C-678/23

Vastuvõtmise kuupäev : 13/03/2024

Kokkuvõte C-678/23 - 1

Kohtuasi C-678/23

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

14. november 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Curtea de Apel Iași (Iași apellatsioonikohus, Rumeenia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

10. oktoober 2023

Apellant:

JU

Vastustaja:

Spitalul Clinic de Pneumoftiziologia Iași

Põhikohtuasja ese

Apellatsioonkaebus, mis esitati Tribunalul Iași (Iași esimese astme kohus,

Rumeenia) otsuse peale, millega lükati tagasi hagi, millega apellant JU nõudis, et

vastustajat Spitalul Clinicul de Pneumoftiziologia Iașit (Iași pulmonoloogia ja

hingamisteede patofüsioloogia kliinikum) kohustataks alates 2007. aastast

klassifitseerima tema töökohta sellele vastavasse kategooriasse „erandlikes

tingimustes töökohad“ ja tasuma sotsiaalkindlustusmaksete vahe.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

ELTL artikli 267 alusel palutakse tõlgendada direktiivi 89/391 artiklit 9 ja

artikli 11 lõiget 6 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1

ja artikliga 47.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas nõukogu direktiivi 89/391 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse

parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta artikliga 9 ja artikli 11

lõikega 6 on vastuolus riigisisesed imperatiivsed õigusnormid ja tavad, mille

toimel ei ole töötajatel õigust esitada otse kaebust töötervishoiu ja -ohutuse kaitse

eest vastutavale ametiasutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja

kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad, ja

nad ei või esitada kohtule hagi, kui nad leiavad, et tööandjad ei ole täitnud oma

kohustusi seoses töökoha liigitamisega töökohaks [kus töötajad puutuvad kokku]

erandlike tingimusega, ei seoses juba töötatud ajavahemikuga ega töösuhte

perioodiga tulevikus?

2. Kas direktiivi 89/391 artikli 11 lõikel 6 on vahetu vertikaalne vahetu

õigusmõju ja kas koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1

ja artikliga 47 tekib töötajatel õigus kohtulikule kaitsele juhul, kui vastutavad

ametiasutused ei täida neile seadusega pandud kohustusi?

Viidatud liidu õiguse sätted

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja

tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta; artikli 9

lõiked 1 ja 2 ja artikli 11 lõige 6;

Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikli 31 lõige 1 ja artikkel 47

Viidatud riigisisesed sätted

Kuni 1. aprillini 2001 pensionide valdkonnas kehtinud riigisiseste

õigusnormidega, mis olid sätestatud seaduses nr 27/1966 (Legea nr. 27/1966),

liigitati töökohad kolme kategooriasse: töökohad [kus töötajad puutuvad kokku]

normaaltingimustega, II tööderühma kuuluvad töökohad ja I tööderühma

kuuluvad töökohad. Pärast seda kuupäeva asendas uus pensioniseadus, st seadus

nr 19/2000 eespool nimetatud kategooriad uute kategooriatega, milleks olid

töökohad, mis on klassifitseeritud kui töökohad, [kus töötajad puutuvad kokku]

normaaltingimustega, töökohad, mis on klassifitseeritud kui töökohad, [kus

töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega ja töökohad, mis on

klassifitseeritud kui töökohad, [kus töötajad puutuvad kokku] eritingimustega.

Niisugune klassifikatsioon säilitati seadusega nr 226/2006 (Legea nr. 226/2006)

teatavate töökohtade klassifitseerimise kohta töökohtadeks, [kus töötajad

puutuvad kokku] eritingimustega.

Valdkonna õigusnormide kohaselt annab klassifitseerimine töökohtadeks [kus

töötajad puutuvad kokku] erandlike või eritingimustega asjassepuutuvatele

isikutele teatavaid majanduslikke soodustusi, st pensionipunktide suurendamist

vastavalt 25% ja 50% ajavahemike eest, mil nad töötasid sellistes tingimustes.

SPITALUL CLINIC DE PNEUMOFTIZIOLOGIA IAȘI

3

Lisaks saavad töötajad, kellel täitus eritingimustes [töötades] vähemalt 25-aastane

ajavahemik, mil nad tegid sotsiaalkindlustusmakseid, vanaduspensionile 15 aastat

varem kui pensionit käsitlevates õigusnormides ette nähtud tavapärane

pensioniiga.

Kriteeriumid ja kord, mille kohaselt klassifitseeritakse teatavad töökohad

töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimusega, kehtestati

esimest korda valitsuse otsuses nr 261/2001 (Hotărârea Guvernului nr. 261/2001).

Selle artikli 2 kohaselt on kriteeriumid, mille kohaselt töökohad klassifitseeritakse

töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega,

töökeskkonda iseloomustavad füüsilist laadi kahjulikud haigusetekitajad ja/või

tegurid (müra, vibratsioon, elektromagnetlained, rõhk, ioniseeriv kiirgus,

soojuskiirgus, tugev ekraniseerimata laserkiirgus) ja keemilist või bioloogilist

laadi kahjulikud haigusetekitajad ja/või tegurid, mida on nimetatud üldistes

töökaitse-eeskirjades ja mis ületavad nende eeskirjadega lubatud piirnorme;

organismi reageerimine teataval viisil nende kahjulike haigusetekitajate

ja/võitegurite mõjule–reaktsioon, mida kirjeldavad kokkupuute ja/või bioloogilise

mõju näitajad ning 15 viimasel aastal töökohtadel täheldatud kutsehaiguste

esinemine.

Mis puudutab korda, siis klassifitseerimismenetlus algab sellega, et tööandja

määrab koos ametiühinguesindajate või töötajate esindajatega asjaomased

töökohad kindlaks ning järgneb töövaldkonna eest vastutavate kohalike

ametiasutuste kontroll tehnilise ja meditsiinilise ekspertiisi alusel.

Viidatud valitsuse otsuse artiklis 4 on ette nähtud, milliseid dokumente nõutakse

piirkondlikult tööinspektsioonilt töökohtade klassifitseerimiseks töökohtadeks

[kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega, ning selles on sätestatud, et

viidatud loa kehtivus on maksimaalselt kolm aastat koos pikendamise

võimalusega.

