuvõtvalt tuleb ehitustöödel lähtuda olemasolevast ja planeeritavast

maakasutusest ja sellega seotud tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri

objektidest ning nende piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete

täitmine.

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus avaldub mõju pinnavormidele ja

pinnasele. Projekti koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Eemaldatud pinnas

kasutatakse objektil kohapeal ja ülejäänud materjal suunatakse taaskasutusse teistele

objektidele. Sellega tagatakse pinnase sihipärane kasutus ja selle kui loodusvara kogus ei

vähene. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas välja toodud meetmete rakendamise korral ei

kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „taotletavaid mäeeraldisi antud

asukohas ei ole. Rae turbatootmisalale on AS-ile Ahtol (registrikood 10235448) väljastatud

keskkonnaluba kuni 2050. aastani. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

kaalutleb Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, sealhulgas

võib lubada tegevust, mis halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise,

sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise

ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku 20 alternatiivset asukohta. Rail Balticu raudtee

alternatiivseid trassikoridore hinnati Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ KSH raames“.

Ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning

seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad. Seetõttu tuleb setete leviku

tõkestamiseks Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke ette näha meede, et setted ei mataks enda alla

sealseid koelmuid ja/või kärestikke. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

17

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Samuti on oluline ette näha meetmed

reostuse kandumise vältimiseks Pirita jõkke, mis on samuti keskkonnajuhtimiskavas varasemalt

välja töötatud (meetmed toodud eelhinnangu peatükis 2.7). Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse. Pirita jõgi ja selle

ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka II kaitsekategooria nahkhiirte – suurvidevlase

(Nyctalus noctula, KLO9133628), veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus,

KLO9133627) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks.

Ringristmikust ja juurdepääsuteest jäävad eelnevalt nimetatud nahkhiirte leiukohad ~970 m

kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park.

LKS § 46 lõige 2 alusel arvatakse II kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende

arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb üle kasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõike 2 alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide

vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse ehk soodne seisund kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 46 lõige 3 alusel

arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade

hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II

kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

LKS § 48 lõike 3 alusel tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi

teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. LKS § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

Pirita jõgi on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558). Keskkonnaministri

15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 73) § 1 alusel kehtestatakse

nimetatud määrusega nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks

olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt LKS § 51 lõikele 1 keelatud

uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,

ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pirita jõgi kuulub

keskkonnaministri määruse nr 73 § 2 punkti 71 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse Sae paisust suubumiseni merre. Ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööd on ajutise iseloomuga, mille käigus Pirita jõe hüdroloogilist režiimi

ei muudeta, vee ärajuhtimine maaparandussüsteemide abil antud piirkonnas toimub juba

praegu.

Hinku leidub Eestis vaid paiguti. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hulgakesi kokku

kogunevad kudemiseks ja talvitumiseks. Hingu eluviis on omapärane – ta kaevub poolenisti

pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toitumiseks kasutab

sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid,

eraldades sellest massist söögiks kõlbulikud osakesed – pisivähilised ja putukavastsed. Hink on

soojalembeline kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 kraadi, mis leiab aset

enamasti maist kuni juulini ja seejärel siirdub hink veetaimede vahele.

18

Võldas on vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. Öise eluviisiga, päeval peidus

kivide all ja taimede vahel. Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. Hapnikunõudlik, elab

enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede

ja jugade all) võib leppida veesoojusega kuni 21 - 23 kraadi. Kudemisperiood on lühike

(enamasti kuni nädal), mis toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5 - 9 kraadi juures. Isane

teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured marjaterad, mis kleepuvad üksteise

ja kivi külge. Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte

rinnauimede abil ja peletab marjaröövleid eemale. Valveaeg kestab tavaliselt 3 - 4 nädalat

vastsete koorumiseni.

Suurvidevlane on Eestis paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega. Elab parkides,

metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elada

ka linnas, kui seal on veekogusid või suuri parke. On aktiivsed öösel, päeval varjub puuõõntesse

või hoonetesse. Talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.

On putuktoiduline, kelle põhitoiduks on kahetiivalised, ehmastiivalised, mardikad ja ööliblikad.

Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides.

Veelendlane on Euroopas laialt levinud ja Eestiski sageli kohatav liik. Sageli tiirutavad nad

veekogude kohal ja nende lähedal asuvates puistutes, vältides suuri avatud alasid. Tihti võib

neid kohata toiduotsingul ka metsaservas, hekkide ja alleede läheduses. Putuktoidulise loomana

on ka tema saakobjektid peamiselt veega seotud. Päevasel ajal otsivad veelendlased varju

puuõõnsustest, harvem varjuvad nad nahkhiirte varjekastides, sillapragudes või hoonetes. Nagu

kõik nahkhiired, on ka veelendlased aktiivsed vaid soojal aastaajal, magades talvel talveund.

Veelendlane otsib selleks mõne maa-aluse ruumi, näiteks koopa, mahajäetud kaevanduskäigu

või mõisakeldri. Tegu on paikse liigiga, kelle suvised toitumiskohad ja talvised magamispaigad

asuvad suhteliselt lähestikku. Veelendlase paaritumine toimub suve lõpul ja sügisel, vahel ka

talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub maikuus, seejärel kogunevad emased

poegimiskolooniatesse, et tiinuse ja poegade kasvatamise perioodi veeta ühiselt. Järglaseid

sünnib tavaliselt üks juuni lõpus või juuli alguses, kes saab juba 3 - 4 nädala möödudes

lennuvõimeliseks ja iseseisvaks. Seejärel poegimiskolooniad hajuvad. Veelendlasi võib

ohustada sobivate varjepaikade, eriti õõnsate puude hävitamine, samuti nende häirimine

talvituspaikades ning talvituspaikade kadumine.

Pargi-nahkhiir on Eestis küllaltki tavaline liik, kuigi ta on siin juba üsna oma levila põhjapiiril.

Pargi-nahkhiire põhiline sigimisala jääbki Ida-Euroopasse, talveks Eestisse ei jääda, vaid

lennatakse kuni 2 000 km kaugusele Lääne-Euroopasse. Eestis kohtab pargi-nahkhiiri maist

septembri või oktoobrini, hilisem teadaolev vaatlus on pärit novembri algusest. Nagu nimigi

ütleb, tegutseb pargi-nahkhiir sageli parkides. Talle sobib elada ka linnas, kui seal leidub

piisavalt suuri rohealasi või veekogusid, mille kaldaservad on tema eelistatud toitumisalaks.

Neid võib kohata ka metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel või metsaservades. Samas lendab

ta tänu oma osavale manööverdamisvõimele ka puistu sees. Nahkhiired on öise aktiivsusega

loomad, kes kasutavad pimedas orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni abi. Pargi-

nahkhiir toitub, nagu teisedki nahkhiired peamiselt lendavatest putukatest ning enamuse toidust

moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Päevasel ajal veedavad pargi-nahkhiired varjepaika

peitunult, milleks sobivad erinevad hoonete õõnsused, aga ka looduslikud õnarused, nagu

puuõõned ja lahtine puukoore alune ruum. Pargi-nahkhiir kasutab sageli ka nahkhiire

varjekaste, samuti võib neid leida linnupesakastidest. Varjepaiku võidakse jagada kääbus-

nahkhiire, suurvidevlase, tõmmulendlase ja tiigilendlasega. Maikuus kogunevad emased pargi-

nahkhiired poegimiskolooniasse, et veeta tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg koos. Isased

veedavad selle aja üksikult. Mai lõpus või juuni alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt

korraga 2, harvem 3. Juba 3 - 4 nädala möödudes saavad pojad lennuvõimeliseks ja

19

iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Peamine pargi-nahkhiirt ohustavaks

teguriks on häirimine varjepaikades.

Kääbus-nahkhiir on Euroopas laialt levinud liik. Eesti jääb levila põhjapiirile, mistõttu ta siin

niivõrd arvukas ei ole. Kui Eestis eelistavad nad selgelt puude- ja veekoguderohkeid alasid, siis

Kesk- ja Lääne-Euroopas leidub neid absoluutselt igal pool kesklinnast paksu metsani. Kui

mõnikümmend aastat tagasi näis, et tegu on meil pigem haruldase liigiga, siis praeguseks

tundub, et nende arvukus on tõusnud ja nende levila on laienemas. Mujal Euroopas, kus talved

on pehmemad, ei liigu isendid eriti suurel alal. Levila põhjaosas elavad isendid võtavad aga ette

isegi üle 1000 km pikkuseid rändeid, et veidi soojemas piirkonnas talveund magada. Nii ka

Eestis, kus kääbus-nahkhiired kunagi ei talvitu. Lähim koht, kus seda liiki on talvitumas leitud,

asub Leedus. Kääbus-nahkhiir on öise eluviisiga loom. Kui öö veedab ta õhust putukaid püüdes

(peamiselt toitub ta erinevatest sääskedest), siis päeval varjuvad nad näiteks hoonetes

leiduvatesse tühimikesse. Sarnastesse varjepaikadesse kogunetakse ka augustis-septembris, kui

toimub paaritumine. Kuigi paaritumine toimub juba sügisel, ei viljastu emasloom enne kevadet,

kui on talveunest ärganud. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased jällegi

varjepaikadesse. Juunis-juulis sünnib kääbus-nahkhiirel 1 - 2 poega, kes juba 3 - 4 nädala

möödudes muutuvad iseseisvaks. Suurimaks ohuteguriks on häiringud varjepaikades.

Põhja-nahkhiir on põhjapoolse levikuga liik. Neid leidub kogu Euraasia põhjaosas ning

Euroopas jääb nende leviku lõunapiir Alpide lähedale, põhjapiir aga ulatub Skandinaavia

põhjaosani välja. Eestis on tegu kõige tavalisema ja arvukama nahkhiireliigiga, kes elab siin

aastaringselt. Nad asustavad väga erinevaid elupaiku, metsadest kuni mosaiiksete

avamaastikeni välja. Sageli leidub neid ka inimasulates, kus nad tänavavalgustite ümber

kogunenud putukaid söövad. Sarnaselt teistele nahkhiirtele on ka põhja-nahkhiir öise eluviisiga

ning kasutab orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni. Peamiselt on neile toiduks

erinevad öösel ringi lendavad putukad. Umbes poole põhja-nahkhiire toidust moodustavad

kahetiivalised putukad, eriti sääsed. Ülejäänud poole moodustavad peamiselt ööliblikad ja

mardikad. Päevasel ajal varjuvad põhja-nahkhiired hoonete katusealustesse, voodrilaudade taha

või muudesse hoonetes leiduvatesse õõnsustesse. Vahel kasutavad nad ka puuõõsi ja puuriitu.

Sügisel kogunetakse talvitumiskolooniatesse. Talveuni kestab oktoobrist aprilli või maini ja see

veedetakse mõnes maa-aluses ruumis, näiteks mahajäetud kaevanduskäigus, keldris või ka

looduslikus koopas. Võrreldes teiste nahkhiirtega talub ta madalamaid temperatuure.

Põhjanahkhiirte paaritumine toimub juba sügisel parvlemispaikades või talvel

talvitumispaikades, kuid emasloom viljastub alles pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja

poegimise ajaks kogunevad emaslooma poegimiskolooniatesse. Isasloomad lendavad sellel ajal

üksi ringi. Juuni teisel poolel või juuli alguses sünnivad pojad, keda on korraga 1 - 2. Nende

iseseisvumiseni läheb umbes 2 - 4 nädalat, pärast mida poegimiskolooniad hajuvad.

Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel eriti ei ole, neid põhiliselt ohustav tegur on siiski inimtegevus.

Oluline on vältida nahkhiirekolooniate häirimist, samuti säilitada sobivaid varje- ja

talvitumispaiku.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „ei ole laoplatsil käsitiivaliste

elupaiku registreeritud. Käsitiivaliste toitumisalad on enamasti seotud veekogude või

puistutega. Poegimiskolooniad asuvad puuõõntes, pesakastides ja hoonetes, vm. Nahkhiirte

tüüpiline toitumisrännakute pikkus võib ulatuda mitmekümne kilomeetrini. Seega eelkõige Rail

Balticu trassi rajamisega seoses võib avalduda käsitiivalistele kaudne mõju, kui käsitiivaliste

lennutrajektoorid ristuvad Rail Balticu trassi ja selle juurde rajatava taristuga. Võttes arvesse

ümbritsevat maastikku, on käsitiivaliste sattumine raudteekoridori tõenäoline just Rae raba

piirkonnas. Kavandatav tegevus eraldiseisvana ei avalda käsitiivalistele negatiivset mõju, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Nahkhiired lendavad teerajatistest

üle. Mõju võib avalduda koostoimes muude kavandatud tegevustega, eriti seoses kõrge

20

muldega, mis rajatakse raudtee jaoks Rae raba serva. Terviklikke mõjusid on hinnatud

Ülemiste-Kangru lõigu ja Soodevahe-Muuga lõigu KMH-de raames“.

Ehitusaegsed mõjud imetajatele avalduvad eelkõige läbi elupaikade otsese hävitamise (kui liigi

elupaik jääb ehitusalale) või häirimise (inimeste ja masinate kohalolu, müra). Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

tuleb metsa raadamistööd ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena. Seda

tingimust arvestades olulisi ehitusaegseid negatiivseid mõjusid imetajatele ei avaldu ning

analoogselt võib seda kasutada ka teerajatiste jaoks.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal ümbruskonnas paiknevad

elupaigatüübid on juba varasemalt kuivendamisest mõjutatud ning kavandatud tegevusega

täiendavat mõju haruldastele või ohustatud elupaigatüüpidele ei kaasne. Soodevahe

ringiristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi, mille kalda

veekaitsevöönd on 10 m. Rae peakraav on ühtlasi maaparandussüsteemi RAE 1-2 (MPS kood

4108920010290, kuivendus) eesvool, mille eesvoolu kaitsevöönd on 12 m. Rae peakraavi veed

voolavad pärast ~1,1 km teekonna läbimist Pirita jõkke, millele on kehtestatud kalda

veekaitsevöönd 10 m ulatuses, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses ja kalda piiranguvöönd

100 m ulatuses. Ehitustööd Pirita jõe kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönditega ei

kattu.

Veeseaduse § 119 alusel on kalda või ranna veekaitsevööndis keelatud: 1) maavara ja maa-

ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise

uuringu tegemine veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja

reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise

taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse §

118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet.

Veeseaduse § 188 lõige 1 punkti 4 alusel ei ole maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

maaparandushoiutöödeks veeluba vaja. Kuid veeseaduse § 188 lõike 2 alusel kui veeseaduse §

188 lõige 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on

seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja

maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Maaparandusseaduse (MaaParS) § 48 lõike 1 alusel on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune

ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja

kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning

eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. MaaParS § 48 lõike 2 alusel peab

eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei

tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega

selle rajatisele. MaaParS § 48 lõike 3 alusel tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist,

21

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise

esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Lähtudes

eesvoolu liigist ja valgala suurusest on maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määruses nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kehtestatud eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.

Kavandatud tegevusel tuleb vältida pinna- ja põhjavee reostamist ja olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb

arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks

käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tehnika tuleb hoida

korras, et vähendada pinnase reostumise ja seeläbi ka pinna- ja põhjavee reostumise riski.

Kavandatud töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis. Veekaitsevööndis ei tohi masinaid parkida ega tankida. Eelnevalt tooduga on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas arvestatud, mille rakendamisel ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ega maaparandussüsteemide toimimisele.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae

peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle

seisundit. Heljumi ja reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee

kihtides geotekstiilist ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega, mille

asukohad on näidatud projekti joonisel „KMH leevendavad tegevused ja piirangud“. Tegemist

on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Kavandatud töödel järgitakse, et kasutatavaid masinaid ei pargita, tangita, puhastata ja pesta

veekaitsevööndis ega kasutata herbitsiide. Jäätmete ajutised kogumiskohad valitakse samuti

väljaspool veekaitsevööndit ja sellised, et on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ka põhjavette, seejuures arvestatakse maapinna kalletega.

Keskkonnajuhtimiskavas on maaparandussüsteeme käsitletud peatükis 4.18.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde alalt voolab vesi Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(VEE1089200), millest ida poole jääb kaitseala Külma talu park (KLO1200373). Külma talu

pargi kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud

määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“, kus on kirjas

pargis lubatud tegevused ja pargi valitseja nõusolekuta keelatud tegevused. Nimetatud määruse

nr 64 § 7 lõike 2 alusel on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud näiteks veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine (lõige 7), biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamine (lõige 13) ja uue maaparandussüsteemi rajamine (lõige 14).

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde tulemusena Pirita jõe veerežiimi ja

kaldajoont ei muudeta, uusi maaparandussüsteeme ei rajata ning ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava kohaselt herbitsiide veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas

toimub kuivendusvee juhtimine Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat

tegevust. Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega ei kahjustata Külma talu pargi kaitse-

eesmärkide saavutamist ega pargi ühtse terviku seisundit.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee asukohas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (savi ja

liivsavi kihid alla 2 m) ja reostusohtlikkuse tase on kõrge. Ringristmiku ja juurdepääsutee

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohtu.

Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega seotud

avarii korral. Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, kasutatakse

töökorras seadmeid ning peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest.

22

3.3 Keskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel on keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 3 punkti 3 alusel lähtutud märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Antud eelhinnangus mõjutatava keskkonna kirjeldamisel peatükis 3 ja hinnangu andmisel

keskkonnamõju olulisusele peatükis 4 on arvestatud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

projektiga kavandatud ehitustööde ümbruskonda jääva keskkonna (märgalade, jõeäärsete,

kallaste, pinnavormide, maastiku, metsa, kaitstavate loodusobjektide, tiheasustusega alade)

vastupanuvõimega. Nimetatud ehitustööde asukohas jõesuudme, ranna, merekeskkonna,

Natura 2000 võrgustiku, kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Olemasoleva

teabe põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee projektiga kavandatud ehitustöödega

keskkonna vastupanuvõimet ei ületata, juhul kui tegevustel järgitakse asjakohaseid

keskkonnameetmeid ning tööde läbiviijal on ümberkaudsete vee- ja keskkonnakaitseliste

objektide asukohad, nende ohutegurid ja piirangud teada.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandataval tegevusel ei tohi müratasemed ületada lubatud normtasemeid. Keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel:

- kestab päev 7:00 - 23:00 ja öö 23:00 - 7:00;

- ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21:00 - 7:00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset, seega elamumaa-aladel ehitusmüra piirväärtus on päeval 60 dB ja öösel

45 dB;

- impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella

7:00 - 19:00. Esitatud dokumentide põhjal tegevustega ilmpulssmüra ei kaasne.

Rajatiste ehitamisega kaasneb ehitusmasinate kasutamisel tavapärane ehitustegevusega

kaasnev müra. Ehitamise müratasemed ei ole ajavahemikul 7:00 - 21:00 reguleeritud. Soovitav

on häirimise vähendamiseks mürarikkaid ehitustöid teostada tööpäevadel kella 7:00 - 19:00-ni.

Kavandatav tegevus asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal ja külgneb ida

suunas tiheasustusalaga ning lõuna ja lääne suundadesse jäävad alad on kaetud puistuga.

Kavandatavad rajatised ei too kaasaa olulisi visuaalseid häiringuid. Kavandatava tegevuse

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned. Mõju välisõhu kvaliteedile on seotud

ehitustegevusest tulenevate tahkete osakestega, mille levik piirdub üldjuhul ehitusala

lähialadega.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt peetakse töö tegemisel kinni lubatud

kellaaegadest ning objekti piirnevate kinnistute omanike teavitatakse ehitustööde algusest.

Rajatiste ehitamisega seoses liikluskoormus ehitusobjektile viivatel avalikel teedel suureneb,

kuid olulist mõju ei kaasne tundlike hoonete ja alade puudumiste tõttu antud piirkonnas. Tööde

teostamisel takistatakse liigse tolmu tekkimist. Kuivadel ilmadel ja vastavalt vajadusele

teostatakse laoplatsi kastmist. Suure tuule või muu nähtuse korral, millest tuleneb peenosakeste

lendlemine, reageeritakse tolmamisele koheselt ning lendlev materjal kaetakse kinni või

niisutatakse. Ilmnenud müra ja tolmu kaebuste korral võetakse viivitamatult kasutusse

23

vajaminevad abinõud nende kõrvaldamiseks. Rajatiste ehitusel ei kasutata selliseid

ehitustehnoloogiaid, mis võiks põhjustada ümbruskonnas olulist vibratsioonitaset.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud

ja reostusohtlikkuse tase kõrge, seetõttu on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas kavandatud

meetmed põhjavee kaitseks. Ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses ei ole elamuid, kus võiks

salvkaeve olla. Ringristmikku ja juurdepääsuteed ei rajata süvendisse, mistõttu puuduvad ka

võimalikud mõjud kaevude veetasemele ja joogivee kvaliteedile. Pinnase ning pinna- ja

põhjavee kaitseks ladustatakse materjale ja jäätmeid ainult selleks ettenähtud kohtadesse.

Ohtlikud jäätmed ladustatakse eraldi, kindlaksmääratud suletavas konteineris. Raskesõidukite

tankimine toimub selleks ettenähtud ja ettevalmistatud aladel, kus on kasutusel 30

geomembraaniga kaetud ala, et vältida kütuse ja õli lekkimist pinnasesse ja seeläbi

veekogudesse või põhjavette. Tankimine toimub läbi kütuseauto. Arvestades, et läheduses

puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksuste, kuhu tegevust kavandatakse, piiresse

ja on ajutise iseloomuga ning välisõhu ja põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata.

24

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 ja 3 kohaste kirjelduste (peatükid 2 - 3) põhjal on

järgnevates peatükkides 4.1 - 4.4 hinnatud, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS § 31

lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 alusel on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Hinnatud on planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

suurust, ulatust, avaldumise tõenäosust ja aega, mõju laadi, tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, koosmõju olemasolevate ja

planeeritavate tegevustega ning esitatud tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg,

mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad nende ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata ka tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud

ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad (peatükk 4.5). Mõju

maakasutusele on pöördumatu. Soodevahe ringristmiku ning juurdepääsutee ehitustöödega

kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline, kuna ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust

ega ei seata ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Keskkonnameetmete

rakendamisel viiakse keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini.

Käesoleva eelhinnangu ja keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal on keskkonnamõju

seisukohast oluline välja tuua järgmist:

- Ajutise laoplatsi ehitus toimub maatulundusmaadel ja transpordimaal. Kõik erakinnistute osad

võõrandatakse enne ehitustööde algust. Ajutise laoplatsi rajamisega seoses ei halvene

maakasutus- ega ligipääsutingimused majapidamistele, kohalikele teedele ega ümbritsevatele

maadele.

