Detailplaneeringu kooskõlastamine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 20.05.2024 nr 5-2/2248-7

Meie 26.05.2024 nr 7.2-1/24/9672-5

Lauri detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Möldri külas Lauri detailplaneeringule

(katastritunnus 72101:001:0473, edaspidi planeering). Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuse

jagamine kaheks krundiks ning neile elamute, kõrvalhoonete, väikeste majutushoonete ning

elektrituulikute ehitusõiguse määramine.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Detailplaneeringu eelnõu, 1 fail

58581095, [email protected]

M 1: 10 000

4Lehti

registrikood 11330449

reg. nr. EEP000979

OOMINÕMME TEE 8 MAAÜKSUSE JA SELLE LÄHIALA DETAILPLANEERING

TINGMÄRGID :

Lauri kü, pindala 8.40 ha

kü tunnus 72101:001:0473, maatulundusmaa

2

1

1

0

8

L

õ

m

a

l a

-

K

a

u

g

a

t

o

m

a

t

e

e

.

21102 Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi tee.

ID: 106693

M 1: 20 000

Labuna nina

M ö l d r i l õ p p (laht)

Kontaktvööndi ala

Maa-Ameti ID

-4, -5

Salm e

Tehum ardi - Kuressaare

K

i h

e

l k

o

n

n

a

-

L

ü

m

a

n

d

a

4Staadium DP Lehti

registrikood 11330449

reg. nr. EEP000979

Töö nr. 02-23 DP

1: 20 000 2024.a.

Mõõtkava: Kuup.

TS-PROJEKTBÜROO OÜ

Nõmme tee 2, 13 426, Tallinn

tel. 5667 6359, e-post: [email protected]

Töö nimetus, asukoht

joonise sisu

DP-01Leht

LAURI DETAILPLANEERING

Möldri küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Arhitekt: Tõnis Sirp

SAAREMAA VALLAVALITSUS

ASUKOHA SKEEM

M 1: 10000

DETAILPLANEERINGUTE EKSPLIKATSIOON :

1 Kangro II ja III detailplaneering. Kinnistute jagamine

elamukruntideks, kehtestatud 26.06.2006;

2 Vareniidi detailplaneering. Kinnistute jagamine

elamukruntideks, kehtestatud 20.04.2009.

4Staadium DP Lehti

registrikood 11330449

reg. nr. EEP000979

Töö nr. 02-23 DP

KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS

1: 10 000 2024.a.

Mõõtkava: Kuup.

TS-PROJEKTBÜROO OÜ

Nõmme tee 2, 13 426, Tallinn

tel. 5667 6359, e-post: [email protected]

Töö nimetus, asukoht

joonise sisu

DP-02Leht

LAURI DETAILPLANEERING

Möldri küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Planeeritava maa-ala piir

Kehtestatud detailplaneeringud

Lähim alajaam koos 10 kV liiniga

(Laratsi AJ, kaugus 1.6 km)

TINGMÄRGID :

Laratsi AJ

Labuna nina

K

a

u

g

a

t

o

m

a

L

õ

m

a

l a

-

t e e

2 1 1 0 8

Koskla

1

2

Kalja nina

U r b a n i k u i v

Jõpi

Ranna

Õnneranna

Johani

Õieranna (EE)

N iilo

(E E

)

Lauri

Kaluri

-4, -5

Tuuleranna AJ

M ö

l d

r i l a

h

t

Kaarli

Rannakivi

K

o

d

u

n

e

e

m

e

Paju

Aado

Mere

(EE)

(EE)

(EE)

Planeeringu koostamise korraldaja:

Arhitekt: Tõnis Sirp

SAAREMAA VALLAVALITSUS

DP-03 4Staadium DP Leht Lehti

registrikood 11330449

reg. nr. EEP000979

Töö nr. 02-23DP

T U G I P L A A N

1: 1000 02.2024.a.

Mõõtkava: Kuup.

TS-PROJEKTBÜROO OÜ

Nõmme tee 2, 13 426, Tallinn

tel. 5667 6359, e-post: [email protected]

Töö nimetus, asukoht

joonise sisu

LAURI DETAILPLANEERING

Möldri küla, Saaremaa vald

LAURI DETAILPLANEERING

MÖLDRI KÜLA, SAAREMAA VALD, SAARE MAAKOND

Sihtotstarve - maatulundusmaa (M)

Pindala 8.4 ha (84 044 m²)

LAURI KÜ

72101 : 001 : 0473

1

0

. 0

0

2

0

0

.

0

m

1

0

.

0

0

2

0

.

0

0

R

I K

S

U

R

A

N

N

I K

U

H

O

I U

A

L A

3

0

. 0

3

0

,

0

0

PLANEERINGUALA

OL.OLEVA KÜ PIIR

KORDUV ÜLEUJUTUSALA

RANNA KALLASRADA - 10 m

RANNA VEEKAITSEVÖÖND - 20 m

RANNA PIIRANGUVÖÖND - 200 m

RANNA VÄHENDATUD EHITUSKEELUVÖÖND

(piki Lõmala-Kaugatoma tee telgjoont)

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

LIIGNIISKE ALA, PÕÕSASTIK

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE (kruusatee)

RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖND - 30 M

LOODUSVÄÄRTUSEGA ALA

(paikneb 30 m teekaitsevööndis)

OLEMASOLEV TRUUP

T I N G M Ä R G I D :

M ö l d r i l õ p p

kiviaed

Planeeringu koostamise korraldaja:

Arhitekt: Tõnis Sirp

SAAREMAA VALLAVALITSUS

L Ä

Ä

N

E

M

E

R

I

A - 1 M 1:1000KOORDINEERITUD

1

M90 Ä10

2

8.0

53 927 P-9

510 1+10

2

M95 Ä5

2

8.0

30 117 P-7

450 1+8

DP-04 4Staadium DP Leht Lehti

registrikood 11330449

reg. nr. EEP000979

Töö nr. 02-23DP

1: 1000 04.2024.a.

Mõõtkava: Kuup.

TS-PROJEKTBÜROO OÜ

Nõmme tee 2, 13 426, Tallinn

tel. 5667 6359, e-post: [email protected]

Planeeringu koostamise korraldaja:

joonise sisu

Arhitekt: Tõnis Sirp

LAURI DETAILPLANEERING

Möldri küla, Saaremaa vald

10.00

R=60.0m

R=10.0m

R=10.0m

PÕHIJOONIS JA TEHNOVÕRGUD

PLANEERINGUALA

OL.OLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA KRUNDI PIIR

KORDUV ÜLEUJUTUSALA

RANNA KALLASRADA - 10 m

RANNA VEEKAITSEVÖÖND - 20 m

RANNA PIIRANGUVÖÖND - 200 m

RANNA VÄHENDATUD EHITUSKEELUVÖÖND

(piki Lõmala-Kaugatoma tee telgjoont)

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

LIIGNIISKE ALA, PÕÕSASTIK

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE (kruusatee)

RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖND - 30 M

LOODUSVÄÄRTUSEGA ALA

(paikneb 30 m teekaitsevööndis)

OLEMASOLEV TRUUP

T I N G M Ä R G I D :

M95 Ä5

450

2

1+8

8.0

30 117

2

KRUNDI EHITUSÕIGUS:

suurim lubatud ehitisealune pind - 450 m²

hoonete arv krundil (üksikelamu + abihoone)

plan. parkimiskohtade arv krundil

moodustatava krundi pos. nr.

krundi katastriüksuse sihtotstarve

hoone kõrgus

korruselisus

krundi suurus

P-8

PLAN. HOONESTUSALA KRUNDIL:

SH. ELUHOONETE ALA / ÄRIHOONETE ALA

ÜKSIKELAMU JA ABIHOONETE ORIENT. ASUKOHT

(üksikelamu + max. 3 abihoonet)

TURISMITALU MAJUTUSHOONETE ORIENTEERUV

ASUKOHT (majutushoonete arv)

PLAN. MAATULNDUSMAA / ÄRIMAA

(plan. krundi katastriüksuse sihtotstarve)

PLAN. SISETEE (kruusatee)

SISETEE SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

JUURDEPÄÄS, AUTODE PARKIMINE

PLANEERITAV KRAAV JA TRUUP

PROJ. SOKLI ( 0.00) KÕRGUSARV

OL.OLEV MAAPINNA KÕRGUSARV

M95 Ä5

PLANEERITAVA PUURKAEVU HOOLDUSALA R= 10 m

(hooldusala kitsendab plan. hoonestusala,

asukoht täpsustub edaspidise proj. etapis)

PLAN. TULETÕRJEVEEMAHUTI V= 30 m³

PLAN. OMAPUHASTI, IMMUTUSVÄLJAK (kuja R=10 m)

(asukoht täpsustub hoone proj. etapis)

PLAN. PVC KOGUMISMAHUTI, V=10 m³

(mahud ja asukohad täpsustuvad hoonete projekt. staadiumis)

ERALDISEISVAD PÄIKESEPANEELIDE SÜSTEEMID

(asukoht täpsustub hoone proj. etapis)

Teed, parkimine:

Juurdepääs kruntidele on lahendatud ühise mahasõiduga 21108 Lõmala-Kaugatoma

teelt. Kruusakattega siseteede laius 3.5 m. Tuletõrje veevõtukoha juurde näha ette tuletõrjetehnika

ümberkeeramisplats R= 9.25 m. Turismitalu külaliste parkimine on korraldatud territooriumi

sissepääsu piirkonnas ja määratakse konkreetse ehitusprojektiga.

Iga majakese kohta 1 parklakoht ning lisaks 3 parklakohta elanikele.

Tehnovõrgud:

- Veevarustus lahendatakse autonoomsete puurkaevu baasil, millede hooldusala R= 10 m.

- Reovee kanaliseerimine lahendatakse autonoomne omapuhasti-immutusväljak / kogumismahuti baasil.