Hiljem nähti valitsuse otsuses nr 246/2007 (Hotărârea Guvernului nr. 246/2007)

ette võimalus uuendada lube töökoha klassifitseerimiseks töökohaks [kus töötajad

puutuvad kokku] erandlike tingimustega – load, mis antakse kooskõlas valitsuse

otsuse nr 261/2001 sätetega –, ning selles sätestati vastav kord.

Viidatud valitsuse otsuse artikli 2 lõike 1 kohaselt uuendab luba töökoha

klassifitseerimiseks töökohaks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike

tingimustega piirkondlik tööinspektsioon taotluse alusel, mille on allkirjastanud

tööandja seadusjärgne esindaja või mõni teine tema volitatud isik koos

ametiühinguesindajate või vajaduse korral töötajate sõltumatute esindajatega, ning

mis esitatakse maksimaalselt 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Taotlusele peavad olema lisatud raportid kahjulike haigusetekitajate ja/või tegurite

töökohtadel esinemise kohta – raportid, mille on koostanud luba omavad laborid,

mis kinnitavad kahjulike tegurite kutsealase esinemise piirnormide ületamist

töökohtades, mis on kvalifitseeritud töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku]

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

4

erandlike tingimustega, ning ennetus- ja kaitsekava, mis tagab töötajate

töötervishoiu ja tööohutuse taseme parandamise.

Sama otsuse artiklis 4 on ette nähtud tööandjate võimalus esitada kaebus:

„Tööandjad, kelle luba töökoha klassifitseerimiseks töökohaks [kus töötajad

puutuvad kokku] erandlike tingimustega ei ole uuendatud, võivad teate

kättesaamisest 15 päeva jooksul esitada kaebuse tööinspektsioonile, mis teeb

otsuse 30 päeva jooksul, või pöörduda kooskõlas seadusega otse pädevasse

kohtusse“.

Lubade uuendamise võimalust reguleerivad valitsuse hilisemad otsused

nr 1622/2008 ja 1014/2015.

Tööohutuse ja töötervishoiu seadus nr 319/2006 (Legea securității și sănătății în

muncă nr. 319/2006), artiklid 12 ja 18, millega võetakse üle direktiivi 89/391

artiklid 9 ja 11

Artikkel 12: „1) Tööandjal on järgmised kohustused:

a) viia läbi töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskianalüüs ja tagada selle

olemasolu ka eririskide suhtes tundlike rühmade kohta;

b) otsustada, milliseid kaitsemeetmeid võtta ja vajaduse korral, millist

kaitsevarustust kasutada;

[…]

2) Töö-, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministri määrusega sätestatakse

erinevate ettevõtteliikide kohustused lõikes 1 viidatud dokumentide koostamisel,

võttes arvesse ettevõtete tegevust ja suurust“.

Artikli 18 lõige 7: „Töötajate esindajatel, kellel on töötajate tööohutuse ja

töötervishoiu valdkonnas erivastutus, ja/või töötajatel endil on õigus pöörduda

pädevate ametiasutuste poole, kui nad leiavad, et tööandja võetud meetmed ja

rakendatud vahendid ei ole piisavad, et tagada tööohutus ja -tervishoid töökohal“.

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) 23. mai

2016. aasta otsuses nr 12, mis tehti, et lahendada kassatsioonkaebus kohtupraktika

ühtlustamiseks [nn edasikaebus põhimõttelise õigusküsimuse lahendamiseks] ja

mis on siduv, on leitud, et „seaduse nr 19/2000 artikli 19 […], seaduse

nr 263/2010 artikli 29 lõike 1 […] koostoimes […] valitsuse otsusega nr 261/2001

[…] ning […] valitsuse hiljem muudetud ja täiendatud otsusega nr 246/2007,

töökohtade [töötajatele kehtivate] erandlike tingimuste[ga] töökohtadeks

klassifitseerimise lubade pikendamise korra kohta, tõlgendamisel ja kohaldamisel

ei ole võimalik esitada tavamenetluses hagi nõudes tuvastada erandlikud

töötingimused, milles töötajad töötasid pärast 1. aprilli 2001, ega ühtegi hagi

nõudes kohustada tööandjat klassifitseerima töökohti niisugustes tingimustes

töökohtadeks, kui viimane ei ole saanud või, vastavalt juhtumi asjaoludele, ei ole

SPITALUL CLINIC DE PNEUMOFTIZIOLOGIA IAȘI

5

pikendanud töökohtade niisugustes tingimustes töökohtadeks klassifitseerimise

luba“.

Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade

1 Apellant on pulmonoloogias spetsialiseerunud perearst, kes on rohkem kui

30 aastat töötanud Spitalului Clinic de Pneumoftiziologie Iașis (Iași

pulmonoloogia ja hingamisteede patofüsioloogia kliinikum, edaspidi „haigla“) –

vastustaja põhikohtuasjas –, mis on üldsuse huvides kasutamiseks mõeldud

voodikohtadega tervishoiuasutus, millel on juriidilise isiku staatus ja mis allub

kohaliku tasandi haldusasutusele. Ajavahemikus 1. juuli 1989–31. märts 2001 oli

apellant klassifitseeritud II tööderühma ja ajavahemikus 1. aprill 2001–

31. detsember 2006 klassifitseeriti tema tegevus kategooriasse „erandlikud

töötingimused“.

2 Apellant väidab, et ta sai juhuslikult teada, et talle ei ole 2007. aastast tehtud

sotsiaalkindlustusmakseid erandlikes töötingimustes töötamise eest. Ta kinnitab,

et siiani ei ole muudetud ei tema töökohta, tingimusi, riske ega ka ametialast

vastutust.

3 Niisuguses olukorras esitas apellant hagi Tribunalul Iașile (Iași esimese astme

kohus, Rumeenia), nõudes, et tema tööandja – haigla – klassifitseeriks aastast

2007 tema töö erandlikes töötingimustes töökoha [kategooriasse] ja et tööandja

tasuks sotsiaalkindlustusmaksete vahe.

4 Apellant tugineb hooletusele või pahausksusele tööandja poolt, kes ei algatanud

loa pikendamise menetlust tema tegevuse erandlikes tingimustes töökoha

[kategooriasse] klassifitseerimiseks alates 2007. aastast.

