Otsus

OTSUS

28.05.2024 nr 7-10/2024-010

Merirahu Võrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimuste kooskõlastamine

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõike 6 punkti 6 ja ELTS § 73 lõike 1 kohaselt

kooskõlastab Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimused.

ELTS § 73 lõige 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei

vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja

õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult

võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).

13.05.2024 edastas Merirahu Võrgud OÜ Konkurentsiametile taotluse kooskõlastada

võrguteenuse osutamise tüüptingimused.

Lähtudes eeltoodust viis Konkurentsiamet läbi menetluse Merirahu Võrgud OÜ võrguteenuse

osutamise tüüptingimuste osas. Hetkel ettevõtja ei oma Konkurentsiametiga kooskõlastatud

võrguteenuste osutamise tüüptingimusi.

2. Menetlusosalised

Merirahu Võrgud OÜ registrikood on 10819528, aadress Merirahu tn 55, Tallinn 13516 Harju

maakond. E-post: [email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

13.05.2024 registreeriti Konkurentsiametis Merirahu Võrgud OÜ taotlus võrguteenuse

osutamise tüüptingimuste kooskõlastamiseks.

14.05.2024 saatis Konkurentsiamet e-kirjaga oma kommentaarid esitatud võrguteenuse

2 (4)

osutamise tüüptingimustele. Kommentaarides juhtis Konkurentsiamet tähelepanu ebatäpsustele

taotletud tüüptingimustes ning vajadusele muuta sõnastust selgemaks, et parandada

arusaadavust ja tagada täpne ELTS-i nõuete täitmine.

16.05.2024 esitas Merirahu Võrgud OÜ parandatud võrguteenuse osutamise teenuse

tüüptingimused kooskõlastamiseks.

28.05.2024 palus Konkurentsiamet kaaluda veel kahe tüüptingimuse punkti täpsustamisega.

28.05.2024 nõustus Merirahu Võrgud OÜ Konkurentsiameti poolt pakutud täpsustustega

16.05.2024 esitatud võrguteenuse osutamise teenuse tüüptingimustesse.

4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste osas

VÕS § 35 lõige 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

ELTS § 87 lõige 1 sätestab andmed, mis kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või

elektroonilises vormis sõlmitud võrguleping peab sisaldama:

1) võrguettevõtja nimi, äriregistrikood, aadress ja e-posti aadress;

2) võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus;

3) võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale

dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;

4) osutatavate hooldusteenuste kirjeldus;

5) lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis;

6) lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise

tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused;

7) kui võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega kooskõlas,

siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise maksmine

või muul viisil hüvitamine;

8) võrgulepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast

tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohta, kuidas

korraldatakse tarbijale raha tagastamine, tasaarveldamine, hüvitise maksmine või muul viisil

hüvitamine;

9) lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi;

10) teave kaebuste käsitlemise kohta;

11) võrgulepingu puhul lepingu tähtaeg.

Lepingutingimuste tüüptingimustes kajastamise sisu ja ulatus on võrguettevõtja pädevuses ning

seaduses nõutavad andmed ja teave võivad olla kas kliendi võrgulepingus või selle juurde

kuuluvates tüüptingimustes.

Lepingutingimuste tüüptingimustes kajastamine annab kliendile kindluse, et võrguettevõtja

kohtleb sarnaseid kliente võrdselt.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ELTS § 87 lõike 1 nõuete täitmisele

kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimustes.

3 (4)

1. Tüüptingimuste punktis 1.1 on toodud võrguettevõtja nimi, äriregistrikood, aadress ja e-posti

aadress.

2. Võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus on toodud tüüptingimuste peatükis 3.

3. Võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad on toodud tüüptingimuste

punktides 3.2 ja 3.3.

4. Osutatavate hooldusteenuste kirjeldus on tüüptingimuste punktides 4.1, 4.2 ja 4.4.

5. Lepingu alusel makstavate tasude kohta asjakohase teabe saamise viis on toodud

tüüptingimuste peatükis 7 ja punktis 8.2.

6. Lepingu ja selle alusel osutatavate teenuste tingimuste muutmise ja lepingu ülesütlemise

tingimused, sealhulgas lepingu tasuta ülesütlemise tingimused on toodud tüüptingimuste

peatükkides 8 ja 9.

