Vastuskiri

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Tiit Riisalo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 12.02.2024 nr 10-1/411-1 Meie: 14.03.2024 nr 13-1/302

Vastuskiri Harju ja Tartu maakondlike arenduskeskuste

rahastamisest 2024. aastal

Austatud härra Riisalo

Tänan teid pöördumise eest seoses täiendava rahastuse eraldamise küsimusega Harju ja Tartu

maakondlikele arenduskeskustele 2024. aastal. Vastuses selgitame tekkinud olukorda ja

pakume välja võimalikud lahendused.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) andis valitsemisalade

muudatusest tulenevalt alates 1. juulist 2024. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

(edaspidi REM) üle Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskavas sisalduvad

"Nutikama Eesti" poliitikaeesmärgi alla kuuluvad maakondlike arenduskeskuste elluviidavad

toetusmeetmed, mille toetuse eelarve kokku moodustab 12,5 miljonit eurot. REMi vastutuseks

jäi peale meetmete üleandmist vajaliku käskkirja ettevalmistamine. Käskkiri allkirjastati

2024. a 4. jaanuaril, MKM kooskõlastas eelnõu ametlikul kooskõlastusringil vaikimisi.

Ametliku kooskõlastusringi perioodil toimus eraldi kohtumine MKMi ja Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA esindajatega, et vastata eelnõuga tutvumisel tekkinud küsimustele. Käskkirja

eelnõu ettevalmistusperioodil toimusid alates 2023. aasta juunist mitmed kohtumised nii MKMi

ametnike, maakondlike arenduskeskuste ja MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused juhatajate,

maakondlike arendusorganisatsioonide ja Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajatega.

Meetme "Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ja nõustamine

maakondlikes arenduskeskustes" raames on rakenduskavas võetud ülesanne toetada 2800

unikaalset mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat (edaspidi VKE) aastaks 2029 ning

selleks on eraldatud koos riigi kaasrahastamisega 8,24 miljonit eurot. Meetme "Väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes" raames

on rakenduskavas ülesanne aastaks 2029 koolitada 23 700 VKE töötajat ettevõtetest, kes

investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud

oskustesse, ning selleks on koos riigi kaasrahastamisega eraldatud 4,29 miljonit eurot.

Käesolevaks 2021-2027 struktuurivahendite perioodiks on maakondlikele arenduskeskustele

nõustamisteenuste osutamiseks eraldatud vahendid võrreldes eelneva 2014-2020 perioodiga

oluliselt vähem. Kui eelmisel perioodil oli maakondlike arenduskeskuste rakendatava

toetusmeetme maht 17,45 miljonit eurot, siis käesoleval perioodil on see vähenenud 12,57

miljoni euroni, millest vaid 8,24 miljonit on mõeldud nõustamisteenuste osutamiseks. Toetuse

andmise eesmärk on VKEde majanduskasvu ja konkurentsivõime tugevdamine kõigis Eesti

2 (3)

maakondades ning piirkondlike erinevuste vähendamine teadus- ja arendustegevuse

rakendamise võimekuses, töökohtade pakkumises, ettevõtlusaktiivsuses, ettevõtete

teadmismahukuses ja lisandväärtuses ning tootlike töökohtade paiknemises. Tulenevalt sellest

eesmärgist on toetuse sihtpiirkonnast välja arvatud Tallinna linn.

Vastavalt REMi poolt kooskõlastatud 2024. aasta tegevuskavale on Tartu Ärinõuandla

planeerinud 1,8 täistööajaekvivalendi ulatuses ettevõtluskonsultantide tööaega

nõustamisteenuste osutamiseks ning sellega seotud personali- ja tegevuskulud on 101 731

eurot. Tartu Ärinõuandla on prognoosinud 2024. aastal nõustatavate unikaalsete ettevõtjate

arvuks 38. Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (edaspidi HEAK) on samuti REMiga

kooskõlastatud 2024. aasta tegevuskava alusel planeerinud 2,5 ettevõtluskonsultandi töökohta

nõustamisteenuste osutamiseks, milleks on ette näinud personali- ja tegevuskulud summas

101 270 eurot. HEAK kavatseb 2024. aastal nõustada 40 unikaalset ettevõtjat. Tegevuskavade

koostamisel on maakondlikud arenduskeskused lähtunud ministeeriumi poolt perioodiks 2024-

2029 ette antud jaotuspõhimõttest, mis võtab maakondade vahelises rahajaotuses maakonna

suuruse kõrval olulisel määral arvesse ka maakondade erinevat sotsiaal-majanduslikku

olukorda, et toetuse andmise eesmärgist tulenevalt eelkõige toetada madalama

ettevõtlusaktiivsuse ja elaniku kohta väiksema sisemajanduse koguproduktiga maakondi.

Mõistame, et tulenevalt eelmise perioodi meetme suuremast eelarvest ning uue perioodi

meetme selgemast regionaalsest fookusest on tekkinud HEAKis ja Tartu Ärinõuandlas

võrreldes teiste maakondlike arenduskeskustega suurem surve tegevuskuludele ning

koosseisule.

Analüüsinud tekkinud olukorda, tõstame esile järgnevad võimalused olukorra lahendamiseks:

- järgnevatel aastatel tõhustada nii HEAKis kui ka Tartu Ärinõuandlas koostööd

maakondlike arendusorganisatsioonidega (edaspidi MARO), et lähtuvalt maakonna

arengustrateegia prioriteetidest piiratud ressursi tingimuses leida kitsam fookus

ettevõtete nõustamisteenuse pakkumisel, mis kajastuks maakondlike arenduskeskuste

iga-aastastes tegevuskavades;

- keskenduda esimesed kaks aastat eelkõige starditoetuse nõustamisteenuse pakkumisele.

Sel moel tegevusi kavandades on nii Ärinõuandlal ja HEAKil võimalik nõustada

planeeritud 20 ja 25 starditoetust taotlevat ettevõtjat 2024. aastal;

- eeltoodut arvesse võttes ja ressursse ümber planeerides kasutada aastateks 2024-2029

kavandatud toetust lühema perioodi jooksul kui kuus aastat, suurendades nii

nõustamisteenuse mahtu esimestel aastatel;

- samuti on võimalus ümber jagada ettevõtluskonsultantide töökoormus eelnimetatud

kahe meetme vahel keskendudes esimestel aastatel suuremas mahus

nõustamisteenusele, kui starditoetuse nõustamisteenuse vajadus on suurem, ning

perioodi viimastel aastatel suurendada VKE töötajate koolitusmeetme elluviimisega

kaasnevat töökoormust.

Teie kirjas mainitud tööstusinvesteeringute kaasamiseks Harjumaal nõustamisteenuse

pakkumisele ei sea toetuse andmise tingimused takistust, kui tegemist on maakonna jaoks

prioriteetse tegevussuunaga. Ehkki HEAK poolt kooskõlastamisel esitatud 2024. aasta

tegevuskavast sellist kavatsust selgesõnaliselt ei paista, on võimalik viia ellu ka aasta jooksul

lisandunud täiendavaid tegevusi.

Kui poliitikaeesmärgi „Inimesele lähedasem Eesti“ meetmetes tekib järgnevatel aastatel jääke,

mida ei ole otstarbekas või võimalik kasutusele võtta samas poliitikaeesmärgi sekkumistes, on

REMil võimalik kaaluda vahendite ümber tõstmist meetmetesse „VKEde teadlikkuse

kasvatamine ja nõustamine maakondlikes arenduskeskustes“ või "Väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ja nõustamine maakondlikes arenduskeskustes".

Selline võimalus saab kõige varem tekkida 2026. aasta alguses. Arvesse tuleb võtta, et sellisel

3 (3)

juhul jaotatakse lisavahendid kehtiva käskkirja alusel kõigi maakondade vahel

jaotuspõhimõtetest lähtuvalt. Sarnaselt palume MKMil perioodi jooksul jälgida, kas kõigi

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ ettevõtlusmeetmete rakendamine kulgeb plaanipäraselt ning

võimalusel suunata lisaraha maakondlike arenduskeskuste elluviidavatesse sekkumistesse.

Juhime veelkord tähelepanu, et arvestades kehtestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri

määruse „Perioodi 2021–2027 starditoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja

kord“ tingimusi, on iga starditoetuse taotleja kohustatud läbima enne taotluse esitamist

rakendusüksuse korraldatud eelnõustamise. Juhul, kui eeldatud on üksnes maakondlike

arenduskeskuste poolt korraldatud eelnõustamist, võib see probleemiks kujuneda Tallinna linna

ettevõtjatele, kuna regionaalministri käskkirjaga kehtestatud toetusmeetmest rahastatava

nõustamisteenuse sihtgruppi üksnes Tallinna linnas tegutsevad ettevõtjad ei kuulu.

Starditoetuse tingimuste ajakohastamise vaates näeme järgmisi teoreetilisi alternatiive Tallinna

linna taotlejate jaoks, mille rakendatavust, eeliseid ja puudusi on kahtlemata vajalik täiendavalt

analüüsida:

- Tallinna linna taotlejate eelnõustamise korraldab rakendusüksus;

- Tallinna linna taotlejate eelnõustamist pakub HEAK tasulise või Tallinna linna poolt

rahastatud teenusena;

- Tallinna linna taotlejatele pakub eelnõustamist Tallinna Ettevõtlusamet või tasulise

teenusena erasektori konsultatsioonifirmad;

- Tallinna linna ettevõtjatele kehtestatakse määruses erand kohustusliku eelnõustamise

osas;

- määruse muudatusega arvatakse Tallinna linn starditoetuse meetme sihtpiirkonnast

välja, võttes seejuures arvesse valitsuse eesmärki suunata vähemalt 40%

ettevõtlustoetusi väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda.

Kooskõlas tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtetega peame ülioluliseks eraldada

ettevõtlustoetustest rohkem ressursse piirkondadele, kus turutõrked on rohkem väljendunud

ning ettevõtlusaktiivsus madalam. Tallinna linn ei kuulu ettevõtlusega alustamise seisukohast

teiste Eesti piirkondadega võrdluses turutõrke piirkonda. HEAKi nõustatud starditoetuste

taotlustest eraldati lõppenud struktuurifondide perioodil märkimisväärne osa Tallinna linna

ettevõtetele. Selline toetuste koondamine Tallinna tekitab muret ressursside õiglase jaotamise

ja tasakaalustatud regionaalarengu edendamise pärast. Oluline on rahaeraldus ümber hinnata,

tagamaks, et suuremate turutõrgetega piirkonnad saaksid jätkusuutlikuks kasvuks ja arenguks

piisavat toetust.

Loodame, et antud selgitused ja ettepanekud aitavad mõista olukorra dünaamikat ja võimalusi

ning aitavad kaasa konstruktiivsele arutelule vajalike meetmete rakendamiseks. Oleme valmis

aktiivselt kaasa mõtlema ning ootame jätkuvat konstruktiivset koostööd.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Teadmiseks: Kaarel Lehtsalu MKM ja Kaupo Sempelson MKM

Tea Caeiro Batista

5885 1479 [email protected]