- Laoplatsi rajamiseks eemaldatakse pinnas kuni aluspõhjani, et saavutada laoplatsi ja hilisema

sõlmjaama rajamiseks vajalik kandevõime. Oluline on väljakaevatavat pinnast kohapeal ära

kasutada maksimaalses võimalikus mahus, ülejääv pinnas ladustada ajutiselt laoplatsil aunas

ja/või saata taaskasutuseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast

kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene ning olulist keskkonnamõju

ei avaldu. Juurde veetav pinnas jääb pärast laofunktsiooni lõppemist kasutusse Soodevahe

sõlmjaama projektikohasel ehitusel, seega ei ole materjali vajalik hiljem kuidagi käidelda. Kui

rakendatakse meetmeid avariide ja reostuse vältimiseks ning materjali kasutatakse sihipäraselt,

siis ei kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

- Laoplatsil on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Laoplatsi rajamine ei mõjuta piirkonna

põhjaveerežiimi ega arvele võetud kogust, kuna laoplats ei hakka paiknema süvendis. Laoplatsi

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, millega hoitakse ära olulised

keskkonnamõjud.

- Soodevahe ajutise laoplatsi alal ja selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb kavandatavast

tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe

kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad

25

mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja

võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel

viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist)

Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.

- Laoplatsist vahetult lõuna pool on Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke (kraav suubub Pirita

jõkke laoplatsist 1,1 km kaugusel). Pirita jõgi on osalises lõigus (Pirita jõgi Sae paisust

suubumiseni merre) kaitse alla võetud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaigana. Pirita jões esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste meetmetega, mida

ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

- Kavandatav juurdepääsutee jääb rohevõrgustiku servaalale. Juurdepääsutee rajamisega seoses

rohevõrgustiku pindala väheneb. Metsaalal tekivad häiringud seoses rasketehnika liikumisega

(sealhulgas müra) ja väheneb looduslike elupaikade pindala. Kavandatava tegevuse

komplektset mõju rohevõrgustiku sidususele ning elupaikade kvaliteedile hinnati Rail Balticu

„Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames ning töötati välja leevendavad meetmed, mille

rakendamisel olulist keskkonnamõju ei avaldu. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju

rohevõrgustikule on hinnatud Rail Balticu „Soodevahe-Muuga“ trassilõigu KMH raames.

- Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei põhjusta olulist barjääri suurimetajate ega teiste

loomarühmade liikumisele.

- Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostatud loomastiku uuring ei too

Ülemiste-Kangru ega Soodevahe-Muuga trassilõigul välja ühtki linnustikule olulist asukohta.

Juurdepääsutee alal looduslik maastik hävib, mille tulemusena vähenevad ja mõnevõrra

killustuvad looduslike liikide elupaigad ja toitumisalad, kuid sellega seoses on mõju ebaoluline.

Käsitiivalistele juurdepääsutee rajamine eraldiseisvana negatiivset mõju ei avalda, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Ei teki ka barjääri, kuna nahkhiired

ja linnud lendavad laoplatsist üle.

- Kaitsealuste kahepaiksete sigimisalad ja elupaigad asuvad Rae rabas ning selle servas

niisketes metsades. Lisaks sellele on kahepaiksete toitumisalad niisketel niitudel ja metsades.

Kavandatavalt tegevusel kõik looduslikud elupaigad juurdepääsutee ümbruses hävivad. Selle

kompenseerimiseks tuleb tõsta elupaikade pindala ja kvaliteeti mujal sobivatel aladel. Vastavad

meetmed on Rail Balticu Ülemiste-Kangru lõigu KMH-s välja töötatud.

- Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad transpordi- ja metsamaal, mille läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Laoplatsile ei ole

kavandatud kõrgeid ja esilekerkivaid objekte, mistõttu ei too laoplatsi rajamine kaasa olulisi

visuaalseid häiringuid.

- Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasneb müra ja vibratsioon.

Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase ei ületaks müratundlikel aladel normide kohast

mürataset. Müratundlikud objektid ringristmiku ja juurdepääsutee vahetus läheduses puuduvad.

Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitusel ei kasutata selliseid ehitustehnoloogiaid, mis võiks

põhjustada olulist vibratsioonitaset ümbruskonnas paiknevate elamute ja ühiskasutusega

hoonete juures.

26

- Ringristmiku ja juurdepääsutee lähiümbruses ei ole elamuid, rekreatsioonialasid ega muid

õhusaaste suhtes tundlikke objekte. Ida suunda jäävad Tallinna ringtee ning tootmis- ja

ärihooned. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas on välja töötatud meetmed vajaduse korral

välisõhu saaste vähendamiseks (materjalide kinni katmine ja niisutamine, jne).

4.2 Mõju piiriülesus Piiriülesus on seotud mõju kandumise või levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha paiknemist Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis kavandatava tegevusega piiriülene

mõju puudub.

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ja selle ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala

(EE0010120, RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda

ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ põhjal on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) I ja II lisas nimetatud

elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirjas Pirita loodusalal:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine Pirita loodusalale, mille järelduseks on, et

raudteetrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisega otsene ebasoodne mõju (sealhulgas

koosmõju) Pirita loodusalale puudub. Kaudselt on võimalik loodusala kaitse-eesmärke

mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi (marja ellujäämine) ning kaitstavate liikide liikumisel

väljaspoole loodusala võivad neile avalduda häiringud. Kasutusetapis on võimalikuks

ohuteguriks ka herbitsiidide kasutamine raudteel. Kaudsete mõjude vältimiseks ja

leevendamiseks on ette nähtud meetmed. Tulenevalt eelnevast jõuab Natura asjakohane

hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete (sh ajalise piirangu ja veekaitsemeetmete)

rakendamisel puudub põhitrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisel ja kasutamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pirita loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Antud eelhinnangus on kavandatavaks tegevuseks Soodevahe laoplatsi rajamine, millele on

enne eelhinnangu koostamist koostatud keskkonnaalase info kogumine ja analüüs ning

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on välja töötatud asjakohased meetmed

keskkonnariskide ärahoidmiseks. Keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning

keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki

sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Heljumi ja

reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist

ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt uusi maaparandussüsteeme ei rajata ega herbitsiide

veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas toimub kuivendusvee juhtimine Rae

27

peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat tegevust. Ehitustööd jäävad Pirita

loodusalast piisavalt kaugele, mis välistab ehitustöödega kaasnevate mõjude (müra,

vibratsioon, valgustamine) ulatumise Pirita loodusalani ehk võimaliku häirimise.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura

2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud. Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare

poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega

ebasoodsate mõjude tekkimine Natura 2000 võrgustiku kuuluvale Pirita loodusalale välistatud.

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise vajadus on otseselt seotud raudtee

rajamisega. Kavandatavas Soodevahe sõlmjaamas toimub Rail Baltica põhitrassi kauba- ja

reisiliikluse lahknemine või ühendamine vastavalt Muuga jaama ning Ülemiste reisiterminali

suundadele“. Soodevahe sõlmjaama rajamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu

raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande

eelnõus (seisuga 01.04.2024).

Loomastikule on oluline koosmõju Rail Balticu raudteel, Soodevahe sõlmjaamal, Tallinna

ringraudteel ja Tallinna väikesel ringteel. Kavandatav raudteetrass koos Soodevahe

sõlmjaamaga lõikavad Rae raba rohevõrgustiku ühendused ida suunas täielikult läbi. Mõjusid

hinnati Rail Balticu „Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames, mille tulemusena lisati

põhiprojekti leevendavate meetmetena Rae rohesild ja roheribad teede viaduktidele, mis

vähendavad oluliselt barjääriefekti. Kavandatava Rae rohesilla ümbruses viidi läbi

ulukiekspertiis, mille tulemusena tehti ettepanek rohevõrgustiku laiendamiseks kavandatava

Rae rohesilla ümbruses Rae valla põhjaosas, et säilitada metsaala sidusus ning suurulukite

elupaikade ühendused Rae rabaga. Tulevikus rajatakse teedest lõunasse jäävale alale Soodevahe

sõlmjaam, mis on püsiv ehitis. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju rohevõrgustikule on

hinnatud Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigu KMH raames. Metsaalal tekivad häiringud

ja müra seoses rasketehnika liikumisega ja väheneb sobivate elupaikade pindala“. Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

on laoplatsi ehitustööde mõju leevendamiseks linnustikule ja loomastikule ettenähtud järgnev

meede: „metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on

oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena“.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe laoplatsi ehitustöödega olemasoleva ja

planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Juhul kui tööde teostamisel ilmneb uusi asjaolusid, siis tuleb nendega arvestada selliselt, et ei

tekiks olulist ebasoodsat koosmõju.

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

28

keskkonnaseire. Antud eelhinnangu järelduseks (peatükk 5) on kavandatavale tegevusele

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmine, mistõttu on keskkonnaministri määruse

nr 31 § 5 lõike 2 alusel järgnevalt esitatud ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavale

ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning Soodevahe ringristmik

ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m) põhjaveega alal, kus

reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja

põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada ümbruskonnas paiknevate

hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine. Heljumi ja reostuse leviku

tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist lähtudes geotekstiilist ekraane ja

õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida kalda

veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad, ehitusmasinate

parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda veekaitsevööndisse ehk

kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide

ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende ja neist eralduvate

saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette (seejuures

arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb

kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse likvideerimiseks

peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel, sealhulgas

ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest objektidest.

29

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas

peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata

kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

30

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

algatamise või algatamise jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Järgnevalt toodud järeldused on antud keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 - 4 (peatükid 2

- 4) ja § 5 lõike 1 alusel kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise

vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Järeldused koos põhjendusega on välja

toodud ka peatükis 4.1, millega on käesoleva peatüki koostamisel arvestatud.

Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ja sellega seotud

tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri objektidest ning nende

piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete täitmine. Arvestades, et

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav tegevus aset leiab

ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad keskkonnameetmed,

siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu negatiivselt ei mõjutata.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega

olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat

koosmõju ei teki. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste

kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma

talu park ning Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega

alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ning nende ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb

kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi

ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita

loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju

avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele

välistatud.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

31

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Mõju maakasutusele on pöördumatu. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse

keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini. Eelhinnangu koostamisel

kasutati 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja analüüsi, kus on antud põhjalikud

mõjuhinnangud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamise kui ka kasutamise kohta.

Keskkonnaalane informatsioon oli enne eelhinnangu koostamist juba varasemalt kokku

kogutud ja põhjalikult analüüsitud, mistõttu kogu olemasolevat informatsiooni käesolevas

eelhinnangus ei korratud. Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub.

Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on

põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ning välja töötatud asjakohased

keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud piirkonnas ja tegevusel. Ebasoodsa

mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused on välja toodud

eelhinnangu peatükis 4.5. Vajaduse korral võib kasutada muid samaväärseid ja asjakohaseid

keskkonnameetmeid.

32

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid 1. Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv

3. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aastal vastu võetud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 40

4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

5. Keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011?leiaKehtiv

6. Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023003?leiaKehtiv

7. Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008?leiaKehtiv

8. Tööprojekt „DS2-DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU. SOODEVAHE INFRASTRUKTUUR.

JUURDEPÄÄSUTEE 1 (OS05009)“, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, konsultant: KMGInfra

OÜ, alltöövõtja: Reaalprojekt OÜ, 2024.

9. Rae valla üldplaneering: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering

10. Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

rb/

11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, KSH konsultandid Hendrikson & Ko ja

WSP Civils, 2017:

https://maakonnaplaneering.ee/wpcontent/uploads/2021/08/RB_ksh_aruanne_heakskiidetud.p

df

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruande eelnõu (seisuga 01.04.2024), OÜ Skepast&Puhkim.

13. Keskkonnaalase info kogumine ja analüüs. Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutine laoplats, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, koostaja: OÜ Consultare, 21.03.2023.

14. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

15. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava (26.03.2024 – versioon 5, koostaja: Sven Veisalu) ja

selle lisad (keskkonnariskide register, ehitustegevusega seotud mürarohkete tööde plaan,

keskkonnariskide hindamise maatriks, meetmed, regulatsioonid).

16. Keskkonnaameti 2019. aastal koostatud „Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend“:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputkja-selle-ohjamine

17. Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv

18. Kemikaaliseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

19. Hädaolukorra seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023033?leiaKehtiv

33

20. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrus nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

21. Ruumiandmete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023068?leiaKehtiv

22. Maapõueseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002?leiaKehtiv

23. Keskkonnaministri 15.06.2004. aastal vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv

24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik: https://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist2.htm

25. Kalapeedia ehk Eesti kalastiku entsüklopeedia: https://www.kalapeedia.ee/3820.html

26. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik:

https://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm

27. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruanne, OÜ Skepast&Puhkim, 2022.

28. Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

29. Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038?leiaKehtiv 41

30. Maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020064?leiaKehtiv

31. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023046?leiaKehtiv

32. Keskkonnaministri 16.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

33. VEKA puuraugud: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

34. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aastal vastu võetud korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

35. Muinsuskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023061?leiaKehtiv

36. „Soodevahe loaplatsi ning sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang“ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

OTSUSE EELNÕU

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa

menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Infragreen OÜ (registrikood 16740489, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024 ehitusloa taotluse nr

2411271/05475 Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamiseks.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda

haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud 1 sõidurajaga

ringliiklusristmik on sisemise raadiusega 14,5 m ning sõiduraja laiuseks on 6 m. Projekteeritud

1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks.

Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe infrastruktuuri keskuse

toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine). Juurdepääsutee 1

OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb olemasoleval

kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse

Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil.

Rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos

ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt

„SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“. Ehitustööd

teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 39 lõikest

2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi

eriplaneering. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS 11 lõike 2² alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Arvestades, et läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad

mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav

tegevus aset leiab ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata. Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustöödega olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud

tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas on kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning ehitusloa menetluse käigus koostatud

eelhinnangu koostamisel on kasutatud OÜ Consultare analüüsi. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub. Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid

ning välja töötatud asjakohased keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud

piirkonnas ja tegevusel.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed eelhinnangu kohaselt on järgmised:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskavale ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m)

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide

ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud

rikkuda pinna- ja põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada

ümbruskonnas paiknevate hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine.

Heljumi ja reostuse leviku tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist

lähtudes geotekstiilist ekraane ja õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd

peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida

kalda veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad,

ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda

veekaitsevööndisse ehk kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude

tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende

ja neist eralduvate saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette (seejuures arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks

ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse

likvideerimiseks peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel,

sealhulgas ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest

objektidest.

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes

paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8, § 15 punkt 8 ja

eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa menetluses

keskkonnamõju hindamine algatamata.

AS Eesti Raudtee AS Tallinna Vesi Kliimaministeerium Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Rae Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Terviseamet Transpordiamet

24.05.2024 nr 16-1/24-07385-001

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/05475 Harju maakonda Rae valda Rail Balticuga seonduvalt Soodevahe ringristmiku OS05009 ja Juurdepääsutee 1 OS05009 ehitamiseks.

Nimetatud rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt „SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“ ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil. Ehitustööd teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Käesolevaga edastame asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 07.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Ehitusloa taotluse ja selle materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/05475.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Soodevahe ringristmiku KMH eelhinnang Soodevahe ringristmiku KMH otsuse EN

Kati Kuura [email protected]

AS Eesti Raudtee AS Tallinna Vesi Kliimaministeerium Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Rae Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Terviseamet Transpordiamet

24.05.2024 nr 16-1/24-07385-001

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/05475 Harju maakonda Rae valda Rail Balticuga seonduvalt Soodevahe ringristmiku OS05009 ja Juurdepääsutee 1 OS05009 ehitamiseks.

Nimetatud rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt „SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“ ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil. Ehitustööd teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Käesolevaga edastame asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 07.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Ehitusloa taotluse ja selle materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/05475.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Soodevahe ringristmiku KMH eelhinnang Soodevahe ringristmiku KMH otsuse EN

Kati Kuura [email protected]

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1

OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

2

SISUKORD

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 3

2. Kavandatav tegevus ............................................................................................................. 6

2.1 Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................ 6

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 7

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine .................................................... 9

2.4 Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 11

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ............................................................................................. 12

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 12

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus) .................................................................................................................................. 12

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

.............................................................................................................................................. 14

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................. 15

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

.............................................................................................................................................. 15

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....................................... 16

3.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................... 22

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ....................................................................... 22

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 24

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus ............................................................................................................ 24

4.2 Mõju piiriülesus .............................................................................................................. 26

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................ 26

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega .................................................................................................... 27

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

.............................................................................................................................................. 27

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 30

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid .............................................................. 32

3

1. Üldine teave Taotleja Infragreen OÜ (registrikood: 16740489, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024

ehitusloa taotluse nr 2411271/05475 (menetlus nr 430075) Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee 1 OS05005 püstitamiseks. Ehitusprojekti koostaja on OÜ Reaalprojekt

(registrikood: 10765904, aadress: Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna tn 45, 71008, e-

post: [email protected]) ning ehitamist teostavad isikud on KMG Infra OÜ

(registrikood: 16638472, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2,

11415, e-post: [email protected]) ja Infragreen OÜ.

Joonis 1 Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee paiknemine

Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Rae vallas Soodevahe külas. Taotlus on esitatud

järgmistele rajatisele:

1) Soodevahe ringristmik (EHR kood 221459123), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee (katastritunnus: 65301:003:1177), 11 Tallinna ringtee T20 (65301:001:3555), 11

Tallinna ringtee T46 (65301:001:4854), 1116 Lagedi ühendustee L1 (65301:003:0942), 11290

Tallinn-Lagedi tee T10 (65301:001:6416) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel;

4

2) Juurdepääsutee 1 OS05005 (EHR kood 221459642), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee T46 (65301:001:4854) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Teerajatiste kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (VEE1089200,

minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558)

kaitse all ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi (KLO9102648) ja võldase

(KLO9102649) leiukohad. Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka

II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohtadeks – suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9133628),

veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii,

KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9133627) ja põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks. Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt

nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi

idakaldal kaitsealaga Külma talu park (KLO1200373) ning teerajatised asuvad nõrgalt

kaitsmata põhjaveega alal. Seega tuleb otsustajal Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 punkti

8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kavandatud ehitustööde kohta,

mis võib eeldatavalt mõjutada eelnevalt nimetatud kaitstavaid loodusobjekte.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

5

Eelhinnang on koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ alusel. Ehitusseadustiku § 39 lõike 2 alusel (kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti) annab ehitusloa TTJA ning on otsustaja KeHJS tähenduses. KeHJS §

11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse

KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Eelhinnangu koostamisel on kasutatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud „Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja

analüüsi“, kus on antud põhjalikud ja asjakohased mõjuhinnangud Soodevahe laoplatsi

ehitamise, kasutamise ja juurdepääsuteede kohta. Antud eelhinnangu eesmärgiks on hinnata

vaid Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamistöödega kaasnevaid mõjusid.

Soodevahe laoplatsi kohta on koostanud TTJA KMH eelhinnangu „Soodevahe laoplatsi ning

sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ 2024. aastal.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ka ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on keskkonnariskid kaardistatud ja vastavad meetmed

välja töötatud. Seega on keskkonnaalane informatsioon enne eelhinnangu koostamist juba

varasemalt kokku kogutud ja asjakohased keskkonnameetmed välja töötatud. Vajadusel on

eelhinnangus keskkonnaalast informatsiooni uuendatud, täiendatud ja täpsustatud.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 6 alusel on kaitstav

looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst

või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. LKS § 4 lõike 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik

looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole

kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eelpool tulenevast

tuleb otsustajal kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada

Keskkonnaametiga, sest Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke, mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana kaitse all ning kus

esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park, mille valitsejaks on

Keskkonnaamet ning Soodevahe ringristmik ning juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata

põhjaveega alal. Rajatav juurdepääsutee kattub veel ka kogu ulatuses rohevõrgustiku alaga, mis

piirneb olemasoleva teega, mida uuendatakse seoses rajatava ringristmikuga.

6

2. Kavandatav tegevus Järgnevates peatükkides 2.1 - 2.8 on kirjeldatud ehitusalal plaanitavat tegevust, selle seost

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, loodusressursside kasutamist,

energiakasutust, tegevusega kaasnevaid mõjutegureid, jäätmete teket ja nende käitlemist ning

avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkust.

2.1 Tegevuse iseloom ja maht Rajatav juurdepääsutee 1 algab maanteede 11290 Tallinn-Lagedi ja 1116 Lagedi ühendustee

ristmikult. Olemasolev T-kujuline ristmik on ette nähtud ehitada ümber ringristmikuks.

Jääkreostusega alad ohustavad inimeste tervist reostunud joogivee tarbimisel ning puutudes

otseselt kokku mürgiste ainetega. Jääkreostuskollete andmebaasi on koondatud andmed üle 300

ohtliku kolde kohta, jagunedes kolmeks eraldi kategooriaks – eriti ohtlikud ulatusliku

keskkonnamõjuga, ohtlikud olulise keskkonnamõjuga ning kohaliku tähtsusega

jääkreostusobjektid (http://www.maves.ee/jaakreostus/). Vastavalt Keskkonnaregistri

keskkonnaohtlike objektide (k.a. jääkreostusobjektid) andmebaasile ei ole Soodevahe asukohta

loendis märgitud.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Neljanda haruna lisandub

ristmikule Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009.

Projekteeritud on 1 sõidurajaga ringliiklus ristmik, sisemise raadiusega 14,5 m. Sõiduraja

laiuseks on 6 m. Projekteeritud 1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus, planeeritud

sellisel kujul kuni 5 aastaks. Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe

infrastruktuuri keskuse toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine).

Juurdepääsutee 1 OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb

olemasoleval kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Väikese raadiusega plaanikõvera

tõttu on projekteeritud kõvera ulatuses kate laiusega 8,0 m. Tugipeenarde laiuseks on

kavandatud 0,5 m.

Juurdepääsutee 1 alla on projekteeritud üks truup. Teelt tulev pinnavesi on põikkaldega juhitud

tee nõlvadele, kust see edasi, kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära, või külgkraavi

puudumisel valgub maapinnale ning infiltreerub pinnasesse, või voolab maapinnal maapinna

langu suunas. Selleks, et saavutada projekteeritavate teede pikaealisus, on

teekonstruktsioonidele vajalik tagada sobilik niiskusrežiim. Piisab teeprofiili kõrgusega

pinnasevee eeldatavast kõrgtasemest ning teeprofiili piisava kõrgusega olemasolevast

maapinnast või külgkraavide olemasolul kraavide põhjast, et konstruktiivsed kihid avaneksid

nõlvale. Külgkraave saab kavandada vaid vajalike eesvoolude olemasolu korral. Projekteeritud

truubi päised on ette nähtud kindlustada min 12 cm suuruste munakividega betoonalusel

(C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma

veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja

poolt rajatud veekogumise kohtadesse. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt

liikudes kraavide ülesvoolu edasi.

Käesoleva objekti maa-alal puuduvad olemasolevad maaparandussüsteemid.

