Pöördumine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/4283-6 |
| Registreeritud | 28.05.2024 |
| Sünkroonitud | 29.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Kärt Nemvalts (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud Madis Timpson ja Mario Kadastik!
Saadan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu ja veel 10 ettevõtlusorganisatsiooni (Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Kalaliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit) ühispöördumise konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 384 SE kohta.
Ettevõtlusorganisatsioonid leiavad, et viidatud eelnõu ei ole sobiv Riigikogus vastu võtmiseks, sest valitud menetlusliik on olnud ekslik, lahendamata on jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Seetõttu teeme ettepaneku hoiduda eelnõu edasisest menetlemisest hetkel ning täiendavalt kaaluda ECN+ direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist väärteomenetluse kaudu.
Ühispöördumisega saate lähemalt tutvuda kirja lisas.
Parimate soovidega
|
Marko Udras
|
|
||||||
|
|
|||||||
|
www.koda.ee www.ettevotluskonkurss.ee www.estonianexport.ee www.enterprise-europe.ee |
|||||||
|
|
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-05-28 06:40:29
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-05-28 07:00:19
Justiitsministeerium
[email protected]
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] 28.05.2024
Ettevõtlusorganisatsioonide täiendav arvamus
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Lugupeetud Madis Timpson ja Mario Kadastik!
Eesti ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitanud eraldiseisvalt arvamusi ja seisukohti. Tagasiside läbivaks jooneks on tõdemus, et Eelnõu ei ole sobiv Riigikogus vastu võtmiseks. Valitud menetlusliik on olnud ekslik. Lisaks on lahendamata jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning Eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Probleeme Eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler, advokatuur ja erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.1 Kahjuks ei ole välja toodud murekohtadega sisuliselt tegeletud ning kogutud tagasisidet on eiratud.
Illustreerivalt, ka Justiitsministeeriumi esindajad on korduvalt Riigikogus selgitanud, et Eelnõu vajab veel täiendamist ning seda vastavalt ka tehakse huvigruppide kaasates. Viidatud probleemkoht seisnes eelkõige halduskohtus trahvide määramisega.2 Eelnõu täiendamist ega seotud huvigruppide kaasamist aset leidnud ei ole. Selle asemel jääb mulje, et soovitakse iga hinnaga suruda Riigikogust läbi poolik seaduseelnõu. Tegemist on äärmiselt halva praktikaga õigusloomes, mida valdkonna eest vastutav minister loodetavasti heaks ei kiida ja millest Riigikogu loodetavasti hoidub.
Õigusriigi põhimõtetega on vastuolus lahendus, kus potentsiaalselt suurimaid trahve saaks määrama hakata ebasüstemaatilise ja pooliku seaduse alusel. Põhiõiguste kaitse ei saa lähtuda põhimõttest, et „õige hõlma ei hakka keegi“, vaid riigile sanktsioonivõimu andvad meetmed tuleb reguleerida kohase ja tervikliku normistikuga. Selleni ei ole hetkel jõutud ning jääb mulje, et Justiitsministeerium on ka loobunud sisulise lahenduse otsingutest. Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi ei tohiks teha kohase ja kaalutletud lahenduseta, sh ei saa kohaseks vabanduseks olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Lisaks on ettevõtlusorganisatsioonide jaoks väga problemaatiline eelnõuga kaasnevad viited justkui ei peakski Eestis juriidilistel isikutel olema põhiõigused tagatud samal määral, mis füüsilistel isikutel3. Tegemist on olulise ja põhjendamatu lahknemisega Eesti senisest õiguspraktikast. Ka tekib küsimus, et kui juriidiliste isikute õigusi on võimalik piirata ulatuslikumalt konkurentsijärelevalvemenetluses, siis milliste järgmiste menetluste raames samalaadset võimalust laiendatakse?
Eesti majanduse konkurentsivõime üheks alustalaks peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Viimaste aastate õigusloome on usaldust Eesti regulatiivkeskkonna vastu olulisel määral kahjustanud. Tõenäoliselt on see üks põhjuseid, miks siia on viimastel aastatel jäänud laekumata välisinvesteeringuid ning miks ka Eesti ettevõtjad kipuvad kohati eelistama teisi riike oma investeeringute tegemisel. Eelnõukohase ebaselge regulatsiooni vastuvõtmine astub antud teel taas olulise sammu edasi. Sellised arengud kahjustavad Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkust ja laiemat konkurentsivõimet.