7. Teave kui võrgulepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteet ei ole lepingutingimustega

kooskõlas, siis andmed selle kohta, kuidas korraldatakse tarbijale raha tagastamine või hüvitise

maksmine või muul viisil hüvitamine on toodud tüüptingimuste punktis 3.2.

8. Võrgulepingu alusel esitatava arve hilinemise või võrguettevõtjast või elektrimüüjast

tuleneval põhjusel ebatäpse arve esitamise ja ettemakse korral andmed selle kohta, kuidas

korraldatakse tarbijale raha tagastamine, tasaarveldamine, hüvitise maksmine või muul viisil

hüvitamine on toodud tüüptingimuste peatükis 7.

9. Lepingu alusel makstava tasu vähemalt kaks erinevat tasumisviisi pole tüüptingimustes

kajastatud. Võrguettevõtja soovib seda nõudmist kliendiga kokku leppida seda nõudmist

sõlmitavas võrgulepingus.

10. Teave kaebuste käsitlemise kohta on toodud tüüptingimuste peatükis 12.

11. Lepingu tähtaeg on toodud tüüptingimuste peatükis 8.

Lisaks leidis Konkurentsiamet, et võrguteenuse osutamise tüüptingimuste sisu vastab

võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule ega kahjusta teist

poolt ebamõistlikult.

5. Kokkuvõte

ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise

tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud

võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus

kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses.

VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse

olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise

pingutuseta mõista.

4 (4)

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

VÕS § 42 lg 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab

lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb

õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.

Konkurentsiamet on läbi töötanud Merirahu Võrgud OÜ poolt kooskõlastamiseks esitatud

võrguteenuse osutamise tüüptingimused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud

seisukohtasid ja selgitusi.

Ameti hinnangul vastavad Merirahu Võrgud OÜ võrguteenuse osutamise tüüptingimused

ELTS § 73 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning Meriraju Võrgud OÜ ja teenuse kasutaja õiguste ja

kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 37

lg-s 3 ja § 42 lg-tes 1-2 sätestatuga. Tüüptingimustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud

olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-s toodud alustega.

Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37

lõikest 3, § 42 lõigetest 1-2

otsustan:

kooskõlastada Merirahu Võrgud OÜ poolt 16.05.2024 esitatud võrguteenuse osutamise

tüüptingimused vastavalt otsuse lisale.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Kasepalu

energia- ja taristuosakonna juhataja

Lisa: „Merirahu Võrgud OÜ võrguteenuse osutamise tüüptingimused.pdf“

Merirahu Võrgud OÜ võrguteenuste osutamise tüüptingimused

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesolevad Merirahu Võrgud OÜ (registrikood on 10819528, aadress Merirahu tn 55, Tallinn 13516 Harju maakond, E-post: [email protected] , edaspidi “võrguettevõtja” või “pool”) võrgulepingu tüüptingimused (edaspidi “tüüptingimused”) reguleerivad võrguettevõtja poolt kodu- ja äritarbijale (edaspidi “tarbija” või “pool”) võrguteenuste osutamist. 1.2. Tüüptingimused ei reguleeri tarbijale elektrienergia müümist.

1.3. Võrguettevõtja poolt tarbijale elektrienergia müük üldteenusena või avatud tarne katkemisel

avatud tarne osutamine on reguleeritud võrguettevõtja veebilehel avaldatud asjakohaste

tüüptingimustega. Võrguettevõtja võib kasutada võrgulepingus sätestatud tarbijaga ja

mõõtepunktiga seotud mistahes andmeid selleks, et tagada tarbijale üldteenuse osutamine või

avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamine nimetatud tüüptingimuste alusel.

1.4. Võrguettevõtja järgib võrguteenuste osutamisel tarbijate võrdse kohtlemise põhimõtet ja tarbija

tarbimisandmete töötlemisel konfidentsiaalsuse kohustust õigusaktis sätestatud korras.

2. MÕISTED

2.1. Võrgulepingus, tüüptingimustes ja hinnakirjas kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toodud tähenduses, välja arvatud juhul, kui tüüptingimustest ei

tulene teisiti.

