Pöördumine

Riigiprokuratuur
Wismari 7
Tallinn

Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn


Avaldus distsiplinaarmenetluse algatamiseks


21.03.2023 peeti mind kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 22700000055, mis oli alustatud KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 tunnustel. Samal päeval teostati läbiotsimine minu kui kahtlustatava töökohas, täpsemalt kabinetis ning kuulati üle kahtlustatavana. 11.10.2023 koostas riigiprokurör Mari Entsik kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse. Määrusest tulenevalt lõpetati kriminaalasjas 22700000055 osaliselt menetlus minu suhtes KrMS §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 alusel.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 4 näeb ette võimaluse isikule nõuda menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS’is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Sama seaduse § 5 lg 1 p 2 näeb ette kahju hüvitamise nõude võimaluse isiku kahtlustatavana kinnipidamise korral kui kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Olin kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2023.

SKHS § 14 näeb ette kahjuhüvitise taotlemise kohtueelses menetluses, sh kui kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse tegi kohtueelses menetluses prokurör. Sama §-i lg 1 kohustab prokuratuuri, uurimisasutust või kohtuvälist menetlejat, milline on koostanud menetluse lõpetamise määruse, mille tõttu tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt SKHS-i §-dele 5 või 6, selgitama õigustatud isikule SKHS-is sätestatud hüvitise taotlemise õigust ja hüvitise taotlemise korda. Kuna kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse võttis vastu minu suhtes prokurör, siis SKHS-i sätted panevad kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse teinud prokurörile selge kohustuse selgitada isikule (endisele kahtlustatavale) õigust SKHS-i alusel kahjuhüvitise taotlemiseks ja taotlemise korda. SKHS-i § 14 lg 1 sõnastus ei anna ruumi tõlgendamaks kahju hüvitamise selgitamist võimalusena, vaid tegemist on menetluse lõpetamise otsustuse teinud menetleja selgitamise kohustusega.

Riigi peaprokurör on 17.12.2016 juhisega nr RP-1-2/1673 kehtestanud kohtueelse menetluse dokumentide näidisvormid. Juhise lisas 19 on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vorm. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vormis näeb määruse resolutsiooni p 7 ette põhjaliku selgituse ja SKHS-i sätted, mille alusel on isikul, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud õigus taotleda talle kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Minu suhtes 11.10.2023 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses puuduvad igasugused selgitused minu õiguse kohta taotleda SKHS-i sätete alusel minule kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Nagu ülal märgitud olin kahtlustatavana kinni peetud ühe päeva, 21.03.2023. SKHS-i § 5 lg 1 p 2 annab kriminaalmenetluse lõpetamise korral isikule õiguse taotleda kahju hüvitamist kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetlust juhtinud ja minu suhtes menetluse lõpetamise otsuse vastu võtnud prokurör M.Entsik teadis, et mina olin kahtlustatavana kinni peetud, kustutas ta vastavad SKHS-i sätted ja selgituse minu õiguse kohta taotleda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. SKHS § 14 lg 1 paneb kahjuhüvitise taotlemise õiguse ja korra selgitamise kohustuse just prokurörile kui kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse vastu võtnud ametnikule. Riigi peaprokuröri 17.12.2016 juhise § 2 lõige 2 lubab küll menetleja ametnikul dokumendi koostamisel kustutada näidisvormi selle osa, mis konkreetsel juhul vajalik ei ole, kuid antud juhul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisel minu osas antud eeldust ei esinenud. Kuivõrd ma olin kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud ning minu suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, esines seaduslik alus ja vajadus SHKS-i kohase selgituse esitamiseks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Prokurör Entsik kustutas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse näidisvormilt vastavad SKHS-i sätted ja selgituse ehkki mingit põhjust ja seaduslikku alust selleks prokuröril ei olnud.

Teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavate suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ei ole seotud minu õigusega taotleda kahju hüvitamist seoses minu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega ega piira seda kuidagi. Antud seisukohta ja tõlgendust toetab SKHS-i § 14 lg 3, mis sätestab kahju hüvitamise taotluse esitamisele ajalise piirangu, 6 kuu jooksul arvates päevast kui isik sai teada prokuratuuri määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Teadmata kui pikalt võib kesta kriminaalmenetlus (sh kohtueelne menetlus) teiste kahtlustatavate suhtes muudaks see võimalikult teostamatuks kahju hüvitamise taotluse esitamise. Seetõttu on minu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruses SKHS-ist tuleneva kahju hüvitamise õigust käsitlevate sätete kustutamine, teiste kahtlustatavate suhtes menetluse jätkamise ajendil, minu suhtes vastu võetud otsuse kontekstis ainetu ning ei asenda ega õigusta prokuröri poolt SHKS-i § 14 lõikes 1 sätestatud selgitamise kohustuse täitmata jätmist minu suhtes.

