Maaeluministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses LEADERi rakendamisega

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Meie: 24.05.2024 nr 1.4-3/637

Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse

„Maaeluministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses LEADERi

rakendamisega“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu;

2. Seletuskiri.

Liisa Asso

+372 625 6514

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …

Maaeluministri ja regionaalministri määruste

muutmine seoses LEADERi rakendamisega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 24

lõike 1, § 31 lõike 3 ja § 132 lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja

LEADER-projektitoetus“ muutmine

Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-

projektitoetus“ § 29 lõikes 5 ja § 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „30. juuniks“ tekstiosaga

„31. detsembriks“.

§ 2. Regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ muutmine

Regionaalministri 30. mai 2023. a määruses nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–

2027 rakendamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 ja § 23 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „koos intressiga

ei ületa“ sõnadega „ilma intressita on väiksem kui“;

2) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna „Maaeluministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“;

3) paragrahvi 12 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) esitab PRIA-le projektitaotluste hindamise protokolli, milles on muu hulgas välja toodud

oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta, sealhulgas teave töörühma

liikme taandamise kohta ja hindamata jäetud projektitaotluse hindamata jätmise põhjendus,

ning asjakohase teabe, milleks on projektitaotluse vastuvõtu kuupäev, aeg, millal töörühm

hindas projektitaotlust, töörühma koosseis, milles on muu hulgas välja toodud kohaliku

omavalitsuse üksuste esindajad ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike

juriidiliste isikute esindajad, ning iga projektitaotluse koondhindepunktid

hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega;“;

EELNÕU

22.05.2024

2

4) paragrahvi 24 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse osaks võivad olla sellega seotud järgmised

tööd ja teenused:

1) ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi,

teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise

ja -geodeetilise uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö);

2) koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel

muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu

tegemine.“;

5) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 13 asendatakse sõnad „ehitusteenust pakkuv“ sõnadega

„ehitusalal tegutsev“;

6) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 26 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 26. Kulude mõistlikkuse tõendamine“;

8) paragrahvi 26 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projektitoetuse taotleja peab enne projektitaotluse esitamist toetatava tegevuse raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja

selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 24 lõikes 10 sätestatud nõuet.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta

maksumus ületab 5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute asjakohaste

hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui toetatava tegevuse

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on vahemikus

1000–5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja asjakohase hinnapakkuja käest vähemalt ühe

hinnapakkumuse.“;

9) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta

maksumus on alla 1000 euro, on projektitoetuse taotleja saanud vähemalt ühe kulude

mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava

vara maksumuse ja koguse kohta.

(22) Lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõudeid ei kohaldata ühistegevuse ega koostöötegevuse korral.

Sel juhul koostab projektitoetuse taotleja ühistegevuse või koostöötegevuse kohta

hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning ta on saanud

vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või

teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta.“;

10) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „hinnapakkuja nime“ tekstiosaga

„, registrikoodi“;

11) paragrahvi 26 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „Ostumenetluse või turu-uuringu raames välja

selgitatud“ sõnaga „Väljaselgitatud“;

12) paragrahvi 27 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kaasneva“;

13) paragrahvi 27 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale projektitoetuse

3

andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava

projektitoetusega ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära

300 000 eurot.“; 14) paragrahvi 27 lõigetes 4, 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013“ tekstiosaga

„2023/2831“;

15) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole

projektitaotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav.“;

16) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „vastavust Euroopa Liidu õigusaktides,

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning

ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele“ sõnadega „projektitoetuse saamise nõuetele vastavust“;

17) paragrahvi 32 lõigetes 5 ja 6 asendatakse arv „50“ arvuga „70“;

18) paragrahvi 33 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas esitab

kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid,“;

19) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) alustab toetatava tegevuse elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt

projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest;“;

20) paragrahvi 34 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 34 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „järgmised“ ja

sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „eeldused“ tekstiosaga „, sealhulgas“;

22) paragrahvi 34 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on projektitoetuse saajal tegevusluba või

esitatud majandustegevusteade, kui projektitoetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks,

mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel

tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba või esitatud majandustegevusteade.“;

