Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) 111. peatükis asendatakse sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“ sõnadega

„sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 41 ja 5, § 8 lõikes 4 ja § 81 lõikes 3 asendatakse sõnad „sõjalise

otstarbega laskemoon“ sõnadega „sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „relvasüsteem“ sõnadega „relvasüsteemi üks oluline

osa“;

4) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lepinguriigi“ sõnadega „või Šveitsi

Konföderatsiooni“;

5) paragrahvi 67 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis“ sõnadega „või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis“;

6) paragrahvi 833 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 833 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi

sõltumatuks toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning

relvaplatvorm.“;

8) paragrahvi 833 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.“;

9) paragrahvi 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või

lahingumoona“;

10) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide mõisted või täpsustava loetelu ja

liigituse.“;

11) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle

kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva

seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.“;

12) paragrahvi 8323 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded“ tekstiosaga „kelle suhtes ei ole tuvastatud

käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse

kaitse lepingu või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.“;

13) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on

käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud

kehtiv relvakandmisluba.“;

14) paragrahvi 8325 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „, nõuetele vastavuse

hindamine ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja kord“;

15) paragrahvi 8325 lõiget 3 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Pädevustunnistus tõendab isiku kompetentsust ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.“;

16) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjarelva,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks vastutavale isikule kvalifikatsiooninõuded, nende hindamise korra ning

pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra.

(5) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva, relvasüsteemi, relvasüsteemi laskemoona või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

sätestatud määruse kohaselt.“;

17) paragrahvi 8325 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Pädevustunnistuse andmise, pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest

tuleb tasuda riigilõiv.

3

(52) Pädevustunnistuse andmisel hindab pädevustunnistuse andja vastutava isiku

kvalifikatsiooni.

(53) Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat. Pädevustunnistuse kehtivust võib

isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et isiku töövaldkonnas nõutav

kompetentsus ei ole muutunud.

(54) Pädevustunnistuse omaja peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma erialasest

täiendusõppest. Täiendusõpe kestab vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja peab

seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõppeks loetakse ka täienduskoolitusel

lektorina esinemine. Täiendusõppe läbimine on pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise

eelduseks.“;

18) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „,kellel on

juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende

olulistele osadele või nendega seotud teabele“;

19) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“

sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele

juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“;

20) paragrahvi 8328 lõikes 5 asendatakse sõna „tähtsa“ sõnadega „tähtsust omava“;

21) paragrahv 8329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav järgmised andmed, mis võimaldavad kontrollida

käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) elukohtade andmed;

8) perekonnaseis;

9) lähedaste isikute andmed;

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanuna osalemise

andmed.“;

22) paragrahvi 8329 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse

osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.“;

23) paragrahvi 8333 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi või selle olulise osa ümbertegemine teenuse

osutamisena;

4

3) sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi, selle olulise osa, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona vedamine;

4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;“;

24) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele

on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet, kui tegu on ühekordse teenuse osutamisega.“;

25) paragrahvi 8347 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjarelva võib soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või

6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil,

nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“;

26) paragrahvi 8349 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja selle oluline osa“ sõnadega „, selle oluline

osa, relvasüsteem või selle oluline osa“;

27) paragrahvi 8349 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „osade,“ sõnadega „relvasüsteemi,

selle oluliste osade, sõjarelva“;

28) paragrahvi 8350 pealkirjas ja §-s 8350 asendatakse sõna „laskemoona“ sõnaga „sõjarelva

laskemoona“;

29) paragrahvi 8351 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnadega „, relvasüsteemi ja sõjarelva“;

30) paragrahvi 8352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav

valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse §8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud

tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“;

31) paragrahvi 8352 lõiget 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„ettevõtja“ sõnadega „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“;

32) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti ametnik“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveamet“;

33) paragrahvi 88 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse alusel sõjarelvi, nende olulisi osasid ja

laskemoona käitlevate isikute üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet

sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja nende käitlemiskoha üle teostab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;

34) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 48 järgmises sõnastuses:

„(48) Kui ettevõtja, kes tegeleb laskemoona või lahingumoona käitlemisega, vastutava isiku

kvalifikatsiooni on hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on

5

antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab

relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni.“.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle

olulise osa ja sõjarelva laskemoona ning“;

2) paragrahvi 4182 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „sõjalise otstarbega“ sõnadega „sõjarelva“.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 4181“

tekstiosaga „, 4181 ja 4182“.

§ 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva

laskemoona või lahingumoona valmistamiseks või hoidmiseks ning loamenetluses on hõlmatud

käesoleva seaduse tegevusloa kontrolliesemes olevad nõuded.“;

2) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste

rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu

koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses,

mis ei ületa 900 kilogrammi;“;

3) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitamisluba, kui seal käideldakse lõhkeainet

sisaldavat laskemoona või lahingumoona, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase

käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“.

§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutseva vastutava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 130 eurot.

(4) Pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot.

(5) Pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot.“.

6

§ 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses:

„61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev

teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See

teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.

§ 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse teise lausega „Käesolevas seaduses reguleeritakse Euroopa

Kaitsefondi meetmes osalemiseks tagatise andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177) alusel.“;

2) Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72 järgmises sõnastuses:

„72. peatükk

Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

§ 837. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

(1) Kaitseministeerium võib anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või

selle üksuse kontrolli all olevale strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelevale

juriidilisele isikule tema taotluse alusel tagatise Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või

toetuse saamiseks.

(2) Tagatis sisaldab kinnitust, et Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle

üksuse kontrolli all olev juriidiline isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele.

(3) Mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artikli 2 punktis 24 nimetatud üksust.

(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa

Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse

menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu.“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn .….2024

7

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust

päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab

kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et

kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja

rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis

saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha ühist koostööd, ilma et seda takistaks liigne

halduskoormus.

Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti.

Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt välja Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad,

milleks on suuremahulisest konventsionaalsest sõjalisest konfliktist tulenev relvastuse ja

laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjalistes varudes.

Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus kiirelt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ja seda

toetab ka eri meetmetega Euroopa Liit (edaspidi ka EL). Eesti kaitsetööstusel peab olema

võimalus selle muutusega kaasas käia.

Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja

töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik

tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO

liikmesriigi kodanik. Eelnõuga planeeritakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad

tegevusluba taotleda, ja automaatselt välistatakse ainult need isikud, kelle suhtes on Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud

relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Muudatuse eesmärk

ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise

seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide

ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda.

Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse

menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed

on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist.

Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba

olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.

Tulenevalt kaitsetööstuse arenemisega, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona tootmisega seotud julgeolekuohtudest, tekib vajadus täiendavalt tagada riigi

julgeoleku seisukohalt tundliku teabe töötlemine. Selleks muudetakse riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seadust ning lisatakse uus salastamisalus.

Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärgiks on arendada Eesti kaitsetööstuse

rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja

arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks.

2

Relvaseaduse alusel antakse sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on

vajalik kvalifikatsioon vastav pädevustunnistus,. Pädevustunnistuse andmise, kehtivuse

pikendamise ja duplikaadi eest tuleb tasuda riigilõiv, seega on vajalik muuta täiendada

riigilõivuseadust vastavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS),

kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS),

strateegilise kauba seadust (edaspidi ka StrKS), riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust

(edaspidi ka RSVS) ja riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar

([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna-

Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1

Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), mille raames

kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei-

ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemused võeti eelnõu koostamisel arvesse ning

esitatud eelnõu vastab eelnevalt koostatud VTK-le.3 VTK-d ei esitatud teadmiseks Riigikogule.

Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide

võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen.

Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käsitlemist nimetatud riikide õiguses ja halduspraktikas.

Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid:

1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12;

2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40;

3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49;

4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9;

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, täpsemalt punktiga 1.1.6. –

https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(kaitsetööstuse tugevdamine) - Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) – EIS (valitsus.ee). 3 HÕNTE § 42 lg 2.

3

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ‒ RT I, 07.03.2023, 10;

6) strateegilise kauba seadus ‒ RT I, 12.02.2020, 7;

7) riigilõivuseadus ‒ RT I, 30.04.2024, 7.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis konkurentsivõimeline

keskkond kaitsetööstusele.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide

rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja

käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi

erieesmärke:

• võimaldada anda tegevusluba ka Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO

või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud;

• võimaldada osutada relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust selliselt, et tegevusluba

ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ja osutab veoteenust Eestis

ühekordselt;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba;

• võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse

alusel nõutava tegevusloata, kui neile tootmise käigus ei paigaldata sõjarelva;

• muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka

valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad;

• täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid

Politsei- ja Piirivalveametile loovutada ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi;

• võimaldada paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda

teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud;

• luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse

saamiseks ning sellest tulenevalt täiustada Euroopa Kaitsefondis osalemiseks riikliku

tagatise andmist;

• täiendada riigilõivuseadust uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine.

4

Punkt 1. Eelnõuga võetakse läbivalt kasutusele relvasüsteemi mõiste – „Relvasüsteem on

sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks

vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm“.

Kaitsetööstus areneb jõudsatel sammudel ning turule tuuakse pidevalt uusi tooteid ja

tehnoloogiaid. Selle tulemusel on vaja kaasajastada ka seaduses nimetatud sõjarelvi ning nende

erinevaid kombinatsioone ja moodustusi, mida võib kutsuda süsteemiks. Tänapäeval ei saa

samastada relvasüsteemi mõistet sõjarelvaga, kuivõrd relvasüsteem ei koosne ainuüksi

sõjarelvast. Relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks on vaja ka teisi osasid nagu sihtimis- ja

tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses

loetakse nii maismaa-, õhu- ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik

kinnitada sõjarelva. Relvasüsteemi osad ja olulised osad on loetletud RelvS §-is 833 lõike 3

alusel sätestatud määruses.

Teiseks täpsustakse, et 111. peatükis mõistetakse laskemoona all just sõjarelva laskemoona,

ning täiendus on viidud sisse, et eristada seda tsiviilkäibes kasutatavast laskemoonast.

Tulenevalt eelnevast asendatakse terves peatükis sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad,

laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes.

Punktis 2 asendatakse mõiste „sõjalise otstarbega laskemoon“ mõistega „sõjarelva laskemoon“

– mõlemad eelnimetatud mõisted on seaduses kasutusel, kuid tegelikult on neil sama tähendus,

seega parema õigusselguse nimel need ühtlustatakse ning asendatakse „sõjarelva

laskemoonaga“.

Punktis 3 täpsustatakse sõjarelva mõistet seoses relvasüsteemiga ehk teisisõnu ei ole

relvasüsteem sõjarelv vaid sõjarelv on üks osa relvasüsteemist. Uue määratluse kohaselt on

sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud,

valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. (Vt ka punkti 1

selgitust).

Punktis 4 täiendatakse RelvS §-i 66 lõiget 2. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi kohaldatakse RelvS-is

EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut ka Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi ka EMP)

ning Šveitsi Konföderatsiooni suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet rakendatakse RelvS-i

tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt. RelvS-i § 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP

eraldi esile toodud, kuid Šveitsi ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja § 8334 punktis 1 on

loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi Konföderatsioon. Seega täiendatakse selguse huvides

RelvS §-i 66 lõiget 2 ka Šveitsi Konföderatsiooniga.

Punktiga 5 täiendatakse RelvS §-i 67 lõiget 1 punkti 1, muudatuse sisu ja eesmärk on sama,

mis on kirjeldatud eelnõu eelmises punktis.

Punktiga 6 tunnistatakse § 833 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. Raketisüsteemi ei loeta eraldi

sõjarelvaks, vaid liigitatakse tulenevalt selle omadustest raskerelva alla.

Punktiga 7 täiendatakse relvaseadust relvasüsteemi mõistega, mille kohaselt relvasüsteem on

sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks

vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

Relvaplatvormiks loetakse näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv paigutatakse. (Vt ka

punkti 1 selgitust).

5

Punktiga 8 muudetakse § 833 lõikes 21 sõjarelva laskemoona definitsiooni. Selle sätte

jõustumisel ei hõlma sõjarelva laskemoona definitsioon enam komponentide loetelu, sest

komponentide loetelu sätestatakse RelvS § 833 lõikes 3 viidatud määruses. Uue sõnastuse

kohaselt on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.

Punktiga 9 asendatakse § 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“

sõnadega „või lahingumoona“, sest hetkel kehtiv sõnastus on eksitav.

Punktiga 10 muudetakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi sõnastust. Uue

sõnastuse alusel on võimalik sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning nende

osasid ja olulisi osasid eristada. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust

sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt

sellele lihtsustab RelvS-i alusel antavate lubade menetlemist.

Punktides 11 ja 12 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik.

Muudetavad sätted puudutavad olulise osaluse omandamist ning ka isikuid, keda võib valida

ettevõtja juhiks. See isik peab vastama järgmisetele nõuetele: tema suhtes ei ole tuvastatud

RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning ta on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.

Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud

mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja

Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast

ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha.

RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 arvesse võetavad asjaolud on järgmised:

• kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo

eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud

karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

• on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud;

• kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime

panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või

rahapesuga;

• võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

6

Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille

kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige

kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel

ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse

ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti

uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket.

Eelnõuga parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte

sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning

ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on

nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise.

Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i

§-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele

asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i

§ 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude

tingimuste täitmisel) anda.

Punktis 13 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel

tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga

täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel

on kehtiv relvaluba. Lisaks ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv Kaitseliidu

relvakandmisluba, kuivõrd Kaitseliidu relvakandmisloa eeldus on samuti tervisekontrolli

läbimine (kontrolli raames käiakse nii psühhiaatri kui perearsti juures). Seega läbitakse

samasisuline kontroll, mistõttu oleks isikule koormav nõuda temalt kahe sarnase sisuga

tervisekontrolli läbimist.

Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.o kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli

tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse

ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eelduseks omakorda on

perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend.

Vastavalt RelvS-i § 351 lõikele 21 kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud terviskontrolli

läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib vastavalt nii kaua, kuni kehtib tervisetõend.

Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad

terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi

ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat

terviseseisundi hindamist.

Eelnimetatud muudatused ei puuduta TTOS §-st 131 tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt on

jätkuvalt kehtiv kohustus tööandjal korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja

tööle asumisest arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Punktides 14–17 täiendatakse seadust sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku vastutava isiku

pädevuse hindamise ja vastava pädevustunnistuse andmise sätetega.

Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava

spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik

7

teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle

eest. Ainuüksi LMSi-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest.

Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes

tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad

teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.

Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-s sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali

käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud

eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka

vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

Punktiga 14 täiendatakse §-i 8325 sätte pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt käsitleb § 8325

nõuetele vastavuse hindamist ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse

andmise tingimusi ja korda.

Punktiga 15 täiendatakse pädevustunnistuse eesmärgi ja sisu võrra, uue sõnastuse kohaselt

tõendab pädevustunnistus isiku kompetentsust ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.

Punktiga 16 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt

kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse

andmise tingimused ja korra.

RelvS 8325 lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona

käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas relvaseaduse alusel

väljatöötatud nõuetega.

Punktis 17 täiendatakse RelvS-i § 8325 nelja lõikega. Neist esimeses on sätestatud, et

pädevustunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda

riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses.

Lõikes 52 sätestatakse, et pädevustunnistuse andja hindab vastutava isiku kvalifikatsiooni.

Vastavad kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andja kehtestatakse ministri

määruses.

Lõikes 53 sätestatakse pädevustunnistuse kehtivusaeg, mis on viis aastat, mida saab

tingimustele vastamisel pikendada. Pädevustunnistuse andmise kord on analoogne

lõhkematerjaliseaduses sätestatud pädevustunnistuse kohta käivate sätetega.

Lõikes 54 sätestatakse kohustus, et isik, kellel on pädevustunnistus, peab selle pikendamiseks

läbima kord viie aasta koolituse või ise esinema lektorina koolitusel. Nõue on vajalik, et

vastutav isik oleks kursis oma valdkonnas toimuvaga ning seeläbi muuhulgas ka teadlik

võimalikest uutest riskidest ja ohtudest ning nende maandamiseks vajalikest tegevustest.

8

Punktiga 18 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud

taustakontrolli nõuete täpsustamisega.

Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja

alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale

taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja

laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust

alltöövõtuna.

Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja

töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, relvasüsteemide,

sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega.

Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades

taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine

ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude

sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega,

et kokkuvõttes taustakontrolliga kaasnevat töökoormust vähendada.

Punktiga 19 täpsustatakse seadusandja mõtet – RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et Politsei-

ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv

juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba

või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seadusele.

Varasema redaktsiooni4 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes

on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel

on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust

selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele.

Tegemist on tegevusloa andja jaoks kaalutlusnormiga, mille puhul ta saab otsustada, kas

kontrollida uuesti isiku tausta, kellele on väljastatud riigisaladuse luba, või mitte. Ettevõtja peab

siiski ka selle isiku andmed esitama koos teiste isikute andmetega (§ 8328 lõige 3).

Taustakontrolli tehakse isikute kohta esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema

sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (PPA või TJA)

taotluse tegevusloa saamiseks. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie

aasta möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on

perioodiline. Samas võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa

kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või

enne tööleasumist5 ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise (§ 8328

4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I,

29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse,

lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 5 Isiku ja ettevõtja vahel kokkuleppe sõlmimise järel võib jääda aeg, mil isik on küll ettevõtjaga seotud, kuid ta ei

ole veel tööle asunud (näiteks on kokku lepitud, et ta asub tööle kolme kuu pärast). Ettevõtja esitab seejärel isiku

kohta seadusega nõutavad andmed, mille põhjal tehakse taustakontroll. Pärast seda jääb veel aeg, kui tulevane

töötaja veel ei tööta ettevõtja juures, kuid ta on ettevõtjaga seotud. Kui selle perioodi jooksul ilmneb asjaolusid,

mis välistaks isiku töölevõtmise, on PPAl õigus teha nn järelkontroll.

9

lõige 4). Need kahtlused saavad tekkida PPAle esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo

või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita.

Punktiga 20 täpsustatakse seadusandja mõtet – enne käesoleva eelnõu jõustumist tuli § 8328

lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks edastada tähtis teave Politsei- ja Piirivalveametile.

Täpsustatakse, et oluline on esitada tähtsust omav teave, mitte lihtsalt tähtis teave.

Punktiga 21 täiendatakse 8329 lõikes 2 kontrollitavate isikuandmete loetelu. Enne käesoleva

eelnõu jõustumist on lõikes 2 sätestatud ka „muud andmed“, mida taustakontrolli raames

kontrollitakse. Kuivõrd taustakontrolli teostamine on isikuandmeid ja põhiõigusi riivav, tuleb

seaduses piiritleda ja selgelt välja tuua, milliseid andmeid kontrollitakse. Seega tuuakse lõikes

2 välja taustakontrolli raames kontrollitavad andmed, milleks on:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) elukohtade andmed;

8) perekonnaseis;

9) lähedaste isikute andmed;

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanuna osalemise

andmed.“.

Punktiga 22 täiendatakse §-i 8329 lõikega 7. Uue sõnastuse kohaselt peab ettevõtja esitama

tervikloetelu isikutest, kes puutuvad sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona või sellega seonduva teabe kokku. Ettevõtja esitab nimekirja tegevusloa andjale.

Muudatus on seotud taustakontrolli tegemisega. Selle muudatuse tulemusel väheneb

eelduslikult nende isikute hulk, kellele kontrolli tuleb teha. Kui näiteks ettevõttes töötab

inimene, kellel ei ole võimalik pääseda juurde sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona, nende olulistele osadele või nendega seotud teabele, siis puudub ka vajadus selle

isiku kontrollimiseks. Siinkohal peab aga ära märkima, et see on ettevõtja vastutus, et vastava

loata isikutel reaalselt ka selline juurdepääs puuduks.

Punktiga 23 RelvS-i § 8333 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse ümber kuna kasutusele tuleb ka

„relvasüsteemi“ ja „sõjarelva laskemoona“ kasutusele võtmisega.

Teiseks täpsustatakse punktides 2–4, et tegevusluba on vaja ainult juhul, kui nt parandatakse

veetakse või ehitatakse ümber tervikut või olulist osa. See tähendab, et näiteks mitte olulise

osa parandamiseks, vedamiseks vms ei ole vaja tegevusluba taotleda.

Punkti 4 uue sõnastuse kohaselt peab tegevusluba olema relvasüsteemi või selle olulise osa

valmistamiseks.

Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka

10

need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa,

laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu.

Uue relvasüsteemi definitsiooni kohaselt moodustabki sõiduk, veesõiduk, õhusõiduk või muu

toode, millele paigaldatakse sõjarelv, kokku relvasüsteemi.

Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult

need ettevõtjad, kelle tootele juba tootmisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle

oluline osa ehk et moodustub relvasüsteem ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad,

kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei

paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada

nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või

lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu.

Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis

ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.6 Täpsustava muudatuse

tulemusel tulevikus selliseid olukordi enam tekkida ei tohiks.

Punktiga 24 täiendatakse paragrahvi 8333 lõikega 31.

Paragrahvi 8333 lõike 3 kohaselt peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises

Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba nõutakse ka juhul, kui on tegu

ajutise tegevusega.

Ühekordse veoteenuse erand on mõeldud ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond ja äriplaan ei näe

ette Eesti Vabariigi territooriumil veoteenust osutada ning satub siia juhuslikult vedu

korraldama. Näitlikustades on tegemist olukorraga, kus Saksamaa transpordiettevõtja veab

Eestisse (või transiidina Eestist läbi) sõjarelvi, selle laskemoona või lahingumoona ning

tõenäoliselt ei satu enam siin sellist tegevust osutama. Sellisel juhul, kus ettevõtja on

ühekordselt sattunud Eesti territooriumile, pole otstarbekas temalt tegevusluba nõuda. Küll aga

on sellisel ettevõtjal kohustus organiseerida Eestis vedamise ajaks relvastatud turvaettevõtja

eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5 viidatud määruse kohaselt, et tagada veose julgeolek.

Tegevusluba tuleb taotleda ka siis, kui tegemist on ajutise tegevusega. Ajutine tegevus võib

hõlmata ka teenuse osutamist pikema perioodi jooksul, mistõttu on sel juhul tegevusloa

nõudmine põhjendatud. Ühekordse teenuse osutamise puhul ei ole aga tegu ettevõtja

põhitegevusega Eesti territooriumil ning sel juhul oleks tegevusloa taotlemine ettevõtjale

ebaproportsionaalselt koormav võrreldes teenuse osutamise mahuga.

Punktiga 25 muudetakse RelvS § 8347 lõiget 4. Muudatuse kohaselt võib sõjarelva soetada ka

isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba.

Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil, nendele sobiva laskemoona

tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“

Enne käesoleva eelnõu jõustumist võis RelvS § 8347 lg 4 kohaselt sõjarelva soetada RelvS § 25

lõikes 2 nimetatud isik üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või

ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise

eesmärgil. See säte oli liialt piirav nii isikute ringi suhtes kui ka tegevuste suhtes, milleks

sõjarelva võib soetada. Loogiline oleks, et need ettevõtjad, kellel on tegevusluba, võivad ka

6 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/.

11

põhjendatud juhul sõjarelva soetada – näiteks juhul, kui ettevõtja valmistab relvasüsteeme

(paigaldab relvaplatvormile sõjarelvi) või juhul, kui tootja valmistab sõjarelva laskemoona, on

tal vaja ka sõjarelva jaoks toodetavat laskemoona katsetada.

Punktides 26–29 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse sõna

„laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“ ning täiendatakse mõistega „relvasüsteem“.

(Vt punkti 1 selgitust).

Punktidega 30 ja 31 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi,

relvasüsteeme ja sõjarelva laskemoona ning lahingumoona võib vedada ka ühekordset teenust

osutav ettevõtja, kes on registreeritud väljaspool Eestit ja kellele ei ole relvaseaduse alusel antud

tegevusluba.

Praktikas on tekkinud probleem sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega.

On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse

kohast tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt

tegevusluba, kui ta näiteks osutab sellist teenust Eesti territooriumil ühekordselt.

Ühekordse veoteenuse erand on mõeldud ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond ja äriplaan ei näe

ette Eesti Vabariigi territooriumil veoteenust osutada ning satub siia juhuslikult vedu

korraldama. Näitlikustades on tegemist olukorraga, kui Saksamaa transpordiettevõtja veab

Eestisse (või transiidina Eestist läbi) sõjarelvi, selle laskemoona või lahingumoona, aga tema

põhitegevuse piirkond Eesti ei ole. Kui ettevõtja on ühekordselt sattunud Eesti territooriumile,

pole otstarbekas temalt tegevusluba nõuda. Küll aga on sellisel ettevõtjal kohustus

organiseerida Eestis vedamise ajaks relvastatud turvaettevõtja eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5

viidatud määruse kohaselt, et tagada veose julgeolek.

Ühekordse veoteenuse osutamise korral tuleb tagada veose julgestus, et ennetada

julgeolekuriske. Üks riskide maandamise meede on tagada julgestus saatemeeskonna abil ja

ühekordse veoteenuse osutamisel oleks ettevõtjal kohustus tellida Eesti territooriumil

turvaettevõtja eskort. Täpsemad nõuded, kuidas ja mis tingimustel vedusid korraldatakse, on

sätestatud kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“7.

Tegevusluba tuleb taotleda ka siis, kui tegemist on ajutise tegevusega. Ajutine tegevus võib

hõlmata ka teenuse osutamist pikema perioodi jooksul, mistõttu on sel juhul tegevusloa

nõudmine põhjendatud. Ühekordse teenuse osutamise korral ei ole aga tegu ettevõtja

põhitegevusega Eesti territooriumil ning sel juhul oleks tegevusloa taotlemine ettevõtjale

ebaproportsionaalselt koormav võrreldes teenuse osutamise mahuga.

Punktis 32 täpsustatakse §-i 88 lõikes 1 riikliku järelevalve teostajat. Uue sätte sõnastuse

kohaselt on järelevalve teostajaks Politsei- ja Piirivalveamet, mitte vastava asutuse ametnik.

Punktis 33 täpsustatakse riikliku järelevalve teostamist. Uue sätte sõnastuse kohaselt teostab

riiklikku järelevalvet sõjarelvade, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona, käitlevate isikute

üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona

valmistamise ja hoidmise ning nende käitlemiskoha üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. Muudatus tehti kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

7 Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“. – https://www.riigiteataja.ee/akt/113072018008.

12

järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid

piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Punktis 34 sätestatakse rakendussäte pädevustunnistuse jaoks. Kui ettevõtja, kes tegeleb

laskemoona või lahingumoona käitlemisega, vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud

lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on antud sellekohane

pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab relvaseaduse alusel antavat

pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Sellega on tagatud, et isikud, kes juba

tegevusalal töötavad ning kellele on vastav tunnistus antud, ei pea hakkama tegema enne selle

kehtetuks muutumist uut pädevustunnitust. Kui aga selle kehtivusaeg lõppeb, peavad nad

valdkonnas tegutsemiseks saama relvaseaduse alusel antava pädevustunnistuse.

Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse

kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides.

Karistusseadustiku (KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik

käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik

käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine

moodustab erikoosseisu eelmise suhtes.

Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks

RelvS-i § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks on muu hulgas

automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning

§ 833 lõike 1 punktid 2–4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa

käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele.

Relvaseaduses eristatakse termineid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis

on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste

täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel

otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või

relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt

kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende

laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt

reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.

On tekkinud õiguslik ebaselgus, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes.

Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise

tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1

selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus.

KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule

käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest

tsiviilkäibes keelatud relvadest.

Lisaks asendatakse seoses relvaseaduses „laskemoona“ ja „sõjalise otstarbega laskemoona“

mõistete ühtlustamisega ka KarS-s kasutatud mõisted „sõjarelva laskemoonaga“.

13

Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvis 3 sätestatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid

ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle

punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des

414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus

valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine.

Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse

algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või

sõjalise otstarbega laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva

loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on

täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et

hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona

vabatahtlik loovutamine.

Politsei- ja Piirivalveamet korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille

eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku

tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse

eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada

ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus.

Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7

asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui

kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab

kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal

või prokuratuuri määrusega.

Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama

kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus.

Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab

ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha

käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane

tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse alusel

väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel. Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad,

võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. Antud säte

on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning laskemoona müümisega tegelevatele isikutele.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning

seetõttu täiendatakse LMS § 12 lõike 2 punktiga 7, mille kohaselt lõhkematerjali käitleval

14

ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona tootmiseks või hoidmiseks ettenähtud tingimustel.

Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona

tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale RelvS-is toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või

sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete

käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab

sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset.

Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt

põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui

relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva

lõhkeaine käitlemist.

Punktis 2 muudetakse LMS-i loakohustuse nõuet selliselt, et LMS-i alusel ei pea käitamisluba

olema sõjarelva laske- või lahingumoona käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane

käitlemiskoha käitamisluba. Kuna relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses on käitamislubade

kontrolliesemed sarnased, ei ole vaja nõuda ettevõtjatelt kahe loa taotlemist.

Kehtiva LMS § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha

käitamisloa omamise kohustus juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg lõhkeaine

netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid. See säte on mõeldud laskemoona ja

lõhkeainet sisaldava laskemoona komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele ettevõtetele.

1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega kaasnevad ohud on väga madalad ning

lõhkematerjaliseadusest tulenevad lao nõuded ei ole nende toodete osas täielikult asjakohased.

RelvS §46 lg 6 sätestab, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis või

relvahoidlas. Relvahoidlale ja relvakapile on sätestatud nõuded RelvS alusel kehtestatud

määruses, läbi mille on nende toodete mõõdukas koguses hoiustamine piisavalt reguleeritud

relvaseadusega ning seetõttu on 50 kg piir 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute osas

ülemääraselt piirav. Seetõttu sõnastatakse LMS § 25 lõike 2 punkti 6 järgmiselt:

„käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste

rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu

koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses,

mis ei ületa 900 kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks ka

kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks käitiseks.

Punktiga 3 täiendatakse LMS § 25 lõiget 2 punktiga 8.

Sätte eesmärk on välistada LMS kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt,

millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava laskemoona või

lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Seetõttu täiendatakse LMS § 25 lõiget 2 punktiga

,mille kohaselt ei pea LMS kohast käitamisluba olema käitlemiskohal, millel on relvaseaduse

kohane käitlemiskoha käitamisluba, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded.

Eelnõu § 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahviga 5 sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse

lõigetega 3–5. RelvS-i alusel hakatakse andma pädevustunnistusi sõjarelvade, sõjarelva

laskemoona ning lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsevale vastutavale

isikule. Seoses sellega sätestatakse pädevustunnistuse läbivaatamise riigilõiv, mis on 130 eurot.

15

Ühtlasi on sätestatud ka tasu duplikaadi ja kehtivuse pikendamise eest, mis on mõlemal juhul

65 eurot.

Eelnõu § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Paragrahviga 6 sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses: „61 ) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist

käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut.

See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“.

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva

teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe

piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada

seletuskirjale Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises

sõnastuses: „(61 ) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist

käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise

osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise

erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise

teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi

julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike

1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus

lepingus määratud korras.“.

Eelnõu § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Paragrahvis 7 sätestatakse strateegilise kauba seaduse muutmine.

Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlbulikkuse tingimustele

vastamiseks. Sellest tulenevalt täiendatakse ka StrKS § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse

reguleerimisala.

Euroopa Kaitsefondi (i.k European Defence Fond, edaspidi kaitsefond) eesmärk on

liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada ELi kaitsetööstuse

konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

Kaitsefondi oluliseks suunaks on piiriülese koostöö edendamine, sealhulgas väikse- ja keskmise

suurusega ettevõtjate osas (projektides osalemiseks moodustatakse konsortsiumid). Samuti

soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist, et aidata ELi ettevõtjatel

välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja -

varustust. Kaitsefond on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2021 määrusega

(EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092 rahastatavaid projekte ja nendes osalevaid kaitsetööstusettevõtjaid (ELT L 170,

12.5.2021, lk 149-177) edaspidi kaitsefondi määrus).

16

Aastatel 2021–2027 on Euroopa Kaitsefondi kogumaht ELi eelarvest 8 miljardit eurot, millest

2/3 on suunatud võimearendusprojektide ja 1/3 teadusuuringute toetamiseks. Euroopa

Komisjon rakendab kaitsefondi meetmeid üheaastaste tööprogrammide alusel. Keskmiselt on

tööprogrammides aasta kohta rahastamistoiminguteks ettenähtud ligikaudu 1 miljardi eurone

eelarve. Tööprogrammi lepivad kokku liikmesriigid, mis avaneb seejärel

kaitsetööstusettevõtjatele rahvusvahelise konsortsiumi alusel projektitaotluste esitamiseks.