5 Tribunalul Iași (Iași esimese astme kohus, Rumeenia) jättis hagi rahuldamata ja

leidis, et vastustajal ei saa olla kohustust klassifitseerida apellandi töö erandlikes

tingimustes töökoha [kategooriasse], kui ta ei järginud menetlust, mis on seaduses

sätestatud vajaliku loa pikendamiseks. Selleks, et lükata tagasi vastustaja väited,

mis puudutavad vajalikke tegevusi, mida ta tegi tervishoiuametis ja

tööinspektsioonis, märgib esimese astme kohus, et juhul kui ta ei saanud

pädevatelt ametiasutustelt ühtegi vastust, oleks vastustajal olnud võimalus

pöörduda nende vastu kohtusse, et sundida neid täitma loa väljastamise kohustust.

6 Apellant esitas selle Tribunalul Iași (Iași esimese astme kohus, Rumeenia) otsuse

peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Curtea de Apel

Iașile (Iași apellatsioonikohus, Rumeenia).

7 Inspectoratul Teritorial de Muncă Iași (Iași piirkondlik tööinspektsioon) vastas

eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele, et tööandja – haigla – ei olnud

90 päeva jooksul nõutud dokumente esitanud ning et sellest tulenevalt ei olnud

Inspectoratul Teritorial de Muncă Iași väljastanud uut luba töökoha

klassifitseerimiseks vastustaja poolt viidatud erandlikes tingimustes töökohtade

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

6

[kategooriasse]. Lisaks tuletab tööinspektsioon meelde, et valitsuse otsusega

nr 246/2007 on võimalik saavutada üksnes nende lubade pikendamine, mis olid

olemas enne seaduse vastuvõtmise kuupäeva, mitte uute lubade väljastamist.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade

8 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates sõltub hagi rahuldamata jätmise otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsus ainult riigi sellise

kaalutlusõiguse mõtte ja ulatuse kindlakstegemisest, mis tal on menetluses,

millega võetakse üle direktiivi nr 89/391 artikli 11 lõige 6 koostoimes artikliga 9.

9 Tegevuse klassifitseerimisel erandlikes tingimustes töökohtade [kategooriasse]

võetakse arvesse kutsehaiguste riskitegureid ja selle eeldus on kahjulike

haigusetekitajate ja/või tegurite olemasolu, mis otseselt mõjutavad töötajate

organismi keskmise või pika aja jooksul.

10 Selle mõju tasakaalustamiseks tunnustatakse niisugustes tingimustes töötavate

töötajate õigust täiendava puhkuse saamisele ja neile kehtib lühendatud

töötuskindlustusmaksete tegemise periood vanaduspensioni saamisel. Teiseks tõi

tegevuse klassifitseerimine erandlike tingimuste [kategooriasse] tööandjale kaasa

täiendava maksukoormuse, täpsemalt sotsiaalkindlustusmaksete kõrgemad määrad

töötajate puhul, kes töötavad erandlikes tingimustes.

11 Töötingimuste klassifitseerimise eest vastutab tööandja, kes otsustab koos

representatiivsete ametiühingutega või vajaduse korral töötajate esindajatega,

tervise ja ohutuse riskide tehnilise hindamise haldusmenetluse raames,

tööinspektsiooni väljastatud loa alusel. Tööandjad, kes ei olnud saanud luba

töökohtade klassifitseerimiseks erandlikes tingimustes töökohtade [kategooriasse],

võisid esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates teatamisest tööinspektsioonile, kes

pidi otsuse tegema 30 päeva jooksul.

12 Lisaks kehtestati valitsuse otsusega nr 246/2007 üksnes klassifikatsioonilubade

pikendamise võimalus, mida tunnustati ainult tööandjatele, kellel olid kehtivad

load tegevuse klassifitseerimiseks erandlikes tingimustes töökohtade

[kategooriasse] ning kes ei olnud selleks kuupäevaks võetud meetmetega

töötingimusi nõuetekohaseks muutnud. Pärast 9. märtsi 2007 ehk kuupäeva, mil

jõustus valitsuse otsus nr 246/2007, ei ole enam võimalik väljastada lube tegevuse

klassifitseerimiseks töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike

tingimustega, vaid ainult pikendada juba väljastatud lube järk-järgult.

13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuigi direktiivi 89/391 artikli 11

lõiget 6 üle võttev riigisisene õigusnorm, st seaduse nr 319/2006 artikli 18 lõige 7,

näeb sõnaselgelt ette töötaja õiguse pöörduda kõikide pädevate asutuste poole, et

kontrollida, kas tööandja võetud meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole

tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks piisavad, ei võetud viidatud normi üle

sellega seotud õigusaktides seoses töötajatele keskmise või pika perioodi jooksul

avalduvate kutsealaste riskide hindamisega. Seetõttu ei ole riigisiseses õiguses ei

SPITALUL CLINIC DE PNEUMOFTIZIOLOGIA IAȘI

7

töötajatel ega ka ametiühingute esindajatel mitte ühtegi õiguskaitsevahendit, et

nõuda töökoha kontrollimist või analüüsimist kahjulike haigusetekitajate ja/või

tegurite olemasolu ja intensiivsuse suhtes, ega ka selleks, et nõuda täiendavat

õiguslikku kaitset seoses tegevuse klassifitseerimisega töökohtadeks [kus töötajad

puutuvad kokku] erandlike tingimustega. Õigusnormid annavad võimaluse

vaidlustada ametiasutuse keeldumine tööinspektsioonis või pädevaks kohtus otse

ainult tööandjale, kes ei ole saanud pikendust loale klassifitseerida tegevus

töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega.

14 Riigisiseste õigusnormide selline tõlgendus on siduv, tulenevalt otsusest

nr 12/2016, mis tehti kassatsioonkaebuse kohta, mille eesmärk oli ühtlustada

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) praktikat,

kusjuures Înalta Curte de Casație și Justiție sedastas, et: „kui loa väljastamise

etapp ei lõppenud pikendatava loa väljastamisega, ei ole täidetud ka valitsuse

otsuses nr 246/2007 […] ja valitsuse otsuses nr 1.014/2015 ette nähtud tingimused

töökoha ümberhindamise menetluse algatamiseks, arvestades sõnaselget kinnitust,

mille kohaselt kohaldatakse ümberhindamise menetlust ainult ettevõtetele, kellel

on klassifikatsiooniluba. Järelikult on väljaspool tavakohtuniku pädevust teha

otsus töökoha klassifikatsiooni/ümberhindamise kohta, kuna seadusandja ei ole

selles olukorras sätestanud üldkehtivat õigusakti, andes kohtule loa võtta endale

vastavas menetluses haldusasutuse pädevused (mis puudutab tehnilis-teaduslikku

ja meditsiinilist kontrolli ning luba töökoha klassifitseerimiseks erandlikes

tingimustes ja/või eritingimustes töökoha [kategooriasse]“.

15 Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus, Rumeenia) kinnitas seda tõlgendust,

kui ta märkis, et seaduse nr 19/2000 riikliku pensionisüsteemi ja muude

sotsiaalkindlustusõiguste kohta (Legea nr. 19/2000 privind sistemul public de

pensii și alte drepturi de asigurări sociale) artikli 20 lõiked 2 ja 3, seaduse

nr 226/2006 teatavate töökohtade klassifitseerimise kohta töökohtadeks, mida

iseloomustavad [töötajatele kehtivad] eritingimused (Legea nr. 226/2006 privind

încadrarea unor locuri de muncă în condiții speciale) artikli 1 lõiked 1 ja 2,

artikli 2 lõige 2 ja seaduse nr 263/2010 riiklike pensionide ühtse süsteemi kohta

(Legea nr. 263/2010 privind sistemul unitar de pensii publice) artikli 30 lõike 1

punkt e on Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) –

kolleegium, kellel on 23. mai 2016. aasta otsusega nr 12 pädevus teha otsus

kassatsioonkaebuse kohta, mille eesmärk on kohtupraktika ühtlustamine –

tõlgenduses põhiseadusega kooskõlas.

16 Kuigi riigisiseste õigusnormide kohaldamisega Înalta Curte de Casație și Justiție

(Rumeenia kassatsioonikohus) siduvas tõlgenduses ei kaasne riigisiseses

kohtupraktikas ühtegi arutelu, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus kui

käesolevas kohtuasjas viimase astme kohus, kas riigisisene kohtupraktika on

kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kohaldatavate esimuslike sätetega. Selles osas

on töökohtade töötingimuste [kategooriatesse] liigitamiseks läbiviidava algse

hindamise lühikesed tähtajad koos loa pikendamise ainsa menetluse

sisseseadmisega ja Înalta Curte de Casație și Justiție heaks kiidetud kitsa

tõlgendusega, mida kinnitati Curtea Constituțională (Rumeenia

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

8

konstitutsioonikohus) otsusega, viinud praktikas selleni, et töötajatel puudub mis

tahes kaebuse esitamise võimalus seoses selliste õiguslike eeliste saamisega, mis

tulenevad erandlike töötingimuste tunnustamisest.

17 Seoses seaduse nr 319/2006 artikliga 12, millega võeti üle direktiivi 89/391

artikli 9 sätted, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tööandjate kohustusi

tööohutuse ja töötervishoiu riskide osas ei seotud töötingimuste lojaalse ja täpse

klassifitseerimise kohustusega ettevõtte tasandil ning et mitte üheski hilisemas

teiseses õigusaktis ei kindlaks määratud tagajärgi, mis kaasnevad kutsealaste

riskide hindamise ja järelevalve kohustuste rikkumisega selliste ettevõtete poolt,

kus on olemas tõsine oht töötajate tervisele.

18 Otsuses, mis tehti kohtuasjas Podilă jt (C-133/17 ja C-134/17), mis puudutasid

kaht vaidlust, mis käsitlesid töökohtade klassifitseerimist vanaduspensioni

arvestamiseks, leidis Euroopa Liidu Kohus, et EÜ asutamislepingu artikli 114

lõiget 3 ja ELTL artikleid 151 ja 153 ning direktiivi 89/391 sätteid tuleb

tõlgendada nii, et neid ei kohaldata niisugustele riigisisestele õigusnormidele nagu

need, mida käsitletakse põhikohtuasjas, millega kehtestatakse ranged tähtajad ja

menetlused, mis ei võimalda riigisisestel kohtutel uuesti läbi vaadata või kindlaks

teha erinevate riskirühmade töötajate tegevuse klassifikatsiooni, mille alusel

arvutatakse nende töötajate vanaduspension. Käesolevas kohtuasjas ei ole aga

tegemist pensioniõiguste kindlaksmääramisega, vaid erandlike töötingimuste

konkreetsete kutseriskide tunnustamisega selle tegevuse raames, millega apellant

tegeleb, ning kooskõlas riigisiseste õigusnormide ja praktikaga ei olnud apellandil

võimalik pöörduda varem kohtu poole ja ta ei saa seda teha ka tulevikus.

19 Mis puudutab teist küsimust, siis seal palub eelotsusetaotluse esitanud kohus

täpsustada, kas direktiivi 89/319 artikli 11 lõikel 6 on vertikaalne mõju, eelkõige

kas see õigusnorm on oma olemuselt tingimusteta, täielik ja täpne ning selline, et

seda saab kohaldada vaidlusalusele õigussuhtele vahetult. Kooskõlalise

tõlgendamise põhimõttega on keelatud töötingimuste [kategooriate]

klassifitseerimise normide kohaldamine apellandi poolt nõutud tähenduses,

arvestades nende normide väga piiravat olemust. Samas ei tuvastatud ühtegi

riigisisest õigusallikat, mis võimaldaks saavutada direktiivi tekstis taotletud

tulemust.

20 Isegi eeldusel, et direktiivi 89/391 artikli 11 lõikes 6 sätestatud õigusnorm täidaks

kohtupraktikast tulenevaid kriteeriumeid vertikaalse vahetu õigusmõju

kvalifitseerimiseks, ei näi see piisav tõhusa kohtuliku õiguskaitsevahendi

tunnustamiseks juhul, kui ei tehta kindlaks, et kohaldatav on Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikkel 47 koostoimes harta artikli 31 lõikega 1, milles

sätestatakse töötaja õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja

väärikuse kohased. Seega on Euroopa Kohtu praktika kohaselt õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele eelduseks, et isik, kes

sellele tugineb, kasutab liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi, nagu tuleneb

harta artikli 47 esimesest lõigust.