Prokuratuuriseaduse § 31 lg 2 määratleb distsiplinaarsüüteod, milleks § 31 lg 2 p 1 järgi on ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Prokuratuuriseaduse § 35 määratleb distsiplinaarmenetluse algatamise ning määratleb, et distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Antud juhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega prokurörile selgitada kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduvaid isiku õigusi SKHS-i kohaselt, millise kohustuse on prokurör teadlikult tegemata / täitmata jätnud rikkudes sel viisil isiku seadusest tulenevaid õigusi. Veelgi enam, prokuröril oli kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisel ees peaprokuröri juhisega kehtestatud dokumendi vorm, millesse on integreeritud kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduv, sh seotud isiku õigused, kuid prokurör kustutas teadlikult dokumendi näidisvormi resolutsiooni p-i 7, mille all on fikseeritud SKHS-ist tulenevad õigused kahju hüvitamise taotlemisega seoses. Antud juhul on prokurör eiranud ka riigi peaprokuröri poolt kehtestatud juhist ning kustutanud dokumendi näidisvormi osa põhjendamatult ja ebaõigesti. Siinjuures on oluline fakt, et prokurör kriminaalmenetluse juhina teadis faktilisi asjaolusid, sh fakti, et ma olin kahtlustatavana kinnipidamise tõttu õigustatud kahju hüvitist taotlema ning seadus näeb ette kohustuse prokurörile seda selgitada. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas isik ise võis sellest õigusest teadlik olla või mitte. Eelnevast nähtub, et prokurör M.Entsik on täitnud ametikohustusi mittekohaselt, mistõttu esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning tuleb algatada distsiplinaarmenetlus juhtivriigiprokurör Maria Entsik’u suhtes ja kohaldada meetmeid vastavalt seadusele.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 69 ütleb, et distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine. Sama seaduse § 72 lg 2 kohaselt distsiplinaarmenetluse algatab ametisse nimetamise õigust omav isik (Prokuratuuriseadus § 16 lg 2 valdkonna eest vastutav minister) käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata, et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline. Avaldaja on siinkohal kirjeldanud piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ning leiab, et ameti-/ teenistuskohustuste rikkumine on olnud antud juhul prokuröri poolt oluline. ATS § 72 lg 2 sõnastus annab selge korralduse milliste asjaolude esinemisel distsiplinaarmenetlus tuleb alustada ning kaalutluse ruumi siinkohal ei ole. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 sätestab, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Minu põhiõigusi riivati mainitud kriminaalmenetluse käigus läbi kahtlustatavana kinnipidamise. Kriminaalmenetluse lõpetamisega kinnitas prokuratuur minu mitte seotust võimaliku kuriteo toimepanemisega.
EV PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Isiku kinnipidamine on põhiseadusliku õiguse riive, mistõttu riivega tekitatud kahju hüvitamisega seotud õigusest(-test) teavitamine on oluline ja möödapääsmatu nõue, mis annab võimaluse riivatud õiguste kaitseks ja kahju hüvitamiseks. Sellest teavitamise kohustus on SKHS kohaselt antud olukorras prokuratuuril.

Teavitamise kohustuse, kas siis suuliselt või kirjalikult, on prokurör jätnud teadlikult ja sihilikult täitmata. Kustutades menetlusdokumendi näidisvormilt vastavad SKHS-i kohased selgitused rikkus prokurör isiku vabaduspõhiõiguse riivega seotud kahju hüvitamise õigusest teavitamise kohustust. Antud juhul ei saa rääkida hooletusest, sest koostades menetluse lõpetamise määruse peab prokurör vastu võtma otsustused individuaalselt iga isiku osas eraldi tulenevalt menetluses kohaldatud meetmetest, s.h. vabadusevõtmisega seonduvalt. Selle aluseks ja abiks on riigi peaprokuröri juhisega kinnitatud menetlusdokumentide vormid. Õigustuseks ei saaks antud juhul olla unustamine, sest see seaks omakorda kahtluse alla prokuröri pädevuse. Prokurör kriminaalmenetlust juhtiva ametnikuna pidi teadma, et menetluses oli minu suhtes koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll.


Priit Pärkna

Allkirjastatud digitaalselt

Riigiprokuratuur
Wismari 7
Tallinn

Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn


Avaldus distsiplinaarmenetluse algatamiseks


21.03.2023 peeti mind kahtlustatavana kinni kriminaalasjas nr 22700000055, mis oli alustatud KarS § 209 lg 1 - § 22 lg 3 tunnustel. Samal päeval teostati läbiotsimine minu kui kahtlustatava töökohas, täpsemalt kabinetis ning kuulati üle kahtlustatavana. 11.10.2023 koostas riigiprokurör Mari Entsik kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse. Määrusest tulenevalt lõpetati kriminaalasjas 22700000055 osaliselt menetlus minu suhtes KrMS §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 alusel.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) § 4 näeb ette võimaluse isikule nõuda menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS’is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Sama seaduse § 5 lg 1 p 2 näeb ette kahju hüvitamise nõude võimaluse isiku kahtlustatavana kinnipidamise korral kui kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Olin kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2023.

SKHS § 14 näeb ette kahjuhüvitise taotlemise kohtueelses menetluses, sh kui kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse tegi kohtueelses menetluses prokurör. Sama §-i lg 1 kohustab prokuratuuri, uurimisasutust või kohtuvälist menetlejat, milline on koostanud menetluse lõpetamise määruse, mille tõttu tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt SKHS-i §-dele 5 või 6, selgitama õigustatud isikule SKHS-is sätestatud hüvitise taotlemise õigust ja hüvitise taotlemise korda. Kuna kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse võttis vastu minu suhtes prokurör, siis SKHS-i sätted panevad kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse teinud prokurörile selge kohustuse selgitada isikule (endisele kahtlustatavale) õigust SKHS-i alusel kahjuhüvitise taotlemiseks ja taotlemise korda. SKHS-i § 14 lg 1 sõnastus ei anna ruumi tõlgendamaks kahju hüvitamise selgitamist võimalusena, vaid tegemist on menetluse lõpetamise otsustuse teinud menetleja selgitamise kohustusega.

Riigi peaprokurör on 17.12.2016 juhisega nr RP-1-2/1673 kehtestanud kohtueelse menetluse dokumentide näidisvormid. Juhise lisas 19 on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vorm. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vormis näeb määruse resolutsiooni p 7 ette põhjaliku selgituse ja SKHS-i sätted, mille alusel on isikul, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud õigus taotleda talle kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Minu suhtes 11.10.2023 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses puuduvad igasugused selgitused minu õiguse kohta taotleda SKHS-i sätete alusel minule kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Nagu ülal märgitud olin kahtlustatavana kinni peetud ühe päeva, 21.03.2023. SKHS-i § 5 lg 1 p 2 annab kriminaalmenetluse lõpetamise korral isikule õiguse taotleda kahju hüvitamist kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Vaatamata sellele, et kriminaalmenetlust juhtinud ja minu suhtes menetluse lõpetamise otsuse vastu võtnud prokurör M.Entsik teadis, et mina olin kahtlustatavana kinni peetud, kustutas ta vastavad SKHS-i sätted ja selgituse minu õiguse kohta taotleda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. SKHS § 14 lg 1 paneb kahjuhüvitise taotlemise õiguse ja korra selgitamise kohustuse just prokurörile kui kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse vastu võtnud ametnikule. Riigi peaprokuröri 17.12.2016 juhise § 2 lõige 2 lubab küll menetleja ametnikul dokumendi koostamisel kustutada näidisvormi selle osa, mis konkreetsel juhul vajalik ei ole, kuid antud juhul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisel minu osas antud eeldust ei esinenud. Kuivõrd ma olin kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinni peetud ning minu suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, esines seaduslik alus ja vajadus SHKS-i kohase selgituse esitamiseks kriminaalmenetluse lõpetamise määruses. Prokurör Entsik kustutas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse näidisvormilt vastavad SKHS-i sätted ja selgituse ehkki mingit põhjust ja seaduslikku alust selleks prokuröril ei olnud.

Teiste samas kriminaalasjas kahtlustatavate suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ei ole seotud minu õigusega taotleda kahju hüvitamist seoses minu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega ega piira seda kuidagi. Antud seisukohta ja tõlgendust toetab SKHS-i § 14 lg 3, mis sätestab kahju hüvitamise taotluse esitamisele ajalise piirangu, 6 kuu jooksul arvates päevast kui isik sai teada prokuratuuri määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Teadmata kui pikalt võib kesta kriminaalmenetlus (sh kohtueelne menetlus) teiste kahtlustatavate suhtes muudaks see võimalikult teostamatuks kahju hüvitamise taotluse esitamise. Seetõttu on minu suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruses SKHS-ist tuleneva kahju hüvitamise õigust käsitlevate sätete kustutamine, teiste kahtlustatavate suhtes menetluse jätkamise ajendil, minu suhtes vastu võetud otsuse kontekstis ainetu ning ei asenda ega õigusta prokuröri poolt SHKS-i § 14 lõikes 1 sätestatud selgitamise kohustuse täitmata jätmist minu suhtes.

Prokuratuuriseaduse § 31 lg 2 määratleb distsiplinaarsüüteod, milleks § 31 lg 2 p 1 järgi on ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Prokuratuuriseaduse § 35 määratleb distsiplinaarmenetluse algatamise ning määratleb, et distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Antud juhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega prokurörile selgitada kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduvaid isiku õigusi SKHS-i kohaselt, millise kohustuse on prokurör teadlikult tegemata / täitmata jätnud rikkudes sel viisil isiku seadusest tulenevaid õigusi. Veelgi enam, prokuröril oli kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisel ees peaprokuröri juhisega kehtestatud dokumendi vorm, millesse on integreeritud kriminaalmenetluse lõpetamisega seonduv, sh seotud isiku õigused, kuid prokurör kustutas teadlikult dokumendi näidisvormi resolutsiooni p-i 7, mille all on fikseeritud SKHS-ist tulenevad õigused kahju hüvitamise taotlemisega seoses. Antud juhul on prokurör eiranud ka riigi peaprokuröri poolt kehtestatud juhist ning kustutanud dokumendi näidisvormi osa põhjendamatult ja ebaõigesti. Siinjuures on oluline fakt, et prokurör kriminaalmenetluse juhina teadis faktilisi asjaolusid, sh fakti, et ma olin kahtlustatavana kinnipidamise tõttu õigustatud kahju hüvitist taotlema ning seadus näeb ette kohustuse prokurörile seda selgitada. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas isik ise võis sellest õigusest teadlik olla või mitte. Eelnevast nähtub, et prokurör M.Entsik on täitnud ametikohustusi mittekohaselt, mistõttu esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning tuleb algatada distsiplinaarmenetlus juhtivriigiprokurör Maria Entsik’u suhtes ja kohaldada meetmeid vastavalt seadusele.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 69 ütleb, et distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine. Sama seaduse § 72 lg 2 kohaselt distsiplinaarmenetluse algatab ametisse nimetamise õigust omav isik (Prokuratuuriseadus § 16 lg 2 valdkonna eest vastutav minister) käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata, et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline. Avaldaja on siinkohal kirjeldanud piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ning leiab, et ameti-/ teenistuskohustuste rikkumine on olnud antud juhul prokuröri poolt oluline. ATS § 72 lg 2 sõnastus annab selge korralduse milliste asjaolude esinemisel distsiplinaarmenetlus tuleb alustada ning kaalutluse ruumi siinkohal ei ole. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 sätestab, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Minu põhiõigusi riivati mainitud kriminaalmenetluse käigus läbi kahtlustatavana kinnipidamise. Kriminaalmenetluse lõpetamisega kinnitas prokuratuur minu mitte seotust võimaliku kuriteo toimepanemisega.
EV PS § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Isiku kinnipidamine on põhiseadusliku õiguse riive, mistõttu riivega tekitatud kahju hüvitamisega seotud õigusest(-test) teavitamine on oluline ja möödapääsmatu nõue, mis annab võimaluse riivatud õiguste kaitseks ja kahju hüvitamiseks. Sellest teavitamise kohustus on SKHS kohaselt antud olukorras prokuratuuril.

Teavitamise kohustuse, kas siis suuliselt või kirjalikult, on prokurör jätnud teadlikult ja sihilikult täitmata. Kustutades menetlusdokumendi näidisvormilt vastavad SKHS-i kohased selgitused rikkus prokurör isiku vabaduspõhiõiguse riivega seotud kahju hüvitamise õigusest teavitamise kohustust. Antud juhul ei saa rääkida hooletusest, sest koostades menetluse lõpetamise määruse peab prokurör vastu võtma otsustused individuaalselt iga isiku osas eraldi tulenevalt menetluses kohaldatud meetmetest, s.h. vabadusevõtmisega seonduvalt. Selle aluseks ja abiks on riigi peaprokuröri juhisega kinnitatud menetlusdokumentide vormid. Õigustuseks ei saaks antud juhul olla unustamine, sest see seaks omakorda kahtluse alla prokuröri pädevuse. Prokurör kriminaalmenetlust juhtiva ametnikuna pidi teadma, et menetluses oli minu suhtes koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll.


Priit Pärkna

Allkirjastatud digitaalselt