7

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad Rae vallas Soodevahe külas, mis jääb Rae

valla üldplaneeringu alale (maa sihtotstarve valdavalt maatulundusmaa ja osaliselt

transpordimaa, hajaasustusega ala, mis külgneb tiheasustusega, sh tootmis- ja ärimaadega), mis

on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Üldplaneeringu põhjal:

„moodustab Soodevahe küla piirkond kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest

ruumiliselt eraldatud, mistõttu on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda

territooriumilt väljuvaid kahjulikke mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud

transpordi-infrastruktuuridega, millest tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid

tegevusi“.

Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Soodevahe laoplatsi maa-ala juhtotstarve metsa- ja

transpordimaa, kus rajatav juurdepääsutee jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku tuumalale.

Rohevõrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tuumaladest ning neid ühendavatest

koridoridest. Üldplaneeringu kohaselt: „tuleb rohevõrgustiku toimimist takistavate

infrastruktuurielementide rajamise korral ette näha meetmed võrgustiku normaalset toimimist

takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab

säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 protsenti territooriumist ning

arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste hindamiseks ja

rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks. Uue raudteetrassi rajamisel tuleb

rohekoridoride paiknemine üle vaadata ja vähendada raudtee ning rohevõrgustiku konfliktala

Rae piirkonnas“. Rae valla üldplaneeringus on Harju maakonnaplaneeringu alusel kavandatava

raudteena kajastatud Rail Baltica trassi osa.

Soodevahe ringiristmik ning juurdepääsutee jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi

eriplaneeringu Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ alale. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu

raudteetrassi koridorile Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla

maakonna piirini. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande põhjal on sinna ette nähtud

rajada Soodevahe sõlmjaam, mida käesolevas eelhinnangus ei hinnata. Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ lahendust

kajastab ka Harju maakonnaplaneering 2030+.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõus (seisuga 01.04.2024) on viidatud OÜ Consultare koostatud Soodevahe külas

raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi

järeldustele, mille kohaselt: „on kavandatud Soodevahe sõlmjaam ehitada välja kahes etapis. 1.

ehitusetapi eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi

rajamiseks tehtav ehitustegevus hõlmab raadamist, laoplatsi alust väljakaevet ja tagasitäidet

ning osale ladustamisalast ajutise katendi rajamist. Olemasolevate kraavide asukohti

muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse täiendavaid kraave alles jäävast

maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse tagamiseks. 1. ehitusetapp ehk

Soodevahe sõlmjaama ehitusaegse laoplatsi ettevalmistustööd viiakse läbi enne põhitrassi ja 9

sõlmjaama ehitamise algust. Keskkonnalase info kogumise ja analüüsi põhjal kui kavandatava

tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnanõudeid, antud soovitusi ja välja töötatud

leevendusmeetmeid, siis 1. ehitusetapiga olulist mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja varale

ei kaasne. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning

toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud ajutised ja lokaalsed. Enne

ehitustööde algust tuleb üle kontrollida turbavõtukoha paiknemine projektialal, objekt

dokumenteerida ning info tuleb edastada registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

8

Meetmed raadamise, väljakaeve ja tagasitäite käigus võõrliigi leviku tõkestamiseks tuleb anda

1. ehitusetapi ehitusloa tingimustena. Soodevahe sõlmjaama valmimisjärgset müraseiret

teostada minimaalselt kahes järgus – 1. ja 2. ehitusetapis. 1. ehitusetapi valmimisel kui laoplatsil

viiakse läbi iseloomulikke tegevusi iseloomulikus mahus nii et mõõtmiste tulemusena saab

hinnata täiendavate müraleevendusmeetmete vajalikkust“. 2. ehitusetapiga ehk Soodevahe

sõlmjaama rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi

lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH aruandes, mida käesolevas eelhinnangus

eelhinnangu eesmärgist tulenevalt ei hinnata.

Käesoleva projektala lähedusse jäävad detailplaneeringud:

1) Soodevahe küla Raba kinnistu ja lähiala DP

2) Soodevahe küla ja Rae küla Tallinna ringtee Lagedi ning Karla liiklussõlmede

detailplaneering

Joonis 2. Lähedalasuvad detailplaneeringud

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei sea takistusi ümbruskonnas

paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus

9

vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödel tuleb

arvestada olemasolevate infrastruktuuri objektide ja nende piirangutega.

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Puuraukude suudmete

ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 37,7…39,5 meetrit. Pinnakate koosneb

valdavalt moreenist, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mulla ja turbamulla kihiga.

Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille

pealispinnani käesolevas uuringus ei puuritud.

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi

kaupa ülevalt alla:

Asfalt – moodustab olemasolevate sõiduteede katte paksusega 6…13 cm. Puuraugus nr 10

esineb asfaldi all freesasfaldiga kiht paksusega 29 cm.

Bituumeniga stabiliseeritud kiht – materjali leidub sõidutee katendis puuraugus nr 3,

suudmest 11 cm sügavusel ning 31 cm paksuselt.

Lubjakivikillustik – kihti on puuraukudes nr 1, 3 ja 6 asfaldi ja peenliiva all paksusega

20…32,5 cm.

Kruuspinnased – moodustavad sõiduteede mulde. Materjal on beeži, halli ja pruuni värvi ning

hinnangulise puurimistakistuse järgi tihe. Läbilõikes on esindatud liivane kruus, liivaga mölline

kruus ja kruusane liiv.

Liivast kruusa esineb puuraugus nr 2, suudmest 0,15 meetri sügavusel ning 0,55 meetri

paksuselt.

Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 49,3%, liiva 40,4% ja peenosiseid 10,3%. Kiht on

mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks saGr.

Liivaga möllist kruusa leidub puuraukudes nr 1 ja 7 maapinnast 0,30…0,45 meetri sügavusel

ning paksusega 0,10…0,65 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 44,5%, liiva

39,3%, peenosiseid 16,2% kaalust ning voolavuspiiriga 17,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Materjali ISO järgseks nimetuseks on sasiGr ning kiht liigitub A pinnasegruppi.

Kruusast liiva leidub puuraukudes nr 1, 3 ja 6 teekattest 0,65…1,10 meetri sügavusel ning

paksusega 0,50…1,20 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 21,4%, liiva 69,5%

ja peenosiseid 9,1%.

Materjal on mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks grSa.

Lubjakivi lahmakad – on puuraukudes nr 2 ja 6 kruuspinnase all, maapinnast 0,70…1,35

meetri sügavusel ning 0,10…0,45 meetri paksuselt.

Peenliiv – kihti esineb puuraukudes nr 3 ja 4 mulla või killustiku all, suudmetest 0,15…0,42

meetrit sügavusel ning paksusega 0,18…1,45 meetri. Kiht on pruuni värvi. Kogemuslikult on

määratud kihi ISO järgseks nimetuseks FSa.

Keskliiv – kihti leidub puuraukudes nr 1, 4, 6 ja 10 maapinnast 0,33…1,75 meetri sügavusel

ning kihti on kuni 0,95 meetri paksuselt. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 9,7%, liiva

87,0%, peenosiseid 3,2% kaalust, filtratsioonimooduliks mõõdeti 12,0 m/ööp. Liiv on ühtlase

10

koostisega. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks MSa. Puuraugus nr 6 sisaldab

kiht killustikku.

Orgaanikaga mölline liiv – moodustab pindmise kihi teekatte kõrvale tehtud puuraugus nr 5,

kus selle paksuseks mõõdeti 0,75 meetrit. Puuraugus nr 2 esineb pinnast teepeenras, maapinnast

0,80 meetri sügavusel ja 0,45 meetri paksuselt. Visuaalsel hinnangul on kihi ISO järgseks

nimetuseks siSa ja tegemist on B pinnasegrupiga. Pinnas sisaldab visuaalsel vaatlusel

orgaanikat, mistõttu on nimetusele lisatud eesliide or.

Muld – moodustab pindmise kihi teepeenrasse ja muldkeha kõrvale tehtud puuraukudes nr 2,

4 ja 7, kus selle paksuseks mõõdeti 0,15…0,30 meetrit.

Turbamuld – kihti esineb puuraukudes nr 8 ja 9 maapinnal, puuraukudes nr 1…7 täite all

0,40…2,00 meetrit sügavusel ning 0,05…0,70 meetri paksuselt. Neljal proovil määrati

looduslikuks niiskussisaldusteks 71,6…233,9%.

Plastne aluspinnas – esindatud on liivane mölline kruus ja savine liiv.

Liivase möllise kruusa kiht on beeži, halli ja pruunikashalli värvi, hinnanguliselt sitke- kuni

kõvaplastse konsistentsiga. Pinnast esineb kõikides puuraukudes (v.a. PA1), maapinnast

0,32…2,50 meetri sügavusel ning puurimisega on seda läbitud kuni 2,18 meetrit. Laboris

katsetati 1 proov, mis sisaldas kruusa 52,5%, liiva 25,8%, peenosiseid 21,7% ning on

voolavuspiiriga 20,3%. ISO klassifikatsiooni järgi on pinnase nimetus sasiGr ja see kuulub A

pinnasegruppi.

Savise liiva kihti esineb puuraukudes nr 2…6 suudmest 1,10…2,15 meetri sügavusel ning

paksusega 0,10…0,60 meetri. Kiht on sinakashalli ja mustjashalli värvi ning hinnanguliselt

pehme- kuni sitkeplastse konsistentsiga. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 10,1%,

liiva 61,8%, peenosiseid 28,1% kaalust ja voolavuspiiriga 31,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Pinnase ISO järgseks nimetuseks on clSa (C pinnasegrupp). Puuraugus nr 4 sisaldab kiht

visuaalsel vaatlusel orgaanikat, mistõttu on seal nimetusele lisatud eesliide or.

Jämepurdmoreen – lasub puuraugus nr 6 teekattest 2,10 meetri sügavusel ning seda läbiti kuni

0,40 meetri paksuselt. Jämepurdne pinnas sisaldab rohkelt (>50%) erikujulisi karbonaatse

koostisega kruusaosakesi ja rähka, mille vahetäite moodustab madala plastsusega savipinnas.

Kogemuslikult on kihi ISO klassifikatsiooni järgseks nimetusteks siGr ja see liigitub A

pinnasegruppi.

Vett esines välitöö käigus (24. – 28.11.2023) mitmes puuraugus, kus see asus maapinnast

0,4…1,7 meetri sügavusel. Vett kandvateks kihtideks on kruuspinnased, keskliiv ja turbamuld.

Tegemist on aasta keskmisele lähedase tasemega. Sademete rohketel aegadel võib pinnasevesi

tõusta 0,5 m võrra kõrgemale, olemasoleva muldkeha kõrval ka maapinnale.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub

olemasolevate sõiduteede mulle 2. niiskuspaikkonda ning projekteeritava juurdepääsutee

asukohas 3. niiskuspaikkond. Seda tingitud puuraukude külmumistsoonis paiknevatest

liigniisketest orgaanikaga pinnastest ning külmumistsoonis esinevatest külmakerkeohtlikest

pinnastest (A, B ja C grupp).

Teemaa-alal olevad puud ja võsa tuleb eemaldada. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal

hankida asjakohased load. Olemasolevad puud tuleb likvideerida või raadata plaanilahendusel

toodud ulatuses. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või

freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni.

Erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töödelda omanikule

11

vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Teemaalt

saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav

puitmaterjal, mida omaniku poolt ei soovita ladustada, tuleb töövõtjal utiliseerida. Puude ja

võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna

kõrguseni.

Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava

sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus.

Tee laiendamiseks ja mulde ehitamiseks on ette nähtud tee kõrvalt ja alt kasvupinnas täielikult

eemaldada. Tee muldkeha on ette nähtud teostada täitepinnasest, mille peenosisesisaldus on

vähem kui 7% (f7).

Projekteeritavate uute mullete või olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas tuleb

eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem

nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat

kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses ja Maapõueseaduses

toodule.

Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava

muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha.

Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnast ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva

pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et

planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Objektil üle jääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseadusele.

Kraavi puhastamise käigus väljakaevatavat materjali võib võimalusel planeerida tee

külgkraavide taha, kui see ei taksita vee voolamist kraavi. Planeeritav pinnas ei tohi seejuures

katta kasvumulda.

Ehitatavate teede kattepinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei

tohi ületada 2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi

sisaldada orgaanikat.

2.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustööd koosnevad projekti kohaselt ettevalmistustöödest (sealhulgas puude langetamisest),

kaevetöödest, kraavide rajamisest ja puhastamisest, muldkeha ehitamisest, teede rajamisest

ning nõlvade planeerimisest ja kindlustamisest. Energiakasutus leiab aset eelnevalt loetletud

töödel kasutatavate masinate kütuse tarbimisel ja teiste seadmete elektritarbimise teel.

Optimaalne energiakasutus tagatakse läbimõeldud planeerimise ja organiseerimisega ning

parimate võimalike lahenduste valikuga, seejuures arvestades säästva arengu ja keskkonnahoiu

põhimõtteid. Energiakasutust vähendatakse ehitusprotsesside energiakulude arvestamisega,

mis võimaldab näiteks planeerida energiamahukad tööd optimaalsele ajale ning materjalide

ümberpaigutamisel lähedusprintsiibi arvestamisega. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava

kohaselt juhindutakse ehitusobjektil ja transpordil energia efektiivsusest – töökorras tehnika

kasutamine ja mootorite käivitus-seiskamise optimeerimine. Maksimaalsel võimalikul viisil

kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale, tehnoloogiaid, masinaid ja keskkonnateadlikke

12

alltöövõtjaid. Ehituse planeerimisel võetakse arvesse EURO5 nõudeid. Enne objektil tööde

alustamist kontrollitakse sõidukite tehnilist korrasolekut ja sõidukite andmeid Transpordiameti

lehelt.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad peamised võimalikud

tegurid, mida on järgnevates peatükkides ja/või ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas

põhjalikumalt käsitletud, on: ehitusmasinatest põhjustatud heitgaaside, müra, vibratsiooni ja

peenosakeste levik, ehitustehnika kasutamine, valgustuse kasutamine pimedal ajal, jäätmete ja

materjalide teke ja nende käitlemine, ressursside kasutamine, põhjavee ja keskkonnareostuse

tekkimine eelnevalt reostunud pinnase liigutamisel, pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse teke

(kütus, õli, kemikaalid, herbitsiidid), setete koormuse ja reostuse korral heljumi ja/või ohtlikke

ainete edasikandumine looduslikku vooluveekogusse, sealhulgas kaitsealuste liikide

leiukohtadesse, olemasolevate infrastruktuuri- ja looduskaitseliste objektide piirangutega

arvestamine, raadamistööde mõju loomastikule, kuklasepesade hävimine tööde käigus,

karuputke levimine teistele aladele ja ohud tõrje läbiviimisel ja kahepaiksete hukkumine

kevadrändel. Kavandatud tegevusega soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Soodevahe ringiristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad tegurid on ajutise

iseloomuga ja jäävad peamiselt laoplatsi piiresse ja on keskkonnameetmetega leevendatavad.

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Projekti kohaselt ettevalmistustööde käigus olemasolevad puud likvideeritakse või raadatakse

projekti plaanilahenduses toodud ulatuses, raiejäätmed hakitakse ning kännud juuritakse ja

veetakse ehitusplatsilt ära. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt tagatakse

jäätmekäitlus vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmed ladustatakse ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmete kogumiskohad märgistatakse vastavalt, on lekkekindlad ja nende ümbrus

hoitakse puhtana. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti ei ole lubatud.

Tööde ajal paigutatakse jäätmed prügikonteineritesse. Jäätmed, mida prügikonteinerisse ei

panda (näiteks puit, muld) ladustatakse selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ja võimalusel

taaskasutatakse maksimaalselt. Jäätmekonteinerite paigaldamisel tagatakse, et ligipääs

kolmandatele isikutele ning lindudele ja loomadele on välistatud. Jäätmete kogumisel ja äraveol

kasutatakse litsentseeritud jäätmekäitlejate teenuseid.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt on ehitustöödel võimalikud jäätmete liigid järgmised –

olmejäätmed, pakend, ohtlikud jäätmed, puit ja metall. Jäätmete valdaja vastutab ehitusjäätmete

käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete tekkel

lähtutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ja võimalusel taaskasutatakse jäätmeid ehitusobjektil

ning käideldakse lähedusprintsiipi arvestades. Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel

pööratakse tähelepanu ka maa-ala puhastamistööde käigus leitud jäätmetele ning välditakse

ehitusprügi sattumist ehitusobjektist kaugemale, näiteks tuulega. Juhul, kui ehitusprügi on

sattunud objektist väljapoole, siis see likvideeritakse koheselt. Soojakuparki pannakse eraldi

konteinerid pakendile ja olmejäätmetele. Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi

kindlaksmääratud suletavasse konteinerisse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavale ettevõttele, kes täpsustub tööde alguses. Ehitustööde lõpetamisel

likvideeritakse kõik ajutised rajatised ning lammutustöödel tekkivad jäätmed viiakse objektilt

ära.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

(sealhulgas heite suurus)

13

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Eelpool tulenevast on oluline

kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Võimalike avariiolukordade

riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetodite ning töökorras ja hooldatud

masinate ja seadmete kasutamisega. Vältida tuleb ehitusperioodil erinevate kütuse- ja

määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist (kütuse, määrdeainete, jne) pinnasesse ja

vette. Samuti tuleb miinimumini viia tulekahju tekke oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide

õhku paiskumist. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödest ida suunda teisele

poole Tallinna ringteed nr 11 Kalmari tee 10 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0642) jääb

OÜ Via 3L kütusemahuti ning lääne suunda AS-i Ahtol Rae turbatootmisala.

Turbatootmisaladel tuleb turba isesüttimise vältimiseks regulaarselt kontrollida

freesturbaaunade sisemist temperatuuri ja järgida muid tuleohutusnõudeid. Kuumalainete tõttu

ümberkaudsed tumedad alad neelavad päikesekiirgust ja tekitavad soojussaare efekti, mille

tulemusena nii-öelda kütavad õhku ning temperatuuri tõus ühtlasi suurendab ka tulekahju tekke

riski. Tulekahju võib põhjustada ümberkaudsetelt aladelt leviv tulekahju, vandalism,

tööohutuse nõuete rikkumine ning mittekorras masinad ja seadmed. Tulekahju ja avarii

(keskkonnareostuse) korral tuleb viivitamata teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit,

vandalismi korral Politsei- ja Piirivalveametit.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad tegevused võimalike avariiolukordade ärahoidmiseks. Ehitustegevuse käigus

arvestatakse olemasolevate trassidega ning võetakse arvesse nendega seonduvaid ohutuid

vahemaid. Peetakse kinni projekti dokumentatsioonist ning täidetakse trassivaldajate vastavaid

eeskirju ja tingimusi. Tulekahju teket objektil ennetatakse tuleohutusjuhendist tulenevate

nõuete järgimisega, sealhulgas kergestisüttivate materjalide eraldi ladustamisega.

Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt jäätmeseadusele, et vältida jäätmereostuse teket ohtlike

jäätmete ja ehitusjäätmete ebaõige ladustamisega. Materjalide ebaõige ladustamisega kaasneva

reostuse ohu vältimiseks ladustatakse materjale selleks ettenähtud kohtades. Põhjavee

reostumine reovee (wc, pesuruum) lekkimise tõttu hoitakse ära lekkekindlate mahutite

kasutamisega. Reovett käideldakse nõuetekohaselt ja antakse üle jäätmekäitlejale. Pinnase ja

veekogude reostuse vältimiseks on töötajad kohustatud järgima tegevusprotseduure ja -juhiseid.

Teadaolevalt jääkreostusalasid antud piirkonnas ei ole, kuid vajadusel töö käigus arvestatakse

olukordadega, et pinnas võib olla eelnevalt reostunud, mis võib pinnase liigutamisel põhjustada

põhjavee ja keskkonna reostumist. Reostunud pinnas kogutakse eraldi muust materjalist ja

jäätmetest ja antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusfirmale, kellel on õigus ohtlikke jäätmeid

käidelda. Reeglina keskkonnaohtlikke kemikaale ei kasutata. Kemikaalide ostmisel valitakse

ainult selliseid kemikaale, mis on tootja/müüja poolt vastavalt märgistatud ja varustatud

ohutuskaartidega. Kemikaale ladustatakse originaalpakendites ja selleks kohandatud

lukustatavates ruumides (soojakutes).

Kütuse ja õli lekkimise, maha voolamise ja sellega tekkiva pinnase ning pinna- ja põhjavee

reostuse ärahoidmiseks pargitakse, tangitakse ja hooldatakse (regulaarsed hooldused, remont ja

tehnoülevaatused teenust osutavate firmade poolt) ehitusmasinaid ehitusperioodil selleks

ettevalmistatud kohas või tangitakse avalikes tanklates ning arvestatakse kemikaalide ja kütuse

käitlemise nõuetega. Tankimine toimub seiskunud mootoriga ja kasutatakse geomembraani või

absorbentmatte. Tankimisala asukoht ja läbilõige on näidatud projekti joonisel „KMH

14

leevendavad tegevused ja piirangud“, mille kohaselt kasutatakse tankimisalal geomembraani.

Kütuseauto käib ehitustehnikat tankimas kohapeal. Tankimisala asukoht valitakse selline, kus

kraave ja veekogusid läheduses ei ole. Kohapeal tagatakse reostustõrje vahendite

(absorbendi/liiva) olemasolu. Valingvihmade korral tööd peatatakse ja oodatakse veetaseme

langemist. Reostuse korral tehakse kindlaks reostusallikas, reostunud piirkond eraldatakse

ümbritsevast keskkonnast ning koristatakse. Tõsisemate lekete korral teavitatakse viivitamatult

Keskkonnaametit ja Päästeametit.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

(sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide

oht teaduslike andmete alusel)

Ohtlik ettevõte on kemikaaliseaduse (KemS) § 21 lõike 3 alusel käitis, kus kemikaali

käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses.

Suurõnnetus on KemS § 21 lõike 6 alusel ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku

kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on

seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga (ega C-kategooria ohuga) ettevõtteid ega nende ohualasid,

milles tulenevalt kavandatavale tegevusele suurõnnetuste oht puudub.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (HOS) § 19 lõike 2 tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas

elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Hädaolukorra oht on HOS §

2 lõike 2 mõistes olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib

pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib

lähitulevikus laieneda hädaolukorraks. Tegevuse iseloomust tulenevalt asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus teadaolevalt

puudub. Kavandatav tegevus ei asu ka üleujutusriskiga piirkonnas.

15

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevates peatükkides 3.1 - 3.4 on kirjeldatud ehitusalal olemasolevat ning planeeritud

maakasutust ja seal toimuvaid või planeeritavaid tegevusi, ehitusalal esinevaid loodusvarasid,

nende kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, keskkonna vastupanuvõimet, inimeste

tervis ja heaolu ning elanikkonda.

