Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/2487-1 |
Registreeritud | 28.05.2024 |
Sünkroonitud | 29.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Meie: 24.05.2024 nr 1.4-3/637
Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse
„Maaeluministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses LEADERi
rakendamisega“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaalminister
Lisad:
1. Eelnõu;
2. Seletuskiri.
Liisa Asso
+372 625 6514
MÄÄRUS
xx.xx.2024 nr …
Maaeluministri ja regionaalministri määruste
muutmine seoses LEADERi rakendamisega
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24
lõike 1, § 31 lõike 3 ja § 132 lõike 2 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja
LEADER-projektitoetus“ muutmine
Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-
projektitoetus“ § 29 lõikes 5 ja § 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „30. juuniks“ tekstiosaga
„31. detsembriks“.
§ 2. Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu
strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine
Regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–
2027 rakendamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 ja § 23 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „koos intressiga
ei ületa“ sõnadega „ilma intressita on väiksem kui“;
2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna „Maaeluministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium“;
3) paragrahvi 12 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:
„9) esitab PRIA-le projektitaotluste hindamise protokolli, milles on muu hulgas välja toodud
oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta, sealhulgas teave töörühma
liikme taandamise kohta ja hindamata jäetud projektitaotluse hindamata jätmise põhjendus,
ning asjakohase teabe, milleks on projektitaotluse vastuvõtu kuupäev, aeg, millal töörühm
hindas projektitaotlust, töörühma koosseis, milles on muu hulgas välja toodud kohaliku
omavalitsuse üksuste esindajad ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike
juriidiliste isikute esindajad, ning iga projektitaotluse koondhindepunktid
hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega;“;
EELNÕU
22.05.2024
2
4) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse osaks võivad olla sellega seotud järgmised
tööd ja teenused:
1) ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi,
teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise
ja -geodeetilise uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö);
2) koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel
muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu
tegemine.“;
5) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 13 asendatakse sõnad „ehitusteenust pakkuv“ sõnadega
„ehitusalal tegutsev“;
6) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 26 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 26. Kulude mõistlikkuse tõendamine“;
8) paragrahvi 26 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projektitoetuse taotleja peab enne projektitaotluse esitamist toetatava tegevuse raames
tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja
selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 24 lõikes 10 sätestatud nõuet.
(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta
maksumus ületab 5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste
hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui toetatava tegevuse
raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on vahemikus
1000–5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja asjakohase hinnapakkuja käest vähemalt ühe
hinnapakkumuse.“;
9) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta
maksumus on alla 1000 euro, on projektitoetuse taotleja saanud vähemalt ühe kulude
mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava
vara maksumuse ja koguse kohta.
(22) Lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõudeid ei kohaldata ühistegevuse ega koostöötegevuse korral.
Sel juhul koostab projektitoetuse taotleja ühistegevuse või koostöötegevuse kohta
hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning ta on saanud
vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või
teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta.“;
10) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „hinnapakkuja nime“ tekstiosaga
„, registrikoodi“;
11) paragrahvi 26 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „Ostumenetluse või turu-uuringu raames välja
selgitatud“ sõnaga „Väljaselgitatud“;
12) paragrahvi 27 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kaasneva“;
13) paragrahvi 27 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale projektitoetuse
3
andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava
projektitoetusega ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,
2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära
300 000 eurot.“; 14) paragrahvi 27 lõigetes 4, 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga
„2023/2831“;
15) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole
projektitaotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav.“;
16) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vastavust Euroopa Liidu õigusaktides,
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning
ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele“ sõnadega „projektitoetuse saamise nõuetele vastavust“;
17) paragrahvi 32 lõigetes 5 ja 6 asendatakse arv „50“ arvuga „70“;
18) paragrahvi 33 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas esitab
kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid,“;
19) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) alustab toetatava tegevuse elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt
projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest;“;
20) paragrahvi 34 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 34 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „järgmised“ ja
sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „eeldused“ tekstiosaga „, sealhulgas“;
22) paragrahvi 34 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on projektitoetuse saajal tegevusluba või
esitatud majandustegevusteade, kui projektitoetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks,
mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel
tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade.“;
23) paragrahvi 35 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) projektitoetuse summa, mille maksmist taotletakse, ja teave elluviidud tegevuse eest
täieliku tasumise kohta;“;
24) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui enne projektitoetuse maksmist tehakse kindlaks, et projektitoetuse saaja rikub
tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid projektitoetuse saaja kohustusi, võib PRIA
rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat
projektitoetust või keelduda projektitoetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.“;
25) paragrahvi 36 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui enne projektitoetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata
jätmise alused, teeb PRIA projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse sama seaduse
4
§ 13 lõike 4 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks
olevast asjaolust teadasaamisest.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
1
SELETUSKIRI
regionaalministri „Maaeluministri ja regionaalministri määruste
muutmine seoses LEADERi rakendamisega“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaalministri määrus „Maaeluministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses
LEADERi rakendamisega“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 24 lõike 1, § 31 lõike 3 ja §
132 lõike 2 alusel.
Eelnõuga muudetakse kaht määrust:
1) maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrust nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja
LEADER-projektitoetus“ (edaspidi määrus nr 11);
2) regionaalministri 30. mai 2023 määrust nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–
2027 rakendamine“ (edaspidi määrus nr 29).
Määruse nr 11 muudatusega lükatakse poole aasta võrra edasi kohalike tegevusrühmade
taotluste esitamise tähtaega. Selleks, et kindlustada LEADERi strateegia meetmete
taotlusvoorudest tekkinud projektitoetuse jääkide maksimaalne kasutus pikenenud Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 lõpus, pikendatakse
muudatusega ka kohalike tegevusrühmade koostööprojektide ja projektitaotluste esitamise
tähtaega PRIAle kuni 31.12.2024.
Määruse nr 29 sätetes tehakse mitmeid muudatusi. Näiteks viiakse riikliku maksu võla
puudumise nõude sõnastus kooskõlla maksukorralduse seaduses sätestatud maksuvõlga
puudutava sõnastusega, samuti sätestatakse edaspidi selgemalt, millised andmed sisestab
kohalik tegevusrühm PRIA e-teenuse keskkonda (edaspidi e-PRIA) ning millised andmed esitab
ta koos projektitaotluse hindamise protokolliga, täpsustatakse ehitustegevusega seotud
abikõlblikkuse sätteid, vähese tähtsusega abi sätted viiakse kooskõlla Euroopa Komisjoni uue
horisontaalse vähese tähtsusega abi määrusega, mis jõustus 01.01.2024 – komisjoni määrus
(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Lisaks tehakse veel
mitmeid muudatusi, mis on peamiselt tingitud õigusselguse ja parema arusaadavuse tagamise
eesmärgil ning praktikas ilmnenud vajadusest, mis aitavad nii kohalikel tegevusrühmadel,
projektitoetuse taotlejatel kui ka PRIAl määruse nr 29 nõuetest paremini aru saada ja neid
järgida.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
regionaalarengu osakonna valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas (625 6136,
[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Liisa Asso (625 6514,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260,
[email protected]) ning keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist
Laura Ojava (625 6523, [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse nr 11 § 29 lõiget 5 ja § 37 lõiget 5. Varasemate sõnastuste
kohaselt pidi kohalik tegevusrühm koostööprojekti taotluse ja projektitaotluse esitama PRIAle
2
hiljemalt 30. juuniks 2024. Novembris 2023. a jõustus määruse nr 11 muudatus, millega
pikendati projektide elluviimise tähtaega kuni 30. juunini 2025. Selleks, et kohalikud
tegevusrühmad saaksid tekkinud projektitoetuse jäägid maksimaalselt ära kasutada pikenenud
programmiperioodi 2014–2020 lõpus, pikendatakse käesoleva muudatusega poole aasta võrra
ka kohalike tegevusrühmade poolt koostööprojektide taotluste ja projektitaotluste esitamise
tähtaega PRIAle kuni 31.12.2024.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 29.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 29 § 2 lõike 2 punkti 2 ja § 23 lõike 2 punkti 2.
Varasema sõnastuse kohaselt ei tohtinud kohaliku tegevusrühma ja projektitoetuse taotleja
riikliku maksu võlg koos intressiga ületada 100 eurot. Uue sõnastuse kohaselt peab kohalikul
tegevusrühmal ja projektitoetuse taotlejal olema riikliku maksu võlg ilma intressita väiksem kui
100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise
korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
Muudatusega viiakse riikliku maksu võla puudumise nõue kooskõlla maksukorralduse seaduses
sätestatud maksuvõlga puudutava käsitlusega. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt
on maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel, õigus taotleda
maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud
väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide
sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata
intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit
maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise
tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole
määranud ka maksuhaldur.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse nr 29 § 6 lõiget 1, milles asendatakse sõna
„Maaeluministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“, mis on
tingitud ministeeriumi nimevahetusest.
Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse nr 29 § 12 punkti 9.
Varasema sätte kohaselt kattusid hindamise protokollil esitatavad andmed osaliselt nende
andmetega, mida peab sisestama e-PRIAs. Uue sõnastusega sätestatakse selgelt, millised
andmed sisestab kohalik tegevusrühm e-PRIAs ning millised andmed esitab ta koos
projektitaotluse hindamise protokolliga. Selle muudatusega viiakse säte ühtlasi kooskõlla nende
andmete esitamise tegeliku praktikaga.
Eelnõu punktidega 4 ja 12 muudetakse toetatava tegevusega kaasnevad tööd ja teenused
edaspidi selgelt toetatava tegevuse osaks.
Määruse nr 29 § 24 lõike 2 sõnastust muudetakse ühese arusaadavuse tagamiseks. Varasem
sõnastus „tegevusega antakse projektitoetust toetatava tegevusega otseselt seotud kaasneva
tegevuse kohta“ asendatakse edaspidi keeleliselt selgema sõnastusega „toetatava tegevuse
(materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise) osaks võivad olla sellega
seotud järgmised tööd ja teenused“: ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega
seotud tegevus ning energiaauditi, teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning
projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine
(ettevalmistav töö) ning koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine,
muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus,
sealhulgas turu-uuringu tegemine. Nimetatud tööd ja teenused võrreldes varasemaga ei muutu.
3
Määruse nr 29 § 27 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kaasneva“, mis on seotud eelnimetatud
muudatusega.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse nr 29 § 25 lõike 2 punkti 13.
Muudatuse tulemusel asendatakse sõnad „ehitusteenust pakkuv“ sõnadega „ehitusalal
tegutsev“, mis tähendab, et abikõlblik ei ole selline ehitustegevuse kulu, mida ei ole teinud
ehitusalal tegutsev ettevõtja. Muudatus on vajalik parema arusaadavuse huvides, mis tähendab,
et kui toetust taotletakse ehitustegevuse kohta, siis ehitusteenuse osutaja peab olema pädev ning
ehitusalal tegutsev ettevõtja ja teadlik kõikidest ehitusala nõuetest. Ehitusalal tegutseva
ettevõtja kohustused ja pädevus on sätestatud ehitusseadustiku §-des 21–25. Muudatus
puudutab üksnes sellist ehitustegevust, mis on ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohaselt ehitise
ehitamine.
Samas ehitise lihtsamad renoveerimise ja parendustööde, mis ei ole ehitusseadustiku § 4 lõike
1 kohaselt ehitise ehitamine, kulud võivad olla abikõblikud. See tähendab, et taotleja võib
selliseid lihtsamaid töid ise teha, kuid tuleb arvestada, et toetusega ei saa hüvitada iseehitamise
korral enda töötasu kulu. Sellisel juhul on abikõlblik ainult ehitusmaterjali ostmise kulu, kuid
tõendatud peab olema, et toimub ehitustegevus, sest määruse nr 29 § 25 lõike 2 punkti 12
kohaselt ei ole abikõlblik ehitusmaterjali ostmise kulu ilma ehitustegevuseta. Alljärgnevas
tabelis on näitena välja toodud ehitustegevuse kulu abikõlblikkus.
Näide
Ehitustegevuse kulu Abikõlblik kulu Mitteabikõlblik kulu
Ainult ehitusmaterjali ostmise
kulu ilma ehitustegevuse kuluta EI JAH
Ehitusmaterjali ostmise kulu koos
ehitustegevuse kuluga* JAH EI
Ehitusettevõtja poolt tehtavad
ehitise ehitamisega seotud kulud JAH EI
Iseehitamise korral töötasu EI JAH
* Ehitusseadustiku § 4 lõikes 1 sätestatud ehitise ehitamist peab tegema ehitusalal tegutsev
ettevõtja. Lihtsamaid ehitustegevusi, nagu näiteks väiksemahulisi renoveerimis- ja
parendustöid, võib taotleja ise teha.
Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse määruse nr 29 paragrahvi 25 lõike 2 punkt 16 kehtetuks.
Muudatuse tulemusel on edaspidi uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrguga seotud
kulu abikõlblik (varem mitteabikõlblik kulu). Selleks, et juurdepääsuvõrgu ehitamise kulu oleks
abikõlblik, on oluline, et järgitakse määruses sätestatud teisi nõudeid. Näiteks peab olema see
maa, millele juurdepääsuvõrk ehitatakse, projektitoetuse taotleja otseses valduses
asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase
toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega
ettevõtja (edaspidi koos VKE), või vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa
maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE.
Eelnõu punktidega 7–11 muudetakse määruse nr 29 § 26 kulude mõistlikkuse tõendamise
nõudeid.
4
Määruse nr 29 § 26 pealkirja muudetakse täpsemaks – „Ostumenetlus“ asendatakse pealkirjaga
„Kulude mõistlikkuse tõendamine“. Kuna määruse nr 29 § 26 nõuete kohaselt ei ole vajalik
ostumenetlust läbi viia vaid projektitoetuse taotlejal tuleb tõendada kulude mõistlik maksmus
küsides hinnapakkumused või muu tõendava dokumendi, mille põhjal koostab eelarveprojekti,
siis on asjakohane pealkirja muuta, et see läheks paremini kokku § 26 sisuliste nõuetega.
Samuti muudetakse määruse nr 29 § 26 lõigete 1 ja 2 sõnastusi.
Määruse nr 29 § 26 lõike 1 varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse taotleja korraldama
enne projektitaotluse esitamist toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava
vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse. Muudatuse kohaselt peab
projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara
maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja selgitama §-s 26 sätestatud viisil, arvestades
§ 24 lõikes 10 sätestatud nõuet. Muudatus on seotud eelnõu punkti 7 muudatusega, mistõttu
asendatakse ka § 26 lõikes 1 ostumenetlus edaspidi kulude mõistlikkuse tõendamisega, sest §
26 nõuete kohaselt ei ole vajalik läbi viia ostumenetlust vaid projektitoetuse taotlejal tuleb
tõendada kulude mõistlik maksmus. See tähendab, et sisuliselt peab projektitoetuse taotleja
endiselt majanduslikult soodsaima hinna väljaselgitamiseks võrdlema turuhinda, võttes
ettevõtjatelt hinnapakkumused ja vajadusel võrreldes seadmete hindu veebilehtedel või
hinnavaatlust võimaldavates portaalides, ning põhjendama oma valikut. Mõningad muudatused
siiski tehakse kulude mõistlikkuse tõendamise nõuetes, mis on välja toodud alljärnevalt.
Määruse nr 29 § 26 lõike 2 varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse taotleja küsima
üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust olenemata
toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumusest. Muudatuse
kohaselt tuleb edaspidi projektitoetuse taotlejal küsida üksteisest sõltumatute ja asjakohaste
pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, kui toetatava tegevuse raames
tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot. Juhul,
kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta
maksumus on vahemikus 1000–5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja asjakohase
hinnapakkuja käest vähemalt ühe hinnapakkumuse, milles hinnapakkumuse esitaja on selgelt
kirjeldanud müüdava töö, teenuse või kauba kogused ja maksumused. Seega on muudatus
projektitoetuse taotlejatele soodustav, sest edaspidi ei pea taotleja küsima kolme
hinnapakkumust maksumusega alates esimesest eurost. Nimetatud muudatus tehakse praktikas
ilmnenud asjaolu tõttu ning see on läbi arutatud PRIAga ja MTÜ Eesti Leader Liit esindajatega.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse nr 29 § 26 lõigetega 2¹ ja 2².