Taotlusvoorude kalendrid aastate lõikes pisut varieeruvad, kuid on igal aastal avatud vahemikul

juuni-november. Teadaolevate andmete põhjal on ette näha, et alates 2028. aastast programm

jätkub ning raamtingimustes tehakse vajadusel asjakohaseid uuendusi.

Paragrahvi 837 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale

mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes

tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise kaitsefondi

meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks.

Kaitsefondi osapooled on ELi riigid ning assotsieerunud riigina osaleb selles Norra, kuid

programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Tulenevalt

kaitsefondi eesmärkidest, piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi

kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja

loodava intellektuaalomandi müüki EList välja. Seega peavad kaitsefondist vahendite saajad ja

meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või assotsieerunud riigis ning need isikud ei

tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle riigi üksuse kontrolli all. Erandina on

liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik vahendite

saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse tagatised, mille on riigisiseste menetluste

kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt asub.

Eelnevast tulenevalt võib liikmesriik kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel väljendada

poolehoidu ka neile juriidilistele isikutele, kes on omandistruktuuri kaudu või muul viisil

kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid kes annavad asukohariigis äritegevuse ja arendustööga

loodavate lahenduste kaudu olulise panuse vastavasse valdkonda.

ELi liikmesriikides ei ole antud ajal ühtset praktikat kõnealuse tagatise väljaandmise osas,

samuti ei ole kujunenud ühtseid regulatsioonipõhimõtteid. Praktilisi kogemusi tagatiste

andmisel on mitmetel riikidel, näiteks Itaalial, Prantsusmaal, Taanil, Austrial, Belgial, Soomel,

Hollandil, Rootsil, Saksamaal ja Norral. Arvestades muuhulgas ka ELi ühises

kaitsetööstuse strateegias kirjeldatud pikaajalist visiooni kaitsetööstuse valmisoleku

saavutamiseks, kaitsevõime prioriteete ja kaitsefondi rahastusmeetmete suurenevat mahtu, on

tõenäoline, et teema aktuaalsus ja tähtsus ajas suureneb ELis kui ka Eestis. Praegusel ajal ei ole

Eestis reguleeritud ühtki riigisisest protseduuri kaitsefondi määruse alusel ettevõtjatele

andmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikele 1 on Kaitseministeeriumi

valitsemisalas kaitsetööstuse arendamine. Sama tuleneb ka ministeeriumi põhimäärusese § 4

lõikest 1. Lisaks on ministeeriumi põhimääruses innovatsiooni osakonna ülesandena ette nähtud

kaitsetööstuse arendamise toetamine ja suunamine (põhimääruse § 11 lg 3 p 7). Praktikas on

Kaitseministeerium on andnud 2022-2023 tagatise kahele Eesti ettevõtjale kaitsefondi meetmes

osalemiseks vastavalt nende poolt esitatud andmetele, mida Euroopa Komisjon oma menetluse

käigus täiendavalt juurde küsis. Kuigi praegu on Eesti ettevõtjad riigilt tagatist taotlenud vaid

üksikjuhtudel, siis kaitsefondi suureneva mahu ja laiema tuntuse tõttu on oluline, et oleks selgelt

määratletud volitused, mida Kaitseministeerium saab pädeva asutusena tagatise andmisel

rakendada.

Tagatise andmine on otstarbekas reguleerida strateegilise kauba seaduses, sest kaitsefondist

rahastatavad meetmed võivad puudutada peamiselt kaitseotstarbeliste toodete, sõjaliste ja

17

kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende kaupade

väljatöötamist, mis on ka osa hilisemast tootmisprotsessist. Seega on olemas otsene puutumus

strateegiliste kaupadega seonduvate toimingutega ja käitlemisega, mistõttu on mõistlik lisada

täiendavad reeglid vastavat valdkonda reguleerivasse seadusesse. Kuigi kaitsefondi määrus ei

piira fondi rahastuse abil loodud kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogia eksporti EL riikidest

välja, peavad toetuse saajad kaupadesse integreeritud kaitsefondi meetmete tulemite

(prototüübid, kaubad, tarkvara) eksportimiseks järgima liikmesriigis kehtivat korda ning

taotlema ekspordilube selleks volitatud asutuselt. Eestis vastutab strateegiliste kaupade

ekspordikontrollipoliitika ja ekspordilubade menetlemise eest Välisministeeriumi juures

tegutsev strateegilise kauba komisjon. Vastutus toodete eksportimise õiguspärasuse eest lasub

kaitsefondi konsortsiumis osalevatel juriidilistel isikutel ning vastavad kohustused tulevad

konsortsiumilepingust ja Euroopa Komisjoni toetuslepingust. Need kaitsefondi meetmete abil

loodud uudsed kaubad (sh teadmus ja tehnoloogia), mis ei ole veel lisatud strateegiliste kaupade

nimekirja, saab liita olemasolevasse ekspordikontrolli protsessi, et isikud taotleksid väljaveo

lube ning teavitaks, et need kaubad on seotud kaitsefondi meetmetega. Selleks on ette nähtud

strateegilise kauba komisjoni kaalutlusõigus otsustamaks, et vastaval kaubal on strateegilise

kauba tunnused.

Paragrahvi 837 lõike 2 alusel hindab Kaitseministeerium pädeva asutusena, kas isiku

osalemine EDFi programmis on kooskõlas kaitsefondi määruses ettenähtud tingimustega.

Eelkõige on oluline määruse artikli 9 alusel kinnituse andmisel uurida, kas kolmanda riigi

üksuse kontrolli all oleva ettevõtja osalemine programmis on kooskõlas liikmesriikide

strateegiliste, julgeoleku- ja kaitsehuvidega, kaitsefondi eesmärkidega ning kas võib esineda

oht ELi ega tema liikmesriikide julgeolekule. Samuti peab rahastatava meetme käigus tekkiv

intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluma ELis asuvale vahendite saajale ning peavad

olema võetud kasutusele vajalikud meetmed, et vältida õigustamatut juurdepääsu

intellektuaalomandi õigustele. Vastavad tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9

lõigetest 4-6. Enne tagatise andmist võib kaitseministeerium konsulteerida vajadusel ka muude

valitsusasutustega.

Juhtudel, kus see kaitsefondi määruse alusel on vajalik, võib tagatist juriidiliselt isikult küsida

Euroopa Komisjon. Vastavalt StatKS § 837 lõikele 1 peaks isik, kes soovib olla

rahastamiskõlbulik kaitsefondist vahendite saaja, ise pöörduma tagatise saamiseks

Kaitseministeeriumi poole ning esitama eelkirjeldatud hinnangu andmiseks vajaliku teabe.

Ühtlasi on tähtis, et tagatise taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga igakülgset koostööd.

Lisaks võib tagatise saamise taotluse esitada ka juriidiline isik, kes juba osaleb mõnes

kaitsefondi projektis, kuid kellel on omandistruktuuris toimunud muudatuste tõttu vajalik

Euroopa Komisjonile tõendada, et ta täidab endiselt vajalikke kriteeriume. On oluline märkida,

et tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ning otsustus selle kohta, kas määruses

ettenähtud tingimused on täidetud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Tagatise

saamiseks ettenähtud tingimustele vastavuse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja töötanud

3 vormi, millest kahte esimest täidab kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik ning ühte

liikmesriigi pädev asutus. Praktikas seisneb tagatise andmine Kaitseministeeriumi esindaja

poolt vastava vormi allkirjastamisega kinnituse andmises, et isiku osalemine programmis ei ole

vastuolus selle eesmärkide ning julgeoleku- ja kaitsehuvidega, samuti on täidetud

intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Tagatise väljastajal on õigus vajadusel

küsida ka taotlejalt täiendavat teavet ja dokumente, mis vastab vormis ettenähtud deklaratsiooni

ulatusele, mille kohta ettevõtja peab euroopa Komisjonile teavet esitama.

Kui tagatist ei ole võimalik anda, siis kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik ei

saa programmis osaleda ja juba saadud rahaline toetus tuleb Euroopa Komisjonile tagasi

maksta. kaitsefondi määruse tingimustele vastavuse kinnituse saamata jätmine avaldab

18

negatiivset mõju vastava juriidilise isiku võimalustele liituda kaitsefondist rahastatavate

projektidega ja teha koostööd teiste riikide osalejatega, kuid ei välista mõnes kaitsetööstuse

valdkonnas tegevuse ning teadusuuringute jätkamist. Samuti võib see mõjutada isiku

usaldusväärsust ja väljavaateid teha kaitsevaldkonnas rahvusvahelist koostööd. Samas on Eesti

huvitatud, et siin asuvad ja kaitsetööstuse arendamisse panustavad juriidilised isikud saaksid

liidusisese koostöö ja rahalise toetuse kaudu veel enam lisandväärtust selles valdkonnas luua.

Paragrahvi 837 lõikes 3 on viiteliselt määratletud termin „mitteassotsieerunud kolmanda riigi

üksus“. kaitsefondi määruse kohaselt käsitatakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena

õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekt, mille

asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud

kolmandas riigis. Seejuures õigussubjektina käsitatakse eelkõige juriidilist isikut, mis on

asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel,

millel on juriidilise isiku staatus ning õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda

kohustusi (kaitsefondi määruse art 2 punkt 1). Kontrolliks loetakse kaitsefondi määruse

kohaselt võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme

vahepealse õigussubjekti kaudu (art 2 punkt 6). Nagu eelnevalt märgitud, osaleb lisaks ELi

liikmesriikidele praegusel ajal kaitsefondis assotsieerunud riigina Norra, kuid see on liitumiseks

avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele.

Tagatise andmisega seotud toimingute ning hindamiseks vajalike andmete täpsustamiseks on §

837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse

saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Eelnõu § 8. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. jaanuar.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „relvasüsteem“ – relvasüsteem on sõjarelva või mitme

sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks vajalike osadega,

sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vahetult seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude leevendamine

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja

usaldusväärsuse kontrolli (Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Kaitsepolitseiamet).

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

19

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale

ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud

uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib

tekkida täiendav huvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori

vastu ja teadlikkus sellest.

Kaitsetööstuspargi rajamise raames leevendatakse juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõuet. Võrreldes hetkel kehtiva seadusega, avaneb ka neil ettevõtjatel võimalus

tegevusluba taotleda, kelle omanike või juhtorganite seas on isikud, kes ei ole EL ega NATO

liikmesriigi kodanikud.

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus ka valdkondliku koolituse järele, s.t peale

tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse

korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris

osaleda.

Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid

agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate

riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse

küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu,

sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur.

Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa

taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, sealjuures võetakse põhjalikult arvesse

julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid

usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide

puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks olema välistav tegur

võimaldamaks sõbralike riikide kodanikel tegutseda Eesti kaitsetööstuses.

Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem

võimalus elavdada riigisisest majandust.

6.1.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi

majandust. Eelnimetatud võimaluse loob eelkõige kodakondsusnõude leevendamine, mille

tulemusel on võimalik Eestis suuremal hulgal välisinvestoritel ja ettevõtjatel äritegevusega

alustada.

Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele

sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa

toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad.

VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus8, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade

ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades.

Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu

kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive

moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse

8 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome

ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ja halduspraktikas.

20

müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on

müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%.

Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona

tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on

Eestis 119 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad

ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi

laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe

ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid

ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast

lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või

keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks

lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane

investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul

10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest

kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta.

Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus

ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on

näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad

täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel

põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii

õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on

kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara.

Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema

kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus

nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas

hankida kodumaistelt pakkujatelt.

Kodakondsusnõude leevendamisel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele, kuivõrd

suureneb kaitsetööstusettevõtjate hulk, kellel on võimalus rajatavas kaitsetööstuspargis enda

äritegevusega alustada.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist,

suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning

lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju

ulatus ei ole aga suur, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid

õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube.

6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju konkreetsete riigiasutuste – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud

ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus

seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja

EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib

selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

9 Vt eelmist punkti.

21

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. NATO ja EL-väliste riikide kodanike loodud kaitsetööstusettevõtete tegevuse

tulemusena tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena.

6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli.

6.2.1. Mõju majandusele

Mõju on vähene. Muudatuse jõustumisel ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on käesoleva

seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvakandmisluba. Ettevõtjal väheneb sellest tulenevalt tervisekontrolli ja tervisetõendi

saamisega seotud kulud.

Taustakontrolli nõue ei oma majanduslikku mõju ettevõtjatele, riigilõivu seaduses on sätestatud

sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõiv 950 eurot, mis ei olene ettevõtjas töötavate isikute arvust. Pigem

väheneb ettevõtja ja ettevõttes töötavate isikute halduskoormus kuna muudatuse kohaselt tuleb

esitada nimekiri ainult nendest ettevõtja töötajatest, kellel on juurdepääs sõjarelvadele,

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on vähene. Eelnõukohase muudatusena väheneb taustakontrolli vajavate töötajate arv,

kuivõrd edaspidi tuleb taustakontrolli teha ainult töötajatele, kellel on juurdepääs sõjarelvadele,

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Teisalt,

rajatava kaitsetööstuspargi ja kodakondsusnõude leevendamisega suureneb uute ettevõtjate

hulk, kellel võib eelnimetatud juurdepääs olla. Seoses sellega suureneks ka teataval määral

Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht, kuivõrd taustakontrolli

põhjalikkus ja intensiivsus ei muutuks. Ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide

kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi

isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Terviseseisundi hindamisega seotud nõue toob kaasa mõlema poole koormuse vähenemise –

ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel

ning teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht.

6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või

muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi

Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik

paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu.

6.3.1. Mõju majandusele

Mõju on positiivne. Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide

hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või

lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine).

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku

suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes

22

tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga (eelkõige peetakse silmas Politsei- ja

Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit).

6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona ühekordne tegevusloata vedu

Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud

loamenetluse ja taustakontrolliga.

6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ja majandusele

Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. RelvS-i alusel

kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et

veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust

osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka

Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist

koostööd.

Vedu ei lähe kallimaks, vaid tuleb ostja jaoks sisuliselt sama hinnaga. Kui tegevusluba omav

ettevõtja veab iseseisvalt relvi või moona, on tal kohustus samamoodi julgestada vedu

relvastatud eskordiga, milleks üldjuhul kasutatakse turvaettevõtja teenuseid. Ühekordse

veoteenuse puhul peab veose julgestamiseks kasutatav eskort (turvaettevõtja) koosnema täpselt

samasugusest isikkoosseisust, koos vastava varustusega.

Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine

muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud

tarneid Eestisse.

6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue

Sihtrühm: ettevõtjad, puudutatud isikud10 ehk ettevõtja vastutavad isikud ning neile kehtestatud

nõuded.

6.5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete sätestamine

LMS-i asemel RelvS-s, ei ole. Ettevõtjale ei teki täiendavat kulu, kuna sarnane

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohustus oli varasemalt LMS-s. Kvalifikatsiooninõuetele

vastavuse menetluse ja sellele vastava pädevustunnistuse andmise kulu on sama, mis LMS-i

alusel läbiviidava menetluse ja tunnistuse korral. Kuna juba LMS-i alusel antud tunnistus kehtib

kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk maksimaalselt 5 aastat, on ettevõtjatel ja tunnistust vajavatel

isikutel piisav aeg arvestada nõudega, et kvalifikatsiooninõuetele vastavust hinnatakse edaspidi

RelvS-i alusel.

Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda.

6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine

Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud.

6.6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

10 RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud.

23

Sotsiaalne mõju on vähene, kuna eelduslikult on ebaseaduslikke sõjarelvi üksikisikute valduses

vähe. Sõjarelvade vabatahtlikul loovutamisel karistuste kaotamisel on positiivne mõju. Võib

loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata

positiivseks.

Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel

hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning

eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis

relvad loovutama.

6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui väheneb ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade

hulk. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole ja seetõttu võib mõju

hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub.

6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uurimisasutuste (PPA, KAPO), prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele

võib hinnata väikeseks, kuivõrd eelduslikult on eraisikute valduses olevate selliste relvade hulk

vähene, mistõttu on eelduslikult ka menetlusi vähe..

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.

6.7. Dubleeritud loakohustuse kaotamine

Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna

ettevõtjatega.

6.7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub

vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba.

6.7.2. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel

jääb keskkonnaloa vajadus alles.

6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste töökoormus, sest puudub

vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele mõju ei esine.

6.7.4. Mõju majandusele

Kavandatava muudatuse kohaselt on eesmärk vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et

ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ega nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba.

6.7.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste (eelkõige TTJA)

töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda.

24

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine.

6.8. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks

Sihtrühmad juriidilised isikud, kes tegelevad strateegilise kauba arendamise või tootmisega,

ning riigiasutusena Kaitseministeerium.

6.8.1. Mõju majandusele

Meetme mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele kaitsetööstuse valdkonnas on

positiivne. Innovaatiline, tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust.

Euroopa Kaitsefond on siiani olnud rahaliselt kõige suurema mõjuga meede Eesti kaitsetööstuse

uute tehnoloogiate ja toodete arendamise ning tootmise toetamiseks. Näiteks aastatel 2019-

2022 on nii Euroopa Kaitsefondi kui ka sellele eelnenud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku

arendamise programmi meetmete abil Eestis asuvad ettevõtjad saanud toetusi ligikaudu 60

miljonit eurot. Investeeringute kaasamine kaitsetööstusesse on keeruline, kuivõrd see

tegevusvaldkond on erainvestorite jaoks suure riskiga ja pika tasuvusajaga. Riigi huvides

soodustada ettevõtjate osalemist Euroopa Kaitsefondi meetmetes takistamata neil samaaegselt

investeeringute kaasamist ELi väliselt tingimusel, et see ei põhjusta julgeoleku- ja kaitsehuvide

kahjustamist nii riiklikul kui ELi tasandil. Muudatus võib mõjutada kõnealuses valdkonnas

Eesti ettevõtjate tegevust raha kaasamise võimaluste suurenemise kaudu. Strateegiliste kaupade

osas teadus- ja arendustegevuse ning tootmisega tegelevatele ettevõtjatele luuakse selge

võimalus osaleda liidusiseses koostöös ja kaitsefondist saada rahalist toetust ka juhul, kui vastav

juriidiline isik on ELi välise üksuse kontrolli all. See aitab kaasa kohapealse arendustegevuse

ja tootmisvõimekuse paranemisele, samuti koostöövõimaluste kasvule meie liitlas- ja

partnerriikide kaitsetööstusettevõtjatega.

Võttes arvesse nii Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate liikmete kui ka eelnevate aastate

Euroopa Kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune muudatus

potentsiaalselt omada mõju ligikaudu 20-30 ettevõtjale. Neist enamik ei ole praegusel ajal

mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all Euroopa Kaitsefondi määruse

mõttes, kuid rahastamisperioodi jooksul võivad toimuda muudatused Eestis asuvate ühingute

omandistruktuuris. Selliseid juhtumeid on ka praktikas ette tulnud. Samuti võib kolmanda riigi

üksus asutada Eestisse uue ühingu, mis alustab tegevust kõnealuses valdkonnas. Kuna Euroopa

Kaitsefondi üheks eesmärgiks on uuenduslikumate tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks

toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

piiriülest koostööd, siis on ka sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime

alustavate või vähem kapitaliseeritud ettevõtjate tegevusele. Lähtudes Eestis 2023.a andmetel

registreeritud juriidiliste isikute arvust (allikas:

https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023) on mõju

ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski on väike.

Eelnõu kohaselt on Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks

taotluse esitamine Eestis asuva mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all

oleva strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegeleva juriidilise isiku ülesanne. Peamine

mõju eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide

esitamiseks ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja

infokohustuse täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on isikul olemas või

on see kergelt kättesaadav. Kaitseministeeriumile esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad

suures osas nendega, mida nõuab ka Euroopa Komisjon selleks, et hinnata selle isiku

rahastamiskõlbulikkust Euroopa Kaitsefondist. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav

25

muudatus tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ning mõju halduskoormusele on väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat

halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet.

6.8.3. Mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatus puudutab Kaitseministeeriumi, kes riigi pädeva asutusena annab hinnangu ja

kinnituse, et tagatise taotleja osalemine Euroopa Kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus

kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalomandi

õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Seega on mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas väike.

Mõju ulatus on väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette

näha, sest kaitsetööstuse arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesandeks. Euroopa

Kaitsefondi määrusekohase tagatise andmine on üks osa vastavate meetmete rakendamisega

seotud riigisisestest tegevustest. Mõju sagedus on väike, sest prognoositavate taotluste arv

aastas on kuni 5. Mõju ulatus on väike, sest ministeerium ei pea tegema märkimisväärseid

muudatusi töökorralduses. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk, arvestades võimalikku töökoormuse

lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on pigem väike.

6.8.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeoleku tagamisele on positiivne, sest suureneb ettevõtjate arv, kes oma

tegevusega saavad kaasa aidata riigikaitsetööstussektori tugevnemisele. Samas on oluline, et

Eestis asutavad ettevõtjad, kelle üle omavad kontrolli Euroopa Liidu väliste riikide üksused,

saaksid võimaluse kasutada Euroopa Kaitsefondi rahalisi ressursse ja tihendada vastavate

programmide abil koostööd üksnes juhul, kui nende osalemine meetmes ei lähe vastuollu

kaitsefondi eesmärkidaga ning on muuhulgas kooskõlas Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvidega.

Seega aitab meede eelneva hindamise kaudu paremini kindlustada, et rahalisi toetusi

kasutatakse ja lisandväärtust luuakse just nendes kaitsetööstuse tegevusvaldkondades, kus riigi

tugi ja soosing on erinevaid julgeoleku aspekte silmas pidades kõige asjakohasem. Kuna

kaitsefond moodustab osa ELi tegevuskavast julgeolekuprobleemide lahendamiseks, siis

sellega seotud riigisisene meede aitab kaudselt kaasa ka rahvusvahelisele julgeoleku

tagamisele. Samuti aitab meede ellu viia Eesti julgeolekupoliitikat nii majandusjulgeoleku

(autoritaarsete riikidega seotud mõju ja sõltuvuse vähendamine, innovaatiliste tehnoloogiliste

lahenduste arendamine) kui ka riigikaitse eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuste osas.

Muudatus ei avalda otsest mõju suhetele välisriikidega, kuid abistab Eesti ettevõtjate osalemist

liidusiseses koostöös. Samuti omab muudatus puutumust kolmandatest riikidest pärit üksuste

investeeringutele kaitsetööstusesse, kus sõbralike ning samu väärtusi hindavate riikide

investoritele on loodud selgem regulatiivne raamistik, millega investeerimisotsuseid tehes

arvestada.

Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike (Kaitseministeerium) ning mõju ulatus on

väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Ebasoovitavat

mõju julgeoleku vaates ei ole.

6.8.4. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud õigusliku meetmega parandatakse Eestis

asutavate juriidiliste isikute (sh ettevõtjate) võimalusi saada Euroopa Kaitsefondist rahalist

toetust strateegilise kauba arendamiseks ja tootmiseks. Sellega aidatakse kaasa kaitsetööstuse

valdkonnas teadustegevuse ja tootmisprotsesside arengule, samuti soodustatakse rahvusvahelist

koostööd antud valdkonnas, mille mõjul saab tegevuse laiendamiseks luua juurde töökohti ning

26

suureneb huvi kaitsesektori vastu. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku

koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab

asjakohase koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud

nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.9. Mõjude kokkuvõte

Kavandava seadusemuudatus avaldab positiivset mõju mitmele valdkonnale. Sotsiaalsest

aspektist on mõju positiivne, kuivõrd eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, seda

näiteks nii tegevusloa taotlemisel ning sellega seonduvalt menetlusel, tervisekontrolli nõude

lihtsustamisel, taustakontrolli teostamisel.

Ka majandusele on positiivne mõju, kuivõrd eesmärk on elavdada Eesti kaitsetööstussektorit,

seda nii uute ettevõtjatel kaasamisel kui vastava kaitsetööstuspargi loomisel.

Riigisektorile kavandatav seadusemuudatus eelduslikult töökoormuse märkimisväärse muutust

kaasa ei too, kuivõrd eesmärk on teha ühest küljest senisest vähemale arvule ettevõtja

töötajatele taustakontrolli, aga teisalt aga võib suureneda loamenetlusega seotud töökoormus,

kuivõrd kasvab tegevusluba vajavate ettevõtjate hulk.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes

taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on

marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate

töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste

töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut

tegevusluba.

Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad

eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus

omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla.

Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused:

1. „Sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel

oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“.

RelvS §-i 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

27

sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse.11

Volitusnorm muudetakse imperatiivseks,. Tänu sellele on võimalik tagada õigusselgus RelvS

§-is 8336 nimetatud komisjoni töös ning ettevõtjatel tekib selge arusaam, mis on sõjarelv ning

millised on selle olulised osad. Volitusnormi sõnastuse muudatus on eelkõige oluline seetõttu,

et relvaseadus nõuab ettevõtjalt tegevusluba, kui ta soovib ka sõjarelva olulisi osasid toota,12ent

puudub rakendusakt, mis neid nimetaks. Selleks on vajalik, et rakendusakt ning volitusnorm

hõlmaksid muuhulgas osasid ja olulisi osasid.

2. „Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“.

Hetkel kehtiv volitusnorm13 on kaalutlusega, et minister võib kehtestada määruse ning ei hõlma

vastutava isiku kvalifikatsiooninõudeid, nende hindamist, pädevustunnistuse andjat ega seda,

kuidas pädevustunnistus antakse ja millistel tingimustel seda tehakse.

Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali

käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud

eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka

vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

3. „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu“.Tagatise andmisega

seotud toimingute ning hindamiseks vajalike andmete täpsustamiseks on StratKS § 837 lõike 4

kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Lisaks on vaja muuta järgmiseid määruseid:

1. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“;

2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

11 Hetkel kehtiva sätte sõnastus: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava

loetelu.“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 12 RelvS § 8349 lg 1 kohaselt sõjarelv ja selle oluline osa valmistatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimuste

ning RelvS § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa

kõrvaltingimuste kohaselt. - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 13 RelvS § 8325 lg 4 kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. - Nõuded vastutavale isikule.

28

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude

infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile,

Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule. Esitatud märkustega arvestamine või mittearvestamine on esitatud

seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

EELNÕU

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) 111. peatükis asendatakse sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad, laskemoon“ sõnadega

„sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 41 ja 5, § 8 lõikes 4 ja § 81 lõikes 3 asendatakse sõnad „sõjalise

otstarbega laskemoon“ sõnadega „sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 3 lõikes 3 asendatakse sõna „relvasüsteem“ sõnadega „relvasüsteemi üks oluline

osa“;

4) paragrahvi 66 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lepinguriigi“ sõnadega „või Šveitsi

Konföderatsiooni“;

5) paragrahvi 67 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis“ sõnadega „või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis“;

6) paragrahvi 833 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 833 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Relvasüsteem on sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi

sõltumatuks toimimiseks vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning

relvaplatvorm.“;

8) paragrahvi 833 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.“;

9) paragrahvi 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“ sõnadega „või

lahingumoona“;

10) paragrahvi 833 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide mõisted või täpsustava loetelu ja

liigituse.“;

11) paragrahvi 835 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„Ettevõtjas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle

kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud käesoleva

seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.“;

12) paragrahvi 8323 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kellel on täidetud käesoleva seaduse § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded“ tekstiosaga „kelle suhtes ei ole tuvastatud

käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse

kaitse lepingu või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.“;

13) paragrahvi 8324 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea läbima isik, kellel on

käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud

kehtiv relvakandmisluba.“;

14) paragrahvi 8325 pealkirja täiendatakse pärast sõna „isikule“ sõnadega „, nõuetele vastavuse

hindamine ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja kord“;

15) paragrahvi 8325 lõiget 3 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Pädevustunnistus tõendab isiku kompetentsust ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.“;

16) paragrahvi 8325 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega sõjarelva,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks vastutavale isikule kvalifikatsiooninõuded, nende hindamise korra ning

pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse andmise tingimused ja korra.

(5) Kui ettevõtja tegeleb sõjarelva, relvasüsteemi, relvasüsteemi laskemoona või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku kvalifikatsiooni käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

sätestatud määruse kohaselt.“;

17) paragrahvi 8325 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Pädevustunnistuse andmise, pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise ja duplikaadi eest

tuleb tasuda riigilõiv.

3

(52) Pädevustunnistuse andmisel hindab pädevustunnistuse andja vastutava isiku

kvalifikatsiooni.

(53) Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat. Pädevustunnistuse kehtivust võib

isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et isiku töövaldkonnas nõutav

kompetentsus ei ole muutunud.

(54) Pädevustunnistuse omaja peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma erialasest

täiendusõppest. Täiendusõpe kestab vähemalt kuus akadeemilist koolitustundi ja peab

seonduma pädevustunnistuse valdkonnaga. Täiendusõppeks loetakse ka täienduskoolitusel

lektorina esinemine. Täiendusõppe läbimine on pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise

eelduseks.“;

18) paragrahvi 8328 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „osutajale“ tekstiosaga „,kellel on

juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva laskemoonale, lahingumoonale ja nende

olulistele osadele või nendega seotud teabele“;

19) paragrahvi 8328 lõikes 3 asendatakse sõnad „kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat“

sõnadega „riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel kehtiv riigisaladusele

juurdepääsu luba või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat“;

20) paragrahvi 8328 lõikes 5 asendatakse sõna „tähtsa“ sõnadega „tähtsust omava“;

21) paragrahv 8329 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav järgmised andmed, mis võimaldavad kontrollida

käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud asjaolude esinemist:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) elukohtade andmed;

8) perekonnaseis;

9) lähedaste isikute andmed;

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanuna osalemise

andmed.“;

22) paragrahvi 8329 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ettevõtja esitab tegevusloa andjale nimekirja ettevõtja töötajate, alltöövõtjate ja teenuse

osutajate kohta, kellel on juurdepääs sõjarelvadele, relvasüsteemidele, sõjarelva

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.“;

23) paragrahvi 8333 lõike 1 punktid 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi või selle olulise osa ümbertegemine teenuse

osutamisena;

4

3) sõjarelva, selle olulise osa, relvasüsteemi, selle olulise osa, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona vedamine;

4) relvasüsteemi või selle olulise osa valmistamine;“;

24) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud teenust osutava ettevõtja suhtes, kellele

on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba, ei kohaldata käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuet, kui tegu on ühekordse teenuse osutamisega.“;

25) paragrahvi 8347 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjarelva võib soetada ka isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või

6 sätestatud tegevusluba. Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil,

nendele sobiva laskemoona tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“;

26) paragrahvi 8349 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja selle oluline osa“ sõnadega „, selle oluline

osa, relvasüsteem või selle oluline osa“;

27) paragrahvi 8349 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „osade,“ sõnadega „relvasüsteemi,

selle oluliste osade, sõjarelva“;

28) paragrahvi 8350 pealkirjas ja §-s 8350 asendatakse sõna „laskemoona“ sõnaga „sõjarelva

laskemoona“;

29) paragrahvi 8351 lõikes 1 asendatakse sõna „ja“ sõnadega „, relvasüsteemi ja sõjarelva“;

30) paragrahvi 8352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõjarelva, relvasüsteemi ja sõjarelva laskemoona võivad vedada sõjarelvi omav

valitsusasutus ja Kaitseliit ning käesoleva seaduse §8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud

tegevusluba omav ettevõtja ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“;

31) paragrahvi 8352 lõiget 2 ning lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„ettevõtja“ sõnadega „ja sama paragrahvi lõikes 31 nimetatud ettevõtja“;

32) paragrahvi 88 lõikes 1 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti ametnik“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveamet“;

33) paragrahvi 88 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse alusel sõjarelvi, nende olulisi osasid ja

laskemoona käitlevate isikute üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet

sõjarelva laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja nende käitlemiskoha üle teostab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;

34) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 48 järgmises sõnastuses:

„(48) Kui ettevõtja, kes tegeleb laskemoona või lahingumoona käitlemisega, vastutava isiku

kvalifikatsiooni on hinnatud lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on

5

antud sellekohane pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab

relvaseaduse alusel antavat pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni.“.