2.2. Järgnevaid mõisteid kasutatakse tähenduses (arvestid töötavad vastavalt vööndi- või suveajas):

2.2.1. edastamistasu päevahind – elektrienergia edastamise hind esmaspäevast reedeni kell

7.00 - 23.00 (mõõtühik – senti/kWh);

2.2.2. edastamistasu ööhind – elektrienergia edastamise hind esmaspäevast reedeni kell

23.00 – 7.00, ning laupäeval ja pühapäeval ning riiklikel pühadel kogu ööpäeva jooksul (mõõtühik –

senti/kWh);

2.2.3. EIC koodid – turuosalise või mõõtepunkti unikaalne identifikaator, mille alusel toimub

turuosalise või mõõtepunktiga seotud andmevahetus, sh elektrimüüja valimiseks ja vahetamiseks

toimuv andmevahetus;

2.2.4. elektrikatkestus – võrguettevõtja võrgus, liitumispunktis ja/või mõõtepunktis

elektrivarustuse osaline või täielik katkemine või katkestamine või võrguühenduse läbilaskevõime

piiramine, millega võib kaasneda ka võrguühenduse katkemine või katkestamine;

2.2.5. kaugloetav mõõteseade – mõõteseade, mis salvestab mõõdetud elektrienergia koguste

andmed ja edastab need regulaarselt võrguettevõtjale;

2.2.6. nõuetekohane tootmisseade – elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis,

mis vastab õigusaktis, standarditele ning tehnilistele eeskirjadele ja normidele;

2.2.7. võrgutasud – võrguettevõtja hinnakirjas ette nähtud tasud, mida võrguettevõtja võib

õigusakti, võrgulepingu või tüüptingimuste alusel tarbijalt küsida;

2.2.8. võrguteenused – liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine,

liitumispunktini elektrienergia edastamine, võrgulepingus kokkulepitud juhul liitumispunktist alates

elektrienergia edastamine, nõuetekohase mõõteseadme paigaldamine võrgus edastatud

elektrienergia koguste mõõtmiseks või määramiseks, mõõtepunktis elektrienergia koguste ja

võrguteenuste mahu mõõtmine või määramine, mõõteandmete kogumine ja töötlemine,

lisateenuste osutamine;

2.2.9. võrguühenduse läbilaskevõime – poolte vahel kokku lepitud võrguühenduse

maksimaalne kasutusvõimsus või kaitseseadme nimi- või sättevool elektrienergia tarbimiseks ja

võrku andmiseks eraldi. Võrguühenduse läbilaskevõime loetakse võrgust tarbimise suunaliseks, kui ei

ole teisiti kokku lepitud;

2.2.10. võrguühenduse kasutusvõimsus – tunni keskmine mõõdetud või arvutatud

aktiivvõimsus (mõõtühik – kW (kilovatt)) võrgust tarbimise ja võrku andmise suunas eraldi;

3. VÕRGUTEENUSTE OSUTAMINE JA KVALITEEDINÕUDED

3.1. Võrguettevõtja osutab tarbijale õigusaktides, võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud

tingimustel ja korras võrguteenuseid. Võrguettevõtja annab tarbijale soovi korral selgitusi

võrguteenuste ja võrgutasude kohta ning avaldab vastava teabe oma veebilehel.

3.2. Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete

rikkumise korral on ette nähtud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste

kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral”

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128092021010?leiaKehtiv ).

3.3. Võrguettevõtja ei vastuta pingekvaliteedi ega elektrikatkestuse eest peale liitumispunkti tarbija

elektripaigaldises.

3.4. Võrguühenduse ja võrguteenuste osutamise tehnilised tingimused määrab võrguettevõtja.

3.5. Võrguühenduse läbilaskevõimet tohib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Tarbija ei või

ületada võrguühenduse läbilaskevõimet.

3.6. Liitumispunktiga ühendatud tarbija enda tarbeks elektrienergiat tootva nõuetekohase

tootmisseadme kasutamise tingimustes lepib tarbija võrguettevõtjaga eelnevalt võrgulepingus kokku.

Tarbija elektripaigaldisega ühendatud elektrienergia tootmis- ja salvestusseadmed (sh reservtootmis-

või toiteseadmed) peavad olema varustatud nõuetekohase eraldusautomaatikaga.

3.7. Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuste osutamises õigusaktis sätestatud juhtudel,

kusjuures võrguettevõtja põhjendab tarbijale oma keeldumist.

4. NÕUDED ELEKTRIPAIGALDISTELE, ELEKTRI- JA MÕÕTESEADMETELE

4.1. Pooled tagavad, et võrgulepingu nõuetekohaseks täitmiseks vastavad nende omandis või

valduses olevad elektripaigaldised, elektri- ja mõõteseadmed ning nende käit õigusaktidele,

standarditele ning tehnilistele eeskirjadele ja normidele.

