Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.05.2024, Tartus

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Silva Rood

Kriminaalasja number: 24278050313

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava/süüdistatava nimi: XXXX XXXXXXXX

Kriminaalasjas nr 24278050313 alustati Lõuna Prefektuuris menetlust KarS § 423 lg 1 tunnustel

selles, et 22.10.2023 kella 10.20 paiku Tartus XXXXXX XX asuva bussipeatuse juures juhtis

XXXX XXXXXXXX mootorsõidukit, liikurmasinat AZURA FLEX ja tagurdas otsa jalakäijale

XXXXX XXXX-le, põhjustades kannatanule raske tervisekahjustuse.

Kohtueelse menetluse käigus on esitatud XXXX XXXXXXXX-le kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi

selles, et tema

22.10.2023 kella 10.27 paiku Tartu linnas, XXXXXX XX asuva bussipeatuse juures juhtis

mootorsõidukit, liikurmasinat AZURA FLEX , ei veendunud tagurdades manöövri ohutuses ja

tagurdas otsa bussipeatuses seisnud ja jala liikunud XXXXX XXXXle, kes sai liiklusõnnetuse

tagajärjel parema jala lahtised hulgimurrud – I-V varba kõikide lülide killunenud murrud, III-IV

pöialuu murrud, kandluu ja talbluu murrud, lateraalse pekse murd ning kaks rebimishaava parema

labajala selgmisel ja hüppeliigese eesmisel pinnal. XXXXX XXXX kehavigastused põhjustasid

raske tervisekahjustuse.

Sellega rikkus XXXX XXXXXXXX Liiklusseaduse:

§ 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

§ 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda;

§ 17 lg 5 p 6 nõudeid, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed tagurdades

kõigile liiklejaile;

§ 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist,

manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta

teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

§ 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat,

tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning

haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;

§ 35 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab andma teed jalakäijale tagurdades;

§ 49 lg 1, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse

korral tuleb kasutada teise isiku abi.

XXXX XXXXXXXX-le heidetakse ette liiklusnõuete rikkumist ettevaatamatusest, millega ta

tekitas inimesele raske tervisekahjustuse.

XXXX XXXXXXX-i ütlustest nähtub, et 22.10.2023 täitis ta tööülesandeid puhastades

tänavapuhastusmasinaga XXXXXX tänaval, XXXXXXXX ja XXXXXX ringristmiku juures

kõnniteid. Ilm oli ilus, nähtavus hea. Masinal töötasid vilkurid. Tagurdamisel signaali ei ole, küll on

aga tahavaate kaamera. Kui ta sõitis bussipeatuse suunas siis ootas seal bussi üks meesterahvas.

Rohkem inimesi ta kuskil ei näinud. XXXXXXXX sõitis bussipeatusest mööda ja puhastas

kõnniteed. Hakates tagurdama nägi ta äkki küljevaate peeglist masina taga vasakpoolse nurga juures

turukotti. XXXXXXXX pani masina seisma ning läks välja vaatama. Nägi, et masina vasakpoolse

nurga juures lebas vanem naisterahvas. Koos bussipeatuses seisnud meesterahvaga tõstsid nad

naisterahva bussipeatusse ja kutsusid kiirabi. Tegemist oli laupäeva hommikuga ja liiklus oli hõre.

XXXXXXXX väidab, et ta ei tea, kust naisterahvas tuli. Sõiduteel ei olnud ülekäigurada, kust

naisterahvas oleks saanud tulla.

Kannatanu XXXXX XXXX ( sünd 1934) ütlustest nähtub, et 22.10.2023 hommikul läks ta oma

elukohast

(elukoht XXXXXXX tänav) poodi. Ta läks jala XXXXXXX bussipeatusse XXXXXX tänavale.

Tahtis sõita bussiga nr 6 kesklinna suunas. Seisis bussipeatuse juures kõnniteel, mis oli tavaline

bussipeatus varjualuseta. Bussipeatuses rohkem inimesi ei olnud. Bussipeatuses nägi ta töötavat

tänavakoristusmasinat. Tänavakoristusmasin töötas vasakul pool vaadates XXXXXX tänava poole.

Kannatanu seisis bussipeatuses ja hakkas keerama XXXXXX tänava poole, et vaadata, kas buss

tuleb. Samal hetkel tagurdas tänavakoristusmasin kannatanule jala peale. Kannatanu kukkus.

Koristusmasina juht aitas kannatanu püsti ja pingile istuma. Kannatanu palus, et talle kutsutakse

kiirabi. Sel hetkel kui õnnetus juhtus ei olnud seal peatuses ühtegi inimest. Ta ei tea, kuidas see

koristusmasina juht teda ei näinud ja ta ei küsinud ka selle mehe käest.

Sündmuskoha vaatlus protokollist nähtub, et õnnetuspaik asub bussipeatusest 6,9 m kaugusel

kõnniteel. Bussipeatus on katusega klaasist paviljon.

Isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et XXXXX XXXX-l esinenud vigastused võivad olla

tekitatud 22.10.2023 toimunud liiklusõnnetuse käigus tömbi jõu toimel alajäseme kompressioonist

autoratta ja pinnase vahel. Tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul hinnata kõigi õnnetuse

osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 06.10.2006 nr 3-1-1-79-06).

Kui hinnata süüdistatava XXXXXXXX-i ja kannatanu XXXX ütlusi, siis on need omavahel

vastuolus. Samuti on vastuolus kannatanu ütlused sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kannatanu

ütlustest nähtub, et ta seisis bussipeatuse juures, mis oli varjualuseta. Sündmuskoha

vaatlusprotokollist aga nähtub, et õnnetus toimus bussipeatusest 6,9 m kaugusel. Sündmuskoha

protokolli juurde lisatud fotodelt nähtub, et bussipeatus on katusega paviljon, mitte ilma

varjualuseta nagu märgib kannatanu. Kannatanu jutt ei ühti ka süüdistatava XXXXXXXX-i

ütlustega, kelle väitel seisis bussipeatuses veel keegi meesterahvas, kellega koos nad kannatanut

pärast õnnetust abistasid. Kannatanu väitel oli ta bussipeatuses üksi, rohkem inimesi ei olnud ning

õnnetuse järgselt aitas teda tänavakoristuse juht üksinda.

Tõendite kogumit hinnates saab teha järelduse, olgugi, et tänavakoristusmasina juht XXXXXXXX

vastutab kannatanule ettevaatamatusest raske kehavigastuse põhjustamise eest, oleks õnnetust

saanud vältida kannatanu enda ettevaatlikuma käitumise korral. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta

nägi koristusmasinat töötamas. Hetkel kui ta astus peatusest eemale vaatama, kas buss tuleb, asus

koristusmasin tagurdama ja kannatanut tähele panemata sõitis talle otsa. Ka jääb selgusetuks, kus

kannatanu täpselt bussi oodates seisis või liikus. Süüdistatava ütlustest tulenevalt nägi ta peatuses

ainult meesterahvast. Tagurdama asudes veendus ta, et teel ei olnud ühtegi inimest ja seega oli talle

ootamatu kui kannatanu kusagilt tema töömasina taha sattus. Ohu vältimiseks oleks ka kannatanu

pidanud olema ettevaatlikum kui ta nägi, et kõnniteel toimetab tänavakoristusmasin.

Sellepärast leiab prokurör, et kannatanu ettevaatlikum käitumine oleks võinud liiklusõnnetuse ära

hoida ning see omakorda vähendab XXXX XXXXXXXX-i süü suurust.

Kriminaaltoimik on saadetud Lõuna Prefektuurist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS §

223 lg-le 1 kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks,

kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200–

2051 sätestatud alustel ja korras.

Lähtudes eeltoodust võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel, s.o

avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui kahtlustatava süü ei ole suur ning määrata

kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesoleval juhul leiab prokurör, et

kriminaalmenetlus kuulub kahtlustatava XXXX XXXXXXXX-i suhtes KrMS § 202 alusel

lõpetamisele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

XXXX XXXXXXXX on kriminaal-ja väärteokorras karistamata. See tähendab, et XXXX

XXXXXXXX on varasemalt käitunud igati korrektselt, omamata ühtegi karistust isegi mitte

väärteokorras liiklusnõuete rikkumisega seoses. XXXXX XXXXXXXX töötab Tänavapuhastuse

AS. XXXX XXXXXXXX on oma süüd tunnistanud ning sügavalt kahetsenud, et tema käitumise

tagajärjel inimene liikluses kannatada sai.

Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on nõus võtma

endale kohustuseks hiljemalt 27.11.2024 tasuda riigituludesse 500 eurot ja hüvitada

menetluskulud summas 155 eurot.

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud

kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 , prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278050313 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata XXXX XXXXXXXX-le kohustuseks hiljemalt 27.11.2024

tasuda riigituludesse 500 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 155 eurot.

3. Tõkendit kohaldatud ei ole.

4. Asitõendid -ei ole

5. Vahistuse andmed: vahistatuid ei ole

6. Kriminaalmenetluse kulud 155 eurot.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale;

kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale

8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile

asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul.

Silva Rood

ringkonnaprokurör

Olen kohustusega nõus:_______________________________________________________

(nimi ja allkiri)