23) paragrahvi 35 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) projektitoetuse summa, mille maksmist taotletakse, ja teave elluviidud tegevuse eest

täieliku tasumise kohta;“;

24) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui enne projektitoetuse maksmist tehakse kindlaks, et projektitoetuse saaja rikub

tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid projektitoetuse saaja kohustusi, võib PRIA

rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat

projektitoetust või keelduda projektitoetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.“;

25) paragrahvi 36 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui enne projektitoetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused, teeb PRIA projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse sama seaduse

4

§ 13 lõike 4 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks

olevast asjaolust teadasaamisest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaalministri „Maaeluministri ja regionaalministri määruste

muutmine seoses LEADERi rakendamisega“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrus „Maaeluministri ja regionaalministri määruste muutmine seoses

LEADERi rakendamisega“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 24 lõike 1, § 31 lõike 3 ja §

132 lõike 2 alusel.

Eelnõuga muudetakse kaht määrust:

1) maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrust nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja

LEADER-projektitoetus“ (edaspidi määrus nr 11);

2) regionaalministri 30. mai 2023 määrust nr 29 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–

2027 rakendamine“ (edaspidi määrus nr 29).

Määruse nr 11 muudatusega lükatakse poole aasta võrra edasi kohalike tegevusrühmade

taotluste esitamise tähtaega. Selleks, et kindlustada LEADERi strateegia meetmete

taotlusvoorudest tekkinud projektitoetuse jääkide maksimaalne kasutus pikenenud Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 lõpus, pikendatakse

muudatusega ka kohalike tegevusrühmade koostööprojektide ja projektitaotluste esitamise

tähtaega PRIAle kuni 31.12.2024.

Määruse nr 29 sätetes tehakse mitmeid muudatusi. Näiteks viiakse riikliku maksu võla

puudumise nõude sõnastus kooskõlla maksukorralduse seaduses sätestatud maksuvõlga

puudutava sõnastusega, samuti sätestatakse edaspidi selgemalt, millised andmed sisestab

kohalik tegevusrühm PRIA e-teenuse keskkonda (edaspidi e-PRIA) ning millised andmed esitab

ta koos projektitaotluse hindamise protokolliga, täpsustatakse ehitustegevusega seotud

abikõlblikkuse sätteid, vähese tähtsusega abi sätted viiakse kooskõlla Euroopa Komisjoni uue

horisontaalse vähese tähtsusega abi määrusega, mis jõustus 01.01.2024 – komisjoni määrus

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Lisaks tehakse veel

mitmeid muudatusi, mis on peamiselt tingitud õigusselguse ja parema arusaadavuse tagamise

eesmärgil ning praktikas ilmnenud vajadusest, mis aitavad nii kohalikel tegevusrühmadel,

projektitoetuse taotlejatel kui ka PRIAl määruse nr 29 nõuetest paremini aru saada ja neid

järgida.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalarengu osakonna valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas (625 6136,

[email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Liisa Asso (625 6514,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule ja seletuskirjale tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260,

[email protected]) ning keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist

Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse nr 11 § 29 lõiget 5 ja § 37 lõiget 5. Varasemate sõnastuste

kohaselt pidi kohalik tegevusrühm koostööprojekti taotluse ja projektitaotluse esitama PRIAle

2

hiljemalt 30. juuniks 2024. Novembris 2023. a jõustus määruse nr 11 muudatus, millega

pikendati projektide elluviimise tähtaega kuni 30. juunini 2025. Selleks, et kohalikud

tegevusrühmad saaksid tekkinud projektitoetuse jäägid maksimaalselt ära kasutada pikenenud

programmiperioodi 2014–2020 lõpus, pikendatakse käesoleva muudatusega poole aasta võrra

ka kohalike tegevusrühmade poolt koostööprojektide taotluste ja projektitaotluste esitamise

tähtaega PRIAle kuni 31.12.2024.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 29.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse nr 29 § 2 lõike 2 punkti 2 ja § 23 lõike 2 punkti 2.

Varasema sõnastuse kohaselt ei tohtinud kohaliku tegevusrühma ja projektitoetuse taotleja

riikliku maksu võlg koos intressiga ületada 100 eurot. Uue sõnastuse kohaselt peab kohalikul

tegevusrühmal ja projektitoetuse taotlejal olema riikliku maksu võlg ilma intressita väiksem kui

100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise

korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

Muudatusega viiakse riikliku maksu võla puudumise nõue kooskõlla maksukorralduse seaduses

sätestatud maksuvõlga puudutava käsitlusega. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt

on maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel, õigus taotleda

maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud

väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide

sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata

intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit

maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise

tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole

määranud ka maksuhaldur.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse nr 29 § 6 lõiget 1, milles asendatakse sõna

„Maaeluministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“, mis on

tingitud ministeeriumi nimevahetusest.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse nr 29 § 12 punkti 9.

Varasema sätte kohaselt kattusid hindamise protokollil esitatavad andmed osaliselt nende

andmetega, mida peab sisestama e-PRIAs. Uue sõnastusega sätestatakse selgelt, millised

andmed sisestab kohalik tegevusrühm e-PRIAs ning millised andmed esitab ta koos

projektitaotluse hindamise protokolliga. Selle muudatusega viiakse säte ühtlasi kooskõlla nende

andmete esitamise tegeliku praktikaga.

Eelnõu punktidega 4 ja 12 muudetakse toetatava tegevusega kaasnevad tööd ja teenused

edaspidi selgelt toetatava tegevuse osaks.

Määruse nr 29 § 24 lõike 2 sõnastust muudetakse ühese arusaadavuse tagamiseks. Varasem

sõnastus „tegevusega antakse projektitoetust toetatava tegevusega otseselt seotud kaasneva

tegevuse kohta“ asendatakse edaspidi keeleliselt selgema sõnastusega „toetatava tegevuse

(materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise) osaks võivad olla sellega

seotud järgmised tööd ja teenused“: ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega

seotud tegevus ning energiaauditi, teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning

projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine

(ettevalmistav töö) ning koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine,

muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus,

sealhulgas turu-uuringu tegemine. Nimetatud tööd ja teenused võrreldes varasemaga ei muutu.

3

Määruse nr 29 § 27 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kaasneva“, mis on seotud eelnimetatud

muudatusega.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse nr 29 § 25 lõike 2 punkti 13.

Muudatuse tulemusel asendatakse sõnad „ehitusteenust pakkuv“ sõnadega „ehitusalal

tegutsev“, mis tähendab, et abikõlblik ei ole selline ehitustegevuse kulu, mida ei ole teinud

ehitusalal tegutsev ettevõtja. Muudatus on vajalik parema arusaadavuse huvides, mis tähendab,

et kui toetust taotletakse ehitustegevuse kohta, siis ehitusteenuse osutaja peab olema pädev ning

ehitusalal tegutsev ettevõtja ja teadlik kõikidest ehitusala nõuetest. Ehitusalal tegutseva

ettevõtja kohustused ja pädevus on sätestatud ehitusseadustiku §-des 21–25. Muudatus

puudutab üksnes sellist ehitustegevust, mis on ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohaselt ehitise

ehitamine.

Samas ehitise lihtsamad renoveerimise ja parendustööde, mis ei ole ehitusseadustiku § 4 lõike

1 kohaselt ehitise ehitamine, kulud võivad olla abikõblikud. See tähendab, et taotleja võib

selliseid lihtsamaid töid ise teha, kuid tuleb arvestada, et toetusega ei saa hüvitada iseehitamise

korral enda töötasu kulu. Sellisel juhul on abikõlblik ainult ehitusmaterjali ostmise kulu, kuid

tõendatud peab olema, et toimub ehitustegevus, sest määruse nr 29 § 25 lõike 2 punkti 12

kohaselt ei ole abikõlblik ehitusmaterjali ostmise kulu ilma ehitustegevuseta. Alljärgnevas

tabelis on näitena välja toodud ehitustegevuse kulu abikõlblikkus.