4.2. Pooled hoiavad ja kasutavad oma elektripaigaldisi nii, et need ei tekitaks elektrisüsteemis häireid

ega halvendaks elektrienergia jaotamist. Samuti kasutavad pooled elektripaigaldisi ja -seadmeid nii,

et teiste isikute elektripaigaldistele, elektri- ega mõõteseadmetele ei tekiks õigusaktidele või

eeskirjadele mittevastavaid kõrvalmõjusid või häireid.

4.3. Jaotusvõrgu talitlust ohustavate häirete ja probleemide korral tagab tarbija võrguettevõtjale

tema valduses paiknevatele võrguettevõtja elektripaigaldiste kontrolli võimaluse esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul.

4.4. Mõõteseadme kontrollimise kulud tasub tarbija üksnes juhul, kui mõõteseadme kontroll tehti

tarbija taotlusel ning kontrolliga ei tuvastata lubatust suuremat mõõteseadme viga.

4.5. Tarbija saab oma elektriseadmeid kaitsta äikesega kaasneda võivate liigpingete vastu,

paigaldades elektripaigaldisse mitme astmelise liigpinge kaitsme.

4.6. Elektrivõrgus võivad esineda kiired pingemuutused sh. toitepinge lohud, mis võivad põhjustada

häireid tarbija elektriseadmete ja -tarvitite töös või põhjustada elektriseadmete ja -tarvitite

kahjustumist. Tarbija saab oma elektriseadmeid ja -tarviteid kiirete pingemuutuste eest kaitsta,

paigaldades elektripaigaldisse vastavad kaitse- või lisaseadmed.

4.7. Punktides 4.5 ja 4.6 nimetatud juhtudel võrguettevõtja ei hüvita tarbijale elektriseadmete või

tarvitite kahjustumise tõttu tekkinud kahju.

5. ELEKTRIKATKESTUSED

5.1. Võrguettevõtjal on õigus teha või lubada elektrikatkestust võrgus ja/või liitumispunktis ja/või

mõõtepunktis õigusaktis ettenähtud korda järgides järgmistel juhtudel:

5.1.1. avariiolukorras ja rikke korral;

5.1.2. kui tarbija elektripaigaldis või selle hoidmine või kasutamine ei ole kooskõlas õigusakti

nõuetega, võrgulepinguga, tüüptingimustega või võrguettevõtja poolt ette nähtud tehniliste

tingimustega;

5.1.3. kui tarbija ületab võrguühenduse läbilaskevõimet;

5.1.4. kui tarbija on õigusliku aluseta teinud lülitustoiminguid võrguettevõtja

elektripaigaldises;

5.1.5. erakorralises olukorras õigusaktiga sätestatud tingimustel tarbimise piiramisel;

5.1.6. vääramatu jõu esinemisel;

5.1.7. võrgulepingu, elektrilepingu, võrguettevõtja poolt osutatavat üldteenust või avatud

tarne tingimuste tarbijapoolsel olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral;

5.1.8. elektrienergia ebaseadusliku tarbimise või võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise

korral, sh võrgulepingu puudumise korral, välja arvatud juhul, kui võrguettevõtja ja elektrimüüja

esitavad tarbitud võrguteenuse ja elektrienergia eest tarbijale regulaarselt arveid ning tarbija on

arved õigeaegselt tasunud;

5.1.9. võrgus ehitus-, remont- või hooldustööde tegemiseks;

5.1.10. tarbija põhjendatud taotlusel tasudes elektrikatkestuse eest hinnakirja alusel;

5.1.11. muul õigusaktis sätestatud alusel.

5.2. Kui elektrikatkestus toimus tarbijast tingitud põhjusel, taastab võrguettevõtja elektrivarustuse,

kui tarbija on kõrvaldanud elektrikatkestuse aluseks olnud asjaolu ja hüvitanud võrguettevõtjale

elektrikatkestusega ning võrguühenduse taastamisega seotud põhjendatud kulud.

5.3. Elektrikatkestus, sh võrgu läbilaskevõime piiramine, ei vabasta tarbijat võrgutasude maksmise

kohustusest, kui õigusaktist ei tulene teisiti.

5.4. Tarbija ei või taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust.

6. MÕÕTMINE

6.1. Võrguettevõtja mõõdab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava mõõteseadmega ja töötleb

mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras.