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub Rae vallas Soodevahe külas. Projekti

realiseerimisega seoses muutub veidi senine maakasutus. Osaliselt leiab kavandatav tegevus

aset juba olemasoleva tee alal, juurdepääsutee rajatakse senisele metsamaale, läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Ringristmik ja

juurdepääsutee jäävad hajaasustusega alale, mis külgneb tiheasustusega, sealhulgas tootmis- ja

ärimaadega.

Ida suunas asub kavandatavate teede lähedal Tallinna ringtee nr 11 ja ning olemasoleva tee,

mille asemele tuleb ringristmik ja tee, juures on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin. Ülejäänud

võrgud ja infrastruktuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale.

EhS § 71 lõike 1 alusel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult

kasutatav. EhS § 72 lõike 1 alusel on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud

rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd. EhS § 72 lõike 2 alusel on tee kaitsevööndi maa

kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse

tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning

paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. EhS §

72 lõike 3 alusel saab ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja

kasutada ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.

Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. EhS § 72

lõike 4 alusel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu

koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud

detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. EhS § 78 lõike 1 alusel

on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus

kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. EhS § 78 lõike 2

alusel on sideehitise kaitsevööndis keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,

lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände,

teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu

sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja

kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) vees paikneva

sideehitise kaitsevööndis – teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud

ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid

ning lõhata ja varuda jääd; 4) õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis – sõita masinate ja

mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;

5) pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis – töötada löökmehhanismidega, tihendada või

tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha

16

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit.

Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine, jm tuleb teostada vastavalt majandus- ja

taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 alusel on geodeetilise märgi kaitsevöönd geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lõike 1 alusel on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste

istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi

korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis

löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele

ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. RAS § 26

lõike 2 alusel esitab huvitatud isik märgi omanikule geodeetilise märgi kaitsevööndis

tegutsemiseks loa saamiseks taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva

jooksul taotluse saamisest arvates. Soodevahe ringristmikust ja juurdepääsuteest umbes 425 m

kaugusele edela suunda jääb Rae turbatootmisala, kust juhitakse turbatootmisala kuivendamise

eesmärgil sademe- ja drenaaživesi kahe väljalasu nr HA537 ja HA625 kaudu Rae peakraavi

(VEE1092100, ei ole avalik ega avalikult kasutatav). Turbatootmisalalt ärajuhitava

kuivendusvees heljumi setitamiseks enne Rae peakraavi juhtimist on turbatootmisalale rajatud

settebasseinid. Kokkuvõtvalt tuleb ehitustöödel lähtuda olemasolevast ja planeeritavast

maakasutusest ja sellega seotud tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri

objektidest ning nende piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete

täitmine.

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus avaldub mõju pinnavormidele ja

pinnasele. Projekti koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Eemaldatud pinnas

kasutatakse objektil kohapeal ja ülejäänud materjal suunatakse taaskasutusse teistele

objektidele. Sellega tagatakse pinnase sihipärane kasutus ja selle kui loodusvara kogus ei

vähene. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas välja toodud meetmete rakendamise korral ei

kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „taotletavaid mäeeraldisi antud

asukohas ei ole. Rae turbatootmisalale on AS-ile Ahtol (registrikood 10235448) väljastatud

keskkonnaluba kuni 2050. aastani. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

kaalutleb Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, sealhulgas

võib lubada tegevust, mis halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise,

sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise

ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku 20 alternatiivset asukohta. Rail Balticu raudtee

alternatiivseid trassikoridore hinnati Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ KSH raames“.

Ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning

seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad. Seetõttu tuleb setete leviku

tõkestamiseks Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke ette näha meede, et setted ei mataks enda alla

sealseid koelmuid ja/või kärestikke. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

17

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Samuti on oluline ette näha meetmed

reostuse kandumise vältimiseks Pirita jõkke, mis on samuti keskkonnajuhtimiskavas varasemalt

välja töötatud (meetmed toodud eelhinnangu peatükis 2.7). Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse. Pirita jõgi ja selle

ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka II kaitsekategooria nahkhiirte – suurvidevlase

(Nyctalus noctula, KLO9133628), veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus,

KLO9133627) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks.

Ringristmikust ja juurdepääsuteest jäävad eelnevalt nimetatud nahkhiirte leiukohad ~970 m

kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park.

LKS § 46 lõige 2 alusel arvatakse II kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende

arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb üle kasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõike 2 alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide

vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse ehk soodne seisund kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 46 lõige 3 alusel

arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade

hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II

kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

LKS § 48 lõike 3 alusel tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi

teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. LKS § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

Pirita jõgi on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558). Keskkonnaministri

15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 73) § 1 alusel kehtestatakse

nimetatud määrusega nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks

olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt LKS § 51 lõikele 1 keelatud

uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,

ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pirita jõgi kuulub

keskkonnaministri määruse nr 73 § 2 punkti 71 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse Sae paisust suubumiseni merre. Ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööd on ajutise iseloomuga, mille käigus Pirita jõe hüdroloogilist režiimi

ei muudeta, vee ärajuhtimine maaparandussüsteemide abil antud piirkonnas toimub juba

praegu.

Hinku leidub Eestis vaid paiguti. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hulgakesi kokku

kogunevad kudemiseks ja talvitumiseks. Hingu eluviis on omapärane – ta kaevub poolenisti

pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toitumiseks kasutab

sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid,

eraldades sellest massist söögiks kõlbulikud osakesed – pisivähilised ja putukavastsed. Hink on

soojalembeline kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 kraadi, mis leiab aset

enamasti maist kuni juulini ja seejärel siirdub hink veetaimede vahele.

18

Võldas on vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. Öise eluviisiga, päeval peidus

kivide all ja taimede vahel. Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. Hapnikunõudlik, elab

enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede

ja jugade all) võib leppida veesoojusega kuni 21 - 23 kraadi. Kudemisperiood on lühike

(enamasti kuni nädal), mis toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5 - 9 kraadi juures. Isane

teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured marjaterad, mis kleepuvad üksteise

ja kivi külge. Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte

rinnauimede abil ja peletab marjaröövleid eemale. Valveaeg kestab tavaliselt 3 - 4 nädalat

vastsete koorumiseni.

Suurvidevlane on Eestis paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega. Elab parkides,

metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elada

ka linnas, kui seal on veekogusid või suuri parke. On aktiivsed öösel, päeval varjub puuõõntesse

või hoonetesse. Talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.

On putuktoiduline, kelle põhitoiduks on kahetiivalised, ehmastiivalised, mardikad ja ööliblikad.

Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides.

Veelendlane on Euroopas laialt levinud ja Eestiski sageli kohatav liik. Sageli tiirutavad nad

veekogude kohal ja nende lähedal asuvates puistutes, vältides suuri avatud alasid. Tihti võib

neid kohata toiduotsingul ka metsaservas, hekkide ja alleede läheduses. Putuktoidulise loomana

on ka tema saakobjektid peamiselt veega seotud. Päevasel ajal otsivad veelendlased varju

puuõõnsustest, harvem varjuvad nad nahkhiirte varjekastides, sillapragudes või hoonetes. Nagu

kõik nahkhiired, on ka veelendlased aktiivsed vaid soojal aastaajal, magades talvel talveund.

Veelendlane otsib selleks mõne maa-aluse ruumi, näiteks koopa, mahajäetud kaevanduskäigu

või mõisakeldri. Tegu on paikse liigiga, kelle suvised toitumiskohad ja talvised magamispaigad

asuvad suhteliselt lähestikku. Veelendlase paaritumine toimub suve lõpul ja sügisel, vahel ka

talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub maikuus, seejärel kogunevad emased

poegimiskolooniatesse, et tiinuse ja poegade kasvatamise perioodi veeta ühiselt. Järglaseid

sünnib tavaliselt üks juuni lõpus või juuli alguses, kes saab juba 3 - 4 nädala möödudes

lennuvõimeliseks ja iseseisvaks. Seejärel poegimiskolooniad hajuvad. Veelendlasi võib

ohustada sobivate varjepaikade, eriti õõnsate puude hävitamine, samuti nende häirimine

talvituspaikades ning talvituspaikade kadumine.

Pargi-nahkhiir on Eestis küllaltki tavaline liik, kuigi ta on siin juba üsna oma levila põhjapiiril.

Pargi-nahkhiire põhiline sigimisala jääbki Ida-Euroopasse, talveks Eestisse ei jääda, vaid

lennatakse kuni 2 000 km kaugusele Lääne-Euroopasse. Eestis kohtab pargi-nahkhiiri maist

septembri või oktoobrini, hilisem teadaolev vaatlus on pärit novembri algusest. Nagu nimigi

ütleb, tegutseb pargi-nahkhiir sageli parkides. Talle sobib elada ka linnas, kui seal leidub

piisavalt suuri rohealasi või veekogusid, mille kaldaservad on tema eelistatud toitumisalaks.

Neid võib kohata ka metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel või metsaservades. Samas lendab

ta tänu oma osavale manööverdamisvõimele ka puistu sees. Nahkhiired on öise aktiivsusega

loomad, kes kasutavad pimedas orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni abi. Pargi-

nahkhiir toitub, nagu teisedki nahkhiired peamiselt lendavatest putukatest ning enamuse toidust

moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Päevasel ajal veedavad pargi-nahkhiired varjepaika

peitunult, milleks sobivad erinevad hoonete õõnsused, aga ka looduslikud õnarused, nagu

puuõõned ja lahtine puukoore alune ruum. Pargi-nahkhiir kasutab sageli ka nahkhiire

varjekaste, samuti võib neid leida linnupesakastidest. Varjepaiku võidakse jagada kääbus-

nahkhiire, suurvidevlase, tõmmulendlase ja tiigilendlasega. Maikuus kogunevad emased pargi-

nahkhiired poegimiskolooniasse, et veeta tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg koos. Isased

veedavad selle aja üksikult. Mai lõpus või juuni alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt

korraga 2, harvem 3. Juba 3 - 4 nädala möödudes saavad pojad lennuvõimeliseks ja

19

iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Peamine pargi-nahkhiirt ohustavaks

teguriks on häirimine varjepaikades.

Kääbus-nahkhiir on Euroopas laialt levinud liik. Eesti jääb levila põhjapiirile, mistõttu ta siin

niivõrd arvukas ei ole. Kui Eestis eelistavad nad selgelt puude- ja veekoguderohkeid alasid, siis

Kesk- ja Lääne-Euroopas leidub neid absoluutselt igal pool kesklinnast paksu metsani. Kui

mõnikümmend aastat tagasi näis, et tegu on meil pigem haruldase liigiga, siis praeguseks

tundub, et nende arvukus on tõusnud ja nende levila on laienemas. Mujal Euroopas, kus talved

on pehmemad, ei liigu isendid eriti suurel alal. Levila põhjaosas elavad isendid võtavad aga ette

isegi üle 1000 km pikkuseid rändeid, et veidi soojemas piirkonnas talveund magada. Nii ka

Eestis, kus kääbus-nahkhiired kunagi ei talvitu. Lähim koht, kus seda liiki on talvitumas leitud,

asub Leedus. Kääbus-nahkhiir on öise eluviisiga loom. Kui öö veedab ta õhust putukaid püüdes

(peamiselt toitub ta erinevatest sääskedest), siis päeval varjuvad nad näiteks hoonetes

leiduvatesse tühimikesse. Sarnastesse varjepaikadesse kogunetakse ka augustis-septembris, kui

toimub paaritumine. Kuigi paaritumine toimub juba sügisel, ei viljastu emasloom enne kevadet,

kui on talveunest ärganud. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased jällegi

varjepaikadesse. Juunis-juulis sünnib kääbus-nahkhiirel 1 - 2 poega, kes juba 3 - 4 nädala

möödudes muutuvad iseseisvaks. Suurimaks ohuteguriks on häiringud varjepaikades.

Põhja-nahkhiir on põhjapoolse levikuga liik. Neid leidub kogu Euraasia põhjaosas ning

Euroopas jääb nende leviku lõunapiir Alpide lähedale, põhjapiir aga ulatub Skandinaavia

põhjaosani välja. Eestis on tegu kõige tavalisema ja arvukama nahkhiireliigiga, kes elab siin

aastaringselt. Nad asustavad väga erinevaid elupaiku, metsadest kuni mosaiiksete

avamaastikeni välja. Sageli leidub neid ka inimasulates, kus nad tänavavalgustite ümber

kogunenud putukaid söövad. Sarnaselt teistele nahkhiirtele on ka põhja-nahkhiir öise eluviisiga

ning kasutab orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni. Peamiselt on neile toiduks

erinevad öösel ringi lendavad putukad. Umbes poole põhja-nahkhiire toidust moodustavad

kahetiivalised putukad, eriti sääsed. Ülejäänud poole moodustavad peamiselt ööliblikad ja

mardikad. Päevasel ajal varjuvad põhja-nahkhiired hoonete katusealustesse, voodrilaudade taha

või muudesse hoonetes leiduvatesse õõnsustesse. Vahel kasutavad nad ka puuõõsi ja puuriitu.

Sügisel kogunetakse talvitumiskolooniatesse. Talveuni kestab oktoobrist aprilli või maini ja see

veedetakse mõnes maa-aluses ruumis, näiteks mahajäetud kaevanduskäigus, keldris või ka

looduslikus koopas. Võrreldes teiste nahkhiirtega talub ta madalamaid temperatuure.

Põhjanahkhiirte paaritumine toimub juba sügisel parvlemispaikades või talvel

talvitumispaikades, kuid emasloom viljastub alles pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja

poegimise ajaks kogunevad emaslooma poegimiskolooniatesse. Isasloomad lendavad sellel ajal

üksi ringi. Juuni teisel poolel või juuli alguses sünnivad pojad, keda on korraga 1 - 2. Nende

iseseisvumiseni läheb umbes 2 - 4 nädalat, pärast mida poegimiskolooniad hajuvad.

Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel eriti ei ole, neid põhiliselt ohustav tegur on siiski inimtegevus.

Oluline on vältida nahkhiirekolooniate häirimist, samuti säilitada sobivaid varje- ja

talvitumispaiku.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „ei ole laoplatsil käsitiivaliste

elupaiku registreeritud. Käsitiivaliste toitumisalad on enamasti seotud veekogude või

puistutega. Poegimiskolooniad asuvad puuõõntes, pesakastides ja hoonetes, vm. Nahkhiirte

tüüpiline toitumisrännakute pikkus võib ulatuda mitmekümne kilomeetrini. Seega eelkõige Rail

Balticu trassi rajamisega seoses võib avalduda käsitiivalistele kaudne mõju, kui käsitiivaliste

lennutrajektoorid ristuvad Rail Balticu trassi ja selle juurde rajatava taristuga. Võttes arvesse

ümbritsevat maastikku, on käsitiivaliste sattumine raudteekoridori tõenäoline just Rae raba

piirkonnas. Kavandatav tegevus eraldiseisvana ei avalda käsitiivalistele negatiivset mõju, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Nahkhiired lendavad teerajatistest

üle. Mõju võib avalduda koostoimes muude kavandatud tegevustega, eriti seoses kõrge

20

muldega, mis rajatakse raudtee jaoks Rae raba serva. Terviklikke mõjusid on hinnatud

Ülemiste-Kangru lõigu ja Soodevahe-Muuga lõigu KMH-de raames“.

Ehitusaegsed mõjud imetajatele avalduvad eelkõige läbi elupaikade otsese hävitamise (kui liigi

elupaik jääb ehitusalale) või häirimise (inimeste ja masinate kohalolu, müra). Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

tuleb metsa raadamistööd ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena. Seda

tingimust arvestades olulisi ehitusaegseid negatiivseid mõjusid imetajatele ei avaldu ning

analoogselt võib seda kasutada ka teerajatiste jaoks.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal ümbruskonnas paiknevad

elupaigatüübid on juba varasemalt kuivendamisest mõjutatud ning kavandatud tegevusega

täiendavat mõju haruldastele või ohustatud elupaigatüüpidele ei kaasne. Soodevahe

ringiristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi, mille kalda

veekaitsevöönd on 10 m. Rae peakraav on ühtlasi maaparandussüsteemi RAE 1-2 (MPS kood

4108920010290, kuivendus) eesvool, mille eesvoolu kaitsevöönd on 12 m. Rae peakraavi veed

voolavad pärast ~1,1 km teekonna läbimist Pirita jõkke, millele on kehtestatud kalda

veekaitsevöönd 10 m ulatuses, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses ja kalda piiranguvöönd

100 m ulatuses. Ehitustööd Pirita jõe kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönditega ei

kattu.

Veeseaduse § 119 alusel on kalda või ranna veekaitsevööndis keelatud: 1) maavara ja maa-

ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise

uuringu tegemine veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja

reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise

taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse §

118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet.

Veeseaduse § 188 lõige 1 punkti 4 alusel ei ole maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

maaparandushoiutöödeks veeluba vaja. Kuid veeseaduse § 188 lõike 2 alusel kui veeseaduse §

188 lõige 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on

seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja

maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Maaparandusseaduse (MaaParS) § 48 lõike 1 alusel on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune

ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja

kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning

eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. MaaParS § 48 lõike 2 alusel peab

eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei

tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega

selle rajatisele. MaaParS § 48 lõike 3 alusel tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist,

21

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise

esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Lähtudes

eesvoolu liigist ja valgala suurusest on maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määruses nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kehtestatud eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.

Kavandatud tegevusel tuleb vältida pinna- ja põhjavee reostamist ja olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb

arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks

käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tehnika tuleb hoida

korras, et vähendada pinnase reostumise ja seeläbi ka pinna- ja põhjavee reostumise riski.

Kavandatud töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis. Veekaitsevööndis ei tohi masinaid parkida ega tankida. Eelnevalt tooduga on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas arvestatud, mille rakendamisel ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ega maaparandussüsteemide toimimisele.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae

peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle

seisundit. Heljumi ja reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee

kihtides geotekstiilist ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega, mille

asukohad on näidatud projekti joonisel „KMH leevendavad tegevused ja piirangud“. Tegemist

on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Kavandatud töödel järgitakse, et kasutatavaid masinaid ei pargita, tangita, puhastata ja pesta

veekaitsevööndis ega kasutata herbitsiide. Jäätmete ajutised kogumiskohad valitakse samuti

väljaspool veekaitsevööndit ja sellised, et on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ka põhjavette, seejuures arvestatakse maapinna kalletega.

Keskkonnajuhtimiskavas on maaparandussüsteeme käsitletud peatükis 4.18.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde alalt voolab vesi Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(VEE1089200), millest ida poole jääb kaitseala Külma talu park (KLO1200373). Külma talu

pargi kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud

määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“, kus on kirjas

pargis lubatud tegevused ja pargi valitseja nõusolekuta keelatud tegevused. Nimetatud määruse

nr 64 § 7 lõike 2 alusel on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud näiteks veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine (lõige 7), biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamine (lõige 13) ja uue maaparandussüsteemi rajamine (lõige 14).

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde tulemusena Pirita jõe veerežiimi ja

kaldajoont ei muudeta, uusi maaparandussüsteeme ei rajata ning ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava kohaselt herbitsiide veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas

toimub kuivendusvee juhtimine Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat

tegevust. Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega ei kahjustata Külma talu pargi kaitse-

eesmärkide saavutamist ega pargi ühtse terviku seisundit.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee asukohas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (savi ja

liivsavi kihid alla 2 m) ja reostusohtlikkuse tase on kõrge. Ringristmiku ja juurdepääsutee

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohtu.

Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega seotud

avarii korral. Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, kasutatakse

töökorras seadmeid ning peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest.

22

3.3 Keskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel on keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 3 punkti 3 alusel lähtutud märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Antud eelhinnangus mõjutatava keskkonna kirjeldamisel peatükis 3 ja hinnangu andmisel

keskkonnamõju olulisusele peatükis 4 on arvestatud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

projektiga kavandatud ehitustööde ümbruskonda jääva keskkonna (märgalade, jõeäärsete,

kallaste, pinnavormide, maastiku, metsa, kaitstavate loodusobjektide, tiheasustusega alade)

vastupanuvõimega. Nimetatud ehitustööde asukohas jõesuudme, ranna, merekeskkonna,

Natura 2000 võrgustiku, kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Olemasoleva

teabe põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee projektiga kavandatud ehitustöödega

keskkonna vastupanuvõimet ei ületata, juhul kui tegevustel järgitakse asjakohaseid

keskkonnameetmeid ning tööde läbiviijal on ümberkaudsete vee- ja keskkonnakaitseliste

objektide asukohad, nende ohutegurid ja piirangud teada.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandataval tegevusel ei tohi müratasemed ületada lubatud normtasemeid. Keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel:

- kestab päev 7:00 - 23:00 ja öö 23:00 - 7:00;

- ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21:00 - 7:00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset, seega elamumaa-aladel ehitusmüra piirväärtus on päeval 60 dB ja öösel

45 dB;

- impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella

7:00 - 19:00. Esitatud dokumentide põhjal tegevustega ilmpulssmüra ei kaasne.

Rajatiste ehitamisega kaasneb ehitusmasinate kasutamisel tavapärane ehitustegevusega

kaasnev müra. Ehitamise müratasemed ei ole ajavahemikul 7:00 - 21:00 reguleeritud. Soovitav

on häirimise vähendamiseks mürarikkaid ehitustöid teostada tööpäevadel kella 7:00 - 19:00-ni.

Kavandatav tegevus asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal ja külgneb ida

suunas tiheasustusalaga ning lõuna ja lääne suundadesse jäävad alad on kaetud puistuga.

Kavandatavad rajatised ei too kaasaa olulisi visuaalseid häiringuid. Kavandatava tegevuse

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned. Mõju välisõhu kvaliteedile on seotud

ehitustegevusest tulenevate tahkete osakestega, mille levik piirdub üldjuhul ehitusala

lähialadega.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt peetakse töö tegemisel kinni lubatud

kellaaegadest ning objekti piirnevate kinnistute omanike teavitatakse ehitustööde algusest.

Rajatiste ehitamisega seoses liikluskoormus ehitusobjektile viivatel avalikel teedel suureneb,

kuid olulist mõju ei kaasne tundlike hoonete ja alade puudumiste tõttu antud piirkonnas. Tööde

teostamisel takistatakse liigse tolmu tekkimist. Kuivadel ilmadel ja vastavalt vajadusele

teostatakse laoplatsi kastmist. Suure tuule või muu nähtuse korral, millest tuleneb peenosakeste

lendlemine, reageeritakse tolmamisele koheselt ning lendlev materjal kaetakse kinni või

niisutatakse. Ilmnenud müra ja tolmu kaebuste korral võetakse viivitamatult kasutusse

23

vajaminevad abinõud nende kõrvaldamiseks. Rajatiste ehitusel ei kasutata selliseid

ehitustehnoloogiaid, mis võiks põhjustada ümbruskonnas olulist vibratsioonitaset.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud

ja reostusohtlikkuse tase kõrge, seetõttu on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas kavandatud

meetmed põhjavee kaitseks. Ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses ei ole elamuid, kus võiks

salvkaeve olla. Ringristmikku ja juurdepääsuteed ei rajata süvendisse, mistõttu puuduvad ka

võimalikud mõjud kaevude veetasemele ja joogivee kvaliteedile. Pinnase ning pinna- ja

põhjavee kaitseks ladustatakse materjale ja jäätmeid ainult selleks ettenähtud kohtadesse.