- Majanduslikult kui ka keskkondlikult on otstarbekas loobuda vesiklosetist kuivkäimla kasuks.

- Nähakse ette ühine tuletõrje veevõtukoht V = 30 m³.

- Piirdeaed: Hmax= 1.4 m. Puitpiire (eelistatult lattaed, hirsaed), kiviaed;

- plan. hoonete sokli kõrgus maapinnast 0.3 - 0.5 m;

- katuseharja suund - krunt pos. nr 1: vaba / krunt nr 2: risti või paralleelne mnt. poolse piiriga;

ARHITEKTUURINÕUDED:

- Katusekalle: 35 - 45 kraadi, väikestel majutushoonetel: 0 - 30 kraadi;

- välisviimistluses on soovituslik kasutada: puit, looduskivi, krohv. Vältida imiteerivaid materjale.

- lihtsad selgemahulised hooned;

- Hoonestusviis - lahtine;

Katusekate: katusekivi, puit, bituumensindel, roog, valtsplekk;

MÄRKUSED:

Vastavalt üldplaneeringule (2003.a.) asub planeeringuala maatulundusmaa ja reserveeritud väikeelamumaa

juhtfunktsioniga alal.

Alusplaanina on kasutatud Võrgurist OÜ poolt 13. juuni 2022 mõõdistatud geodeetilist alusplaani, töö nr 1031-052022.

Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektidega. Jooniste juurde kuulub lahutamatu

osana seletuskiri.

LAURI DETAILPLANEERING

MÖLDRI KÜLA, SAAREMAA VALD, SAARE MAAKOND

Sihtotstarve - maatulundusmaa (M)

Pindala 8.4 ha (84 044 m²)

LAURI KÜ

72101 : 001 : 0473

3

.

5

min.10 m pikkuselt tee laius 5.5 m

1

3

2

4

5

6

2

1

4

3

1+3

1+3

4

9

0

.

0

2

7

.

0

6

9

.

0

5

1

. 0

sh. 6 majutushoonet ning

M a x . k o r r u s e l i s u s

K r u

n d

i p

o s . n

r .

PLANEERINGUJÄRGSED KRUNDID. EHITUSÕIGUS ja KITSENDUSED

1

S u u r i m

e h i t i s e a l u n e

5

p l a n e e r i t u d s u u r u s m

2

2

H o o n e t e a r v k r u n d i l s h .

M o o d u s t a t a v a k r u n d i

3 4

k a s u t a m

i s e s i h t o t s t a r v e

8

P l a n e e r i t u d k r u n d i

9 10 11

P a r k i m

i s k o h t a d e a r v

s u u r i m

k õ r g . ( m

)

6

H o o n e t e l u b a t u d

( e l a m

u +

a b i h o o n e )

- s h . e l a m

u +

a b i h o o n e d

p i n d m

2

13

K i t s e n d u s e d

510 2 1+3

1.

9 TP3

12

M i n

. t u

l e

p ü

s i v u

s k l a

s s

a a

d r e

s s i e

t t e

p a

n e

k

K r u

n d

i a

a d

r e

s s v õ

i

450

2.

TP3

8.0 / 7.0

2 1+38.0 / 7.0

7

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

2 0 . 0

2 0 .0

R=9.25 m

16

53 927 Laurimetsa

30 117 Uue-Lauri

EP, MM, ÄM

M95 Ä5

Kokku:

84 044

2

0

0

.

0

0

1

0

.

0

0

2

0

.

0

0

Nähtavuskolmnurk 5x105 m

mõlemale poole. Kiiruse-

piirang 50 km/h

Nähtavuskolmnurk 5x105 m

mõlemale poole. Kiiruse-

piirang 50 km/h

5

. 0

3

0

. 0

3

0

,

0

0

R

5

.

0

0

R=10.0m

M ö l d r i l a h t

R

I K

S

U

R

A

N

N

I K

U

H

O

I U

A

L A

PK puurkaevu hooldusala R= 10 m;

PIIRANGUD, KITSENUSED:

Rpv Ranna 200 m piiranguvöönd;

Rik reovee immutamise keeluala arvestades puurkaevust R= 60 m;

Tv teekaitsevöönd 30m;

JS juurdepääsu servituudi vajadusega ala, pindala 1130 m²;

3 . 5

5

. 5

3

.

5

6 . 0

6

.

0

Rpv,Tv,Rik,PK

Rpv,Tv,JS,Rik,PK

Märkus: Planeeritud ühisele siseteele krunt pos. nr 1 nähakse ette 6 m laiune, sissesõidu osas 7 m laiune ning

ümberkeeramisplatsi osas 20x20 m suurune ja 130 m pikkune teeservituudi vajadusega ala, et kindlustada

juurdepääs planeeritavale krundile pos. nr 2. Vastava maa-ala pindala: 1130 m².

kiviaed

kiviaed

kiviaed

Turismitalu:

- kujutab endast piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus

võivad olla majutushooned ning platsid telkide jaoks. Territoorium tähistada piirdega;

- maa-alal nähakse ette ühiskasutusega nn. teenindav hoone, kus paikneb pesuruum

ning tualett / kuivkäimla / biokäimla. Nähakse ette köögi kasutamise võimalus.

M a j u t u s h o o n e s u u r i m

l u b a t u d k õ r g u s ( m

)

4.5

4.5

- s h . m

a j u t u s e g a

7

5

Märkus: Joonisel on välja toodud üks võimalikest hoonete, tehnorajatiste ning sisetee paiknemise variantidest. Eraldi on välja toodud elamu

ja tema juurde kuuluvate abihoonete arv (1 + 3) ning lisaks veel majutusega seonduv hoonete arv. Krundil pos. nr 1 võib olla kuni 6

majutushoonet ning 1 ühiskasutusega nn. teenindav hoone ehitisealuse pinnaga a` kuni 30 m² (sh. varjualune kuni 10 m²), ehitisealuse

pinnaga kokku kuni 210 m². Krundil pos. nr 2 võib vajadusel paikneda kuni 4 majutusfunktsiooniga hoonet ning lisaks üks

ühiskasutusega hoone, ehitisealuse pinnaga kokku kuni 150 m².

5.60

5.00

SAAREMAA VALLAVALITSUS

1 teenindav hoone:

sh. 4 majutushoonet ning

- ehitisealune pind maks: 150 m²

1 teenindav hoone:

7

11

9

s e o n d u v a d h o o n e d

1+3

R

6

0

. 0

0

7 5

. 0

k a t a s t r i ü k s u s e

s i h t o t s t a r v e

P l a n e e r i t u d k r u n d i

M90 Ä10

Tähiste selgitus: EP - üksikelamu maa, MM - metsamaa, ÄM - majutushoone maa, M - maatulundusmaa, Ä - ärimaa.

( v a s t a v a l t D

P l i i g i l e )

30.0

olemasolev kraav

L Ä

Ä

N

E

M

E

R

I

2

4

. 0

1 0

. 0

ÄRI 5265 m²

ÕUEALA 7100 m²

3

0

. 0

1

3

0

. 0

EP, MM, ÄM

3.30

2.70

3.30

2.70

Majutushoonete plan. hoonestusala: 5270 m²

- majutushoonete plan. hoonestusala: 2160 m²

- ehitisealune pind maks: 210 m²

- majutushoonete plan. hoonestusala: 5270 m²

7

. 0

1

0

. 0

R= 10 m. Immutusväljaku

min. kaugus hoonetest.

86.1

57.7

4 5

. 0

Imbsüsteemi R= 50 m kuja

puurkaevu 10m hooldusalast

Imbsüsteemi R= 50 m kuja,

puurkaevu 10 m hooldusalast

majutushoonete plan.

hoonestusala: 2160 m²

3

6

. 6

2

1

3

.

8

5

5

. 0

1 0 . 0

4

5

. 5

0

R

=

5

0

m

Imbsüsteemi R= 50 m kuja

puurkaevu 10m hooldusalast

R= 10 m. Immutusväljaku

min. kaugus hoonetest.

R

5

0

.

0

0

kogumismahuti kuja R5.00

kogumismahuti kuja R5.00

omapuhasti kuja R= 5m

omapuhasti kuja R= 5 m

TINGMÄRGID :

Väljavõte Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringust (kehtestatud Salme Vv 22.sept. 2003.a., määrus nr 16)

Planeeritava ala piir

VÄLJAVÕTE SALME VALLA RANNA-ALADE OSAÜLDPLANEERINGUST

Lisa 1.

A - 4 M1:5000 (ainult raam)

L õ m

a la

- Kaugatoma te

e

vähendatud

ehituskeeluvöönd

(piki tee telge)

Labuna nina

/Paadisadama maa/

Loodusväärtusega

alad (roh. ruudustik)

Vaade piki Lõmala-Kaugatoma teed lõuna poolt

Esiplaanil teealune truup.

Vaade Lõmala-Kaugatoma tee poolt Lauri maa-

üksuse lagedamale alale - loodusväärtusliku ala

ribale.

M 1: 4000

-5, -4

Esiplaanil - Lauri maaüksuse edelaosas paiknev

veesilm. Valdavalt on maa-ala kaetud kasemetsaga

F O T O L E H T

LISA 2.

Võsaga kaetud ala maa-ala lõunapiiril - kinnikasvanud

karjamaa

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 1

TS-PROJEKTBÜROO OÜ Registrikood 11330449, Tallinn, Nõmme tee 2, tel. 566 76359

Reg. nr.EEP000979.

LAURI DETAILPLANEERING

Saare maakond, Saaremaa vald, Möldri küla.