Vastuvõtmise kuupäev : 13/03/2024

Kokkuvõte C-678/23 - 1

Kohtuasi C-678/23

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

14. november 2023

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Curtea de Apel Iași (Iași apellatsioonikohus, Rumeenia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

10. oktoober 2023

Apellant:

JU

Vastustaja:

Spitalul Clinic de Pneumoftiziologia Iași

Põhikohtuasja ese

Apellatsioonkaebus, mis esitati Tribunalul Iași (Iași esimese astme kohus,

Rumeenia) otsuse peale, millega lükati tagasi hagi, millega apellant JU nõudis, et

vastustajat Spitalul Clinicul de Pneumoftiziologia Iașit (Iași pulmonoloogia ja

hingamisteede patofüsioloogia kliinikum) kohustataks alates 2007. aastast

klassifitseerima tema töökohta sellele vastavasse kategooriasse „erandlikes

tingimustes töökohad“ ja tasuma sotsiaalkindlustusmaksete vahe.

Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus

ELTL artikli 267 alusel palutakse tõlgendada direktiivi 89/391 artiklit 9 ja

artikli 11 lõiget 6 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1

ja artikliga 47.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas nõukogu direktiivi 89/391 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse

parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta artikliga 9 ja artikli 11

lõikega 6 on vastuolus riigisisesed imperatiivsed õigusnormid ja tavad, mille

toimel ei ole töötajatel õigust esitada otse kaebust töötervishoiu ja -ohutuse kaitse

eest vastutavale ametiasutusele, kui nad leiavad, et tööandja võetavad meetmed ja

kasutatavad vahendid ei ole töötervishoiu ja -ohutuse kindlustamiseks piisavad, ja

nad ei või esitada kohtule hagi, kui nad leiavad, et tööandjad ei ole täitnud oma

kohustusi seoses töökoha liigitamisega töökohaks [kus töötajad puutuvad kokku]

erandlike tingimusega, ei seoses juba töötatud ajavahemikuga ega töösuhte

perioodiga tulevikus?

2. Kas direktiivi 89/391 artikli 11 lõikel 6 on vahetu vertikaalne vahetu

õigusmõju ja kas koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikega 1

ja artikliga 47 tekib töötajatel õigus kohtulikule kaitsele juhul, kui vastutavad

ametiasutused ei täida neile seadusega pandud kohustusi?

Viidatud liidu õiguse sätted

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja

tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta; artikli 9

lõiked 1 ja 2 ja artikli 11 lõige 6;

Euroopa Liidu põhiõiguste harta; artikli 31 lõige 1 ja artikkel 47

Viidatud riigisisesed sätted

Kuni 1. aprillini 2001 pensionide valdkonnas kehtinud riigisiseste

õigusnormidega, mis olid sätestatud seaduses nr 27/1966 (Legea nr. 27/1966),

liigitati töökohad kolme kategooriasse: töökohad [kus töötajad puutuvad kokku]

normaaltingimustega, II tööderühma kuuluvad töökohad ja I tööderühma

kuuluvad töökohad. Pärast seda kuupäeva asendas uus pensioniseadus, st seadus

nr 19/2000 eespool nimetatud kategooriad uute kategooriatega, milleks olid

töökohad, mis on klassifitseeritud kui töökohad, [kus töötajad puutuvad kokku]

normaaltingimustega, töökohad, mis on klassifitseeritud kui töökohad, [kus

töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega ja töökohad, mis on

klassifitseeritud kui töökohad, [kus töötajad puutuvad kokku] eritingimustega.

Niisugune klassifikatsioon säilitati seadusega nr 226/2006 (Legea nr. 226/2006)

teatavate töökohtade klassifitseerimise kohta töökohtadeks, [kus töötajad

puutuvad kokku] eritingimustega.

Valdkonna õigusnormide kohaselt annab klassifitseerimine töökohtadeks [kus

töötajad puutuvad kokku] erandlike või eritingimustega asjassepuutuvatele

isikutele teatavaid majanduslikke soodustusi, st pensionipunktide suurendamist

vastavalt 25% ja 50% ajavahemike eest, mil nad töötasid sellistes tingimustes.

SPITALUL CLINIC DE PNEUMOFTIZIOLOGIA IAȘI

3

Lisaks saavad töötajad, kellel täitus eritingimustes [töötades] vähemalt 25-aastane

ajavahemik, mil nad tegid sotsiaalkindlustusmakseid, vanaduspensionile 15 aastat

varem kui pensionit käsitlevates õigusnormides ette nähtud tavapärane

pensioniiga.

Kriteeriumid ja kord, mille kohaselt klassifitseeritakse teatavad töökohad

töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimusega, kehtestati

esimest korda valitsuse otsuses nr 261/2001 (Hotărârea Guvernului nr. 261/2001).

Selle artikli 2 kohaselt on kriteeriumid, mille kohaselt töökohad klassifitseeritakse

töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega,

töökeskkonda iseloomustavad füüsilist laadi kahjulikud haigusetekitajad ja/või

tegurid (müra, vibratsioon, elektromagnetlained, rõhk, ioniseeriv kiirgus,

soojuskiirgus, tugev ekraniseerimata laserkiirgus) ja keemilist või bioloogilist

laadi kahjulikud haigusetekitajad ja/või tegurid, mida on nimetatud üldistes

töökaitse-eeskirjades ja mis ületavad nende eeskirjadega lubatud piirnorme;

organismi reageerimine teataval viisil nende kahjulike haigusetekitajate

ja/võitegurite mõjule–reaktsioon, mida kirjeldavad kokkupuute ja/või bioloogilise

mõju näitajad ning 15 viimasel aastal töökohtadel täheldatud kutsehaiguste

esinemine.

Mis puudutab korda, siis klassifitseerimismenetlus algab sellega, et tööandja

määrab koos ametiühinguesindajate või töötajate esindajatega asjaomased

töökohad kindlaks ning järgneb töövaldkonna eest vastutavate kohalike

ametiasutuste kontroll tehnilise ja meditsiinilise ekspertiisi alusel.

Viidatud valitsuse otsuse artiklis 4 on ette nähtud, milliseid dokumente nõutakse

piirkondlikult tööinspektsioonilt töökohtade klassifitseerimiseks töökohtadeks

[kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega, ning selles on sätestatud, et

viidatud loa kehtivus on maksimaalselt kolm aastat koos pikendamise

võimalusega.

Hiljem nähti valitsuse otsuses nr 246/2007 (Hotărârea Guvernului nr. 246/2007)

ette võimalus uuendada lube töökoha klassifitseerimiseks töökohaks [kus töötajad

puutuvad kokku] erandlike tingimustega – load, mis antakse kooskõlas valitsuse

otsuse nr 261/2001 sätetega –, ning selles sätestati vastav kord.

Viidatud valitsuse otsuse artikli 2 lõike 1 kohaselt uuendab luba töökoha

klassifitseerimiseks töökohaks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike

tingimustega piirkondlik tööinspektsioon taotluse alusel, mille on allkirjastanud

tööandja seadusjärgne esindaja või mõni teine tema volitatud isik koos

ametiühinguesindajate või vajaduse korral töötajate sõltumatute esindajatega, ning

mis esitatakse maksimaalselt 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Taotlusele peavad olema lisatud raportid kahjulike haigusetekitajate ja/või tegurite

töökohtadel esinemise kohta – raportid, mille on koostanud luba omavad laborid,

mis kinnitavad kahjulike tegurite kutsealase esinemise piirnormide ületamist

töökohtades, mis on kvalifitseeritud töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku]

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

4

erandlike tingimustega, ning ennetus- ja kaitsekava, mis tagab töötajate

töötervishoiu ja tööohutuse taseme parandamise.

Sama otsuse artiklis 4 on ette nähtud tööandjate võimalus esitada kaebus:

„Tööandjad, kelle luba töökoha klassifitseerimiseks töökohaks [kus töötajad

puutuvad kokku] erandlike tingimustega ei ole uuendatud, võivad teate

kättesaamisest 15 päeva jooksul esitada kaebuse tööinspektsioonile, mis teeb

otsuse 30 päeva jooksul, või pöörduda kooskõlas seadusega otse pädevasse

kohtusse“.

Lubade uuendamise võimalust reguleerivad valitsuse hilisemad otsused

nr 1622/2008 ja 1014/2015.

Tööohutuse ja töötervishoiu seadus nr 319/2006 (Legea securității și sănătății în

muncă nr. 319/2006), artiklid 12 ja 18, millega võetakse üle direktiivi 89/391

artiklid 9 ja 11

Artikkel 12: „1) Tööandjal on järgmised kohustused:

a) viia läbi töötervishoiu ja -ohutusega seotud riskianalüüs ja tagada selle

olemasolu ka eririskide suhtes tundlike rühmade kohta;

b) otsustada, milliseid kaitsemeetmeid võtta ja vajaduse korral, millist

kaitsevarustust kasutada;

[…]

2) Töö-, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministri määrusega sätestatakse

erinevate ettevõtteliikide kohustused lõikes 1 viidatud dokumentide koostamisel,

võttes arvesse ettevõtete tegevust ja suurust“.

Artikli 18 lõige 7: „Töötajate esindajatel, kellel on töötajate tööohutuse ja

töötervishoiu valdkonnas erivastutus, ja/või töötajatel endil on õigus pöörduda

pädevate ametiasutuste poole, kui nad leiavad, et tööandja võetud meetmed ja

rakendatud vahendid ei ole piisavad, et tagada tööohutus ja -tervishoid töökohal“.

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) 23. mai

2016. aasta otsuses nr 12, mis tehti, et lahendada kassatsioonkaebus kohtupraktika

ühtlustamiseks [nn edasikaebus põhimõttelise õigusküsimuse lahendamiseks] ja

mis on siduv, on leitud, et „seaduse nr 19/2000 artikli 19 […], seaduse

nr 263/2010 artikli 29 lõike 1 […] koostoimes […] valitsuse otsusega nr 261/2001

[…] ning […] valitsuse hiljem muudetud ja täiendatud otsusega nr 246/2007,

töökohtade [töötajatele kehtivate] erandlike tingimuste[ga] töökohtadeks

klassifitseerimise lubade pikendamise korra kohta, tõlgendamisel ja kohaldamisel

ei ole võimalik esitada tavamenetluses hagi nõudes tuvastada erandlikud

töötingimused, milles töötajad töötasid pärast 1. aprilli 2001, ega ühtegi hagi

nõudes kohustada tööandjat klassifitseerima töökohti niisugustes tingimustes

töökohtadeks, kui viimane ei ole saanud või, vastavalt juhtumi asjaoludele, ei ole

SPITALUL CLINIC DE PNEUMOFTIZIOLOGIA IAȘI

5

pikendanud töökohtade niisugustes tingimustes töökohtadeks klassifitseerimise

luba“.

Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade

1 Apellant on pulmonoloogias spetsialiseerunud perearst, kes on rohkem kui

30 aastat töötanud Spitalului Clinic de Pneumoftiziologie Iașis (Iași

pulmonoloogia ja hingamisteede patofüsioloogia kliinikum, edaspidi „haigla“) –

vastustaja põhikohtuasjas –, mis on üldsuse huvides kasutamiseks mõeldud

voodikohtadega tervishoiuasutus, millel on juriidilise isiku staatus ja mis allub

kohaliku tasandi haldusasutusele. Ajavahemikus 1. juuli 1989–31. märts 2001 oli

apellant klassifitseeritud II tööderühma ja ajavahemikus 1. aprill 2001–

31. detsember 2006 klassifitseeriti tema tegevus kategooriasse „erandlikud

töötingimused“.

2 Apellant väidab, et ta sai juhuslikult teada, et talle ei ole 2007. aastast tehtud

sotsiaalkindlustusmakseid erandlikes töötingimustes töötamise eest. Ta kinnitab,

et siiani ei ole muudetud ei tema töökohta, tingimusi, riske ega ka ametialast

vastutust.

3 Niisuguses olukorras esitas apellant hagi Tribunalul Iașile (Iași esimese astme

kohus, Rumeenia), nõudes, et tema tööandja – haigla – klassifitseeriks aastast

2007 tema töö erandlikes töötingimustes töökoha [kategooriasse] ja et tööandja

tasuks sotsiaalkindlustusmaksete vahe.

4 Apellant tugineb hooletusele või pahausksusele tööandja poolt, kes ei algatanud

loa pikendamise menetlust tema tegevuse erandlikes tingimustes töökoha

[kategooriasse] klassifitseerimiseks alates 2007. aastast.