6.2. Kui on tegemist takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua

võrguettevõtjani õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui

arvesti on kogused fikseerinud, siis tarbija tasub tegelike mõõteandmete alusel.

6.3. Kui tarbijale madalpingel peakaitsme nimivooluga üle 63A on mõõtepunkti paigaldatud

reaktiivenergia mõõtmisseade, tasub tarbija arveldusperioodil tarbitud ja/või võrku antud

reaktiivenergia eest vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.

6.4. Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult

kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maksumuse määramise kord on sätestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri määrusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/118012013016?leiaKehtiv ).

6.5. Tarbijast sõltumatul põhjusel nõuetekohase mõõteseadmega mõõtmata elektrienergia tarbimise

korral määrab võrguettevõtja elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu võttes aluseks

võrguühenduse nimipinge, kaitseseadme nimivoolu ja selle kasutusteguri ning elektrienergia

tarbimise ajavahemiku. Edastatud elektrienergia kogus ja osutatud võrguteenuste maht määratakse

sellise meetodiga võrgulepingu sõlmimisest või viimasest mõõteseadme tehnilisest kontrollimisest

kuni nõuetekohase mõõtmise taastamiseni, kuid mitte üle 1 (ühe) aasta tagasiulatuvalt.

6.6. Mõõteseadmelt mõõteandmete kogumist ei loeta mõõtepunkti ega mõõteseadme tehniliseks

kontrolliks.

6.7. Võrguettevõtja avaldab oma veebilehel teabe selle kohta, kuidas tarbija pääseb ligi oma

tarbimisandmetele ning esitab tarbija soovi korral õigusaktis sätestatud korras talle tasuta tema

tarbimisandmed.

7. TASUD JA ARVELDAMINE

7.1. Tarbija tasub võrgutasusid, muid võrguteenuste osutamisega kaasnevaid tasusid ja riiklikke

koormisi (maksud, tasud) õigusaktis, võrgulepingus, tüüptingimustes ja hinnakirjas ettenähtud korras

ning ulatuses.

7.2. Arveldusperiood on 1 (üks) kalendrikuu.

7.3. Arve väljastatakse tarbijale elektrooniliselt võrgulepingus või tema poolt teatatud e-posti

aadressile ja see tuleb tasuda hiljemalt arvel märgitud maksetähtpäevaks. Tasu loetakse makstuks

päeval, millal see laekub võrguettevõtjale.

7.4. Kui on tegemist takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua

võrguettevõtjani õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui

arvesti on kogused fikseerinud, siis tarbija tasub tegelike mõõteandmete alusel.

7.5. Laekunud summast loetakse esmalt kaetuks kõrvalkohustused (võrguettevõtte kulutused,

viivised, intressid, leppetrahvid, riiklikud koormised), teiseks loetakse kaetuks võrguettevõtte poolt

tarbijale üldteenuse osutamisest või avatud tarne katkemisel avatud tarne osutamisest tekkinud

põhikohustused ning viimases järjekorras loetakse kaetuks võrgulepingust ning võrguteenuste

osutamisest tulenevad põhikohustused. Varem sissenõutavaks muutunud põhikohustus kustutatakse

enne hiljem sissenõutavaks muutunud põhikohustust.

7.6. Kui tarbija ei tasu arvet maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus tarbijalt nõuda kõigi tasude

täieliku laekumiseni poolte sõlmitud võrguteenuse lepingu alusel viivist tasumata summalt

võrgulepingus kokku lepitud määras päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale

järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude täieliku laekumise päeval.

7.7. Võrguettevõtja võib tarbijalt küsida ettemaksu, mille suurus ei või ületada viimase 12

(kaheteistkümne) kuu tarbimise alusel määratud 2 (kahe) arveldusperioodi tasu, kui tarbija:

7.7.1. on võlgu võrgulepingust või üldteenuse osutamisest tulenevate tasude maksmisel või

avatud tarne ahela katkemisel võrguettevõtja poolt osutatud avatud tarne eest tasumisel või

7.7.2. tarbija on tarbinud elektrienergiat ja/või kasutanud võrguteenuseid ebaseaduslikult.

7.8. Ettemaks tagastatakse tarbijale võrgulepingu lõppemisel kui kõik tarbija kohustused

võrguettevõtja ees on nõuetekohaselt täidetud.

7.9. Kui tarbija on tekkinud ettemaks, siis tarbija soovil arvestab võrguettevõtja ettemaksu tulevaste

arvete katteks või tagastab ettemaksu tarbijale.

7.10. Võrguettevõtja ei tasu tarbijale ettemaksu eest intressi.

8. VÕRGULEPINGU, TÜÜPTINGIMUSTE JA HINNAKIRJA KEHTIVUS

8.1. Võrguleping jõustub võrgulepingus kokkulepitud ajal. Võrguleping võib olla nii tähtajaline kui

tähtajatu, milles lepitakse samuti kokku võrgulepingus.

8.2. Tüüptingimused ja võrguettevõtja hinnakiri kehtivad kõigi jõusolevate võrgulepingute ja

sõlmitavate võrgulepingute kohta sõltumata sellest, kas need on vahetult võrgulepingule lisatud või

mitte.

8.3. Võrguleping lõpeb:

8.3.1. tähtajalise võrgulepingu korral tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu enne võrgulepingu kehtivusaja lõppu võrgulepingu lõpetamisest; kui

kumbki pool teadet tähtaegselt ei esita, loetakse võrguleping pikenenuks samaks tähtajaks ja

samadel tingimustel;

8.3.2. poolte kirjalikul kokkuleppel;

8.3.3. võrgulepingu ülesütlemisel õigusaktides, võrgulepingus või tüüptingimustes sätestatud

alustel ja korras;

8.3.4. äritarbija lõppemisel;

8.3.5. muul õigusaktis ettenähtud alusel.

8.4. Tarbija teatab tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu ülesütlemisest võrguettevõtjale ette 30

(kolmkümmend) päeva.

8.5. Võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada, kui ta on

võrguühenduse katkestanud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud

vähemalt 180 päeva ning lepingu teine pool ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu

selle aja jooksul kõrvaldanud ja elektrienergia tarbimist alustanud.

8.6. Võrgulepingu lõpetamise või ülesütlemise soovist tuleb teisele poolele teatada kirjalikus või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas (sh elektroonilises) vormis.

8.7. Kui tarbijast tulenevatel põhjustel on võrguühendus katkestatud, siis võib võrguettevõtja 180

päeva möödudes võrguleping üles öelda teavitades tarbijat elektrituruseaduse (ELTS) § 91 nõutud

viisil. Võrguühenduse taastamiseks peab tarbija tasuma võrguettevõtjale uuesti liitumiseks tehtavad

kulud.

9. VÕRGULEPINGU, TÜÜPTINGIMUSTE JA HINNAKIRJA MUUTMINE

9.1. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel, samuti muudel võrgulepingus või

tüüptingimustes või õigusaktis ettenähtud alustel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

(sh elektroonilises) vormis.

9.2. Võrguettevõtjal on õigusaktides sätestatud korras ja tähtaegu järgides õigus ühepoolselt muuta

tüüptingimusi ja hinnakirja. Võrguettevõtja annab tarbija nõudmisel selgitusi muudatuste kohta.

Tarbijal on muudatustega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda.

10. VASTUTUS

10.1. Pooled vastutavad õigusaktis, võrgulepingus ja tüüptingimustes sätestatud kohustuste

mittekohase täitmise või täitmata jätmise (edaspidi “kohustuse rikkumine”) eest õigusaktides

sätestatud korras.

10.2. Pool hüvitab teisele poolele kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu

kahju, sh saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu.

10.3. Pool ei vastuta kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on

vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei

saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu

sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või

takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (näiteks tulekahju, majandusblokaad, streik, terrorismiakt,

eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamine, süsteemihalduri või üleriigilise jaotusvõrgu

ettevõtja tegevus elektrivõrgus varustuskindluse tagamiseks, elektri tootmise või tarbimise piiramine

õigusaktis või võrgulepingus või tüüptingimustes sätestatud juhtudel ja korras, võrgus esinevad

ettenägematud rikked).

10.4. Kui õigusaktis, standardis või tehnilistes eeskirjades on teatud asjaolu sõnaselgelt loetud

vääramatuks jõuks (näiteks loodusõnnetus, liinide projekteerimisnorme ületav tuul või jäide,

sõjategevus), on selline asjaolu kohustuse rikkumist vabandav. Samuti on vabandatav kohustuse

rikkumine, mis on tingitud võrgulepingu pooleks mitte oleva teise turuosalise (süsteemihaldur, teine

võrguettevõtja, tootja, tarbija) tegevusest või tegevusetusest, sh tema elektripaigaldise

mittenõuetekohasest toimimisest.