Töö nr: 02-23DP Staadium: Detailplaneering

Planeeringu koostaja korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Huvitatud isik: Wiigi OÜ (reg.nr 12090296) volitatud esindaja: Martin Tamm Projekteerija: TS-Projektbüroo Osaühing Reg. nr. 11330449 MTR EEP 000979 Aadress: Nõmme tee 2 Tallinn 13426 telefon: 5667 6359 e-mail: [email protected]

Diplomeeritud arhitekt, tase 7 Tõnis Sirp (kutsetunnistus 173574) tel. 5667 6359

Tallinn 2024

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 2

PLANEERINGU KOOSSEIS

I. MENETLUSDOKUMENDID

- Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks (Lisa 2) – 4 lehte.

- Saaremaa Vallavalitsuse 26.04.2022.a. korraldus nr 2-3/668, Lauri kü detailplaneeringu algatamine, koos planeeringualaga (Lisa 1) – 4 lehte.

- Keskkonnaameti 22.04.2022 seisukoht Lauri detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta nr 6-2/22/5621-2 - 1 leht.

- Transpordiameti 22.03.2022 seisukohtade väljastamine Lauri

detailplaneeringu koostamiseks nr 7.2-2/22/5014 – 2 lehte.

II. SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED lk.4

2. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK. lk.4

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS lk.6 3.1. Asukoht ja iseloomustus. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus 3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud 3.5 Olemasolev tehnovarustus. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond. Reljeef. 3.7 Kehtivad piirangud.

4. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS lk.8 5. PLANEERINGUGA KAVANDATAV lk.9 5.1 Üldosa 5.2 Krundijaotus ja krundi ehitusõigus 5.3 Maakasutus ja territooriumi bilanss. Servituudid ja kaitsevööndid. 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded. Piirded. 5.5 Haljastu ja heakord 5.6 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 5.7 Liikluskorraldus. Parkimine. Vertikaalplaneerimine 6. TEHNOVÕRGUD lk.16

6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademeveed. 6.2 Elektri- ja sidevarustus. Soojavarustus.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 3

7. MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID lk.19 7.1 Keskkonna -ja tervisekaitse, jäätmekäitlus 7.2 Tuleohutus 7.3 Kuritegevuse ennetamine 7.4 Planeeringu elluviimise tegevuskava 8. EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA lk 23 8.1 Krunt nr 1 8.2 Krunt nr 2

III. LISAD - Väljavõte Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringust 22.09.2003 (LISA 1). - Fotoleht (LISA 2).

IV. JOONISED

- Asukoha skeem (DP-01) M 1: 20 000 DP-01 - Kontaktvööndi analüüsi skeem (DP-02) M 1: 10 000 DP-02 - Tugiplaan (DP-03) M 1: 1000 DP-03

- Põhijoonis ja tehnovõrgud (DP-04) M 1: 1000 DP-04

V. KOOSKÕLASTUSED

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 4

SELETUSKIRI

1.DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeritav ala asukoht ja suurus:

Käesoleva tööga on koostatud Saaremaa vallas, Möldri külas asuva Lauri katastriüksuse (72101:001:0473) detailplaneering. Planeeritava katastriüksuse pindala on 8.40 ha. Planeeringu koostaja:

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Planeeringu koostaja TS-Projektbüroo OÜ ning planeeringu koostamisest võttis osa: Tõnis Sirp Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus 173574). Planeering on aluseks edaspidisele projekteerimisele. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid:  Planeerimisseadus.  Saaremaa Vallavalitsuse 26.04.2022 korraldus nr 2-3 / 668 Möldri külas Lauri

detailplaneeringu algatamine;  Lisa 1 Möldri külas Lauri detailplaneeringu planeeringuala;  Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse 26.04.2022 korraldusele nr 2-3/668

detailplaneeringu lähteseisukohad;  Saare maakonnaplaneering 2030+  Salme valla ranna-alade osaüldplaneering (2003.a.);  Transpordiameti 22.03.2022 seisukohtade väljastamine Lauri detailplaneeringu

koostamiseks nr 7.2-2/22/5014;  Keskkonnaameti 22.04.2022 seisukoht Lauri detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta nr 6-2/22/5621-2;  Kehtivad seadused ja õigusaktid.

Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:  Võrgurist OÜ poolt koostatud maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1: 500, töö nr

1031-052022, koostatud 13.06.2022.a. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, Kõrgused EH2000 süsteemis.

2. PLANEERIAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRK Planeeringu eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks krundiks ning neile elamute, kõrvalhoonete ning väikeste majutushoonete ehitusõiguse määramine. Määratakse juurdepääsu ja parkimise lahendus, heakorrastuse, haljastuse põhimõtted ning tehnovõrkude ja rajatiste asukohad. Määratakse tuleohutusnõuded ning kinnisomandi kitsendused. Kõrgema taseme planeeringud:

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 5

Oktoober 2017.a. ühinesid kõik senised Saaremaa kohalikud omavalitsused. Detailplaneeringuala jääb endise Salme valla territooriumile. Vastavalt Salme Vallavolikogu 22.septembri 2003.a. määrusega nr 16 kehtestatud Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringule (üldplaneering) asub planeeringuala maatulundusmaa ja reserveeritud väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal. Tööle on lisatud väljavõte üldplaneeringust (LISA 1). Planeeringuala ala asub osaliselt ranna 200 m piiranguvööndis. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele antakse kaitsehaljastuse maa kõrvalfunktsioon juhul, kui metsaalal asuv elamumaa piirneb ranna alale jääva riigimaanteega. Elamukruntide rajamisel metsaalale ranna ulatuses tuleb krundil olevast kõrghaljastuse (va. võsa) pindalast säilitada vähemalt 80 %. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.1.1 tingimustes elamumaade arendamiseks on välja toodud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune ning krundi merega või ranna-alale jääva maanteega külgnev piir ei tohi olla lühem kui 50 meetrit. Eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele on üldplaneeringu kohaselt võimaldatud ärimaa kõrvalfunktsioon kuni 20 % ulatuses. Ranna ehituskeeluvööndi ulatust on üldplaneeringuga vähendatud Lõmala-Kaugatoma tee telgjooneni. Samas ei ole lubatud eluhooneid rajada riigitee 30 m teekaitsevööndisse. Üldplaneeringu järgi ulatub planeeringuala läänepoolsele kitsale servaalale, tee 30 m teekaitsevööndis, loodusväärtusega ala. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koondkaardi (2010) „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi on juurdepääsutee puhul tegemist „ilusa teega“, kust avanevad ilusad merevaated! Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) järgi piirneb planeeritav ala mere poolt väärtusliku alaga, paiknedes väljaspool planeeritavat hoonestusala. Maakonna peamised ruumilise arengu eesmärgid:

1) tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine;

2) ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise tingimustes;

3) olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;

4) töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondadesisese ja omavahelise sidustamise kaudu;

5) minimaalse avaliku teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel;

6) asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades.

Saare maakonnaplaneering 2030+ toetab hajutatumat piirkondlikku energia tootmist ja tarbimist, mis tugineb valdavalt taastuvatele energiaallikatele.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 6

Kahaneva ja vananeva elanikkonna tingimustes keskendutakse teenuskeskuste võrgustiku kujundamisele arvestades vähenevaid majanduslikke võimalusi ja elanikkonna paiknemist, kuid nii, et teenused oleks „valdavale“ osale maakonna elanikele piisavalt hästi kättesaadavad. Asustuse arengu suunamine on vajalik eelkõige piirkondades, kus asustus on märkimisväärselt vähenenud viimase 20 aasta jooksul. Rahvastikuprognoosi järgi rahvastiku vananemine ja kahanemine jätkub Saaremaal väga kiirelt, mis viib maakonna servaalade ääremaastumisele (va. valglinnastumine Kuressaare linnas). Prognoositakse kaugemate piirkondade rahvastik kahanemist kuni aastani 2030 üle 30 % võrra. Selle trendi jätkudes maapiirkonnas ja kogu Saare maakonnas tööjõu arvukus kahaneb, ettevõtlusvõimalused seetõttu halvenevad, teenuseid kontsentreeritakse ning sotsiaalhoolekanne vajadused kasvavad. Väljapääsuks nähakse mujalt maailmast tööjõu värbamist, mis looks ühtlasi aluse maakonna demograafilise jätkusuutlikkuse paranemiseks. Lähtudes sellest tuleks hajaasustuses olemasolevat tihedust hoida, leida uus rakendus kasutusest välja langenud maadele ning säilitada võimalusel asustusmustreid. Eelpoolnimetatud arengudokumendi puhul on tegemist kiretu kavaga, kus on fikseeritud Eesti kokkutõmbumine ning vastavalt uuele olukorrale kohandatud ruumilise arengu eesmärgid. Käesoleva detailplaneeringu lahendused ja tingimused on kooskõlas eelpoolnimetatud arengudokumentide eesmärkidega. 3. OLEMASOLEVA RUUMI KIRJELDUS 3.1. Asukoht ja iseloomustus. Planeeringuala asub piki mereranda kulgeva riigitee 21108 Lõmala-Kaugatoma tee maapoolses servas. Lauri katastriüksus piirneb ülejäänud külgedest maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustega. Riigiteest Möldri lahe poole jääb maariba, kus paikneb Riksu ranniku hoiuala, mis ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Riksu ranniku linnu- ja loodusalana. Piirkonnas on kaitstavale alale inventeeritud kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid – rannaniit ja loopealne. Planeeringuala ei ulatu kaitstavale alale. Laiemalt on antud piirkonna puhul tegemist piirkonnaga, kus piki rannikuteed paiknesid nüüdseks hävinud ajaloolised rannikukülad, kuid mis kuuluvad võimalusel uuesti taaselustamisele. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. Detailplaneeringu ala hõlmab Möldri külas Lauri katastriüksust. Katastriüksuse tunnus 72101:001:0473, pindala 84 044 m², 100 % maatulundusmaa (M) sihtotstarbega. Kinnistu on hoonestamata. 3.3. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus. Lauri katastriüksus piirneb läänest transpordimaa sihtotstarbega 21108 Lõmala- Kaugatoma tee katastriüksusega ning 1.3 ha suuruse Ranna maatulundusmaaga. Lõuna poolt piirneb ala suvilaga hoonestatud 4.4 ha suuruse Koduneeme