Näide

Ehitustegevuse kulu Abikõlblik kulu Mitteabikõlblik kulu

Ainult ehitusmaterjali ostmise

kulu ilma ehitustegevuse kuluta EI JAH

Ehitusmaterjali ostmise kulu koos

ehitustegevuse kuluga* JAH EI

Ehitusettevõtja poolt tehtavad

ehitise ehitamisega seotud kulud JAH EI

Iseehitamise korral töötasu EI JAH

* Ehitusseadustiku § 4 lõikes 1 sätestatud ehitise ehitamist peab tegema ehitusalal tegutsev

ettevõtja. Lihtsamaid ehitustegevusi, nagu näiteks väiksemahulisi renoveerimis- ja

parendustöid, võib taotleja ise teha.

Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse määruse nr 29 paragrahvi 25 lõike 2 punkt 16 kehtetuks.

Muudatuse tulemusel on edaspidi uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrguga seotud

kulu abikõlblik (varem mitteabikõlblik kulu). Selleks, et juurdepääsuvõrgu ehitamise kulu oleks

abikõlblik, on oluline, et järgitakse määruses sätestatud teisi nõudeid. Näiteks peab olema see

maa, millele juurdepääsuvõrk ehitatakse, projektitoetuse taotleja otseses valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega

ettevõtja (edaspidi koos VKE), või vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE.

Eelnõu punktidega 7–11 muudetakse määruse nr 29 § 26 kulude mõistlikkuse tõendamise

nõudeid.

4

Määruse nr 29 § 26 pealkirja muudetakse täpsemaks – „Ostumenetlus“ asendatakse pealkirjaga

„Kulude mõistlikkuse tõendamine“. Kuna määruse nr 29 § 26 nõuete kohaselt ei ole vajalik

ostumenetlust läbi viia vaid projektitoetuse taotlejal tuleb tõendada kulude mõistlik maksmus

küsides hinnapakkumused või muu tõendava dokumendi, mille põhjal koostab eelarveprojekti,

siis on asjakohane pealkirja muuta, et see läheks paremini kokku § 26 sisuliste nõuetega.

Samuti muudetakse määruse nr 29 § 26 lõigete 1 ja 2 sõnastusi.

Määruse nr 29 § 26 lõike 1 varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse taotleja korraldama

enne projektitaotluse esitamist toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava

vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse. Muudatuse kohaselt peab

projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja selgitama §-s 26 sätestatud viisil, arvestades

§ 24 lõikes 10 sätestatud nõuet. Muudatus on seotud eelnõu punkti 7 muudatusega, mistõttu

asendatakse ka § 26 lõikes 1 ostumenetlus edaspidi kulude mõistlikkuse tõendamisega, sest §

26 nõuete kohaselt ei ole vajalik läbi viia ostumenetlust vaid projektitoetuse taotlejal tuleb

tõendada kulude mõistlik maksmus. See tähendab, et sisuliselt peab projektitoetuse taotleja

endiselt majanduslikult soodsaima hinna väljaselgitamiseks võrdlema turuhinda, võttes

ettevõtjatelt hinnapakkumused ja vajadusel võrreldes seadmete hindu veebilehtedel või

hinnavaatlust võimaldavates portaalides, ning põhjendama oma valikut. Mõningad muudatused

siiski tehakse kulude mõistlikkuse tõendamise nõuetes, mis on välja toodud alljärnevalt.

Määruse nr 29 § 26 lõike 2 varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse taotleja küsima

üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust olenemata

toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumusest. Muudatuse

kohaselt tuleb edaspidi projektitoetuse taotlejal küsida üksteisest sõltumatute ja asjakohaste

pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, kui toetatava tegevuse raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot. Juhul,

kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta

maksumus on vahemikus 1000–5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja asjakohase

hinnapakkuja käest vähemalt ühe hinnapakkumuse, milles hinnapakkumuse esitaja on selgelt

kirjeldanud müüdava töö, teenuse või kauba kogused ja maksumused. Seega on muudatus

projektitoetuse taotlejatele soodustav, sest edaspidi ei pea taotleja küsima kolme

hinnapakkumust maksumusega alates esimesest eurost. Nimetatud muudatus tehakse praktikas

ilmnenud asjaolu tõttu ning see on läbi arutatud PRIAga ja MTÜ Eesti Leader Liit esindajatega.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse nr 29 § 26 lõigetega 2¹ ja 2².

