VV seisukohad sidetaristu valge raamatu koha

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

Euroopa Komisjoni valge raamat

„Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta

1. Sissejuhatus

Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon)

21. veebruaril 2024. a avaldatud valge raamatu „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu

vajadusi?“ 1, COM(2024) 81 (edaspidi valge raamat) kohta.

Euroopa Liit seisab ühenduvustaristu ümberkujundamise lävel. Toimumas on

ühenduvustaristu sulandumine infotehnoloogiliste ökosüsteemidega, mis loob uuenduslike

teenuste pakkumise võimalusi, ent toob kaasa ka uusi kitsaskohti ja sõltuvuse riske.

Komisjon pakub valges raamatus välja 12 stsenaariumit, kuidas Euroopa Liit võiks liikuda

edukalt järgmisesse digikümnendisse. Stsenaariumid on omakorda rühmitatud kolme

sambasse.

Esimene sammas – teadus- ja arendustegevuse edendamine sidevõrkudega seotud

väljakutsete lahendamiseks

 Eesti toetab komisjoni püüdlust liikuda ühtse innovatsiooni toetava ökosüsteemi

poole, mis hõlmab ühenduvustaristu (sidevõrkude) ja infotehnoloogia ökosüsteemide

ühildamist. Eesti toetab ökosüsteemide rakendamist toetavate vajalike Euroopa Liidu

katseprojektide läbiviimist ja komisjoni poolt selleks vajaliku raha eraldamist

asjakohastes Euroopa Liidu programmides.

Teine sammas – digitaalse ühtse turu väljakujunemine

 Eesti leiab, et värskelt uuendatud Euroopa Liidu õigusraamistikku (Euroopa

elektroonilise side seadustik), mis on jõus olnud vaid 2–3 aastat, ei ole hetkel

otstarbekas koheselt muutma hakata, vaid sellele peab andma võimaluse toimida.

 Eesti leiab, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste rahvusvaheline ja

siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine, sh

sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning

järelevalve) peab jääma liikmesriigi ülesandeks, kuna liikmesriigil endal on kõige

paremad teadmised riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest.

Kolmas sammas – Euroopa kaitstud ja vastupidavad digitaristud

 Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa

Liidu jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja

toimepidevuse suurendamiseks.

 Eesti ei toeta liikmesriikidelt üksikasjalike andmete kogumist Euroopa Liidus

paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite asukoha ja tehniliste

parameetrite kohta, kuivõrd sellega kaasneksid arvestatavad turvariskid.

Valges raamatus toodud algatuste kohta koostatakse detailsemad Eesti seisukohad koos

vastavate mõjuhinnangutega pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kavandatavad

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52024DC0081&qid=1711528765418.

2

õigusaktide eelnõud ja valdkondlikud strateegiad ning tegevuskavad järgmiste aastate jooksul

esitanud.

Euroopa Komisjon ootab valges raamatus välja pakutud stsenaariumite osas kõikide

asjasse puutuvate huvipoolte tagasisidet hiljemalt 30. juuniks 2024. a. Märkused

avaldatakse ja neid arvestatakse tulevastes poliitikameetmetes.

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja

rahvusvahelise koostöö osakonna digiküsimuste nõunik Astrid Valtna-Dvořák (astrid.valtna-

[email protected]) ning sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas ([email protected]) ja

peaspetsialist Liisi Moks ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsleri kohusetäitja Erik Janson

([email protected]).

2. Sisukokkuvõte

Valges raamatus analüüsib komisjon esmalt üheksat probleemi, millega EL tulevaste võrkude

kasutuselevõtul silmitsi seisab. Seejärel esitab komisjon 12 võimalikku stsenaariumit, mis

aitavad kaasa tulevikukindlate ühenduvusvõrkude kasutuselevõtule, et toetada digiühiskonna

arenguvajadusi.

Valges raamatus toob komisjon välja järgmised probleemid, millega EL praegu silmitsi seisab:

 Tehnoloogilised probleemid. Side- ja andmetöötlustehnoloogia kiire areng toob kaasa

uusi ärimudeleid ja võrgurakendusi. Nende jaoks on tarvis pidevalt eksponentsiaalselt

suurendada andmetöötlust, -salvestust ja -edastuse mahtu, aga ka tehnoloogilist

võimsust.

 Investeerimisvajadused. Selleks, et tagada suure läbilaskevõimega digivõrkude

kasutuselevõtt, mis aitab saavutada Euroopa Liidu 2030. aasta digikümnendi

poliitikaprogrammis2 seatud eesmärke, vajab Euroopa era- ja avalikust sektorist rohkem

kui 200 miljardi euro ulatuses koordineeritud investeeringuid. Lisaks nõuab

traditsiooniliste sideettevõtjate edukas ümberkujundamine võrgu- ja pilveteenuste

pakkujateks täiendavaid investeeringuid.

 Puudub täielikul integreeritud ühtne sideturg. Praegu on ELis 27 riiklikku sideturgu,

millel on erinevad pakkumise ja nõudluse tingimused, võrguarhitektuur, väga suure

läbilaskevõimega võrkude katvuse tase, riiklikud sageduslubade andmise menetlused ja

erinevad regulatiivsed lähenemisviisid.

 Killustatud raadiosageduste haldus. Varasemad katsed sagedushaldust ELi tasandil

paremini koordineerida ei olnud väga edukad ning jätkuvalt ei pea liikmesriigid kinni

sageduste kasutuselevõtu tähtaegadest.

 Võrdsete võimaluste puudumine. Praegu ei kajasta kehtiv ELi sidevõrkude

ja -teenuste õigusraamistik pilve- ja sideteenuste pakkujate lähenemist ega taga kõigile

osalejatele ja digivõrkude lõppkasutajatele nii avalikus kui ka erasektoris võrdseid

võimalusi ning samaväärseid õigusi ja kohustusi.

 ELi väliste teenuseosutajate sõltuvuse oht. Kaasaegsed tehnoloogiad toovad kaasa

uusi turge ja ärimudeleid, näiteks võrkude jagamine. Traditsiooniliselt „suletud“

sidevõrkude avamine loob võimalusi, kuid sellega kaasneb ka oht, et EL sõltub liigselt

suurtest ELi välistest teenuseosutajatest.

2 https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/europes-digital-decade.

3

 Vajadus suurema innovatsiooni järele. Oma võrgutaristu majandusliku kaitstuse

tagamiseks peab EL tõhustama ja paremini koordineerima teadusuuringuid ja

valdkondadevahelist koostööd. Parandada tuleb ka ELi osalejate juurdepääsu

rahastamisele, sealhulgas avaliku ja erasektori investeeringute koordineerimise kaudu.

 Keskkonnasäästlikkus. IKT sektori osakaal ülemaailmses elektritarbimises on

ligikaudu 7–9 % ja ülemaailmses kasvuhoonegaaside heites ligikaudu 3 %. Samas

tekitab IKT sektor ka üha rohkem elektroonikajäätmeid. Nõuetekohaselt kasutatav

digitehnoloogia võib üles kaaluda oma heitkogused ja aidata ülemaailmseid

heitkoguseid vähendada, kuid see eeldab käitajatelt täiendavaid investeeringuid.

 Sidetaristu turvalisus. Geopoliitilises keskkonnas, mida üha enam iseloomustavad

pinged ja konfliktid, peaks elutähtsa taristu kaitstuse ja vastupidavuse aluseks olema

usaldusväärsed tarnijad, turvastandardite väljatöötamine ning suurem vastupanuvõime

ja integratsioon kõigi võrkude puhul (maakaabli-taristud, merekaablitaristud jne).

Ülalnimetatud probleemide lahendamiseks on Euroopa Komisjon valges raamatus pakkunud

välja 12 võimalikku stsenaariumit, mis on omakorda rühmitatud kolme sambasse.

I sammas – 3C-võrgustiku3 ehk ühendatud koostööpõhise andmetöötlusvõrgustiku

loomine

Komisjon leiab, et EL peaks olema uute tehnoloogiliste algatuste juures, selleks et kaitsta oma

majanduslikku julgeolekut ja heaolu. Seega peaks meie eesmärk olema edendada Euroopa

novaatorite elujõulist kogukonda, luues ühendatud koostööpõhise andmetöötlusvõrgustiku

(edaspidi 3C-võrgustik). 3C-võrgustik on tulevane ökosüsteem, mis hõlmab pooljuhte,

andmetöötlust igat liiki serva (edge)- ja pilvekeskkondades, raadiotehnoloogiat,

ühenduvustaristut, andmehaldust ja rakendusi.

3C-võrgustiku rakendamiseks võib komisjon teha ettepaneku algatada suuremahulised

katseprojektid (testimised), millega luuakse terviklikud ning integreeritud taristud ja

platvormid ning viiakse kokku osalejad ühenduvuse väärtusahela eri segmentidest. Sellisteks

katseprojektideks võivad olla 5G-transpordikoridorid, e-tervis ja targad kogukonnad. Raha

selleks on plaanis eraldada programmi „Euroopa horisont“ või sellele järgnevate programmide

raames.

Selleks on komisjonil plaanis selgitada JEF-IPCEI4 kaasabil välja parimad tehnoloogiad ja

leida vajalikud investeeringud tulevase ökosüsteemi loomiseks.

Pikaajaline eesmärk on vaadata üle EL olemasolevad toetusmeetmed ning tagada nende suurem

sidusus, lihtsustamine ja selgus, et nn ühe ukse kaudu saaks ELi rahastamise kogu

andmetöötlusprotsessi jaoks, hõlmates raadiosagedusi, kiipe, tarkvara, algoritme, serv- ja

pilvandmetöötluse suutlikkust.

Sellest tulenevalt pakkus komisjon esimeses sambas välja kolm võimalikkus stsenaariumit:

Stsenaarium 1: Komisjon võib teha ettepaneku algatada suuremahulised katseprojektid, millega

luuakse terviklikud ja integreeritud taristud ja platvormid telekommunikatsiooniettevõtete pilv-

ja servandmetöötluse jaoks. Teises etapis kasutataks neid katsetaristuid selleks, et korraldada

3 3C-võrgustik – “Connected Collaborative Computing” Network (“3C Network”) 4 JEF-IPCEI – Joint European Forum for Important Projects of Common European Interest.