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 7

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega ning 1.5 ha suuruse Jõpi maatulundusmaaga. Põhja poolt piirneb ala Õnneranna 2.5 ha suuruse ning idast Koskla 3.1 ha suuruse maatulundusmaa katastriüksustega. Olemasolev situatsioon on kajastatud „Kontaktvööndi analüüsi skeemil“, leht DP-02 (M 1: 10 000). 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Katastriüksusel teed puuduvad. Planeeringuala piirneb mere poolt 21108 Lõmala- Kaugatoma riigiteega. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Maa-alal tehnovarustus puudub. Paralleelselt riigiteega kulgeb maanteekraav. Teekraavist juhitakse sademeveed katastriüksuse edelanurgas paikneva maanteealuse truubi D 315 mm kaudu teisele poole maanteed ja sealt edasi Möldri lahte. Vastavalt „Kontaktvööndi analüüsi skeem“, leht DP-02 (M 1: 10 000) paikneb lähim elektrivarustuse alajaam „Tuuleranna AJ“ antud alast 1.6 km kaugusel kagusuunas, Kangro II ja III detailplaneeringualal. Antud alast põhjas asuv „Möldri“ AJ paikneb 2.0 km kaugusel. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond. Reljeef. Planeeringuga kavandatud hoonestusala jääb Lõmala-Kaugatoma teest eraldama kitsas loodusväärtustega ala riba, mis paikneb riigitee 30 m kaitsevööndis ning kuulub säilitamisele. Ülejäänud katastriüksus ise kujutab endast kohati liigniisket metsast ala, kus esineb valdavalt kidurat kaske ning on kohati kaetud tiheda võsaga. Maa-ameti andmetel on Lauri katastriüksusel:

 Looduslikku rohumaad 0.46 ha;  metsamaad 6.28 ha;  haritav maa 0.52 ha;  muu maa 1.14 ha.

Planeeringuala on tasane. Maapind tõuseb maantee poolt sisemaa suunas (ida-lõuna), absoluutse kõrgusmärgid vaadeldaval alal vahemikus 1.8 – 5.3 m. 3.7 Kehtivad piirangud. Planeeritaval alal kehtivad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: - Möldri lahe ranna 200 m piiranguvöönd; - 21108 Lõmala-Kaugatoma tee 30 m teekaitsevöönd; Möldri lahe ranna ehituskeeluvöönd on üldplaneeringuga vähendatud Lõmala – Kaugatoma tee telgjooneni; 4. KONTAKTVÖÖNDI JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS Vastavalt „Kontaktvööndi analüüsi skeemile“, leht DP-02, on lähiümbruses kehtestatud 2 detailplaneeringut: - Kangro II ja III kü detailplaneering, kehtestatud 26.06.2006. Detailplaneeringus

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 8

nähti ette maatulundusmaa kinnistu jagamine 8 elamukrundiks. - Vareniidi kü detailplaneering, kehtestatud 20.04.2009. Detailplaneeringus nähti ette maatulundusmaa kinnistu jagamine 8 elamukrundiks. Eelpoolnimetatud alad paiknevad Lauri kü-sest vastavalt 1.2 ja 1.5 km kaugusel kagusuunas. Varemplaneeritud detailplaneeringualadel on elamumaa kruntide suurused vahemikus 0.7 – 1.3 ha. Laiemalt on tegemist piirkonnaga, kus piki rannikuteed paiknesid, nüüdseks hävinud ajaloolised rannikukülad, kuid mida on hakatud võimalusel uuesti taaselustama:

 Antud alast lõunapoole liikudes paiknevad tee ääres järgmised eluhoonetega hoonestatud katastriüksused: Koduneeme (M) 4.44 ha; Poolsaare (M) 4.8 ha; Kaarli (EE) 0.8 ha; Loodekaare (M) 1.7 ha; Rannakivi (M) 0.9 ha;

 Antud alast põhjapoole liikudes paiknevad tee ääres järgmised eluhoonetega hoonestatud katastriüksused: Õieranna (EE) 1.27 ha; Niilo (EE) 1.26 ha; Putkendi (EE) 0.96 ha; Kaasiku (M) 1.18 ha.

Kontaktvööndi skeemilt on näha teed-liiklusskeem, asustuse struktuur ning ehituslik situatsioon. Kahaneva ja vananeva elanikkonna tingimustes keskendutakse teenuskeskuste võrgustiku kujundamisele arvestades vähenevaid majanduslikke võimalusi ja elanikkonna paiknemist, kuid nii, et teenused oleks „valdavale“ osale maakonna elanikele piisavalt hästi kättesaadavad. Saare maakonnas on üks toimepiirkond keskusega Kuressaare, kaugusega 30 km. Vastavalt kaardile „Asustusstruktuur ja asustuse suunamine“ paikneb lähim kohalik keskus Lümanda-Kihelkonna piirkonnas (kaugusega 18-28 km) ning lähikeskus aga Salmel kaugusega 9 km. Üldplaneeringu kohaselt on piirkonna arengueelduseks hooajalise sisserände suurenemine suviste puhkajate näol, mis elavdab pikemas perspektiivis teenustesektorit. Üldplaneeringu kohaselt on kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võimaldatud ärimaa kõrvalfunktsioon. Planeeringualale on kavandatud kahe turismitalu kavandamine. Kruntide suurused vahemikus 3-5 ha. Piirkonnas paiknevate elamute puhul on valdavalt tegemist traditsiooniliste viilkatustega elamutega, katusekalded vahemikus 35 - 45 kraadi, katusekatte materjal on enamjaolt plekk. Välisviimistluse osas on kasutatud traditsioonilisi naturaalseid ehitusmaterjale: puitu, vähesel määral krohvi ning looduslikku kivi. Planeeringuala lähinaabruse katastriüksused on hoonestatud elamute ja abihoonetega. Käesoleva planeerimislahenduse eesmärgiks on läbi inimtegevuse taastada ja jätkuvalt hooldada olemasolevat kooslust. Elamumaid arendatakse hajaasustuse põhimõttel. Hoonestusalad planeeritavatel kruntidel paiknevad vastavalt looduslikele võimalustele ning tingimustele. Üldplaneeringus on välja toodud, et ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune ning krundi merega või ranna-alale jääva maanteega külgnev piir ei tohi olla lühem kui 50 meetrit ning eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. Planeeringuala teepoolse osa pikkuseks on orienteeruvalt 160 m, mis võimaldaks piki teed rajada 3 üksikelamut. Käesoleva lahendusega kuulub aga teeäärsele alale rajamisele üks üksikelamu. Planeeringuala planeeritavate hoonestusalade vahe on 120 m. Planeeringulahendus on kooskõlas üldplaneeringu mõttega – piirkonna hajaasustuslik ilme.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 9

Juurdepääsu kavandamisel kruntidele on lähtutud ühisest mahasõidust, kuna see annab võimaluse ühise tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ning võimaldab efektiivsemalt ning omanike ühistöös rajada teid hoonestusalade hajutamiseks. Käesoleva tööga ette nähtud hoonestus sobitub siin väljakujunenud asustusstruktuuriga ning jätkab traditsiooniliselt väljakujunenud hoonestuslaadi. Asustuse areng maa-alal ei lõhu keskkonda, kuna arvestab looduslikke ja keskkondlikke tingimusi. 5. PLANEERINGUGA KAVANDATAV 5.1 Üldosa Detailplaneeringu eesmärgid ja ülesanded tulenevad Planeerimisseadusest. Kehtestatud detailplaneering on planeeritaval alal ehitustegevuse aluseks. Planeerimislahendus lähtub olemasolevast olukorrast, looduslikest tingimustest ning täiendavatest tingimustest projekteerimiseks. Käesolevaga kavandatud tegevuse puhul ei ole kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. 5.2 Krundijaotus ja krundi ehitusõigus Käesoleva planeeringuga kuulub Lauri katastriüksus poolitamisele. Kruntidele kavandatakse eluhoone ja kõrvalhooned ning lisaks on kavandatud mõlemale krundile ärimaa kõrvalfunktsioon. Atraktiivne ajaloo- ja kultuuripärandil tuginev traditsiooniline elulaad seotakse ökoturismiga – turismitalus nähakse ette võimalus väikeste majutushoonete rajamine. Turismitalu kujutab endast piiratud mahus teenuseid pakkuv ettevõte, kus võivad olla majutushooned ning platsid telkide jaoks. Territoorium tähistada piirdega. Töös on välja toodud krundile planeeritava üksikelamu ja tema juurde kuuluvate abihoonete arv (1+3 ) ning lisaks veel majutusega seonduv hoonete max. arv. Krundil pos. nr 1 võib olla kuni 6 majutushoonet (2-4 kohalised) ning üks ühiskasutusega nn. teenindav hoone (pesemisruum, kuivkäimla ning söögivalmistamise võimalus). Kõik need hooned on ehitisealuse pinnaga a` kuni 30 m² (sh. kuni 10 m² suuruse varjualusega) ning ehitisealune pind kokku kuni 210 m². Krundil pos. nr 2 võib vajadusel paikneda kuni 4 majutusfunktsiooniga (2-4 kohalised) hoonet ning lisaks üks ühiskasutusega nn. teenindav hoone. Kruntide moodustamisel on arvestatud planeeritava krundi kasutamise sihtotstarbe, oleva katastriüksuse ebakorrapärase kuju, 30 m teekaitsevööndi, planeeritava mahasõidu ainulubatavast asukohast, looduskeskkonna ning maapinna kõrgusmärkidega. Hoonestusala asukoha valikul on arvestatud lisaks üldplaneeringujärgsete piirangute, vajalike tuleohutuskujade, kavandatavate tehnovõrkude ning liikluskorraldusega kruntidel. Detailplaneeringujärgsete kruntide maakasutuse sihtotstarve ja moodustatavate kruntide suurused vastavalt moodustatavate kruntide tabelile DP põhijoonisel, leht DP-04 (joonis A1, M1: 1000). Vastavalt tabelile ja infole samal joonisel on välja toodud detailplaneeringuga määratud hoonestusalad, planeeritavate kruntide ehitusõigused, hoonete üldised arhitektuurinõuded, piirangud ja servituudi vajadusega alad. Hoonestusalad kinnistutel on võimlikult suured, et tekiks võimalus vajadusel säilitada väärtuslikumat haljastust. Hoonestusaladel on näidatud üks võimalikest hoonete,

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 10

tehnorajatiste ning sisetee paiknemise variantidest. Täpne asukoht selgub projekteerimise järgmistel etappidel. Hoonestuse paiknemisel lähtuda eesmärgist, et säiluks elamise privaatsus ning säiluks olemasoleva looduskoosluse dominantne roll kompleksis, seetõttu on eraldi välja toodud elamumaa kui ka ärimaa funktsiooniga hoonestuse alad. Planeeritavale alale on seatud järgmine ehitusõigus: Planeeritavate hoonestusõigusega kruntide kasutusotstarve: üksikelamu koos abihoonetega (elamisfunktsioon) , majutushoonete rajamine (ärifunktsioon) ning metsamaa. Pos 1 Krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamumaa EP, metsamaa MM, majutushoonete maa ÄM Krundi katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa M90% / ärimaa Ä10% Hoonete suurim lubatud arv krundil 11 (elamu + abihooned + majutushoone) Ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind 510 m² Elamisega seonduvad hooned 1+3 (elamu + abihoone) sh. ehitisealune pind 300 m² Majutusega seonduvad hooned 7 sh. ehitisealune pind (a` 30 m²) 210 m² Elamu suurim lubatud kõrgus 8.0 m Abihoone suurim lubatud kõrgus 7.0 m Majutushoone suurim lubatud kõrgus 4.5 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 k. (katusekorrus) Planeeritavale kr. pos. nr 1 planeeritavale siseteedele nähakse ette 6 m laiune servituudi vajadusega ala, et kindlustada juurdepääsud kõigile planeeritavatele kruntidele. Alale nähakse ette ühine V=30 m³ tuletõrje veevõtukoht koos ümberkeeramisplatsiga Pos 2 Krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamumaa EP, metsamaa MM, majutushoonete maa ÄM Krundi katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa M95% / ärimaa Ä5% Hoonete suurim lubatud arv krundil 9 (elamu + abihooned + majutushoone) Ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind 450 m² Elamisega seonduvad hooned 1+3 (elamu + abihoone) sh. ehitisealune pind 300 m² Majutusega seonduvad hooned 5 sh. ehitisealune pind (a` 30 m²) 150 m² Elamu suurim lubatud kõrgus 8.0 m Abihoone suurim lubatud kõrgus 7.0 m Majutushoone suurim lubatud kõrgus 4.5 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 k (katusekorrus)

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 11

5.3 Maakasutus ja territooriumi bilanss. Planeeringujärgsed servituudid ja kaitsevööndid. Planeeritavate ehitusõigusega kruntide katastriüksuse sihtotstarve lähtub krundi kasutamise sihtotstarbest ning on ette nähtud üksikelamu koos teda teenindavate abihoonete ning majutushoonete rajamiseks (ärifunktsioon). Maatulundusmaa (M100%) sihtotstarbega katastriüksuse baasil moodustatakse kaks kahe katastriüksuse sihtotstarbega krunti:

- krunt pos. nr 1 – suurusega 53 927 m² (M90 % Ä10%) / ärimaa funktsiooniga hoonestusala suurus: 5270 m² /

- krunt pos. nr 2 – suurusega 30 117 m² (M95 % Ä5%) / ärimaa funktsiooniga hoonestusala suurus: 2160 m² /

Kokku: 84 044 m² Planeeritavad servituudid: Servituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadusega alad tähistatakse vajadusel detailplaneeringu joonisel ning täpsustatakse tööprojekti staadiumis. Servituutide või isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalsed lepingud saab sõlmida alles pärast detailplaneeringu kehtestamist ning enne juurdepääsude (tehnovõrkude) ehitamist või vahetult pärast juurdepääsude (tehnovõrkude) rajamist ja teostusjooniste koostamist.

 Planeeritavale krundile pos. nr 1 nähakse ette teeservituudi vajadusega ala, et kindlustada juurdepääsud mõlemale planeeritavale krundile. Ala laius 6.0 m, mahasõidu osas 7.0 m ning ümberkeeramisplatsi osas 20x20 m. Kogupikkus 130 m, pindala 1130m².

Planeeritavad kaitsevööndid:

 Planeeritud puurkaevu hooldusala R= 10 m;  Planeeritud pealt kinnise omapuhasti kuja R= 5 m;  Planeeritud kogumismahuti kuja R= 5 m;  Planeeritud immutusväljaku kuja R= 10 m;  Planeeritud immutusväljaku ja puurkaevu hooldusala vaheline kuja R=50 m;

5.4 Ehitiste arhitektuurinõuded. Piirded. Planeeritav hoonestus jätkab traditsiooniliselt väljakujunenud hoonestuslaadi ja sobitub väljakujunenud asustusstruktuuriga. Planeeritavale maa-alale rajatava hoone arhitektuur peaks olema lihtne ning arvestama planeeringu taotlusega sulanduda hoonestus ümbritsevasse keskkonda. Elamutest ja abihoonetest on soovitav kruntide kaupa luua stiililisi tervikuid. Arhitektuursed tingimused: Hoonestusviis – lahtine. Hoonestuse võib rajada krundile lähtuvalt omaniku soovist ning vajadustest hoonestusala piires.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 12

Katuseharja suund: krunt pos. nr 1 vaba. Teega piirnev krunt pos nr 2 risti või paralleelne teepoolse piiriga. Abihoone katusehari peaks olema risti elamu katuseharja suunaga, et moodustuks traditsioonilisele maa-arhitektuurile omane siseõuega hoonetegrupp. Madalate (H=4.5 m) majutushoonete katuseharja suund vaba – hoonete paiknemine vastavalt looduslikule situatsioonile, vaadetele ning privaatsusnõudele. Ühel krundil asuvad hooned peavad olema ühtse arhitektuurse lahendusega, mis moodustaks ühtse terviku. Katus: katusekalded kõigil hoonetel 35-45 kraadi. Väikeste majutushoonete katusekalle vahemikus 0 – 30 kraadi. Projekteeritava hoone sokli kõrgus tasasel krundiosal vahemikus 30-50 cm. Välisviimistluses kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale: puit, krohv, looduskivi. Hoonete katusekattematerjalina on soovituslik kasutada: katusekivi, bituumensindel, puit, roog, valtsplekk. Värvilahendustes eelistada looduslähedasi pastelseid värvitoone. Tulenevalt piirkonna hoonestuslaadist, mitte kasutada plastist laua või kiviimitatsioone. Hoone välisviimistlus määratakse konkreetse ehitusprojektiga. Piirdeaiad Kruntidele piirdeaia kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevat keskkonda ja ehitustraditsioone. Piirdeaiad rajada vajadusel ainult ümber hoonestusala või õue-ala. Piirdeaiad tuleb projekteerida kooskõlas hoonete arhitektuurse lahendusega ning ehitada võimalikult õhulised, Hmax = 1.4 m. Piirdeaiad rajada looduslikest materjalidest: puit (eelistada lattaed, hirsaed), kiviaed. Säilinud kiviaiad ja aiapõhjad taastatakse või kuuluvad ümberlappimisele uude asukohta, lisaks rajada uusi. Piirdeaiad kavandatakse ja lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga. Tähelepanu pöörata väravate lahendusele, need peavad moodustama ühtse terviku piirdeaiaga. Autoväravad ei tohi avaneda tee poole. Vajadusel krundipiirid markeerida hekiga või looduslikest materjalidest väikevormidega. 5.5 Haljastus ja heakord. Käesoleva planeerimislahenduse eesmärgiks on läbi inimtegevuse taastada ja jätkuvalt hooldada olemasolevat kooslust. Planeeringualal ei ole kaitsealasid ning puuduvad looduskaitsealused üksikobjektid. Planeeringuala ala asub osaliselt ranna 200 m piiranguvööndis. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele antakse ranna ulatuses kaitsehaljastuse maa kõrvalfunktsioon juhul, kui metsaalal asuv elamumaa piirneb ranna alale jääva riigimaanteega. Seal tuleb olemasolevast kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80 %. See saavutatakse sellega, et hoonestusalad kruntidel on võimlikult suured, et tekiks võimalus vajadusel säilitada väärtuslikumat haljastust. Suurem hoonestusala loob võimaluse hoonete ja taristu paigutamiseks nii, et ehitustegevuse käigus säiluks väärtuslikum haljastus. Hoonestusalal on näidatud üks võimalikest hoonete paiknemise variantidest. Planeeritavad hooned ja rajatised sobitada looduskeskkonda. Hooned planeerida hõredama puistuga alale. Planeeringuga kavandatud hoonestusala jääb Lõmala-Kaugatoma teest eraldama kitsas loodusväärtustega ala riba, mis paikneb riigitee 30 m kaitsevööndis ning kuulub säilitamisele. Katastriüksus kujutab endast paiguti liigniisket metsast ala, kus esineb valdavalt kidurat kaske ning on kohati kaetud tiheda võsaga. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt rajatakse uued hooned metsaalale, mis toob kaasa osalise metsapuistu hävimise. Rajatavad hooned peavad arvestama olemasoleva looduskeskkonnaga.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 13

Leevendavad meetmed ehitustegevuse läbiviimiseks

 Ehitustegevus planeeritavatel kü-stel toimub ainult ettenähtud hoonestusaladel, mujal säilub looduslik olukord, kus võib teha vaid hooldusraiet. Tuleb jälgida, et metsaalale ehitamine ei tooks kaasa asjatut puude mahavõtmist. Raiete plaan täpsustada iga hoone projektis eraldi, mille käigus märgitakse säilitamist vajavad puud või puudegrupid, lähtudes hoone ja rajataiste paigutusest krundil. Keelatud on lageraie kogu õueala ulatuses ja põhjendamatult olemasoleva puistu ja alustaimestiku hävitamine. Võtta maha ainult niipalju puid, et tagada hoonetes ja õuealal piisav päikesevalgus. Täpne puude likvideerimine ja säilitamine anda hoone ehitusprojektiga. Väljaspool õueala säilitada olemasolev puistu va. juurdepääsutee ning tehnovõrkude kohal.