Määruse nr 29 § 26 lõikes 2¹ sätestatakse, et juhul kui toetatava tegevuse raames tellitava töö

või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus jääb alla 1000 euro, siis peab

projektitoetuse taotleja esitama vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi.

Tõendusdokumendiks võib olla näiteks kuvatõmmis töö, teenuse või kauba müüja veebilehelt.

On oluline, et tõendusdokumendil kajastuks teave ostetava töö või teenuse või vara maksumuse

ja koguse kohta. Muudatusega luuakse väiksemate kulutuste korral lihtsam süsteem, mis

omakorda vähendab halduskoormust projektitoetuse taotlejatele.

Määruse nr 29 § 26 lõikes 2² sätestatakse erisäte ühis- ja koostöötegevusele. Nimelt ühis- ja

koostöötegevusele ei kohaldata § 26 lõikeid 2 ja 21 (hinnapakkumused ja kulude mõistlikkust

tõendav dokument). Sel juhul koostab projektitoetuse taotleja ühistegevuse või

koostöötegevuse hinnakalkulatsiooni koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ja

vähemalt ühe kulu mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet töö või teenuse või

soetatava vara maksumuse ja koguse kohta. Näiteks on lubatud, kui esitatakse kulu

5

mõistlikkuse selgitava põhjendusena ja tõendava dokumendina samaliigilise tegevuse varasem

arve koos hinna korrigeerimisega, mis on põhjendatud kontrollitud metoodika alusel. Näiteks

on samaliigilise tegevuse varasemat hinda korrigeeritud Statistikaameti tarbijahinnaindeksi

osakaaluga. Samas saab seda kasutada vaid juhul, kui on suudetud põhjendada, et hinna

mõistlikkust ei ole võimalik välja selgitada muul tõendamise viisil.

Muudatus on põhjendatud, sest ühis- ja koostöötegevuse projektid on pikaajalised ja praktika

näitab, et hinnapakkumuste küsimine ja saamine on sellisel juhul võimatu. Näiteks ei ole

võimalik saada täna hinnapakkumust kolme aasta pärast toimuvale lennureisile või seminarile,

mis toimub kahe aasta pärast välisriigis.

Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse nr 29 § 26 lõiget 4 selliselt, et hinnapakkumus peab

muu hulgas sisaldama ka hinnapakkuja registrikoodi.

Registrikoodi põhjal on võimalik nii PRIAl, kui kohalikul tegevusrühmal näha hinnapakkuja

kohta täpsemaid andmeid ning teha paremini kindlaks määruse nr 29 nõuetele vastavust.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse nr 29 § 26 lõike 10 sõnastust ning asendatakse

tekstiosa „Ostumenetluse või turu-uuringu raames välja selgitatud“ sõnaga „Väljaselgitatud“.

Muudatus on seotud eelnõu punktides 7–9 tehtavate kulude mõistlikkuse tõendamise sätetega.

Muudatuse kohaselt selgitab projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse maksumuse välja

kulude mõistlikkuse tõendamise (eelnõu § 26 lõiked 1–2²) või turu-uuringu raames, mille põhjal

koostab eelarveprojekti.

Eelnõu punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse nr 29 §-s 27 sätestatud vähese tähtsusega

abi viiteid ning nõuet.

01.01.2024 jõustus uus komisjoni määrus (EL) 2023/2831, mis reguleerib vähese tähtsusega

abi andmist ning asendab eelmist vähese tähtsusega abi komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mis lõpetas kehtivuse 31.12.2023.

Seetõttu muudetakse määruse nr 29 § 27 lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud viiteid ning asendatakse

need viidetega uuele komisjoni määrusele (EL) 2023/2831.