10.5. Tarbija teavitab võrguettevõtjat temale teatavaks saanud ebaseadusliku elektrienergia

tarbimise ning võrguteenuste kasutamisest või sellisest kahtlusest.

10.6. Kui mõõtesüsteemi või selle osa kahjustamise või kaotsimineku põhjustas tarbija, hüvitab ta

võrguettevõtjale selle parandus-, vahetus-, asendus- või ümberehituskulud.

11. TEAVITAMINE

11.1. Õigusaktist, võrgulepingust, tüüptingimustest ja hinnakirjast tulenevad teated ning

tahteavaldused loetakse ühe poole poolt esitatuks ja teise poole poolt kättesaaduks, kui tahteavaldus

on edastatud teisele poolele võrgulepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel.

11.2. Tarbijal on õigus võrguettevõtjalt muuhulgas saada teavet:

11.2.1. mõõteseadme, selle juurde kuuluvate lülitite ning nendel asuvate plommide kohta;

11.2.2. avariiolukorra põhjuste kohta, mis võisid mõjutada tarbija elektripaigaldisi, elektri- ja

mõõteseadmeid.

11.3. Võrguettevõtjal on õigus tarbijalt muuhulgas saada teavet:

11.3.1. võrgu töörežiimide planeerimiseks;

11.3.2. kompenseerimisseadme kasutamise korral selle tüübi, võimsuse ja automaatjuhtimise

olemasolu kohta;

11.3.3. generaatorite ja salvestusseadmete kohta.

11.4. Võrguettevõtja teavitab tarbijat plaanilistest elektrikatkestustest e-kirja või telefonile

edastatava lühisõnumi vahendusel vähemalt 2 (kaks) päeva ette. Tarbija võtab tarvitusele abinõud

temale elektrikatketusega tekkida võiva kahju ära hoidmiseks.

11.5. Võrgulepinguga sätestatud kontaktandmete muutumisest teavitatakse teist poolt 7 (seitsme)

päeva jooksul.

11.6. Kui füüsilisest isikust tarbijal on eluruum, mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse

täielikult või peamiselt elektrienergia abil, teavitab ta sellest võrguettevõtjat.

12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

12.1. Võrgulepingust tulenevad vaidlused lahendavad pooled kokkuleppe teel.

12.2. Poole tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus elektrituruseaduse või selle alusel

kehtestatud õigusaktidega, võib teine pool esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.

12.3. Kodutarbija võib võrgulepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks, mida pooled ei ole

suutnud lahendada kokkuleppe teel, pöörduda kaebusega tarbijakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidlusi lahendava

komisjoni poole.

12.4. Võrgulepingust tulenevad vaidlused, mida pooled ei suuda lahendada kohtuväliselt,

lahendatakse kohtus.

13. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

13.1. Füüsilisest isikust tarbija isikuandmete vastutav töötleja on võrguettevõtja – Merirahu Võrgud

OÜ (registrikood 10819528, e-post [email protected], postiaadress Merirahu 55, Tallinn 13516).

13.2. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust tarbija isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses

õigusaktidega.

13.3. Võrguettevõtja töötleb füüsilisest isikust tarbija ja tema esindaja isikuandmeid, sh füüsilisest

isikust tarbija nime, isikukoodi, sünniaega, isikut tõendava dokumendi andmeid, aadressi,

tarbimisandmeid, arveldusandmeid ja füüsilisest isikust tarbija poolt võrguettevõtjale enda või enda

poolt volitatud isikute kohta edastatud kontaktandmeid eelkõige füüsilisest isikust tarbija või tema

esindaja tuvastamiseks, teenindamiseks, arvete ning teabe edastamiseks ja muude võrgulepingu

täitmiseks või selle täitmise tagamiseks vajalike teadete saatmiseks ja toimingute tegemiseks.

13.4. Võrguettevõtjal on õigus salvestada ja säilitada võrgulepingu täitmise või selle täitmise

tagamise eesmärgil ning ärilise teabevahetuse teostamiseks pooltevahelisi kõnesid ja kasutada

vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude tarbija poolt tehtud toimingute

tõendamiseks ja tarbija teenindamiseks.