Dokumendiregister | Riigikohus |
Viit | 6-6/24-15-3 |
Registreeritud | 27.05.2024 |
Sünkroonitud | 28.05.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
Sari | 6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 6-6/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu majanduskomisjon |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu majanduskomisjon |
Vastutaja | Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
1/1
Riigikohtu arvamus1 Riigikogu majanduskomisjonile 384 SE arutamiseks
Riigikohus tänab kutse eest osaleda Riigikogu majanduskomisjoni 28. mai 2024. a istungil
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(384 SE) arutamisel. Riigikohtu esindaja istungil ei osale, kuid Riigikohus soovib kutses
märgitud teemal (ECN+ direktiivi ülevõtmine haldusmenetlusena (versus väärteomenetlusena))
põgusalt märkida järgmist.
Riigikohus jääb oma varem avaldatud seisukohtade juurde ega näe, et haldusmenetluslik mudel
konkurentsialaste trahvide määramiseks seaks põhiõigused automaatselt suuremasse ohtu
võrreldes väärteomenetlusega. Nagu korduvalt selgitatud (ja kõik asjaosalised paistavad olevat
selles ühel meelel) on väljaspool kahtlust, et põhiõiguste allikatest (põhiseadus, Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta)
karistavale menetlusele tulenevad garantiid peavad olema ECN+ direktiivi ülevõtmisel tagatud
sõltumata valitud menetlusliigist. On seadusandja valida, kas ta tagab need garantiid suuremal
määral kui põhiõiguste allikates nõutaval miinimumstandardil. Siinkohal võivad seadusandjat
omakorda piirata Euroopa Liidu õigusest (praegusel juhul üle võetavast ECN+ direktiivist)
tulenevad nõuded. Oluline on aga see, et seadusandja otsustusruumi piirid ei sõltu sellest, kas
trahvi määramine toimub haldus(kohtu)menetluses või väärteomenetluses. Selle otsustusruumi
raames võib seadusandja loomulikult menetluste vahel erisusi ette näha. Selles ühelt poolt
põhiõiguste allikate ja teiselt poolt asjakohase Euroopa Liidu õiguse vahel olevas
otsustusruumis võib seadusandja eri valikute põhjendatuse üle vaielda, kuid oluline on
rõhutada, et ükski nimetatud otsustusruumis olev valik ei ole õiguslikult lubamatu ega ohusta
õigusriigi põhimõtete järgimist.
Eeltoodud põhjustel võib seadusandja ette näha nii konkurentsitrahvide määramise
haldusmenetluses ja vaidlustamise halduskohtumenetluses, kui ka nende määramise
halduskohtumenetluses ühes edasikaebamisõigusega. Riigikohtu eelistus oleks, et seadusandja
näeks need ette klassikaliste haldustrahvidena, mitte halduskohtus määratavate trahvidena. See
oleks ökonoomsem lahendus ega nõuaks mahukaid muudatusi halduskohtumenetluse
seadustikus (vt pikemalt Riigikohtu 11. märtsi 2024. a arvamus 384 SE kohta). Kui aga
seadusandja eelistab lahendust, kus trahvi määramise õigus on halduskohtul, on Riigikohus
valmis osalema nõuandvas rollis võimalikult selge ja kõiki põhiõigusi tagava
menetlusnormistiku väljatöötamisel.
1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Riigikogu majanduskomisjon
Arvamuse avaldamine
Saadame arvamuse konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus Riigikogu majanduskomisjonile 384 SE arutamiseks
Teie 23.05.2024 nr
Meie 27.05.2024 nr 6-6/24-15
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Riigikogu majanduskomisjoni istung 28.05.(T) - eelnõu 384 SE | 27.05.2024 | 1 | 6-6/24-15-2 | Sissetulev kiri | riigikohus | Riigikogu majanduskomisjon |