§ 2. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4181 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ sõnadega „sõjarelva, selle

olulise osa ja sõjarelva laskemoona ning“;

2) paragrahvi 4182 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „sõjalise otstarbega“ sõnadega „sõjarelva“.

§ 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ja 4181“

tekstiosaga „, 4181 ja 4182“.

§ 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) lõhkematerjali käitleval ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva

laskemoona või lahingumoona valmistamiseks või hoidmiseks ning loamenetluses on hõlmatud

käesoleva seaduse tegevusloa kontrolliesemes olevad nõuded.“;

2) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste

rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu

koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses,

mis ei ületa 900 kilogrammi;“;

3) paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitamisluba, kui seal käideldakse lõhkeainet

sisaldavat laskemoona või lahingumoona, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase

käitamisloa kontrolliesemes olevad nõuded.“.

§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutseva vastutava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 130 eurot.

(4) Pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot.

(5) Pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot.“.

6

§ 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses:

„61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitlev

teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See

teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.

§ 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Strateegilise kauba seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse teise lausega „Käesolevas seaduses reguleeritakse Euroopa

Kaitsefondi meetmes osalemiseks tagatise andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177) alusel.“;

2) Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72 järgmises sõnastuses:

„72. peatükk

Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

§ 837. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

(1) Kaitseministeerium võib anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või

selle üksuse kontrolli all olevale strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelevale

juriidilisele isikule tema taotluse alusel tagatise Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või

toetuse saamiseks.

(2) Tagatis sisaldab kinnitust, et Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle

üksuse kontrolli all olev juriidiline isik vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimusele.

(3) Mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena käsitatakse käesoleva peatüki tähenduses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artikli 2 punktis 24 nimetatud üksust.

(4) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa

Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse

menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu.“.

§ 8. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn .….2024

7

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse

eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

2022. aastal muutunud julgeolekuolukorra tõttu on vajadus tugevdada kaitsetööstust

päevakorralisem kui kunagi varem. Eesti kaitsetööstuspoliitika kohaselt moodustab

kaitsetööstus suure osa riigi kaitsevõimest. Seda nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. On oluline, et

kehtiv õiguskord suudaks vastata julgeolekuohtudele ning võimaldaks oma riigi ja

rahvusvahelise koostööga tugevdada ühist kaitsevõimet. Selleks on vaja, et Eesti õigusruumis

saaksid nii Eesti kui ka välismaised ettevõtjad teha ühist koostööd, ilma et seda takistaks liigne

halduskoormus.

Riigi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti.

Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud teravalt välja Euroopa kaitsetööstuse kitsaskohad,

milleks on suuremahulisest konventsionaalsest sõjalisest konfliktist tulenev relvastuse ja

laskemoona nõudluse kasv ning puudujääk Euroopa riikide sõjalistes varudes.

Praegu püüab Euroopa kaitsetööstus kiirelt kohaneda muutunud julgeolekuolukorraga ja seda

toetab ka eri meetmetega Euroopa Liit (edaspidi ka EL). Eesti kaitsetööstusel peab olema

võimalus selle muutusega kaasas käia.

Selleks et kaitsetööstus saaks nõutava eesmärgi poole jõudsalt edasi liikuda, on vaja välja

töötada ettevõtjate kaasamise võimalused. Kehtivate õigusnormide alusel ei ole võimalik

tegevusluba taotleda ettevõtjal, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Euroopa Liidu või NATO

liikmesriigi kodanik. Eelnõuga planeeritakse laiendada nende isikute ringi, kes saavad

tegevusluba taotleda, ja automaatselt välistatakse ainult need isikud, kelle suhtes on Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud

relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Muudatuse eesmärk

ei ole uusi reegleid välja töötada, vaid olemasolevaid reegleid täpsustada, kuna eelmise

seadusemuudatusega piirati liigselt ka Eesti ja Euroopa Liiduga heades suhetes olevate riikide

ettevõtjate võimalusi Eesti kaitsetööstuses osaleda.

Lisaks muudetakse eelnõuga relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduses dubleeritud loakohustuse

menetlust. Kuna nende kahe seaduse alusel nõutavad tegevus- ja käitamisloa kontrolliesemed

on sarnased, ei ole ettevõtjalt vaja nõuda mõlema seaduse alusel loa omamist.

Lõhkematerjaliseaduses nähakse ette erisused, et kui relvaseaduse alusel on vajalik luba

olemas, siis lõhkematerjaliseaduse alusel seda enam taotlema ei pea.

Tulenevalt kaitsetööstuse arenemisega, sealhulgas sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona tootmisega seotud julgeolekuohtudest, tekib vajadus täiendavalt tagada riigi

julgeoleku seisukohalt tundliku teabe töötlemine. Selleks muudetakse riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seadust ning lisatakse uus salastamisalus.

Strateegilise kauba seaduse muutmise eesmärgiks on arendada Eesti kaitsetööstuse

rahvusvahelist konkurentsivõimet ja luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja

arendustegevuseks rahalise toetuse saamiseks.

2

Relvaseaduse alusel antakse sõjarelvi, laskemoona ja lahingumoona käitlevale isikule, kellel on

vajalik kvalifikatsioon vastav pädevustunnistus,. Pädevustunnistuse andmise, kehtivuse

pikendamise ja duplikaadi eest tuleb tasuda riigilõiv, seega on vajalik muuta täiendada

riigilõivuseadust vastavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse relvaseadust (edaspidi ka RelvS), karistusseadustikku (edaspidi ka KarS),

kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi ka KrMS), lõhkematerjaliseadust (edaspidi ka LMS),

strateegilise kauba seadust (edaspidi ka StrKS), riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust

(edaspidi ka RSVS) ja riigilõivuseadust (edaspidi ka RLS).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Elise Saar

([email protected]) ja kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Marion Saarna-

Kukk ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.1

Enne eelnõu ettevalmistamist koostati väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), mille raames

kaasati Kaitsevägi, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei-

ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liit ning kaitsetööstusettevõtted.

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise tulemused võeti eelnõu koostamisel arvesse ning

esitatud eelnõu vastab eelnevalt koostatud VTK-le.3 VTK-d ei esitatud teadmiseks Riigikogule.

Eelnõu koostamisel tuginetakse muu hulgas riikide relvaseaduse ja sõjarelvade regulatsioonide

võrdluse ning praktika analüüsile, mille on teinud VTK raames advokaadibüroo Sorainen.

Analüüsis võrreldi Eesti, Läti, Soome ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käsitlemist nimetatud riikide õiguses ja halduspraktikas.

Eelnõu koostamisel võeti aluseks järgmised seaduste redaktsioonid:

1) relvaseadus ‒ RT I, 06.07.2023, 12;

2) karistusseadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 40;

3) kriminaalmenetluse seadustik ‒ RT I, 06.07.2023, 49;

4) lõhkematerjaliseadus ‒ RT I, 04.01.2021, 9;

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, täpsemalt punktiga 1.1.6. –

https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download. 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

(kaitsetööstuse tugevdamine) - Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus (kaitsetööstuse tugevdamine) – EIS (valitsus.ee). 3 HÕNTE § 42 lg 2.

3

5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ‒ RT I, 07.03.2023, 10;

6) strateegilise kauba seadus ‒ RT I, 12.02.2020, 7;

7) riigilõivuseadus ‒ RT I, 30.04.2024, 7.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ja tagada Eestis konkurentsivõimeline

keskkond kaitsetööstusele.

Eelnõu koostamisel on arvesse võetud ettevõtjate kogemusi asjakohaste õigusnormide

rakendamisel ning seaduse muudatustega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust tegevus- ja

käitlemislubade taotlemisel ja menetlemisel. Eelnõu väljatöötamisel on silmas peetud järgmisi

erieesmärke:

• võimaldada anda tegevusluba ka Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes olevate

kolmandate riikide ettevõtjatele, mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO

või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud;

• võimaldada osutada relvade, laske- ja lahingmoona veoteenust selliselt, et tegevusluba

ei nõutaks ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud ja osutab veoteenust Eestis

ühekordselt;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba;

• vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui

ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba;

• võimaldada toota sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid ja muid tooteid relvaseaduse

alusel nõutava tegevusloata, kui neile tootmise käigus ei paigaldata sõjarelva;

• muuta taustakontrolli tegemine ökonoomsemaks nii ettevõtjatele kui ka

valitsusasutustele, kes taustakontrolli tegemisega kokku puutuvad;

• täiendada kriminaalmenetluse alustamise välistavaid asjaolusid, et isikud saaksid

Politsei- ja Piirivalveametile loovutada ebaseaduslikus valduses olevaid sõjarelvi;

• võimaldada paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud töötlussüsteemis ning seda

teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse ja teadmisvajadusega isikud;

• luua soodsamad tingimused innovatsiooniks ja arendustegevuseks rahalise toetuse

saamiseks ning sellest tulenevalt täiustada Euroopa Kaitsefondis osalemiseks riikliku

tagatise andmist;

• täiendada riigilõivuseadust uute alustega, mis on seotud pädevustunnistuse andmisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu § 1. Relvaseaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse relvaseaduse muutmine.

4

Punkt 1. Eelnõuga võetakse läbivalt kasutusele relvasüsteemi mõiste – „Relvasüsteem on

sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks

vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm“.

Kaitsetööstus areneb jõudsatel sammudel ning turule tuuakse pidevalt uusi tooteid ja

tehnoloogiaid. Selle tulemusel on vaja kaasajastada ka seaduses nimetatud sõjarelvi ning nende

erinevaid kombinatsioone ja moodustusi, mida võib kutsuda süsteemiks. Tänapäeval ei saa

samastada relvasüsteemi mõistet sõjarelvaga, kuivõrd relvasüsteem ei koosne ainuüksi

sõjarelvast. Relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks on vaja ka teisi osasid nagu sihtimis- ja

tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm. Relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses

loetakse nii maismaa-, õhu- ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik

kinnitada sõjarelva. Relvasüsteemi osad ja olulised osad on loetletud RelvS §-is 833 lõike 3

alusel sätestatud määruses.

Teiseks täpsustakse, et 111. peatükis mõistetakse laskemoona all just sõjarelva laskemoona,

ning täiendus on viidud sisse, et eristada seda tsiviilkäibes kasutatavast laskemoonast.

Tulenevalt eelnevast asendatakse terves peatükis sõnad „sõjarelv, laskemoon“ ja „sõjarelvad,

laskemoon“ sõnadega „sõjarelv, relvasüsteem, sõjarelva laskemoon“ vastavas käändes.

Punktis 2 asendatakse mõiste „sõjalise otstarbega laskemoon“ mõistega „sõjarelva laskemoon“

– mõlemad eelnimetatud mõisted on seaduses kasutusel, kuid tegelikult on neil sama tähendus,

seega parema õigusselguse nimel need ühtlustatakse ning asendatakse „sõjarelva

laskemoonaga“.

Punktis 3 täpsustatakse sõjarelva mõistet seoses relvasüsteemiga ehk teisisõnu ei ole

relvasüsteem sõjarelv vaid sõjarelv on üks osa relvasüsteemist. Uue määratluse kohaselt on

sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud,

valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. (Vt ka punkti 1

selgitust).

Punktis 4 täiendatakse RelvS §-i 66 lõiget 2. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi kohaldatakse RelvS-is

EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut ka Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi ka EMP)

ning Šveitsi Konföderatsiooni suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet rakendatakse RelvS-i

tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt. RelvS-i § 66 lõikes 2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP

eraldi esile toodud, kuid Šveitsi ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja § 8334 punktis 1 on

loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi Konföderatsioon. Seega täiendatakse selguse huvides

RelvS §-i 66 lõiget 2 ka Šveitsi Konföderatsiooniga.

Punktiga 5 täiendatakse RelvS §-i 67 lõiget 1 punkti 1, muudatuse sisu ja eesmärk on sama,

mis on kirjeldatud eelnõu eelmises punktis.

Punktiga 6 tunnistatakse § 833 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. Raketisüsteemi ei loeta eraldi

sõjarelvaks, vaid liigitatakse tulenevalt selle omadustest raskerelva alla.

Punktiga 7 täiendatakse relvaseadust relvasüsteemi mõistega, mille kohaselt relvasüsteem on

sõjarelva või mitme sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks

vajalike osadega, sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

Relvaplatvormiks loetakse näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv paigutatakse. (Vt ka

punkti 1 selgitust).

5

Punktiga 8 muudetakse § 833 lõikes 21 sõjarelva laskemoona definitsiooni. Selle sätte

jõustumisel ei hõlma sõjarelva laskemoona definitsioon enam komponentide loetelu, sest

komponentide loetelu sätestatakse RelvS § 833 lõikes 3 viidatud määruses. Uue sõnastuse

kohaselt on sõjarelva laskemoon spetsiaalselt sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon.

Punktiga 9 asendatakse § 833 lõike 22 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „padruni“

sõnadega „või lahingumoona“, sest hetkel kehtiv sõnastus on eksitav.

Punktiga 10 muudetakse RelvS-i § 833 lõike 3 alusel antavat volitusnormi sõnastust. Uue

sõnastuse alusel on võimalik sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona ning nende

osasid ja olulisi osasid eristada. Volitusnormi täpsustamine aitab tagada õigusselgust

sõjarelvade, laskemoona või lahingumoona ning nende oluliste osade liigitamisel ning vastavalt

sellele lihtsustab RelvS-i alusel antavate lubade menetlemist.

Punktides 11 ja 12 sätestatud muudatuse eesmärk on võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka

neil ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi

kodanik.

Muudetavad sätted puudutavad olulise osaluse omandamist ning ka isikuid, keda võib valida

ettevõtja juhiks. See isik peab vastama järgmisetele nõuetele: tema suhtes ei ole tuvastatud

RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning ta on:

1) Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või

2) NATO liikmesriigi kodanik või

3) OECD liikmesriigi kodanik või

4) sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse

lepingu või

5) muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud

nõusoleku käesoleva lõike punktidest 1–4 erandi tegemiseks.

Kehtiva RelvS-i sätte sõnastus on endaga kaasa toonud olukorra, kus koostöö ei ole välistatud

mitte ainult agressorriikidega, vaid piirang laieneb kõikidele isikutele väljaspool NATO ja

Euroopa Liidu liikmesriike. Sellised isikud on muu hulgas Singapurist, Ukrainast, Austraaliast

ja Iisraelist pärit ettevõtjad, kellega soovitakse koostööd teha.

RelvS § 40 lõike 1 punktides 5‒8 arvesse võetavad asjaolud on järgmised:

• kas juriidilise isiku aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku

juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik on karistatud Eestis riigivastase kuriteo

eest või inimsusvastase või rahvusvahelise julgeoleku vastase kuriteo eest, välja arvatud

karistusseadustiku §-des 245, 247 ja 249 sätestatud kuriteod, sõltumata sellest, kas need

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

• on toime pannud inimsusvastase või sõjakuriteo või alust arvata, et ta on seda teinud;

• kuulub kuritegelikku või terroriühendusse või et ta on toime pannud või võib toime

panna terrorikuriteo või et ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või

rahapesuga;

• võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

6

Eelnõuga jäetakse loetelust välja RelvS-i § 40 lõike 1 punktis 9 sätestatud tingimus, mille

kohaselt välistatakse loa saamise võimalus juriidilistel isikutel, kelle aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei

ole Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik.

Vajadus tugevdada riigi julgeolekut ei ole vähenenud ja seda aitab tagada eelkõige

kaitsetööstuse arengu soodustamine. Muudatuse eesmärk on võimaldada nendel välismaistel

ettevõtjatel, kes on Eesti ja Euroopa Liiduga sõbralikes suhetes, panustada Eesti kaitsetööstusse

ning teha mitmekülgset rahvusvahelist koostööd. Lisaks on eesmärk soodustada Eesti

uuenduslikus ja turvalises ärikeskkonnas uute äriühingute teket.

Eelnõuga parandatakse muu hulgas üks ilmselge ebatäpsus. Kehtiva redaktsiooni sätte

sõnastuse kohaselt võib ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning

ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kes on täitnud RelvS-i § 40

lõike 1 punktides 5‒9 ja lõikes 11 sätestatud nõuded. Viidatavas RelvS-i § 40 lõikes 1 on

nimetatud asjaolud, mis välistavad juriidilisele isikule soetamis- ja relvaloa andmise.

Grammatilise tõlgendusmeetodi järgi on eespool nimetatud sätted seotud selliselt, et RelvS-i

§-s 835 puudutatud isik pidi vastama RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5–9 välistavatele

asjaoludele. Seega muudetakse sätte sõnastust selliselt, et kui isiku suhtes ei tuvastata RelvS-i

§ 40 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud välistavaid asjaolusid, võib talle tegevusloa (ka muude

tingimuste täitmisel) anda.

Punktis 13 sätestatud muudatuse eesmärk on lihtsustada ettevõtja töötajatel teatud tingimustel

tervisekontrolli läbimist ja selle kaudu vähendada ettevõtjate halduskoormust. Eelnõuga

täiendatakse RelvS-i § 8324 lõikega 51, mille kohaselt ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel

on kehtiv relvaluba. Lisaks ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on kehtiv Kaitseliidu

relvakandmisluba, kuivõrd Kaitseliidu relvakandmisloa eeldus on samuti tervisekontrolli

läbimine (kontrolli raames käiakse nii psühhiaatri kui perearsti juures). Seega läbitakse

samasisuline kontroll, mistõttu oleks isikule koormav nõuda temalt kahe sarnase sisuga

tervisekontrolli läbimist.

Praegu kehtiv nõue on praktikas dubleeriv, s.o kehtiva sätte kohaselt peab tervisekontrolli

tegema töötervishoiuarst. Puudutatud isikute terviseseisundi vastavuse tõendamiseks nähakse

ette võimalus tõendada enda terviseseisundit kehtiva relvaloaga, mille eelduseks omakorda on

perearsti väljastatud kehtiv tervisetõend.

Vastavalt RelvS-i § 351 lõikele 21 kehtib tervisetõend relvaloa taotlemisel tehtud terviskontrolli

läbimise kohta kuni viis aastat ja relvaluba kehtib vastavalt nii kaua, kuni kehtib tervisetõend.

Kuigi tervisenõuded on sätestatud eri seaduste alusel ja selleks nähakse ette eraldiseisvad

terviseseisundi hindamised, kattuvad nende nõuded enamjaolt ning seetõttu piisab edaspidi

ühest tervisetõendist, et vähendada tervishoiusektori töökoormust ja vältida isikute täiendavat

terviseseisundi hindamist.

Eelnimetatud muudatused ei puuduta TTOS §-st 131 tulenevaid nõudeid, millest tulenevalt on

jätkuvalt kehtiv kohustus tööandjal korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja

tööle asumisest arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul.

Punktides 14–17 täiendatakse seadust sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks vajaliku vastutava isiku

pädevuse hindamise ja vastava pädevustunnistuse andmise sätetega.

Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona käitleva ettevõtte vastutava

spetsialisti nõuete jaoks on vaja välja töötada omaette pädevuse tõendamise kord. Vastutav isik

7

teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma pädevusse kuuluval tegevusalal tööd ja vastutab selle

eest. Ainuüksi LMSi-kohane pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik on pädev vastutama

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemise eest.

Kehtivate nõuete kohaselt peab moona käitlevas ettevõttes olema määratud vastutav isik, kes

tagab ohutuse ja nõuete täitmise. Sellel isikul peavad olema oma töö eripärale vastavad

teadmised ja oskused ehk kvalifikatsioon.

Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-s sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali

käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud

eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka

vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

Punktiga 14 täiendatakse §-i 8325 sätte pealkirja. Uue sõnastuse kohaselt käsitleb § 8325

nõuetele vastavuse hindamist ning pädevustunnistuse andja ja pädevustunnistuse

andmise tingimusi ja korda.

Punktiga 15 täiendatakse pädevustunnistuse eesmärgi ja sisu võrra, uue sõnastuse kohaselt

tõendab pädevustunnistus isiku kompetentsust ja annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel

märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.

Punktiga 16 muudetakse RelvS-i § 8325 lõike 4 volitusnormi sõnastust, mille kohaselt

kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse

andmise tingimused ja korra.

RelvS 8325 lõikes 5 tehtav muudatus tuleneb vajadusest hinnata laske- ja lahingumoona

käitlemisega tegeleva ettevõtja vastutava isiku kvalifikatsiooni kooskõlas relvaseaduse alusel

väljatöötatud nõuetega.

Punktis 17 täiendatakse RelvS-i § 8325 nelja lõikega. Neist esimeses on sätestatud, et

pädevustunnistuse andmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eest tuleb tasuda

riigilõiv. Riigilõivu määrad on sätestatud riigilõivu seaduses.

Lõikes 52 sätestatakse, et pädevustunnistuse andja hindab vastutava isiku kvalifikatsiooni.

Vastavad kvalifikatsiooninõuded ning pädevustunnistuse andja kehtestatakse ministri

määruses.

Lõikes 53 sätestatakse pädevustunnistuse kehtivusaeg, mis on viis aastat, mida saab

tingimustele vastamisel pikendada. Pädevustunnistuse andmise kord on analoogne

lõhkematerjaliseaduses sätestatud pädevustunnistuse kohta käivate sätetega.

Lõikes 54 sätestatakse kohustus, et isik, kellel on pädevustunnistus, peab selle pikendamiseks

läbima kord viie aasta koolituse või ise esinema lektorina koolitusel. Nõue on vajalik, et

vastutav isik oleks kursis oma valdkonnas toimuvaga ning seeläbi muuhulgas ka teadlik

võimalikest uutest riskidest ja ohtudest ning nende maandamiseks vajalikest tegevustest.

8

Punktiga 18 täiendatakse RelvS-i § 8328 lõike 1 punkti 3 sõnastust. See muudatus on seotud

taustakontrolli nõuete täpsustamisega.

Kehtiva seaduse kohaselt tehakse taustakontrolli kõikidele ettevõtja töötajatele ja

alltöövõtjatele. Ettevõtja peab ka igasuguste tugiteenuste raames tegema igale alltöövõtjale

taustakontrolli, sealhulgas nendele isikutele, kes ei puutu kokku sõjarelvade, lahingumoona ja

laskemoona ega nende oluliste osadega, ning nendele isikutele, kes osutavad teenust

alltöövõtuna.

Kui eelnõukohane seadus jõustub, ei pea enam tegema taustakontrolli nendele ettevõtja

töötajatele, alltöövõtjale ja teenuse osutajale, kes ei puutu kokku sõjarelvade, relvasüsteemide,

sõjarelva laskemoona või lahingumoona käitlemisega või sellega seonduva teabega.

Kavandatav kaitsetööstuspargi loomine toob juurde uusi ettevõtjaid ja töötajaid, suurendades

taustakontrolli tegevate riigiasutuste töökoormust (Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet). Seetõttu nähakse kavandatava muudatusena ette taustakontrolli tegemine

ainult nendele ettevõtja, alltöövõtja ja teenuse osutaja töötajatele, kellel on vahetu kokkupuude

sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona tootmise, käitlemise ning sellega seonduva teabega,

et kokkuvõttes taustakontrolliga kaasnevat töökoormust vähendada.

Punktiga 19 täpsustatakse seadusandja mõtet – RelvS-i § 8328 lõikes 3 on sätestatud, et Politsei-

ja Piirivalveamet võib loobuda selle isiku tausta kontrollimisest, kellel on kehtiv

juurdepääsuluba või -sertifikaat. Kuna sõnastusest ei selgu, millist juurdepääsuluba

või -sertifikaati mõeldakse, täiendatakse seadust viitega riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seadusele.

Varasema redaktsiooni4 seletuskirjas on öeldud: „Taustakontrolli ei pea tegema isiku kohta, kes

on läbinud julgeolekukontrolli riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse kohaselt ja kellel

on kehtiv juurdepääsuluba või -sertifikaat.“ Seega muudetakse eelnõuga sätte sõnastust

selliselt, et see vastaks seadusandja mõttele.

Tegemist on tegevusloa andja jaoks kaalutlusnormiga, mille puhul ta saab otsustada, kas

kontrollida uuesti isiku tausta, kellele on väljastatud riigisaladuse luba, või mitte. Ettevõtja peab

siiski ka selle isiku andmed esitama koos teiste isikute andmetega (§ 8328 lõige 3).

Taustakontrolli tehakse isikute kohta esimest korda siis, kui ettevõtja soovib hakata käitlema

sõjarelvi, laskemoona või lahingumoona ning esitab selleks tegevusloa andjale (PPA või TJA)

taotluse tegevusloa saamiseks. Hiljem kontrollitakse isikuid uuesti, kui ettevõtja esitab viie

aasta möödudes uue taotluse uue tegevusloa saamiseks. See tähendab, et taustakontroll on

perioodiline. Samas võib PPA kontrollida kõiki nimetatud isikuid ka muul ajal (tegevusloa

kehtivuse ajal), kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on tema tööloleku ajal või

enne tööleasumist5 ilmnenud asjaolud, mis oleksid välistanud tema töölevõtmise (§ 8328

4 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I,

29.06.2018, 3. – https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018003. Vt ka relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse,

lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 615 SE, lk 57 –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/. 5 Isiku ja ettevõtja vahel kokkuleppe sõlmimise järel võib jääda aeg, mil isik on küll ettevõtjaga seotud, kuid ta ei

ole veel tööle asunud (näiteks on kokku lepitud, et ta asub tööle kolme kuu pärast). Ettevõtja esitab seejärel isiku

kohta seadusega nõutavad andmed, mille põhjal tehakse taustakontroll. Pärast seda jääb veel aeg, kui tulevane

töötaja veel ei tööta ettevõtja juures, kuid ta on ettevõtjaga seotud. Kui selle perioodi jooksul ilmneb asjaolusid,

mis välistaks isiku töölevõtmise, on PPAl õigus teha nn järelkontroll.

9

lõige 4). Need kahtlused saavad tekkida PPAle esitatud vihje põhjal või seoses mõne kuriteo

või muu sellise uurimisega. Kui isik lahkub töölt, siis tema tausta enam ei kontrollita.

Punktiga 20 täpsustatakse seadusandja mõtet – enne käesoleva eelnõu jõustumist tuli § 8328

lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks edastada tähtis teave Politsei- ja Piirivalveametile.

Täpsustatakse, et oluline on esitada tähtsust omav teave, mitte lihtsalt tähtis teave.

Punktiga 21 täiendatakse 8329 lõikes 2 kontrollitavate isikuandmete loetelu. Enne käesoleva

eelnõu jõustumist on lõikes 2 sätestatud ka „muud andmed“, mida taustakontrolli raames

kontrollitakse. Kuivõrd taustakontrolli teostamine on isikuandmeid ja põhiõigusi riivav, tuleb

seaduses piiritleda ja selgelt välja tuua, milliseid andmeid kontrollitakse. Seega tuuakse lõikes

2 välja taustakontrolli raames kontrollitavad andmed, milleks on:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;

3) sünnikoha riik, maakond, vald ja linn;

4) varem kasutatud nimed, sealhulgas neiupõlvenimi, ja nende muutmise põhjused;

5) sidevahendite andmed, nagu telefoninumber, e-posti aadress, kasutajanimi;

6) passi või ID-kaardi andmed;

7) elukohtade andmed;

8) perekonnaseis;

9) lähedaste isikute andmed;

10) hariduskäigu andmed;

11) varasemate töökohtade andmed;

12) andmed nii Eestis kui ka välisriigis läbitud kaitseväeteenistuse ja sõjalise väljaõppe kohta;

13) kriminaal- või väärteokaristuste andmed, sõltumata nende määramise ajast;

14) toimuva kriminaal- või väärteomenetluse andmed;

15) kriminaalmenetluses kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanuna osalemise

andmed.“.

Punktiga 22 täiendatakse §-i 8329 lõikega 7. Uue sõnastuse kohaselt peab ettevõtja esitama

tervikloetelu isikutest, kes puutuvad sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona või sellega seonduva teabe kokku. Ettevõtja esitab nimekirja tegevusloa andjale.

Muudatus on seotud taustakontrolli tegemisega. Selle muudatuse tulemusel väheneb

eelduslikult nende isikute hulk, kellele kontrolli tuleb teha. Kui näiteks ettevõttes töötab

inimene, kellel ei ole võimalik pääseda juurde sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona, nende olulistele osadele või nendega seotud teabele, siis puudub ka vajadus selle

isiku kontrollimiseks. Siinkohal peab aga ära märkima, et see on ettevõtja vastutus, et vastava

loata isikutel reaalselt ka selline juurdepääs puuduks.

Punktiga 23 RelvS-i § 8333 lõike 1 punktid 2–4 sõnastatakse ümber kuna kasutusele tuleb ka

„relvasüsteemi“ ja „sõjarelva laskemoona“ kasutusele võtmisega.

Teiseks täpsustatakse punktides 2–4, et tegevusluba on vaja ainult juhul, kui nt parandatakse

veetakse või ehitatakse ümber tervikut või olulist osa. See tähendab, et näiteks mitte olulise

osa parandamiseks, vedamiseks vms ei ole vaja tegevusluba taotleda.

Punkti 4 uue sõnastuse kohaselt peab tegevusluba olema relvasüsteemi või selle olulise osa

valmistamiseks.

Senine sõnastus „sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv“ jätab kaheti tõlgendamise võimaluse ja tegevusluba on taotlenud ka

10

need ettevõtjad, kes tegelikult oma tootmisprotsessi käigus sõjarelva, selle olulise osa,

laskemoona või lahingumoonaga kokku ei puutu.

Uue relvasüsteemi definitsiooni kohaselt moodustabki sõiduk, veesõiduk, õhusõiduk või muu

toode, millele paigaldatakse sõjarelv, kokku relvasüsteemi.

Muudatusega täpsustatakse seadusandja esialgset mõtet, et tegevusluba peavad taotlema ainult

need ettevõtjad, kelle tootele juba tootmisprotsessi käigus paigaldatakse sõjarelv või selle

oluline osa ehk et moodustub relvasüsteem ning tegevusluba ei pea taotlema need ettevõtjad,

kes toodavad tooteid, millele toote valmistamise käigus sõjarelva või selle olulist osa ei

paigaldata, aga selle paigaldamise võimalus on olemas. Muudatuse eesmärk on vähendada

nende ettevõtjate halduskoormust, kes ise tootmisprotsessis sõjarelvade ning laske- või

lahingumoona käitlemisega kokku ei puutu.

Varem on esinenud olukordi, kus laevu valmistav ettevõtja ei ole saanud laeva täielikult valmis

ehitada, sest tal puudus sõjarelvade käitlemiseks vajalik tegevusluba.6 Täpsustava muudatuse

tulemusel tulevikus selliseid olukordi enam tekkida ei tohiks.

Punktiga 24 täiendatakse paragrahvi 8333 lõikega 31.

Paragrahvi 8333 lõike 3 kohaselt peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kellel on mõnes teises

Euroopa Liidu liikmesriigis antud tegevusluba. Tegevusluba nõutakse ka juhul, kui on tegu

ajutise tegevusega.

Ühekordse veoteenuse erand on mõeldud ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond ja äriplaan ei näe

ette Eesti Vabariigi territooriumil veoteenust osutada ning satub siia juhuslikult vedu

korraldama. Näitlikustades on tegemist olukorraga, kus Saksamaa transpordiettevõtja veab

Eestisse (või transiidina Eestist läbi) sõjarelvi, selle laskemoona või lahingumoona ning

tõenäoliselt ei satu enam siin sellist tegevust osutama. Sellisel juhul, kus ettevõtja on

ühekordselt sattunud Eesti territooriumile, pole otstarbekas temalt tegevusluba nõuda. Küll aga

on sellisel ettevõtjal kohustus organiseerida Eestis vedamise ajaks relvastatud turvaettevõtja

eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5 viidatud määruse kohaselt, et tagada veose julgeolek.

Tegevusluba tuleb taotleda ka siis, kui tegemist on ajutise tegevusega. Ajutine tegevus võib

hõlmata ka teenuse osutamist pikema perioodi jooksul, mistõttu on sel juhul tegevusloa

nõudmine põhjendatud. Ühekordse teenuse osutamise puhul ei ole aga tegu ettevõtja

põhitegevusega Eesti territooriumil ning sel juhul oleks tegevusloa taotlemine ettevõtjale

ebaproportsionaalselt koormav võrreldes teenuse osutamise mahuga.

Punktiga 25 muudetakse RelvS § 8347 lõiget 4. Muudatuse kohaselt võib sõjarelva soetada ka

isik, kellel on käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktis 2, 4 või 6 sätestatud tegevusluba.

Ettevõtja võib soetada sõjarelvi nende ümbertegemise eesmärgil, nendele sobiva laskemoona

tootmisel selle testimiseks või relvasüsteemi valmistamiseks.“

Enne käesoleva eelnõu jõustumist võis RelvS § 8347 lg 4 kohaselt sõjarelva soetada RelvS § 25

lõikes 2 nimetatud isik üksnes nende ümbertegemise eesmärgil või valmistatavale või

ümbertehtavale sõidukile, veesõidukile, õhusõidukile või muule tootele paigaldamise

eesmärgil. See säte oli liialt piirav nii isikute ringi suhtes kui ka tegevuste suhtes, milleks

sõjarelva võib soetada. Loogiline oleks, et need ettevõtjad, kellel on tegevusluba, võivad ka

6 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri, 615 SE, lk 62. – https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-b7dd-

7cb83f3f753b/Relvaseaduse,%20strateegilise%20kauba%20seaduse,%20l%C3%B5hkematerjaliseaduse%20ja%

20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(615%20SE%20III)/.

11

põhjendatud juhul sõjarelva soetada – näiteks juhul, kui ettevõtja valmistab relvasüsteeme

(paigaldab relvaplatvormile sõjarelvi) või juhul, kui tootja valmistab sõjarelva laskemoona, on

tal vaja ka sõjarelva jaoks toodetavat laskemoona katsetada.

Punktides 26–29 tehtavad muudatused on seotud mõistete ühtlustamisega – asendatakse sõna

„laskemoona“ sõnadega „sõjarelva laskemoona“ ning täiendatakse mõistega „relvasüsteem“.

(Vt punkti 1 selgitust).

Punktidega 30 ja 31 täiendatakse RelvS-i § 8352 lõikeid 1, 2 ja 3 täpsustusega, et sõjarelvi,

relvasüsteeme ja sõjarelva laskemoona ning lahingumoona võib vedada ka ühekordset teenust

osutav ettevõtja, kes on registreeritud väljaspool Eestit ja kellele ei ole relvaseaduse alusel antud

tegevusluba.

Praktikas on tekkinud probleem sõjarelvade, nende laskemoona või lahingumoona vedudega.

On juhuseid, kus Eestisse (näiteks Kaitseväele) või transiitveoga läbi Eesti veab sõjarelvi,

laskemoona või lahingumoona mõni välismaine transpordiettevõtja, kellel ei ole relvaseaduse

kohast tegevusluba. Sellistel puhkudel on ebamõistlik eeldada ja nõuda välismaiselt ettevõtjalt

tegevusluba, kui ta näiteks osutab sellist teenust Eesti territooriumil ühekordselt.

Ühekordse veoteenuse erand on mõeldud ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkond ja äriplaan ei näe

ette Eesti Vabariigi territooriumil veoteenust osutada ning satub siia juhuslikult vedu

korraldama. Näitlikustades on tegemist olukorraga, kui Saksamaa transpordiettevõtja veab

Eestisse (või transiidina Eestist läbi) sõjarelvi, selle laskemoona või lahingumoona, aga tema

põhitegevuse piirkond Eesti ei ole. Kui ettevõtja on ühekordselt sattunud Eesti territooriumile,

pole otstarbekas temalt tegevusluba nõuda. Küll aga on sellisel ettevõtjal kohustus

organiseerida Eestis vedamise ajaks relvastatud turvaettevõtja eskort sarnaselt § 8352 lõikes 5

viidatud määruse kohaselt, et tagada veose julgeolek.

Ühekordse veoteenuse osutamise korral tuleb tagada veose julgestus, et ennetada

julgeolekuriske. Üks riskide maandamise meede on tagada julgestus saatemeeskonna abil ja

ühekordse veoteenuse osutamisel oleks ettevõtjal kohustus tellida Eesti territooriumil

turvaettevõtja eskort. Täpsemad nõuded, kuidas ja mis tingimustel vedusid korraldatakse, on

sätestatud kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“7.

Tegevusluba tuleb taotleda ka siis, kui tegemist on ajutise tegevusega. Ajutine tegevus võib

hõlmata ka teenuse osutamist pikema perioodi jooksul, mistõttu on sel juhul tegevusloa

nõudmine põhjendatud. Ühekordse teenuse osutamise korral ei ole aga tegu ettevõtja

põhitegevusega Eesti territooriumil ning sel juhul oleks tegevusloa taotlemine ettevõtjale

ebaproportsionaalselt koormav võrreldes teenuse osutamise mahuga.

Punktis 32 täpsustatakse §-i 88 lõikes 1 riikliku järelevalve teostajat. Uue sätte sõnastuse

kohaselt on järelevalve teostajaks Politsei- ja Piirivalveamet, mitte vastava asutuse ametnik.

Punktis 33 täpsustatakse riikliku järelevalve teostamist. Uue sätte sõnastuse kohaselt teostab

riiklikku järelevalvet sõjarelvade, nende oluliste osade, sõjarelva laskemoona, käitlevate isikute

üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku järelevalvet laskemoona ja lahingumoona

valmistamise ja hoidmise ning nende käitlemiskoha üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet. Muudatus tehti kuna Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

7 Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“. – https://www.riigiteataja.ee/akt/113072018008.

12

järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja lahingumoona käitlemist, vaid

piirduma ainult laskemoona ja lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Punktis 34 sätestatakse rakendussäte pädevustunnistuse jaoks. Kui ettevõtja, kes tegeleb

laskemoona või lahingumoona käitlemisega, vastutava isiku kvalifikatsiooni on juba hinnatud

lõhkematerjaliseaduses sätestatud korra kohaselt ning talle on antud sellekohane

pädevustunnistus enne 2025.a 1. jaanuarit, kehtib see ja asendab relvaseaduse alusel antavat

pädevustunnistust sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Sellega on tagatud, et isikud, kes juba

tegevusalal töötavad ning kellele on vastav tunnistus antud, ei pea hakkama tegema enne selle

kehtetuks muutumist uut pädevustunnitust. Kui aga selle kehtivusaeg lõppeb, peavad nad

valdkonnas tegutsemiseks saama relvaseaduse alusel antava pädevustunnistuse.

Eelnõu § 2. Karistusseadustiku muutmine

Eelnõu §-s 2 sätestatakse karistusseadustiku muutmine. Eesmärk on luua õigusselgus karistuse

kohaldamisel, millele on juhitud tähelepanu karistusseadustiku kommentaarides.

Karistusseadustiku (KarS) § 418 (tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik

käitlemine), § 4181 (tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona

ebaseaduslik käitlemine) ja § 4182 (sõjarelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik

käitlemine) koosseisud erinevad peamiselt relva ohtlikkuse poolest nii, et iga järgmine

moodustab erikoosseisu eelmise suhtes.

Tsiviilkäibes on keelatud tulirelvad, nende olulised osad ja laskemoon määratud kindlaks

RelvS-i § 20 lõigetes 1 ja 4. Tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks on muu hulgas

automaattulirelvad, raketisüsteemid ja raskerelvad (RelvS-i § 20 lõike 1 punktid 5 ja 7 ning

§ 833 lõike 1 punktid 2–4). RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa

käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele.

Relvaseaduses eristatakse termineid „sõjaväerelv“ ja „sõjarelv“. Sõjaväerelv on ametirelv, mis

on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või -kohustuste

täitmiseks (RelvS-i § 3 lõike 2 punkt 2). Sõjarelv on sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel

otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või

relvasüsteem (RelvS-i § 3 lõige 3). Sõjaväerelvade ja nende laskemoona liigid on täpsemalt

kindlaks määratud kaitseministri 09.07.2018. a määruse nr 9 „Sõjaväerelvade, nende

laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord“ §-s 2. Sõjarelvad on täpsemalt

reguleeritud RelvS-i 111. peatükis ja kaitseministri 10.07.2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade,

laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“.

On tekkinud õiguslik ebaselgus, millises osas on KarS-i § 4182 erinorm KarS-i § 4181 suhtes.

Karistusnorm peab olema selge ja arusaadav nii, et adressaat suudaks ennustada, millise

tegevuse eest võidakse ta võtta õiguslikult vastutusele. Seetõttu on vaja KarS-i § 4181 lõikes 1

selgelt välistada „sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona“ vastutus.

KarS-i 4182 koosseisu eesmärk on kehtestada raskem karistus sõjarelvade ebaseaduslikule

käitlemisele, kuna viimaste ohtlikkus (raketisüsteemid, suurtükid jne) on suurem muudest

tsiviilkäibes keelatud relvadest.

Lisaks asendatakse seoses relvaseaduses „laskemoona“ ja „sõjalise otstarbega laskemoona“

mõistete ühtlustamisega ka KarS-s kasutatud mõisted „sõjarelva laskemoonaga“.

13

Eelnõu § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Paragrahvis 3 sätestatakse kriminaalmenetluse seadustiku muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7 loetelu KarS-i §-ga 4182.

Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 käsitletakse kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid

ning selle paragrahvi lõikes 1 on loetletud juhud, millal kriminaalmenetlust ei alustata – selle

punkti 7 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust juhul, kui tegemist on karistusseadustiku §-des

414, 415, 418 ja 4181 sätestatud kuritegudega ning isik loovutab vabatahtlikult ebaseaduslikus

valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine.

Praegu puudub KrMS-ist viide KarS-i §-le 4182, millega saaks välistada kriminaalmenetluse

algatamise, kui isik loovutab vabatahtlikult ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või

sõjalise otstarbega laskemoona. Seetõttu on tekkinud olukord, kus isik ei ole tsiviilrelva

loovutamisel kriminaalkorras vastutav, aga sõjarelva loovutamisel on. Muudatuse eesmärk on

täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse alustamist välistavaid asjaolusid selliselt, et

hõlmatud oleks ka ebaseadusliku sõjarelva, selle olulise osa või sõjalise otstarbega laskemoona

vabatahtlik loovutamine.

Politsei- ja Piirivalveamet korraldab relvade ja laskemoona loovutamise kampaaniat, mille

eesmärk on ebaseaduslikud tulirelvad kokku korjata ning hävitusse saata. Ebaseadusliku

tulirelva saab vabatahtlikult loovutada ka kampaaniaväliselt. Seega on kavandatava muudatuse

eesmärk dekriminaliseerida need juhtumid, kus puudutatud isik saab vabatahtlikult loovutada

ebaseaduslikus valduses oleva sõjarelva ilma, et tema suhtes algatataks kriminaalmenetlus.

Kavandatava muudatuse jõustumise järel lõpetatakse menetlus KrMS-i § 199 lõike 1 punkti 7

asjaolude ilmnemise korral vastavalt KrMS-i §-s 200 sätestatule. KrMS-i § 200 kohaselt – kui

kohtueelses menetluses ilmneb selle seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab

kriminaalmenetluse – lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal

või prokuratuuri määrusega.

Eelnõu § 4. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Paragrahviga 4 sätestatakse lõhkematerjaliseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse LMS-i § 12 lõike 2 punktiga 7, mille eesmärk on kaotada ühe ja sama

kontrollieseme puhul topeltlubade taotlemise kohustus.

Kui isikul juba on relvaseaduse kohane tegevusluba ja käitlemiskoha käitamisluba, mis hõlmab

ka lõhkematerjali käitlemist, ei peaks ta eraldi taotlema tegevusluba ja käitlemiskoha

käitamisluba ka lõhkematerjaliseaduse alusel. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane

tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad lõhkematerjali relvaseaduse alusel

väljastatud tegevusloa raames tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel. Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad,

võõrandavad ja kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona. Antud säte

on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning laskemoona müümisega tegelevatele isikutele.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning

seetõttu täiendatakse LMS § 12 lõike 2 punktiga 7, mille kohaselt lõhkematerjali käitleval

14

ettevõtjal, kui tal on relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona, sõjarelva laskemoona või

lahingumoona tootmiseks või hoidmiseks ettenähtud tingimustel.

Kehtivate nõuete kohaselt nõutakse lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldava lahingumoona

tootmisega tegelevalt ettevõttelt peale RelvS-is toodud tegevuslubade (tsiviilkäibes lubatud või

sõjalise lahingumoona tootmine) ka LMS-i tegevusluba lõhkeaine või pürotehniliste toodete

käitlemiseks. Üldjuhul kaasneb moona tootmisega lõhkeaine käitlemine. Seejuures hõlmab

sõjalise moona tootmisel tegevusloa kontrolliese suuresti ka LMS-i tegevusloa kontrollieset.

Kahe sarnase funktsiooniga tegevusloa nõue ühele ja samale tegevusele ei ole sisuliselt

põhjendatud. Selleks et ettevõtjate halduskoormust vähendada, oleks otstarbekas, kui

relvaseaduse kohane moona tootmise tegevusluba hõlmaks ka selleks tegevuseks vajamineva

lõhkeaine käitlemist.

Punktis 2 muudetakse LMS-i loakohustuse nõuet selliselt, et LMS-i alusel ei pea käitamisluba

olema sõjarelva laske- või lahingumoona käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane

käitlemiskoha käitamisluba. Kuna relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses on käitamislubade

kontrolliesemed sarnased, ei ole vaja nõuda ettevõtjatelt kahe loa taotlemist.

Kehtiva LMS § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha

käitamisloa omamise kohustus juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg lõhkeaine

netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid. See säte on mõeldud laskemoona ja

lõhkeainet sisaldava laskemoona komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele ettevõtetele.

1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega kaasnevad ohud on väga madalad ning

lõhkematerjaliseadusest tulenevad lao nõuded ei ole nende toodete osas täielikult asjakohased.

RelvS §46 lg 6 sätestab, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis või

relvahoidlas. Relvahoidlale ja relvakapile on sätestatud nõuded RelvS alusel kehtestatud

määruses, läbi mille on nende toodete mõõdukas koguses hoiustamine piisavalt reguleeritud

relvaseadusega ning seetõttu on 50 kg piir 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute osas

ülemääraselt piirav. Seetõttu sõnastatakse LMS § 25 lõike 2 punkti 6 järgmiselt:

„käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste

rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat püssirohtu

koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses,

mis ei ületa 900 kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks ka

kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks käitiseks.

Punktiga 3 täiendatakse LMS § 25 lõiget 2 punktiga 8.

Sätte eesmärk on välistada LMS kohane käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt,

millel on relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava laskemoona või

lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks. Seetõttu täiendatakse LMS § 25 lõiget 2 punktiga

,mille kohaselt ei pea LMS kohast käitamisluba olema käitlemiskohal, millel on relvaseaduse

kohane käitlemiskoha käitamisluba, ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded.

Eelnõu § 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahviga 5 sätestatakse riigilõivuseaduse muutmine. Riigilõivuseaduse § 2021 täiendatakse

lõigetega 3–5. RelvS-i alusel hakatakse andma pädevustunnistusi sõjarelvade, sõjarelva

laskemoona ning lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsevale vastutavale

isikule. Seoses sellega sätestatakse pädevustunnistuse läbivaatamise riigilõiv, mis on 130 eurot.

15

Ühtlasi on sätestatud ka tasu duplikaadi ja kehtivuse pikendamise eest, mis on mõlemal juhul

65 eurot.

Eelnõu § 6. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Paragrahviga 6 sätestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses: „61 ) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist ja kohandamist

käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut.

See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks.“.

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8 nimetatud riigisaladuseks oleva

teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis 61 nimetatud teabe

piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada

seletuskirjale Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises

sõnastuses: „(61 ) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist

käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise

osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise

erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise

teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi

julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike

1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus

lepingus määratud korras.“.

Eelnõu § 7. Strateegilise kauba seaduse muutmine

Paragrahvis 7 sätestatakse strateegilise kauba seaduse muutmine.

Strateegilise kauba seadust täiendatakse peatükiga 72, milles reguleeritakse tagatise andmist

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja rahastamiskõlbulikkuse tingimustele

vastamiseks. Sellest tulenevalt täiendatakse ka StrKS § 1 teise lausega ja laiendatakse seaduse

reguleerimisala.

Euroopa Kaitsefondi (i.k European Defence Fond, edaspidi kaitsefond) eesmärk on

liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada ELi kaitsetööstuse

konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

Kaitsefondi oluliseks suunaks on piiriülese koostöö edendamine, sealhulgas väikse- ja keskmise

suurusega ettevõtjate osas (projektides osalemiseks moodustatakse konsortsiumid). Samuti

soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist, et aidata ELi ettevõtjatel

välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja -

varustust. Kaitsefond on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2021 määrusega

(EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

2018/1092 rahastatavaid projekte ja nendes osalevaid kaitsetööstusettevõtjaid (ELT L 170,

12.5.2021, lk 149-177) edaspidi kaitsefondi määrus).

16

Aastatel 2021–2027 on Euroopa Kaitsefondi kogumaht ELi eelarvest 8 miljardit eurot, millest

2/3 on suunatud võimearendusprojektide ja 1/3 teadusuuringute toetamiseks. Euroopa

Komisjon rakendab kaitsefondi meetmeid üheaastaste tööprogrammide alusel. Keskmiselt on

tööprogrammides aasta kohta rahastamistoiminguteks ettenähtud ligikaudu 1 miljardi eurone

eelarve. Tööprogrammi lepivad kokku liikmesriigid, mis avaneb seejärel

kaitsetööstusettevõtjatele rahvusvahelise konsortsiumi alusel projektitaotluste esitamiseks.

Taotlusvoorude kalendrid aastate lõikes pisut varieeruvad, kuid on igal aastal avatud vahemikul

juuni-november. Teadaolevate andmete põhjal on ette näha, et alates 2028. aastast programm

jätkub ning raamtingimustes tehakse vajadusel asjakohaseid uuendusi.

Paragrahvi 837 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale

mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes

tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise kaitsefondi

meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks.

Kaitsefondi osapooled on ELi riigid ning assotsieerunud riigina osaleb selles Norra, kuid

programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. Tulenevalt

kaitsefondi eesmärkidest, piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi

kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja

loodava intellektuaalomandi müüki EList välja. Seega peavad kaitsefondist vahendite saajad ja

meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või assotsieerunud riigis ning need isikud ei

tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle riigi üksuse kontrolli all. Erandina on

liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev õigussubjekt rahastamiskõlblik vahendite

saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse tagatised, mille on riigisiseste menetluste

kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt asub.

Eelnevast tulenevalt võib liikmesriik kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel väljendada

poolehoidu ka neile juriidilistele isikutele, kes on omandistruktuuri kaudu või muul viisil

kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid kes annavad asukohariigis äritegevuse ja arendustööga

loodavate lahenduste kaudu olulise panuse vastavasse valdkonda.

ELi liikmesriikides ei ole antud ajal ühtset praktikat kõnealuse tagatise väljaandmise osas,

samuti ei ole kujunenud ühtseid regulatsioonipõhimõtteid. Praktilisi kogemusi tagatiste

andmisel on mitmetel riikidel, näiteks Itaalial, Prantsusmaal, Taanil, Austrial, Belgial, Soomel,

Hollandil, Rootsil, Saksamaal ja Norral. Arvestades muuhulgas ka ELi ühises

kaitsetööstuse strateegias kirjeldatud pikaajalist visiooni kaitsetööstuse valmisoleku

saavutamiseks, kaitsevõime prioriteete ja kaitsefondi rahastusmeetmete suurenevat mahtu, on

tõenäoline, et teema aktuaalsus ja tähtsus ajas suureneb ELis kui ka Eestis. Praegusel ajal ei ole

Eestis reguleeritud ühtki riigisisest protseduuri kaitsefondi määruse alusel ettevõtjatele

andmiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 lõikele 1 on Kaitseministeeriumi

valitsemisalas kaitsetööstuse arendamine. Sama tuleneb ka ministeeriumi põhimäärusese § 4

lõikest 1. Lisaks on ministeeriumi põhimääruses innovatsiooni osakonna ülesandena ette nähtud

kaitsetööstuse arendamise toetamine ja suunamine (põhimääruse § 11 lg 3 p 7). Praktikas on

Kaitseministeerium on andnud 2022-2023 tagatise kahele Eesti ettevõtjale kaitsefondi meetmes

osalemiseks vastavalt nende poolt esitatud andmetele, mida Euroopa Komisjon oma menetluse

käigus täiendavalt juurde küsis. Kuigi praegu on Eesti ettevõtjad riigilt tagatist taotlenud vaid

üksikjuhtudel, siis kaitsefondi suureneva mahu ja laiema tuntuse tõttu on oluline, et oleks selgelt

määratletud volitused, mida Kaitseministeerium saab pädeva asutusena tagatise andmisel

rakendada.

Tagatise andmine on otstarbekas reguleerida strateegilise kauba seaduses, sest kaitsefondist

rahastatavad meetmed võivad puudutada peamiselt kaitseotstarbeliste toodete, sõjaliste ja

17

kahesuguse kasutusega kaupadega seotud teadus- ja arendustegevust ning nende kaupade

väljatöötamist, mis on ka osa hilisemast tootmisprotsessist. Seega on olemas otsene puutumus

strateegiliste kaupadega seonduvate toimingutega ja käitlemisega, mistõttu on mõistlik lisada

täiendavad reeglid vastavat valdkonda reguleerivasse seadusesse. Kuigi kaitsefondi määrus ei

piira fondi rahastuse abil loodud kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogia eksporti EL riikidest

välja, peavad toetuse saajad kaupadesse integreeritud kaitsefondi meetmete tulemite

(prototüübid, kaubad, tarkvara) eksportimiseks järgima liikmesriigis kehtivat korda ning

taotlema ekspordilube selleks volitatud asutuselt. Eestis vastutab strateegiliste kaupade

ekspordikontrollipoliitika ja ekspordilubade menetlemise eest Välisministeeriumi juures

tegutsev strateegilise kauba komisjon. Vastutus toodete eksportimise õiguspärasuse eest lasub

kaitsefondi konsortsiumis osalevatel juriidilistel isikutel ning vastavad kohustused tulevad

konsortsiumilepingust ja Euroopa Komisjoni toetuslepingust. Need kaitsefondi meetmete abil

loodud uudsed kaubad (sh teadmus ja tehnoloogia), mis ei ole veel lisatud strateegiliste kaupade

nimekirja, saab liita olemasolevasse ekspordikontrolli protsessi, et isikud taotleksid väljaveo

lube ning teavitaks, et need kaubad on seotud kaitsefondi meetmetega. Selleks on ette nähtud

strateegilise kauba komisjoni kaalutlusõigus otsustamaks, et vastaval kaubal on strateegilise

kauba tunnused.

Paragrahvi 837 lõike 2 alusel hindab Kaitseministeerium pädeva asutusena, kas isiku

osalemine EDFi programmis on kooskõlas kaitsefondi määruses ettenähtud tingimustega.

Eelkõige on oluline määruse artikli 9 alusel kinnituse andmisel uurida, kas kolmanda riigi

üksuse kontrolli all oleva ettevõtja osalemine programmis on kooskõlas liikmesriikide

strateegiliste, julgeoleku- ja kaitsehuvidega, kaitsefondi eesmärkidega ning kas võib esineda

oht ELi ega tema liikmesriikide julgeolekule. Samuti peab rahastatava meetme käigus tekkiv

intellektuaalomand ja meetme tulemused kuuluma ELis asuvale vahendite saajale ning peavad

olema võetud kasutusele vajalikud meetmed, et vältida õigustamatut juurdepääsu

intellektuaalomandi õigustele. Vastavad tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9

lõigetest 4-6. Enne tagatise andmist võib kaitseministeerium konsulteerida vajadusel ka muude

valitsusasutustega.

Juhtudel, kus see kaitsefondi määruse alusel on vajalik, võib tagatist juriidiliselt isikult küsida

Euroopa Komisjon. Vastavalt StatKS § 837 lõikele 1 peaks isik, kes soovib olla

rahastamiskõlbulik kaitsefondist vahendite saaja, ise pöörduma tagatise saamiseks

Kaitseministeeriumi poole ning esitama eelkirjeldatud hinnangu andmiseks vajaliku teabe.

Ühtlasi on tähtis, et tagatise taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga igakülgset koostööd.

Lisaks võib tagatise saamise taotluse esitada ka juriidiline isik, kes juba osaleb mõnes

kaitsefondi projektis, kuid kellel on omandistruktuuris toimunud muudatuste tõttu vajalik

Euroopa Komisjonile tõendada, et ta täidab endiselt vajalikke kriteeriume. On oluline märkida,

et tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ning otsustus selle kohta, kas määruses

ettenähtud tingimused on täidetud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul eraldi. Tagatise

saamiseks ettenähtud tingimustele vastavuse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja töötanud

3 vormi, millest kahte esimest täidab kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik ning ühte

liikmesriigi pädev asutus. Praktikas seisneb tagatise andmine Kaitseministeeriumi esindaja

poolt vastava vormi allkirjastamisega kinnituse andmises, et isiku osalemine programmis ei ole

vastuolus selle eesmärkide ning julgeoleku- ja kaitsehuvidega, samuti on täidetud

intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Tagatise väljastajal on õigus vajadusel

küsida ka taotlejalt täiendavat teavet ja dokumente, mis vastab vormis ettenähtud deklaratsiooni

ulatusele, mille kohta ettevõtja peab euroopa Komisjonile teavet esitama.

Kui tagatist ei ole võimalik anda, siis kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev juriidiline isik ei

saa programmis osaleda ja juba saadud rahaline toetus tuleb Euroopa Komisjonile tagasi

maksta. kaitsefondi määruse tingimustele vastavuse kinnituse saamata jätmine avaldab

18

negatiivset mõju vastava juriidilise isiku võimalustele liituda kaitsefondist rahastatavate

projektidega ja teha koostööd teiste riikide osalejatega, kuid ei välista mõnes kaitsetööstuse

valdkonnas tegevuse ning teadusuuringute jätkamist. Samuti võib see mõjutada isiku

usaldusväärsust ja väljavaateid teha kaitsevaldkonnas rahvusvahelist koostööd. Samas on Eesti

huvitatud, et siin asuvad ja kaitsetööstuse arendamisse panustavad juriidilised isikud saaksid

liidusisese koostöö ja rahalise toetuse kaudu veel enam lisandväärtust selles valdkonnas luua.

Paragrahvi 837 lõikes 3 on viiteliselt määratletud termin „mitteassotsieerunud kolmanda riigi

üksus“. kaitsefondi määruse kohaselt käsitatakse mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksusena

õigussubjekti, mille asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekt, mille

asukoht on liidus või assotsieerunud riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud

kolmandas riigis. Seejuures õigussubjektina käsitatakse eelkõige juriidilist isikut, mis on

asutatud ja juriidilise isikuna tunnustatud liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise õiguse alusel,

millel on juriidilise isiku staatus ning õigus tegutseda enda nimel, teostada õigusi ja kanda

kohustusi (kaitsefondi määruse art 2 punkt 1). Kontrolliks loetakse kaitsefondi määruse

kohaselt võimet otsustavalt mõjutada õigussubjekti kas otse või kaudselt ühe või mitme

vahepealse õigussubjekti kaudu (art 2 punkt 6). Nagu eelnevalt märgitud, osaleb lisaks ELi

liikmesriikidele praegusel ajal kaitsefondis assotsieerunud riigina Norra, kuid see on liitumiseks

avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele.

Tagatise andmisega seotud toimingute ning hindamiseks vajalike andmete täpsustamiseks on §

837 lõike 4 kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse

saamiseks antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Eelnõu § 8. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 8 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. jaanuar.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus võetakse kasutusele uus termin „relvasüsteem“ – relvasüsteem on sõjarelva või mitme

sõjarelva kombinatsioon koos relvasüsteemi sõltumatuks toimimiseks vajalike osadega,

sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vahetult seotud ühegi Euroopa Liidu õigusaktiga.

6. Seaduse mõjud

6.1. Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude leevendamine

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube, teevad taustakontrolli ja

usaldusväärsuse kontrolli (Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Kaitsepolitseiamet).

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

19

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud muudatuse kohaselt antakse suuremale hulgale

ettevõtjatele võimalus panustada Eesti kaitsetööstusse. Eelkõige on muudatusega silmas peetud

uue kaitsetööstuspargi rajamist ning seoses sellega luuakse juurde uusi töökohti (näiteks võib

tekkida täiendav huvi inseneeria, tootmise ja ehituse vastu) ning suureneb huvi kaitsesektori

vastu ja teadlikkus sellest.

Kaitsetööstuspargi rajamise raames leevendatakse juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõuet. Võrreldes hetkel kehtiva seadusega, avaneb ka neil ettevõtjatel võimalus

tegevusluba taotleda, kelle omanike või juhtorganite seas on isikud, kes ei ole EL ega NATO

liikmesriigi kodanikud.

Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus ka valdkondliku koolituse järele, s.t peale

tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab asjakohase koolituse

korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne – suureneb ettevõtjate arv, kes soovivad kaitsesektoris

osaleda.

Juriidilise isikuga seotud isikute kodakondsusnõude muutmine nii, et välistatud oleksid

agressorriigid kodanikud, aga mitte Eesti partnerriikide või Eestiga sõbralikes suhetes olevate

riikide kodanikud, ei suurenda ohtu riigi julgeolekule. Eesti suhtleb julgeoleku ja riigikaitse

küsimustes ning teeb koostööd paljude riikidega, mis ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu,

sealhulgas Ukraina, Jaapan, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa, Iisrael ja Singapur.

Mõju siseturvalisusele on minimaalne, sest taustakontrolli kohustus jääb ettevõtjatel tegevusloa

taotlemisel alles ja iga ettevõtjat hinnatakse eraldi, sealjuures võetakse põhjalikult arvesse

julgeolekukaalutlusi. See tagab, et ettevõtte juhtkonna, töötajate ja olulise osa omanikud oleksid

usaldusväärsed ega ohustaks riigi julgeolekut. Taustakontrolli võib olla kolmandate riikide

puhul raskem teha ja see võib rohkem aega võtta, kuid see ei peaks olema välistav tegur

võimaldamaks sõbralike riikide kodanikel tegutseda Eesti kaitsetööstuses.

Seega tiheneb muudatuse tulemusena rahvusvaheline koostöö ja sealjuures tekib suurem

võimalus elavdada riigisisest majandust.

6.1.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on positiivne. Tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi

majandust. Eelnimetatud võimaluse loob eelkõige kodakondsusnõude leevendamine, mille

tulemusel on võimalik Eestis suuremal hulgal välisinvestoritel ja ettevõtjatel äritegevusega

alustada.

Sõjarelvade ja laskemoona tootmise võimekus Eestis loob lisavarustuskindluse Eesti riiklikele

sõjavarudele. Tekib suurem suutlikkus Eestis kohapeal riigikaitseks vajalikku sõjalist kaupa

toota. Koostöövõimalused meie liitlas- ja partnerriikide kaitsetööstusettevõtetega kasvavad.

VTK analüüsi käigus tehtud uuringust selgus8, et on avaldatud soovi tegutseda kõigis relvade

ning laske- ja lahingumoona käitlemist puudutavates valdkondades.

Kaitsetööstussektori müügitulu on alates 2018. aastast, mil see oli 87,2 miljonit eurot, peaaegu

kahekordistunud. 2020–2021 oli müügitulu 165–170 miljonit eurot aastas. Ekspordikäive

moodustab sellest poole, 2021. aastal oli see 82 miljonit eurot. 2022. aastal oli kaitsetööstuse

8 Advokaadibüroo Sorainen 2023. aasta relvaseaduse VTK raames tehtud analüüs, milles uuriti Eesti, Läti, Soome

ja Poola sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käsitlemist õiguses ja halduspraktikas.

20

müügitulu 247 miljonit eurot ja eksport 136 miljonit eurot. 2021. aastaga võrreldes on

müügitulu kasvanud 52% ja eksport peaaegu 70%.

Paralleelselt seadusemuudatusega planeeritav kaitsetööstuspark edendab eeskätt laskemoona

tööstusharu arengut ja loob eeldused innovatsiooniks selles valdkonnas. Alates 2018. aastast on

Eestis 119 ettevõtjat saanud relvaseaduse alusel tegevusloa ning ehitavad ümber, remondivad

ja hooldavad sõjarelvi ning korraldavad sõjarelvade ja laskemoona vedusid, kuid ei ole ühtegi

laskemoona tootjat, kellel oleks oma käitlemiskoht. Tööstuspargis tegutseva ühe-kahe

ankurettevõtte kõrvale võib tekkida täiendavaid spetsiifilistele toodetele keskenduvaid

ettevõtteid (näiteks lõhkepeade valmistamine õhuründemoonale).

Tööstusparki mahub hulk ettevõtteid olenevalt nende tootmishoonete vajadusest, käideldavast

lõhkeaine kogusest ja tehnoloogiast. Eeldame, et tööstuspargis on näiteks üks suure või

keskmise kaliibriga laskemoona tootja, üks väikese kaliibriga laskemoona tootja ja üks

lahingumoona (miinide, laengute) tootja. Suure või keskmise kaliibriga moona tehase esmane

investeering võib olla 50–100 mln €, väikese kaliibri puhul 20 mln € ja miinitehase puhul

10 mln €. Suurt või keskmist kaliibrit tootev ettevõte võib luua 50–100 töökohta, väikest

kaliibrit tootev ettevõte 50 töökohta ja miinitehas 25 töökohta.

Lisaks 11 olemasolevale tegevusloaga ettevõttele on ette näha, et umbes samas suurusjärgus

ettevõtteid võib tekkida juurde. Praegune julgeolekuolukord ja Ukraina sõja järelmid on

näidanud, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning potentsiaali on uutel lahendustel, mis aitavad

täpsemini ja kaugemalt sihtmärke tabada, samuti kasutatakse mehitamata platvormidel

põhinevaid lahendusi. Kiiresti areneb ka droonitööstus, Eesti tootjad plaanivad arendada nii

õhuründemoona kui ka droonipõhiseid relvasüsteeme. Potentsiaalne valdkond on

kaugjuhitavad relvasüsteemid, eelkõige nende optroonika, juhtelektroonika ja tarkvara.

Lisanduda võib ka relvasüsteemide ja laskemoona vedajaid. Kuna kaitsevägi ostab lähema

kümne aasta jooksul suures koguses juurde uusi relvasüsteeme ja soomukeid, kasvab vajadus

nende ümberehituse, hooldamise ja remondi järele. Sellised teenused on enamasti otstarbekas

hankida kodumaistelt pakkujatelt.

Kodakondsusnõude leevendamisel on otsene positiivne mõju Eesti majandusele, kuivõrd

suureneb kaitsetööstusettevõtjate hulk, kellel on võimalus rajatavas kaitsetööstuspargis enda

äritegevusega alustada.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Kui nende ettevõtjate hulk, kes alustavad sõjarelvade ning lahingu- ja laskemoona tootmist,

suureneb, mõjutab see vahetult elu- ja looduskeskkonda, nii nagu lõhkematerjalide ning

lahingu- ja laskemoona valmistamisega kaasneb väiksem või suurem mõju keskkonnale. Mõju

ulatus ei ole aga suur, kuna iga lõhkeainet käitlev ettevõtja peab arvestama keskkonnaalaseid

õigusakte ja taotlema nende alusel keskkonnalube.

6.1.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju konkreetsete riigiasutuste – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet – korraldusele on väike. Kui juriidilise isikuga seotud isikute

kodakondsusnõudeid täpsustatakse nii, et EL-i ja NATO-sse mittekuuluvate riikide kodanikud

ei ole automaatselt välistatud ettevõtete osanike ringist ning juhtkonnast, tekib lisatöökoormus

seotud isikute taustakontrolliks ja menetlemiseks. Küll aga ei ole ette näha, et NATO- ja

EL-i-väliste riikide kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib

selliseid juriidilisi isikuid olla lähiaastail alla kümne.

9 Vt eelmist punkti.

21

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. NATO ja EL-väliste riikide kodanike loodud kaitsetööstusettevõtete tegevuse

tulemusena tekib eelduslikult tulu nii ettevõtetele kui ka riigile laekuvate maksudena.

6.2. Ettevõtja töötajatele taustakontrolli tegemine ja tervisekontrolli nõue

Sihtrühm: ettevõtjad ning asutused, kes väljastavad lube ja teevad taustakontrolli.

6.2.1. Mõju majandusele

Mõju on vähene. Muudatuse jõustumisel ei pea tervisekontrolli läbima isik, kellel on käesoleva

seaduse alusel antud kehtiv relvaluba või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud kehtiv

relvakandmisluba. Ettevõtjal väheneb sellest tulenevalt tervisekontrolli ja tervisetõendi

saamisega seotud kulud.

Taustakontrolli nõue ei oma majanduslikku mõju ettevõtjatele, riigilõivu seaduses on sätestatud

sõjalise otstarbega laskemoona või lahingumoona käitlemiseks tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõiv 950 eurot, mis ei olene ettevõtjas töötavate isikute arvust. Pigem

väheneb ettevõtja ja ettevõttes töötavate isikute halduskoormus kuna muudatuse kohaselt tuleb

esitada nimekiri ainult nendest ettevõtja töötajatest, kellel on juurdepääs sõjarelvadele,

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele.

6.2.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on vähene. Eelnõukohase muudatusena väheneb taustakontrolli vajavate töötajate arv,

kuivõrd edaspidi tuleb taustakontrolli teha ainult töötajatele, kellel on juurdepääs sõjarelvadele,

laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele või nendega seotud teabele. Teisalt,

rajatava kaitsetööstuspargi ja kodakondsusnõude leevendamisega suureneb uute ettevõtjate

hulk, kellel võib eelnimetatud juurdepääs olla. Seoses sellega suureneks ka teataval määral

Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti töömaht, kuivõrd taustakontrolli

põhjalikkus ja intensiivsus ei muutuks. Ei ole ette näha, et NATO- ja EL-i-väliste riikide

kodanikega seotud ettevõtteid tekiks Eestisse suurel hulgal. Pigem võib selliseid juriidilisi

isikuid olla lähiaastail alla kümne.

Terviseseisundi hindamisega seotud nõue toob kaasa mõlema poole koormuse vähenemise –

ettevõtja töötaja saab enda terviseseisundit tõendada juba olemasoleva kehtiva relvaloa alusel

ning teisalt väheneb töötervishoiuarsti tervisekontrolli tegemise töömaht.

6.3. Tegevusloa taotlemine ei ole nõutud, kui sõidukeid, veesõidukeid, õhusõidukeid või

muid sarnaseid tooteid valmistav ettevõtja ei käitle sõjarelvi

Sihtrühm: ettevõtjad, kes toodavad nimetatud sõidukeid või muid tooteid, millele on võimalik

paigaldada sõjarelv, ent valmistamise käigus sellega kokku ei puutu.

6.3.1. Mõju majandusele

Mõju on positiivne. Ettevõtjatel on võimalik osaleda sõjaväe otstarbeks toodetavate objektide

hangetes, ilma et neil oleks vaja relvaseaduse alusel tegevusluba sõjarelvade, laskemoona või

lahingumoona käitlemiseks (nt laevade, droonide vms tootmine).

6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju on positiivne, sest kaob vajadus tegevusloa andmiseks ja menetluse tegemiseks isiku

suhtes, kellel seda luba sisuliselt vaja ei lähe. Väheneb töökoormus riigiasutustele, kes

22

tegelevad lubade väljastamise ja taustakontrolliga (eelkõige peetakse silmas Politsei- ja

Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit).

6.4. Sõjarelvade, nende laske- ja lahingumoona ühekordne tegevusloata vedu

Sihtrühm: kolmandatest riikidest pärit ettevõtjad, Kaitsevägi, asutused, mis on seotud

loamenetluse ja taustakontrolliga.

6.4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ja majandusele

Eelnõuga kavandatav muudatus ei too kaasa täiendavaid julgeolekuohte. RelvS-i alusel

kehtestatud määruses täpsustatakse, mis tingimustel võib sõjarelvade, nende laskemoona ja

lahingumoona vedusid korraldada. Võimalikud julgeolekuohud maandatakse seeläbi, et

veoteenust pakkuvad ettevõtjad, kellel ei ole relvaseaduse kohast tegevusluba, peavad teenust

osutades tagama, et veosel on Eestis relvastatud eskort. Vajaduse korral saab eskorti osutada ka

Kaitsevägi. Mõju välissuhetele on pigem soodustav, kuna lihtsustatakse rahvusvahelist

koostööd.

Vedu ei lähe kallimaks, vaid tuleb ostja jaoks sisuliselt sama hinnaga. Kui tegevusluba omav

ettevõtja veab iseseisvalt relvi või moona, on tal kohustus samamoodi julgestada vedu

relvastatud eskordiga, milleks üldjuhul kasutatakse turvaettevõtja teenuseid. Ühekordse

veoteenuse puhul peab veose julgestamiseks kasutatav eskort (turvaettevõtja) koosnema täpselt

samasugusest isikkoosseisust, koos vastava varustusega.

Mõju majandusele on pigem positiivne, kuna välismaiste ettevõtjate poolne teenuse osutamine

muutub teatud tingimustel lihtsamaks. Lisaks hõlbustab see liitlaste sõjarelvadega seotud

tarneid Eestisse.

6.5. Vastutava spetsialisti kompetentsuse nõue

Sihtrühm: ettevõtjad, puudutatud isikud10 ehk ettevõtja vastutavad isikud ning neile kehtestatud

nõuded.

6.5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete sätestamine

LMS-i asemel RelvS-s, ei ole. Ettevõtjale ei teki täiendavat kulu, kuna sarnane

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohustus oli varasemalt LMS-s. Kvalifikatsiooninõuetele

vastavuse menetluse ja sellele vastava pädevustunnistuse andmise kulu on sama, mis LMS-i

alusel läbiviidava menetluse ja tunnistuse korral. Kuna juba LMS-i alusel antud tunnistus kehtib

kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk maksimaalselt 5 aastat, on ettevõtjatel ja tunnistust vajavatel

isikutel piisav aeg arvestada nõudega, et kvalifikatsiooninõuetele vastavust hinnatakse edaspidi

RelvS-i alusel.

Demograafilist mõju kavandatav eelnõu ei avalda.

6.6. Kriminaalmenetluse alustamist välistava loetelu laiendamine

Sihtrühm: üksikisikud, juriidilised isikud, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud.

6.6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

10 RelvS-i §-s 8325 nimetatud isikud.

23

Sotsiaalne mõju on vähene, kuna eelduslikult on ebaseaduslikke sõjarelvi üksikisikute valduses

vähe. Sõjarelvade vabatahtlikul loovutamisel karistuste kaotamisel on positiivne mõju. Võib

loota, et käibes olevate ebaseaduslike relvade maht väheneb ja selle üldist mõju võib hinnata

positiivseks.

Kuna ebaseadusliku sõjarelva vabatahtlik loovutamine dekriminaliseeritakse, ei teki inimesel

hirmu, et tema suhtes võidakse algatada kriminaalasi selle ebaseadusliku omamise eest, ning

eelduslikult suunab see inimesi pigem õiguskuulekalt käituma ja ebaseaduslikus omandis

relvad loovutama.

6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kui väheneb ebaseaduslikus käibes olevate sõjarelvade

hulk. Samas võib oletada, et selliseid ebaseaduslikke sõjarelvi palju ei ole ja seetõttu võib mõju

hinnata pigem väikeseks. Välissuhetele mõju puudub.

6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Uurimisasutuste (PPA, KAPO), prokuratuuri ja kohtute töö eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud sõjarelva. Mõju riigiasutustele

võib hinnata väikeseks, kuivõrd eelduslikult on eraisikute valduses olevate selliste relvade hulk

vähene, mistõttu on eelduslikult ka menetlusi vähe..

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.

6.7. Dubleeritud loakohustuse kaotamine

Sihtrühm: ettevõtjad, ametiasutused, kes luba väljastavad ja kes tegelevad valdkonna

ettevõtjatega.

6.7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Ettevõtjate halduskoormus väheneb sarnaselt riigiasutuste töökoormusele, kuna puudub

vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut tegevusluba.

6.7.2. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Mõju elukeskkonnale ja loodusele puudub, sest keskkonnaload ja nendega kooskõla on nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel nõutavad ning topeltloakohustuse kaotamisel

jääb keskkonnaloa vajadus alles.

6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste töökoormus, sest puudub

vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda. Kohaliku omavalitsuse asutuste

korraldusele mõju ei esine.

6.7.4. Mõju majandusele

Kavandatava muudatuse kohaselt on eesmärk vähendada dubleeritud loamenetlust selliselt, et

ettevõtjalt ei nõuta nii relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel tegevusluba ega nii

relvaseaduse kui ka lõhkematerjaliseaduse alusel käitlemiskoha käitamisluba.

6.7.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Riigiasutuste seisukohast väheneb loamenetlusega tegelevate asutuste (eelkõige TTJA)

töökoormus, sest puudub vajadus kontrollida sisuliselt sama kontrollieset mitu korda.

24

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele mõju ei esine.

6.8. Tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks

Sihtrühmad juriidilised isikud, kes tegelevad strateegilise kauba arendamise või tootmisega,

ning riigiasutusena Kaitseministeerium.

6.8.1. Mõju majandusele

Meetme mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele kaitsetööstuse valdkonnas on

positiivne. Innovaatiline, tugev ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus edendab riigi majandust.

Euroopa Kaitsefond on siiani olnud rahaliselt kõige suurema mõjuga meede Eesti kaitsetööstuse

uute tehnoloogiate ja toodete arendamise ning tootmise toetamiseks. Näiteks aastatel 2019-

2022 on nii Euroopa Kaitsefondi kui ka sellele eelnenud Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku

arendamise programmi meetmete abil Eestis asuvad ettevõtjad saanud toetusi ligikaudu 60

miljonit eurot. Investeeringute kaasamine kaitsetööstusesse on keeruline, kuivõrd see

tegevusvaldkond on erainvestorite jaoks suure riskiga ja pika tasuvusajaga. Riigi huvides

soodustada ettevõtjate osalemist Euroopa Kaitsefondi meetmetes takistamata neil samaaegselt

investeeringute kaasamist ELi väliselt tingimusel, et see ei põhjusta julgeoleku- ja kaitsehuvide

kahjustamist nii riiklikul kui ELi tasandil. Muudatus võib mõjutada kõnealuses valdkonnas

Eesti ettevõtjate tegevust raha kaasamise võimaluste suurenemise kaudu. Strateegiliste kaupade

osas teadus- ja arendustegevuse ning tootmisega tegelevatele ettevõtjatele luuakse selge

võimalus osaleda liidusiseses koostöös ja kaitsefondist saada rahalist toetust ka juhul, kui vastav

juriidiline isik on ELi välise üksuse kontrolli all. See aitab kaasa kohapealse arendustegevuse

ja tootmisvõimekuse paranemisele, samuti koostöövõimaluste kasvule meie liitlas- ja

partnerriikide kaitsetööstusettevõtjatega.

Võttes arvesse nii Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvate liikmete kui ka eelnevate aastate

Euroopa Kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune muudatus

potentsiaalselt omada mõju ligikaudu 20-30 ettevõtjale. Neist enamik ei ole praegusel ajal

mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all Euroopa Kaitsefondi määruse

mõttes, kuid rahastamisperioodi jooksul võivad toimuda muudatused Eestis asuvate ühingute

omandistruktuuris. Selliseid juhtumeid on ka praktikas ette tulnud. Samuti võib kolmanda riigi

üksus asutada Eestisse uue ühingu, mis alustab tegevust kõnealuses valdkonnas. Kuna Euroopa

Kaitsefondi üheks eesmärgiks on uuenduslikumate tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks

toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

piiriülest koostööd, siis on ka sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime

alustavate või vähem kapitaliseeritud ettevõtjate tegevusele. Lähtudes Eestis 2023.a andmetel

registreeritud juriidiliste isikute arvust (allikas:

https://ariregister.rik.ee/est/statistics/charts/chart_company_all/2023) on mõju

ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski on väike.

Eelnõu kohaselt on Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks

taotluse esitamine Eestis asuva mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all

oleva strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegeleva juriidilise isiku ülesanne. Peamine

mõju eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide

esitamiseks ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja

infokohustuse täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on isikul olemas või

on see kergelt kättesaadav. Kaitseministeeriumile esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad

suures osas nendega, mida nõuab ka Euroopa Komisjon selleks, et hinnata selle isiku

rahastamiskõlbulikkust Euroopa Kaitsefondist. Seega ei põhjusta kokkuvõttes kavandatav

25

muudatus tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ning mõju halduskoormusele on väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal, arvestades reaalset võimalikku lisanduvat

halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet.

6.8.3. Mõju riigiasutuste korraldusele

Muudatus puudutab Kaitseministeeriumi, kes riigi pädeva asutusena annab hinnangu ja

kinnituse, et tagatise taotleja osalemine Euroopa Kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus

kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalomandi

õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Seega on mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas väike.

Mõju ulatus on väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette

näha, sest kaitsetööstuse arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesandeks. Euroopa

Kaitsefondi määrusekohase tagatise andmine on üks osa vastavate meetmete rakendamisega

seotud riigisisestest tegevustest. Mõju sagedus on väike, sest prognoositavate taotluste arv

aastas on kuni 5. Mõju ulatus on väike, sest ministeerium ei pea tegema märkimisväärseid

muudatusi töökorralduses. Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk, arvestades võimalikku töökoormuse

lisandumist ning praktilise rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on pigem väike.

6.8.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeoleku tagamisele on positiivne, sest suureneb ettevõtjate arv, kes oma

tegevusega saavad kaasa aidata riigikaitsetööstussektori tugevnemisele. Samas on oluline, et

Eestis asutavad ettevõtjad, kelle üle omavad kontrolli Euroopa Liidu väliste riikide üksused,

saaksid võimaluse kasutada Euroopa Kaitsefondi rahalisi ressursse ja tihendada vastavate

programmide abil koostööd üksnes juhul, kui nende osalemine meetmes ei lähe vastuollu

kaitsefondi eesmärkidaga ning on muuhulgas kooskõlas Eesti julgeoleku- ja kaitsehuvidega.

Seega aitab meede eelneva hindamise kaudu paremini kindlustada, et rahalisi toetusi

kasutatakse ja lisandväärtust luuakse just nendes kaitsetööstuse tegevusvaldkondades, kus riigi

tugi ja soosing on erinevaid julgeoleku aspekte silmas pidades kõige asjakohasem. Kuna

kaitsefond moodustab osa ELi tegevuskavast julgeolekuprobleemide lahendamiseks, siis

sellega seotud riigisisene meede aitab kaudselt kaasa ka rahvusvahelisele julgeoleku

tagamisele. Samuti aitab meede ellu viia Eesti julgeolekupoliitikat nii majandusjulgeoleku

(autoritaarsete riikidega seotud mõju ja sõltuvuse vähendamine, innovaatiliste tehnoloogiliste

lahenduste arendamine) kui ka riigikaitse eesmärkide saavutamisele suunatud tegevuste osas.

Muudatus ei avalda otsest mõju suhetele välisriikidega, kuid abistab Eesti ettevõtjate osalemist

liidusiseses koostöös. Samuti omab muudatus puutumust kolmandatest riikidest pärit üksuste

investeeringutele kaitsetööstusesse, kus sõbralike ning samu väärtusi hindavate riikide

investoritele on loodud selgem regulatiivne raamistik, millega investeerimisotsuseid tehes

arvestada.

Mõjutatud sihtrühm valitsusasutuste osas on väike (Kaitseministeerium) ning mõju ulatus on

väike, kuna ministeeriumi tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. Ebasoovitavat

mõju julgeoleku vaates ei ole.

6.8.4. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalne mõju on positiivne, kuna kavandatud õigusliku meetmega parandatakse Eestis

asutavate juriidiliste isikute (sh ettevõtjate) võimalusi saada Euroopa Kaitsefondist rahalist

toetust strateegilise kauba arendamiseks ja tootmiseks. Sellega aidatakse kaasa kaitsetööstuse

valdkonnas teadustegevuse ja tootmisprotsesside arengule, samuti soodustatakse rahvusvahelist

koostööd antud valdkonnas, mille mõjul saab tegevuse laiendamiseks luua juurde töökohti ning

26

suureneb huvi kaitsesektori vastu. Tööstusharu arenemisega võib tekkida vajadus valdkondliku

koolituse järele, s.t peale tavapärase tehnikahariduse on vaja eriväljaõpet. See omakorda nõuab

asjakohase koolituse korraldamist (st nii koolitajad kui ka koolitatavad peavad vastama teatud

nõuetele).

Demograafilist mõju kavandatav muudatus ei avalda.

6.9. Mõjude kokkuvõte

Kavandava seadusemuudatus avaldab positiivset mõju mitmele valdkonnale. Sotsiaalsest

aspektist on mõju positiivne, kuivõrd eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, seda

näiteks nii tegevusloa taotlemisel ning sellega seonduvalt menetlusel, tervisekontrolli nõude

lihtsustamisel, taustakontrolli teostamisel.

Ka majandusele on positiivne mõju, kuivõrd eesmärk on elavdada Eesti kaitsetööstussektorit,

seda nii uute ettevõtjatel kaasamisel kui vastava kaitsetööstuspargi loomisel.

Riigisektorile kavandatav seadusemuudatus eelduslikult töökoormuse märkimisväärse muutust

kaasa ei too, kuivõrd eesmärk on teha ühest küljest senisest vähemale arvule ettevõtja

töötajatele taustakontrolli, aga teisalt aga võib suureneda loamenetlusega seotud töökoormus,

kuivõrd kasvab tegevusluba vajavate ettevõtjate hulk.

7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine ei mõjuta riigi ega kohaliku omavalitsuse eeldatavaid kulusid ega

tulusid. Relvaseaduse muudatustega võib vähesel määral suureneda nende ettevõtjate arv, kes

taotlevad tegevusluba relvade ja laskemoonaga seotud tegevusaladeks, kuid see on

marginaalne. Seevastu taustakontrolli maht väheneb, kuna arvestuslikul hulgal ettevõtjate

töötajatele ei pea enam põhjalikku ja intensiivset taustakontrolli tegema. Riigiasutuste

töökoormus üldiselt kahaneb, sest puudub vajadus taotleda sama tegevuse jaoks mitut

tegevusluba.

Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus tehtavad muudatused puudutavad

eelkõige uurimisasutuste, prokuratuuri ning kohtute tööd, mis eelduslikult väheneb, sest langeb

ära vajadus alustada kriminaalmenetlust, kui isik on loovutanud vabatahtlikult ebaseaduslikus

omandis oleva tulirelva, mis kvalifitseerub sõjarelva alla.

Kaitsetööstuse elavdamisega tekib tulu nii ettevõtetele kui ka riigile tervikuna.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja koostada järgmised kaitseministri määrused:

1. „Sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas vajadusel

oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“.

RelvS §-i 833 lõikes 3 muudetakse ja täiendatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister

määrusega sõjarelvade, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade,

27

sealhulgas vajadusel oluliste osade või komponentide täpsustava loetelu ja liigituse.11

Volitusnorm muudetakse imperatiivseks,. Tänu sellele on võimalik tagada õigusselgus RelvS

§-is 8336 nimetatud komisjoni töös ning ettevõtjatel tekib selge arusaam, mis on sõjarelv ning

millised on selle olulised osad. Volitusnormi sõnastuse muudatus on eelkõige oluline seetõttu,

et relvaseadus nõuab ettevõtjalt tegevusluba, kui ta soovib ka sõjarelva olulisi osasid toota,12ent

puudub rakendusakt, mis neid nimetaks. Selleks on vajalik, et rakendusakt ning volitusnorm

hõlmaksid muuhulgas osasid ja olulisi osasid.

2. „Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud

tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja pädevustunnistuse andmise kord“.

Hetkel kehtiv volitusnorm13 on kaalutlusega, et minister võib kehtestada määruse ning ei hõlma

vastutava isiku kvalifikatsiooninõudeid, nende hindamist, pädevustunnistuse andjat ega seda,

kuidas pädevustunnistus antakse ja millistel tingimustel seda tehakse.

Muutmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kui ettevõttes tegeletakse laske- või lahingumoona

käitlemisega, hinnatakse vastutava isiku pädevust LMS-is sätestatud korra järgi. LMS-i alusel

väljastatakse isikutele kirjaliku eksami sooritamisel pädevustunnistus nii lõhkematerjali

käitlemise korraldajatele kui ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajatele. Nimetatud

eksamitel keskendutakse valdavalt tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete

käitlemise nõuetele. Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisel

rakendatakse sektori eripärale omaseid nõudeid, mille täitmine nõuab vastutavalt isikult ka

vastavaid teadmisi, ning LMS-i alusel antav pädevustunnistus ei pruugi seda tagada.

3. „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu“.Tagatise andmisega

seotud toimingute ning hindamiseks vajalike andmete täpsustamiseks on StratKS § 837 lõike 4

kohaselt ministrile antud volitusnorm. Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister kehtestab määrusega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra.

Lisaks on vaja muuta järgmiseid määruseid:

1. Kaitseministri 10. juuli 2018. a määrust nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“;

2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

11 Hetkel kehtiva sätte sõnastus: „(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või lahingumoona hulka võib riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava

loetelu.“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 12 RelvS § 8349 lg 1 kohaselt sõjarelv ja selle oluline osa valmistatakse käesolevas seaduses sätestatud tingimuste

ning RelvS § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa või § 8341 lõikes 1 ja §-s 8343 sätestatud käitamisloa

kõrvaltingimuste kohaselt. - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023012?leiaKehtiv. 13 RelvS § 8325 lg 4 kohaselt võib riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. - Nõuded vastutavale isikule.

28

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Välisministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude

infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Välisluureametile,

Kaitsepolitseiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule. Esitatud märkustega arvestamine või mittearvestamine on esitatud

seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Justiitsministeerium 28.05.2024 nr 5-1/24/3

Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn [email protected]

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 5 kohaselt kooskõlastamiseks relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

Elise Saar [email protected]

Seletuskirja lisa 1

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona ning nende osade ja

oluliste osade täpsustav loetelu ja liigitus

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel.

§ 1. Käsitulirelva mõiste ja liigitus

§ 2. Käsitulirelva osad ja olulised osad

§ 3. Relvasüsteemi mõiste ja liigutus

§ 4. Relvasüsteemi osad ja olulised osad

§ 5. Raskerelva mõiste ja liigus

§ 6. Raskerelva osad ja olulised osad

§ 7. Sõjarelva laskemoona mõiste ja liigitus

§ 8. Sõjarelva laskemoona osad ja olulised osad

§ 9. Sõjarelva lahingumoona mõiste ja liigitus

§ 10. Sõjarelva lahingumoona osad ja olulised osad

§ 11. Määruse jõustumine

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja

pädevustunnistuse andmise kord

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 4 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. Pädevustunnistuse ja pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlemine

§ 3. Taotluse menetlemise tähtaeg

§ 4. Kvalifikatsiooni hindamine

§ 5. Pädevustunnistuse vorminõuded

§ 6. Määruse jõustumine

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu

Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel.

§ 1. Taotluse esitamine, taotluse vorm ja sellele lisatavad dokumendid

(1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev

strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks tagatise taotlemiseks

Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse.

(2) Taotlusele tuleb lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697,

millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT

L 170, 12.5.2021, lk 149–177), alusel kehtestatud ingliskeelne vorm ning selles ettenähtud

dokumendid.

(3) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus

võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud ingliskeelse tõlkega.

(4) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid andmeid ja dokumente, kui need on

vajalikud taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud

tingimusele vastavuse hindamiseks.

§ 2. Taotluse menetlemine ning tagatise andmine või selle andmisest keeldumine

(1) Kaitseministeerium otsustab Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase

tagatise andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud

dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmisel võib

Kaitseministeerium konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste

valitusasutustega.

(3) Kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9

sätestatud tingimusele, annab Kaitseministeerium selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/697 kohase vormiga kinnituse.

(4) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatab

Kaitseministeerium taotlejale tagatise andmisest keeldumisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5,

§ 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3,

§ 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruse „Kaitseministri

10. juuli 2018. a määruse nr 11

„Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel.

Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

/allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm

Kantsler

1

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa

Märkuste tabel

Märkus

Märkusega arvestamine

Siseministeerium

Mitteametlikud märkused

I. Sisulised märkused

1. Ei toeta eelnõu § 1 punkti 2, millega muudetakse RelvS § 83-5

selliselt, et ettevõtjas saab olulise osaluse omandada (jne) igaüks,

kelle suhtes /…/ kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes

on ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu kehtestanud

sanktsioonid.

Põhjused:

a) sanktsioone on sisuliselt erinevaid. Sanktsiooniks võib olla ka

luksuskaupade ekspordi või sealiha või puidu impordi keeld. Kuidas

on see seotud relvade ja laiemalt riigi julgeolekuga? Tulevikule

mõeldes - kui sõda saab läbi ja sanktsioonid tunnistatakse kehtetuks,

siis Venemaa kodanikud oleks kaitsetööstuses teretulnud?

Seletuskirja lk 3 esitatud link ÜRO ja ELi sanktsioonidele näitab, et

ka nt Ukraina suhtes on EU sanktsioone kehtestanud. Seega selline

lai sõnastus, kus viidatakse lihtsalt ÜRO ja ELi sanktsioonidele, ei

täida oma eesmärki;

b) Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on hetkel kehtivatest

sanktsioonidest lähtuv piirang lühinägelik. Seoses sõjalise

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõust on välja jäetud sanktsioonide kriteerium. Selle asemel on kriteeriumid,

et isik on OECD liikmesriigi kodanik või sellise riigi kodanik, kellega Eesti

Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Lisaks on

loodud kriteerium, et kui isik on muu riigi kodanik, siis võib ettevõtjas olulise

osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud

käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid

ning sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe

vastastikuse kaitse lepingu või muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on

Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku käesoleva lõike punktidest

1–4 erandi tegemiseks.

2

tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse

sanktsiooninimekirju ELis igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba

on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide

isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud.

Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika USA

sanktsioonipoliitikas ja ELis seda ei järgitud. Ka see on muutunud.

Me ei saa riskida olukorraga, kus kaitsevaldkonna ettevõtted on

seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad

sanktsiooni all olla. See toob kaasa varade külmutamise,

pangakontode sulgemise ja sanktsiooni rikkumise korral

kriminaalmenetluse. Selline olukord kindlasti ei soodusta

kaitsevaldkonna stabiilset arengut. Lisaks puudub Eestil paljude III

riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Selliste riikidega koostöö

(isikute taustakontroll jms selline) on sageli puudulik või üldse

võimatu. Õigusabilepingud on nt Venemaa ja Hiinaga, kuid

Riigikogu kiitis 20.03.2024 heaks Venemaaga õigusabi lepingu

ülesütlemise. Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole leping sisuliselt väga

hästi töötanud nt õigusabitaotlustele vastuste saamise osas. Kuidas

selliste kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid

kontrollida või nende Eesti sõjatööstuses tegutsemisega kaasnevat

riski hinnata?

c) eelnõus pakutud sõnastusega hakkavad EL/NATO

kodakondsusnõue ja kolmanda sõbraliku riigi nõue kehtima vaid

füüsilisele isikule. Kui kehtivas sõnastuses RelvS § 40 lõike 1

punktile 9 viidatult kehtib kodakondsusnõue juriidilise isikuga

seotud isikutele, siis eelnõu sõnastuse järgi tuleb "Ettevõtjas võib

olulise osaluse omandada /…/ igaüks, kelle suhtes /…/ ning kes on

ELi või NATO liikmesriigi kodanikvõi kes ei ole sellise välisriigi

kodanik, mille suhtes on ÜRO või EL kehtestanud sanktsioonid."

Juriidiline isik ei saa olla EL või NATO kodanik, samuti ei saa

juriidiline isik olla kolmanda välisriigi kodanik. Eelnõu

seletuskirjast on aru saada, et mõeldakse siiski juriidilise isikuga

seotud isikuid (nagu praegu § 40 lg 1 p 9 viidatud), aga sätte uus

sõnastus seda lähenemist ei toeta.

3

d) Et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd nt seletuskirjas

nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Ukrainaga, tuleks

selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada

erikord. Laiapindselt üksnes sanktsioonialuste riikide välistamist

amet ei toeta.

e) Kui välisriigi kodanikud ja ettevõtted tahavad Eestis tegeleda

kaitsetööstuse valdkonnas, siis see on lõppkokkuvõttes

välisinvesteering. See on VUHS pärusmaa. Üks variant on hinnata,

kas ja mil viisil saaks kohaldada VUHS § 10 kriteeriumeid. Praegu

on tehtud teadlik otsus, et VUHS ei kohaldu. On see põhjendatud?

VUHS § 4 lg 1 p 3: „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu

alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud

sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas

sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja

arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;“

VUHS Seletuskiri: Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva

ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas

olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud

relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus

olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata

nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste

kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale.

2. Eelnõu § 1 punkt 4 – kas võib tekkida olukord, kus isikul on mõne

teise riigi kehtiv relvaluba ning nõuab § 83-25 lg 5-1 alusel, et ta ei

pea tervisekontrolli läbima?

Antud selgitus.

Eelnõu täiendatud „käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba“.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 – § 83-33 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast

sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Teeme ettepaneku

täiendada sätet selliselt, et oleks välistatud siiski sellised olukorrad,

kus sõidukile tootmisel ei paigaldata sõjarelva, kuid masinale

paigaldatakse Eestis näiteks sõjarelva sihtimiseks vajalikud seadmed

(kaablid jms), st on tõenäoline, et sõjarelv sellele sõidukile ka

Arvestatud osaliselt.

Hetkel kehtiva sätte sõnatus on ebaselge. Sätte muudatuse eesmärk on välistada

need olukorrad, mis tekitavad tegevusloa saajale küsitavust loakohustuse

vajalikkuse osas. Täpsemalt öeldes, ainuüksi see, et sõidukile on võimalik

paigaldada sõjarelv, jätab tegevusloa omajale liiga laia määratlemisruumi. Sätet

4

kinnitatakse. Teeme ettepaneku täiendada sätet ja sõnastada see

järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote

valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või

varuosa, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

võib tõlgendada selliselt, et ainuüksi paigaldamise võimalus määrab ära selle,

kas sellise sõiduki valmistamine kuulub loakohustuse alla.

Ühe võimaliku lahendusena pakume välja järgneva sõnastuse:

„maismaasõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

valmistamise käigus paigaldatakse sõjarelv, sõjarelva alus või sõjarelva

kasutamiseks vajalikud seadmed“.

4. Taustakontrollidest – on selge, et kui avame oma kaitsetööstuse

kolmandatele riikidele, tuleb juurde taustakontrolle. KAPO hindab

siin julgeolekuriske. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

kindlasti keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Sageli

võimatu. Ei saa nõustuda seletuskirjas kõlavaga, et PPA ja KAPO

töömaht taustakontrollide teostamise osas kavandatava eelnõu

kohaselt väheneb. Kui senini oleme Eesti kaitsetööstusega

koostöösse lubanud vaid EL ja NATO liikmesriikidest pärit

ettevõtjaid, siis eelnõuga planeeritav muutus on kardinaalne – avame

sisuliselt oma kaitsetööstuse kogu maailmale, välistades kindlalt vaid

need, kelle suhtes on kehtiv ELi või ÜRO sanktsioon. Ülejäänud

probleemid tuleb tuvastada taustakontrolliga, mis kolmandatest

riikidest pärit isikute suhtes on sageli äärmiselt keeruline.

Arvestatud.

Seletuskirja antud mõjuga täiendatud.

Välisministeerium

03.05.2024 kooskõlastuskiri EIS-is nr 24-0347/03

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 (muudavad RelvS § 835 ja 8323)

muudatustest jääb mulje, et kaitsetööstusettevõttes osaluse

omandamisel soovitakse välistada teatud riikide kodakondsusega

isikud. Nende riikide puhul on püütud leida ühisnimetajat/tunnust ja

eelnõus on peetud sobivaks välistada riigid, mille suhtes Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu

Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid. Välisministeeriumi hinnangul ei ole

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

5

rahvusvaheliste sanktsioonidega sidumine otstarbekas lahendus

soovitud eesmärgi saavutamiseks.

1.1. Sätete sõnastuses on lause teine pool „… kes on Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille

suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid“ raskesti

jälgitav ja tekitab segadust. Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja NATO

eraldi nimetamine ei anna lausele lisandväärtust, kuna seletuskirja

kohaselt soovitakse, et omandamine oleks põhimõtteliselt lubatud

kõikidele (ka kolmandate riikide kodanikel), kes ei ole relvadega

seotud sanktsioonides nimetatud riigi kodanikud.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud isikuteks, kellega soovitakse

koostööd teha, näiteks Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja

Iisraelist pärit ettevõtjad. Normi rakendajal saab olema keeruline

määratleda riigid, kelle suhtes on relvadega seotud rahvusvahelised

sanktsioonid kehtestatud, sest sanktsioone kehtestatakse nii riigi,

territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni,

ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti ei pruugi sanktsioonid

liigituda otsesõnu relvadega seotud sanktsioonideks, vaid võivad olla

oma sisult väga erinevad. Iga riigi puhul tuleks seega hinnata, kas

sanktsioon on kehtestatud riigi, territooriumi või režiimi vastu või

mõnel muul põhjusel. Näiteks võib relvaembargo olla kehtestatud

mitte riigi, vaid riigis tegutseva üksuse suhtes. Hiljutine näide on

Somaalia. ÜRO resolutsiooniga tühistati Somaalia Liitvabariigi

suhtes kehtinud relvaembargo ning kehtestati üldine ja täielik relvade

ning muu kaitseotstarbelise varustuste tarnimise keeld Al-Shabaabile

Somaalias. Seega tekiks Somaalia puhul küsimus, kas Somaalia on

riik, mille suhtes EL on kehtestanud relvadega seotud meetmeid?

Seetõttu oleks ehk mõttekas eelnõu koostajatel hinnata ÜRO ja EL

sanktsioonide1 alla märgitud riikide nimekirja ja hinnata, kas

praktikas reaalselt just nende riikide kodanikele soovitakse seada

piirangud.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

3. Lisaks märgib Välisministeerium, et muutmisel on ka välisriikide

kodanikele kehtestatud kinnisasja omandamise kitsendused

Teadmiseks võetud.

6

(KAOKS). Erinevate valdkondade seadustega teiste riikide

kodanikele piiranguid kehtestades võiks olla selgem, milliste riikide

kodanikke Eesti riik usaldab ja milliseid riike ning nende kodanikke

loetakse Eesti suhtes ebasõbralikeks. Mööname, et erinevates

valdkondades (kinnisvara, sõjarelvi tootvad ettevõtted) võib olla

mõju erinev, kuid konkreetse riigi kodanike suhtes kehtestatavad

piirangud peaks olema kuidagi selgitatud ja põhjendatud.

4. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei loo piirangu sidumine

sanktsiooniga uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §

37 lõikest 4. Paraku ei ole seletuskirjas selgitatud, et nimetatud säte

näeb ette suuremale riskile viitavate asjaolude hindamise, milles

arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt

olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud

riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud

sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks EL

või ÜRO poolt. Välisministeeriumi arvates ei ole seega analoogia

kohane, kuivõrd RelvS muudatustes kehtestatakse välisriikide

kodanike ettevõtluse kitsendused, seevastu RahaPTS-s märgitud

riskide asjaolusid küll hinnatakse, kuid märgitud asjaolu alusel

automaatselt kedagi ei välistata.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet

26.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-4

I. Sisulised märkused

1. RelvS § 833 lg 21 mõiste “sõjarelva laskemoon” tuleks sõnastada

selgemalt. Hetkel kehtiv definitsioon ei võimalda selgelt eristada,

mis on sõjarelva laskemoon ja mis mitte. Samuti ei ole võimalik

selgelt eristada, sõjarelva laskemoona olulist osakomponenti

laskemoona komponentidest. Mõiste „sõjarelva laskemoon“ võiks

defineerida kasutades strateegilise kauba seaduse alusel kehtestatud

määruse „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 toodud sõjaliste

kaupade nimekirja laskemoona käsitlevat osa ning RelvS § 20 lõikes

4 toodud tsiviilkäibes keelatud laskemoona määratlust. Eesmärk on

Arvestatud.

RelvS § 833 lg 21 võiks olla selline „sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt

sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Käesolevas peatükis käsitatakse

laskemoona sõjarelva laskemoona tähenduses.“

7

määrata arusaadavalt sõjarelva laskemoona mõiste, et oleks selge,

milliste toodete ja komponentide osas kohalduvad sõjarelva

laskemoona käitlemise nõuded.

2. Selguse huvides tuleks relvaseaduses läbivalt eristada RelvS § 17 lg

1 kohase mõiste “laskemoon” kõrval RelvS § 83-3 lg 2-1 mõistet

“sõjarelva laskemoon” millest viimane peaks kitsendavalt käsitlema

vaid sõjalise otstarbega laskemoona või selle olulist osa. Hetkel

kasutatakse relvaseaduse peatükis 11-1 läbivalt terminit

“laskemoon,” kuid selle peatüki sätete eesmärgist lähtuvalt tuleks

antud peatükis kasutada mõistet “sõjarelva laskemoon.” Eesmärk on

arusaadavalt eristada, millised nõuded kohalduvad vaid sõjarelva

laskemoonale, mitte laskemoonale üldiselt.

Arvestatud.

3. Paragrahvi 835 ja paragrahvi 8323 lõike 2 muutmisega antakse õigus

sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitleva ettevõtte olulise osaluse omandada või töötaja olla muu

sellise välisriigi kodanikul, mille suhtes Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei

ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega

sarnaseid meetmeid. Samas muudatus peaks kajastuma ka

tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoon käitlemise osas. RelvS §

67 lõike 1 punkt 12 kohaselt peaks ettevõtte aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle

valitsevat mõju omav muu isik olema siiski Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik. Eesmärk on luua ikkagi olukord, kus

igal sõjarelvi, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoon käitleval

ettevõttel oleks võimalik käidelda ka tsiviilkäibes lubatud relvi ja

moona.

Arvestatud osaliselt.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

Kaitseministeerium ei ole pädev muutma tsiviilkäibes olevate relvade

regulatsiooni.

4. Eelnõu § 1 neljandas punktis soovitakse leevendada ettevõtte teatud

töötajate tervisenõuete tõendamise korda võimaldades isiku

vastavust tervisenõuetele hinnata kehtiva relvaloaga, mille saamise

eelduseks on tervisetõend. Selline muudatus võimaldab ettevõttel

rakendada töötajaid tööle, ilma et peaks ootama tervisekontrolli

läbimist. Seejuures on oluline meeles pidada, et see säte ei tühista

TTOS § 131 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tööandja korraldab

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8

töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest

arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul.

5. Kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra

kehtestamisel tuleb arvestada, et selle sätte rakendamiseks tuleb

vajadusel kohaldada üleminekuaega, mille jooksul kehtiks eelnevalt

kehtinud kord.

Samuti tuleks võimaldada ettevõttel määrata korraga mitu vastutavat

isikut selliselt, et nende vastutusalad on jaotatud valdkonnapõhiselt.

Näiteks käitlemiskoha nõuetekohasuse eest vastutava isiku, vedude

korraldamise eest vastutava isiku ning ettevõtte administratiivsete

nõuete täitmise eest vastutava isiku saaks ettevõte määrata eraldi

isikutega. Seeläbi oleks võimalik ettevõttel ka mõistlikumalt

vastutavate isikute töökoormust hallata.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA

rakendusakti väljatöötamisse.

6. RelvS § 8324 lõike 7 kohaselt peab ettevõte teavitama tegevusloa

andjat uue töötaja töölevõtmise kavatsusest vähemalt 20 tööpäeva

enne töötaja tööle võtmist. Sätte eesmärk on eelduslikult vältida

olukorda, kus ettevõttesse võetakse tööle inimene, kelle taust ei ole

kontrollitud. Siinkohal tuleks kaaluda, kas eesmärk on saavutatav

värbamisprotsessi vähem koormava nõudega või luua võimalusi

eranditeks. Näiteks kui taustakontrolli vastus laekub juba vähem kui

20 tööpäeva jooksul või kui isik värvatakse teisest sama tegevusloaga

ettevõttest, ei peaks olema kohustuslik oodata vähemalt 20 tööpäeva.

Antud selgitus.

Isikut ei ole keelatud varem tööle võtta, kui taustakontrolli vastus on tulnud

varem kui 20 tööpäeva.

RelvS § 8328 kohaselt võib PPA loobuda taustakontrolli tegemisest, kui isikul

on RSVS alusel antud kehtiv juurdepääsu luba olemas.

7. Eelnõu § 4 esimeses punktis paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6

muutmiseks välja pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus

tegevusloakohustuse osas ka lõhkematerjali mittesisaldavat

komponenti või relva käitlevale ettevõttele, mis ei tohiks olla

lubatud. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane

tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad

lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames

tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel.

Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS

tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad, võõrandavad ja

kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona.

Antud säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning

Arvestatud.

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

9

laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Tulenevalt eeltoodust

teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning

lisada LMS § 12 lõike 2 punkt 7 järgnevas sõnastuses: “(7) ettevõttel,

mis käitleb lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud

tegevusloaga laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona

tootmisel ja hoidmisel tegevusloas sätestatud tingimustel.

8. Eelnõu § 4 teises punktis, millega täiendatakse LMS paragrahvi 25

lõiget 2 punktiga 8, on sätte eesmärk välistada LMS kohane

käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt, millel on

relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava

laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks.

Pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus ka käitlemiskohale, kus on

lubatud käidelda ainult lõhkeainet mitte sisaldavat sõjarelvi, mis ei

tohiks olla lubatud.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku sõnastada lisatav LMS

§ 25 lõike 2 punkt 8 järgnevalt:

(2) Käesoleva seaduse kohast käitamisluba ei pea olema:

“8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba, mis hõlmab lõhkeainet sisaldava laskemoona,

lahingumoona või nende lõhkeainet sisaldava olulise osa käitlemist”.

Arvestatud.

9. Kehtiva lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib

ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha käitamisloa omamise kohustus

juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg lõhkeaine

netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid. See säte on

mõeldud laskemoona ja lõhkeainet sisaldava laskemoona

komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele ettevõtetele. 1.4S

ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega kaasnevad ohud on

väga madalad ning lõhkematerjaliseadusest tulenevad lao nõuded ei

ole nende toodete osas täielikult asjakohased. RelvS §46 lg 6

sätestab, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis või

relvahoidlas. Relvahoidlale ja relvakapile on sätestatud nõuded

RelvS määruses nr 90. Seeläbi on nende toodete mõõdukas koguses

hoiustamine piisavalt reguleeritud relvaseadusega ning seetõttu on 50

kg piir 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute osas ülemääraselt

piirav.

Arvestatud.

10

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta LMS § 25 lõike

2 punkti 6 järgnevalt: “6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse

kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat

püssirohtu koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S

kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses, mis ei ületa 900

kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks ka

kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks

käitiseks.

10. RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet

laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS § 832 lõike 1 kohaselt on

„Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona

ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine,

kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine

või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või

laskekõlbmatuks muutmine.“

TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja

lahingumoona käitlemist, vaid piirduma ainult laskemoona ja

lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta RelvS § 88 lõiget

11 järgnevalt:

„ (11 ) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemise üle eraõiguslike

isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku

järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise

üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Välisluureamet

19.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-2

I. Sisulised märkused

11

1. Kaitsetööstusega seotud teabe salastamine. Kaitsetööstusega, sh

sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud

julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud

ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel

ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti liitlasriikide partner

sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, Euroopa

Liidu (edaspidi ka EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

(edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti

kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud

eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh ärisaladus) võib

teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab

paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud

töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse

ja teadmisvajadusega isikud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) §

7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse

kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada

riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat

teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja

intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli kaitsetööstusele

kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue

salastamisalusega. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu RSVS

muudatusega järgmises sõnastuses:

„§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse

punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist

ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks

tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse

salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

12

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8

nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi

salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis

61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja

täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada seletuskirjale Vabariigi

Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse

lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja

kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis

käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega

laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise

erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja

ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti

Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut.

See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30

aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise

teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud

korras.“.“.

2. Seaduse kohaldamisala Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP)

lepinguriikide ning Šveitsi suhtes. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi

kohaldatakse RelvS-is EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut ka

EMP ning Šveitsi suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet rakendatakse

RelvS-i tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt. RelvS-i § 66 lõikes

2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP eraldi esile toodud, kuid Šveitsi

ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja § 8334 punktis 1 on

loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi Konföderatsioon.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

13

Eelnõu § 1 punktiga 9 kavatsetakse lisada RelvS-i § 8333 uus lõige

31, milles viidatakse üksnes EL-ile. Teeme ettepaneku selle käigus ka

RelvS-i § 66 lõige 2, § 67 lõike 1 punkt 1, § 8321 lõige 1 ja § 8334

punkt 1 üle vaadata ning neid õigusselguse eesmärgil ühtlustada.

Välisluureamet

Täiendav arvamus

30.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-5

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 käsitletud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835

ja § 8323 lõike 2 muudatuste kohta täiendava ettepaneku, millega

arvestamine võib planeeritud muudatuse sujuvamale rakendamisele kaasa

aidata.

Muudatustega soovitakse anda kaitsetööstuses tegutsemise võimalus ka

sellistele ettevõtjatele, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse

liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole

Euroopa Liidu (edaspidi EL) ega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

(edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik. Selle eesmärgi saavutamiseks

välistatakse edaspidi üksnes need ettevõtjad, mille omanike ja juhtide seas

on mõne sellise riigi kodanik, mille suhtes on kehtestatud relvadega seotud

sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed. Praeguses

regulatsioonis võib üksnes EL-i (selle kaudu ka Euroopa

Majanduspiirkonna ning Šveitsi) ja NATO liikmesriikide kodanikega

piiratud isikute ring olla tõesti liiga kitsas, sest seeläbi jäävad välja mitmed

Eestiga samu väärtusi jagavad riigid, kellega EL-il ja NATO-l on tihe

kaitse-, kaitsetööstus ja justiitskoostöö ning kellest ei lähtu ka rahapesu-

või terrorismi toetamise ohtu. Samas võimaldaks eelnõu praegune sõnastus

asuda Eesti kaitsetööstuses tegutsema väga laial ringil isikutel, sh selliste

riikide kodanikel, kelle suhtes on teistes, migratsiooni või

välisinvesteeringuid puudutavates seadustes võetud rangem hoiak.

Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk mh võimaldada anda tegevusluba

Eesti ja EL-iga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele,

mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või EL-i

liikmesriikide kodanikud. Eelnõus on sellele antud siiski sanktsioonide ja

embargode kaudu täpsem määratlus, kuid rõhutame, et nn sõbralikud

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud ja lisatud

täiendavad kriteeriumid, sh OECD liikmesriigid.

Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik kujutab endast julgeoleku ohtu

(RelvS § 40 lg 1 p 8), siis asjaolusid hinnatakse RelvS alusel teostatava

taustakontrolli raames.

14

suhted ei sõltu sanktsioonide olemasolust või puudumisest. Mitmete

riikidega on EL-il ja NATO-l üldjoontes neutraalsed ja pragmaatilised

suhted, kuid see ei tähenda, et nende kodanike osalus Eesti

kaitsetööstusettevõtjate tegevuses ei suurendaks tuntavalt ohtu EL-i,

NATO või Eesti julgeolekule. Rahvusvahelised organisatsioonid saavad

sanktsioone ja embargosid määrata kiiresti, mistõttu võib uhtuda, et mõni

RelvS-i alusel kvalifitseerunud ja Eestis tegevust alustanud ettevõtja täiesti

ootamatult enam nõutud tingimusele ei vasta.

Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kaaluda sanktsioonide, embargo ja

sarnaste meetmete kaudu piiramise tingimuse asemel muid lahendusi, mis

ei jätaks riikide ringi liiga laiaks ega muutlikuks. Seletuskirja järgi on

praegu võetud eeskujuks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 37

lõige 4 (täpsemalt selle punkt 3). Teeme ettepaneku selle alternatiivide

kaalumisel võtta aluseks järgmised eeskujud.

1) Veebruaris 2024 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel olnud isikut

tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatused (toimik nr

24-0064), millega soovitakse täiendada ITDS-i § 206 lõigetega 11 ja 12

järgmises sõnastuses: „(11 ) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus

tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on kõrgema rahapesu- või

terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega

puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja

arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse (...) erisusi. (12 ) Kõrgema

rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning (...)

erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Viidatud

riikide loetelu kavand oli lisatud seletuskirjale.

2) Alates veebruarist 2022 kehtiv elektroonilise side seaduse § 873 lõike 3

punkt 1, mille järgi arvestatakse kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel

muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse

pakkuja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku

Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik. Seda

sõnastust koostades püüti hõlmata võimalikult palju riike, kus järgitakse

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

15

demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning intellektuaalomandi õigusi ja

millest ei lähtu ettenähtavat ohtu Eesti kriitilise tähtsusega elektroonilisele

taristule. OECD kaudu on hõlmatud muu hulgas eelnõu seletuskirjas esile

toodud Austraalia, Iisrael ja Jaapan, aga ka nt Šveits. Ukraina ja mõne teise

soovitud riigi jaoks oleks võimalik seaduses esile tuua teatud eristaatus või

need riigid eraldi nimetada. Ukraina kodanike suhtes kehtivaid erinorme

on sätestatud ka teistes seadustes.

Eelnevaga seoses palume hinnata ja seletuskirjas kajastada

topeltkodakondsuse küsimust. Eluline näide: kuidas käitutaks

hüpoteetilisel juhul, kui soovitakse teha koostööd nt Ukraina või Iisraeli

ettevõtjaga, mille peamine osanik on nt Georgia või Iisraeli kodanik, kellel

on samal ajal ka Venemaa kodakondsus.

Justiitsministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 8328 lg 1

punkti 3. Kavandatud muudatusega täpsustatakse isikute ringi, kellele

tehakse taustakontrolli RelvS-is sätestatud nõuete täitmise

kontrollimiseks. Nagu ka relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis 1

viitasime, toetame eesmärki kitsendada taustakontrolli kohustusega isikute

ringi. Paraku ei nähtu eelnõust, kuidas tagatakse selgus, millised töökohad

ja isikud ettevõtjas on muudatuse tulemusel taustakontrolli kohustusega

kaetud ja millised mitte. See selgus on vajalik nii kontrolli adressaadi

vaates (taustakontroll kui isiku põhiõiguste riive) kui ka järelevalve vaates

(et kõik vajalikud isikud oleks alati kontrollitud). Palume seda asjaolu nii

eelnõus kui seletuskirjas täpsustada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõu täiendatud § 8329 lõikega 7, millega täpsustatakse, et ettevõtja

esitab nimekirja, millistel töökohtadel olevatel töötajatel on juurdepääs

sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele

või nendega seotud teabele.

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse RelvS § 8328 lõiget 3 viitega

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS). Muudatuse

kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) loobuda selle isiku tausta

kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe

juurdepääsusertifikaat. Peame mõistlikuks põhimõtet, et topeltkontrolli

nende isikute suhtes, kel on RSVS alusel kehtiv juurdepääsuluba või

Arvestatud.

Täiendatud eelnõu § 8328 lõike 5 ettepaneku osas ning seletuskirjas

selgitatud lõigete 3 ja 4 sisu.

16

juurdepääsusertifikaat, ei tehta. Tekib aga küsimus kõnesoleva paragrahvi

lõike 3 ja 4 omavahelisest seosest. Lõike 4 kohaselt saab PPA isiku suhtes

taustakontrolli teha ka ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes,

kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema

töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise. Kuidas neid

sätteid praktikas koosmõjus tõlgendatakse - kas lõike 4 kohane nö

lisakontroll on lubatav ka lõikes 3 nimetatud isiku suhtes, kellele on tehtud

RSVS kohane julgeolekukontroll? Palume RelvS § 8328 lõigete 3 ja 4

omavahelist seost seletuskirjas selgitada ning vajadusel täpsustada ka sätte

sõnastust.

Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 8328 lõikes 5 on kasutatud

väljendit „tähtsa teabe“. Kas kohasem ei oleks „tähtsust omava teabe“?

3. Eelnõu § 1 punktiga 9 nähakse RelvS § 8333 lõikes 31 ette erand, mille

kohaselt võib ettevõtja, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis

antud tegevusluba, Eesti Vabariigi territooriumil osutada ühekordset

teenust ilma tegevusloata. Samas nõuab RelvS § 8333 lõige 3 mõnest teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist saadud tegevusloa olemasolu korral

ettevõtjalt RelvS kohast tegevusluba ka juhul, kui on tegu ajutise

tegevusega. Seletuskirjast ei selgu, mis vahe on ajutisel tegevusel ja

ühekordse teenuse osutamisel ning miks on otsustatud ühekordselt teenuse

osutajad võrreldes ajutise tegevusega tegelevad ettevõtjad panna

tegevusloa nõude puhul soodsamasse seisu ehk on loobutud tegevusloa

nõudest. Erinevat kohtlemist ei ole põhjendatud. Palume vastava

selgitusega seletuskirja täiendada.

Antud selgitus seletuskirjas.

4. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 2), et

muutmist vajab relvaseaduse (RelvS) § 8329 lõige 2, mis jääb hetkel

taustakontrolli käigus töödeldavate andmete koosseisu osas väga üldiseks.

Kehtivas seaduses on viidatud sättes toodud: „Isikuandmete ankeedis

esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike sidemete,

hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed, mis

võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud

asjaolude esinemist.“ Seaduses ei saa olla sedavõrd laia terminit nagu

„muud andmed“. Töödeldavate andmete kategooriad tuleb välja tuua

seaduse tasemel. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

17

õigust privaatsusele, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 26.

Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11).

Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete

töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima

isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete

töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk,

milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja

andmete säilitamise tähtaeg. Palume teha vajalikud muudatused RelvS §

8329 lõikes 2.

5. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 4),

milles tõstatasime küsimuse, kas juhul, kui eraõiguslikud juriidilised

isikud saavad õiguse valmistada ning muul viisil käidelda sõjarelvi, võib

suureneda ka karistusseadustiku (KarS) §-s 4182 , mis reguleerib sõjarelva,

selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikku

käitlemist, sätestatud kuritegude hulk. Seda seetõttu, et isikuid, kes

selliseid relvi valmistavad, on senisest palju rohkem. Kas sellel on ka seos

eelnõus tehtava muudatusega, millega sätestatakse võimalus sõjarelvade

puhul kriminaalmenetluse mittealustamiseks, kui relv loovutatakse

vabatahtlikult? Palume neid asjaolusid seletuskirjas selgitada.

Antud selgitus.

Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad ka kehtiva õiguse kohaselt

valmistada sõjarelvi ja selles osas ei ole seost kriminaalmenetluse

mittealustamise menetlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on need

erinevad asjad.

II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja

failis jäljega tehtud märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast

praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse

korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõuga muudetakse RelvS § 835 ja 8323 lg-t 2. Tulevikus

võimaldatakse ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

18

suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja

suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1

punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu

või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille

suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone,

embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Seletuskirjast ei selgu, kuidas

käsitletakse topelt- või mitme kodakondsusega isikuid (nt VeneIisrael,

USA-Vene topeltkodakondsus vms). Veidi üle poole Euroopa Liidu

liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga piiratud

juhtudel. Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu,

Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni

tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Võib tekkida olukord,

kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb

loamenetlusest tänu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi mitme

kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see teatud riikidel kasutada

ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Osade

kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule.

Lisaks lojaalsuskonfliktile on antud kodanikel põhiseaduslikud

kohustused oma riigi ees ning osad erineva väärtusruumiga kolmandad

riigid nõuavad oma kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel.

Toetame muudatust, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kes saaksid

ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning

ettevõtja üle kontrolli saavutada. Küll aga palume seletuskirjas täpsemalt

selgitada, kuidas käsitletakse kõnesoleva muudatuse valguses

topeltkodakondsusega isikuid.

Eelnõu käsitleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nõudeid ja

lisatav sanktsioonide kitsendus seotakse üksnes relvade

sanktsioonidega. Kui isiku sanktsioon on seotud laskemoona käitlemisega,

võib tekkida küsimus, kas kõnesolev säte kohaldub või mitte, sest RelvS-

s on eraldi defineeritud ka laskemoon. Lisaks on sanktsioonid

survemeetmed, mis on ajutise iseloomuga. Nt EL Nõukogu võib

kehtestada sanktsioone omal algatusel. Sellist liiki sanktsioonide

19

ettepanekuid võivad teha liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged

esindajad või ELi liikmesriigid. Üldjuhul kehtivad sanktsioonid 12 kuud.

Kuidas lahendatakse edaspidi olukord, kus Eesti kaitsetööstusettevõtjas on

võimaldatud kontrolli omada mitte-NATO või -ELi liikmesriigi kodanikul

(st välisriigi kodanikul) ning teatava aja möödudes kehtestatakse antud

riigi suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu poolt relvadega

seotud sanktsioonid.

Palume § 835 sätte sõnastus muuta või täiendada seletuskirja, et

kõnesolev säte oleks kõigile üheselt arusaadav ja tagatud oleks

õigusselgus.

2. Juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 67 lg 1 p 12 kohaselt antakse

ettevõtjale tegevusluba, kui tema aktsionär või osanik, nõukogu või

juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu

isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Samas käesoleva

eelnõuga leevendatakse sätteid sõjarelva, selle laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse

omandamiseks, st laiendatakse ka NATOsse või ELi liikmesriiki mitte

kuuluvatele kodanikele, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL

Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid.

Tulenevalt eeltoodust palume muuta ja sõnastada kehtiv RelvS § 67 lg

1 p 12 selliselt, et ettevõtjas osaluse omandamisel ei eristataks, kas

ettevõtja tegutseb tsiviil- või militaarvaldkonnas, ning ettevõtjaid

koheldakse samadel alustel ja tagatud oleks õiglane konkurents.

Mitte arvestatud, kuivõrd eelnõus keskendutakse kaitsetööstusega seotud

küsimustele.

3. Eelnõuga muudetakse RelvS § 8325 lg-t 4, mille kohaselt riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega

seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ning

pädevustunnistuse andmise korra. Eelnõu ja seletuskirja vahel on vastuolu.

Eelnõus on toodud, et riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister kehtestab vastava määruse, kuid seletuskirjas on toodud, et

minister võib kehtestada. Kehtiva RelvS § 8325 õiguse kohaselt võib

minister kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

Antud selgitus.

Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis loob aluse kvalifikatsiooninõuete

kehtestamiseks. Konkreetse rakendusakti sisustamine jääb vajadusel aga

tulevikku, mil on kõik vajalikud asjaolud läbi kaalutud ja analüüsitud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA

ning MKM rakendusakti väljatöötamisse.

20

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. Uute kvalifikatsiooninõuete ja

pädevustunnistuse andmise korra kehtestamisel tuleks ühtlasi ette näha

piisav üleminekuaeg.

Nõustume seletuskirjas tooduga, et üksnes lõhkematerjaliseaduse

(edaspidi ka LMS) kohase pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik

on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemise eest. Samas ei olnud eelnõuga

kooskõlastamiseks kaasas määruse kavandit, millega plaanitakse

kehtestada kvalifikatsiooninõuded sõjarelvade, sõjalise otstarbega

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks ning pädevustunnistuse andmise kord. Ka seletuskirjast ei

selgu, kuidas pädevustunnistuse andmise protsess tulevikus olema hakkab.

Milline asutus hakkab väljastama pädevustunnistusi, kes viib läbi

vastavaid koolitusi, mis sisaldaksid infot sõjarelvade, sõjalise otstarbega

laskemoona ja lahingumoona käitlemise kohta, kui suur saab olema

riigilõiv pädevustunnistuse taotlemisel jne. Riigilõivumäära kehtestamisel

tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Või kui pädevustunnistusi ei väljasta

riigiasutus ja kompetentsete isikute olemasolu tagatakse läbi koolituste,

mida pakub erasektor, peaks see eelnõust selguma ning minister ei peaks

kehtestama pädevustunnistuse andmise korda, vaid saaks piirduda

kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega.

Teeme ettepaneku, et enne käesoleva eelnõu teisele

kooskõlastusringile edastamist koostatakse määruse kavand

kvalifikatsiooninõuetele sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona

ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

ning vajadusel ka pädevustunnistuse andmise kord. MKM on nõus

määruse kavandi koostamisel igakülgselt kaasa aitama ja panustama.

4. Eelnõuga muudetakse LMS § 12 lg 2 p 6, mille kohaselt LMS kohast

tegevusluba ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema, kui isikule on antud

relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona

või nende olulise osa käitlemiseks. Välja pakutud sõnastuse kohaselt

laiendatakse oluliselt LMS tegevusloa kohaldamisala välistust. Kehtiva

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

21

õiguse kohaselt ei pea LMS-kohast tegevusluba olema RelvS-kohast

tegevusluba omaval isikul RelvS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktis

lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel,

võõrandamisel ja kasutamisel. Sätte eesmärk on olnud LMS tegevusloa

taotlemisest relvaloa omanikud ja laskemoona müüjad välja arvata.

Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt laiendatakse aga tegevusloa

vabastust kogu RelvS käitlemisele. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on

relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja laskemoona

valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine,

hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu,

võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade

parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine

ja laenutamine.