Mitmed tunnustatud õiguseksperdid on toonud välja, et kui ka Eelnõud suudetakse antud osas parandada ja täiendada, puudub sellises tegevuses igasugune mõttekus. Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemääraselt keeruline ülesanne. Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu.4 Viidatud menetlusvorm on konkreetselt loodud reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Sellest kantult on vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtavad muudatused on kasutatavad laiemalt.
Eeltoodule tuginedes paluvad ettevõtlusorganisatsioonid Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil hoiduda Eelnõu edasisest menetlemisest hetkel ning täiendavalt kaaluda ECN+ direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Pöördumisega on liitunud järgmised ettevõtlusorganisatsioonid:
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Kalaliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Taristuehituse Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teenusmajanduse Koda
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
[email protected]
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] 28.05.2024
Ettevõtlusorganisatsioonide täiendav arvamus
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Lugupeetud Madis Timpson ja Mario Kadastik!
Eesti ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitanud eraldiseisvalt arvamusi ja seisukohti. Tagasiside läbivaks jooneks on tõdemus, et Eelnõu ei ole sobiv Riigikogus vastu võtmiseks. Valitud menetlusliik on olnud ekslik. Lisaks on lahendamata jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning Eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Probleeme Eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler, advokatuur ja erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.1 Kahjuks ei ole välja toodud murekohtadega sisuliselt tegeletud ning kogutud tagasisidet on eiratud.
Illustreerivalt, ka Justiitsministeeriumi esindajad on korduvalt Riigikogus selgitanud, et Eelnõu vajab veel täiendamist ning seda vastavalt ka tehakse huvigruppide kaasates. Viidatud probleemkoht seisnes eelkõige halduskohtus trahvide määramisega.2 Eelnõu täiendamist ega seotud huvigruppide kaasamist aset leidnud ei ole. Selle asemel jääb mulje, et soovitakse iga hinnaga suruda Riigikogust läbi poolik seaduseelnõu. Tegemist on äärmiselt halva praktikaga õigusloomes, mida valdkonna eest vastutav minister loodetavasti heaks ei kiida ja millest Riigikogu loodetavasti hoidub.
Õigusriigi põhimõtetega on vastuolus lahendus, kus potentsiaalselt suurimaid trahve saaks määrama hakata ebasüstemaatilise ja pooliku seaduse alusel. Põhiõiguste kaitse ei saa lähtuda põhimõttest, et „õige hõlma ei hakka keegi“, vaid riigile sanktsioonivõimu andvad meetmed tuleb reguleerida kohase ja tervikliku normistikuga. Selleni ei ole hetkel jõutud ning jääb mulje, et Justiitsministeerium on ka loobunud sisulise lahenduse otsingutest. Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi ei tohiks teha kohase ja kaalutletud lahenduseta, sh ei saa kohaseks vabanduseks olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Lisaks on ettevõtlusorganisatsioonide jaoks väga problemaatiline eelnõuga kaasnevad viited justkui ei peakski Eestis juriidilistel isikutel olema põhiõigused tagatud samal määral, mis füüsilistel isikutel3. Tegemist on olulise ja põhjendamatu lahknemisega Eesti senisest õiguspraktikast. Ka tekib küsimus, et kui juriidiliste isikute õigusi on võimalik piirata ulatuslikumalt konkurentsijärelevalvemenetluses, siis milliste järgmiste menetluste raames samalaadset võimalust laiendatakse?
Eesti majanduse konkurentsivõime üheks alustalaks peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Viimaste aastate õigusloome on usaldust Eesti regulatiivkeskkonna vastu olulisel määral kahjustanud. Tõenäoliselt on see üks põhjuseid, miks siia on viimastel aastatel jäänud laekumata välisinvesteeringuid ning miks ka Eesti ettevõtjad kipuvad kohati eelistama teisi riike oma investeeringute tegemisel. Eelnõukohase ebaselge regulatsiooni vastuvõtmine astub antud teel taas olulise sammu edasi. Sellised arengud kahjustavad Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkust ja laiemat konkurentsivõimet.
Mitmed tunnustatud õiguseksperdid on toonud välja, et kui ka Eelnõud suudetakse antud osas parandada ja täiendada, puudub sellises tegevuses igasugune mõttekus. Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemääraselt keeruline ülesanne. Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu.4 Viidatud menetlusvorm on konkreetselt loodud reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Sellest kantult on vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtavad muudatused on kasutatavad laiemalt.
Eeltoodule tuginedes paluvad ettevõtlusorganisatsioonid Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil hoiduda Eelnõu edasisest menetlemisest hetkel ning täiendavalt kaaluda ECN+ direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Pöördumisega on liitunud järgmised ettevõtlusorganisatsioonid:
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Kalaliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Taristuehituse Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teenusmajanduse Koda
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-05-28 06:40:29
ARTO AAS
PNOEE-38006090333
2024-05-28 07:00:19
Justiitsministeerium
[email protected]
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] 28.05.2024
Ettevõtlusorganisatsioonide täiendav arvamus
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Lugupeetud Madis Timpson ja Mario Kadastik!
Eesti ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitanud eraldiseisvalt arvamusi ja seisukohti. Tagasiside läbivaks jooneks on tõdemus, et Eelnõu ei ole sobiv Riigikogus vastu võtmiseks. Valitud menetlusliik on olnud ekslik. Lisaks on lahendamata jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning Eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Probleeme Eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler, advokatuur ja erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.1 Kahjuks ei ole välja toodud murekohtadega sisuliselt tegeletud ning kogutud tagasisidet on eiratud.
Illustreerivalt, ka Justiitsministeeriumi esindajad on korduvalt Riigikogus selgitanud, et Eelnõu vajab veel täiendamist ning seda vastavalt ka tehakse huvigruppide kaasates. Viidatud probleemkoht seisnes eelkõige halduskohtus trahvide määramisega.2 Eelnõu täiendamist ega seotud huvigruppide kaasamist aset leidnud ei ole. Selle asemel jääb mulje, et soovitakse iga hinnaga suruda Riigikogust läbi poolik seaduseelnõu. Tegemist on äärmiselt halva praktikaga õigusloomes, mida valdkonna eest vastutav minister loodetavasti heaks ei kiida ja millest Riigikogu loodetavasti hoidub.
Õigusriigi põhimõtetega on vastuolus lahendus, kus potentsiaalselt suurimaid trahve saaks määrama hakata ebasüstemaatilise ja pooliku seaduse alusel. Põhiõiguste kaitse ei saa lähtuda põhimõttest, et „õige hõlma ei hakka keegi“, vaid riigile sanktsioonivõimu andvad meetmed tuleb reguleerida kohase ja tervikliku normistikuga. Selleni ei ole hetkel jõutud ning jääb mulje, et Justiitsministeerium on ka loobunud sisulise lahenduse otsingutest. Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi ei tohiks teha kohase ja kaalutletud lahenduseta, sh ei saa kohaseks vabanduseks olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Lisaks on ettevõtlusorganisatsioonide jaoks väga problemaatiline eelnõuga kaasnevad viited justkui ei peakski Eestis juriidilistel isikutel olema põhiõigused tagatud samal määral, mis füüsilistel isikutel3. Tegemist on olulise ja põhjendamatu lahknemisega Eesti senisest õiguspraktikast. Ka tekib küsimus, et kui juriidiliste isikute õigusi on võimalik piirata ulatuslikumalt konkurentsijärelevalvemenetluses, siis milliste järgmiste menetluste raames samalaadset võimalust laiendatakse?
Eesti majanduse konkurentsivõime üheks alustalaks peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Viimaste aastate õigusloome on usaldust Eesti regulatiivkeskkonna vastu olulisel määral kahjustanud. Tõenäoliselt on see üks põhjuseid, miks siia on viimastel aastatel jäänud laekumata välisinvesteeringuid ning miks ka Eesti ettevõtjad kipuvad kohati eelistama teisi riike oma investeeringute tegemisel. Eelnõukohase ebaselge regulatsiooni vastuvõtmine astub antud teel taas olulise sammu edasi. Sellised arengud kahjustavad Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkust ja laiemat konkurentsivõimet.
Mitmed tunnustatud õiguseksperdid on toonud välja, et kui ka Eelnõud suudetakse antud osas parandada ja täiendada, puudub sellises tegevuses igasugune mõttekus. Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemääraselt keeruline ülesanne. Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu.4 Viidatud menetlusvorm on konkreetselt loodud reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Sellest kantult on vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtavad muudatused on kasutatavad laiemalt.
Eeltoodule tuginedes paluvad ettevõtlusorganisatsioonid Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil hoiduda Eelnõu edasisest menetlemisest hetkel ning täiendavalt kaaluda ECN+ direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Pöördumisega on liitunud järgmised ettevõtlusorganisatsioonid:
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Kalaliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Taristuehituse Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teenusmajanduse Koda
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
[email protected]
[email protected]
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] 28.05.2024
Ettevõtlusorganisatsioonide täiendav arvamus
konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Lugupeetud Madis Timpson ja Mario Kadastik!
Eesti ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitanud eraldiseisvalt arvamusi ja seisukohti. Tagasiside läbivaks jooneks on tõdemus, et Eelnõu ei ole sobiv Riigikogus vastu võtmiseks. Valitud menetlusliik on olnud ekslik. Lisaks on lahendamata jäänud oluline ring küsimusi, esineb oht põhiõiguse kaitse tagamata jäämiseks ning Eelnõu õigustehniline kvaliteet on küsitav. Probleeme Eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler, advokatuur ja erinevad ettevõtlusorganisatsioonid.1 Kahjuks ei ole välja toodud murekohtadega sisuliselt tegeletud ning kogutud tagasisidet on eiratud.
Illustreerivalt, ka Justiitsministeeriumi esindajad on korduvalt Riigikogus selgitanud, et Eelnõu vajab veel täiendamist ning seda vastavalt ka tehakse huvigruppide kaasates. Viidatud probleemkoht seisnes eelkõige halduskohtus trahvide määramisega.2 Eelnõu täiendamist ega seotud huvigruppide kaasamist aset leidnud ei ole. Selle asemel jääb mulje, et soovitakse iga hinnaga suruda Riigikogust läbi poolik seaduseelnõu. Tegemist on äärmiselt halva praktikaga õigusloomes, mida valdkonna eest vastutav minister loodetavasti heaks ei kiida ja millest Riigikogu loodetavasti hoidub.
Õigusriigi põhimõtetega on vastuolus lahendus, kus potentsiaalselt suurimaid trahve saaks määrama hakata ebasüstemaatilise ja pooliku seaduse alusel. Põhiõiguste kaitse ei saa lähtuda põhimõttest, et „õige hõlma ei hakka keegi“, vaid riigile sanktsioonivõimu andvad meetmed tuleb reguleerida kohase ja tervikliku normistikuga. Selleni ei ole hetkel jõutud ning jääb mulje, et Justiitsministeerium on ka loobunud sisulise lahenduse otsingutest. Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi ei tohiks teha kohase ja kaalutletud lahenduseta, sh ei saa kohaseks vabanduseks olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Lisaks on ettevõtlusorganisatsioonide jaoks väga problemaatiline eelnõuga kaasnevad viited justkui ei peakski Eestis juriidilistel isikutel olema põhiõigused tagatud samal määral, mis füüsilistel isikutel3. Tegemist on olulise ja põhjendamatu lahknemisega Eesti senisest õiguspraktikast. Ka tekib küsimus, et kui juriidiliste isikute õigusi on võimalik piirata ulatuslikumalt konkurentsijärelevalvemenetluses, siis milliste järgmiste menetluste raames samalaadset võimalust laiendatakse?
Eesti majanduse konkurentsivõime üheks alustalaks peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Viimaste aastate õigusloome on usaldust Eesti regulatiivkeskkonna vastu olulisel määral kahjustanud. Tõenäoliselt on see üks põhjuseid, miks siia on viimastel aastatel jäänud laekumata välisinvesteeringuid ning miks ka Eesti ettevõtjad kipuvad kohati eelistama teisi riike oma investeeringute tegemisel. Eelnõukohase ebaselge regulatsiooni vastuvõtmine astub antud teel taas olulise sammu edasi. Sellised arengud kahjustavad Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkust ja laiemat konkurentsivõimet.
Mitmed tunnustatud õiguseksperdid on toonud välja, et kui ka Eelnõud suudetakse antud osas parandada ja täiendada, puudub sellises tegevuses igasugune mõttekus. Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemääraselt keeruline ülesanne. Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu.4 Viidatud menetlusvorm on konkreetselt loodud reguleerima sanktsioneerivaid menetlusi. Sellest kantult on vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtavad muudatused on kasutatavad laiemalt.
Eeltoodule tuginedes paluvad ettevõtlusorganisatsioonid Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil hoiduda Eelnõu edasisest menetlemisest hetkel ning täiendavalt kaaluda ECN+ direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Arto Aas, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Pöördumisega on liitunud järgmised ettevõtlusorganisatsioonid:
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Kalaliit
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Taristuehituse Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teenusmajanduse Koda
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|