Ohtlikud jäätmed ladustatakse eraldi, kindlaksmääratud suletavas konteineris. Raskesõidukite

tankimine toimub selleks ettenähtud ja ettevalmistatud aladel, kus on kasutusel 30

geomembraaniga kaetud ala, et vältida kütuse ja õli lekkimist pinnasesse ja seeläbi

veekogudesse või põhjavette. Tankimine toimub läbi kütuseauto. Arvestades, et läheduses

puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksuste, kuhu tegevust kavandatakse, piiresse

ja on ajutise iseloomuga ning välisõhu ja põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata.

24

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 ja 3 kohaste kirjelduste (peatükid 2 - 3) põhjal on

järgnevates peatükkides 4.1 - 4.4 hinnatud, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS § 31

lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 alusel on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Hinnatud on planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

suurust, ulatust, avaldumise tõenäosust ja aega, mõju laadi, tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, koosmõju olemasolevate ja

planeeritavate tegevustega ning esitatud tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg,

mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad nende ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata ka tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud

ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad (peatükk 4.5). Mõju

maakasutusele on pöördumatu. Soodevahe ringristmiku ning juurdepääsutee ehitustöödega

kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline, kuna ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust

ega ei seata ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Keskkonnameetmete

rakendamisel viiakse keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini.

Käesoleva eelhinnangu ja keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal on keskkonnamõju

seisukohast oluline välja tuua järgmist:

- Ajutise laoplatsi ehitus toimub maatulundusmaadel ja transpordimaal. Kõik erakinnistute osad

võõrandatakse enne ehitustööde algust. Ajutise laoplatsi rajamisega seoses ei halvene

maakasutus- ega ligipääsutingimused majapidamistele, kohalikele teedele ega ümbritsevatele

maadele.

- Laoplatsi rajamiseks eemaldatakse pinnas kuni aluspõhjani, et saavutada laoplatsi ja hilisema

sõlmjaama rajamiseks vajalik kandevõime. Oluline on väljakaevatavat pinnast kohapeal ära

kasutada maksimaalses võimalikus mahus, ülejääv pinnas ladustada ajutiselt laoplatsil aunas

ja/või saata taaskasutuseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast

kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene ning olulist keskkonnamõju

ei avaldu. Juurde veetav pinnas jääb pärast laofunktsiooni lõppemist kasutusse Soodevahe

sõlmjaama projektikohasel ehitusel, seega ei ole materjali vajalik hiljem kuidagi käidelda. Kui

rakendatakse meetmeid avariide ja reostuse vältimiseks ning materjali kasutatakse sihipäraselt,

siis ei kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

- Laoplatsil on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Laoplatsi rajamine ei mõjuta piirkonna

põhjaveerežiimi ega arvele võetud kogust, kuna laoplats ei hakka paiknema süvendis. Laoplatsi

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, millega hoitakse ära olulised

keskkonnamõjud.

- Soodevahe ajutise laoplatsi alal ja selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb kavandatavast

tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe

kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad

25

mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja

võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel

viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist)

Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.

- Laoplatsist vahetult lõuna pool on Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke (kraav suubub Pirita

jõkke laoplatsist 1,1 km kaugusel). Pirita jõgi on osalises lõigus (Pirita jõgi Sae paisust

suubumiseni merre) kaitse alla võetud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaigana. Pirita jões esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste meetmetega, mida

ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

- Kavandatav juurdepääsutee jääb rohevõrgustiku servaalale. Juurdepääsutee rajamisega seoses

rohevõrgustiku pindala väheneb. Metsaalal tekivad häiringud seoses rasketehnika liikumisega

(sealhulgas müra) ja väheneb looduslike elupaikade pindala. Kavandatava tegevuse

komplektset mõju rohevõrgustiku sidususele ning elupaikade kvaliteedile hinnati Rail Balticu

„Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames ning töötati välja leevendavad meetmed, mille

rakendamisel olulist keskkonnamõju ei avaldu. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju

rohevõrgustikule on hinnatud Rail Balticu „Soodevahe-Muuga“ trassilõigu KMH raames.

- Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei põhjusta olulist barjääri suurimetajate ega teiste

loomarühmade liikumisele.

- Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostatud loomastiku uuring ei too

Ülemiste-Kangru ega Soodevahe-Muuga trassilõigul välja ühtki linnustikule olulist asukohta.

Juurdepääsutee alal looduslik maastik hävib, mille tulemusena vähenevad ja mõnevõrra

killustuvad looduslike liikide elupaigad ja toitumisalad, kuid sellega seoses on mõju ebaoluline.

Käsitiivalistele juurdepääsutee rajamine eraldiseisvana negatiivset mõju ei avalda, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Ei teki ka barjääri, kuna nahkhiired

ja linnud lendavad laoplatsist üle.

- Kaitsealuste kahepaiksete sigimisalad ja elupaigad asuvad Rae rabas ning selle servas

niisketes metsades. Lisaks sellele on kahepaiksete toitumisalad niisketel niitudel ja metsades.

Kavandatavalt tegevusel kõik looduslikud elupaigad juurdepääsutee ümbruses hävivad. Selle

kompenseerimiseks tuleb tõsta elupaikade pindala ja kvaliteeti mujal sobivatel aladel. Vastavad

meetmed on Rail Balticu Ülemiste-Kangru lõigu KMH-s välja töötatud.

- Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad transpordi- ja metsamaal, mille läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Laoplatsile ei ole

kavandatud kõrgeid ja esilekerkivaid objekte, mistõttu ei too laoplatsi rajamine kaasa olulisi

visuaalseid häiringuid.

- Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasneb müra ja vibratsioon.

Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase ei ületaks müratundlikel aladel normide kohast

mürataset. Müratundlikud objektid ringristmiku ja juurdepääsutee vahetus läheduses puuduvad.

Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitusel ei kasutata selliseid ehitustehnoloogiaid, mis võiks

põhjustada olulist vibratsioonitaset ümbruskonnas paiknevate elamute ja ühiskasutusega

hoonete juures.

26

- Ringristmiku ja juurdepääsutee lähiümbruses ei ole elamuid, rekreatsioonialasid ega muid

õhusaaste suhtes tundlikke objekte. Ida suunda jäävad Tallinna ringtee ning tootmis- ja

ärihooned. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas on välja töötatud meetmed vajaduse korral

välisõhu saaste vähendamiseks (materjalide kinni katmine ja niisutamine, jne).

4.2 Mõju piiriülesus Piiriülesus on seotud mõju kandumise või levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha paiknemist Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis kavandatava tegevusega piiriülene

mõju puudub.

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ja selle ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala

(EE0010120, RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda

ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ põhjal on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) I ja II lisas nimetatud

elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirjas Pirita loodusalal:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine Pirita loodusalale, mille järelduseks on, et

raudteetrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisega otsene ebasoodne mõju (sealhulgas

koosmõju) Pirita loodusalale puudub. Kaudselt on võimalik loodusala kaitse-eesmärke

mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi (marja ellujäämine) ning kaitstavate liikide liikumisel

väljaspoole loodusala võivad neile avalduda häiringud. Kasutusetapis on võimalikuks

ohuteguriks ka herbitsiidide kasutamine raudteel. Kaudsete mõjude vältimiseks ja

leevendamiseks on ette nähtud meetmed. Tulenevalt eelnevast jõuab Natura asjakohane

hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete (sh ajalise piirangu ja veekaitsemeetmete)

rakendamisel puudub põhitrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisel ja kasutamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pirita loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Antud eelhinnangus on kavandatavaks tegevuseks Soodevahe laoplatsi rajamine, millele on

enne eelhinnangu koostamist koostatud keskkonnaalase info kogumine ja analüüs ning

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on välja töötatud asjakohased meetmed

keskkonnariskide ärahoidmiseks. Keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning

keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki

sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Heljumi ja

reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist

ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt uusi maaparandussüsteeme ei rajata ega herbitsiide

veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas toimub kuivendusvee juhtimine Rae

27

peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat tegevust. Ehitustööd jäävad Pirita

loodusalast piisavalt kaugele, mis välistab ehitustöödega kaasnevate mõjude (müra,

vibratsioon, valgustamine) ulatumise Pirita loodusalani ehk võimaliku häirimise.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura

2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud. Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare

poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega

ebasoodsate mõjude tekkimine Natura 2000 võrgustiku kuuluvale Pirita loodusalale välistatud.

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise vajadus on otseselt seotud raudtee

rajamisega. Kavandatavas Soodevahe sõlmjaamas toimub Rail Baltica põhitrassi kauba- ja

reisiliikluse lahknemine või ühendamine vastavalt Muuga jaama ning Ülemiste reisiterminali

suundadele“. Soodevahe sõlmjaama rajamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu

raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande

eelnõus (seisuga 01.04.2024).

Loomastikule on oluline koosmõju Rail Balticu raudteel, Soodevahe sõlmjaamal, Tallinna

ringraudteel ja Tallinna väikesel ringteel. Kavandatav raudteetrass koos Soodevahe

sõlmjaamaga lõikavad Rae raba rohevõrgustiku ühendused ida suunas täielikult läbi. Mõjusid

hinnati Rail Balticu „Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames, mille tulemusena lisati

põhiprojekti leevendavate meetmetena Rae rohesild ja roheribad teede viaduktidele, mis

vähendavad oluliselt barjääriefekti. Kavandatava Rae rohesilla ümbruses viidi läbi

ulukiekspertiis, mille tulemusena tehti ettepanek rohevõrgustiku laiendamiseks kavandatava

Rae rohesilla ümbruses Rae valla põhjaosas, et säilitada metsaala sidusus ning suurulukite

elupaikade ühendused Rae rabaga. Tulevikus rajatakse teedest lõunasse jäävale alale Soodevahe

sõlmjaam, mis on püsiv ehitis. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju rohevõrgustikule on

hinnatud Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigu KMH raames. Metsaalal tekivad häiringud

ja müra seoses rasketehnika liikumisega ja väheneb sobivate elupaikade pindala“. Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

on laoplatsi ehitustööde mõju leevendamiseks linnustikule ja loomastikule ettenähtud järgnev

meede: „metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on

oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena“.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe laoplatsi ehitustöödega olemasoleva ja

planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Juhul kui tööde teostamisel ilmneb uusi asjaolusid, siis tuleb nendega arvestada selliselt, et ei

tekiks olulist ebasoodsat koosmõju.

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

28

keskkonnaseire. Antud eelhinnangu järelduseks (peatükk 5) on kavandatavale tegevusele

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmine, mistõttu on keskkonnaministri määruse

nr 31 § 5 lõike 2 alusel järgnevalt esitatud ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavale

ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning Soodevahe ringristmik

ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m) põhjaveega alal, kus

reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja

põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada ümbruskonnas paiknevate

hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine. Heljumi ja reostuse leviku

tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist lähtudes geotekstiilist ekraane ja

õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida kalda

veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad, ehitusmasinate

parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda veekaitsevööndisse ehk

kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide

ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende ja neist eralduvate

saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette (seejuures

arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb

kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse likvideerimiseks

peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel, sealhulgas

ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest objektidest.

29

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas

peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata

kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

30

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

algatamise või algatamise jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Järgnevalt toodud järeldused on antud keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 - 4 (peatükid 2

- 4) ja § 5 lõike 1 alusel kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise

vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Järeldused koos põhjendusega on välja

toodud ka peatükis 4.1, millega on käesoleva peatüki koostamisel arvestatud.

Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ja sellega seotud

tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri objektidest ning nende

piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete täitmine. Arvestades, et

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav tegevus aset leiab

ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad keskkonnameetmed,

siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu negatiivselt ei mõjutata.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega

olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat

koosmõju ei teki. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste

kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma

talu park ning Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega

alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ning nende ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb

kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi

ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita

loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju

avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele

välistatud.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

31

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Mõju maakasutusele on pöördumatu. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse

keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini. Eelhinnangu koostamisel

kasutati 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja analüüsi, kus on antud põhjalikud

mõjuhinnangud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamise kui ka kasutamise kohta.

Keskkonnaalane informatsioon oli enne eelhinnangu koostamist juba varasemalt kokku

kogutud ja põhjalikult analüüsitud, mistõttu kogu olemasolevat informatsiooni käesolevas

eelhinnangus ei korratud. Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub.

Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on

põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ning välja töötatud asjakohased

keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud piirkonnas ja tegevusel. Ebasoodsa

mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused on välja toodud

eelhinnangu peatükis 4.5. Vajaduse korral võib kasutada muid samaväärseid ja asjakohaseid

keskkonnameetmeid.

32

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid 1. Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv

3. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aastal vastu võetud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 40

4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

5. Keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011?leiaKehtiv

6. Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023003?leiaKehtiv

7. Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008?leiaKehtiv

8. Tööprojekt „DS2-DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU. SOODEVAHE INFRASTRUKTUUR.

JUURDEPÄÄSUTEE 1 (OS05009)“, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, konsultant: KMGInfra

OÜ, alltöövõtja: Reaalprojekt OÜ, 2024.

9. Rae valla üldplaneering: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering

10. Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

rb/

11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, KSH konsultandid Hendrikson & Ko ja

WSP Civils, 2017:

https://maakonnaplaneering.ee/wpcontent/uploads/2021/08/RB_ksh_aruanne_heakskiidetud.p

df

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruande eelnõu (seisuga 01.04.2024), OÜ Skepast&Puhkim.

13. Keskkonnaalase info kogumine ja analüüs. Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutine laoplats, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, koostaja: OÜ Consultare, 21.03.2023.

14. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

15. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava (26.03.2024 – versioon 5, koostaja: Sven Veisalu) ja

selle lisad (keskkonnariskide register, ehitustegevusega seotud mürarohkete tööde plaan,

keskkonnariskide hindamise maatriks, meetmed, regulatsioonid).

16. Keskkonnaameti 2019. aastal koostatud „Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend“:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputkja-selle-ohjamine

17. Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv

18. Kemikaaliseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

19. Hädaolukorra seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023033?leiaKehtiv

33

20. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrus nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

21. Ruumiandmete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023068?leiaKehtiv

22. Maapõueseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002?leiaKehtiv

23. Keskkonnaministri 15.06.2004. aastal vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv

24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik: https://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist2.htm

25. Kalapeedia ehk Eesti kalastiku entsüklopeedia: https://www.kalapeedia.ee/3820.html

26. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik:

https://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm

27. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruanne, OÜ Skepast&Puhkim, 2022.

28. Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

29. Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038?leiaKehtiv 41

30. Maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020064?leiaKehtiv

31. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023046?leiaKehtiv

32. Keskkonnaministri 16.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

33. VEKA puuraugud: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

34. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aastal vastu võetud korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

35. Muinsuskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023061?leiaKehtiv

36. „Soodevahe loaplatsi ning sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang“ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

OTSUSE EELNÕU

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa

menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Infragreen OÜ (registrikood 16740489, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024 ehitusloa taotluse nr

2411271/05475 Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamiseks.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda

haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud 1 sõidurajaga

ringliiklusristmik on sisemise raadiusega 14,5 m ning sõiduraja laiuseks on 6 m. Projekteeritud

1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks.

Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe infrastruktuuri keskuse

toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine). Juurdepääsutee 1

OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb olemasoleval

kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse

Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil.

Rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos

ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt

„SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“. Ehitustööd

teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 39 lõikest

2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi

eriplaneering. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS 11 lõike 2² alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Arvestades, et läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad

mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav

tegevus aset leiab ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata. Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustöödega olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud

tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas on kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning ehitusloa menetluse käigus koostatud

eelhinnangu koostamisel on kasutatud OÜ Consultare analüüsi. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub. Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid

ning välja töötatud asjakohased keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud

piirkonnas ja tegevusel.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed eelhinnangu kohaselt on järgmised:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskavale ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m)

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide

ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud

rikkuda pinna- ja põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada

ümbruskonnas paiknevate hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine.

Heljumi ja reostuse leviku tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist

lähtudes geotekstiilist ekraane ja õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd

peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida

kalda veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad,

ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda

veekaitsevööndisse ehk kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude

tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende

ja neist eralduvate saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette (seejuures arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks

ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse

likvideerimiseks peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel,

sealhulgas ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest

objektidest.

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes

paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8, § 15 punkt 8 ja

eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa menetluses

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1

OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

2

SISUKORD

1. Üldine teave ........................................................................................................................... 3

2. Kavandatav tegevus ............................................................................................................. 6

2.1 Tegevuse iseloom ja maht ................................................................................................ 6

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 7

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine .................................................... 9

2.4 Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 11

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ............................................................................................. 12

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 12

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus) .................................................................................................................................. 12

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

.............................................................................................................................................. 14

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................. 15

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

.............................................................................................................................................. 15

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....................................... 16

3.3 Keskkonna vastupanuvõime ........................................................................................... 22

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ....................................................................... 22

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ................................................................................ 24

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus ............................................................................................................ 24

4.2 Mõju piiriülesus .............................................................................................................. 26

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................ 26

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega .................................................................................................... 27

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused

.............................................................................................................................................. 27

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ..................................................................... 30

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid .............................................................. 32

3

1. Üldine teave Taotleja Infragreen OÜ (registrikood: 16740489, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024

ehitusloa taotluse nr 2411271/05475 (menetlus nr 430075) Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee 1 OS05005 püstitamiseks. Ehitusprojekti koostaja on OÜ Reaalprojekt

(registrikood: 10765904, aadress: Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna tn 45, 71008, e-

post: [email protected]) ning ehitamist teostavad isikud on KMG Infra OÜ

(registrikood: 16638472, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2,

11415, e-post: [email protected]) ja Infragreen OÜ.

Joonis 1 Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee paiknemine

Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Rae vallas Soodevahe külas. Taotlus on esitatud

järgmistele rajatisele:

1) Soodevahe ringristmik (EHR kood 221459123), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee (katastritunnus: 65301:003:1177), 11 Tallinna ringtee T20 (65301:001:3555), 11

Tallinna ringtee T46 (65301:001:4854), 1116 Lagedi ühendustee L1 (65301:003:0942), 11290

Tallinn-Lagedi tee T10 (65301:001:6416) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel;

4

2) Juurdepääsutee 1 OS05005 (EHR kood 221459642), mis asub Soodevahe külas 11 Tallinna

ringtee T46 (65301:001:4854) ja Topi (65301:001:3554) kinnistutel.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Teerajatiste kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (VEE1089200,

minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558)

kaitse all ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi (KLO9102648) ja võldase

(KLO9102649) leiukohad. Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka

II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohtadeks – suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9133628),

veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii,

KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9133627) ja põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks. Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt

nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi

idakaldal kaitsealaga Külma talu park (KLO1200373) ning teerajatised asuvad nõrgalt

kaitsmata põhjaveega alal. Seega tuleb otsustajal Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 punkti

8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kavandatud ehitustööde kohta,

mis võib eeldatavalt mõjutada eelnevalt nimetatud kaitstavaid loodusobjekte.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

5

Eelhinnang on koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ alusel. Ehitusseadustiku § 39 lõike 2 alusel (kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti) annab ehitusloa TTJA ning on otsustaja KeHJS tähenduses. KeHJS §

11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse

KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Eelhinnangu koostamisel on kasutatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud „Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja

analüüsi“, kus on antud põhjalikud ja asjakohased mõjuhinnangud Soodevahe laoplatsi

ehitamise, kasutamise ja juurdepääsuteede kohta. Antud eelhinnangu eesmärgiks on hinnata

vaid Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamistöödega kaasnevaid mõjusid.

Soodevahe laoplatsi kohta on koostanud TTJA KMH eelhinnangu „Soodevahe laoplatsi ning

sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ 2024. aastal.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ka ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on keskkonnariskid kaardistatud ja vastavad meetmed

välja töötatud. Seega on keskkonnaalane informatsioon enne eelhinnangu koostamist juba

varasemalt kokku kogutud ja asjakohased keskkonnameetmed välja töötatud. Vajadusel on

eelhinnangus keskkonnaalast informatsiooni uuendatud, täiendatud ja täpsustatud.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 6 alusel on kaitstav

looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst

või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. LKS § 4 lõike 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik

looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole

kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eelpool tulenevast

tuleb otsustajal kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada

Keskkonnaametiga, sest Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke, mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana kaitse all ning kus

esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park, mille valitsejaks on

Keskkonnaamet ning Soodevahe ringristmik ning juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata

põhjaveega alal. Rajatav juurdepääsutee kattub veel ka kogu ulatuses rohevõrgustiku alaga, mis

piirneb olemasoleva teega, mida uuendatakse seoses rajatava ringristmikuga.

6

2. Kavandatav tegevus Järgnevates peatükkides 2.1 - 2.8 on kirjeldatud ehitusalal plaanitavat tegevust, selle seost

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, loodusressursside kasutamist,

energiakasutust, tegevusega kaasnevaid mõjutegureid, jäätmete teket ja nende käitlemist ning

avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkust.

2.1 Tegevuse iseloom ja maht Rajatav juurdepääsutee 1 algab maanteede 11290 Tallinn-Lagedi ja 1116 Lagedi ühendustee

ristmikult. Olemasolev T-kujuline ristmik on ette nähtud ehitada ümber ringristmikuks.

Jääkreostusega alad ohustavad inimeste tervist reostunud joogivee tarbimisel ning puutudes

otseselt kokku mürgiste ainetega. Jääkreostuskollete andmebaasi on koondatud andmed üle 300

ohtliku kolde kohta, jagunedes kolmeks eraldi kategooriaks – eriti ohtlikud ulatusliku

keskkonnamõjuga, ohtlikud olulise keskkonnamõjuga ning kohaliku tähtsusega

jääkreostusobjektid (http://www.maves.ee/jaakreostus/). Vastavalt Keskkonnaregistri

keskkonnaohtlike objektide (k.a. jääkreostusobjektid) andmebaasile ei ole Soodevahe asukohta

loendis märgitud.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Neljanda haruna lisandub

ristmikule Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009.

Projekteeritud on 1 sõidurajaga ringliiklus ristmik, sisemise raadiusega 14,5 m. Sõiduraja

laiuseks on 6 m. Projekteeritud 1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus, planeeritud

sellisel kujul kuni 5 aastaks. Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe

infrastruktuuri keskuse toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine).

Juurdepääsutee 1 OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb

olemasoleval kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Väikese raadiusega plaanikõvera

tõttu on projekteeritud kõvera ulatuses kate laiusega 8,0 m. Tugipeenarde laiuseks on

kavandatud 0,5 m.