5 Tribunalul Iași (Iași esimese astme kohus, Rumeenia) jättis hagi rahuldamata ja

leidis, et vastustajal ei saa olla kohustust klassifitseerida apellandi töö erandlikes

tingimustes töökoha [kategooriasse], kui ta ei järginud menetlust, mis on seaduses

sätestatud vajaliku loa pikendamiseks. Selleks, et lükata tagasi vastustaja väited,

mis puudutavad vajalikke tegevusi, mida ta tegi tervishoiuametis ja

tööinspektsioonis, märgib esimese astme kohus, et juhul kui ta ei saanud

pädevatelt ametiasutustelt ühtegi vastust, oleks vastustajal olnud võimalus

pöörduda nende vastu kohtusse, et sundida neid täitma loa väljastamise kohustust.

6 Apellant esitas selle Tribunalul Iași (Iași esimese astme kohus, Rumeenia) otsuse

peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Curtea de Apel

Iașile (Iași apellatsioonikohus, Rumeenia).

7 Inspectoratul Teritorial de Muncă Iași (Iași piirkondlik tööinspektsioon) vastas

eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele, et tööandja – haigla – ei olnud

90 päeva jooksul nõutud dokumente esitanud ning et sellest tulenevalt ei olnud

Inspectoratul Teritorial de Muncă Iași väljastanud uut luba töökoha

klassifitseerimiseks vastustaja poolt viidatud erandlikes tingimustes töökohtade

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

6

[kategooriasse]. Lisaks tuletab tööinspektsioon meelde, et valitsuse otsusega

nr 246/2007 on võimalik saavutada üksnes nende lubade pikendamine, mis olid

olemas enne seaduse vastuvõtmise kuupäeva, mitte uute lubade väljastamist.

Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade

8 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates sõltub hagi rahuldamata jätmise otsuse

peale esitatud apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsus ainult riigi sellise

kaalutlusõiguse mõtte ja ulatuse kindlakstegemisest, mis tal on menetluses,

millega võetakse üle direktiivi nr 89/391 artikli 11 lõige 6 koostoimes artikliga 9.

9 Tegevuse klassifitseerimisel erandlikes tingimustes töökohtade [kategooriasse]

võetakse arvesse kutsehaiguste riskitegureid ja selle eeldus on kahjulike

haigusetekitajate ja/või tegurite olemasolu, mis otseselt mõjutavad töötajate

organismi keskmise või pika aja jooksul.

10 Selle mõju tasakaalustamiseks tunnustatakse niisugustes tingimustes töötavate

töötajate õigust täiendava puhkuse saamisele ja neile kehtib lühendatud

töötuskindlustusmaksete tegemise periood vanaduspensioni saamisel. Teiseks tõi

tegevuse klassifitseerimine erandlike tingimuste [kategooriasse] tööandjale kaasa

täiendava maksukoormuse, täpsemalt sotsiaalkindlustusmaksete kõrgemad määrad

töötajate puhul, kes töötavad erandlikes tingimustes.

11 Töötingimuste klassifitseerimise eest vastutab tööandja, kes otsustab koos

representatiivsete ametiühingutega või vajaduse korral töötajate esindajatega,

tervise ja ohutuse riskide tehnilise hindamise haldusmenetluse raames,

tööinspektsiooni väljastatud loa alusel. Tööandjad, kes ei olnud saanud luba

töökohtade klassifitseerimiseks erandlikes tingimustes töökohtade [kategooriasse],

võisid esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates teatamisest tööinspektsioonile, kes

pidi otsuse tegema 30 päeva jooksul.

12 Lisaks kehtestati valitsuse otsusega nr 246/2007 üksnes klassifikatsioonilubade

pikendamise võimalus, mida tunnustati ainult tööandjatele, kellel olid kehtivad

load tegevuse klassifitseerimiseks erandlikes tingimustes töökohtade

[kategooriasse] ning kes ei olnud selleks kuupäevaks võetud meetmetega

töötingimusi nõuetekohaseks muutnud. Pärast 9. märtsi 2007 ehk kuupäeva, mil

jõustus valitsuse otsus nr 246/2007, ei ole enam võimalik väljastada lube tegevuse

klassifitseerimiseks töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike

tingimustega, vaid ainult pikendada juba väljastatud lube järk-järgult.

13 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuigi direktiivi 89/391 artikli 11

lõiget 6 üle võttev riigisisene õigusnorm, st seaduse nr 319/2006 artikli 18 lõige 7,

näeb sõnaselgelt ette töötaja õiguse pöörduda kõikide pädevate asutuste poole, et

kontrollida, kas tööandja võetud meetmed ja kasutatavad vahendid ei ole

tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks piisavad, ei võetud viidatud normi üle

sellega seotud õigusaktides seoses töötajatele keskmise või pika perioodi jooksul

avalduvate kutsealaste riskide hindamisega. Seetõttu ei ole riigisiseses õiguses ei

SPITALUL CLINIC DE PNEUMOFTIZIOLOGIA IAȘI

7

töötajatel ega ka ametiühingute esindajatel mitte ühtegi õiguskaitsevahendit, et

nõuda töökoha kontrollimist või analüüsimist kahjulike haigusetekitajate ja/või

tegurite olemasolu ja intensiivsuse suhtes, ega ka selleks, et nõuda täiendavat

õiguslikku kaitset seoses tegevuse klassifitseerimisega töökohtadeks [kus töötajad

puutuvad kokku] erandlike tingimustega. Õigusnormid annavad võimaluse

vaidlustada ametiasutuse keeldumine tööinspektsioonis või pädevaks kohtus otse

ainult tööandjale, kes ei ole saanud pikendust loale klassifitseerida tegevus

töökohtadeks [kus töötajad puutuvad kokku] erandlike tingimustega.

14 Riigisiseste õigusnormide selline tõlgendus on siduv, tulenevalt otsusest

nr 12/2016, mis tehti kassatsioonkaebuse kohta, mille eesmärk oli ühtlustada

Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) praktikat,

kusjuures Înalta Curte de Casație și Justiție sedastas, et: „kui loa väljastamise

etapp ei lõppenud pikendatava loa väljastamisega, ei ole täidetud ka valitsuse

otsuses nr 246/2007 […] ja valitsuse otsuses nr 1.014/2015 ette nähtud tingimused

töökoha ümberhindamise menetluse algatamiseks, arvestades sõnaselget kinnitust,

mille kohaselt kohaldatakse ümberhindamise menetlust ainult ettevõtetele, kellel

on klassifikatsiooniluba. Järelikult on väljaspool tavakohtuniku pädevust teha

otsus töökoha klassifikatsiooni/ümberhindamise kohta, kuna seadusandja ei ole

selles olukorras sätestanud üldkehtivat õigusakti, andes kohtule loa võtta endale

vastavas menetluses haldusasutuse pädevused (mis puudutab tehnilis-teaduslikku

ja meditsiinilist kontrolli ning luba töökoha klassifitseerimiseks erandlikes

tingimustes ja/või eritingimustes töökoha [kategooriasse]“.

15 Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus, Rumeenia) kinnitas seda tõlgendust,

kui ta märkis, et seaduse nr 19/2000 riikliku pensionisüsteemi ja muude

sotsiaalkindlustusõiguste kohta (Legea nr. 19/2000 privind sistemul public de

pensii și alte drepturi de asigurări sociale) artikli 20 lõiked 2 ja 3, seaduse

nr 226/2006 teatavate töökohtade klassifitseerimise kohta töökohtadeks, mida

iseloomustavad [töötajatele kehtivad] eritingimused (Legea nr. 226/2006 privind

încadrarea unor locuri de muncă în condiții speciale) artikli 1 lõiked 1 ja 2,

artikli 2 lõige 2 ja seaduse nr 263/2010 riiklike pensionide ühtse süsteemi kohta

(Legea nr. 263/2010 privind sistemul unitar de pensii publice) artikli 30 lõike 1

punkt e on Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kassatsioonikohus) –

kolleegium, kellel on 23. mai 2016. aasta otsusega nr 12 pädevus teha otsus

kassatsioonkaebuse kohta, mille eesmärk on kohtupraktika ühtlustamine –

tõlgenduses põhiseadusega kooskõlas.

16 Kuigi riigisiseste õigusnormide kohaldamisega Înalta Curte de Casație și Justiție

(Rumeenia kassatsioonikohus) siduvas tõlgenduses ei kaasne riigisiseses

kohtupraktikas ühtegi arutelu, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus kui

käesolevas kohtuasjas viimase astme kohus, kas riigisisene kohtupraktika on

kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kohaldatavate esimuslike sätetega. Selles osas

on töökohtade töötingimuste [kategooriatesse] liigitamiseks läbiviidava algse

hindamise lühikesed tähtajad koos loa pikendamise ainsa menetluse

sisseseadmisega ja Înalta Curte de Casație și Justiție heaks kiidetud kitsa

tõlgendusega, mida kinnitati Curtea Constituțională (Rumeenia

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-678/23

8

konstitutsioonikohus) otsusega, viinud praktikas selleni, et töötajatel puudub mis

tahes kaebuse esitamise võimalus seoses selliste õiguslike eeliste saamisega, mis

tulenevad erandlike töötingimuste tunnustamisest.

17 Seoses seaduse nr 319/2006 artikliga 12, millega võeti üle direktiivi 89/391

artikli 9 sätted, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tööandjate kohustusi

tööohutuse ja töötervishoiu riskide osas ei seotud töötingimuste lojaalse ja täpse

klassifitseerimise kohustusega ettevõtte tasandil ning et mitte üheski hilisemas

teiseses õigusaktis ei kindlaks määratud tagajärgi, mis kaasnevad kutsealaste

riskide hindamise ja järelevalve kohustuste rikkumisega selliste ettevõtete poolt,

kus on olemas tõsine oht töötajate tervisele.

18 Otsuses, mis tehti kohtuasjas Podilă jt (C-133/17 ja C-134/17), mis puudutasid

kaht vaidlust, mis käsitlesid töökohtade klassifitseerimist vanaduspensioni

arvestamiseks, leidis Euroopa Liidu Kohus, et EÜ asutamislepingu artikli 114

lõiget 3 ja ELTL artikleid 151 ja 153 ning direktiivi 89/391 sätteid tuleb

tõlgendada nii, et neid ei kohaldata niisugustele riigisisestele õigusnormidele nagu

need, mida käsitletakse põhikohtuasjas, millega kehtestatakse ranged tähtajad ja

menetlused, mis ei võimalda riigisisestel kohtutel uuesti läbi vaadata või kindlaks

teha erinevate riskirühmade töötajate tegevuse klassifikatsiooni, mille alusel

arvutatakse nende töötajate vanaduspension. Käesolevas kohtuasjas ei ole aga

tegemist pensioniõiguste kindlaksmääramisega, vaid erandlike töötingimuste

konkreetsete kutseriskide tunnustamisega selle tegevuse raames, millega apellant

tegeleb, ning kooskõlas riigisiseste õigusnormide ja praktikaga ei olnud apellandil

võimalik pöörduda varem kohtu poole ja ta ei saa seda teha ka tulevikus.

19 Mis puudutab teist küsimust, siis seal palub eelotsusetaotluse esitanud kohus

täpsustada, kas direktiivi 89/319 artikli 11 lõikel 6 on vertikaalne mõju, eelkõige

kas see õigusnorm on oma olemuselt tingimusteta, täielik ja täpne ning selline, et

seda saab kohaldada vaidlusalusele õigussuhtele vahetult. Kooskõlalise

tõlgendamise põhimõttega on keelatud töötingimuste [kategooriate]

klassifitseerimise normide kohaldamine apellandi poolt nõutud tähenduses,

arvestades nende normide väga piiravat olemust. Samas ei tuvastatud ühtegi

riigisisest õigusallikat, mis võimaldaks saavutada direktiivi tekstis taotletud

tulemust.

20 Isegi eeldusel, et direktiivi 89/391 artikli 11 lõikes 6 sätestatud õigusnorm täidaks

kohtupraktikast tulenevaid kriteeriumeid vertikaalse vahetu õigusmõju

kvalifitseerimiseks, ei näi see piisav tõhusa kohtuliku õiguskaitsevahendi

tunnustamiseks juhul, kui ei tehta kindlaks, et kohaldatav on Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikkel 47 koostoimes harta artikli 31 lõikega 1, milles

sätestatakse töötaja õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja

väärikuse kohased. Seega on Euroopa Kohtu praktika kohaselt õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele eelduseks, et isik, kes

sellele tugineb, kasutab liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi, nagu tuleneb

harta artikli 47 esimesest lõigust.