4

uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste ja tehisintellektirakenduste arendamist mitmesugustes

kasutusvaldkondades.

Stsenaarium 2: Komisjoni loodud üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide Euroopa

ühisfoorum, mille ülesanne on teha kindlaks ja prioriseerida ELi majanduse jaoks strateegilise

tähtsusega tehnoloogialiigid, millega tulevased üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

võiksid tegeleda, võiks arutada võimalust käivitada pilvandmetöötluse taristu ja teenuste

projekti saavutustele tuginedes uus, taristule keskenduv projekt.

Stsenaarium 3: Koostööpõhise ühenduvuse ja andmetöötluse ökosüsteemi loomise toetamiseks

on vaja teha suuri investeeringuid ühenduvussuutlikkusse. Komisjon võib kaaluda erinevaid

võimalusi koondada need investeeringud tõeliselt digitaalse ühtse turu loomist toetavasse

lihtsustatud ja koordineeritud tugiraamistikku, mis hõlmab Euroopa ja riiklikke ning avaliku ja

erasektori investeeringuid.

o Seejuures tuleks ühtlustada menetlusi ning parandada olemasolevate vahendite ja

programmide koostoimet (sealhulgas kiipide ühisettevõtte, üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide, Euroopa ühendamise rahastu ja digitaalse Euroopa

programmiga seoses saadud kogemuste põhjal), andes praeguse mitmeaastase

finantsraamistiku alusel katseprojektina tegutsevale Nutivõrkude ja -teenuste

Ühisettevõttele ülesande võtta endale koordineerivam roll ning tehes vajaduse korral

koostööd selliste sidusrühmadega nagu Euroopa tööstusandmete ning serva- ja

pilvetehnoloogia liit.

o Seejuures tuleks uurida võimalusi, kuidas tagada tulevaste toetusmeetmete suurem

sidusus, lihtsustamine ja selgus, ilma et see piiraks institutsioonide õigusi programmide

kavandamisel ja eelarve jaotamisel järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

II sammas – Digitaalse ühtse turu väljakujunemine

Komisjon leiab, et EL peab kasutama ära digitaalse ühtse sideturu kogu potentsiaali ja kaaluma

meetmeid, millega tagatakse võrdsed tingimused kõigile tulevase ökosüsteemi osapooltele. See

tingib olemasolevate õigusraamistike ülevaatamise ja vajalike muudatuste tegemise.

Selleks plaanib komisjoni ühtlustatud lähenemisviisi loamenetlustele ja suuremat sekkumist

sagedushaldusse, kuna senised meetmed ei ole komisjoni hinnangul olnud piisavad ja on oht

Euroopa mahajäämuseks muust maailmast. Lisaks plaanib komisjon võimalikke muudatusi

hulgimüügitasandi juurdepääsu poliitikas ja sätestada ühtne tähtaeg vasetehnoloogia

väljalülitamiseks, et edendada digitaalvõrkude keskkonnasäästlikkust.

Sellest tulenevalt pakkus komisjon teises sambas välja neli võimalikku stsenaariumit:

Stsenaarium 4: Selleks et võtta arvesse elektroonilise side ühenduste ja teenuste sektori

ühtesulandumist ning tagada, et sellest tulenev kasu jõuaks kõikjal kõigi lõppkasutajateni, võib

komisjon kaaluda olemasoleva reguleeriva raamistiku kohaldamisala ja eesmärkide

laiendamist, et tagada kõigile osalejatele ja digivõrkude lõppkasutajatele võrdsed tingimused

ning samaväärsed õigused ja kohustused, kui see on asjakohane vastavate regulatiivsete

eesmärkide saavutamiseks. Võttes arvesse tehnoloogia arengu ja võimalike regulatiivsete

muudatuste tõenäolist ülemaailmset ulatust ja mõju, tuleb olemasoleva raamistiku reformi

nõuetekohaselt hinnata, pidades silmas selle majanduslikku mõju kõigile osalejatele, ning seda

tuleb kõigi sidusrühmadega põhjalikult arutada.

Stsenaarium 5: Selleks et võtta arvesse tehnoloogia ja turu arengut ning sellest tulenevat

vajadust muuta reguleerimise paradigmat ning tagada ettevõtjate väiksem koormus ja tõhusam

5

teenuste osutamine, samal ajal jätkuvalt kaitstes haavatavaid lõppkasutajaid ja edendades

territoriaalset hõlmavust, võib komisjon kaaluda järgmist:

o meetmeid vaskpaarvõrkude kasutuselt kõrvaldamise kiirendamiseks (nt 2030. aastaks

seatavat eesmärki, mis on kooskõlas digikümnendi gigabitiühenduse eesmärgiga, ning

alates 2028. aastast vaskpaarvõrkudelt kiudoptilistele võrkudele ülemineku toetamist);

o juurdepääsupoliitika muutmist olukorras, kus kasutusel on ainult kiudoptilised võrgud,

tehes ettepaneku Euroopa hulgimüügitasandi juurdepääsutoote kohta ja loobudes

eelreguleeritavate (ex-ante) turgude määratlemisest, säilitades samal ajal turvavõrgu,

mis võimaldab riikide reguleerivatel asutustel jätkata reguleerimist, kui kolm

kriteeriumi on täidetud (vastupidine tõendamiskohustus). Teise võimalusena võiks

kaaluda ainult tsiviiltaristu turgude (kõige püsivama kitsaskoha) eelreguleerimist ning

leebemat juurdepääsu reguleerimist (loobudes hindade reguleerimisest või lubades

hinnastamisel paindlikkust) kooskõlas hiljuti vastu võetud gigabitisoovitusega5.

Stsenaarium 6: Selleks et hõlbustada ühtse turu väljakujundamist ja võimaldada suurendada

kõigi osaliste tegevusulatust, võib komisjon kaaluda järgmist:

o integreeritumat sagedushaldust liidu tasandil, mis võimaldaks vajaduse korral

sageduslubade andmise menetlusi rohkem ühtlustada ja seeläbi luua tingimused

turumastaabi tekkeks, mis on vajalik üleeuroopaliste operaatorite

investeerimissuutlikkuse suurendamiseks; komisjon võib kaaluda ka lahendusi

ühetaolisemate loa- ja valikutingimuste tagamiseks või isegi ühtset valiku- või

loamenetlust maapealse ja satelliitside ning muude uuenduslike rakenduste jaoks, mis

selgelt aitavad arendada ühtset turgu;

o ühtlustatumat lähenemisviisi lubade andmisele (päritoluriigi põhimõtte võimaliku

kehtestamise kaudu teatavate tegevuste puhul, mis on vähem seotud jaeturgude ja

kohalike juurdepääsuvõrkudega).

Stsenaarium 7: Komisjon võib kaaluda digivõrkude keskkonnahoidlikumaks muutmise

hõlbustamist, edendades õigeaegset vaskpaarvõrkude kasutuselt kõrvaldamist, täielikku

üleminekut kiudoptilistele võrkudele ja võrkude tõhusamat kasutamist (kodekid) kogu liidu

territooriumil.

III sammas – Euroopa kaitstud ja vastupidav digitaristu

Kolmanda samba fookuses on rahvusvahelised andmesidekaablid (maismaakaabel /

merekaabel) jätkusuutlikkus, turvalisus ja rahastus.

Komisjon teeb ettepaneku toetada Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis aitavad

kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate arengule, mis omakorda tugevdab EL tehnilist

suutlikkust.

Komisjon võib kaaluda luua rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide loetelu, et kaardistada

riske, haavatavust ja sõltuvust. Need andmesidekaabliprojektid peaksid vastama uusimatele

tehnoloogilistele standarditele, hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid ELi

poliitikat julgeoleku, kestlikkuse või elanikkonnakaitse valdkonnas.

Lisaks teeb ettepaneku tagada rahvusvaheliste andmesidekaablite asjakohane rahastamine,

ühendades ELi ja riiklikud rahastamisvahendid, ning uurida koostoime ja kaablite piisava

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202400539&qid=1712734159737

6

rahastamise tagamiseks võimalike rakendusviisidena finantsinstrumentide kasutatavust ja

nende potentsiaalset võimendavat mõju.

Lisaks plaanib komisjon luua ühtse juhtimissüsteemi merekaabli taristute kohta, mis tegeleks

riskide hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega,

uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse loomisega.

Sellest tulenevalt pakkus komisjon kolmandas sambas välja viis võimalikku stsenaariumit:

Stsenaarium 8: Komisjon edendab kõrgetasemelise teadus- ja innovatsioonitegevuse

tugevdamist kogu ELis, et toetada uut kiudoptilist ja kaabellevitehnoloogiat.

Stsenaarium 9: Komisjon võib kaaluda Euroopa ühendamise rahastu raames delegeeritud

õigusaktiga üleeuroopalist huvi pakkuvate kaabelleviprojektide loetelu ja sellega seotud

märgistamissüsteemi kehtestamist.

Stsenaarium 10: Komisjon võib vaadata läbi olemasolevad rahastamisvahendid, eelkõige

toetused, hanked, segarahastamistoimingud programmi „InvestEU“ raames ja toetuste

segarahastamisvahendid, pöörates erilist tähelepanu erasektori investeeringute kaasamisele

üleeuroopalist huvi pakkuvate kaabelleviprojektide toetamiseks ja kaaludes muu hulgas

aktsiafondi võimalust.

Stsenaarium 11:. Komisjon võib teha ettepaneku merekaablitaristute jaoks ühise ELi

juhtimissüsteemi loomise kohta.

Stsenaarium 12:. Komisjon võib kaaluda rahvusvahelistel foorumitel turbenõuete ühtlustamist

ja nende võimalikku tunnustamist spetsiaalse ELi sertifitseerimissüsteemi kaudu.

3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on paketis

toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult Euroopa Liidu tasandil Euroopa

Komisjoni ettepaneku alusel. Kuna komisjoni valge raamat käsitleb eesmärke ja nende

saavutamise meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata

peale konkreetsete algatuste esitamist Euroopa Komisjoni poolt.