Juurdepääsutee 1 alla on projekteeritud üks truup. Teelt tulev pinnavesi on põikkaldega juhitud

tee nõlvadele, kust see edasi, kas kogutakse tee külgkraavi ja juhitakse ära, või külgkraavi

puudumisel valgub maapinnale ning infiltreerub pinnasesse, või voolab maapinnal maapinna

langu suunas. Selleks, et saavutada projekteeritavate teede pikaealisus, on

teekonstruktsioonidele vajalik tagada sobilik niiskusrežiim. Piisab teeprofiili kõrgusega

pinnasevee eeldatavast kõrgtasemest ning teeprofiili piisava kõrgusega olemasolevast

maapinnast või külgkraavide olemasolul kraavide põhjast, et konstruktiivsed kihid avaneksid

nõlvale. Külgkraave saab kavandada vaid vajalike eesvoolude olemasolu korral. Projekteeritud

truubi päised on ette nähtud kindlustada min 12 cm suuruste munakividega betoonalusel

(C16/20) ja NGS 4 profiili geotekstiilil tüüpjoonisel toodud ulatuses.

Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma

veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja

poolt rajatud veekogumise kohtadesse. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt

liikudes kraavide ülesvoolu edasi.

Käesoleva objekti maa-alal puuduvad olemasolevad maaparandussüsteemid.

7

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad Rae vallas Soodevahe külas, mis jääb Rae

valla üldplaneeringu alale (maa sihtotstarve valdavalt maatulundusmaa ja osaliselt

transpordimaa, hajaasustusega ala, mis külgneb tiheasustusega, sh tootmis- ja ärimaadega), mis

on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Üldplaneeringu põhjal:

„moodustab Soodevahe küla piirkond kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest

ruumiliselt eraldatud, mistõttu on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda

territooriumilt väljuvaid kahjulikke mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud

transpordi-infrastruktuuridega, millest tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid

tegevusi“.

Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Soodevahe laoplatsi maa-ala juhtotstarve metsa- ja

transpordimaa, kus rajatav juurdepääsutee jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku tuumalale.

Rohevõrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb tuumaladest ning neid ühendavatest

koridoridest. Üldplaneeringu kohaselt: „tuleb rohevõrgustiku toimimist takistavate

infrastruktuurielementide rajamise korral ette näha meetmed võrgustiku normaalset toimimist

takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Igasuguse arendustegevuse korral peab

säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 protsenti territooriumist ning

arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste hindamiseks ja

rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks. Uue raudteetrassi rajamisel tuleb

rohekoridoride paiknemine üle vaadata ja vähendada raudtee ning rohevõrgustiku konfliktala

Rae piirkonnas“. Rae valla üldplaneeringus on Harju maakonnaplaneeringu alusel kavandatava

raudteena kajastatud Rail Baltica trassi osa.

Soodevahe ringiristmik ning juurdepääsutee jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi

eriplaneeringu Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ alale. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu

raudteetrassi koridorile Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla

maakonna piirini. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande põhjal on sinna ette nähtud

rajada Soodevahe sõlmjaam, mida käesolevas eelhinnangus ei hinnata. Harju

maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ lahendust

kajastab ka Harju maakonnaplaneering 2030+.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõus (seisuga 01.04.2024) on viidatud OÜ Consultare koostatud Soodevahe külas

raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi

järeldustele, mille kohaselt: „on kavandatud Soodevahe sõlmjaam ehitada välja kahes etapis. 1.

ehitusetapi eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi

rajamiseks tehtav ehitustegevus hõlmab raadamist, laoplatsi alust väljakaevet ja tagasitäidet

ning osale ladustamisalast ajutise katendi rajamist. Olemasolevate kraavide asukohti

muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse täiendavaid kraave alles jäävast

maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse tagamiseks. 1. ehitusetapp ehk

Soodevahe sõlmjaama ehitusaegse laoplatsi ettevalmistustööd viiakse läbi enne põhitrassi ja 9

sõlmjaama ehitamise algust. Keskkonnalase info kogumise ja analüüsi põhjal kui kavandatava

tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnanõudeid, antud soovitusi ja välja töötatud

leevendusmeetmeid, siis 1. ehitusetapiga olulist mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja varale

ei kaasne. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning

toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud ajutised ja lokaalsed. Enne

ehitustööde algust tuleb üle kontrollida turbavõtukoha paiknemine projektialal, objekt

dokumenteerida ning info tuleb edastada registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

8

Meetmed raadamise, väljakaeve ja tagasitäite käigus võõrliigi leviku tõkestamiseks tuleb anda

1. ehitusetapi ehitusloa tingimustena. Soodevahe sõlmjaama valmimisjärgset müraseiret

teostada minimaalselt kahes järgus – 1. ja 2. ehitusetapis. 1. ehitusetapi valmimisel kui laoplatsil

viiakse läbi iseloomulikke tegevusi iseloomulikus mahus nii et mõõtmiste tulemusena saab

hinnata täiendavate müraleevendusmeetmete vajalikkust“. 2. ehitusetapiga ehk Soodevahe

sõlmjaama rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi

lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH aruandes, mida käesolevas eelhinnangus

eelhinnangu eesmärgist tulenevalt ei hinnata.

Käesoleva projektala lähedusse jäävad detailplaneeringud:

1) Soodevahe küla Raba kinnistu ja lähiala DP

2) Soodevahe küla ja Rae küla Tallinna ringtee Lagedi ning Karla liiklussõlmede

detailplaneering

Joonis 2. Lähedalasuvad detailplaneeringud

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei sea takistusi ümbruskonnas

paiknevatele detailplaneeringualade realiseerimisele. Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus

9

vastuolus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödel tuleb

arvestada olemasolevate infrastruktuuri objektide ja nende piirangutega.

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara,

vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine Uuritud ala paikneb Harju lavamaal, kus reljeef on valdavalt tasane. Puuraukude suudmete

ümbruses jäävad absoluutkõrgused vahemikku 37,7…39,5 meetrit. Pinnakate koosneb

valdavalt moreenist, mis on kaetud täitematerjali ja pindmise mulla ja turbamulla kihiga.

Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi, mille

pealispinnani käesolevas uuringus ei puuritud.

Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi

kaupa ülevalt alla:

Asfalt – moodustab olemasolevate sõiduteede katte paksusega 6…13 cm. Puuraugus nr 10

esineb asfaldi all freesasfaldiga kiht paksusega 29 cm.

Bituumeniga stabiliseeritud kiht – materjali leidub sõidutee katendis puuraugus nr 3,

suudmest 11 cm sügavusel ning 31 cm paksuselt.

Lubjakivikillustik – kihti on puuraukudes nr 1, 3 ja 6 asfaldi ja peenliiva all paksusega

20…32,5 cm.

Kruuspinnased – moodustavad sõiduteede mulde. Materjal on beeži, halli ja pruuni värvi ning

hinnangulise puurimistakistuse järgi tihe. Läbilõikes on esindatud liivane kruus, liivaga mölline

kruus ja kruusane liiv.

Liivast kruusa esineb puuraugus nr 2, suudmest 0,15 meetri sügavusel ning 0,55 meetri

paksuselt.

Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 49,3%, liiva 40,4% ja peenosiseid 10,3%. Kiht on

mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks saGr.

Liivaga möllist kruusa leidub puuraukudes nr 1 ja 7 maapinnast 0,30…0,45 meetri sügavusel

ning paksusega 0,10…0,65 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 44,5%, liiva

39,3%, peenosiseid 16,2% kaalust ning voolavuspiiriga 17,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Materjali ISO järgseks nimetuseks on sasiGr ning kiht liigitub A pinnasegruppi.

Kruusast liiva leidub puuraukudes nr 1, 3 ja 6 teekattest 0,65…1,10 meetri sügavusel ning

paksusega 0,50…1,20 meetrit. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 21,4%, liiva 69,5%

ja peenosiseid 9,1%.

Materjal on mittefiltreeriv. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks grSa.

Lubjakivi lahmakad – on puuraukudes nr 2 ja 6 kruuspinnase all, maapinnast 0,70…1,35

meetri sügavusel ning 0,10…0,45 meetri paksuselt.

Peenliiv – kihti esineb puuraukudes nr 3 ja 4 mulla või killustiku all, suudmetest 0,15…0,42

meetrit sügavusel ning paksusega 0,18…1,45 meetri. Kiht on pruuni värvi. Kogemuslikult on

määratud kihi ISO järgseks nimetuseks FSa.

Keskliiv – kihti leidub puuraukudes nr 1, 4, 6 ja 10 maapinnast 0,33…1,75 meetri sügavusel

ning kihti on kuni 0,95 meetri paksuselt. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 9,7%, liiva

87,0%, peenosiseid 3,2% kaalust, filtratsioonimooduliks mõõdeti 12,0 m/ööp. Liiv on ühtlase

10

koostisega. Vastavalt ISO klassifikatsioonile on kihi nimetuseks MSa. Puuraugus nr 6 sisaldab

kiht killustikku.

Orgaanikaga mölline liiv – moodustab pindmise kihi teekatte kõrvale tehtud puuraugus nr 5,

kus selle paksuseks mõõdeti 0,75 meetrit. Puuraugus nr 2 esineb pinnast teepeenras, maapinnast

0,80 meetri sügavusel ja 0,45 meetri paksuselt. Visuaalsel hinnangul on kihi ISO järgseks

nimetuseks siSa ja tegemist on B pinnasegrupiga. Pinnas sisaldab visuaalsel vaatlusel

orgaanikat, mistõttu on nimetusele lisatud eesliide or.

Muld – moodustab pindmise kihi teepeenrasse ja muldkeha kõrvale tehtud puuraukudes nr 2,

4 ja 7, kus selle paksuseks mõõdeti 0,15…0,30 meetrit.

Turbamuld – kihti esineb puuraukudes nr 8 ja 9 maapinnal, puuraukudes nr 1…7 täite all

0,40…2,00 meetrit sügavusel ning 0,05…0,70 meetri paksuselt. Neljal proovil määrati

looduslikuks niiskussisaldusteks 71,6…233,9%.

Plastne aluspinnas – esindatud on liivane mölline kruus ja savine liiv.

Liivase möllise kruusa kiht on beeži, halli ja pruunikashalli värvi, hinnanguliselt sitke- kuni

kõvaplastse konsistentsiga. Pinnast esineb kõikides puuraukudes (v.a. PA1), maapinnast

0,32…2,50 meetri sügavusel ning puurimisega on seda läbitud kuni 2,18 meetrit. Laboris

katsetati 1 proov, mis sisaldas kruusa 52,5%, liiva 25,8%, peenosiseid 21,7% ning on

voolavuspiiriga 20,3%. ISO klassifikatsiooni järgi on pinnase nimetus sasiGr ja see kuulub A

pinnasegruppi.

Savise liiva kihti esineb puuraukudes nr 2…6 suudmest 1,10…2,15 meetri sügavusel ning

paksusega 0,10…0,60 meetri. Kiht on sinakashalli ja mustjashalli värvi ning hinnanguliselt

pehme- kuni sitkeplastse konsistentsiga. Laboris teimiti 1 proov, mis sisaldas kruusa 10,1%,

liiva 61,8%, peenosiseid 28,1% kaalust ja voolavuspiiriga 31,5%. Kiht on mittefiltreeriv.

Pinnase ISO järgseks nimetuseks on clSa (C pinnasegrupp). Puuraugus nr 4 sisaldab kiht

visuaalsel vaatlusel orgaanikat, mistõttu on seal nimetusele lisatud eesliide or.

Jämepurdmoreen – lasub puuraugus nr 6 teekattest 2,10 meetri sügavusel ning seda läbiti kuni

0,40 meetri paksuselt. Jämepurdne pinnas sisaldab rohkelt (>50%) erikujulisi karbonaatse

koostisega kruusaosakesi ja rähka, mille vahetäite moodustab madala plastsusega savipinnas.

Kogemuslikult on kihi ISO klassifikatsiooni järgseks nimetusteks siGr ja see liigitub A

pinnasegruppi.

Vett esines välitöö käigus (24. – 28.11.2023) mitmes puuraugus, kus see asus maapinnast

0,4…1,7 meetri sügavusel. Vett kandvateks kihtideks on kruuspinnased, keskliiv ja turbamuld.

Tegemist on aasta keskmisele lähedase tasemega. Sademete rohketel aegadel võib pinnasevesi

tõusta 0,5 m võrra kõrgemale, olemasoleva muldkeha kõrval ka maapinnale.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub

olemasolevate sõiduteede mulle 2. niiskuspaikkonda ning projekteeritava juurdepääsutee

asukohas 3. niiskuspaikkond. Seda tingitud puuraukude külmumistsoonis paiknevatest

liigniisketest orgaanikaga pinnastest ning külmumistsoonis esinevatest külmakerkeohtlikest

pinnastest (A, B ja C grupp).

Teemaa-alal olevad puud ja võsa tuleb eemaldada. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal

hankida asjakohased load. Olemasolevad puud tuleb likvideerida või raadata plaanilahendusel

toodud ulatuses. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või

freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni.

Erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav puitmaterjal tuleb töödelda omanikule

11

vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Teemaalt

saadav puitmaterjal ning vajadusel ka erakinnistutelt raadamise tulemusena saadav

puitmaterjal, mida omaniku poolt ei soovita ladustada, tuleb töövõtjal utiliseerida. Puude ja

võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna

kõrguseni.

Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava

sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus.

Tee laiendamiseks ja mulde ehitamiseks on ette nähtud tee kõrvalt ja alt kasvupinnas täielikult

eemaldada. Tee muldkeha on ette nähtud teostada täitepinnasest, mille peenosisesisaldus on

vähem kui 7% (f7).

Projekteeritavate uute mullete või olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas tuleb

eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem

nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat

kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses ja Maapõueseaduses

toodule.

Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik

projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava

muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha.

Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnast ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva

pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade planeerimisel tuleb jälgida, et

planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Objektil üle jääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseadusele.

Kraavi puhastamise käigus väljakaevatavat materjali võib võimalusel planeerida tee

külgkraavide taha, kui see ei taksita vee voolamist kraavi. Planeeritav pinnas ei tohi seejuures

katta kasvumulda.

Ehitatavate teede kattepinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei

tohi ületada 2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi

sisaldada orgaanikat.

2.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustööd koosnevad projekti kohaselt ettevalmistustöödest (sealhulgas puude langetamisest),

kaevetöödest, kraavide rajamisest ja puhastamisest, muldkeha ehitamisest, teede rajamisest

ning nõlvade planeerimisest ja kindlustamisest. Energiakasutus leiab aset eelnevalt loetletud

töödel kasutatavate masinate kütuse tarbimisel ja teiste seadmete elektritarbimise teel.

Optimaalne energiakasutus tagatakse läbimõeldud planeerimise ja organiseerimisega ning

parimate võimalike lahenduste valikuga, seejuures arvestades säästva arengu ja keskkonnahoiu

põhimõtteid. Energiakasutust vähendatakse ehitusprotsesside energiakulude arvestamisega,

mis võimaldab näiteks planeerida energiamahukad tööd optimaalsele ajale ning materjalide

ümberpaigutamisel lähedusprintsiibi arvestamisega. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava

kohaselt juhindutakse ehitusobjektil ja transpordil energia efektiivsusest – töökorras tehnika

kasutamine ja mootorite käivitus-seiskamise optimeerimine. Maksimaalsel võimalikul viisil

kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale, tehnoloogiaid, masinaid ja keskkonnateadlikke

12

alltöövõtjaid. Ehituse planeerimisel võetakse arvesse EURO5 nõudeid. Enne objektil tööde

alustamist kontrollitakse sõidukite tehnilist korrasolekut ja sõidukite andmeid Transpordiameti

lehelt.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad peamised võimalikud

tegurid, mida on järgnevates peatükkides ja/või ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas

põhjalikumalt käsitletud, on: ehitusmasinatest põhjustatud heitgaaside, müra, vibratsiooni ja

peenosakeste levik, ehitustehnika kasutamine, valgustuse kasutamine pimedal ajal, jäätmete ja

materjalide teke ja nende käitlemine, ressursside kasutamine, põhjavee ja keskkonnareostuse

tekkimine eelnevalt reostunud pinnase liigutamisel, pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse teke

(kütus, õli, kemikaalid, herbitsiidid), setete koormuse ja reostuse korral heljumi ja/või ohtlikke

ainete edasikandumine looduslikku vooluveekogusse, sealhulgas kaitsealuste liikide

leiukohtadesse, olemasolevate infrastruktuuri- ja looduskaitseliste objektide piirangutega

arvestamine, raadamistööde mõju loomastikule, kuklasepesade hävimine tööde käigus,

karuputke levimine teistele aladele ja ohud tõrje läbiviimisel ja kahepaiksete hukkumine

kevadrändel. Kavandatud tegevusega soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

Soodevahe ringiristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnevad tegurid on ajutise

iseloomuga ja jäävad peamiselt laoplatsi piiresse ja on keskkonnameetmetega leevendatavad.

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Projekti kohaselt ettevalmistustööde käigus olemasolevad puud likvideeritakse või raadatakse

projekti plaanilahenduses toodud ulatuses, raiejäätmed hakitakse ning kännud juuritakse ja

veetakse ehitusplatsilt ära. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt tagatakse

jäätmekäitlus vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmed ladustatakse ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmete kogumiskohad märgistatakse vastavalt, on lekkekindlad ja nende ümbrus

hoitakse puhtana. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti ei ole lubatud.

Tööde ajal paigutatakse jäätmed prügikonteineritesse. Jäätmed, mida prügikonteinerisse ei

panda (näiteks puit, muld) ladustatakse selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ja võimalusel

taaskasutatakse maksimaalselt. Jäätmekonteinerite paigaldamisel tagatakse, et ligipääs

kolmandatele isikutele ning lindudele ja loomadele on välistatud. Jäätmete kogumisel ja äraveol

kasutatakse litsentseeritud jäätmekäitlejate teenuseid.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt on ehitustöödel võimalikud jäätmete liigid järgmised –

olmejäätmed, pakend, ohtlikud jäätmed, puit ja metall. Jäätmete valdaja vastutab ehitusjäätmete

käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete tekkel

lähtutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ja võimalusel taaskasutatakse jäätmeid ehitusobjektil

ning käideldakse lähedusprintsiipi arvestades. Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel

pööratakse tähelepanu ka maa-ala puhastamistööde käigus leitud jäätmetele ning välditakse

ehitusprügi sattumist ehitusobjektist kaugemale, näiteks tuulega. Juhul, kui ehitusprügi on

sattunud objektist väljapoole, siis see likvideeritakse koheselt. Soojakuparki pannakse eraldi

konteinerid pakendile ja olmejäätmetele. Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi

kindlaksmääratud suletavasse konteinerisse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavale ettevõttele, kes täpsustub tööde alguses. Ehitustööde lõpetamisel

likvideeritakse kõik ajutised rajatised ning lammutustöödel tekkivad jäätmed viiakse objektilt

ära.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

(sealhulgas heite suurus)

13

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Eelpool tulenevast on oluline

kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Võimalike avariiolukordade

riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetodite ning töökorras ja hooldatud

masinate ja seadmete kasutamisega. Vältida tuleb ehitusperioodil erinevate kütuse- ja

määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist (kütuse, määrdeainete, jne) pinnasesse ja

vette. Samuti tuleb miinimumini viia tulekahju tekke oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide

õhku paiskumist. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödest ida suunda teisele

poole Tallinna ringteed nr 11 Kalmari tee 10 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0642) jääb

OÜ Via 3L kütusemahuti ning lääne suunda AS-i Ahtol Rae turbatootmisala.

Turbatootmisaladel tuleb turba isesüttimise vältimiseks regulaarselt kontrollida

freesturbaaunade sisemist temperatuuri ja järgida muid tuleohutusnõudeid. Kuumalainete tõttu

ümberkaudsed tumedad alad neelavad päikesekiirgust ja tekitavad soojussaare efekti, mille

tulemusena nii-öelda kütavad õhku ning temperatuuri tõus ühtlasi suurendab ka tulekahju tekke

riski. Tulekahju võib põhjustada ümberkaudsetelt aladelt leviv tulekahju, vandalism,

tööohutuse nõuete rikkumine ning mittekorras masinad ja seadmed. Tulekahju ja avarii

(keskkonnareostuse) korral tuleb viivitamata teavitada Päästeametit ja Keskkonnaametit,

vandalismi korral Politsei- ja Piirivalveametit.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad tegevused võimalike avariiolukordade ärahoidmiseks. Ehitustegevuse käigus

arvestatakse olemasolevate trassidega ning võetakse arvesse nendega seonduvaid ohutuid

vahemaid. Peetakse kinni projekti dokumentatsioonist ning täidetakse trassivaldajate vastavaid

eeskirju ja tingimusi. Tulekahju teket objektil ennetatakse tuleohutusjuhendist tulenevate

nõuete järgimisega, sealhulgas kergestisüttivate materjalide eraldi ladustamisega.

Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt jäätmeseadusele, et vältida jäätmereostuse teket ohtlike

jäätmete ja ehitusjäätmete ebaõige ladustamisega. Materjalide ebaõige ladustamisega kaasneva

reostuse ohu vältimiseks ladustatakse materjale selleks ettenähtud kohtades. Põhjavee

reostumine reovee (wc, pesuruum) lekkimise tõttu hoitakse ära lekkekindlate mahutite

kasutamisega. Reovett käideldakse nõuetekohaselt ja antakse üle jäätmekäitlejale. Pinnase ja

veekogude reostuse vältimiseks on töötajad kohustatud järgima tegevusprotseduure ja -juhiseid.

Teadaolevalt jääkreostusalasid antud piirkonnas ei ole, kuid vajadusel töö käigus arvestatakse

olukordadega, et pinnas võib olla eelnevalt reostunud, mis võib pinnase liigutamisel põhjustada

põhjavee ja keskkonna reostumist. Reostunud pinnas kogutakse eraldi muust materjalist ja

jäätmetest ja antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusfirmale, kellel on õigus ohtlikke jäätmeid

käidelda. Reeglina keskkonnaohtlikke kemikaale ei kasutata. Kemikaalide ostmisel valitakse

ainult selliseid kemikaale, mis on tootja/müüja poolt vastavalt märgistatud ja varustatud

ohutuskaartidega. Kemikaale ladustatakse originaalpakendites ja selleks kohandatud

lukustatavates ruumides (soojakutes).

Kütuse ja õli lekkimise, maha voolamise ja sellega tekkiva pinnase ning pinna- ja põhjavee

reostuse ärahoidmiseks pargitakse, tangitakse ja hooldatakse (regulaarsed hooldused, remont ja

tehnoülevaatused teenust osutavate firmade poolt) ehitusmasinaid ehitusperioodil selleks

ettevalmistatud kohas või tangitakse avalikes tanklates ning arvestatakse kemikaalide ja kütuse

käitlemise nõuetega. Tankimine toimub seiskunud mootoriga ja kasutatakse geomembraani või

absorbentmatte. Tankimisala asukoht ja läbilõige on näidatud projekti joonisel „KMH

14

leevendavad tegevused ja piirangud“, mille kohaselt kasutatakse tankimisalal geomembraani.

Kütuseauto käib ehitustehnikat tankimas kohapeal. Tankimisala asukoht valitakse selline, kus

kraave ja veekogusid läheduses ei ole. Kohapeal tagatakse reostustõrje vahendite

(absorbendi/liiva) olemasolu. Valingvihmade korral tööd peatatakse ja oodatakse veetaseme

langemist. Reostuse korral tehakse kindlaks reostusallikas, reostunud piirkond eraldatakse

ümbritsevast keskkonnast ning koristatakse. Tõsisemate lekete korral teavitatakse viivitamatult

Keskkonnaametit ja Päästeametit.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

(sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide

oht teaduslike andmete alusel)

Ohtlik ettevõte on kemikaaliseaduse (KemS) § 21 lõike 3 alusel käitis, kus kemikaali

käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses.

Suurõnnetus on KemS § 21 lõike 6 alusel ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku

kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on

seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga (ega C-kategooria ohuga) ettevõtteid ega nende ohualasid,

milles tulenevalt kavandatavale tegevusele suurõnnetuste oht puudub.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (HOS) § 19 lõike 2 tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas

elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Hädaolukorra oht on HOS §

2 lõike 2 mõistes olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib

pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib

lähitulevikus laieneda hädaolukorraks. Tegevuse iseloomust tulenevalt asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus teadaolevalt

puudub. Kavandatav tegevus ei asu ka üleujutusriskiga piirkonnas.

15

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevates peatükkides 3.1 - 3.4 on kirjeldatud ehitusalal olemasolevat ning planeeritud

maakasutust ja seal toimuvaid või planeeritavaid tegevusi, ehitusalal esinevaid loodusvarasid,

nende kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, keskkonna vastupanuvõimet, inimeste

tervis ja heaolu ning elanikkonda.

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või

planeeritavad tegevused Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub Rae vallas Soodevahe külas. Projekti

realiseerimisega seoses muutub veidi senine maakasutus. Osaliselt leiab kavandatav tegevus

aset juba olemasoleva tee alal, juurdepääsutee rajatakse senisele metsamaale, läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Ringristmik ja

juurdepääsutee jäävad hajaasustusega alale, mis külgneb tiheasustusega, sealhulgas tootmis- ja

ärimaadega.

Ida suunas asub kavandatavate teede lähedal Tallinna ringtee nr 11 ja ning olemasoleva tee,

mille asemele tuleb ringristmik ja tee, juures on Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliin. Ülejäänud

võrgud ja infrastruktuuri objektid jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale.

EhS § 71 lõike 1 alusel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult

kasutatav. EhS § 72 lõike 1 alusel on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud

rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd. EhS § 72 lõike 2 alusel on tee kaitsevööndi maa

kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse

tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning

paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. EhS §

72 lõike 3 alusel saab ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja

kasutada ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.

Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. EhS § 72

lõike 4 alusel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu

koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud

detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. EhS § 78 lõike 1 alusel

on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus

kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. EhS § 78 lõike 2

alusel on sideehitise kaitsevööndis keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,

lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände,

teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu

sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja

kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) vees paikneva

sideehitise kaitsevööndis – teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud

ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid

ning lõhata ja varuda jääd; 4) õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis – sõita masinate ja

mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;

5) pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis – töötada löökmehhanismidega, tihendada või

tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha

16

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit.

Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine, jm tuleb teostada vastavalt majandus- ja

taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 alusel on geodeetilise märgi kaitsevöönd geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lõike 1 alusel on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste

istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi

korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis

löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele

ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. RAS § 26

lõike 2 alusel esitab huvitatud isik märgi omanikule geodeetilise märgi kaitsevööndis

tegutsemiseks loa saamiseks taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva

jooksul taotluse saamisest arvates. Soodevahe ringristmikust ja juurdepääsuteest umbes 425 m

kaugusele edela suunda jääb Rae turbatootmisala, kust juhitakse turbatootmisala kuivendamise

eesmärgil sademe- ja drenaaživesi kahe väljalasu nr HA537 ja HA625 kaudu Rae peakraavi

(VEE1092100, ei ole avalik ega avalikult kasutatav). Turbatootmisalalt ärajuhitava

kuivendusvees heljumi setitamiseks enne Rae peakraavi juhtimist on turbatootmisalale rajatud

settebasseinid. Kokkuvõtvalt tuleb ehitustöödel lähtuda olemasolevast ja planeeritavast

maakasutusest ja sellega seotud tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri

objektidest ning nende piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete

täitmine.

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde käigus avaldub mõju pinnavormidele ja

pinnasele. Projekti koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Eemaldatud pinnas

kasutatakse objektil kohapeal ja ülejäänud materjal suunatakse taaskasutusse teistele

objektidele. Sellega tagatakse pinnase sihipärane kasutus ja selle kui loodusvara kogus ei

vähene. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas välja toodud meetmete rakendamise korral ei

kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „taotletavaid mäeeraldisi antud

asukohas ei ole. Rae turbatootmisalale on AS-ile Ahtol (registrikood 10235448) väljastatud

keskkonnaluba kuni 2050. aastani. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust

kaalutleb Kliimaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, sealhulgas

võib lubada tegevust, mis halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise,

sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise

ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku 20 alternatiivset asukohta. Rail Balticu raudtee

alternatiivseid trassikoridore hinnati Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ KSH raames“.

Ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning

seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad. Seetõttu tuleb setete leviku

tõkestamiseks Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke ette näha meede, et setted ei mataks enda alla

sealseid koelmuid ja/või kärestikke. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

17

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Samuti on oluline ette näha meetmed

reostuse kandumise vältimiseks Pirita jõkke, mis on samuti keskkonnajuhtimiskavas varasemalt

välja töötatud (meetmed toodud eelhinnangu peatükis 2.7). Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse. Pirita jõgi ja selle

ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka II kaitsekategooria nahkhiirte – suurvidevlase

(Nyctalus noctula, KLO9133628), veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus,

KLO9133627) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks.

Ringristmikust ja juurdepääsuteest jäävad eelnevalt nimetatud nahkhiirte leiukohad ~970 m

kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park.

LKS § 46 lõige 2 alusel arvatakse II kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende

arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb üle kasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõike 2 alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide

vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse ehk soodne seisund kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 46 lõige 3 alusel

arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade

hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II

kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

LKS § 48 lõike 3 alusel tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi

teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. LKS § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

Pirita jõgi on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558). Keskkonnaministri

15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 73) § 1 alusel kehtestatakse

nimetatud määrusega nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks

olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt LKS § 51 lõikele 1 keelatud

uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,

ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pirita jõgi kuulub

keskkonnaministri määruse nr 73 § 2 punkti 71 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse Sae paisust suubumiseni merre. Ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööd on ajutise iseloomuga, mille käigus Pirita jõe hüdroloogilist režiimi

ei muudeta, vee ärajuhtimine maaparandussüsteemide abil antud piirkonnas toimub juba

praegu.

Hinku leidub Eestis vaid paiguti. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hulgakesi kokku

kogunevad kudemiseks ja talvitumiseks. Hingu eluviis on omapärane – ta kaevub poolenisti

pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toitumiseks kasutab

sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid,

eraldades sellest massist söögiks kõlbulikud osakesed – pisivähilised ja putukavastsed. Hink on

soojalembeline kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 kraadi, mis leiab aset

enamasti maist kuni juulini ja seejärel siirdub hink veetaimede vahele.

18

Võldas on vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. Öise eluviisiga, päeval peidus

kivide all ja taimede vahel. Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. Hapnikunõudlik, elab

enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede

ja jugade all) võib leppida veesoojusega kuni 21 - 23 kraadi. Kudemisperiood on lühike

(enamasti kuni nädal), mis toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5 - 9 kraadi juures. Isane

teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured marjaterad, mis kleepuvad üksteise

ja kivi külge. Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte

rinnauimede abil ja peletab marjaröövleid eemale. Valveaeg kestab tavaliselt 3 - 4 nädalat

vastsete koorumiseni.

Suurvidevlane on Eestis paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega. Elab parkides,

metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elada

ka linnas, kui seal on veekogusid või suuri parke. On aktiivsed öösel, päeval varjub puuõõntesse

või hoonetesse. Talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.

On putuktoiduline, kelle põhitoiduks on kahetiivalised, ehmastiivalised, mardikad ja ööliblikad.

Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides.

Veelendlane on Euroopas laialt levinud ja Eestiski sageli kohatav liik. Sageli tiirutavad nad

veekogude kohal ja nende lähedal asuvates puistutes, vältides suuri avatud alasid. Tihti võib

neid kohata toiduotsingul ka metsaservas, hekkide ja alleede läheduses. Putuktoidulise loomana

on ka tema saakobjektid peamiselt veega seotud. Päevasel ajal otsivad veelendlased varju

puuõõnsustest, harvem varjuvad nad nahkhiirte varjekastides, sillapragudes või hoonetes. Nagu

kõik nahkhiired, on ka veelendlased aktiivsed vaid soojal aastaajal, magades talvel talveund.

Veelendlane otsib selleks mõne maa-aluse ruumi, näiteks koopa, mahajäetud kaevanduskäigu

või mõisakeldri. Tegu on paikse liigiga, kelle suvised toitumiskohad ja talvised magamispaigad

asuvad suhteliselt lähestikku. Veelendlase paaritumine toimub suve lõpul ja sügisel, vahel ka

talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub maikuus, seejärel kogunevad emased

poegimiskolooniatesse, et tiinuse ja poegade kasvatamise perioodi veeta ühiselt. Järglaseid

sünnib tavaliselt üks juuni lõpus või juuli alguses, kes saab juba 3 - 4 nädala möödudes

lennuvõimeliseks ja iseseisvaks. Seejärel poegimiskolooniad hajuvad. Veelendlasi võib

ohustada sobivate varjepaikade, eriti õõnsate puude hävitamine, samuti nende häirimine

talvituspaikades ning talvituspaikade kadumine.

Pargi-nahkhiir on Eestis küllaltki tavaline liik, kuigi ta on siin juba üsna oma levila põhjapiiril.

Pargi-nahkhiire põhiline sigimisala jääbki Ida-Euroopasse, talveks Eestisse ei jääda, vaid

lennatakse kuni 2 000 km kaugusele Lääne-Euroopasse. Eestis kohtab pargi-nahkhiiri maist

septembri või oktoobrini, hilisem teadaolev vaatlus on pärit novembri algusest. Nagu nimigi

ütleb, tegutseb pargi-nahkhiir sageli parkides. Talle sobib elada ka linnas, kui seal leidub

piisavalt suuri rohealasi või veekogusid, mille kaldaservad on tema eelistatud toitumisalaks.

Neid võib kohata ka metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel või metsaservades. Samas lendab

ta tänu oma osavale manööverdamisvõimele ka puistu sees. Nahkhiired on öise aktiivsusega

loomad, kes kasutavad pimedas orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni abi. Pargi-

nahkhiir toitub, nagu teisedki nahkhiired peamiselt lendavatest putukatest ning enamuse toidust

moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Päevasel ajal veedavad pargi-nahkhiired varjepaika

peitunult, milleks sobivad erinevad hoonete õõnsused, aga ka looduslikud õnarused, nagu

puuõõned ja lahtine puukoore alune ruum. Pargi-nahkhiir kasutab sageli ka nahkhiire

varjekaste, samuti võib neid leida linnupesakastidest. Varjepaiku võidakse jagada kääbus-

nahkhiire, suurvidevlase, tõmmulendlase ja tiigilendlasega. Maikuus kogunevad emased pargi-

nahkhiired poegimiskolooniasse, et veeta tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg koos. Isased

veedavad selle aja üksikult. Mai lõpus või juuni alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt

korraga 2, harvem 3. Juba 3 - 4 nädala möödudes saavad pojad lennuvõimeliseks ja

19

iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Peamine pargi-nahkhiirt ohustavaks

teguriks on häirimine varjepaikades.

Kääbus-nahkhiir on Euroopas laialt levinud liik. Eesti jääb levila põhjapiirile, mistõttu ta siin

niivõrd arvukas ei ole. Kui Eestis eelistavad nad selgelt puude- ja veekoguderohkeid alasid, siis

Kesk- ja Lääne-Euroopas leidub neid absoluutselt igal pool kesklinnast paksu metsani. Kui

mõnikümmend aastat tagasi näis, et tegu on meil pigem haruldase liigiga, siis praeguseks

tundub, et nende arvukus on tõusnud ja nende levila on laienemas. Mujal Euroopas, kus talved

on pehmemad, ei liigu isendid eriti suurel alal. Levila põhjaosas elavad isendid võtavad aga ette

isegi üle 1000 km pikkuseid rändeid, et veidi soojemas piirkonnas talveund magada. Nii ka

Eestis, kus kääbus-nahkhiired kunagi ei talvitu. Lähim koht, kus seda liiki on talvitumas leitud,

asub Leedus. Kääbus-nahkhiir on öise eluviisiga loom. Kui öö veedab ta õhust putukaid püüdes

(peamiselt toitub ta erinevatest sääskedest), siis päeval varjuvad nad näiteks hoonetes

leiduvatesse tühimikesse. Sarnastesse varjepaikadesse kogunetakse ka augustis-septembris, kui

toimub paaritumine. Kuigi paaritumine toimub juba sügisel, ei viljastu emasloom enne kevadet,

kui on talveunest ärganud. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased jällegi

varjepaikadesse. Juunis-juulis sünnib kääbus-nahkhiirel 1 - 2 poega, kes juba 3 - 4 nädala

möödudes muutuvad iseseisvaks. Suurimaks ohuteguriks on häiringud varjepaikades.

Põhja-nahkhiir on põhjapoolse levikuga liik. Neid leidub kogu Euraasia põhjaosas ning

Euroopas jääb nende leviku lõunapiir Alpide lähedale, põhjapiir aga ulatub Skandinaavia

põhjaosani välja. Eestis on tegu kõige tavalisema ja arvukama nahkhiireliigiga, kes elab siin

aastaringselt. Nad asustavad väga erinevaid elupaiku, metsadest kuni mosaiiksete

avamaastikeni välja. Sageli leidub neid ka inimasulates, kus nad tänavavalgustite ümber

kogunenud putukaid söövad. Sarnaselt teistele nahkhiirtele on ka põhja-nahkhiir öise eluviisiga

ning kasutab orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni. Peamiselt on neile toiduks

erinevad öösel ringi lendavad putukad. Umbes poole põhja-nahkhiire toidust moodustavad

kahetiivalised putukad, eriti sääsed. Ülejäänud poole moodustavad peamiselt ööliblikad ja

mardikad. Päevasel ajal varjuvad põhja-nahkhiired hoonete katusealustesse, voodrilaudade taha

või muudesse hoonetes leiduvatesse õõnsustesse. Vahel kasutavad nad ka puuõõsi ja puuriitu.

Sügisel kogunetakse talvitumiskolooniatesse. Talveuni kestab oktoobrist aprilli või maini ja see

veedetakse mõnes maa-aluses ruumis, näiteks mahajäetud kaevanduskäigus, keldris või ka

looduslikus koopas. Võrreldes teiste nahkhiirtega talub ta madalamaid temperatuure.

Põhjanahkhiirte paaritumine toimub juba sügisel parvlemispaikades või talvel

talvitumispaikades, kuid emasloom viljastub alles pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja

poegimise ajaks kogunevad emaslooma poegimiskolooniatesse. Isasloomad lendavad sellel ajal

üksi ringi. Juuni teisel poolel või juuli alguses sünnivad pojad, keda on korraga 1 - 2. Nende

iseseisvumiseni läheb umbes 2 - 4 nädalat, pärast mida poegimiskolooniad hajuvad.

Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel eriti ei ole, neid põhiliselt ohustav tegur on siiski inimtegevus.

Oluline on vältida nahkhiirekolooniate häirimist, samuti säilitada sobivaid varje- ja

talvitumispaiku.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „ei ole laoplatsil käsitiivaliste

elupaiku registreeritud. Käsitiivaliste toitumisalad on enamasti seotud veekogude või

puistutega. Poegimiskolooniad asuvad puuõõntes, pesakastides ja hoonetes, vm. Nahkhiirte

tüüpiline toitumisrännakute pikkus võib ulatuda mitmekümne kilomeetrini. Seega eelkõige Rail

Balticu trassi rajamisega seoses võib avalduda käsitiivalistele kaudne mõju, kui käsitiivaliste

lennutrajektoorid ristuvad Rail Balticu trassi ja selle juurde rajatava taristuga. Võttes arvesse

ümbritsevat maastikku, on käsitiivaliste sattumine raudteekoridori tõenäoline just Rae raba

piirkonnas. Kavandatav tegevus eraldiseisvana ei avalda käsitiivalistele negatiivset mõju, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Nahkhiired lendavad teerajatistest

üle. Mõju võib avalduda koostoimes muude kavandatud tegevustega, eriti seoses kõrge

20

muldega, mis rajatakse raudtee jaoks Rae raba serva. Terviklikke mõjusid on hinnatud

Ülemiste-Kangru lõigu ja Soodevahe-Muuga lõigu KMH-de raames“.

Ehitusaegsed mõjud imetajatele avalduvad eelkõige läbi elupaikade otsese hävitamise (kui liigi

elupaik jääb ehitusalale) või häirimise (inimeste ja masinate kohalolu, müra). Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

tuleb metsa raadamistööd ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena. Seda

tingimust arvestades olulisi ehitusaegseid negatiivseid mõjusid imetajatele ei avaldu ning

analoogselt võib seda kasutada ka teerajatiste jaoks.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal ümbruskonnas paiknevad

elupaigatüübid on juba varasemalt kuivendamisest mõjutatud ning kavandatud tegevusega

täiendavat mõju haruldastele või ohustatud elupaigatüüpidele ei kaasne. Soodevahe

ringiristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi, mille kalda

veekaitsevöönd on 10 m. Rae peakraav on ühtlasi maaparandussüsteemi RAE 1-2 (MPS kood

4108920010290, kuivendus) eesvool, mille eesvoolu kaitsevöönd on 12 m. Rae peakraavi veed

voolavad pärast ~1,1 km teekonna läbimist Pirita jõkke, millele on kehtestatud kalda

veekaitsevöönd 10 m ulatuses, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses ja kalda piiranguvöönd

100 m ulatuses. Ehitustööd Pirita jõe kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönditega ei

kattu.

Veeseaduse § 119 alusel on kalda või ranna veekaitsevööndis keelatud: 1) maavara ja maa-

ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise

uuringu tegemine veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja

reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise

taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse §

118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet.

Veeseaduse § 188 lõige 1 punkti 4 alusel ei ole maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

maaparandushoiutöödeks veeluba vaja. Kuid veeseaduse § 188 lõike 2 alusel kui veeseaduse §

188 lõige 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on

seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja

maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Maaparandusseaduse (MaaParS) § 48 lõike 1 alusel on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune

ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja

kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning

eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. MaaParS § 48 lõike 2 alusel peab

eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei

tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega

selle rajatisele. MaaParS § 48 lõike 3 alusel tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist,

21

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise

esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Lähtudes

eesvoolu liigist ja valgala suurusest on maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määruses nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kehtestatud eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.

Kavandatud tegevusel tuleb vältida pinna- ja põhjavee reostamist ja olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb

arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks

käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tehnika tuleb hoida

korras, et vähendada pinnase reostumise ja seeläbi ka pinna- ja põhjavee reostumise riski.

Kavandatud töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis. Veekaitsevööndis ei tohi masinaid parkida ega tankida. Eelnevalt tooduga on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas arvestatud, mille rakendamisel ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ega maaparandussüsteemide toimimisele.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae

peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle

seisundit. Heljumi ja reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee

kihtides geotekstiilist ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega, mille

asukohad on näidatud projekti joonisel „KMH leevendavad tegevused ja piirangud“. Tegemist

on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Kavandatud töödel järgitakse, et kasutatavaid masinaid ei pargita, tangita, puhastata ja pesta

veekaitsevööndis ega kasutata herbitsiide. Jäätmete ajutised kogumiskohad valitakse samuti

väljaspool veekaitsevööndit ja sellised, et on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ka põhjavette, seejuures arvestatakse maapinna kalletega.

Keskkonnajuhtimiskavas on maaparandussüsteeme käsitletud peatükis 4.18.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde alalt voolab vesi Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(VEE1089200), millest ida poole jääb kaitseala Külma talu park (KLO1200373). Külma talu

pargi kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud

määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“, kus on kirjas

pargis lubatud tegevused ja pargi valitseja nõusolekuta keelatud tegevused. Nimetatud määruse

nr 64 § 7 lõike 2 alusel on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud näiteks veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine (lõige 7), biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamine (lõige 13) ja uue maaparandussüsteemi rajamine (lõige 14).

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde tulemusena Pirita jõe veerežiimi ja

kaldajoont ei muudeta, uusi maaparandussüsteeme ei rajata ning ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava kohaselt herbitsiide veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas

toimub kuivendusvee juhtimine Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat

tegevust. Kokkuvõtvalt kavandatava tegevusega ei kahjustata Külma talu pargi kaitse-

eesmärkide saavutamist ega pargi ühtse terviku seisundit.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee asukohas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (savi ja

liivsavi kihid alla 2 m) ja reostusohtlikkuse tase on kõrge. Ringristmiku ja juurdepääsutee

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohtu.

Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega seotud

avarii korral. Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, kasutatakse

töökorras seadmeid ning peetakse kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest.

22

3.3 Keskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel on keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 3 punkti 3 alusel lähtutud märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Antud eelhinnangus mõjutatava keskkonna kirjeldamisel peatükis 3 ja hinnangu andmisel

keskkonnamõju olulisusele peatükis 4 on arvestatud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

projektiga kavandatud ehitustööde ümbruskonda jääva keskkonna (märgalade, jõeäärsete,

kallaste, pinnavormide, maastiku, metsa, kaitstavate loodusobjektide, tiheasustusega alade)

vastupanuvõimega. Nimetatud ehitustööde asukohas jõesuudme, ranna, merekeskkonna,

Natura 2000 võrgustiku, kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Olemasoleva

teabe põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee projektiga kavandatud ehitustöödega

keskkonna vastupanuvõimet ei ületata, juhul kui tegevustel järgitakse asjakohaseid

keskkonnameetmeid ning tööde läbiviijal on ümberkaudsete vee- ja keskkonnakaitseliste

objektide asukohad, nende ohutegurid ja piirangud teada.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandataval tegevusel ei tohi müratasemed ületada lubatud normtasemeid. Keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel:

- kestab päev 7:00 - 23:00 ja öö 23:00 - 7:00;

- ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21:00 - 7:00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset, seega elamumaa-aladel ehitusmüra piirväärtus on päeval 60 dB ja öösel

45 dB;

- impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella

7:00 - 19:00. Esitatud dokumentide põhjal tegevustega ilmpulssmüra ei kaasne.

Rajatiste ehitamisega kaasneb ehitusmasinate kasutamisel tavapärane ehitustegevusega

kaasnev müra. Ehitamise müratasemed ei ole ajavahemikul 7:00 - 21:00 reguleeritud. Soovitav

on häirimise vähendamiseks mürarikkaid ehitustöid teostada tööpäevadel kella 7:00 - 19:00-ni.

Kavandatav tegevus asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal ja külgneb ida

suunas tiheasustusalaga ning lõuna ja lääne suundadesse jäävad alad on kaetud puistuga.

Kavandatavad rajatised ei too kaasaa olulisi visuaalseid häiringuid. Kavandatava tegevuse

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned. Mõju välisõhu kvaliteedile on seotud

ehitustegevusest tulenevate tahkete osakestega, mille levik piirdub üldjuhul ehitusala

lähialadega.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt peetakse töö tegemisel kinni lubatud

kellaaegadest ning objekti piirnevate kinnistute omanike teavitatakse ehitustööde algusest.

Rajatiste ehitamisega seoses liikluskoormus ehitusobjektile viivatel avalikel teedel suureneb,

kuid olulist mõju ei kaasne tundlike hoonete ja alade puudumiste tõttu antud piirkonnas. Tööde

teostamisel takistatakse liigse tolmu tekkimist. Kuivadel ilmadel ja vastavalt vajadusele

teostatakse laoplatsi kastmist. Suure tuule või muu nähtuse korral, millest tuleneb peenosakeste

lendlemine, reageeritakse tolmamisele koheselt ning lendlev materjal kaetakse kinni või

niisutatakse. Ilmnenud müra ja tolmu kaebuste korral võetakse viivitamatult kasutusse

23

vajaminevad abinõud nende kõrvaldamiseks. Rajatiste ehitusel ei kasutata selliseid

ehitustehnoloogiaid, mis võiks põhjustada ümbruskonnas olulist vibratsioonitaset.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud

ja reostusohtlikkuse tase kõrge, seetõttu on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas kavandatud

meetmed põhjavee kaitseks. Ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses ei ole elamuid, kus võiks

salvkaeve olla. Ringristmikku ja juurdepääsuteed ei rajata süvendisse, mistõttu puuduvad ka

võimalikud mõjud kaevude veetasemele ja joogivee kvaliteedile. Pinnase ning pinna- ja

põhjavee kaitseks ladustatakse materjale ja jäätmeid ainult selleks ettenähtud kohtadesse.

Ohtlikud jäätmed ladustatakse eraldi, kindlaksmääratud suletavas konteineris. Raskesõidukite

tankimine toimub selleks ettenähtud ja ettevalmistatud aladel, kus on kasutusel 30

geomembraaniga kaetud ala, et vältida kütuse ja õli lekkimist pinnasesse ja seeläbi

veekogudesse või põhjavette. Tankimine toimub läbi kütuseauto. Arvestades, et läheduses

puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksuste, kuhu tegevust kavandatakse, piiresse

ja on ajutise iseloomuga ning välisõhu ja põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata.

24

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 ja 3 kohaste kirjelduste (peatükid 2 - 3) põhjal on

järgnevates peatükkides 4.1 - 4.4 hinnatud, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS § 31

lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 alusel on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Hinnatud on planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

suurust, ulatust, avaldumise tõenäosust ja aega, mõju laadi, tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, koosmõju olemasolevate ja

planeeritavate tegevustega ning esitatud tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg,

mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad nende ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata ka tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud

ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad (peatükk 4.5). Mõju

maakasutusele on pöördumatu. Soodevahe ringristmiku ning juurdepääsutee ehitustöödega

kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline, kuna ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust

ega ei seata ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Keskkonnameetmete

rakendamisel viiakse keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini.

Käesoleva eelhinnangu ja keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal on keskkonnamõju

seisukohast oluline välja tuua järgmist:

- Ajutise laoplatsi ehitus toimub maatulundusmaadel ja transpordimaal. Kõik erakinnistute osad

võõrandatakse enne ehitustööde algust. Ajutise laoplatsi rajamisega seoses ei halvene

maakasutus- ega ligipääsutingimused majapidamistele, kohalikele teedele ega ümbritsevatele

maadele.

- Laoplatsi rajamiseks eemaldatakse pinnas kuni aluspõhjani, et saavutada laoplatsi ja hilisema

sõlmjaama rajamiseks vajalik kandevõime. Oluline on väljakaevatavat pinnast kohapeal ära

kasutada maksimaalses võimalikus mahus, ülejääv pinnas ladustada ajutiselt laoplatsil aunas

ja/või saata taaskasutuseks muudele objektidele. Kui eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast

kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara kogus ei vähene ning olulist keskkonnamõju

ei avaldu. Juurde veetav pinnas jääb pärast laofunktsiooni lõppemist kasutusse Soodevahe

sõlmjaama projektikohasel ehitusel, seega ei ole materjali vajalik hiljem kuidagi käidelda. Kui

rakendatakse meetmeid avariide ja reostuse vältimiseks ning materjali kasutatakse sihipäraselt,

siis ei kaasne projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

- Laoplatsil on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Laoplatsi rajamine ei mõjuta piirkonna

põhjaveerežiimi ega arvele võetud kogust, kuna laoplats ei hakka paiknema süvendis. Laoplatsi

rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu.

Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, millega hoitakse ära olulised

keskkonnamõjud.

- Soodevahe ajutise laoplatsi alal ja selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

alasid. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb kavandatavast

tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe

kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad

25

mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja

võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel

viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist)

Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.

- Laoplatsist vahetult lõuna pool on Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke (kraav suubub Pirita

jõkke laoplatsist 1,1 km kaugusel). Pirita jõgi on osalises lõigus (Pirita jõgi Sae paisust

suubumiseni merre) kaitse alla võetud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaigana. Pirita jões esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste meetmetega, mida

ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

- Kavandatav juurdepääsutee jääb rohevõrgustiku servaalale. Juurdepääsutee rajamisega seoses

rohevõrgustiku pindala väheneb. Metsaalal tekivad häiringud seoses rasketehnika liikumisega

(sealhulgas müra) ja väheneb looduslike elupaikade pindala. Kavandatava tegevuse

komplektset mõju rohevõrgustiku sidususele ning elupaikade kvaliteedile hinnati Rail Balticu

„Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames ning töötati välja leevendavad meetmed, mille

rakendamisel olulist keskkonnamõju ei avaldu. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju

rohevõrgustikule on hinnatud Rail Balticu „Soodevahe-Muuga“ trassilõigu KMH raames.

- Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ei põhjusta olulist barjääri suurimetajate ega teiste

loomarühmade liikumisele.

- Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostatud loomastiku uuring ei too

Ülemiste-Kangru ega Soodevahe-Muuga trassilõigul välja ühtki linnustikule olulist asukohta.

Juurdepääsutee alal looduslik maastik hävib, mille tulemusena vähenevad ja mõnevõrra

killustuvad looduslike liikide elupaigad ja toitumisalad, kuid sellega seoses on mõju ebaoluline.

Käsitiivalistele juurdepääsutee rajamine eraldiseisvana negatiivset mõju ei avalda, kuna

tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Ei teki ka barjääri, kuna nahkhiired

ja linnud lendavad laoplatsist üle.

- Kaitsealuste kahepaiksete sigimisalad ja elupaigad asuvad Rae rabas ning selle servas

niisketes metsades. Lisaks sellele on kahepaiksete toitumisalad niisketel niitudel ja metsades.

Kavandatavalt tegevusel kõik looduslikud elupaigad juurdepääsutee ümbruses hävivad. Selle

kompenseerimiseks tuleb tõsta elupaikade pindala ja kvaliteeti mujal sobivatel aladel. Vastavad

meetmed on Rail Balticu Ülemiste-Kangru lõigu KMH-s välja töötatud.

- Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad transpordi- ja metsamaal, mille läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Laoplatsile ei ole

kavandatud kõrgeid ja esilekerkivaid objekte, mistõttu ei too laoplatsi rajamine kaasa olulisi

visuaalseid häiringuid.

- Ajutise ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasneb müra ja vibratsioon.

Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase ei ületaks müratundlikel aladel normide kohast

mürataset. Müratundlikud objektid ringristmiku ja juurdepääsutee vahetus läheduses puuduvad.

Ringristmiku ja juurdepääsutee ehitusel ei kasutata selliseid ehitustehnoloogiaid, mis võiks

põhjustada olulist vibratsioonitaset ümbruskonnas paiknevate elamute ja ühiskasutusega

hoonete juures.

26

- Ringristmiku ja juurdepääsutee lähiümbruses ei ole elamuid, rekreatsioonialasid ega muid

õhusaaste suhtes tundlikke objekte. Ida suunda jäävad Tallinna ringtee ning tootmis- ja

ärihooned. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas on välja töötatud meetmed vajaduse korral

välisõhu saaste vähendamiseks (materjalide kinni katmine ja niisutamine, jne).

4.2 Mõju piiriülesus Piiriülesus on seotud mõju kandumise või levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha paiknemist Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis kavandatava tegevusega piiriülene

mõju puudub.

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ja selle ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala

(EE0010120, RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda

ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ põhjal on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) I ja II lisas nimetatud

elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirjas Pirita loodusalal:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis

taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine Pirita loodusalale, mille järelduseks on, et

raudteetrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisega otsene ebasoodne mõju (sealhulgas

koosmõju) Pirita loodusalale puudub. Kaudselt on võimalik loodusala kaitse-eesmärke

mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi (marja ellujäämine) ning kaitstavate liikide liikumisel

väljaspoole loodusala võivad neile avalduda häiringud. Kasutusetapis on võimalikuks

ohuteguriks ka herbitsiidide kasutamine raudteel. Kaudsete mõjude vältimiseks ja

leevendamiseks on ette nähtud meetmed. Tulenevalt eelnevast jõuab Natura asjakohane

hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete (sh ajalise piirangu ja veekaitsemeetmete)

rakendamisel puudub põhitrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisel ja kasutamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pirita loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Antud eelhinnangus on kavandatavaks tegevuseks Soodevahe laoplatsi rajamine, millele on

enne eelhinnangu koostamist koostatud keskkonnaalase info kogumine ja analüüs ning

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on välja töötatud asjakohased meetmed

keskkonnariskide ärahoidmiseks. Keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning

keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki

sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Heljumi ja

reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist

ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt uusi maaparandussüsteeme ei rajata ega herbitsiide

veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas toimub kuivendusvee juhtimine Rae

27

peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat tegevust. Ehitustööd jäävad Pirita

loodusalast piisavalt kaugele, mis välistab ehitustöödega kaasnevate mõjude (müra,

vibratsioon, valgustamine) ulatumise Pirita loodusalani ehk võimaliku häirimise.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura

2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud. Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare

poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega

ebasoodsate mõjude tekkimine Natura 2000 võrgustiku kuuluvale Pirita loodusalale välistatud.

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise vajadus on otseselt seotud raudtee

rajamisega. Kavandatavas Soodevahe sõlmjaamas toimub Rail Baltica põhitrassi kauba- ja

reisiliikluse lahknemine või ühendamine vastavalt Muuga jaama ning Ülemiste reisiterminali

suundadele“. Soodevahe sõlmjaama rajamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu

raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande

eelnõus (seisuga 01.04.2024).

Loomastikule on oluline koosmõju Rail Balticu raudteel, Soodevahe sõlmjaamal, Tallinna

ringraudteel ja Tallinna väikesel ringteel. Kavandatav raudteetrass koos Soodevahe

sõlmjaamaga lõikavad Rae raba rohevõrgustiku ühendused ida suunas täielikult läbi. Mõjusid

hinnati Rail Balticu „Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames, mille tulemusena lisati

põhiprojekti leevendavate meetmetena Rae rohesild ja roheribad teede viaduktidele, mis

vähendavad oluliselt barjääriefekti. Kavandatava Rae rohesilla ümbruses viidi läbi

ulukiekspertiis, mille tulemusena tehti ettepanek rohevõrgustiku laiendamiseks kavandatava

Rae rohesilla ümbruses Rae valla põhjaosas, et säilitada metsaala sidusus ning suurulukite

elupaikade ühendused Rae rabaga. Tulevikus rajatakse teedest lõunasse jäävale alale Soodevahe

sõlmjaam, mis on püsiv ehitis. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju rohevõrgustikule on

hinnatud Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigu KMH raames. Metsaalal tekivad häiringud

ja müra seoses rasketehnika liikumisega ja väheneb sobivate elupaikade pindala“. Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

on laoplatsi ehitustööde mõju leevendamiseks linnustikule ja loomastikule ettenähtud järgnev

meede: „metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on

oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena“.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe laoplatsi ehitustöödega olemasoleva ja

planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Juhul kui tööde teostamisel ilmneb uusi asjaolusid, siis tuleb nendega arvestada selliselt, et ei

tekiks olulist ebasoodsat koosmõju.

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise võimalused KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

28

keskkonnaseire. Antud eelhinnangu järelduseks (peatükk 5) on kavandatavale tegevusele

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmine, mistõttu on keskkonnaministri määruse

nr 31 § 5 lõike 2 alusel järgnevalt esitatud ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavale

ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning Soodevahe ringristmik

ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m) põhjaveega alal, kus

reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud rikkuda pinna- ja

põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada ümbruskonnas paiknevate

hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine. Heljumi ja reostuse leviku

tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist lähtudes geotekstiilist ekraane ja

õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida kalda

veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad, ehitusmasinate

parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda veekaitsevööndisse ehk

kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide

ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende ja neist eralduvate

saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette (seejuures

arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb

kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse likvideerimiseks

peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel, sealhulgas

ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest objektidest.

29

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes paigas

peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata

kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

30

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise

algatamise või algatamise jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Järgnevalt toodud järeldused on antud keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 - 4 (peatükid 2

- 4) ja § 5 lõike 1 alusel kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise

vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Järeldused koos põhjendusega on välja

toodud ka peatükis 4.1, millega on käesoleva peatüki koostamisel arvestatud.

Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ja sellega seotud

tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri objektidest ning nende

piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete täitmine. Arvestades, et

läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra,

peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav tegevus aset leiab

ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad keskkonnameetmed,

siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu negatiivselt ei mõjutata.

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega

olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat

koosmõju ei teki. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste

kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma

talu park ning Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega

alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ning nende ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku

kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb

kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi

ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee

ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita

loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju

avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele

välistatud.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

31

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Mõju maakasutusele on pöördumatu. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse

keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini. Eelhinnangu koostamisel

kasutati 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja analüüsi, kus on antud põhjalikud

mõjuhinnangud Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitamise kui ka kasutamise kohta.

Keskkonnaalane informatsioon oli enne eelhinnangu koostamist juba varasemalt kokku

kogutud ja põhjalikult analüüsitud, mistõttu kogu olemasolevat informatsiooni käesolevas

eelhinnangus ei korratud. Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub.

Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on

põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ning välja töötatud asjakohased

keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud piirkonnas ja tegevusel. Ebasoodsa

mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused on välja toodud

eelhinnangu peatükis 4.5. Vajaduse korral võib kasutada muid samaväärseid ja asjakohaseid

keskkonnameetmeid.

32

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid 1. Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv

3. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aastal vastu võetud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 40

4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

5. Keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011?leiaKehtiv

6. Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023003?leiaKehtiv

7. Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008?leiaKehtiv

8. Tööprojekt „DS2-DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU. SOODEVAHE INFRASTRUKTUUR.

JUURDEPÄÄSUTEE 1 (OS05009)“, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, konsultant: KMGInfra

OÜ, alltöövõtja: Reaalprojekt OÜ, 2024.

9. Rae valla üldplaneering: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering

10. Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-

rb/

11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, KSH konsultandid Hendrikson & Ko ja

WSP Civils, 2017:

https://maakonnaplaneering.ee/wpcontent/uploads/2021/08/RB_ksh_aruanne_heakskiidetud.p

df

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruande eelnõu (seisuga 01.04.2024), OÜ Skepast&Puhkim.

13. Keskkonnaalase info kogumine ja analüüs. Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutine laoplats, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, koostaja: OÜ Consultare, 21.03.2023.

14. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

15. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava (26.03.2024 – versioon 5, koostaja: Sven Veisalu) ja

selle lisad (keskkonnariskide register, ehitustegevusega seotud mürarohkete tööde plaan,

keskkonnariskide hindamise maatriks, meetmed, regulatsioonid).

16. Keskkonnaameti 2019. aastal koostatud „Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend“:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputkja-selle-ohjamine

17. Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv

18. Kemikaaliseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

19. Hädaolukorra seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023033?leiaKehtiv

33

20. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrus nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

21. Ruumiandmete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023068?leiaKehtiv

22. Maapõueseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002?leiaKehtiv

23. Keskkonnaministri 15.06.2004. aastal vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv

24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik: https://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist2.htm

25. Kalapeedia ehk Eesti kalastiku entsüklopeedia: https://www.kalapeedia.ee/3820.html

26. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik:

https://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm

27. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruanne, OÜ Skepast&Puhkim, 2022.

28. Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

29. Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038?leiaKehtiv 41

30. Maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja

kaitsevööndis tegutsemise kord“: https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020064?leiaKehtiv

31. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023046?leiaKehtiv

32. Keskkonnaministri 16.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

33. VEKA puuraugud: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

34. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aastal vastu võetud korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

35. Muinsuskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023061?leiaKehtiv

36. „Soodevahe loaplatsi ning sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise

eelhinnang“ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

OTSUSE EELNÕU

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa

menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Infragreen OÜ (registrikood 16740489, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu 09.05.2024 ehitusloa taotluse nr

2411271/05475 Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamiseks.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi

ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda

haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud 1 sõidurajaga

ringliiklusristmik on sisemise raadiusega 14,5 m ning sõiduraja laiuseks on 6 m. Projekteeritud

1 sõidurajaga ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks.

Peale viit aastat on vajalik ristmiku ümberehitamine Soodevahe infrastruktuuri keskuse

toimimiseks (lõpplahendusena rajatakse kahes tasapinnas ristumine). Juurdepääsutee 1

OS05005 algab maanteele 11290 projekteeritud ringristmikust ja lõppeb olemasoleval

kohalikul Raba teel. Katte laiuseks on 6,5 m. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse

Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil.

Rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos

ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt

„SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“. Ehitustööd

teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti ning § 13 punkti 8 alusel tee

rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja

aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks

vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamisel või

laiendamisel ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee läheduses Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000

võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on

ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt ehitusseadustiku §-st 39 lõikest

2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi

eriplaneering. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS 11 lõike 2² alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Arvestades, et läheduses puuduvad elu- või ühiskondlikud hooned, ehitustegevusega kaasnevad

mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt maaüksustele, kus kavandatav

tegevus aset leiab ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata. Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustöödega olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud

tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee kraavide veed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke (minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asuvad nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal.

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas on kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud

vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe ringristmiku ja

juurdepääsutee ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub.

Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine

Pirita loodusalale välistatud.

Ajutise Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe ringristmiku ja juurdepääsutee ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline

ning tegevusega ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.

Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning ehitusloa menetluse käigus koostatud

eelhinnangu koostamisel on kasutatud OÜ Consultare analüüsi. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub. Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid

ning välja töötatud asjakohased keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud

piirkonnas ja tegevusel.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed eelhinnangu kohaselt on järgmised:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskavale ja selle lisadele.

2. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena.

3. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

4. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana

ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-

nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning

Soodevahe ringristmik ja juurdepääsutee asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m)

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb kemikaalide

ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel ei ole lubatud

rikkuda pinna- ja põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb tagada

ümbruskonnas paiknevate hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse jätkumine.

Heljumi ja reostuse leviku tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist

lähtudes geotekstiilist ekraane ja õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd

peatada.

5. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida

kalda veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide kalda

veekaitsevööndis.

6. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad,

ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda

veekaitsevööndisse ehk kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude

tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende

ja neist eralduvate saasteainete laialikandumine ja sattumine pinnasesse ning pinna- ja

põhjavette (seejuures arvestada maapinna kaldeid). Reostuse välistamiseks

ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb kasutada geomembraani.

7. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee või

autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning

pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse

likvideerimiseks peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

8. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega tolmu

tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

9. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel,

sealhulgas ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest

objektidest.

10. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse läbiviimisel

tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb ehitamisel, teede,

kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel tööd mistahes

paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle

põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest Muinsuskaitseametit.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 8, § 15 punkt 8 ja

eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 ehitusloa menetluses

keskkonnamõju hindamine algatamata.

AS Eesti Raudtee AS Tallinna Vesi Kliimaministeerium Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Rae Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Terviseamet Transpordiamet

24.05.2024 nr 16-1/24-07385-001

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/05475 Harju maakonda Rae valda Rail Balticuga seonduvalt Soodevahe ringristmiku OS05009 ja Juurdepääsutee 1 OS05009 ehitamiseks.

Nimetatud rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt „SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“ ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil. Ehitustööd teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Käesolevaga edastame asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 07.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Ehitusloa taotluse ja selle materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/05475.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Soodevahe ringristmiku KMH eelhinnang Soodevahe ringristmiku KMH otsuse EN

Kati Kuura [email protected]

AS Eesti Raudtee AS Tallinna Vesi Kliimaministeerium Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Rae Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus Terviseamet Transpordiamet

24.05.2024 nr 16-1/24-07385-001

Rail Balticu Soodevahe ringristmiku OS05009 ja juurdepääsutee 1 OS05009 rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha saamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/05475 Harju maakonda Rae valda Rail Balticuga seonduvalt Soodevahe ringristmiku OS05009 ja Juurdepääsutee 1 OS05009 ehitamiseks.

Nimetatud rajatised jäävad Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt „SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP“ ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.

Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi km 7,875 asuv T-kujuline ristmik rambiga 1116 Lagedi ühendustee ehitatakse ümber neljaharuliseks ringristmikuks. Ristmikule lisandub neljanda haruteena Soodevahe materjalide lao juurdepääsutee 1 OS05009. Projekteeritud ringristmik on ajutine lahendus ning planeeritud sellisel kujul kuni 5 aastaks. Ringristmik ja juurdepääsutee rajatakse Soodevahe laoplatsi ehitamiseks vajaliku materjalide vedamise eesmärgil. Ehitustööd teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas.

Käesolevaga edastame asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht KMH eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule hiljemalt 07.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Ehitusloa taotluse ja selle materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/05475.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: Soodevahe ringristmiku KMH eelhinnang Soodevahe ringristmiku KMH otsuse EN

Kati Kuura [email protected]