Määruse nr 29 § 26 lõikes 2¹ sätestatakse, et juhul kui toetatava tegevuse raames tellitava töö
või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus jääb alla 1000 euro, siis peab
projektitoetuse taotleja esitama vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi.
Tõendusdokumendiks võib olla näiteks kuvatõmmis töö, teenuse või kauba müüja veebilehelt.
On oluline, et tõendusdokumendil kajastuks teave ostetava töö või teenuse või vara maksumuse
ja koguse kohta. Muudatusega luuakse väiksemate kulutuste korral lihtsam süsteem, mis
omakorda vähendab halduskoormust projektitoetuse taotlejatele.
Määruse nr 29 § 26 lõikes 2² sätestatakse erisäte ühis- ja koostöötegevusele. Nimelt ühis- ja
koostöötegevusele ei kohaldata § 26 lõikeid 2 ja 21 (hinnapakkumused ja kulude mõistlikkust
tõendav dokument). Sel juhul koostab projektitoetuse taotleja ühistegevuse või
koostöötegevuse hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ja
vähemalt ühe kulu mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet töö või teenuse või
soetatava vara maksumuse ja koguse kohta. Näiteks on lubatud, kui esitatakse kulu
5
mõistlikkuse selgitava põhjendusena ja tõendava dokumendina samaliigilise tegevuse varasem
arve koos hinna korrigeerimisega, mis on põhjendatud kontrollitud metoodika alusel. Näiteks
on samaliigilise tegevuse varasemat hinda korrigeeritud Statistikaameti tarbijahinnaindeksi
osakaaluga. Samas saab seda kasutada vaid juhul, kui on suudetud põhjendada, et hinna
mõistlikkust ei ole võimalik välja selgitada muul tõendamise viisil.
Muudatus on põhjendatud, sest ühis- ja koostöötegevuse projektid on pikaajalised ja praktika
näitab, et hinnapakkumuste küsimine ja saamine on sellisel juhul võimatu. Näiteks ei ole
võimalik saada täna hinnapakkumust kolme aasta pärast toimuvale lennureisile või seminarile,
mis toimub kahe aasta pärast välisriigis.
Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse nr 29 § 26 lõiget 4 selliselt, et hinnapakkumus peab
muu hulgas sisaldama ka hinnapakkuja registrikoodi.
Registrikoodi põhjal on võimalik nii PRIAl, kui kohalikul tegevusrühmal näha hinnapakkuja
kohta täpsemaid andmeid ning teha paremini kindlaks määruse nr 29 nõuetele vastavust.
Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 29 § 26 lõike 10 sõnastust ning asendatakse
tekstiosa „Ostumenetluse või turu-uuringu raames välja selgitatud“ sõnaga „Väljaselgitatud“.
Muudatus on seotud eelnõu punktides 7–9 tehtavate kulude mõistlikkuse tõendamise sätetega.
Muudatuse kohaselt selgitab projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse maksumuse välja
kulude mõistlikkuse tõendamise (eelnõu § 26 lõiked 1–2²) või turu-uuringu raames, mille põhjal
koostab eelarveprojekti.
Eelnõu punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse nr 29 §-s 27 sätestatud vähese tähtsusega
abi viiteid ning nõuet.
01.01.2024 jõustus uus komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis reguleerib vähese tähtsusega
abi andmist ning asendab eelmist vähese tähtsusega abi komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mis lõpetas kehtivuse 31.12.2023.
Seetõttu muudetakse määruse nr 29 § 27 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud viiteid ning asendatakse
need viidetega uuele komisjoni määrusele (EL) 2023/2831.
Lisaks on vajalik muuta määruse nr 29 § 27 lõike 3 teist lauset. Sõnastus viiakse kokku
komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud uue sõnastusega, mille põhilised
muudatused võrreldes varasemaga on vähese tähtsusega abi ülemmäär ühe ettevõtja kohta 300
000 eurot kolme aasta jooksul (varem 200 000 eurot) ning kolmeaastase ajavahemiku
hindamine jooksvalt (siiani majandusaastapõhiselt). Vähese tähtsusega abi ülemmäära
muudatus ei too kaasa muudatust projektitoetuse maksimaalse suuruse osas, mis määruse nr 29
§ 27 lõike 3 esimese lause kohaselt on ühe taotluse kohta endiselt 200 000 eurot ning mis on
kooskõlas „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavaga aastateks 2023–
2027“ (edaspidi ÜPP-strateegiakava).
Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse nr § 29 lõiget 3 punktiga 6, mille kohaselt peab
projektitoetuse taotleja esitama PRIA-le projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud
majandusaasta aruande, kui see ei ole projektitaotluse esitamise hetkeks äriregistrist
kättesaadav. Seega peab taotleja olema teadlik ja jälgima, et tema majandusaasta aruanne oleks
hiljemalt projektitaotluse esitamise tähtaja viimaseks päevaks äriregistrile esitatud, kui aruande
esitamise tähtaeg on saabunud. Majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav nii VKE-st
taotleja kui ka MTÜ-st taotleja puhul. E-PRIA on liidestatud äriregistriga ning äriregistris
olevaid andmeid kasutatakse taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel. Näiteks, kas taotleja on
VKE, mille kontrolli tulemusel kuvatakse projektitoetuse taotlejale teave selle kohta, kas
6
äriregistris olevate andmete alusel on projektitoetuse taotleja mikro-, väike-, keskmine või suur
ettevõtja.
Eelnõu punktiga 16 asendatakse määruse nr 29 § 31 lõikes 1 tekstiosa „vastavust Euroopa
Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja
määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele“ sõnadega „projektitoetuse
saamise nõuetele vastavust“.
Varasema sõnastuse viited on kaudsed, sealhulgas viide ÜPP-strateegiakavale, millest tulevad
nõuded eelkõige liikmesriigile, mitte projektitoetuse taotlejale. Projektitoetuse saamise
täpsemad nõuded tulevad määruse nr 29 asjakohastest sätetest, mis viitavad omakorda ELÜPSi
ja ELi õigusaktide asjakohastele sätetele.
Eelnõu punktiga 17 pikendatakse määruse nr 29 § 32 lõigetes 5 ja 6 sätestatud PRIA
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise tähtaega 50-nelt tööpäevalt 70-nele
tööpäevale.
PRIA menetlustähtaja pikendamine on põhjendatud, sest uuel programmiperioodil 2023–2027
kasutatakse LEADERi projektitoetuse maksmisel uut rahastusskeemi, täpsemalt
kindlasummalist (ingl lump sum) makset ning lisaks kulude mõistlikkuse hindamisel
esmakordselt eelarveprojekti. See tähendab, et PRIA peab igale projektitoetuse taotlejale
üksikjuhtumipõhiselt määrama eelarveprojekti alusel projektitoetuse suuruse, mis makstakse
kindlasummalise maksena. Seega kaasnevad uue rahastuskeemiga PRIAle täiendavad
ülesanded, mistõttu on menetlustähtaja pikendamisel arvestatud PRIA tegelikku võimekust.
Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse nr 29 § 33 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa.
Paragrahvi 33 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „sealhulgas esitab kõik
tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid“, kuna § 33 reguleerib projektitoetuse saajale
esitatavaid toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõudeid ning projektitoetuse saaja
dokumentide esitamise kohustus ja loetelu on sätestatud §-s 35.
Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse nr 29 § 33 lõike 1 punkti 2 sõnastust.
Varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse saaja toetatava tegevuse mitmes etapis
elluviimise korral alustama esimese etapiga üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt
projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Uue sõnastuse kohaselt peab projektitoetuse
saaja toetatava tegevuse elluviimisega alustama üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt
projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest olenemata sellest mitmes etapis toetatav tegevus
ellu viiakse. Muudatus on vajalik selleks, et motiveerida projektitoetuse saajaid tegevuse
elluviimisega võimalikult varakult alustama, et võimaldada neil kavandatud tegevused ellu viia
ja seeläbi saavutada projektitoetuse eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parem ja
täielikum ärakasutamine.
Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse määruse nr 29 § 34 lõike 1 punktid 4 ja 5 kehtetuks, mille
kohaselt pidi projektitoetuse saaja kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni eristama selgelt
oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu-
ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning säilitama projektitoetusega
seotud dokumente. Kuna LEADERi projektitoetuse maksmisel kasutatakse eespool nimetatud
kindlasummalist makset, mille puhul ei pea iga üksikut kulu tõendava dokumendiga seostama,
siis ei ole nimetatud nõuded asjakohased.
7
Eelnõu punktidega 21 ja 22 muudetakse määruse nr 29 § 34 lõiget 5.
Määruse nr 29 § 34 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt peab projektitoetuse saajal
olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks tegevusluba või esitatud
majandustegevusteade, kui toetuse saaja on saanud toetust sellise tegevuse elluviimiseks, mis
nõuab enne konkreetsel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusloa olemasolu või
majandustegevusteate esitamist. Sellega tagatakse, et projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud
või soetatud vara on võimalik sihipäraselt kasutama hakata. Seda, kas konkreetsel tegevusalal
on nõutav tegevusluba või piisab majandustegevusteate esitamisest, saab vaadata
majandustegevuse registrist1.
Lisaks täpsustatakse määruse nr 29 § 34 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa. Sihipäraseks
kasutamiseks vajalikke kõiki eeldusi ei ole võimalik määruses ammendavalt üles loetleda, sest
need võivad tuleneda asjakohastest seadustest sõltuvalt sellest, milliseks tegevuseks
projektitoetust taotletakse. Seetõttu sõnastatakse lause selliselt, et projektitoetuse saajal peavad
olema täidetud toetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks
vajalikud eeldused. Paragrahvi 34 lõike 5 punktides 1–3 on sätestatud sihipäraseks
kasutamiseks vajalikud enamlevinud eeldused, mis kohalduvad juhul kui nõue tuleneb
asjakohasest seadusest, sealhulgas punkt 3, kui projektitoetust taotletakse selliseks tegevuseks,
mis nõuab asjakohase seaduse kohaselt tegevusluba või majandustegevusteate esitamist.
Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse nr 29 § 35 lõike 5 punkti 2 sõnastust.
Varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse saaja esitama määruse nr 29 § 35 lõike 5
punkti 2 kohaselt maksetaotluses üksnes teabe elluviidud tegevuse eest täieliku tasumise kohta.
Uue sõnastuse kohaselt tuleb lisaks esitada ka projektitoetuse summa, mille maksmist
taotletakse, mis oli ekslikult välja jäänud.
Eelnõu punktidega 24 ja 25 täiendatakse ja täpsustatakse määruse nr 29 § 36 sätestatud
projektitoetuse maksmise aluseid.
Määruse nr 29 § 36 täiendatakse lõikega 21 sätestades PRIAle toetuse vähendamise aluse.
ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt, kui enne projektitoetuse maksmist tehakse kindlaks, et
projektitoetuse saaja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja
kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest,
arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust.
Samuti parandatakse määruse nr 29 § 36 lõikes 3 sätestatud PRIA projektitoetuse maksmisest
keeldumise otsuse sõnastust paremini arusaadavamaks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad
üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) Euroopa
Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse
määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022.
aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013
seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,
28.12.2020, lk 1−29);
1 Kättesaadav https://mtr.ttja.ee/infoleht/22.
8
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–
706;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse
liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa
Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika
strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks
määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);
4) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja
veebilehel https://eur-lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Eelnõuga tehtavad muudatused on kohalikele tegevusrühmadele ja projektitoetuse taotlejatele
positiivse mõjuga. Määruse nr 11 ja määruse nr 29 muudatused leevendavad kohalikele
tegevusrühmadele kehtestatud nõudeid ning aitavad nii projektitoetuse taotlejatel, kohalikel
tegevusrühmadel, kui ka PRIA-l määruse sätetest paremini aru saada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PRIA-le ja MTÜ-le Eesti Leader Liit.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0560 - Maaeluministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses LEADERi rakendamisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a909bc2a-e9ea-49af-ad5c-9738ccef47de Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a909bc2a-e9ea-49af-ad5c-9738ccef47de?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main