2 (3)
Transpordiameti haldusmenetlus. Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 4 punkti 1 kohaselt on Transpordiameti põhiülesandeks tingimuste loomine ohutuks
ja säästlikuks liiklemiseks ning inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine.
Oluline on, et oleme kõnealust teemat korduvalt selgitanud 28.04.2020 väljastatud kirjas nr 15-
2/20/18453-2 ja 15.09.2020 väljastatud kirjas nr 15-2/20/41488-2. Kahjuks ei ole tänaseks meie
kirjades esitatud tingimusi täidetud.
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Riigiteele omavoliliselt rajatud ristmik on vajalik seadustada ning näha ette ristmiku
ümberehitus kesksaarega ristmikuks kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse
vastuvõtmiseks.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest
võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Nõustume
planeeringu esialgse eskiisilahenduse kohase hoonestusala paigutusega väljapoole
teekaitsevööndit.
4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda
kontaktalas paiknevate planeeringutega.
5. Jalakäijate ohutuse tagamiseks näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning
jätkuvuse tagamine, ühendamine bussipeatustega sh väljapoole planeeringuala (nt ohutu
teeületuskoht).
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud
ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi
olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude
paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb
rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -
rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis
keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja
selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi
sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Planeeringu elluviimise kavas määrata
ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused
(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete