Kiri

Saatja: Liina Kanarbik <[email protected]>

Saadetud: 15.01.2024 12:18

Adressaat: <"JM info Shared MB">

Koopia: Kertu Sapelkov <[email protected]>; Lüüli

Junti <[email protected]>; Eliis Kuus <[email protected]>

Teema: Selgitustaotlus - avalikud üritused

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Edastan selgitustaotluse.

13.02.2023 võeti vastu jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse

muutmise seadus, millega lisati pakendiseadusesse § 5 lõige 8, mille

kohaselt on avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi

serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Pakendiseaduse § 39 5 kohaselt rakenduvad § 5 lõikes 8 sisalduvad nõuded

alates 2024. aasta 1. jaanuarist.

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse

seletuskirjas on selgitatud, et avaliku ürituse mõiste on defineeritud

korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja

avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust,

kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole

koosolek. Korrakaitseseaduse seletuskirja kohaselt seob korrakaitseseadus

avaliku koha mõiste koha kasutusse antusega või tegeliku kasutamisega

määratlemata isikute ringile. Määratlemata isikute ringi kuuluvad isikud

ei ole nimeliselt või muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt

identifitseeritavad. Näiteks on määratlemata isikute ringiga tegemist

kinoseansi külastajate näol igal isikul on võimalik soovi korral

lunastada endale kinopilet. Teistsugune on olukord nt nimeliste kutsetega

ballil sel juhul on ballil osalevate isikute ring üheselt määratletav.

Paljude kohtade kasutusotstarve ja sellest tulenevalt nende avalikuks

kohaks olek või mitteolek on ajas muutuv (nt avalikult kasutatav restoran

reserveeritud restoran).

Avaliku ürituse mõiste avamiseks on korrakaitseseaduse seletuskirjas

selgitatud järgmist: „Ühelt poolt sätestatakse ürituse positiivsed

tunnused, üritus on nagu ka koosolek avalikus kohas toimuv inimeste

koos olemine. Ka üritusele on inimesed kogunenud teadlikult ja tahtlikult

(mis võimaldab üritust eristada lihtsast rahvahulgast). Ürituse sisu ja

eesmärgid on aga avalikus koosolekust eristatavad. Enamasti on ürituse

sisuks meelelahutuse saamine kas kunstilise elamuse, sportliku hasardi

väljaelamise, uudishimu rahuldamise või lihtsalt lõbustuse kaudu, samuti

oma materiaalsete eesmärkide saavutamine (nt laat). Kuna mõiste sisu pole

võimalik seaduses lõplikult avada, jääb selle edasine sisustamine kohtu-

ja halduspraktika hooleks ning eelnõu piirdub võimalikest ürituste

põhiliikidest lahtise loetelu andmisega lõbustusüritus, võistlus,

etendus, kaubandusüritus. Täiendava kriteeriumina sätestatakse eelnõus,

et üritus peab olema avalikkusele avatud. Sellisel alusel püütakse

üritust eristada pelgalt eraeesmärgilisest inimeste kogunemisest (matuse-

või pulmarong, avalikus kohas toimuv sünnipäevapidu vms).

Avatusena/suletusena tuleb siin mõista sellist nn erakogunemist

läbiviivate isikute soovimatust kaasata oma kogunemisele määratlemata

isikute ringi kuuluvaid isikuid.

Tallinn linn on vastu võtnud järgmised määrused:

1. Tallinna jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 09.03.2023 nr 3), mille §

7 lõige 9 kohaselt on avalikel üritustel korrakaitseseaduse § 58 lõike 3

tähenduses lubatud serveerida toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates

anumates (nt taldrikud, kausid, joogitopsid) ning kasutada üksnes

korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad).

Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja

kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist),

oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.

2. Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord, mille §

11 lõike 1 punkti 19 alusel peavad ürituse korraldajad tagama, et

üritustel serveeritakse toitu ja jooki üksnes korduskasutatavates

anumates (nt taldrikud, kausid, joogitopsid) ning kasutatakse üksnes

korduskasutatavaid söögiriistu (nt noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad).

Lubatud on kasutada ühekordselt kasutatavaid joogikõrsi, segamispulki ja

kokteilikaunistusi, mis ei koosne plastist (sh biopõhisest plastist),

oksüdantide toimel lagunevast plastist või biolagunevast plastist.

Nimetatud eeskirjade nõuded rakendusid ühel külastuspäeval vähem kui 30

000 külastajaga avalikul üritusel alates 1. juunist 2023. Ühel

külastuspäeval 30 000 ja enam külastajaga avalikul üritusel rakenduvad

nõuded alates 1. jaanuarist 2024.

09.03.2023 tegi Raimo Matvere ettevõttest Acento OÜ Kliimaministeeriumile

infopäringu küsimusega, kellele täpsemalt hakkab alates 01.01.2024

kehtima pakendiseaduse § 5 lõige 8 nõue, mille kohaselt avalikel

üritustel on lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes

korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 31.03.2023 vastas (manuses

lisa 2) Kliimaministeerium infopäringule ja viitas vastuses nii

jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse

seletuskirjale kui ka korrakaitseseaduse seletuskirjale ning leidis, et

nõude rakendumine ei ole seotud sellega, kas avaliku ürituse

korraldamiseks on vaja taotleda kohaliku omavalituse luba või mitte.

Antud vastuskirjas on Kliimaministeerium välja toonud, et juhul kui

teatris, kinos või mõnes muus avalikus kohas toimub avalikkusele avatud

üritus, siis saab seda tõlgendada korrakaitseseaduse kohaselt avalikuks

ürituseks ning rakenduks eelpool toodud pakendiseaduse nõue.

Tallinna Strateegiakeskus on kohtunud kinode esindajatega, et saada

ülevaade kuidas kavandavad nad pakendiseaduse nõudeid täitma hakata.

Apollo Kino esindajad ei nõustu, et kinos toimuvaid filmiseansse saab

käsitleda avalike üritustena ning 13.10.2023 on nad saatnud

Advokaadibüroo COBALT OÜ poolt koostatud õigusliku hinnangu (manuses lisa

1) seoses pakendiseaduse § 5 lg 8 kohaldumisega kinodele. Nende

kokkuvõtlik järeldus on, et kino ja seal püsivalt korraldatavaid

kinoseansse ei saa pidada avalikuks ürituseks pakendiseaduse ja

korrakaitseseaduse tähenduses seetõttu ei rakendu kinodele ka

pakendiseaduse § 5 lg-st 8 tulenev kohustus.

Kinos toimuvaid filmiseansse saab meie hinnangul pidada meelelahutusliku

ja kunstilise elamuse pakkumiseks. Filmiseansid toimuvad avalikus kohas,

kuhu on võimalik igal isikul pilet osta, seega leiame, et neid tuleb

käsitleda avalike üritustena. Samas nõustume, et kinos peetavad

eriüritused, milles osalemiseks on vaja kutset (nt teatud esilinastused,

laste sünnipäevapeod jms), ei ole avalikud üritused.

Teatud kinodes saab kinoseansile sööki ja jooki osta enne

piletikontrolli, nt Apollo Kinodes ei ole lubatud siseneda oma söögi ja

joogiga. Apollo Kino kinosaali on õigus siseneda üksnes Apollo Kino poest

ostetud söögi ja joogiga. Meie hinnangul kuuluvad sellisel juhul Apollo

Kino poest soetatud söök ja jook kinoseansi lahutamatuks osaks ning neid

saab käsitleda avaliku üritusena, millele rakendub pakendiseaduse § 5

lõige 8.

Palume kooskõlas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 3

Justiitsministeeriumi seisukohta järgmistele kaasustele:

1. Kas kinoseanss (aga ka teatrietendus, kiriku jumalateenistus) või

avalikkusele igapäevaselt ligipääsetav avalik koht (nt muuseum, spa) ilma

konkreetse ürituseta on avalik üritus korrakaitseseaduse tähenduses?

2. Kui kinoseanss on käsitletav avaliku üritusena, siis kas enne

kinoseansi piletikontrolli kino poes müüdav söök ja jook on avaliku

ürituse osa?

3. Korrakaitseseaduse seletuskirjas on välja toodud, et avalik üritus on

ka kaubandusüritus. Kas kauplustes toimuvad söögi ja joogi

degustatsioonid on tõlgendatavad avaliku üritusena?

Tagasisidet oodates

Liina Kanarbik

peaspetsialist

ringmajanduse osakond

linna ettevõtlusteenistus

Kaarli pst 1, 10119 Tallinn

616 4012

5354 0272

Üks e-kiri tekitab oma elutsükli jooksul ca 4g CO2 saastet. Kustuta see

e-kiri, kui Sa seda enam ei vaja.

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Raimo Matvere

Acento OÜ

[email protected]

Teie 09.03.2023

Meie 31.03.2023 nr 9-2/23/1014-2

Vastus infopäringule

Austatud härra Matvere

Esitasite Keskkonnaministeeriumile 09.03.2023 infopäringu, millega soovisite teada, kellele

täpsemalt hakkab alates 01.01.2024 kehtima pakendiseaduse nõue, mille kohaselt avalikel üritustel

on lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja

söögiriistu.

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et

avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas

toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud

sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek. Nõude rakendumine ei ole seotud sellega,

kas avaliku ürituse korraldamiseks on vaja taotleda kohaliku omavalituse luba või mitte.

Korrakaitseseaduse seletuskirjas on avatud avaliku koha ja avaliku ürituse mõisteid ning nende

põhjal on võimalik tõlgendada, millistele üritustele ja millises olukorras pakendiseaduse nõue

rakendub. Korrakaitseseaduse seletuskirja kohaselt seob korrakaitseseadus avaliku koha mõiste

koha kasutusse antusega või tegeliku kasutamisega määratlemata isikute ringile. Määratlemata

isikute ringi kuuluvad isikud ei ole nimeliselt või muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt

identifitseeritavad. Näiteks on määratlemata isikute ringiga tegemist kinoseansi külastajate näol

– igal isikul on võimalik soovi korral lunastada endale kinopilet. Teistsugune on olukord nt

nimeliste kutsetega ballil – sel juhul on ballil osalevate isikute ring üheselt määratletav. Paljude

kohtade kasutusotstarve ja sellest tulenevalt nende avalikuks kohaks olek või mitteolek on ajas

muutuv (nt avalikult kasutatav restoran – reserveeritud restoran).

Avaliku ürituse mõiste avamiseks on korrakaitseseaduse seletuskirjas selgitatud järgmist: „Ühelt

poolt sätestatakse ürituse positiivsed tunnused, üritus on – nagu ka koosolek – avalikus kohas

toimuv inimeste koos olemine. Ka üritusele on inimesed kogunenud teadlikult ja tahtlikult (mis

võimaldab üritust eristada lihtsast rahvahulgast). Ürituse sisu ja eesmärgid on aga avalikus

koosolekust eristatavad. Enamasti on ürituse sisuks meelelahutuse saamine kas kunstilise elamuse,

sportliku hasardi väljaelamise, uudishimu rahuldamise või lihtsalt lõbustuse kaudu, samuti oma

materiaalsete eesmärkide saavutamine (nt laat). Kuna mõiste sisu pole võimalik seaduses lõplikult

avada, jääb selle edasine sisustamine kohtu- ja halduspraktika hooleks ning eelnõu piirdub

võimalikest ürituste põhiliikidest lahtise loetelu andmisega – lõbustusüritus, võistlus, etendus,

kaubandusüritus. Täiendava kriteeriumina sätestatakse eelnõus, et üritus peab olema

“avalikkusele avatud”. Sellisel alusel püütakse üritust eristada pelgalt eraeesmärgilisest inimeste

kogunemisest (matuse- või pulmarong, avalikus kohas toimuv sünnipäevapidu vms).

Avatusena/suletusena tuleb siin mõista sellist nn erakogunemist läbiviivate isikute soovimatust

kaasata oma kogunemisele määratlemata isikute ringi kuuluvaid isikuid.

Seega juhul, kui näiteks teatris, kinos või mõnes muus infopäringus loetletud avalikus kohas

toimub avalikkusele avatud üritus, siis saab tõlgendada seda korrakaitseseaduse kohaselt avalikuks

ürituseks ning sellisel juhul rakenduks ka pakendiseaduse nõue. Kuid kui infopäringus loetletud

asukohas toimub üritus, mis ei ole avalikkusele avatud (juurdepääs üksnes kitsale ringile

inimestele, näiteks kutsete alusel), siis pakendiseaduse nõue ei rakendu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Heinma

Asekantsler

Kertu Sapelkov, 626 2862

[email protected]

Eesti +372 665 1888 [email protected]

Läti +371 6720 1800 [email protected]

Leedu +370 5250 0800 [email protected]

Kadri Ärm

Pille Kobin

Apollo Kino

E-post: [email protected];

[email protected]

Advokaadibüroo COBALT OÜ

Kawe Plaza, Pärnu mnt 15

10141 Tallinn, Eesti

E-post:[email protected]

Saadetud e-posti teel

13. oktoobril 2023. a

RE: Kino käsitlemine avaliku üritusena

Tere!

Saadame lühikese õigusliku hinnangu teemal, kas Pakendiseaduse § 5 lg 8 kohaldub kinodele.

Meie kokkuvõtlik järeldus on, et kino ja seal püsivalt korraldatavaid kinoseansse ei saa pidada

“avalikuks ürituseks” pakendiseaduse ja korrakaitseseaduse tähenduses – seetõttu ei

rakendu kinodele ka pakendiseaduse § 5 lg-st 8 tulenev kohustus.

Keskkonnaministeerium on küll avalikes tutvustustes viidanud, et kinosid ja seal korraldatavaid

kinoseansse tuleb käsitelda “avalike üritustena”, kuid meie hinnangul ei ole vastavad selgitused

olnud küsimust terviklikult käsitlevad. Meie hinnangul tuleb seadusandlust süstemaatiliselt

tõlgendades jõuda järeldusele, et avalikeks üritusteks on vaid üritused, mida korraldatakse kohalike

omavalitsuste (edaspidi: „KOV“) poolt kehtestatud ürituste korraldamise ja pidamise nõuete alusel,

mis aga Apollo kinode puhul pole üldjuhul asjakohane.

Esiteks toetab korrakaitseseadus (edaspidi: „KorS“) meie hinnangul lähenemist, mille alusel tuleb

avalike üritustena mõista ühekordselt või teatud regulaarsusega toimuvaid üritusi, mida

korraldatakse KOV üksuste poolt kehtestatud korra alusel. Nimelt sätestab KorS § 59 lg 1, et KOV

üksuse haldusterritooriumil toimuvate ürituste nõuded kehtestab KOV volikogu määrusega. Näiteks

on Tallinna linnas vastavad nõuded kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 29.05.2014 määrusega nr

12. Määruses on sätestatud ürituse pidamise nõuded ning muuhulgas tohib avalikku üritust üldjuhul

korraldada vaid ürituse loa alusel ja selles märgitud tingimusi arvestades (määruse § 3 lg 1). See

tähendab, et avalike ürituste korraldamiseks on loodud eraldi kord ja regulatsioon. Praktikas

tähendab see, et kuna Apollo ei korralda kinoseansse ega opereeri püsivalt tegutsevaid kinosid

antud regulatsiooni alusel, ei saa Apollo poolt korraldatavaid kinoseansse pidada ka avalikeks

üritusteks korrakaitseseaduse tähenduses.

2 | 2

Teiseks, asjaolu, et kino tegutseb avalikus kohas (mille osas vaidlust ei ole) ja on avatud

avalikkusele, ei tähenda veel, et tegemist oleks avaliku üritusega. Meie hinnangul ei saa pidada

avalikeks üritusteks tegevusi, mida korraldatakse püsivalt alalises tegevuskohas. Kui avalikeks

üritusteks pidada kõiki kinoseansse, mida Apollo alaliselt korraldab, ei oleks avaliku ürituse mõistet

(KorS § 58 lg 3) vaja eristada avaliku koha mõistest (KorS § 54). Kuigi meile teada olevalt on

keskkonnaministeerium kino ja seal korraldatavate kinoseansside „avaliku üritusena“ käsitlemist

põhjendanud korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjas sisalduvaga, siis ei ole selline seisukoht

täpne. Seletuskirjas ei ole toodud “kino” näitena kui ühest avalikust üritusest, vaid kasutatud avaliku

koha ja seal avalikus kohas viibivate määratlemata isikute ringi näitena (KorS seletuskiri lk 85). See

omakorda näitab, et „kino“ on seotud pigem avaliku koha, mitte avaliku ürituse mõistega – kui iga

kinoseansi näol oleks tegemist avaliku üritusega, siis tekib küsimus, et milleks seadus avaliku koha

definitsiooni sisaldab.

Kolmandaks, kuna nii keskkonnaministeerium kui ka Tallinna linn on seisukohal, et restoranid ei

kuulu “avalike ürituste” mõiste alla, ei tohiks Apollo kinosid ja seal korraldatavaid kinoseansse samuti

defineerida avalike üritustena. Nimelt on Apollo kinodest võimalik kõigil soovijatel soetada

meelepäraseid sööke / jooke ning neid kohapeal tarbida. Kuna Apollo kino tegutseb sarnaselt

erinevatele restoranidele / kohvikutele püsivalt ja konkreetses asukohas, ei ole meie hinnangul ka

õigustatud, et pakendi- ja korrakaitseseaduse kontekstis käsitletakse kinosid restoranidest erinevalt.

Täiendavalt – kuigi korrakaitseseaduse seletuskirja lk-l 91 on küll välja toodud, et „avaliku ürituse“

edasine sisustamine jääb kohtu- ja halduspraktika hooleks, ei ole kohtupraktikas aastate jooksul

„avaliku ürituse“ mõistet lähemalt avatud. Sellegipoolest on meie hinnangul seadusandja eesmärgiks

olnud käsitleda avalike üritustena vaid üritusi, mida korraldatakse KOV-ide poolt kehtestatud ürituste

korraldamise ja pidamise nõuete alusel. Püsivalt tegutsevad asutused sellise regulatsiooni alusel ei

tegutse, vaid opereerivad üldjuhul majandustegevusloa / teatise alusel.

Andke teada, kui eelneva osas peaks küsimusi tekkima.

Lugupidamisega,

Elo Tamm