Kui soovitakse LMS-kohase tegevusloa vabastust, et ettevõtja ei peaks

taotlema nii LMS kui ka RelvS kohast tegevusluba, teeme ettepaneku

sõnastada LMS-i § 12 lg 2 p 6 järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel,

kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona,

lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks ning loa menetluses on

hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa ja käitamisloa kontrolliesemes

olevad nõuded.“.

5. Eelnõuga täiendatakse LMS § 25 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt LMS-kohast

käitamisluba ei pea olema, kui käitlemiskohal, kus käideldakse sõjarelva,

laskemoona, lahingumoona või nende olulist osa, on olemas relvaseaduse

kohane käitlemiskoha käitamisluba. LMS käitlemiskoha käitamisloa

vabastus peaks piirduma üksnes RelvS käitlemiskoha käitamisloaga

ulatuses, mis käsitleb lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona

tootmist või hoiustamist ning mitte hõlmama sõjarelvi.

Teeme ettepaneku täiendada LMS-i § 25 lg 2 p-ga 8 järgmises

sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona või nende olulise

osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded.“

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

Siseministeerium

05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K

22

I. Sisulised märkused

1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk on

eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil

ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Euroopa Liidu

(edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS-i

tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei tohi

olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone,

embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi

hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang

eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne

täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte

iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate

riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud.

Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika Ameerika Ühendriikide

sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on muutunud.

Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud

kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all

olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade külmutamise ja pangakontode

sulgemise ning nende rikkumine omakorda süüteomenetluse.

Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega

õigus- ja justiitsalane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus, kuidas

sellistest kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida

või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata, kui

nendega sisuline koostöö puudub.

Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide

esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab sellega

seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei ole

võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate üksikpäringute

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

23

tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu ei saa nõustuda

eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja Piirivalveameti ning

Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide teostamisel kavandatava

eelnõu kohaselt väheneb.

Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu

seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani,

Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide

ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes

sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta.

Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab

Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise

osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud

RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning

kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;

2) ta on NATO liikmesriigi kodanik;

3) ta on OECD liikmesriigi kodanik;

4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud

teabe vastastikuse kaitse lepingu;

5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav

minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri

kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks.

Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse

kaitseminister siseministrile, mille alusel hindab siseminister erisuse

tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib ka

olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk

kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel.

Rõhutame, et iga taotluse puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest

24

isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata

sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte.

2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 4

pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“.

RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3

kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel

kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv

või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja

oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad

lisaseadmeid . RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse järgmiselt:

„1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4) muud relvad, mis

ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks võimalik kontrollida sõjarelva tootmist

oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised osad ja lisaseadmed.

Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid ja paigaldab sellele

relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva ennast ei paigalda.

RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele

sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui

seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111 sellist nõuet

sätestatud ei ole.

Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja

selle käitlemine peaks olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks kehtestab

strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli süsteemi,

reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet,

strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas demilitariseerimist, vastutust

ning riikliku järelevalve tegemist nimetatud valdkondades.

Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks

kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks

kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem,

nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid,

tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või

Osaliselt arvestatud.

Kaasame nimetatud määruse koostamisse SIM-i. Oleme nõus, et RelvS-is

puudub sõjarelva definitsioon, osade ja oluliste osade loetelu. Rakendusakt

on väljatöötamisel.

25

kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel

otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt

neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või

varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks konstrueeritud ja vajalik

sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva osa

käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja sõnastada

see järgmiselt:

„(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või

lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega

sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“

2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded

sõjarelva osade, oluliste osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt

RelvS-i § 21 sätestatule;

3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on

konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises

sõnastuses: „(51 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli

ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“

Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist vabastada

vaid need isikud, kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava

tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel

relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud.

Arvestatud.

26

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4

nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea

läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv relvaluba

või Kaitseliidu seaduse aluselt väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“.

Seletuskirja lisa 1

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona ning nende osade ja

oluliste osade täpsustav loetelu ja liigitus

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 833 lõike 3 alusel.

§ 1. Käsitulirelva mõiste ja liigitus

§ 2. Käsitulirelva osad ja olulised osad

§ 3. Relvasüsteemi mõiste ja liigutus

§ 4. Relvasüsteemi osad ja olulised osad

§ 5. Raskerelva mõiste ja liigus

§ 6. Raskerelva osad ja olulised osad

§ 7. Sõjarelva laskemoona mõiste ja liigitus

§ 8. Sõjarelva laskemoona osad ja olulised osad

§ 9. Sõjarelva lahingumoona mõiste ja liigitus

§ 10. Sõjarelva lahingumoona osad ja olulised osad

§ 11. Määruse jõustumine

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ja

pädevustunnistuse andmise kord

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 8325 lõike 4 alusel.

§ 1. Kohaldamisala

§ 2. Pädevustunnistuse ja pädevustunnistuse kehtivuse pikendamise taotlemine

§ 3. Taotluse menetlemise tähtaeg

§ 4. Kvalifikatsiooni hindamine

§ 5. Pädevustunnistuse vorminõuded

§ 6. Määruse jõustumine

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks tagatise taotlemise ja

taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu

Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel.

§ 1. Taotluse esitamine, taotluse vorm ja sellele lisatavad dokumendid

(1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev

strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks tagatise taotlemiseks

Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse.

(2) Taotlusele tuleb lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697,

millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT

L 170, 12.5.2021, lk 149–177), alusel kehtestatud ingliskeelne vorm ning selles ettenähtud

dokumendid.

(3) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus

võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud ingliskeelse tõlkega.

(4) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda taotlejalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes

nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid andmeid ja dokumente, kui need on

vajalikud taotleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud

tingimusele vastavuse hindamiseks.

§ 2. Taotluse menetlemine ning tagatise andmine või selle andmisest keeldumine

(1) Kaitseministeerium otsustab Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase

tagatise andmise või andmisest keeldumise 30 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutud

dokumentide vastuvõtmise päevast arvates.

(2) Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase tagatise andmisel võib

Kaitseministeerium konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste

valitusasutustega.

(3) Kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artiklis 9

sätestatud tingimusele, annab Kaitseministeerium selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/697 kohase vormiga kinnituse.

(4) Kui taotleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi, teatab

Kaitseministeerium taotlejale tagatise andmisest keeldumisest.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kusti Salm

Kantsler

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Määrus kehtestatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5,

§ 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3,

§ 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud korras.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

MÄÄRUSE KAVAND

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruse „Kaitseministri

10. juuli 2018. a määruse nr 11

„Sõjarelvade, laskemoona ja

lahingumoona käitlemise nõuded ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 832 lõike 3 alusel.

Kaitseministri 10. juuli 2018. a määruses nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona

käitlemise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

/allkirjastatud digitaalselt/ Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/ Kusti Salm

Kantsler

1

Relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa

Märkuste tabel

Märkus

Märkusega arvestamine

Siseministeerium

Mitteametlikud märkused

I. Sisulised märkused

1. Ei toeta eelnõu § 1 punkti 2, millega muudetakse RelvS § 83-5

selliselt, et ettevõtjas saab olulise osaluse omandada (jne) igaüks,

kelle suhtes /…/ kes ei ole sellise välisriigi kodanik, mille suhtes

on ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu kehtestanud

sanktsioonid.

Põhjused:

a) sanktsioone on sisuliselt erinevaid. Sanktsiooniks võib olla ka

luksuskaupade ekspordi või sealiha või puidu impordi keeld. Kuidas

on see seotud relvade ja laiemalt riigi julgeolekuga? Tulevikule

mõeldes - kui sõda saab läbi ja sanktsioonid tunnistatakse kehtetuks,

siis Venemaa kodanikud oleks kaitsetööstuses teretulnud?

Seletuskirja lk 3 esitatud link ÜRO ja ELi sanktsioonidele näitab, et

ka nt Ukraina suhtes on EU sanktsioone kehtestanud. Seega selline

lai sõnastus, kus viidatakse lihtsalt ÜRO ja ELi sanktsioonidele, ei

täida oma eesmärki;

b) Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on hetkel kehtivatest

sanktsioonidest lähtuv piirang lühinägelik. Seoses sõjalise

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõust on välja jäetud sanktsioonide kriteerium. Selle asemel on kriteeriumid,

et isik on OECD liikmesriigi kodanik või sellise riigi kodanik, kellega Eesti

Vabariik on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu. Lisaks on

loodud kriteerium, et kui isik on muu riigi kodanik, siis võib ettevõtjas olulise

osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud

käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid

ning sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud teabe

vastastikuse kaitse lepingu või muu riigi kodanik, kellele Kaitseministeerium on

Siseministeeriumi kooskõlastusel andnud nõusoleku käesoleva lõike punktidest

1–4 erandi tegemiseks.

2

tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne täiendatakse

sanktsiooninimekirju ELis igakuiselt, kui mitte iganädalaselt. Juba

on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate riikide

isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud.

Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika USA

sanktsioonipoliitikas ja ELis seda ei järgitud. Ka see on muutunud.

Me ei saa riskida olukorraga, kus kaitsevaldkonna ettevõtted on

seotud kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad

sanktsiooni all olla. See toob kaasa varade külmutamise,

pangakontode sulgemise ja sanktsiooni rikkumise korral

kriminaalmenetluse. Selline olukord kindlasti ei soodusta

kaitsevaldkonna stabiilset arengut. Lisaks puudub Eestil paljude III

riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Selliste riikidega koostöö

(isikute taustakontroll jms selline) on sageli puudulik või üldse

võimatu. Õigusabilepingud on nt Venemaa ja Hiinaga, kuid

Riigikogu kiitis 20.03.2024 heaks Venemaaga õigusabi lepingu

ülesütlemise. Hiina Rahvavabariigi puhul ei ole leping sisuliselt väga

hästi töötanud nt õigusabitaotlustele vastuste saamise osas. Kuidas

selliste kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid

kontrollida või nende Eesti sõjatööstuses tegutsemisega kaasnevat

riski hinnata?

c) eelnõus pakutud sõnastusega hakkavad EL/NATO

kodakondsusnõue ja kolmanda sõbraliku riigi nõue kehtima vaid

füüsilisele isikule. Kui kehtivas sõnastuses RelvS § 40 lõike 1

punktile 9 viidatult kehtib kodakondsusnõue juriidilise isikuga

seotud isikutele, siis eelnõu sõnastuse järgi tuleb "Ettevõtjas võib

olulise osaluse omandada /…/ igaüks, kelle suhtes /…/ ning kes on

ELi või NATO liikmesriigi kodanikvõi kes ei ole sellise välisriigi

kodanik, mille suhtes on ÜRO või EL kehtestanud sanktsioonid."

Juriidiline isik ei saa olla EL või NATO kodanik, samuti ei saa

juriidiline isik olla kolmanda välisriigi kodanik. Eelnõu

seletuskirjast on aru saada, et mõeldakse siiski juriidilise isikuga

seotud isikuid (nagu praegu § 40 lg 1 p 9 viidatud), aga sätte uus

sõnastus seda lähenemist ei toeta.

3

d) Et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd nt seletuskirjas

nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Ukrainaga, tuleks

selliste kolmandate riikide ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada

erikord. Laiapindselt üksnes sanktsioonialuste riikide välistamist

amet ei toeta.

e) Kui välisriigi kodanikud ja ettevõtted tahavad Eestis tegeleda

kaitsetööstuse valdkonnas, siis see on lõppkokkuvõttes

välisinvesteering. See on VUHS pärusmaa. Üks variant on hinnata,

kas ja mil viisil saaks kohaldada VUHS § 10 kriteeriumeid. Praegu

on tehtud teadlik otsus, et VUHS ei kohaldu. On see põhjendatud?

VUHS § 4 lg 1 p 3: „3) ettevõtja, kes toodab või kehtiva lepingu

alusel tarnib riigiasutusele strateegilise kauba seaduses nimetatud

sõjaliste kaupade või kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas

sätestatud kaupa või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi, välja

arvatud relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev ettevõtja;“

VUHS Seletuskiri: Relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on reguleeritud

sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva

ettevõtja aktsiate ja osade ning ettevõtja omandamine, sealhulgas

olulise osaluse või ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud

relvaseaduse alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus

olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele sõltumata

nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu kõnealuste sõjaliste

kaupade käitlemisega tegelevale ettevõtjale.

2. Eelnõu § 1 punkt 4 – kas võib tekkida olukord, kus isikul on mõne

teise riigi kehtiv relvaluba ning nõuab § 83-25 lg 5-1 alusel, et ta ei

pea tervisekontrolli läbima?

Antud selgitus.

Eelnõu täiendatud „käesoleva seaduse alusel antud kehtiv relvaluba“.

3. Eelnõu § 1 punkt 9 – § 83-33 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast

sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“. Teeme ettepaneku

täiendada sätet selliselt, et oleks välistatud siiski sellised olukorrad,

kus sõidukile tootmisel ei paigaldata sõjarelva, kuid masinale

paigaldatakse Eestis näiteks sõjarelva sihtimiseks vajalikud seadmed

(kaablid jms), st on tõenäoline, et sõjarelv sellele sõidukile ka

Arvestatud osaliselt.

Hetkel kehtiva sätte sõnatus on ebaselge. Sätte muudatuse eesmärk on välistada

need olukorrad, mis tekitavad tegevusloa saajale küsitavust loakohustuse

vajalikkuse osas. Täpsemalt öeldes, ainuüksi see, et sõidukile on võimalik

paigaldada sõjarelv, jätab tegevusloa omajale liiga laia määratlemisruumi. Sätet

4

kinnitatakse. Teeme ettepaneku täiendada sätet ja sõnastada see

järgmiselt: „4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote

valmistamine, millele paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või

varuosa, mis on konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

võib tõlgendada selliselt, et ainuüksi paigaldamise võimalus määrab ära selle,

kas sellise sõiduki valmistamine kuulub loakohustuse alla.

Ühe võimaliku lahendusena pakume välja järgneva sõnastuse:

„maismaasõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

valmistamise käigus paigaldatakse sõjarelv, sõjarelva alus või sõjarelva

kasutamiseks vajalikud seadmed“.

4. Taustakontrollidest – on selge, et kui avame oma kaitsetööstuse

kolmandatele riikidele, tuleb juurde taustakontrolle. KAPO hindab

siin julgeolekuriske. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

kindlasti keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Sageli

võimatu. Ei saa nõustuda seletuskirjas kõlavaga, et PPA ja KAPO

töömaht taustakontrollide teostamise osas kavandatava eelnõu

kohaselt väheneb. Kui senini oleme Eesti kaitsetööstusega

koostöösse lubanud vaid EL ja NATO liikmesriikidest pärit

ettevõtjaid, siis eelnõuga planeeritav muutus on kardinaalne – avame

sisuliselt oma kaitsetööstuse kogu maailmale, välistades kindlalt vaid

need, kelle suhtes on kehtiv ELi või ÜRO sanktsioon. Ülejäänud

probleemid tuleb tuvastada taustakontrolliga, mis kolmandatest

riikidest pärit isikute suhtes on sageli äärmiselt keeruline.

Arvestatud.

Seletuskirja antud mõjuga täiendatud.

Välisministeerium

03.05.2024 kooskõlastuskiri EIS-is nr 24-0347/03

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktide 2 ja 3 (muudavad RelvS § 835 ja 8323)

muudatustest jääb mulje, et kaitsetööstusettevõttes osaluse

omandamisel soovitakse välistada teatud riikide kodakondsusega

isikud. Nende riikide puhul on püütud leida ühisnimetajat/tunnust ja

eelnõus on peetud sobivaks välistada riigid, mille suhtes Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu

Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid. Välisministeeriumi hinnangul ei ole

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

5

rahvusvaheliste sanktsioonidega sidumine otstarbekas lahendus

soovitud eesmärgi saavutamiseks.

1.1. Sätete sõnastuses on lause teine pool „… kes on Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille

suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud

sanktsioone, embargot või nendega sarnaseid meetmeid“ raskesti

jälgitav ja tekitab segadust. Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja NATO

eraldi nimetamine ei anna lausele lisandväärtust, kuna seletuskirja

kohaselt soovitakse, et omandamine oleks põhimõtteliselt lubatud

kõikidele (ka kolmandate riikide kodanikel), kes ei ole relvadega

seotud sanktsioonides nimetatud riigi kodanikud.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud isikuteks, kellega soovitakse

koostööd teha, näiteks Singapurist, Ukrainast, Austraaliast ja

Iisraelist pärit ettevõtjad. Normi rakendajal saab olema keeruline

määratleda riigid, kelle suhtes on relvadega seotud rahvusvahelised

sanktsioonid kehtestatud, sest sanktsioone kehtestatakse nii riigi,

territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni,

ühenduse, rühmituse või isiku suhtes. Samuti ei pruugi sanktsioonid

liigituda otsesõnu relvadega seotud sanktsioonideks, vaid võivad olla

oma sisult väga erinevad. Iga riigi puhul tuleks seega hinnata, kas

sanktsioon on kehtestatud riigi, territooriumi või režiimi vastu või

mõnel muul põhjusel. Näiteks võib relvaembargo olla kehtestatud

mitte riigi, vaid riigis tegutseva üksuse suhtes. Hiljutine näide on

Somaalia. ÜRO resolutsiooniga tühistati Somaalia Liitvabariigi

suhtes kehtinud relvaembargo ning kehtestati üldine ja täielik relvade

ning muu kaitseotstarbelise varustuste tarnimise keeld Al-Shabaabile

Somaalias. Seega tekiks Somaalia puhul küsimus, kas Somaalia on

riik, mille suhtes EL on kehtestanud relvadega seotud meetmeid?

Seetõttu oleks ehk mõttekas eelnõu koostajatel hinnata ÜRO ja EL

sanktsioonide1 alla märgitud riikide nimekirja ja hinnata, kas

praktikas reaalselt just nende riikide kodanikele soovitakse seada

piirangud.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

3. Lisaks märgib Välisministeerium, et muutmisel on ka välisriikide

kodanikele kehtestatud kinnisasja omandamise kitsendused

Teadmiseks võetud.

6

(KAOKS). Erinevate valdkondade seadustega teiste riikide

kodanikele piiranguid kehtestades võiks olla selgem, milliste riikide

kodanikke Eesti riik usaldab ja milliseid riike ning nende kodanikke

loetakse Eesti suhtes ebasõbralikeks. Mööname, et erinevates

valdkondades (kinnisvara, sõjarelvi tootvad ettevõtted) võib olla

mõju erinev, kuid konkreetse riigi kodanike suhtes kehtestatavad

piirangud peaks olema kuidagi selgitatud ja põhjendatud.

4. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei loo piirangu sidumine

sanktsiooniga uut õigust, sest antud juhul on analoogia võetud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §

37 lõikest 4. Paraku ei ole seletuskirjas selgitatud, et nimetatud säte

näeb ette suuremale riskile viitavate asjaolude hindamise, milles

arvestatakse geograafilist riski suurendava asjaoluna eeskätt

olukorda, kus klient, tehingus osalev isik või tehing ise on seotud

riigiga või jurisdiktsiooniga, mille suhtes on kehtestatud

sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed, näiteks EL

või ÜRO poolt. Välisministeeriumi arvates ei ole seega analoogia

kohane, kuivõrd RelvS muudatustes kehtestatakse välisriikide

kodanike ettevõtluse kitsendused, seevastu RahaPTS-s märgitud

riskide asjaolusid küll hinnatakse, kuid märgitud asjaolu alusel

automaatselt kedagi ei välistata.

Arvestatud.

Vt selgitust punktis 1.

Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet

26.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-4

I. Sisulised märkused

1. RelvS § 833 lg 21 mõiste “sõjarelva laskemoon” tuleks sõnastada

selgemalt. Hetkel kehtiv definitsioon ei võimalda selgelt eristada,

mis on sõjarelva laskemoon ja mis mitte. Samuti ei ole võimalik

selgelt eristada, sõjarelva laskemoona olulist osakomponenti

laskemoona komponentidest. Mõiste „sõjarelva laskemoon“ võiks

defineerida kasutades strateegilise kauba seaduse alusel kehtestatud

määruse „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisas 1 toodud sõjaliste

kaupade nimekirja laskemoona käsitlevat osa ning RelvS § 20 lõikes

4 toodud tsiviilkäibes keelatud laskemoona määratlust. Eesmärk on

Arvestatud.

RelvS § 833 lg 21 võiks olla selline „sõjarelva laskemoon on spetsiaalselt

sõjarelvas kasutamiseks mõeldud laskemoon. Käesolevas peatükis käsitatakse

laskemoona sõjarelva laskemoona tähenduses.“

7

määrata arusaadavalt sõjarelva laskemoona mõiste, et oleks selge,

milliste toodete ja komponentide osas kohalduvad sõjarelva

laskemoona käitlemise nõuded.

2. Selguse huvides tuleks relvaseaduses läbivalt eristada RelvS § 17 lg

1 kohase mõiste “laskemoon” kõrval RelvS § 83-3 lg 2-1 mõistet

“sõjarelva laskemoon” millest viimane peaks kitsendavalt käsitlema

vaid sõjalise otstarbega laskemoona või selle olulist osa. Hetkel

kasutatakse relvaseaduse peatükis 11-1 läbivalt terminit

“laskemoon,” kuid selle peatüki sätete eesmärgist lähtuvalt tuleks

antud peatükis kasutada mõistet “sõjarelva laskemoon.” Eesmärk on

arusaadavalt eristada, millised nõuded kohalduvad vaid sõjarelva

laskemoonale, mitte laskemoonale üldiselt.

Arvestatud.

3. Paragrahvi 835 ja paragrahvi 8323 lõike 2 muutmisega antakse õigus

sõjarelva, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitleva ettevõtte olulise osaluse omandada või töötaja olla muu

sellise välisriigi kodanikul, mille suhtes Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu ei

ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või nendega

sarnaseid meetmeid. Samas muudatus peaks kajastuma ka

tsiviilkäibes lubatud relvade ja laskemoon käitlemise osas. RelvS §

67 lõike 1 punkt 12 kohaselt peaks ettevõtte aktsionär või osanik,

nõukogu või juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle

valitsevat mõju omav muu isik olema siiski Euroopa Liidu või

NATO liikmesriigi kodanik. Eesmärk on luua ikkagi olukord, kus

igal sõjarelvi, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoon käitleval

ettevõttel oleks võimalik käidelda ka tsiviilkäibes lubatud relvi ja

moona.

Arvestatud osaliselt.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

Kaitseministeerium ei ole pädev muutma tsiviilkäibes olevate relvade

regulatsiooni.

4. Eelnõu § 1 neljandas punktis soovitakse leevendada ettevõtte teatud

töötajate tervisenõuete tõendamise korda võimaldades isiku

vastavust tervisenõuetele hinnata kehtiva relvaloaga, mille saamise

eelduseks on tervisetõend. Selline muudatus võimaldab ettevõttel

rakendada töötajaid tööle, ilma et peaks ootama tervisekontrolli

läbimist. Seejuures on oluline meeles pidada, et see säte ei tühista

TTOS § 131 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tööandja korraldab

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8

töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest

arvates ning vähemalt kord kolme aasta jooksul.

5. Kvalifikatsiooninõuete ja pädevustunnistuse andmise korra

kehtestamisel tuleb arvestada, et selle sätte rakendamiseks tuleb

vajadusel kohaldada üleminekuaega, mille jooksul kehtiks eelnevalt

kehtinud kord.

Samuti tuleks võimaldada ettevõttel määrata korraga mitu vastutavat

isikut selliselt, et nende vastutusalad on jaotatud valdkonnapõhiselt.

Näiteks käitlemiskoha nõuetekohasuse eest vastutava isiku, vedude

korraldamise eest vastutava isiku ning ettevõtte administratiivsete

nõuete täitmise eest vastutava isiku saaks ettevõte määrata eraldi

isikutega. Seeläbi oleks võimalik ettevõttel ka mõistlikumalt

vastutavate isikute töökoormust hallata.

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA

rakendusakti väljatöötamisse.

6. RelvS § 8324 lõike 7 kohaselt peab ettevõte teavitama tegevusloa

andjat uue töötaja töölevõtmise kavatsusest vähemalt 20 tööpäeva

enne töötaja tööle võtmist. Sätte eesmärk on eelduslikult vältida

olukorda, kus ettevõttesse võetakse tööle inimene, kelle taust ei ole

kontrollitud. Siinkohal tuleks kaaluda, kas eesmärk on saavutatav

värbamisprotsessi vähem koormava nõudega või luua võimalusi

eranditeks. Näiteks kui taustakontrolli vastus laekub juba vähem kui

20 tööpäeva jooksul või kui isik värvatakse teisest sama tegevusloaga

ettevõttest, ei peaks olema kohustuslik oodata vähemalt 20 tööpäeva.

Antud selgitus.

Isikut ei ole keelatud varem tööle võtta, kui taustakontrolli vastus on tulnud

varem kui 20 tööpäeva.

RelvS § 8328 kohaselt võib PPA loobuda taustakontrolli tegemisest, kui isikul

on RSVS alusel antud kehtiv juurdepääsu luba olemas.

7. Eelnõu § 4 esimeses punktis paragrahvi 12 lõike 2 punkt 6

muutmiseks välja pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus

tegevusloakohustuse osas ka lõhkematerjali mittesisaldavat

komponenti või relva käitlevale ettevõttele, mis ei tohiks olla

lubatud. Muudatuse eesmärk on välistada LMS kohane

tegevusloakohustus ainult nendelt ettevõtjatelt, kes käitlevad

lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud tegevusloa raames

tootmisprotsessis või hoiustamise teenuse pakkumisel.

Olemasolev LMS § 12 lõike 2 punkt 6 välistab LMS

tegevusloakohustuse isikutelt, kes hoiavad, võõrandavad ja

kasutavad ainult püssirohtu ja (tsiviilkäibes lubatud) laskemoona.

Antud säte on mõeldud eelkõige relvaloa omanikele ning

Arvestatud.

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

9

laskemoona müümisega tegelevatele isikutele. Tulenevalt eeltoodust

teeb TTJA ettepaneku jätta LMS § 12 lõike 2 punkt 6 muutmata ning

lisada LMS § 12 lõike 2 punkt 7 järgnevas sõnastuses: “(7) ettevõttel,

mis käitleb lõhkematerjali relvaseaduse alusel väljastatud

tegevusloaga laskemoona, sõjarelva laskemoona või lahingumoona

tootmisel ja hoidmisel tegevusloas sätestatud tingimustel.

8. Eelnõu § 4 teises punktis, millega täiendatakse LMS paragrahvi 25

lõiget 2 punktiga 8, on sätte eesmärk välistada LMS kohane

käitlemiskoha loakohustus ainult nendelt ettevõtetelt, millel on

relvaseaduse kohane käitamiskoha käitamisluba lõhkeainet sisaldava

laskemoona või lahingumoona tootmiseks või hoiustamiseks.

Pakutud sõnastuse järgi kohalduks erisus ka käitlemiskohale, kus on

lubatud käidelda ainult lõhkeainet mitte sisaldavat sõjarelvi, mis ei

tohiks olla lubatud.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku sõnastada lisatav LMS

§ 25 lõike 2 punkt 8 järgnevalt:

(2) Käesoleva seaduse kohast käitamisluba ei pea olema:

“8) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba, mis hõlmab lõhkeainet sisaldava laskemoona,

lahingumoona või nende lõhkeainet sisaldava olulise osa käitlemist”.

Arvestatud.

9. Kehtiva lõhkematerjaliseaduse § 25 lõike 2 punkt 6 kohaselt tekib

ettevõttel LMS kohane käitlemiskoha käitamisloa omamise kohustus

juba siis, kui ettevõtte käitlemiskohas on üle 50kg lõhkeaine

netomassiga 1.3C ohuklassi ja 1.4S ohuklassi tooteid. See säte on

mõeldud laskemoona ja lõhkeainet sisaldava laskemoona

komponente (sütikud ja püssirohi) müüvatele ettevõtetele. 1.4S

ohuklassi laskemoona ja sütikute käitlemisega kaasnevad ohud on

väga madalad ning lõhkematerjaliseadusest tulenevad lao nõuded ei

ole nende toodete osas täielikult asjakohased. RelvS §46 lg 6

sätestab, et padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis või

relvahoidlas. Relvahoidlale ja relvakapile on sätestatud nõuded

RelvS määruses nr 90. Seeläbi on nende toodete mõõdukas koguses

hoiustamine piisavalt reguleeritud relvaseadusega ning seetõttu on 50

kg piir 1.4S ohuklassi laskemoona ja sütikute osas ülemääraselt

piirav.

Arvestatud.

10

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta LMS § 25 lõike

2 punkti 6 järgnevalt: “6) käitlemiskohal, millel on relvaseaduse

kohane luba ja kus käideldakse ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C kuuluvat

püssirohtu koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi ja ohuklassi 1.4S

kuuluvat laskemoona ja sütikuid koguses, mis ei ületa 900

kilogrammi.” Sellised piirid tagavad, et käitlemiskoht ei muutuks ka

kemikaaliseaduse mõistes C-kategooria ettevõtteks ehk ohtlikuks

käitiseks.

10. RelvS § 88 lõike 11 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet

laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS § 832 lõike 1 kohaselt on

„Sõjarelva, laskemoona, lahingumoona ja nende olulise osa

käitlemine käesoleva peatüki tähenduses on sõjarelva, laskemoona

ja lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine,

kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine

või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või

laskekõlbmatuks muutmine.“

TTJA järelevalvekohustus ei peaks katma kogu laskemoona ja

lahingumoona käitlemist, vaid piirduma ainult laskemoona ja

lahingumoona käitlemise tingimuste ehk käitlemiskoha

järelevalvega.

Tulenevalt eeltoodust teeb TTJA ettepaneku muuta RelvS § 88 lõiget

11 järgnevalt:

„ (11 ) Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona ja nende oluliste osade käitlemise üle eraõiguslike

isikute poolt teostab Politsei- ja Piirivalveamet ning riiklikku

järelevalvet laskemoona ja lahingumoona valmistamise ja hoidmise

üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Välisluureamet

19.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-2

I. Sisulised märkused

11

1. Kaitsetööstusega seotud teabe salastamine. Kaitsetööstusega, sh

sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona tootmisega seotud

julgeolekuohud erinevad tavapärastest majandusjulgeolekuga seotud

ohtudest. Eesti kaitsetööstus osaleb riigikaitse eesmärgi täitmisel

ning on Kaitseväe, teiste riigiasutuste ja Eesti liitlasriikide partner

sõjaliste võimete loomisel selleks, et kindlustada Eesti riigi, Euroopa

Liidu (edaspidi ka EL) ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

(edaspidi NATO) sõjaline kaitse. Seetõttu tunnevad Eesti

kaitsetööstuse vastu suurt huvi ka riigi suhtes vaenulikud

eriteenistused ning kaitsetööstust puudutav teave (sh ärisaladus) võib

teatud juhtudel vajada kaitsmist ka riigisaladusena. See võimaldab

paremini kindlustada, et riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet

töödeldakse ainult nõuetele vastaval alal või akrediteeritud

töötlussüsteemis ning seda teevad usaldusväärsed juurdepääsuõiguse

ja teadmisvajadusega isikud.

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi ka RSVS) §

7 punkti 6 ning sellele vastava Vabariigi Valitsuse 20. detsembri

2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse

kord“ (edaspidi ka RSVKK) § 5 lõike 6 alusel on võimalik salastada

riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlevat

teavet. See alus on seotud kitsalt tehnikavaldkonna innovatsiooni ja

intellektuaalomandi kaitsega ning ei oleks sageli kaitsetööstusele

kohaldatav. Seetõttu on kõige otstarbekam täiendada õigusakte uue

salastamisalusega. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu RSVS

muudatusega järgmises sõnastuses:

„§ 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 7 täiendatakse

punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) sõjalise otstarbega asja omadusi, projekteerimist, valmistamist

ja kohandamist käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks

tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse

salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;“.“.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

12

RSVS-i § 11 lõike 1 järgi kehtestab RSVS-i § 7 punktides 1–8

nimetatud riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi

salastamistaseme ja -tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega. Sellest

lähtudes tuleb muuta ka RSVKK-d ning esitada RSVS-i § 5 punktis

61 nimetatud teabe piiritlemiseks vajalikud kitsendused ja

täpsustused. Teeme ettepaneku selleks lisada seletuskirjale Vabariigi

Valitsuse määruse kavand koos järgmise sõnastusega:

„Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262

„Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ § 5 täiendatakse

lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Sõjalise otstarbega asja projekteerimist, valmistamist ja

kohandamist käsitleva teabe osas on riigisaladuseks teave, mis

käsitleb riigi tellimusel sõjarelva, selle olulise osa, sõjalise otstarbega

laskemoona, lahingumoona, lahingutehnika ning kaitseotstarbelise

erivarustuse omadusi, projekteerimist, valmistamist, parandamist ja

ümbertegemist, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks Eesti

Vabariigi või muu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi julgeolekut.

See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 30

aastaks § 22 lõike 1 punkti 17 alusel kehtestatud korras ning sellise

teabe töötlemist eeldavas tsiviilõiguslikus lepingus määratud

korras.“.“.

2. Seaduse kohaldamisala Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP)

lepinguriikide ning Šveitsi suhtes. RelvS-i § 2 lõike 3 järgi

kohaldatakse RelvS-is EL-i ja selle liikmesriikide kohta sätestatut ka

EMP ning Šveitsi suhtes. Samas näib, et seda põhimõtet rakendatakse

RelvS-i tekstis ilma selge põhjuseta ebaühtlaselt. RelvS-i § 66 lõikes

2 ja § 67 lõike 1 punktis 1 on EMP eraldi esile toodud, kuid Šveitsi

ei ole nimetatud. RelvS-i § 8321 lõikes 1 ja § 8334 punktis 1 on

loetletud nii EL, EMP kui ka Šveitsi Konföderatsioon.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

13

Eelnõu § 1 punktiga 9 kavatsetakse lisada RelvS-i § 8333 uus lõige

31, milles viidatakse üksnes EL-ile. Teeme ettepaneku selle käigus ka

RelvS-i § 66 lõige 2, § 67 lõike 1 punkt 1, § 8321 lõige 1 ja § 8334

punkt 1 üle vaadata ning neid õigusselguse eesmärgil ühtlustada.

Välisluureamet

Täiendav arvamus

30.04.2024 kiri nr 5-1/24/2-5

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktides 2 ja 3 käsitletud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835

ja § 8323 lõike 2 muudatuste kohta täiendava ettepaneku, millega

arvestamine võib planeeritud muudatuse sujuvamale rakendamisele kaasa

aidata.

Muudatustega soovitakse anda kaitsetööstuses tegutsemise võimalus ka

sellistele ettevõtjatele, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse

liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole

Euroopa Liidu (edaspidi EL) ega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni

(edaspidi NATO) liikmesriigi kodanik. Selle eesmärgi saavutamiseks

välistatakse edaspidi üksnes need ettevõtjad, mille omanike ja juhtide seas

on mõne sellise riigi kodanik, mille suhtes on kehtestatud relvadega seotud

sanktsioonid, embargo või nendega sarnased meetmed. Praeguses

regulatsioonis võib üksnes EL-i (selle kaudu ka Euroopa

Majanduspiirkonna ning Šveitsi) ja NATO liikmesriikide kodanikega

piiratud isikute ring olla tõesti liiga kitsas, sest seeläbi jäävad välja mitmed

Eestiga samu väärtusi jagavad riigid, kellega EL-il ja NATO-l on tihe

kaitse-, kaitsetööstus ja justiitskoostöö ning kellest ei lähtu ka rahapesu-

või terrorismi toetamise ohtu. Samas võimaldaks eelnõu praegune sõnastus

asuda Eesti kaitsetööstuses tegutsema väga laial ringil isikutel, sh selliste

riikide kodanikel, kelle suhtes on teistes, migratsiooni või

välisinvesteeringuid puudutavates seadustes võetud rangem hoiak.

Seletuskirja järgi on eelnõu eesmärk mh võimaldada anda tegevusluba

Eesti ja EL-iga sõbralikes suhetes olevate kolmandate riikide ettevõtjatele,

mille omanikud, osanikud või aktsionärid ei ole NATO või EL-i

liikmesriikide kodanikud. Eelnõus on sellele antud siiski sanktsioonide ja

embargode kaudu täpsem määratlus, kuid rõhutame, et nn sõbralikud

Arvestatud.

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud ja lisatud

täiendavad kriteeriumid, sh OECD liikmesriigid.

Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik kujutab endast julgeoleku ohtu

(RelvS § 40 lg 1 p 8), siis asjaolusid hinnatakse RelvS alusel teostatava

taustakontrolli raames.

14

suhted ei sõltu sanktsioonide olemasolust või puudumisest. Mitmete

riikidega on EL-il ja NATO-l üldjoontes neutraalsed ja pragmaatilised

suhted, kuid see ei tähenda, et nende kodanike osalus Eesti

kaitsetööstusettevõtjate tegevuses ei suurendaks tuntavalt ohtu EL-i,

NATO või Eesti julgeolekule. Rahvusvahelised organisatsioonid saavad

sanktsioone ja embargosid määrata kiiresti, mistõttu võib uhtuda, et mõni

RelvS-i alusel kvalifitseerunud ja Eestis tegevust alustanud ettevõtja täiesti

ootamatult enam nõutud tingimusele ei vasta.

Eelnevast lähtudes teeme ettepaneku kaaluda sanktsioonide, embargo ja

sarnaste meetmete kaudu piiramise tingimuse asemel muid lahendusi, mis

ei jätaks riikide ringi liiga laiaks ega muutlikuks. Seletuskirja järgi on

praegu võetud eeskujuks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse § 37

lõige 4 (täpsemalt selle punkt 3). Teeme ettepaneku selle alternatiivide

kaalumisel võtta aluseks järgmised eeskujud.

1) Veebruaris 2024 eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel olnud isikut

tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) muudatused (toimik nr

24-0064), millega soovitakse täiendada ITDS-i § 206 lõigetega 11 ja 12

järgmises sõnastuses: „(11 ) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus

tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on kõrgema rahapesu- või

terrorismi rahastamise riskiga riigi või sellise riigi kodanik, millega

puudub Eestil justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja

arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse (...) erisusi. (12 ) Kõrgema

rahapesu- või terrorismi rahastamise riskiga riikide ja Eestiga justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning (...)

erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Viidatud

riikide loetelu kavand oli lisatud seletuskirjale.

2) Alates veebruarist 2022 kehtiv elektroonilise side seaduse § 873 lõike 3

punkt 1, mille järgi arvestatakse kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel

muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse

pakkuja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku

Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik. Seda

sõnastust koostades püüti hõlmata võimalikult palju riike, kus järgitakse

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

15

demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning intellektuaalomandi õigusi ja

millest ei lähtu ettenähtavat ohtu Eesti kriitilise tähtsusega elektroonilisele

taristule. OECD kaudu on hõlmatud muu hulgas eelnõu seletuskirjas esile

toodud Austraalia, Iisrael ja Jaapan, aga ka nt Šveits. Ukraina ja mõne teise

soovitud riigi jaoks oleks võimalik seaduses esile tuua teatud eristaatus või

need riigid eraldi nimetada. Ukraina kodanike suhtes kehtivaid erinorme

on sätestatud ka teistes seadustes.

Eelnevaga seoses palume hinnata ja seletuskirjas kajastada

topeltkodakondsuse küsimust. Eluline näide: kuidas käitutaks

hüpoteetilisel juhul, kui soovitakse teha koostööd nt Ukraina või Iisraeli

ettevõtjaga, mille peamine osanik on nt Georgia või Iisraeli kodanik, kellel

on samal ajal ka Venemaa kodakondsus.

Justiitsministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse relvaseaduse (RelvS) § 8328 lg 1

punkti 3. Kavandatud muudatusega täpsustatakse isikute ringi, kellele

tehakse taustakontrolli RelvS-is sätestatud nõuete täitmise

kontrollimiseks. Nagu ka relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis 1

viitasime, toetame eesmärki kitsendada taustakontrolli kohustusega isikute

ringi. Paraku ei nähtu eelnõust, kuidas tagatakse selgus, millised töökohad

ja isikud ettevõtjas on muudatuse tulemusel taustakontrolli kohustusega

kaetud ja millised mitte. See selgus on vajalik nii kontrolli adressaadi

vaates (taustakontroll kui isiku põhiõiguste riive) kui ka järelevalve vaates

(et kõik vajalikud isikud oleks alati kontrollitud). Palume seda asjaolu nii

eelnõus kui seletuskirjas täpsustada.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

Eelnõu täiendatud § 8329 lõikega 7, millega täpsustatakse, et ettevõtja

esitab nimekirja, millistel töökohtadel olevatel töötajatel on juurdepääs

sõjarelvadele, laskemoonale, lahingumoonale ja nende olulistele osadele

või nendega seotud teabele.

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse RelvS § 8328 lõiget 3 viitega

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS). Muudatuse

kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) loobuda selle isiku tausta

kontrollimisest, kellel on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse

alusel kehtiv riigisaladusele juurdepääsu luba või salastatud välisteabe

juurdepääsusertifikaat. Peame mõistlikuks põhimõtet, et topeltkontrolli

nende isikute suhtes, kel on RSVS alusel kehtiv juurdepääsuluba või

Arvestatud.

Täiendatud eelnõu § 8328 lõike 5 ettepaneku osas ning seletuskirjas

selgitatud lõigete 3 ja 4 sisu.

16

juurdepääsusertifikaat, ei tehta. Tekib aga küsimus kõnesoleva paragrahvi

lõike 3 ja 4 omavahelisest seosest. Lõike 4 kohaselt saab PPA isiku suhtes

taustakontrolli teha ka ettevõtja tegevusloa kehtivuse ajal, kui isiku suhtes,

kellele on tehtud taustakontroll, on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

ettevõtjaga seotud olemise ajal on ilmnenud asjaolud, mis välistaksid tema

töölevõtmise või olulise osaluse omandamise lubamise. Kuidas neid

sätteid praktikas koosmõjus tõlgendatakse - kas lõike 4 kohane nö

lisakontroll on lubatav ka lõikes 3 nimetatud isiku suhtes, kellele on tehtud

RSVS kohane julgeolekukontroll? Palume RelvS § 8328 lõigete 3 ja 4

omavahelist seost seletuskirjas selgitada ning vajadusel täpsustada ka sätte

sõnastust.

Lisaks juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 8328 lõikes 5 on kasutatud

väljendit „tähtsa teabe“. Kas kohasem ei oleks „tähtsust omava teabe“?

3. Eelnõu § 1 punktiga 9 nähakse RelvS § 8333 lõikes 31 ette erand, mille

kohaselt võib ettevõtja, kellele on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis

antud tegevusluba, Eesti Vabariigi territooriumil osutada ühekordset

teenust ilma tegevusloata. Samas nõuab RelvS § 8333 lõige 3 mõnest teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist saadud tegevusloa olemasolu korral

ettevõtjalt RelvS kohast tegevusluba ka juhul, kui on tegu ajutise

tegevusega. Seletuskirjast ei selgu, mis vahe on ajutisel tegevusel ja

ühekordse teenuse osutamisel ning miks on otsustatud ühekordselt teenuse

osutajad võrreldes ajutise tegevusega tegelevad ettevõtjad panna

tegevusloa nõude puhul soodsamasse seisu ehk on loobutud tegevusloa

nõudest. Erinevat kohtlemist ei ole põhjendatud. Palume vastava

selgitusega seletuskirja täiendada.

Antud selgitus seletuskirjas.

4. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 2), et

muutmist vajab relvaseaduse (RelvS) § 8329 lõige 2, mis jääb hetkel

taustakontrolli käigus töödeldavate andmete koosseisu osas väga üldiseks.

Kehtivas seaduses on viidatud sättes toodud: „Isikuandmete ankeedis

esitab kontrollitav oma isikuandmed, elukoha, perekondlike sidemete,

hariduskäigu ja tööalase tegevuse andmed ning muud andmed, mis

võimaldavad kontrollida käesoleva seaduse § 8328 lõikes 1 nimetatud

asjaolude esinemist.“ Seaduses ei saa olla sedavõrd laia terminit nagu

„muud andmed“. Töödeldavate andmete kategooriad tuleb välja tuua

seaduse tasemel. Selgitame, et isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

17

õigust privaatsusele, mis on sätestatud põhiseaduse (PS) §-s 26.

Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11).

Isikuandmete kaitse üldmääruse §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete

töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima

isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete

töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk,

milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja

andmete säilitamise tähtaeg. Palume teha vajalikud muudatused RelvS §

8329 lõikes 2.

5. Kordame VTK etapis tehtud märkust (kooskõlastuskirja punkt 4),

milles tõstatasime küsimuse, kas juhul, kui eraõiguslikud juriidilised

isikud saavad õiguse valmistada ning muul viisil käidelda sõjarelvi, võib

suureneda ka karistusseadustiku (KarS) §-s 4182 , mis reguleerib sõjarelva,

selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseaduslikku

käitlemist, sätestatud kuritegude hulk. Seda seetõttu, et isikuid, kes

selliseid relvi valmistavad, on senisest palju rohkem. Kas sellel on ka seos

eelnõus tehtava muudatusega, millega sätestatakse võimalus sõjarelvade

puhul kriminaalmenetluse mittealustamiseks, kui relv loovutatakse

vabatahtlikult? Palume neid asjaolusid seletuskirjas selgitada.

Antud selgitus.

Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad ka kehtiva õiguse kohaselt

valmistada sõjarelvi ja selles osas ei ole seost kriminaalmenetluse

mittealustamise menetlusega. Kaitseministeeriumi hinnangul on need

erinevad asjad.

II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta

6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja

failis jäljega tehtud märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast

praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse

korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

05.04.2024 kiri nr 5-1/24/2, KAM/24- 0347/-1K

I. Sisulised märkused

1. Eelnõuga muudetakse RelvS § 835 ja 8323 lg-t 2. Tulevikus

võimaldatakse ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja

Sanktsioonide kriteeriumist on antud eelnõus loobutud.

18

suurendada ning ettevõtja üle kontrolli saavutada, seda omada ja

suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud relvaseaduse § 40 lõike 1

punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning kes on Euroopa Liidu

või NATO liikmesriigi kodanik või muu sellise välisriigi kodanik, mille

suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone,

embargot või nendega sarnaseid meetmeid. Seletuskirjast ei selgu, kuidas

käsitletakse topelt- või mitme kodakondsusega isikuid (nt VeneIisrael,

USA-Vene topeltkodakondsus vms). Veidi üle poole Euroopa Liidu

liikmesriikidest lubab mitut kodakondsust, kuid valdavalt väga piiratud

juhtudel. Peale Eesti on ka Austria, Taani, Saksamaa, Läti, Leedu,

Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania seadnud naturalisatsiooni

tingimuseks varasemast kodakondsusest loobumise. Võib tekkida olukord,

kus julgeolekule ohtu kujutav kolmanda riigi kodanik pääseb

loamenetlusest tänu Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi mitme

kodakondsuse omamisele. Samuti võimaldaks see teatud riikidel kasutada

ära mitme kodakondsusega isikuid oma eesmärkide saavutamiseks. Osade

kolmandate riikide eesmärgid võivad kujutada ohtu Eesti julgeolekule.

Lisaks lojaalsuskonfliktile on antud kodanikel põhiseaduslikud

kohustused oma riigi ees ning osad erineva väärtusruumiga kolmandad

riigid nõuavad oma kodanike kohustuste täitmist erinevatel viisidel.

Toetame muudatust, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kes saaksid

ettevõtjas olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning

ettevõtja üle kontrolli saavutada. Küll aga palume seletuskirjas täpsemalt

selgitada, kuidas käsitletakse kõnesoleva muudatuse valguses

topeltkodakondsusega isikuid.

Eelnõu käsitleb sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona nõudeid ja

lisatav sanktsioonide kitsendus seotakse üksnes relvade

sanktsioonidega. Kui isiku sanktsioon on seotud laskemoona käitlemisega,

võib tekkida küsimus, kas kõnesolev säte kohaldub või mitte, sest RelvS-

s on eraldi defineeritud ka laskemoon. Lisaks on sanktsioonid

survemeetmed, mis on ajutise iseloomuga. Nt EL Nõukogu võib

kehtestada sanktsioone omal algatusel. Sellist liiki sanktsioonide

19

ettepanekuid võivad teha liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrged

esindajad või ELi liikmesriigid. Üldjuhul kehtivad sanktsioonid 12 kuud.

Kuidas lahendatakse edaspidi olukord, kus Eesti kaitsetööstusettevõtjas on

võimaldatud kontrolli omada mitte-NATO või -ELi liikmesriigi kodanikul

(st välisriigi kodanikul) ning teatava aja möödudes kehtestatakse antud

riigi suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL Nõukogu poolt relvadega

seotud sanktsioonid.

Palume § 835 sätte sõnastus muuta või täiendada seletuskirja, et

kõnesolev säte oleks kõigile üheselt arusaadav ja tagatud oleks

õigusselgus.

2. Juhime tähelepanu, et kehtiva RelvS § 67 lg 1 p 12 kohaselt antakse

ettevõtjale tegevusluba, kui tema aktsionär või osanik, nõukogu või

juhatuse liige või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu

isik on Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik. Samas käesoleva

eelnõuga leevendatakse sätteid sõjarelva, selle laskemoona ja

lahingumoona käitlemisega tegelevas ettevõtjas olulise osaluse

omandamiseks, st laiendatakse ka NATOsse või ELi liikmesriiki mitte

kuuluvatele kodanikele, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või EL

Nõukogu ei ole kehtestanud relvadega seotud sanktsioone, embargot või

nendega sarnaseid meetmeid.

Tulenevalt eeltoodust palume muuta ja sõnastada kehtiv RelvS § 67 lg

1 p 12 selliselt, et ettevõtjas osaluse omandamisel ei eristataks, kas

ettevõtja tegutseb tsiviil- või militaarvaldkonnas, ning ettevõtjaid

koheldakse samadel alustel ja tagatud oleks õiglane konkurents.

Mitte arvestatud, kuivõrd eelnõus keskendutakse kaitsetööstusega seotud

küsimustele.

3. Eelnõuga muudetakse RelvS § 8325 lg-t 4, mille kohaselt riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega

sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja lahingumoona käitlemisega

seotud tegevusaladel tegutsemiseks kvalifikatsiooninõuded ning

pädevustunnistuse andmise korra. Eelnõu ja seletuskirja vahel on vastuolu.

Eelnõus on toodud, et riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister kehtestab vastava määruse, kuid seletuskirjas on toodud, et

minister võib kehtestada. Kehtiva RelvS § 8325 õiguse kohaselt võib

minister kehtestada sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

Antud selgitus.

Eelnõuga luuakse volitusnorm, mis loob aluse kvalifikatsiooninõuete

kehtestamiseks. Konkreetse rakendusakti sisustamine jääb vajadusel aga

tulevikku, mil on kõik vajalikud asjaolud läbi kaalutud ja analüüsitud.

Määruste koostamisel kaalume ettepanekute arvestamist ja kaasame TTJA

ning MKM rakendusakti väljatöötamisse.

20

lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

soovituslikud kvalifikatsiooninõuded. Uute kvalifikatsiooninõuete ja

pädevustunnistuse andmise korra kehtestamisel tuleks ühtlasi ette näha

piisav üleminekuaeg.

Nõustume seletuskirjas tooduga, et üksnes lõhkematerjaliseaduse

(edaspidi ka LMS) kohase pädevustunnistuse olemasolu ei tõenda, et isik

on pädev vastutama sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona ja

lahingumoona käitlemise eest. Samas ei olnud eelnõuga

kooskõlastamiseks kaasas määruse kavandit, millega plaanitakse

kehtestada kvalifikatsiooninõuded sõjarelvade, sõjalise otstarbega

laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel

tegutsemiseks ning pädevustunnistuse andmise kord. Ka seletuskirjast ei

selgu, kuidas pädevustunnistuse andmise protsess tulevikus olema hakkab.

Milline asutus hakkab väljastama pädevustunnistusi, kes viib läbi

vastavaid koolitusi, mis sisaldaksid infot sõjarelvade, sõjalise otstarbega

laskemoona ja lahingumoona käitlemise kohta, kui suur saab olema

riigilõiv pädevustunnistuse taotlemisel jne. Riigilõivumäära kehtestamisel

tuleb muuta ka riigilõivuseadust. Või kui pädevustunnistusi ei väljasta

riigiasutus ja kompetentsete isikute olemasolu tagatakse läbi koolituste,

mida pakub erasektor, peaks see eelnõust selguma ning minister ei peaks

kehtestama pädevustunnistuse andmise korda, vaid saaks piirduda

kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega.

Teeme ettepaneku, et enne käesoleva eelnõu teisele

kooskõlastusringile edastamist koostatakse määruse kavand

kvalifikatsiooninõuetele sõjarelvade, sõjalise otstarbega laskemoona

ja lahingumoona käitlemisega seotud tegevusaladel tegutsemiseks

ning vajadusel ka pädevustunnistuse andmise kord. MKM on nõus

määruse kavandi koostamisel igakülgselt kaasa aitama ja panustama.

4. Eelnõuga muudetakse LMS § 12 lg 2 p 6, mille kohaselt LMS kohast

tegevusluba ei pea lõhkematerjali käitlemisel olema, kui isikule on antud

relvaseaduse kohane tegevusluba sõjarelva, laskemoona, lahingumoona

või nende olulise osa käitlemiseks. Välja pakutud sõnastuse kohaselt

laiendatakse oluliselt LMS tegevusloa kohaldamisala välistust. Kehtiva

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

21

õiguse kohaselt ei pea LMS-kohast tegevusluba olema RelvS-kohast

tegevusluba omaval isikul RelvS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktis

lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel,

võõrandamisel ja kasutamisel. Sätte eesmärk on olnud LMS tegevusloa

taotlemisest relvaloa omanikud ja laskemoona müüjad välja arvata.

Eelnõus toodud muudatusettepaneku kohaselt laiendatakse aga tegevusloa

vabastust kogu RelvS käitlemisele. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on

relva ja laskemoona käitlemine RelvS tähenduses relvade ja laskemoona

valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine,

hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu,

võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade

parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine

ja laenutamine.

Kui soovitakse LMS-kohase tegevusloa vabastust, et ettevõtja ei peaks

taotlema nii LMS kui ka RelvS kohast tegevusluba, teeme ettepaneku

sõnastada LMS-i § 12 lg 2 p 6 järgmiselt: „6) lõhkematerjali käitlemisel,

kui isikule on antud relvaseaduse kohane tegevusluba laskemoona,

lahingumoona või nende olulise osa käitlemiseks ning loa menetluses on

hõlmatud käesoleva seaduse tegevusloa ja käitamisloa kontrolliesemes

olevad nõuded.“.

5. Eelnõuga täiendatakse LMS § 25 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt LMS-kohast

käitamisluba ei pea olema, kui käitlemiskohal, kus käideldakse sõjarelva,

laskemoona, lahingumoona või nende olulist osa, on olemas relvaseaduse

kohane käitlemiskoha käitamisluba. LMS käitlemiskoha käitamisloa

vabastus peaks piirduma üksnes RelvS käitlemiskoha käitamisloaga

ulatuses, mis käsitleb lõhkeainet sisaldava laskemoona või lahingumoona

tootmist või hoiustamist ning mitte hõlmama sõjarelvi.

Teeme ettepaneku täiendada LMS-i § 25 lg 2 p-ga 8 järgmises

sõnastuses: „8) sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona või nende olulise

osa käitlemiskohal, millel on relvaseaduse kohane käitlemiskoha

käitamisluba ning hõlmatud on käesoleva seaduse kohase käitamisloa

kontrolliesemes olevad nõuded.“

Eelnõus ja seletuskirjas on arvesse võetud TTJA ja MKM ettepanekud, mis

puudutavad LMS § 12 ja § 25 muutmist.

Siseministeerium

05.04.2024 nr KAM/24-0347/-1K

22

I. Sisulised märkused

1. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 835 ja 8323 lõike 2 muudatuse eesmärk on

eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldada kaitsetööstuses tegutseda ka neil

ettevõtjatel, kelle aktsionär või osanik, nõukogu või juhatuse liige või

juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omav muu isik ei ole Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Euroopa Liidu

(edaspidi EL) liikmesriigi kodanik. Sealjuures täiendatakse RelvS-i

tingimusega, et isik, kes ei ole NATO või EL liikmesriigi kodanik, ei tohi

olla ka sellise riigi kodanik, mille suhtes ÜRO Julgeolekunõukogu või

Euroopa Liidu Nõukogu on kehtestanud relvadega seotud sanktsioone,

embargot või nendega sarnaseid meetmeid.

Arvestades praegust julgeolekuolukorda, ei ole Siseministeeriumi

hinnangul hetkel kehtivatest sanktsioonidest lähtuv piirang

eesmärgipärane. Seoses sõjalise tegevusega, inimõiguste rikkumisega jne

täiendatakse sanktsiooninimekirju EL-is igakuiselt, kui mitte

iganädalaselt. Juba on EL rakendanud ka teiseseid sanktsioone kolmandate

riikide isikutele, kes on esmaste sanktsioonide rikkumisele kaasa aidanud.

Mõned aastad tagasi oli see levinud praktika Ameerika Ühendriikide

sanktsioonipoliitikas ja EL-is seda ei järgitud, kuid see on muutunud.

Võivad tekkida olukorrad, kus Eesti kaitsevaldkonna ettevõtted on seotud

kolmandate riikide isikutega, kes paari kuu pärast võivad sanktsiooni all

olla. Sanktsioonid toovad kaasa varade külmutamise ja pangakontode

sulgemise ning nende rikkumine omakorda süüteomenetluse.

Tõhusaks kontrolliks on eeldus, et Eesti riigil on kolmandate riikidega

õigus- ja justiitsalane koostöö. Paratamatult tõusetub aga küsimus, kuidas

sellistest kolmandatest riikidest pärit ettevõtjaid või eraisikuid kontrollida

või nende Eesti kaitsetööstuses tegutsemisega kaasnevat riski hinnata, kui

nendega sisuline koostöö puudub.

Kui võimaldame kaitsetööstusvaldkonnas tegutseda kolmandate riikide

esindajatel, on vaja teha senisest rohkem taustakontrolle ja kasvab sellega

seotud töökoormus. Kolmandatest riikidest andmete saamine on

paratamatult keerulisem, kui EL ja NATO liikmesriikidest. Andmeid ei ole

võimalik kontrollida registrist, vaid see eeldab arvukate üksikpäringute

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

23

tegemist. Sageli on andmete saamine võimatu. Seetõttu ei saa nõustuda

eelnõu seletuskirjast nähtuvaga, et Politsei- ja Piirivalveameti ning

Kaitsepolitseiameti töömaht taustakontrollide teostamisel kavandatava

eelnõu kohaselt väheneb.

Selleks, et edendada Eesti kaitsetööstuse koostööd näiteks eelnõu

seletuskirjas nimetatud Iisraeli, Austraalia, Uus-Meremaa, Jaapani,

Lõuna-Korea, Singapuri ja Ukrainaga, tuleks selliste kolmandate riikide

ettevõtjate aktsepteerimiseks välja töötada erikord. Üksnes

sanktsioonialuste riikide välistamist Siseministeerium ei toeta.

Lähtuvalt eelnõu kooskõlastamisel toimunud Siseministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi esindajate vaheliste arutelude tulemusest, toetab

Siseministeerium ettepanekut, mille kohaselt võib ettevõtjas olulise

osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning ettevõtja üle kontrolli

saavutada, seda omada ja suurendada igaüks, kelle suhtes ei ole tuvastatud

RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 ja lõikes 11 sätestatud asjaolusid ning

kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) ta on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;

2) ta on NATO liikmesriigi kodanik;

3) ta on OECD liikmesriigi kodanik;

4) ta on sellise riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud salastatud

teabe vastastikuse kaitse lepingu;

5) ta on muu riigi kodanik, kellele riigikaitse valdkonna eest vastutav

minister on andnud siseturvalisuse valdkonna eest vastutava ministri

kooskõlastusel nõusoleku erandi tegemiseks.

Eelnevalt toodud erisuse kaalumiseks esitab põhjendatud taotluse

kaitseminister siseministrile, mille alusel hindab siseminister erisuse

tegemise võimalust. Toome siiski esile, et selline kooskõlastamine võib ka

olla ametkondlik ning ei pea eeldama ministri volitust ehk

kooskõlastamine võib ka toimuda vastutavate ministeeriumite vahel.

Rõhutame, et iga taotluse puhul tuleb kodakondsusest ja konkreetsest

24

isikust tulenevat erisuse tegemise vajadust põhjalikult hinnata sõltumata

sellest, kas tegemist on nn agressorriigiga või mitte.

2. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 8333 lõike 1 punkti 4

pärast sõna „millele“ sõnadega „valmistamise käigus“.

RelvS-is ei ole sätestatud, millest koosneb sõjarelv. RelvS § 3 lõike 3

kohaselt on sõjarelv sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel

kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv

või relvasüsteem. Määratlemata on aga sõjarelva osad, olulised osad ja

oluliste osadega võrdsed relvale või relvasüsteemile kinnitatavad

lisaseadmeid . RelvS § 833 lõige 1 ütleb, et sõjarelvi liigitatakse järgmiselt:

„1) käsitulirelvad; 2) raketisüsteemid; 3) raskerelvad; 4) muud relvad, mis

ei ole tulirelvad.“ Selleks, et oleks võimalik kontrollida sõjarelva tootmist

oleks vajalik määratleda ka sõjarelva osad, olulised osad ja lisaseadmed.

Näiteks Milrem AS toodab mehitamata sõidukeid ja paigaldab sellele

relvasüsteemi sihtimisseadmed või selle osad. Relva ennast ei paigalda.

RelvS-i § 21 lõike 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele

sama kord, mis RelvS-iga on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui

seadus otseselt ei sätesta teisiti. RelvS-i peatükis 111 sellist nõuet

sätestatud ei ole.

Sõjarelv on tsiviilkäibes piiratud käibega tulirelvast suurem ohuallikas ja

selle käitlemine peaks olema rangemalt reguleeritud. Nii näiteks kehtestab

strateegilise kauba seadus strateegilise kauba kontrolli süsteemi,

reguleerides strateegilise kauba vedu, strateegilise kaubaga seotud teenuse

osutamist, strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalvet,

strateegilise kauba käitlemist, sealhulgas demilitariseerimist, vastutust

ning riikliku järelevalve tegemist nimetatud valdkondades.

Strateegilise kauba seaduse § 2 lõike 1 kohaselt loetakse strateegiliseks

kaubaks sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks

kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem,

nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid,

tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või

Osaliselt arvestatud.

Kaasame nimetatud määruse koostamisse SIM-i. Oleme nõus, et RelvS-is

puudub sõjarelva definitsioon, osade ja oluliste osade loetelu. Rakendusakt

on väljatöötamisel.

25

kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel

otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Eeltoodust tulenevalt tuleks sõjarelva oluliseks osaks pidada vähemalt

neid osi, mida loetakse piiratud käibega tulirelva osadeks – osa või

varuosa, mis on spetsiaalselt sõjarelva jaoks konstrueeritud ja vajalik

sõjarelva kasutamiseks. Seda enam, et RelvS-is ei reguleerita sõjarelva osa

käitlemist, küll aga sõjarelva olulise osa käitlemist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku:

1) muuta eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud RelvS-i § 833 lõiget 3 ja sõnastada

see järgmiselt:

„(3) Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona liigitamiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud sõjarelvade liikide, laskemoona või

lahingumoona hulka, nende osade ja oluliste osade loetlemiseks kehtestab

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega

sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona täpsustava loetelu.“

2) täiendada RelvS-i § 833 uue lõikega, milles sätestatakse nõuded

sõjarelva osade, oluliste osade ja lisaseadmete käitlemisele sarnaselt

RelvS-i § 21 sätestatule;

3) täiendada RelvS-i § 8833 lõike 1 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„4) sõiduki, veesõiduki, õhusõiduki või muu toote valmistamine, millele

paigaldatakse sõjarelv, selle oluline osa või lisaseade, mis on

konstrueeritud ja vajalik sõjarelva kasutamiseks“.

3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RelvS § 8324 lõikega 51 järgmises

sõnastuses: „(51 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli

ei pea läbima isik, kellel on kehtiv relvaluba.“

Siseministeeriumi hinnangul saaks täiendavast tervisekontrollist vabastada

vaid need isikud, kes on läbinud RelvS § 351 nõuetele vastava

tervisekontrolli. Sellisteks isikuteks käesoleval hetkel on RelvS alusel

relvaluba omavad isikud ja Kaitseliidu relvakandmisluba omavad isikud.

Arvestatud.

26

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punktis 4

nimetatud 8324 lõiget 51 ja sõnastada järgmiselt:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tervisekontrolli ei pea

läbima isik, kellel on käesoleva seaduse alusel väljastatud kehtiv relvaluba

või Kaitseliidu seaduse aluselt väljastatud kehtiv relvakandmisluba.“.