 Vältimaks alustaimestiku ärasõtkumist, tuleb ehitamise esimeses etapis rajada juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid. Iga rajatise või hoone ümber tuleb määratleda ehitustsooni suurus, millest väljaspool ei ole lubatud mehhanismidega liikumine ega ehitusmaterjalide ladustamine. Ehitisel on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.

 Ehituse ajal tuleb säilivate puude ümber kaitsta puude juuri, paigaldades võra projektsiooni ulatuses kaitseaiad. Kui kaitseaedu ei saa paigaldada, tuleb kaevetööde ajal tüvede vigastamise vältimiseks tüved katta 2 m kõrguste kaitselaudadega. Kaitselaudade ülaosa ja tüve vahele panna pehme materjal. Ehitustöödel tuleb arvestada sellega, et puude juurestik ulatub vähemalt võra välispiirini, selles alas tuleb võimalusel kaevetöid vältida.

 Kui on hädavajalik sõidukitega sõita säilivate puude võrade alal, tuleb juurestiku kaitsmiseks kasutada kaitsekilpe võra-aluse pinna ulatuses või rajada ajutised killustikteed;

 Kaevetööd säilivate puude juurte piirkonnas tuleb teostada käsitsi labidaga, et säilitada puude jämedamad kui 4 cm läbimõõduga juuri. Jämedamate juurde läbikaevamisel tekib oht puude tormidele ebapüsivaks muutumiseks. Tuleb arvestada, et kõige tihedamalt on puude juuri 30 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus on juurte kõige paremad toitumis- ja õhustamistingimused.

 Ehitustöödel on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. Vältimaks okste rebenemist, tuleks eelnevalt puudelt ära lõigata alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi kärpida võra ühepoolseks. Vajadusel tellida puude hoolduslõikus ja raie arboristi tunnistust omavalt firmalt/isikult.

Vajadusel korrastada ning puhastada maa-alad võsast, taastades pool-looduslikke kooslusi- säilitades ilusamaid puude gruppe ning põõsaid. Haljastuse rajamisel kruntidele peab arvestama taimede sobivust looduslikule alale, eelistades kodumaiseid puu- ja põõsasliike. Mitte istutada elupuid, kuna elupuu ei ole piirkonna looduskeskkonnale omane liik. Krundisisene haljastus ja heakord lahendatakse hoonete projekteerimise käigus, mis arvestab konkreetse tellija soove kui ka maa-ala tervikilmet.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 14

Haljastuse planeerimisel lähtuda Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Hoonete ja tehnovõrkude planeerimisel tagada istutavate puude ning ehitiste vahelised kujad. Puutüve min. nõutav kaugus tehnovõrkudest – 2 m. Kasvumuld ehitusplatsilt koorida ning kasutada omal krundil edaspidisteks haljastustöödeks. Krundi heakorra eest vastutab krundi omanik. 5.6 Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Juhul kui tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. 5.7 Liikluskorraldus. Parkimine. Vertikaalplaneerimine Planeeritav maa-ala külgneb 21108 Lõmala-Kaugatoma riigiteega, 3.03-3.19 km. Kõrvalmaantee keskmine liiklussagedus on 31autot /ö-p. „Kontaktvööndi analüüsi“ skeemilt DP-02 on näha teed-liiklusskeem, asustuse struktuur ning ehituslik situatsioon. Planeeringu eesmärgiks on Lauri maaüksuse jagamine kaheks krundiks üksikelamute ja kõrvalhoonete rajamiseks. Ärimaa kõrvalfunktsioon kuni 20 % ulatuses võimaldab vajadusel rajada hoonestusalal 2-4 kohalisi majutushooneid. Tööle on lisatud Transpordiameti kiri 22.03.2022 nr 7.2-2/22/5014-2 seisukohtade väljastamine Lauri detailplaneeringu koostamiseks. Juurdesõit planeeritavatele kruntidele hakkab toimuma vahetult kruusakattega maanteelt ühe planeeritava mahasõidu kaudu. Mahasõit riigiteelt algab alalt kuhu ei ulatu ranna 20 m veekaitsevöönd. Vastavalt põhijoonisele (joonis DP-04) on planeeritava sisetee laius min.3.5 m. Kruusakattega tupiktee otsa nähakse ette ümberkeeramisplats, kuhu nähakse ette ka ühine tuletõrje veevõtukoht. Sõidutee sobitada maastikku. Teede ja platside kavandamisel tagada juurdepääs päästeteenistuse tööks, prügiveoks ning ehitusmaterjalide transpordiks. Täpsem teede lahendus antakse konkreetse tänava tööprojekti käigus. Rajatava tee puhul on tegemist erateega, kuhu nähakse ette juurdepääsu servituudi vajadusega ala, et kindlustada juurdepääsud mõlemale planeeritavale krundile. Riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandisse. Ristumiskoha projekti koostamiseks tuleb EhS §99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded ning projekt Transpordiametiga kooskõlastada. Põhijoonisele on kantud ristumiskoha nähtavuskolmnurk. Nähtavuskolmnurkade määramisel on lähtutud Transpordiameti 2021 juhisest „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavuskomnurgad on kiirusel 50 km/h 5x105 m mõlemale poole (variant B). Nähtavuskolmnurgaga tagatakse lõikuvate teede vaheline nähtav kolmnurkne ala samatasandilisel ristmikul. Selle normiga on tagatud vähimad peateele avanevad nähtavuskaugused ristmikul (105 m) ning vähimad kõrvalteele avanevad nähtavuskaugused ristmikul (5 m). Haljastust nähtavuskolmnurga sisse ei jää. Planeeritud tegevusega ei kavandata külgnähtavuse (10 m) ja vaba ruumi alasse nähtavust takistavaid ehitisi. Joonisele on kantud tee 30 m laiune teekaitsevöönd. Uusi tehnovõrke ega trasse riigimaa transpordimaale ei kavandata.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 15

Vastavalt põhijoonisele (DP-04) juhitakse vajadusel maa-ala lõunaserva liigniiske ala sademeveed planeeritava madala kraavi abil olemasolevasse teealusesse truupi (D315 mm) ning sealt piki olemasolevat kraavi edasi mere poole. Piki riigitee teetammi kulgevasse teekraavi sademevett ei juhtida. Planeeritav sisetee rajatakse enne uute hoonete ehitamise alustamise teatise esitamist. Müra Transpordiamet ei võta PlanS paragrahv 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016.a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutulusotsusel kavandada vajadusel leevendavaid meetmed häiringute mõju vähendamiseks.

- Keskkonnaministri 16.12.2016.a. määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“ Lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Uutel planeeritavatel aladel (II kategooria maa-ala) on liiklusmüra sihtväärtuse päeval 55 dB ning öösel 50 dB. Hoonestusala ja riigitee vahele jääb müra summutav haljasriba ning moodustatud hoonestusala minimaalne kaugus riigitee katte servast jääb 30 m kaugusele. Elamu min kaugus teest jääb 50 m kaugusele. Maanteelt õue-alale pääsemiseks ei tohiks seda teha otsesihis teelt. Arvestades aga väga väikese liikluskoormusega ei ole moodustatud hoonestusaladel müra normtasemeid ületatud. Hoonete projekteerimisel arvestada keskkonnahäiringutega (müra, vibratsioon). Ehitise heliisolatsiooninõuded sise- ja välispiiretele peavad vastama standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. - Müra normtaseme aluseks ruumis on sotsiaalministri 4.märtsi 2003.a.määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõuded (selles määruses siseruumide normid). Hoone välispiirded peavad vastama heliisolatsiooni nõuetele, et liiklusmürast (LpA,eq,T) põhjustatud müra normtase ruumis (päeval 40 dB, öösel 30 dB) ei oleks ületatud. - Projekteeritava elamu välispiirde õhumüra isolatsiooniindeks näha ette R`w = 55 dB (näitab kui palju helitugevust tarind tõkestab). Kasutada müraleevendavaid materjale. Projekteeritavate elamute puhul valida 3x klaaspakkett, klaasikihtide vahel gaas – argoon, 2 selektiivklaasi, R`w (min.)= 36 dB. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Teedeäärsete hoonete vaikust nõudvad ruumid ning rõduuksed on soovitav asetada hoone tagaküljele. Parkimine Parkimine lahendada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ esitatud tabelile 9.2. Parkimisnormatiivi kohaselt nähakse igale planeeritavale elamumaa krundile ette 3 parkimiskohta, lisaks nähakse ette 1 parklakoht iga majutushoone kohta. Turismitalu külaliste parkimine korraldada sissepääsu piirkonnas ning määratakse konkreetse ehitusprojektiga.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 16