Lisaks on vajalik muuta määruse nr 29 § 27 lõike 3 teist lauset. Sõnastus viiakse kokku

komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikes 2 sätestatud uue sõnastusega, mille põhilised

muudatused võrreldes varasemaga on vähese tähtsusega abi ülemmäär ühe ettevõtja kohta 300

000 eurot kolme aasta jooksul (varem 200 000 eurot) ning kolmeaastase ajavahemiku

hindamine jooksvalt (siiani majandusaastapõhiselt). Vähese tähtsusega abi ülemmäära

muudatus ei too kaasa muudatust projektitoetuse maksimaalse suuruse osas, mis määruse nr 29

§ 27 lõike 3 esimese lause kohaselt on ühe taotluse kohta endiselt 200 000 eurot ning mis on

kooskõlas „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavaga aastateks 2023–

2027“ (edaspidi ÜPP-strateegiakava).

Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse nr § 29 lõiget 3 punktiga 6, mille kohaselt peab

projektitoetuse taotleja esitama PRIA-le projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta aruande, kui see ei ole projektitaotluse esitamise hetkeks äriregistrist

kättesaadav. Seega peab taotleja olema teadlik ja jälgima, et tema majandusaasta aruanne oleks

hiljemalt projektitaotluse esitamise tähtaja viimaseks päevaks äriregistrile esitatud, kui aruande

esitamise tähtaeg on saabunud. Majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav nii VKE-st

taotleja kui ka MTÜ-st taotleja puhul. E-PRIA on liidestatud äriregistriga ning äriregistris

olevaid andmeid kasutatakse taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel. Näiteks, kas taotleja on

VKE, mille kontrolli tulemusel kuvatakse projektitoetuse taotlejale teave selle kohta, kas

6

äriregistris olevate andmete alusel on projektitoetuse taotleja mikro-, väike-, keskmine või suur

ettevõtja.

Eelnõu punktiga 16 asendatakse määruse nr 29 § 31 lõikes 1 tekstiosa „vastavust Euroopa

Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja

määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele“ sõnadega „projektitoetuse

saamise nõuetele vastavust“.

Varasema sõnastuse viited on kaudsed, sealhulgas viide ÜPP-strateegiakavale, millest tulevad

nõuded eelkõige liikmesriigile, mitte projektitoetuse taotlejale. Projektitoetuse saamise

täpsemad nõuded tulevad määruse nr 29 asjakohastest sätetest, mis viitavad omakorda ELÜPSi

ja ELi õigusaktide asjakohastele sätetele.

Eelnõu punktiga 17 pikendatakse määruse nr 29 § 32 lõigetes 5 ja 6 sätestatud PRIA

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise tähtaega 50-nelt tööpäevalt 70-nele

tööpäevale.

PRIA menetlustähtaja pikendamine on põhjendatud, sest uuel programmiperioodil 2023–2027

kasutatakse LEADERi projektitoetuse maksmisel uut rahastusskeemi, täpsemalt

kindlasummalist (ingl lump sum) makset ning lisaks kulude mõistlikkuse hindamisel

esmakordselt eelarveprojekti. See tähendab, et PRIA peab igale projektitoetuse taotlejale

üksikjuhtumipõhiselt määrama eelarveprojekti alusel projektitoetuse suuruse, mis makstakse

kindlasummalise maksena. Seega kaasnevad uue rahastuskeemiga PRIAle täiendavad

ülesanded, mistõttu on menetlustähtaja pikendamisel arvestatud PRIA tegelikku võimekust.

Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse nr 29 § 33 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa.

Paragrahvi 33 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „sealhulgas esitab kõik

tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid“, kuna § 33 reguleerib projektitoetuse saajale

esitatavaid toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõudeid ning projektitoetuse saaja

dokumentide esitamise kohustus ja loetelu on sätestatud §-s 35.

Eelnõu punktiga 19 muudetakse määruse nr 29 § 33 lõike 1 punkti 2 sõnastust.

Varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse saaja toetatava tegevuse mitmes etapis

elluviimise korral alustama esimese etapiga üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt

projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Uue sõnastuse kohaselt peab projektitoetuse

saaja toetatava tegevuse elluviimisega alustama üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt

projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest olenemata sellest mitmes etapis toetatav tegevus

ellu viiakse. Muudatus on vajalik selleks, et motiveerida projektitoetuse saajaid tegevuse

elluviimisega võimalikult varakult alustama, et võimaldada neil kavandatud tegevused ellu viia

ja seeläbi saavutada projektitoetuse eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parem ja

täielikum ärakasutamine.

Eelnõu punktiga 20 tunnistatakse määruse nr 29 § 34 lõike 1 punktid 4 ja 5 kehtetuks, mille

kohaselt pidi projektitoetuse saaja kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni eristama selgelt

oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu-

ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning säilitama projektitoetusega

seotud dokumente. Kuna LEADERi projektitoetuse maksmisel kasutatakse eespool nimetatud

kindlasummalist makset, mille puhul ei pea iga üksikut kulu tõendava dokumendiga seostama,

siis ei ole nimetatud nõuded asjakohased.

7

Eelnõu punktidega 21 ja 22 muudetakse määruse nr 29 § 34 lõiget 5.

Määruse nr 29 § 34 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt peab projektitoetuse saajal

olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks tegevusluba või esitatud

majandustegevusteade, kui toetuse saaja on saanud toetust sellise tegevuse elluviimiseks, mis

nõuab enne konkreetsel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusloa olemasolu või

majandustegevusteate esitamist. Sellega tagatakse, et projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud

või soetatud vara on võimalik sihipäraselt kasutama hakata. Seda, kas konkreetsel tegevusalal

on nõutav tegevusluba või piisab majandustegevusteate esitamisest, saab vaadata

majandustegevuse registrist1.

Lisaks täpsustatakse määruse nr 29 § 34 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa. Sihipäraseks

kasutamiseks vajalikke kõiki eeldusi ei ole võimalik määruses ammendavalt üles loetleda, sest

need võivad tuleneda asjakohastest seadustest sõltuvalt sellest, milliseks tegevuseks

projektitoetust taotletakse. Seetõttu sõnastatakse lause selliselt, et projektitoetuse saajal peavad

olema täidetud toetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks

vajalikud eeldused. Paragrahvi 34 lõike 5 punktides 1–3 on sätestatud sihipäraseks

kasutamiseks vajalikud enamlevinud eeldused, mis kohalduvad juhul kui nõue tuleneb

asjakohasest seadusest, sealhulgas punkt 3, kui projektitoetust taotletakse selliseks tegevuseks,

mis nõuab asjakohase seaduse kohaselt tegevusluba või majandustegevusteate esitamist.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse nr 29 § 35 lõike 5 punkti 2 sõnastust.

Varasema sõnastuse kohaselt pidi projektitoetuse saaja esitama määruse nr 29 § 35 lõike 5

punkti 2 kohaselt maksetaotluses üksnes teabe elluviidud tegevuse eest täieliku tasumise kohta.

Uue sõnastuse kohaselt tuleb lisaks esitada ka projektitoetuse summa, mille maksmist

taotletakse, mis oli ekslikult välja jäänud.

Eelnõu punktidega 24 ja 25 täiendatakse ja täpsustatakse määruse nr 29 § 36 sätestatud

projektitoetuse maksmise aluseid.

Määruse nr 29 § 36 täiendatakse lõikega 21 sätestades PRIAle toetuse vähendamise aluse.

ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt, kui enne projektitoetuse maksmist tehakse kindlaks, et

projektitoetuse saaja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja

kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest,

arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust.

Samuti parandatakse määruse nr 29 § 36 lõikes 3 sätestatud PRIA projektitoetuse maksmisest

keeldumise otsuse sõnastust paremini arusaadavamaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad

üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse

määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022.

aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013

seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437,

28.12.2020, lk 1−29);

1 Kättesaadav https://mtr.ttja.ee/infoleht/22.

8

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–

706;

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

4) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja

veebilehel https://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused on kohalikele tegevusrühmadele ja projektitoetuse taotlejatele

positiivse mõjuga. Määruse nr 11 ja määruse nr 29 muudatused leevendavad kohalikele

tegevusrühmadele kehtestatud nõudeid ning aitavad nii projektitoetuse taotlejatel, kohalikel

tegevusrühmadel, kui ka PRIA-l määruse sätetest paremini aru saada.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks PRIA-le ja MTÜ-le Eesti Leader Liit.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler