Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44

„Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise

põhimõtted“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 66 lõike 5, § 70 lõike 5 ja § 72 lõike 4 alusel.

Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruses nr 44 „Riigi rahavoo juhtimise ja

stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 nimetatule paigutada ka sellistesse

börsil kaubeldavate indeksfondi osakutesse, mille alusvaraks on Ameerika Ühendriikide,

Kanada, Austraalia, Jaapani, Šveitsi, Norra, Uus-Meremaa, Hong Kongi, Suur-Britannia,

Iisraeli, Singapuri või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi aktsiad.

(4) Stabiliseerimisreservi vahendeid ei ole lubatud paigutada börsil kaubeldavate indeksfondide

osakutesse, mis kasutavad võimendust aktsiahindade liikumisele panustamisel või mis

panustavad aktsiahindade langusele.“;

2) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Stabiliseerimisreservi tururiski juhtimiseks on lubatud kasutada aktsiaindeksite futuure.

(32) Stabiliseerimisreservi valuutariski juhtimiseks on lubatud kasutada välisvaluuta hetke-,

vahetus-, forvard- ja optsioontehinguid.“;

3) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) tururisk.“;

4) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „emitendi“ sõnadega „või emitendi

emaettevõtja“;

5) paragrahvi 16 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võib lisaks lõikes 1 nimetatule paigutada ka

pandikirjadesse, mille krediidireiting on Aaa (Moody’s) või AAA (Standard & Poor’s ja Fitch)

ja mille emitendi krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch),

ning üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi

emaettevõtja krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch).“;

6) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Stabiliseerimisreservi paigutused:

1) riigivõlakirjadesse peavad moodustama vähemalt 65% reservi vahendite turuväärtusest;

2) börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse moodustavad nende ostu hetkel kuni 10%

stabiliseerimisreservi vahendite turuväärtusest.“;

7) paragrahvi 17 lõike 7 punktis 1 asendatakse arv „600“ arvuga „800“;

8) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

㤠181. Tururiski juhtimine

(1) Tururisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et börsihindade muutumine mõjutab

finantsvarade ja -kohustuste väärtust.

(2) Stabiliseerimisreservi tururiski mõõdetakse ja piiratakse § 8 lõikes 4 nimetatud

normportfelli suhtes volatiilsusriskiga.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44 „Riigi

rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärgiks on avardada võimalusi stabiliseerimisreservi vahendite investeerimisel, et

oleks võimalik võtta rohkem riski ja teenida kõrgemat tulu. Riigikogu otsustas 7. detsembril

2023 muuta Riigieelarve seaduses stabiliseerimisreservi haldamise eesmärki nii, et esikohal on

pikaajaliselt vahendite väärtuse kasvatamine.

Vahendite paigutamisel peaks reservi tulusus olema pikaajalise keskmisena vähemalt sama

kõrge kui riigikassa võlaportfelli kulukusemäär. See tagab, et stabiliseerimisreservi hoidmine

ei tekita riigile täiendavat intressikulu. Olulisemate muudatustena lubatakse edaspidi

investeerida 10% reservi vahenditest arenenud riikide aktsiaturgude börsil kaubeldavatesse

indeksfondidesse. Samuti alandatakse krediidireitingute piiranguid, kuid need jäävad siiski

kõrgele vähemalt A- tasemele.

2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja

Janno Luurmees ([email protected]; tel 6113 045).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; tel 5885 1493). Eelnõu toimetas

keeleliselt sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 5885 1468).

3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse kehtivat redaktsiooni RT I, 26.06.2020, 17.

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse § 3 muutmine

Paragrahvile lisatakse lõige, mis lubab stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada börsil

kaubeldavatesse indeksfondidesse. Samas sätestatakse, et osta võib ainult selliseid börsil

kaubeldavaid indeksfondide osakuid, mis koosnevad loetletud arenenud riikide aktsiatest.

Lõige 4 keelab osta kõrge riskiga indeksfondide (hedge funds) osakuid.

Määruse § 5 muutmine

Paragrahvi täiendatakse lõigetega 31 ja 32.

Lõige 31 annab võimaluse kasutada stabiliseerimisreservi tururiski juhtimiseks aktsiaindeksite

futuure. See on vajalik juhtumitel, kui on vajalik kiiresti ja ajutiselt muuta aktsiariski osakaalu

stabiliseerimisreservi paigutustes.

Lõige 32 annab võimaluse kasutada erinevaid valuutade tuletistehinguid. Muudatus annab

võimaluse osta vajadusel välismaises valuutas noteeritud finantsinstrumente ning maandada

2

tehingute valuutarisk kuna määruse § 13 lõige 5 ei luba stabiliseerimisreservi vahenditega

tehingute tegemisel valuutariski võtta. Kuna mitmed börsil kaubeldavad indeksfondid ei ole

noteeritud eurodes, siis võib olla vajalik osta selliste fondide osakuid ka teistes valuutades.

Määruse § 8 muutmine

Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 „tururisk“. Tururisk on täpsemalt kirjeldatud §-s

19.

Määruse § 16 muutmine

Lõikes 1 lisatakse punktile 2 sõnad „või emitendi emaettevõtja“. Sarnaselt arvestatakse

emaettevõtja reitingut ka lühiajaliste võlakirjade puhul sama lõike punktis 1. Muudatus

suurendab mõnevõrra krediidiriski kuna emitendi emaettevõtja reiting ei pruugi alati kajastada

piisavalt täpselt emitendi riski. Muudatuse tulemusena on võimalik osta ka üle ühe üheaastase

lunastustähtajaga võlakirju, mille emitendil krediidireiting puudub, kuid see on olemas

emaettevõttel.

Lõikes 3 lisatakse võimalus paigutada stabiliseerimisreservi vahendeid ka üle üheaastase

lunastus- või lõpptähtajaga võlakirjadesse, mille emitendi või emitendi emaettevõtja

krediidireiting on vähemalt A3 (Moody’s) või A- (Standard & Poor’s ja Fitch). Varasemalt pidi

see reiting olema vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s ja Fitch) vastavalt sama

paragrahvi lõike 1 punktile 2.

Määruse § 17 muutmine

Lõige 2 sõnastatakse ümber ja lisatakse 2 punkti. Punkt 1 sisu jääb samaks, mis oli enne lõikes

2. Punkt 2 määrab ära börsil kaubeldavate indeksfondide osakaalu stabiliseerimisreservi

vahendite turuväärtuses. 10% on riskide juhtimise komitee hinnangu põhjal optimaalne

aktsiafondide osakaal, et tasakaalustada võlakirjade turuväärtuse kõikumisest tekkivat riski

ning pikemas horisondis tõsta piisavalt reservi keskmist tulusust. Lühemaajaliselt kasvab selle

tulemusena reservi turuväärtuse volatiilsus. Täpselt 10% osakaalu ei ole võimalik

finantsinstrumentide turuväärtuste muutuste tõttu hoida ning seda korrigeeritakse korra

kvartalis indeksfondide osakuid vajadusel ostes või müües.

Lõike 7 punktis 1 oleva summa suurust suurendatakse 200 miljoni võrra. Likviidsusreservi ja

riigi kulude tase on alates 2020. aastast oluliselt kasvanud ning 600 miljonit ei ole enam piisav

summa. Kui likviidsusreservi turuväärtus langeb alla 800 miljoni euro (varasema 600 asemel),

ei kehti enam sama paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud piirangud. See on minimaalne vajalik

summa, et piisava kindlusega katta igapäevased riigi rahavoogude vajadused ning nõudeid

vahendite hajutamiseks erinevate krediidiasutuste või emitentide vahel ei ole suure

tõenäosusega võimalik sellises olukorras täita.

Määruse täiendamine §-ga 181

Määrusele lisatakse täiendav paragrahv, millega määratakse tururiski juhtimise põhimõtted.

Lõikes 1 defineeritud tururisk, tuleneb sellest, et börsil kaubeldavate indeksfondide hind

muutub pidevalt ning see mõjutab ka stabiliseerimisreservi turuväärtust.

Lõikes 2 on täpsustatud, et tururiski juhitakse sarnaselt intressiriskiga normportfelli abil.

Normportfell on teoreetiline võrdlusportfell, mis koostatakse vastavalt rahandusministri

3

käskkirjaga kinnitatud põhimõtetele. Normportfell koosneb erinevatest investeerimiseks

lubatud finantsinstrumentidest selliselt, et võimalikult suure tõenäosusega saavutatakse

etteantud horisondis eesmärgiks seatud tulusus. Käskkirjas kehtestatakse piirangud kui palju

võib tegelik investeerimisportfell normportfellist erineda kasutades selle erinevus mõõtmiseks

volatiilsusriski mõõdikuid (näiteks inglise keeles VaR ehk Value at Risk).

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

IV. Määruse mõjud

Määruse muudatused tõstavad stabiliseerimisreservi riski taset ning suurendavad pikemas

horisondis keskmist tulusust. Kõrgem riski tase tähendab, et reservi turuväärtus on volatiilsem

ja tulusus lühemas ajahorisondis (aasta) võib olla ka negatiivne. Näiteks 50% globaalse

arenenud riikide aktsiaturgude languse korral väheneb reservi turuväärtus 5% võrra.

Tegelikkuses oleks selline kaotus siiski väga ebatõenäoline kuna võlakirjade turuväärtus

portfellis samal ajal suure tõenäosusega kasvaks. Aktsia- ja võlakirjaturud on suuremate

aktsiaturgude kriiside korral ajalooliselt liikunud vastassuundades. Samas keskmiselt on

aktsiaturu tulusus võlakirjadest kõrgem ning see aitab kogu reservi tulusust parandada. Eesti

Panga ekspertide poolt koostatud analüüsi kohaselt peaks stabiliseerimisreserv sisaldama

vähemalt 6% aktsiafondide osakuid, et tulusus ületaks pikemas horisondis võlaportfelli

keskmist kulukuse määra.

Börsil kaubeldavate indeksfondide lisamise ja reitingupiirangute alandamise korral ei alane

oluliselt stabiliseerimisreservi likviidsus ning vajadusel on võimalik neid lühikese aja jooksul

maha müüa. Arvestama peab, et kõrgema tururiski tõttu on suurem tõenäosus, et investeeringuid

tuleb müüa ebasoodsates turuoludes madalama turuhinnaga. Eeldatav vajalik müügiperiood on

siiski vähemalt 2-3 kuud kuna esmase likviidsusvajaduse katab likviidsusreserv ja

stabiliseerimisreservi vahendeid on vaja kasutada ainult väga erakordsete stsenaariumite korral.

V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks peab täiendama rahandusministri käskkirja vastavalt määruse § 8

lõikele 4.

Täiendavaid kulusid määruse muudatuste rakendamine kaasa ei too. Riigieelarves ja

riigieelarve strateegias on juba arvestatud stabiliseerimisreservi intressitulude kasvuga 2

miljoni euro võrra aastas.

VI. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

VII. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamisele on kaasatud Eesti Panga eksperte ning eelnõuga on tutvunud riskide

juhtimise komitee liikmed. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS

kaudu Eesti Pangale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44

„Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi

haldamise põhimõtted“ muutmine

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2014. a määruse nr 44

„Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“ muutmise määruse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. VV määruse 10.09.2014 nr 44 muutmine_EN

2. VV määruse 10.09.2014 nr 44 muutmine_SK

Janno Luurmees 611 3045

[email protected]

Meie 28.05.2024 nr 1.1-10.1/2038-2