Krundisisesed teed ja parkimisplatsid kaetakse killustiku, õue-alal kasutada betoon- või murukivi. Vertikaalplaneerimine Krundisiseste teede ja hoonete planeerimisel arvestada maapinna loodusliku kaldega ning olemasoleva juurdesõidutee kõrgusmärkidega. Üldine maapinna reljeef säilitada looduslikul kujul, va. hoonete ümber, kus maapinda võiks normaalolukorras tõsta 20-30 cm võrra. Projekteeritavate hoonete sokli kõrgus maapinnast võiks olla 30-50 cm. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida sademevee valgumist naaberkruntidele. Eluhoonete projekteerimisel arvestada võimalikust merevee tõusust tingitud üleujutuse võimalusega rannaäärsel alal. Põhijoonisele on kantud elamute 1.- korruse puhta põranda kõrgus ehk sokli kõrgus 0.00 (absoluutne kõrgus). Maapinna vertikaalplaneerimisel tagada krundi lauge reljeef, vältida künka kuhjumist hoone alla. Teede katte pind rajada natuke kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Teede põikkalle 0.03. Vertikaalplaneerimine peab lahendama sademevee äravoolu ning tagama sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritavale alale. Sadeveed teedelt ja platsidelt immutatakse loomuliku languse suunas haljasalale. Teedealune mullakiht kasutada ära kohalikuks täiteks. 6. TEHNOVÕRGUD 6.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sademeveed. Planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikke. Käesolevaga lahendatakse veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt. Veevarustus Planeeritud kahe suure krundi veevarustus lahendatakse autonoomsete puurkaevude baasil kummalgi planeeritaval krundil, põhjusel, et vesi ei jääks torustiku pikkuse tõttu liig pikalt seisma. Täpsem puurkaevu asukoht krundil määratakse projekteerimise käigus. Puurkaevu soovituslik tootlikkus on kuni 2 m³ ööpäevas, arvestades ühe elaniku veevajaduseks 150 liitrit ööpäevas (kokku 4 elanikku) ning 60-80 liitrit turismitalu külalise kohta. Vastavalt Veeseaduse §148 lg 2 alusel tulenevalt veetarbe hulgast ja kasutajate arvust ei moodustata sanitaarkaitseala. Puurkaevule sanitaarkaitseala ei moodustata kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³/ d ühe kinnisasja vajaduseks. Sanitaarkaitseala asemel moodustatakse Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Vastavalt 30.01.2019 Veeseadusele §154 (5) ei tohi puurkaevu hooldusalas paikneda võimalikke põhjavee saasteallikad (kompost, kogumismahuti jne..) ning on keelatud väetiste ja taimekaitsevahendi hoidmine ning kasutamine, karjatamine, ohtlike ainete juhtimine pinnasesse või põhjavette ning jäätmete käitlemine Kanalisatsioon Arvestada Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019.a. määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“. Maa-ameti geoloogiliste kaartide järgi asub planeeringuala keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritava krundi max. ööpäevane reovee kogus jääb alla 2 m³.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 17

Vastavalt Keskkonnaministri 15.112019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 järgi on lubatud heitvett pinnasesse juhtida kuni 50 m³/ööp keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal pärast reovee bioloogilist puhastamist ning kuni 5 m³/ööp pärast reovee mehhaaniliselt puhastamist. Planeeritaval alal reovee juhtimiseks on lubatud järgmised võimalused:

1. Paigaldada biopuhasti ja immutada bioloogiliselt puhastatud reovesi pinnasesse. 2. Paigaldada hoonete juurde reovee kogumismahutid V=10 m³. Kogumisautodele tuleb tagada purgimisauto aastaringne juurdepääs. 3. Paigaldada septik – immutada mehhaaniliselt puhastatud reovesi pinnasesse. Immutamisel pinnasesse lähtuda Keskkonnaministri 15.112019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt on otstarbekas loobuda vesiklosetist. Kui vesikäimla asemel rajada kuivkäimla (biokäimla), väheneb puhastamist vajava reovee hulk kolmandiku, reostuskoormus aga kuni poole võrra. Biopuhasti paigaldamisel peab krundi kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom võimaldama biopuhasti tõrgeteta tööd. Kui krundi kasutus on hooajaline / ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist või septik-imbsüsteem rajamist:

 Puhastile tuleb valida krundil selline asukoht, mida ei ohusta üleujutus ega reoveepuhasti avarii korral põhjavee saastumine. Puhasti peab jääma hoonetest valdavate tuulte suhtes allatuult (va. kinnised süsteemid). Puhasti asukoht peab jääma puukaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu .

 Veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1.2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1.2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Omapuhasti rajamisel määrata või mõõta omapuhasti imbsüsteemi väljavalitud asukohas põhjavee kõrgeim tase maapinnast: koht on sobilik kui reovee immutussügavuse ja põhjavee kõrgeima taseme vahele jääb aastaringselt üle 1.2 m. Vajalikuks võib osutuda imbsüsteemi peenrasse tõstmine.

 Eelistada heitvee hajutatult pinnasesse immutamise süsteemi (kiirtega lahendus tagab ühtlasema ja hajusama pinnasesse immutamise, kui imbkaev või imbtunnel). Üldine põhimõte on, et omapuhasti kavandamisel tuleb sellega liita kõik kinnistule rajatavad hooned, va. hooned, kus reovee teke on väike ning jääb kavandatud omapuhastist liiga kaugele, siis võib seal kasutada reovee kogumismahutit.

 Paigaldada on lubatud vaid nõuetele vastavat, lekkekindlat, sertifitseeritud kogumismahutit, mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 18

Reovee ärajuhtimise lahenduse üle otsustab iga krundi omanik ja see täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Projekti koostamise ajal tuleb arvestada ka naaber kü paiknevate veekaevude asukohaga. Reoveekohtkäitluse asukoha valikul peab arvestama naaberkinnistutega nõnda, et rajatava tehnorajatise või paigaldatava seadme või toote kuja peab jääma krundi piiridesse, et naaberkrundile ei tekiks lisanduvaid kitsendusi. Omapuhasti imbväljaku min. kaugus hoonetest 10 m. Septiku, annuspuhasti või muu pealt kinnise mahuti kaugus elamust vähemalt 5 m. Kogumismahuti kuja on 5 m ja see peab samuti krundi piiridesse jääma, et naaberkruntidele ei tekiks lisanduvaid kitsendusi. Omapuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale (10 m) lähemal kui 50 m. Heitvett ei tohi suunata kuivenduskraavi. Põhijoonis & tehnovõrgud on näidatud imbsüsteemi R=50 m kuja. Kui eelpoolnimetatud seadmete, rajatiste kujad ning reovee immutusväljaku 50 m kuja seab kitsendusi naaberkinnistule, on vajalik rajatise projekteerimisfaasis naabrite kooskõlastus. Planeeringus näidatud reoveerajatiste asukohad on tinglikud ja võivad projekteerimise käigus muutuda. Täpsed lahendused anda hoone(te) ehitusprojektiga. Sademeveed Vastavalt põhijoonisele (DP-04) juhitakse vajadusel maa-ala lõunaosa liigniiske ala sademeveed planeeritava madala kraavi abil olemasolevasse teealusesse truupi (D315 mm) ning sealt piki olemasolevat kraavi edasi mere poole. Piki riigitee teetammi kulgevasse maanteekraavi sademevett ei juhtida. Ülejäänud aladel sademevete eelvool puudub. Sadeveed teedelt ja platsidelt hajutada krundi piires haljasalal. Sadeveed immutatakse omal krundil, naabrite niiskusreziimi rikkumata. 6.2 Elektri – ja sidevarustus. Soojavarustus. Elektrivarustus Vastavalt „Kontaktvööndianalüüsi“ skeemile M 1: 10 000 paiknevad lähimad alajaamad:

- antud alast 1.6 km kaugusel kagusuunas – Tuuleranna AJ (alajaam); - antud alast 2.0 km kaugusel põhjasuunas – Möldri AJ.

Kuna olemasolev elektrivõrk asub kaugel, siis elektrivarustuse tagamine uue rajatava elektrivõrgu baasil oleks ebaeffektiivne. Planeering 2030+ toetab hajutatumat piirkondlikku energia tootmist ja tarbimist, mis tugineb valdavalt taastuvatele energiaallikatele. Kruntide energiavajadus tagatakse lokaalselt: kasutades päikeseenergia võimalusi, varutoiteks sisepõlemismootoriga generaator. Kruntidele nähakse ette võimalus elektrienergia tootmiseks katusele paigaldatavate päikesepaneelide või eraldiseisvate nn. päikesepaneeli süsteemide abil. Kasutada päikeseenergia salvestusseadmeid. Sidevarustus – lahendatakse raadio- ja mobiilsidevõrgu kaudu. Soojavarus – Hoonete küte lahendatakse individuaalselt projektstaadiumistus, kasutades kombineeritud küttesüsteeme (näiteks: soojuspumbad, õhkküttega küttekolded, päikesekollektorid – sooja tarbevee tootmiseks jne).

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 19

7 MUUD PLANEERINGU EESMÄRGID 7.1 Keskkonna- ja tervisekaitse, jäätmekäitlus Vastavalt Keskkonnaameti 22.04.2022 seisukohale Lauri detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta nr 6-2/22/5621-2 ei ole Keskkonnametil vastuväiteid detailplaneeringu algatamisele ning ettepanekuid detailplaneeringu algatamise materjalide täiendamiseks. Detailplaneeringus ei kavandata olulisis keskkonnamõjuga tegevust, sh tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi, sh. vee, pinnase, õhusaastatust ning olulist jäätmeteket ja mürataseme suurenemist. Põhilised keskkonda mõjutavad tegurid tulenevad ehitustegevusest ning reovee puhastusseadmete hilisemast ekspluatatsioonist.

 Planeeritud elamumaa kruntide veevarustus lahendatakse autonoomsete puurkaevude baasil. Puurkaevu asukoha valikul võtta arvesse Veeseaduse § 86 nõudeid. Täpsem puurkaevu asukoht krundil määratakse projekteerimise käigus.

 Vastavalt 30.01.2019 Veeseadusele § 154 (5) ei tohi planeeritava puurkaevu R=10 m hooldusalas paikneda võimalikke põhjavee saasteallikad (kompost, kogumismahuti) ning on keelatud väetiste ja taimekaitsevahendi hoidmine ning kasutamine, karjatamine, ohtlike ainete juhtimine pinnasesse või põhjavette ning jäätmete käitlemine.

 Reovee rajatise rajamisel lähtuda Veeseadusest ja Keskkonnaministri 15.11.2019.a. määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

 Omapuhasti (septik või biopuhasti) rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu sanitaar- või hooldusalale (R=10 m) lähemal kui 50 m. Omapuhasti immutusväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkinnistutega, et eelpoolnimetatud 50 m kuja ei kitsendaks naabrite maakasutust (n. puurkaevu rajamist). Kuja ulatamisel naaberkinnistule tuleb selleks võtta naaberkinnistu omaniku kooskõlastus.

 Heitvett ei tohi suunata kuivenduskraavi. Detailplaneeringu ellurakendamine eeldatavalt olulisi negatiivseid mõjusid kaasa ei too, kui edaspidi tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine. Tervisekaitse Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus ja Infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hooned ja rajatised ehitada vastavalt kaasaegsetele ehitustehnilistele nõuetele. Ehitamisel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ega aineid. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (va. hoonesisesed ehitustööd). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piires, seega tuleb vajadusel rakendada müra vähendamise meetmeid, nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata. Kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summuitiga.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 20

Tuleb minimaliseerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjali katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete ja tehnika perioodilise puhastamisega ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega. Olme- ja ehitusjäätmed Olmejäätmete kogumise ja sorteerimise koht on planeeritud krundisiseselt. Tahked jäätmed kogutakse prügikonteineritesse. Juurdesõiduteed peavad olema piisava kandevõimega. Kui õue-alani viib tee, mis ei taga vaba juurdepääsu ca 26 tonni kaaluva jäätmeveokile ning ümberpööramisvõimalust tupiktee lõpus, tuleb jäätmemahutid krundiomanikul tühjenduspäevaks viia eelpoolnimetatud tingimusi täitvasse asukohta. Prügikonteineri asukoht krundil määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Konteiner peab paiknema kõval alusel. Kruntide valdajatel lasub kohustus tagada krundil tekkivate jäätmete sorteeritud kogumine prügikastidesse ning organiseerida nende äravedu. Jäätmete vedu korraldav firma peab omama jäätmeveoluba. Ehitustöödel tekkivad jäätmed kuuluvad kas taaskasutamisele, äravedamisele vastavat jäätmeveoluba omava ettevõtja poolt, kõrvaldamisele spetsiaalses ehitusjäätmete ladustamispaigas või antakse töötlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Kavandatava ehitustegevuse käigus on lubatud kõrvaldada ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik. Ehitusjäätmete tekkimisel on valdaja kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks või taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemine korraldada vastavalt Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022.a. määrusele nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja“ tingimustele. 7.2 Tuleohutus Planeeringualale nähakse Lauri katastriüksuse baasil kahe krundi moodustamine üksikelamute ning kõrvalhoonete ehitamiseks. Lisaks nähakse ette võimalus väikeste (2-4 inimest) majutushoonete rajamiseks. Seetõttu on plan. kruntide katastriüksustele määratud kaks sihtotstarvet, sh. ärimaa. Turismitalude hoonestusalad on määratud lähtuvalt tuleohutusnõuetest ja eelpoolnimetatud kaitsevöönditest ja kujadest. Tuleohutusnõuete lahendamisel juhinduti siseministri 30.03.2017.a. määrusest nr 17 „Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” ning 18.02.2021.a. määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hoonete tulepüsivusklass min. TP3. Tuleohutuskujad hoonete vahel on tagatud. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks juurdepääs hooneteni tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Teede min. laiused (3.5 m) on tagatud. Vastavalt EVS 812-7:2018 jaotis 14.1.4 peab umbtee puhul arvestama päästesõidukite pöörderaadiusi, mis jaotise 14.1.9 on põhiautol 18.5 m. Planeeritava 130 m pikkuse tupiktee otsa on planeeritud pöörderaadiusega R=18.5 m suurune ümberkeeramiskoht. Sinna on ette nähtud ka ühine tuletõrje veevõtukoht Tuletõrje veevõtukoht on planeeritud maa-ala keskkohta, et oleks tagatud 200 m vahemaa piki teid kuni planeeritavate hooneteni.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 21

Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse vastavalt siseministri 18.02.2021 (jõustamine 01.01.2023) määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hoone väliskustutusvee normvooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrje veevõtukoha kogumaht V=30 m³. Tuletõrje veevõtukoht peab vastama EVS 812-6:2012 + A1:2013 + AC:2016 + A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. 7.3 Kuritegevuse ennetamine. Kuritegevust ennetavate ja kuriteohirmu vähendavate meetmete hindamisel on toetutud “ EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteoohtu vähendab heakorrastatus, rajatavad piirded, välisvalgustus ning valvesignalisatsioon. Vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud ja klaasid ning tugevad seinakattematerjalid vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste ohtu. Planeeringu alal on soovituslik rakendada naabrivalve põhimõtteid. 7.4 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks edaspidi teostatavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehniliste projektide koostamisele. Planeeringu elluviimiseks tuleb teostada järgmised toimingud:

1. kehtestatud detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja kinnistusraamatusse kandmine;

2. vajalike servituutide seadmine (sisetee puhul peale tee rajamist ning teostusjooniste koostamist, et tee mahuks servituudialasse).

3. detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (või rekonstrueerimine) detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel.

4. Sisetee koos mahasõiduga riigiteelt (sh. ümberkeeramiskoht) ja tuletõrjeveevõtukoht koos kuivhüdrandiga peavad olema rajatud enne kruntide võõrandamist või ehitusloa taotlemist.

5. Planeeritavate tehnorajatiste, juurdepääsuteede projekteerimine ning ehituslubade taotlemine / ehitusteatise esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

6. enne rajatise kasutuselevõttu kasutusloa taotlemine või kasutusteatise esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist konkreetsel katastriüksusel, kusjuures eluhoone tuleb püstitada enne majutushoonete rajamist:

7. ehitusprojekti koostamine 8. ehitusloa taotlemine / ehitusteatise esitamine 9. hoone ehitamine 10. enne ehitise (hoone, rajatise) kasutuselevõttu kasutusloa taotlemine või

kasutusteatise esitamine vastavalt ehitusseadustikule.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 22

Ühendused tehnovõrkudega (side) rajatakse kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega. Kruntide ehitusõigused ning lokaalne tehnovarustus realiseeritakse kruntide valdaja(te) poolt. Katastriüksusel rajatava hoone, lokaalse tehnorajatiste projekteerimine, ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamine vastavalt ehitusseadustikule. Hoone projektiga koos antakse krundi haljastuse, teede ja parkimise lahendus. 8. EHITUSÕIGUS KRUNTIDE KAUPA 8.1. Krunt 1 Krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamumaa EP, metsamaa MM, majutushoonete maa ÄM Krundi katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa M90% / ärimaa Ä10% Hoonete suurim lubatud arv krundil 11 (elamu + abihooned + majutushoone) Ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind 510 m² Elamisega seonduvad hooned 1+3 (elamu + abihoone) sh. ehitisealune pind 300 m² Majutusega seonduvad hooned 7 sh. ehitisealune pind (a` 30 m²) 210 m² Elamu suurim lubatud kõrgus 8.0 m Abihoone suurim lubatud kõrgus 7.0 m Majutushoone suurim lubatud kõrgus 4.5 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 k. (katusekorrus) Olulise arhitektuurinõuded: Eluhoonete maks. korruselisus 2 majutushoonete maks. korruselisus 1 Elu- ja abihoonete katusekalle 35 – 45 kraadi Väikeste majutushoonete katusekalle 0-30 kraadi Harjajoon:

- eluhooned vaba - majutushooned vaba

Välisviimistlusmaterjalid - keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, krohv, looduslik kivi). Katusekate: katusekivi, bituumensindel, puit, roog, valtsplekk. Värvitoonides eelistada looduslähedasi pastelsed värvitoone.

Lauri detailplaneering, Möldri küla, Saaremaa vald Saare mk., töö nr 02-23DP

TS-Projektbüroo OÜ Tallinn 2024 23

8.2. Krunt 2 Krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamumaa EP, metsamaa MM, majutushoonete maa ÄM Krundi katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa M95% / ärimaa Ä5% Hoonete suurim lubatud arv krundil 9 (elamu + abihooned + majutushoone) Ehitiste suurim lubatud ehitisealune pind 450 m² Elamisega seonduvad hooned 1+3 (elamu + abihoone) sh. ehitisealune pind 300 m² Majutusega seonduvad hooned 5 sh. ehitisealune pind (a` 30 m²) 150 m² Elamu suurim lubatud kõrgus 8.0 m Abihoone suurim lubatud kõrgus 7.0 m Majutushoone suurim lubatud kõrgus 4.5 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 k (katusekorrus) Olulise arhitektuurinõuded: Eluhoonete maks. korruselisus 2 majutushoonete maks. korruselisus 1 Elu- ja abihoonete katusekalle 35 – 45 kraadi Väikeste majutushoonete katusekalle 0-30 kraadi Harjajoon:

- eluhooned risti või paralleelne esipiiriga - väikesed majutushooned vaba

Välisviimistlusmaterjalid - keelatud on kasutada tehislikke imiteerivaid materjale. Kasutada naturaalseid materjale (puit, krohv, looduslik kivi). Katusekate: katusekivi, bituumensindel, puit, roog, valtsplekk. Värvitoonides eelistada looduslähedasi pastelsed värvitoone. Koostas: Arhitekt: Tõnis Sirp