4. Esialgne mõjude analüüs

Valges raamatus on toodud võimalikud stsenaariumid, kuid nende sisu ei ole detailselt avatud,

mistõttu on nende mõju või nendega soovitud mõju saavutamist väga keeruline hinnata. Väga

esialgsed mõjud ja kulude hinnangud (mõju riigieelarvele) on toodud Valitsuse seisukohtade

selgituste juures.

Põhjalikum esialgne mõjuhinnang koostatakse siis, kui komisjon konkreetsed algatused esitab.

5. Valitsuse seisukoha selgitus

Seisukohad on esitatud vastavalt valge raamatu struktuurile.

Üldine seisukoht:

5.1. Eesti mõistab Euroopa digitaristu ümberkujundamise vajadust tulenedes selle

ühtesulandumisest infotehnoloogiliste ökosüsteemidega. Ümberkujundamist on vaja, et

tuua kaasa uuenduslikke teenuste pakkumise võimalusi ja vältida samas uut laadi riske

7

ja sõltuvusi. Eesti toetab valge raamatu üldist eesmärki tagada kvaliteetse, usaldusväärse

ja turvalise sideühenduvuse kättesaadavus kõigile ja kõikjal Euroopa Liidus, sealhulgas

maapiirkondades ja äärealadel.

Selgitus: Euroopa Liit seisab ühenduvustaristu ümberkujundamise lävel. Toimumas on

ühenduvustaristu sulandumine infotehnoloogiliste ökosüsteemidega. Ühenduvustaristu ja

infotehnoloogiliste ökosüsteemide ühtesulamine loob uuenduslike teenuste pakkumise

võimalusi, ent toob kaasa ka uusi kitsaskohti ja sõltuvuse riske.

Komisjon pakub valges raamatus välja 12. stsenaariumit, kuidas Euroopa Liit võiks liikuda

edukalt järgmisesse digikümnendisse. Stsenaariumid on omakorda rühmitatud kolme sambasse.

I sammas – Teadus- ja arendustegevuse edendamine sidevõrkudega seotud väljakutsete

lahendamiseks

5.2. Selleks, et Euroopa Liit ei jääks sidevaldkonnas tehnoloogilisse mahajäämusse

võrreldes muu maailmaga, toetab Eesti ideed luua üleeuroopaline innovatsiooni toetav

ökosüsteem (Connected Collaborative Computing Network) sideühenduvuse ja

andmetöötluse valdkonnas. Eesti toetab selle rakendamist toetavate Euroopa Liidu

katseprojektide (millega luuakse terviklikud ja integreeritud taristud ja platvormid

telekommunikatsiooniettevõtete pilv- ja servandmetöötluse jaoks) läbiviimist ja Euroopa

Komisjoni poolt selleks vajaliku raha eraldamist asjakohastes Euroopa Liidu

programmides.

Selgitus: Tervitame komisjoni püüdlust lahti mõtestada tulevast innovatsiooni toetavat

ökosüsteemi (ühendatud koostööpõhine andmetöötlusvõrgustik ehk Connected Collaborative

Computing Network, 3C Network) ja selleks vajalike katseprojektide tegemist, kuna just

vajalikud katseprojektid näitavad ära uue ökosüsteemi kitsaskohad.

3C-võrgustik on tulevane ökosüsteem, mis hõlmab pooljuhtide tootmist, andmetöötlust igat

liiki serva (edge)- ja pilvekeskkondades, raadiotehnoloogiat, ühenduvustaristut, andmehaldust

ja rakendusi. 3C-võrgustiku rakendamiseks võib komisjon teha ettepaneku

algatada suuremahulised katseprojektid (testimised), millega luuakse terviklikud ning

integreeritud taristud ja platvormid ning viiakse kokku osalejad ühenduvuse väärtusahela eri

segmentidest. Valges raamatus on toodud, et esimesed katseprojektid võiksid keskenduda 5G-

koridoridele, e-tervisele ja arukatele kogukondadele. Need esialgsed üleeuroopalised

suuremahulised katseprojektid edendaksid teabevahetust traditsioonilise elektroonilise side

väärtusahela osaliste ja laiemas andmetöötlusprotsessis osalejate vahel, aga ka muude kui

digivaldkonna sektoritega, tagades rõhuasetuse konkreetsetele rakendustele.

Sellised katseprojektid võivad pakkuda Eestis huvi eelkõige Tallinna Tehnikaülikoolile, kes

juba praegu testib kõikvõimalikke 5G võimalusi6, kasutades uuringuteks ka ELi raha.

Komisjon plaanib kõnealuse ökosüsteemi väljaarendamiseks eraldada vajaliku raha

asjakohastes Euroopa Liidu rahastusprogrammides.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et esialgne mõju Eesti riigieelarvele puudub,

kuna katseprojekte rahastatakse ELi rahadest.

6 https://taltech.ee/thomas-johann-seebecki-elektroonikainstituut/projektid

8

5.3. Eesti toetab tulevaste Euroopa Liidu toetusmeetmete suuremat sidusust, lihtsustamist

ja selgust, ilma et see piiraks institutsioonide õigusi programmide kavandamisel ja eelarve

jaotamisel järgmise 2028. aastal algava pikaajalise eelarve raames.

Selgitus: Leiame, et EL olemasolevad toetusmeetmed tuleb üle vaadata ning tagada nende

suurem sidusus, lihtsustamine ja selgus. Väga oluline, et toetusmeetmete kasutamine oleks

sektori jaoks võimalikult lihtne ehk tagatud oleks taotlemise lihtsus. Sektor on tõstatanud ühe

peamise probleemina rahastusmeetmete liigse keerukuse ja bürokraatia.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub, kuna

tegemist on EL toetusmeetmete lihtsustamisega.

II sammas – Digitaalse ühtse turu väljakujunemine

5.4. Eesti rõhutab, et telekommunikatsioonimaastiku ümberkujundamisel on oluline

vältida lahendusi, mis viivad sektoris tegutsevate ettevõtete sunnitud konsolideerimisele,

kuivõrd seeläbi konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet kahanevad.

Selgitus: Eesti leiab, et telekommunikatsioonimaastiku ümberkujundamisel on oluline vältida

lahendusi, mis viivad sunnitud konsolideerimisele, kuivõrd seeläbi konkurents, innovatsioon ja

teenuste kvaliteet pigem kahanevad. Konsolideerimisel jäävad kaotajateks eelkõige väikeriigid

(sh Eesti), kuna suurte sideettevõtjate pakutavad teenused on disainitud eelkõige suurriikide

vajadusi silmas pidades. See pärsib väiksemate ja innovaatilisemate riikide arengut ja

võimalusi. Tehnoloogilised lahendused, mis võivad olla asjakohased ja sobivad suurtes riikides,

ei pruugi olla kohaldatavad väiksemates riikides, kas geograafilisest olukorrast, tehnoloogia

arengust või kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest tulenevalt. Kuna kohalik kontekst on

riigiti märkimisväärselt erinev, on oht, et suurte üleeuroopalise sideettevõtjate loomine võib

tuua pigem kahju, kui kasu.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) on teinud hinnavõrdluse 2022.

aasta fikseeritud internetiühenduse hindade osas7. Võrdlus Euroopa riikide seas näitab, et Eesti

100 Mbit/s fikseeritud internetiühenduse (keskmise pere vajadusi rahuldav internetiühendus on

hetkel kuni 100 Mbit/s) hind on üks Euroopa madalamaid.

7 TTJA sideturgude ülevaade „Elektroonilise side valdkonnas toimunud areng 2022. aastal“, lk 13–15

https://www.ttja.ee/sites/default/files/documents/2023-08/Side%20aastaraamat%202022.pdf.

9

Graafik: 100 Mbit/s koduse internetiühenduse kuutasu (Eurodes). (Allikas: TTJA)

Mobiilse internetiühenduse hinnad on Eestis, võrreldes Euroopa keskmisega, ühed soodsamad.

Lisaks on Eestis nii 4G kui ka 5G leviala katvus väga hea ehk mobiilne internetiühendus on

Eestist tarbija jaoks hästi kättesaadav ja selle levi on väga hea.

TTJA mõõtmistulemused näitavad8, et Eesti mobiilside 5G katvus Eestis on juba praegu hea,

mida näitab ka järgmine joonis, kus on toodud kolme mobiilsideettevõtja 5G summaarne

leviala. See näitab, et Eesti mobiilsideettevõtjad investeerivad võrkude arendusse.

Joonis: Mobiilsideettevõtjate summaarne 5G leviala kaart (rohelisega on tähistatud kõigi

operaatorite 5G sagedusala 700 MHz summaarne leviala ja oranžiga 5G sagedusala 3500

MHz summaarne leviala). (Allikas: TTJA).

Turutõrked kiire fikseeritud internetiühenduse kättesaadavuse osas eksisteerivad Eestis

hajaasustusega maapiirkondades, kuna sideettevõtjad majanduslikel kaalutlustel ise nendes

piirkondades investeeringuid ei tee. Selleks, et ka hajaasustusega piirkondades oleks kiire

fikseeritud internetiühendus kättesaadav on Eesti nn viimase miili rajamist toetanud nii riigi

8 https://ttja.ee/eraklient/side-ja-meediateenued/raadioside/5g.

10

eelarvest kui ka ELi fondidest 51 miljoni euro ulatuses ja valguskaabli ühenduse on saanud üle

57 000 aadressi (kodu ja ettevõtte).

Tulenevalt eeltoodust, saame öelda, et konkurents sideturul toimib üldjuhul hästi. Eesti

sideettevõtjad investeerivad uutesse tehnoloogiatesse (nt 2022. anti 5G sageduslaod välja ja

2023. a lõpuks oli 5G katvus Eestis juba väga hea), seda ka tänu heale sageduspoliitikale, st

sageduskonkursside hinnad ei ole kõrged, mis jätab sideettevõtjatele raha investeerida uutesse

tehnoloogiatesse. Eesti sideettevõtjad on tulnud kaasa ka riigi innovaatiliste lahendustega nagu

näiteks mobiili-ID jne.

Leiame, et sunnitud sideettevõtjate üleeuroopaline konsolideerimine ei oleks kasulik Eestile,

sest ELi mõistes oleks Eesti hajaasustusega ääremaa (sh ELi piiririik kolmanda riigiga).

Turutõrked sideühenduste kättesaadavuses eksisteerivad hajaasustusega maapiirkondades ja on

tingitud sideettevõtjate majanduslikest tasuvusanalüüsidest mitte nende soovist investeerida

sidevõrkude arendamisesse üldiselt.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.5. Eesti leiab, et Euroopa Liidul tuleks püüelda selle poole, et üleeuroopaliste energia-

ja maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride raames rajatava või

renoveeritava taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu kaablikanalisatsioon

ja planeerida sidemastide asukohad, et tagada piiriülene ühendatus.

Selgitus: Antud lähenemine toetab piiriüleseid investeeringuid ja see omakorda elektroonilise

side võrkude ja teenuste pakkumise vabadust. Ebaühtlase digitaliseerimise ja sidevõrkude

arengu tasemega riikide puhul on praegu keeruline võtta selliseid teenuseid kasutusele nagu

näiteks autonoomseid sõidukeid, aga ka muid piiriüleseid teenuseid nagu e-sõiduluba jms. Eesti

leiab seetõttu, et energia- ja transpordikoridoride rajamise ja renoveerimise raames peab juba

täna planeerima sidelahenduste valmidusega ning olemasoluga. Mida kauem sellega oodatakse,

et energia- ja transpordikoridoride rajamise ja renoveerimise raames hakata rajama ka

sidetorustikku, seda kauem läheb hiljem aega, et saavutada soovitav teenuste toimimiseks

vajalik sidevõrguga katvuse tase.

Otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub. Passiivse sidetaristu rajamine koos energia ja

transpordikoridoridega moodustab vaid väga väikese osa kogu ehitusprojekti maksumusest.

Passiivse sidetaristu rajamisel moodustab põhikulu kaevetööde teostamine mitte kaablikõri

materjali hind. Kuna kaevetööd on energia ja transpordi projektides nagunii planeeritud, siis on

sidetaristu rajamine koos nendega marginaalne kulu.

5.6. Eesti nõustub, et eesmärgiks peab olema vasel põhinevalt kliendiliinilt uuele,

keskkonnasäästlikumale ja tõhusamale tehnoloogiale (nt kiudoptikal põhinevad

sidevõrgud) üleminek. Eesti ei toeta ülemineku jaoks konkreetse kuupäeva sätestamist,

kuivõrd hajaasustuse piirkondades kaasneksid seeläbi ettevõtjatele põhjendamatult

suured kulud. Pigem tuleks sideettevõtjaid suunata, sh asjakohaste Euroopa Liidu

rahastusmeetmete toel tegema investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis ise järk-

järgult vanemad tehnoloogiad turult välja tõrjuvad.

11

Selgitus: Eesti toetab komisjoni eesmärki minna üle uusimale ja keskkonnasäästlikumale

tehnoloogiale, kuid Eesti pigem ei toeta vasel põhineva kliendiliini väljalülitamiseks konkreetse

kuupäeva sätestamist. Juhul kui sideettevõtja ei jõua selleks tähtajaks vasel põhinevat

kliendiliini uue tehnoloogia vastu välja vahetada, võivad tarbijad jääda üldse internetita. Seega

toetame põhimõtet, kus sideettevõtjaid suunatakse investeerima uutesse tehnoloogiatesse, mis

ise järk-järgult vanemad tehnoloogiad turult välja tõrjuvad.

Eestis on kõige ulatuslikum vaskkaabelvõrk Telial. Vaskkaablil kasutatakse kahte tehnoloogiat

– ADSL9 ja VDSL10. ADSL tehnoloogial vaskkaablid plaanib Telia välja vahetada uuema

tehnoloogia vastu ja plaanib ADSL välja lülitada 2025 aastal. Telia võtab ADSL vaskkaabli ka

maast välja, et vähendada keskkonnajalajälge.

VDSL tehnoloogial vaskkaabelvõrgud võimaldavad kuni 200 Mbit/s andmeside kiirust ja see

rahuldab lähiperspektiivis tarbijate vajadusi.

Vaskvõrkude sulgemine ja asendamine optilise võrguga või ka mõne alternatiivse

tehnoloogiaga (nt 5G FWA11) on aeganõudev protsess, kuna see hõlmab klientide

integreerimist uuele tehnoloogiale. Klientide üleviimine fiiberoptilisele võrgule saab toimuda

vaid füüsilist sidetaristut ümber ehitades. Mõnedes piirkondades (nt hajaasustusega

piirkonnad), kus täna eksisteerib VDSL, võib kaasajastatud vaskvõrk olla lähiperspektiivis

piisav lahendus. See aga ei tähenda, et VDSL võrke ei vahetataks välja fiiberoptiliste võrkude

või 5G FWA tehnoloogia vastu tulevikus.

Eesti leiab, et vaskkaablivõrkudelt üleminek uuemale tehnoloogiale peaks toimuma läbi

tehnoloogia loomuliku arengu. Kohustusliku tähtaja seadmisel on oht, et kliendid võivad jääda

hoopis internetiühenduseta.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub. Kui

sätestatakse konkreetne kuupäev vase väljalülitamisele, siis sideettevõtjatele ei kaasne sellega

kohustust investeerida uutesse võrkudesse. See võib aga kaasa tuua selle, et tarbijad jäävad

üldse internetita. Sideettevõtjale tähendab see omakorda aga saamata jäänud tulu.

5.7. Eesti toetab telekommunikatsioonituru toimimise ja uutesse tehnoloogiatesse

investeerimise lihtsustamise eesmärgil valguskaablivõrkude hulgiturul tegutsevatele

suure turujõuga ettevõtete täiendavate kohustuste vähendamist, kui turu olukord seda

võimaldab. Samas leiame, et liikmesriigil peab säilima võimalus ettevõtjale lisakohustuste

panemiseks juhul, kui esinevad seda õigustavad asjaolud nagu turule sisenemise tõrked

või mittetoimiv konkurents.

Selgitus: Komisjon teeb ettepaneku vähendada uute valguskaabelvõrkude osas hulgiturul

tegutsevatele suure turujõuga ettevõtete täiendavate kohustuste vähendamist, kui turu olukord

seda võimaldab. Oma ettepaneku kohaselt soovib komisjon kaotada valdkonnaspetsiifilise

regulatsiooni sidevõrgule juurdepääsu hulgiturgudel, kuid jätab samas ikkagi võimaluse, et

9 ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) – asümmeetriline digitaalne abonendiliin on andmesidetehnoloogia,

mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks. Võimaldab andmesidekiirust kuni

25 Mbit/s. 10 VDSL (Very high-speed digital subscriber line) – on digitaalse abonendiliini edasiarendus, mis võimaldab

andmesidekiirust kuni 200 Mbit/s. 11 5G FWA - 5G Fixed Wireless Access.

12

juhul kui turgudel tuvastatakse kolm konkurentsi kahjustavat kriteeriumi12, siis võib nendel

turgudel valdkonnaspetsiifilist regulatsioon erandkorras jätkata.

Valges raamatus tehtud ettepanku alusel võib eeldada, et komisjon on jõudnud tõdemuseni, et

riikide sideteenuste jaeturgudel on aina enam linnalisi tiheasustusega piirkondi, kus on jaeturu

konkurents tagatud läbi konkureerivate valguskaabelvõrkude ka ilma valdkonnaspetsiifilise

regulatsioonita sidevõrgule juurdepääsu hulgiturgudel, kuna sellistes piirkondades eksisteerib

sideteenustele jaetasandil piisav nõudlus. Teiselt poolt väheste valguskaabelvõrkude ja

sideteenuste jaeteenuste konkurentsiga hõredalt asustatud maa piirkondades ei aita sidevõrgule

juurdepääsule rakendatav valdkonnaspetsiifiline regulatsioon valguskaablivõrkude arengule

sageli kaasa, kuna need pigem peletavad investeeringud eemale. Seda juhtudel kui

potentsiaalseid kliente on vähe ja seeläbi ka sideteenuste jaetasandi nõudlus on madal, samas

kui investeeringud sidevõrgu arenguks on suured. Sel juhul sidevõrgule kohustusliku

juurdepääsu pakkumine teistele sideettevõtjatele hulgi tasandil pigem vähendab tõenäosust, et

suudetakse investeeringuid tagasi teenida.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.8. Eesti ei toeta ettepanekut üleeuroopalise ühtse sidevõrkude juurdepääsuregulatsiooni

loomist, kuivõrd see halvendaks taskukohaste hindadega teenustele ligipääsu väiksemate

turgudega liikmesriikides.

Selgitus: Komisjon teeb ettepaneku luua üleeuroopalise ühtne juurdepääsuregulatsioon,

millega soodustatakse üleeuroopaliste suurte sideettevõtjate tekkimist. Seda ettepanekut Eesti

ei toeta, kuna üleeuroopaliste juurdepääsu toodete tekkimisel võivad jääda väikeriigid (sh Eesti)

kaotajateks, kuna sellised teenused on disainitud eelkõige suurriikide vajadusi silmas pidades

ning see halvendaks taskukohaste hindadega teenustele ligipääsu.

See pärsib väiksemate ja innovaatilisemate riikide arengut ja võimalusi. Tehnoloogilised

lahendused, mis võivad olla asjakohased ja sobivad suurtes riikides, ei pruugi olla kohaldatavad

väiksemates riikides, kas geograafilisest olukorrast, tehnoloogia arengust või kasutatavatest

tehnoloogilistest lahendustest tulenevalt. Kuna kohalik kontekst on riigiti märkimisväärselt

erinev, on oht, et üleeuroopalise ühtse juurdepääsuregulatsiooni loomine võib tuua pigem

kahju, kui kasu.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.9. Eesti leiab, et Euroopa Komisjoni pädevus raadiosageduste reguleerimise osas võiks

piirduda jätkuvalt raadiosageduste kasutusala harmoneerimise (st konkreetsele

tehnoloogiale konkreetsete raadiosageduste määramine) ja nende kasutuselevõtmiseks

12 Kolme kriteeriumi test tuleneb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2021 määrusest nr 78 „Turuanalüüsi

teostamise põhimõtted ja kord ning juurdepääsu- ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseis“ § 2

lõikest 1 ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab turuanalüüsi teostamisel kindlaks tegema, et on

täidetud kõik järgmised tingimused:

1) esinevad püsivad kõrged struktuursed, õiguslikud või regulatiivsed turule sisenemise tõkked;

2) turu struktuur ei võimalda taristust või kõrgetest sisenemistõketest tulenevalt tõhusa konkurentsiolukorra

saavutamist ettenähtud ajavahemiku jooksul;

3) konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turutõrke kõrvaldamiseks.

Kui need kolm kriteeriumit on täidetud, siis võib jätkata ex-ante regulatsiooniga sidevõrgule kohalikul ja kesksel

juurdepääsu hulgiturul või ka mõnel muul hulgituru, mille osas regulaatoril on tõsised kahtlused, et see vajaks

ex-ante regulatsiooni.

13

ühtsete kuupäevade sätestamisega. Raadiosageduste harmoneeritud kasutamine aitab

kaasa Euroopa Liidu ühtse sideturu arengule.

Selgitus: Eesti leiab, et praegu kehtiv raadiosagedusalane õigusraamistik tagab piisava

harmoniseerituse EL-i sideturu toimimiseks. Eesti toetab raadiosageduste kasutusala

harmoneerimist, mis tähendab seda, et üleeuroopaliselt otsustatakse komisjoni otsusega, et

näiteks 6G jaoks võetakse ELis kasutusele mingid konkreetsed raadiosagedused ning

sätestatakse nende raadiosageduste kasutuselevõtmise ühtne kuupäev. Töö üleeuroopaliste 6G

raadiosageduste leidmiseks ekspertgruppide tasandil käib.

Eesti eeldab, et sarnaselt 4G ja 5G raadiosageduste harmoniseerimisele ja ühtse raadiosageduste

kasutuselevõtu kuupäeva sätestamisele, harmoniseerib EL ka 6G raadiosagedused ja sätestab

ühtse kuupäeva nende sageduste kasutuselevõtuks.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.10. Eesti toetab põhimõtet, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste

rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine

sh sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning

järelevalve) peaks jääma liikmesriigi ülesandeks, kuna liikmesriigil endal on kõige

paremad teadmised riigisisestest eripäradest ja sideturu vajadustest. Euroopa Liidu

piiririigid peavad sageduste kasutamisel arvestama ka oma Euroopa Liidu väliste

naaberriikidega ja sellest tulenevate raadiosageduste kasutamise erisustega.

Selgitus: Eesti on arvamusel, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste rahvusvaheline

ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise korraldamine sh sageduslubade

andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste kehtestamine ning järelevalve) peaks jätkuvalt

jääma liikmesriikide ülesandeks, kuna neil on kõige parem ülevaade kohalikust sideturust ja

nad tunnevad kõige paremini konkreetse riigi vajadusi. Lisaks peab Eesti uute sageduste

kasutusele võtmisel arvestama ka oma naaberriigiga (mitte ELi riigiga), ning leidma parima

võimaliku lahenduse kasutamaks raadiosagedusi võimalikult efektiivselt.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.11. Eesti suhtub ettevaatusega 2G ja 3G mobiilsidevõrgu koordineeritud

väljalülitamisesse. Toetame sideturu eneseregulatsiooni, kus uuemad tehnoloogiad

tõrjuvad järk-järgult vanad turult välja.

Selgitus: Eesti suhtub ettevaatusega 2G ja 3G mobiilsidevõrkude koordineeritud

väljalülitamisesse, kuna see sõltub väga palju konkreetse riigi eripärast. Toetame siin

eneseregulatsiooni. Eesti mobiilsideoperaatorid plaanivad 3G mobiilsidevõrgud välja lülitada

juba lähitulevikus või on seda juba teinud. Telia lülitas oma 3G võrgu välja 2023. aasta lõpus.

Elisa plaanib teha seda 2024. aasta lõpuks ja Tele2 hiljemalt 2025. aastaks.

3G mobiilsidevõrkude välja lülitamisel vabanenud sagedusressursi võtavad Eesti

mobiilsideoperaatorid kasutusse 5G jaoks.

Oluline on rõhutada, et mõningad mobiilsideoperaatorite kliendid kasutavad seadmeid

(erinevad IoT seadmed nagu näiteks kaugloetavad vee- või elektriarvestid, sensorid jms

seadmed), mis ei tööta 4G või 5G võrkudes. Kohustuslik 2G või 3G väljalülitamine võib neile

kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, kuna olemasolevad IoT seadmed on vajalik välja

vahetada enne nende elukaare loomulikku lõppu. Eesti leiab, et mobiilsideoperaatorid ei hoia

üleval 2G ja 3G võrke üleval olukorras, kus neil puuduks selleks majanduslik mõttekus ja

14

vajalikkus (antud juhul klientide huvid). 3G võrkude sulgemine ilmestab olukorda, et kui vanem

tehnoloogia on võimalik sulgeda, siis seda ka tehakse.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.12. Eesti leiab, et värskelt uuendatud Euroopa Liidu õigusraamistikku (Euroopa

elektroonilise side seadustik), mis on jõus olnud vaid 2–3 aastat, ei ole hetkel otstarbekas

koheselt muutma hakata, vaid sellele peab andma võimaluse toimida ning

sideettevõtjatele võimaluse seniste nõuetega täiemahuliseks kohandumiseks.

Selgitus: EL elektroonilise side seadustik on olnud jõus vaid 2–3 aastat ja selle mõju sideturule

ei ole veel täielikult avaldunud. Mõistame komisjoni soovi ühtlustata tuleviku ökosüsteemi

regulatiivraamistikku, kuid leiame, et sellele peab eelnema väga põhjalik mõjuanalüüs, et see

ei pidurdaks innovatsiooni sektoris.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub.

III sammas – Euroopa kaitstud ja vastupidavad digitaristud

5.13. Selleks, et Euroopa Liidu, sh Eesti, sidevõrgud muutuksid tehnoloogiliselt

vastupidavamaks ja turvalisemaks, toetab Eesti Euroopa Liidu teadus- ja

innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate arengule.

Selgitus: Eesti toetab ELi teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja

kaablitehnoloogiate arengule. Teadus- ja innovatsioonitegevuse eesmärk on tugevdada ELi

majanduslikku julgeolekut, eelkõige seoses uue kiudoptilise ja kaabellevitehnoloogia

toetamisega ELi tehnilise suutlikkuse tugevdamise raames.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et otsene mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.14. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa

Liidu jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja

toimepidevuse suurendamiseks.

Selgitus: Siseturu tõhusamaks toimimiseks, ELi konkurentsivõime parandamiseks,

varustuskindluse toetamiseks, julgeoleku suurendamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks

tuleb senisest enam panustada piiriüleste transpordi-, energia- ja digiühenduste arendamisse.

Seega on oluline tagada prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablite asjakohane

rahastamine, ühendades ELi ja riiklikud rahastamisvahendid, ning uurida koostoime ja

kaabelleviprojektide piisava rahastamise tagamiseks võimalike rakendusviisidena

finantsinstrumentide kasutatavust ja nende potentsiaalset võimendavat mõju. Ühe näitena peab

Eesti oluliseks sidetaristu välja ehitamist kogu Rail Balticu trassi ulatuses. Ühe võimaliku

rahastusallikana kaalutakse rahataotlemist selle perioodi CEF digitalist, kuid kaalutakse ka teisi

võimalikke rahastusallikaid.

Valge raamat pakub finantsinstrumendina välja muu hulgas ka aktsiafondi loomise võimaluse,

eelkõige üleliidulise hooldus- ja remondilaevastiku teenuse pakkumiseks. Tänane olukord

Läänemere regioonis näitab, et turul tegutseb paar ettevõtet, kes tegelevad meresidekaablite

parandamisega. Võttes arvesse, et tavapäraselt jääb kaabliparanduste arv alla 5 aastas ning

kaabliparanduslaevad on väga kallid ning vajavad eriväljaõppega meeskonda, siis seniseid

turuvajadusi silmas pidades ei ole ilmselt turu vaates ruumi täiendava paranduslaeva

hankimiseks ainult erakapitalile tuginedes. Olukord Euroopas on aga pingestunud ning ei saa

15

välistada, et meresidekaablite purunemiste arv võib oluliselt kasvada ning seega tekkida ka

vajadus täiendava parandusvõimekuse loomiseks. Selleks, et vähendada erainvestorite riske,

mida võetaks täiendava parandusvõimekuse loomisega, on komisjon pakkunud välja ühe

finantsinstrumendina aktsiafondi loomise.

Valges raamatus toodud info põhjal ei ole võimalik hinnata kas ja milliseid kulusid see

riigieelarvele võiks kaasa tuua. Täpsemalt on võimalik kulusid hinnata, kui komisjon tuleb välja

konkreetsemate õigusaktidega.

5.15. Eesti toetab uute rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide koordineeritud

kategoriseerimist, mille alusel on võimalik hinnata nende prioriteetsust Euroopa Liidu

vahendite taotlemisel. Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võiks olla tingimuseks, et

uued rajatavad andmesidekaablid vastavad uusimatele tehnoloogilistele standarditele,

hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid Euroopa Liidu poliitikat

julgeoleku, kestlikkuse või elanikkonnakaitse valdkonnas.

Selgitus: Eesti saab toetada uute rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide kategoriseerimist,

mille alusel oleks võimalik hinnata nende prioriteetsust. Eesti leiab, et on oluline tagada

prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablite asjakohane rahastamine.

Oluline on rõhutada, et rahvusvahelisi andmesidekaableid opereerivad eraettevõtjad ning

kaablite toimepidevuse tõstmine toob vastavatele ettevõtjatele kaasa täiendavaid kulusid, mida

nad oma tavapärase majandusetegevuse raames sellisel kujul ei teeks. Seetõttu on ELi rahastuse

tagamine uute ja olemasolevate rahvusvaheliste andmesidekaablite rajamiseks või

toimepidevuse tõstmiseks äärmiselt oluline.

Uued rajatavad andmesidekaablid peaksid vastama uusimatele tehnoloogilistele standarditele,

hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning toetaksid ELi poliitikat julgeoleku, kestlikkuse

või elanikkeskkonnakaitse valdkonnas.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.16. Eesti toetab rahvusvahelise andmesidekaablite merekaablitaristu jaoks ühtse

Euroopa Liidu ülese juhtimissüsteemi loomist. Juhtimissüsteem peaks tegelema riskide

hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega,

uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse loomisega ning täiendavate

meetmetega tarneahelate kaitsmiseks ja suure riskiga kolmandate riikide tarnijatest

sõltuvuse vältimiseks. Seejuures tuleb arvestada juba olemasolevate meetmete ja

regionaalsete vajadustega.

Selgitus: Toetame komisjoni ettepanekut luua ühtne ELi ülene juhtimissüsteem rahvusvahelise

andmesidekaablite merekaablitaristu jaoks, mis tegeleks riskide hindamisega, vastupidavuse

suurendamisega, olemasolevate kaablite ajakohastamisega, uute rahastamisega ning hooldus-

ja remondivõimekuse loomisega ning täiendavate meetmetega tarneahelate kaitsmiseks ja suure

riskiga kolmandate riikide tarnijatest sõltuvuse vältimiseks. Leiame, et juhtimissüsteem peab

toetama ja vajadusel parandama juba olemasolevaid tegevusi ning seetõttu oma tegevuses

arvestama regionaalsete vajaduste ja eripäradega.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

16

5.17. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon võiks analüüsida erinevaid lahendusi, k.a

tehnoloogilisi lahendusi rahvusvaheliste andmesidekaablite toimepidevuse

suurendamiseks. Eesti hinnangul võiks Euroopa Komisjon tulevikus välja töötada

toimepidevuse standardid rahvusvahelistele Euroopa Liidu andmesidekaablitele.

Selgitus: Eesti arvates võiks komisjon analüüsida ja hinnata erinevaid võimalikke

(tehnoloogilisi) lahendusi, mis aitaks suurendada rahvusvaheliste andmesidekaablite

toimepidevust eelkõige välistele mõjutustele. Teame, et rahvusvahelisi andmesidekaableid on

väga raske ennetavalt kaitsta, kuna näiteks merealused kaablid kulgevad merepõhjas ja läbivad

muuhulgas rahvusvahelist mereala. Merel liigub omakorda sadu laevu, mis võivad

potentsiaalselt oma ankruga vigastada suvalises kohas merealust taristut. Lisaks ei saa välistada

veealust pahatahtlikku tegevust. Radaritelt ja sensoritelt saadav pealvee ja allvee olukorrapilt

annab võimaluse tuvastada võimalik kaabli kahjustaja, kuid ennetavaks tegevuseseks üldjuhul

selleks ei piisa.

Seega peame oluliseks seirata ja kaitsta nii veealust kui ka maapealset kriitilist taristut. Eesti

soovib ELi tasandil ühtset taristu seiret või tehnilise toe pakkumist sarnaselt Euroopa

Meresõiduohutuse Ameti pakutava toega õhuseires. Arvestades, et läbi veealuse taristu liiguvad

nii energiavood kui ka sideandmed ja see on oma asukoha tõttu eriti haavatav välistele

mõjutajatele, siis pakub selle seire ja kaitse tagamine väljakutseid kõikidele riikidele. Seega on

oluline, et veealuse kriitilise taristu seire ja kaitse osas teeksid riigid omavahel koostööd.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.18. Eesti ei toeta liikmesriikidelt üksikasjalike andmete kogumist Euroopa Liidus

paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite asukoha ja tehniliste parameetrite kohta,

kuivõrd sellega kaasneksid arvestatavad turvariskid.

Selgitus: Eesti leiab, et komisjon peaks hindama väga põhjalikult kui suurt julgeolekuriski

kujutab endast ELis paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite kohta üksikasjaliku

tehnilise- ja asukohainfo kogumine ning selle haldamine. Lisaks leiame, et esmalt tuleks

hinnata, kas ja milliste tegevuste jaoks on info kogumine üldse vajalik ning seejärel tuleks

analüüsida, millise info kogumine on vältimatult vajalik. Tõdeme, et selline üksikasjalik

rahvusvaheliste andmesidekaablite info kogumine ja selle haldamine ühes kohas muudab selle

andmekogumi suureks julgeolekuriskiks. Peame mõistma, et kui selline tundlik info jõuaks

kolmandatele osapooltele, siis tähendaks see suurt turvariski kogu ELile.

Lisaks märgime, et rahvusvahelise andmesidekaablite omanikud ei soovi just turvakaalutlustel

väga detailset infot oma kaablite kohta anda. Seega leiame, et komisjon peaks kaaluma, kas

sellise info kogumisest saadav tulu kaalub üle võimaliku turvariski.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

5.19. Eesti on seisukohal, et sideühenduste turvalisuse tagamiseks vajab Euroopa Liit

ühtset postkvant-krüptograafia standardi väljatöötamist ja kasutusele võtmist.

Selgitus: Leiame, et EL vajab ühtset postkvant-krüptograafia standardi väljatöötamist ja

kasutusele võtmist, kuna suured tehnoloogiaettevõtted juba rakendavad oma süsteemides

postkvant-krüptograafiat.

Postkvant-krüptograafia võimaldab muuta sidevõrgud ja andmed kvantrünnetele

vastupidavaks, kuna see põhineb matemaatilistel ülesannetel, mille lahendamine on isegi

kvantarvuti jaoks raske. Kuna tegemist on tarkvarapõhise lahendusega, mille jaoks ei ole vaja

17

uut spetsiaalset riistvara, võimaldab postkvant-krüptograafia kiiresti saavutada kõrgema

kaitsetaseme. Üleminek postkvant-krüptograafiale eeldab jõupingutuste sünkroniseerimist,

millega tagatakse, et tegevuskavad on ELi tasandil ühtlustatud ja iga üleminekuetapi jaoks on

kehtestatud konkreetne ajakava. Üleminekukavade rakendamise hindamine ei ole kasulik mitte

ainult selleks, et koguda teavet praktiliste probleemide ja lünkade kohta, vaid ka selleks, et

prognoosida vajadust tulevaste ELi regulatiivsete nõuete järele.

Seetõttu on oluline töötada välja koordineeritud ja ühtlustatud lähenemisviisi, mis tagab ELi

postkvantkrüptograafia-standardite järjekindla väljatöötamise ja kasutuselevõtmise kõigis

liikmesriikides.

Valges raamatus toodud info põhjal võib öelda, et mõju Eesti riigieelarvele puudub.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud

sisendit (EIS 24-0089) Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt ning Siseministeeriumilt. Valge raamat saadeti arvamuse

saamiseks ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.

Arvamuse saatsid Kliimaministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Telia Eesti AS.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (seletuskirja lisa).

1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 2024. a nr

Päevakorra punkt nr

Eesti seisukohad valge raamat „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta

1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa

Komisjoni 21.02.2024 valge raamatu (COM(2024)81), „Kuidas rahuldada Euroopa

digitaristu vajadusi?“ kohta

1.1. Eesti mõistab Euroopa digitaristu ümberkujundamise vajadust, tulenedes selle

ühtesulandumisest infotehnoloogiliste ökosüsteemidega. Ümberkujundamist on vaja,

et tuua kaasa uuenduslikke teenuste pakkumise võimalusi ja vältida samas uut laadi

riske ja sõltuvusi. Eesti toetab valge raamatu üldist eesmärki tagada kvaliteetse,

usaldusväärse ja turvalise sideühenduvuse kättesaadavus kõigile ja kõikjal Euroopa

Liidus, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

Teadus- ja arendustegevuse edendamine sidevõrkudega seotud väljakutsete

lahendamiseks

1.2. Selleks, et Euroopa Liit ei jääks sidevaldkonnas tehnoloogilisse mahajäämusse

võrreldes muu maailmaga, toetab Eesti ideed luua üleeuroopaline innovatsiooni

toetav ökosüsteem (Connected Collaborative Computing Network) sideühenduvuse

ja andmetöötluse valdkonnas. Eesti toetab selle rakendamist toetavate Euroopa Liidu

katseprojektide (millega luuakse terviklikud ja integreeritud taristud ja platvormid

telekommunikatsiooniettevõtete pilv- ja servandmetöötluse jaoks) läbiviimist ja

Euroopa Komisjoni poolt selleks vajaliku raha eraldamist asjakohastes Euroopa

Liidu programmides.

1.3. Eesti toetab tulevaste Euroopa Liidu toetusmeetmete suuremat sidusust, lihtsustamist

ja selgust, ilma et see piiraks institutsioonide õigusi programmide kavandamisel ja

eelarve jaotamisel järgmise 2028. aastal algava pikaajalise eelarve raames.

Digitaalse ühtse turu väljakujunemine

1.4. Eesti rõhutab, et telekommunikatsioonimaastiku ümberkujundamisel on oluline

vältida lahendusi, mis viivad sektoris tegutsevate ettevõtete sunnitud

konsolideerimisele, kuivõrd seeläbi konkurents, innovatsioon ja teenuste kvaliteet

kahanevad.

2

1.5. Eesti leiab, et Euroopa Liidul tuleks püüelda selle poole, et üleeuroopaliste energia-

ja maanteed ning raudteed hõlmavate transpordikoridoride raames rajatava või

renoveeritava taristuga tuleks koos rajada vajadusel ka sidetaristu

kaablikanalisatsioon ja planeerida sidemastide asukohad, et tagada piiriülene

ühendatus.

1.6. Eesti nõustub, et eesmärgiks peab olema vasel põhinevalt kliendiliinilt uuele,

keskkonnasäästlikumale ja tõhusamale tehnoloogiale (nt kiudoptikal põhinevad

sidevõrgud) üleminek. Eesti ei toeta ülemineku jaoks konkreetse kuupäeva

sätestamist, kuivõrd hajaasustuse piirkondades kaasneksid seeläbi ettevõtjatele

põhjendamatult suured kulud. Pigem tuleks sideettevõtjaid suunata, sh asjakohaste

Euroopa Liidu rahastusmeetmete toel tegema investeeringuid uutesse

tehnoloogiatesse, mis ise järk-järgult vanemad tehnoloogiad turult välja tõrjuvad.

1.7. Eesti toetab telekommunikatsioonituru toimimise ja uutesse tehnoloogiatesse

investeerimise lihtsustamise eesmärgil valguskaablivõrkude hulgiturul tegutsevatele

suure turujõuga ettevõtete täiendavate kohustuste vähendamist, kui turu olukord

seda võimaldab. Samas leiame, et liikmesriigil peab säilima võimalus ettevõtjale

lisakohustuste panemiseks juhul, kui esinevad seda õigustavad asjaolud nagu turule

sisenemise tõrked või mittetoimiv konkurents.

1.8. Eesti ei toeta ettepanekut üleeuroopalise ühtse sidevõrkude juurdepääsuregulatsiooni

loomist, kuivõrd see halvendaks taskukohaste hindadega teenustele ligipääsu

väiksemate turgudega liikmesriikides.

1.9. Eesti leiab, et Euroopa Komisjoni pädevus raadiosageduste reguleerimise osas võiks

piirduda jätkuvalt raadiosageduste kasutusala harmoneerimise (st konkreetsele

tehnoloogiale konkreetsete raadiosageduste määramine) ja nende

kasutuselevõtmiseks ühtsete kuupäevade sätestamisega. Raadiosageduste

harmoneeritud kasutamine aitab kaasa Euroopa Liidu ühtse sideturu arengule.

1.10. Eesti toetab põhimõtet, et raadiosageduste haldamine (st raadiosageduste

rahvusvaheline ja siseriiklik planeerimine, koordineerimine ja kasutamise

korraldamine sh sageduslubade andmine, raadiosageduste kasutamise tingimuste

kehtestamine ning järelevalve) peaks jääma liikmesriigi ülesandeks, kuna

liikmesriigil endal on kõige paremad teadmised riigisisestest eripäradest ja sideturu

vajadustest. Euroopa Liidu piiririigid peavad sageduste kasutamisel arvestama ka

oma Euroopa Liidu väliste naaberriikidega ja sellest tulenevate raadiosageduste

kasutamise erisustega.

1.11. Eesti suhtub ettevaatusega 2G ja 3G mobiilsidevõrgu koordineeritud

väljalülitamisesse. Toetame sideturu eneseregulatsiooni, kus uuemad tehnoloogiad

tõrjuvad järk-järgult vanad turult välja.

1.12. Eesti leiab, et värskelt uuendatud Euroopa Liidu õigusraamistikku (Euroopa

elektroonilise side seadustik), mis on jõus olnud vaid 2–3 aastat, ei ole hetkel

otstarbekas koheselt muutma hakata, vaid sellele peab andma võimaluse toimida ning

sideettevõtjatele võimaluse seniste nõuetega täiemahuliseks kohandumiseks.

Euroopa kaitstud ja vastupidavad digitaristud

1.13. Selleks, et Euroopa Liidu, sh Eesti sidevõrgud muutuksid tehnoloogiliselt

vastupidavamaks ja turvalisemaks, toetab Eesti Euroopa Liidu teadus- ja

3

innovatsioonitegevusi, mis aitavad kaasa kiudoptiliste ja kaablitehnoloogiate

arengule.

1.14. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada piisav rahastus Euroopa

Liidu jaoks prioriteetsete rahvusvaheliste andmesidekaablitele vastupidavuse ja

toimepidevuse suurendamiseks.

1.15. Eesti toetab uute rahvusvaheliste andmesidekaabliprojektide koordineeritud

kategoriseerimist, mille alusel on võimalik hinnata nende prioriteetsust Euroopa

Liidu vahendite taotlemisel. Euroopa Liidu vahendite kasutamisel võiks olla

tingimuseks, et uued rajatavad andmesidekaablid vastavad uusimatele

tehnoloogilistele standarditele, hõlmates näiteks andureid iseenda seireks, ning

toetaksid Euroopa Liidu poliitikat julgeoleku, kestlikkuse või elanikkonnakaitse

valdkonnas.

1.16. Eesti toetab rahvusvahelise andmesidekaablite merekaablitaristu jaoks ühtse

Euroopa Liidu ülese juhtimissüsteemi loomist. Juhtimissüsteem peaks tegelema

riskide hindamisega, vastupidavuse suurendamisega, olemasolevate kaablite

ajakohastamisega, uute rahastamisega ning hooldus- ja remondivõimekuse

loomisega ning täiendavate meetmetega tarneahelate kaitsmiseks ja suure riskiga

kolmandate riikide tarnijatest sõltuvuse vältimiseks. Seejuures tuleb arvestada juba

olemasolevate meetmete ja regionaalsete vajadustega.

1.17. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon võiks analüüsida erinevaid lahendusi, k.a

tehnoloogilisi lahendusi rahvusvaheliste andmesidekaablite toimepidevuse

suurendamiseks. Eesti hinnangul võiks Euroopa Komisjon tulevikus välja töötada

toimepidevuse standardid rahvusvahelistele Euroopa Liidu andmesidekaablitele.

1.18. Eesti ei toeta liikmesriikidelt üksikasjalike andmete kogumist Euroopa Liidus

paiknevate rahvusvaheliste andmesidekaablite asukoha ja tehniliste parameetrite

kohta, kuivõrd sellega kaasneksid arvestatavad turvariskid.

1.19. Eesti on seisukohal, et sideühenduste turvalisuse tagamiseks vajab Euroopa Liit

ühtset postkvant-krüptograafia standardi väljatöötamist ja kasutusele võtmist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha

seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

Euroopa Komisjoni valge raamatu

„Kuidas rahuldada Euroopa

digitaristu vajadusi?“

seletuskirja

Lisa

Arvamused Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa Komisjoni valge raamat

„Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta

Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/

mittearvestatud/

selgitatud

1. Kliimaministeerium

Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/24-00466 edastame

Kliimaministeeriumi sisendi seisukohtade kujudamiseks Euroopa

digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta, mida

palume seisukohtade koostamisel arvestada.

Leiame, et dokumendis välja toodud lahendused peavad arvestama

ning olema kooskõlas kestlike toodete ökodisaininõuete sätestamise

raamistikuga ning toetama ökodisainil põhinevat tootmist ja

kestlikku jäätmete käitlust. Samuti peame oluliseks digitaalse

infrastruktuuri integreerimist ringmajandusse ning digitaalsetes

seadmetes kasutatavate kriitiliste toormete ringlussevõtu tagamist.

Lisaks soovime võimalusel rõhutada riigihangete olulisust

inimtegevuse keskkonnamõjude vähendamisel ja turu üleminekul

kestlikele toodetele.

Samuti soovime välja tuua, et Hiina seadmete kasutamine on lisaks

5G võrkudele turvariskiks ka taastuvenergeetika sektoris, kus

enamik tootmisseadmete invertereid toodetakse Hiinas, mis

suurendab oluliselt energiataristu haavatavust selle

digitaliseerimisel. Lisaks sellele peame oluliseks adresseerida

suuremahuliste kaablite monopoliseeruvat turu olukorda, mis

soodustab turubarjääri tekkimist täiendavate taastuvenergia

tootmisvõimsuste rajamiseks ja ka olemasolevate parendamiseks.

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

2. Rahandusministeerium

Uute ja muutuvate väljakutsetega tegelemiseks eelistame võimalusel

olemasolevate EL eelarve fondide kohandamist ja eelarve

suurendamist, mitte uute fondide loomist. EL eelarves on juba

praegu fonde, mille tegevusvaldkonnad on omavahel osaliselt

kattuvad või tihedalt seotud ning mille erinevad reeglid tekitavad

segadust ja halduskoormust vahendite taotlejatele ja kasutajatele.

Kõigi protsessi osaliste huvides on segaduse ja halduskoormuse

suurendamist vältida ning leida viise nende vähendamiseks, et

avaliku sektori (sh EL eelarve) piiratud vahendeid võimalikult

tulemuslikult ja võimalikult suure EL ülese lisaväärtusega kasutada

EL ühiste eesmärkide suunas liikumiseks.

Ettepanek on võetud

teadmiseks ja osaliselt

arvestatud (seisukoht

1.13).

2

Samas tuleb lihtsustamisvõimaluste kaalumisel arvestada nii

võimalike EL väliste pahatahtlike mõjutuste vältimise kui EL

finantshuvide kaitse vajadustega.

2021-2027 perioodi EL fondide kasutamine kehtivas

õigusraamistikus pakub häid võimalusi digitaristu valdkonna

prioriteetsetele eesmärkidele suunatud pilootprojektideks, sh ka

erinevate rahastusvõimaluste kombineerimiseks. Need fondid (sh

Digitaalse Euroopa Programm, Euroopa ühendamise rahastu (CEF)

digiosa; Euroopa Horisondi asjakohased osad; EL ülene

finantsinstrument InvestEU) annavad kogemused ja õppetunnid uue

EL perioodi kavandamiseks.

Valges raamatus toodud „stsenaariumis 10“ nimetatud

olemasolevatest tagastamatute toetuste, segarahastamise (blending)

ning finantsinstrumentidest (ning nende kasutamise kogemustest)

ülevaate tegemine Euroopa Komisjoni poolt on samuti oluline

eeltöö 2028+ eelarveperioodi ettevalmistamisel.

Arvestades digitaristu arendamisega seotud erilaadsete ning

mitmetahuliste vajaduste tohutu mastaabiga ja avaliku sektori

eelarvevõimaluste piiratusega (nii EL, riikide kui piirkondlike ja

kohalike omavalitsusüksuste tasemel), on vaja jätkata koostööd

erasektori rahaturgudelt investeeringuteks vajaliku raha

kasutusvõimaluste leidmiseks ning otsida selleks olemasolevatele

täiendavaid võimalusi. Sõltuvalt konkreetse vajaduse, arenduse,

projekti eripärast on lahendused ning teed nendeni jõudmiseks

erinevad - turuosalistega koostöös saab tuvastada, millistes

aspektides, kuidas ja kellele oleks kõige otstarbekam püüda avaliku

sektori toel (senistele täiendavaid) nõustamisvõimalusi pakkuda, et

sobivaimate lahendusteni jõuda. Turutõrgete korral (kui nt

kommertspankadest ei ole võimalik investeeringuvahendeid

kaasata) saab juba 2021-2027 perioodil taotleda EL eelarvest

rahastatud tagatisfondi toel investeeringuvahenditele ligipääsu

InvestEU kaudu, nõustamisvõimalusi saab uurida InvestEU

nõustamisosast (InvestEU Advisory Hub;

https://investeu.europa.eu/investeuprogramme/investeu-advisory-

hub_en.

Nn võrdse mänguvälja põhimõtteid on vaja silmas pidada uuenduste

kavandamisel, läbirääkimisel ja elluviimisel, sh seoses IPCEI

lähenemisega. EL võimalikult tulemusliku ja tõhusa toimimise ning

edasise konkurentsivõime huvides on, et ligipääs konsortsiumidele

ja tarneahelatele oleks võimalik EL erinevatest osadest, sh erineva

jõukuse ja suurusega liikmesriikidest ning erineva suurusega

ettevõtetest ja teadus-arendusinnovatsiooniasutustest.

Sõltuvalt arenduste ja projektide laadist, turuküpsusest jmt võib olla

otstarbekas püüda kombineerida segarahastuse (blending) tüüpi

lähenemist, st võimaldada taotleda projekti eelarve osaliseks

katmiseks tagastamatut toetust, eeldusel et eelarve ülejäänud osa

kaetakse laenuvahendite toel (EL olemasolevatest fondidest on

sellist lähenemist kasutatud nt CEF transpordivaldkonna mõnedes

taotlusvoorudes).

„Stsenaariumis 10“ on pakutud kaaluda omakapitali-investeeringute

fondi loomist. Tasub mõelda kas sedalaadi vajadust juba saaks

3

mõnest olemasolevast instrumendist katta (ja/või neid vajadusel

kohandada digisektori/digiprojektide tarvis) ning kas oleks (veel

ühe) uue instrumendi loomine oleks põhjendatud?

Digitaristuga seotud nö füüsiliste vajaduste lahendamise kõrval on

oluline ka vajaliku kvalifitseeritud tööjõu ning oskusteabe

kättesaadavus. Võimalusel on otstarbekas püüda kasutada selle

parandamiseks olemasolevate vahendite selleks sobivaid osi

(taotlusvoore, meetmeid).

Valges raamatus on mainitud Euroopa Komisjoni erinevaid riigiabi

reegleid: IPCEI teatist, lairiba suuniseid kui ka komisjoni üldist

grupierandi määrust (10. jagu). Nendes õigusaktides on toodud

riigiabi andmise tingimused, kui liikmesriik soovib oma vahenditest

toetada nt üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte (IPCEI

teatise alusel) või projekte püsi- ja mobiilside lairibavõrkude ja -

teenuste kasutuselevõtuks (lairiba suunised) – sellise riigiabi

andmiseks on esmalt vajalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi

luba. Komisjoni üldise grupierandi määruse alusel saab liikmesriik

toetada lairiba taristut (sh lairiba püsivõrke, 4Gja 5G-mobiilside,

üle-euroopalise digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna

ühishuviprojekte, tagasiühenduse võrke ja abi ühenduvusvautšerite

vormis) ilma selleks Euroopa Komisjonilt riigiabi luba taotlemata.

3. Siseministeerium

3.1 Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/24-00466 edastab

Siseministeerium arvamuse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile Euroopa digitaalse

infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta, COM(2024) 81.

Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond,

sisejulgeolekupoliitika osakond, strateegia- ja arendusosakond ning

info- ja varahaldusosakond. Valdkonna eest vastutavad

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]) ning varade asekantsler Krista

Aas ([email protected]). Siseministeerium tervitab

teema sügavamat käsitlemist ning toob esile, et valges raamatus

kajastatud stsenaariumitest sobivad Siseministeeriumi vaatest enim

stsenaariumid 1, 3 ning 5- 8. Valges raamatus välja toodud

hinnangud ja aspektid peegeldavad adekvaatselt Euroopa digitaristu

hetkeolukorda. Samas soovime välja tuua, et trendide ja

stsenaariumite seas oli enim kajastatud pilvetehnoloogiad ning

vajadus vähendada sõltuvust (pilve)teenuste pakkujatest väljaspool

EL-i. Siseministeerium toetab seda lähenemist, kuid palume

teadvustada, et mõningates valdkondades (nt sisejulgeolek ja

õiguskaitse) ei ole pilvetehnoloogiat võimalik kasutada infoturbe

ning andmekaitse kaalutlustel. Seetõttu tuleb stsenaariumite

kujundamisel ning investeeringute planeerimisel jätkuvalt arvestada

vajadusega tagada ka kohaliku taristu (ingl. k. on-premise)

lahenduste jätkusuutlikkus. Euroopa Komisjoni plaan luua EL-i

kriitilise tähtsusega kommunikatsioonisüsteemi (EUCCS), et

ühendada kõigi liikmesriikide õiguskaitseasutuste,

elanikkonnakaitse ja päästeametite avalikke

kommunikatsioonivõrke 2030. aastaks (mainitud peatükis 2.4), on

tervitatav. Samas juhime tähelepanu, et üheski valges raamatus välja

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

4

toodud stsenaariumis ei ole kajastatud turvalise kriitilise tähtsusega

kommunikatsioonilahenduse tagamist esmareageerijatele pärast

2030. aastat, kui teadaolevalt ei ole enam võimalik kasutada

praegust TETRA süsteemi. Seega stsenaariumitesse peab olema

lisatud, et riiklik kriitilise kommunikatsiooni võrk peab olema

tagatud kõigis liikmesriikides EL-is koos vajalike investeeringutega

sellesse valdkonda. Siinpuhul võib lisada viite Mission Critical

Communication Group’ile (MCCG), mis on loomas vajalikku

haldussüsteemi ja õiguslikku raamistikku EUCCS jaoks.

3.2 Täpsem hinnang igale stsenaariumile

Stsenaarium 1 – saame toetada Suuremahulised pilootprojektid

loovad turvalise keskkonna innovaatiliste tehnoloogiate testimiseks

telekommunikatsiooni pilveteenuse (ingl. k. telco cloud) ja

ääretaristu (ingl. k. edge infrastructure) arendamiseks. Sama kehtib

ka tehisaru rakenduste puhul, mida võib kasutada mitmes erinevas

valdkonnas. Antud stsenaarium võib kiirendada tehnoloogilisi

arenguid, tuvastada kitsaskohti ning juhtida tõhusamate

lahendusteni tulevaste arenduste jaoks.

Arvestatud (seisukoht

1.2).

3.3 Stsenaarium 2 – võime kaaluda

Kuigi IPCEI CIS edule toetumine on igati paljulubav, peame

kindlustama, et uus IPCEI keskenduks strateegiliselt olulistele

tehnoloogiatele, mis vastavad EL-i prioriteetidele.

Arvestatud (seisukoht

1.2).

3.4 Stsenaarium 3 – saame toetada

Investeerimisprotseduuride tõhustamine ja kiirendamine ning

avaliku ja erasektorite vahelise koostöö edendamine on

võtmetähtsusega toimiva taristu arendamiseks. SNS JU kasutamine

koordinatsiooni pilootprojektina võiks olla heaks alguseks

käesoleva tegevussuuna arendamiseks.

Arvestatud (seisukoht

1.3).

3.5 Stsenaarium 4 – võime kaaluda

Õigusraamistiku laiendamine on vajalik, kindlustamaks

võrdsustatud tegevusvälja ning võrdsete õiguste ja kohustuste

loomiseks kõikide osaliste jaoks digivõrgustiku sektoris. Samas

tasub rõhutada vajadust põhjaliku majandusliku mõjuanalüüsi ning

huvirühmade laiapindse kaasamise järgi enne igasuguse reformi

läbiviimist, kuna õiguslikud muudatused võivad tuua kaasa tugevaid

mõjusid kulude / tulude jaotusele.

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.12).

3.6 Stsenaarium 5 – saame toetada

Digitaristu kaasajastamine kiudoptikaga (ingl. k. fiber optics) on

elulise tähtsusega tuleviku ühendusvajaduste katmiseks. Kiirem

väljalülitamistehnoloogia (ingl. k. switch-off), mida toetavad

vastavad tugiprogrammid, võivad suurendada saadavaid hüvesid

nagu näiteks kõrgem ribalaius ja madalam latentsus.

Arvamust ei ole

arvestatud, kuna leiame,

et vaskkaablivõrkudelt

üleminek uuemale

tehnoloogiale peaks

toimuma läbi tehnoloogia

loomuliku arengu.

Kohustusliku tähtaja

seadmisel on oht, et

kliendid võivad jääda

hoopis

internetiühenduseta.

Seisukoht 1.6.

3.7 Stsenaarium 6 – saame toetada Arvamust ei ole

arvestatud. Eesti toetab

5

Siseministeerium toetab suuremat integreeritud haldust EL-i

tasandil spektri haldamises, mille eesmärgiks on ühtse turu

toimimise toetamine. Samas me soovime rõhutada, et on oluline

säilitada paindlikkus ning liikmesriikide eriilmelise riigisisese

kontekstiga arvestamine. Harmoniseeritud spektri haldamine ja

autentimisprotsess EL-is tugevdaks EL-i üleselt toimivate

operaatorite äritegevust ühtsel turul ning võimaldaks nende

tegevusse turvaliselt investeerida..

Euroopa Komisjoni soovi

harmoneerida

raadiosageduste

kasutuselevõtmist ja

üldiste nõuete

sätestamist, sealhulgas

ühtsete kuupäevade

sätestamist uute

raadiosageduste

kasutuselevõtmiseks.

Raadiosageduste

harmoneeritud

kasutamine aitab kaasa

Euroopa Liidu ühtse

sideturu arengule.

Kuid raadiosageduste

kasutamise tingimuste,

konkursside

korraldamine ja

sageduslubade andmine

peaks jätkuvalt jääma

liikmesriikide

ülesandeks, kuna neil on

kõige parem ülevaade

kohalikust sideturust ja

nad tunnevad kõige

paremini konkreetse riigi

vajadusi. Arvestada tuleb

ka seda, et Eesti peab

uute sageduste kasutusele

võtmisel arvestama ka

oma naaberriigiga (mitte

ELi riigiga), ning leidma

parima võimaliku

lahenduse kasutamaks

sagedusi võimalikult

efektiivselt.

Seisukohad 1.9 ja 1.10.

3.8 Stsenaarium 7 – saame toetada

Kiirema väljalülitamise edendamine vaskvõrkude (ingl. k. copper

networks) puhul ning tõhusam võrgu kasutamine vähendab energia

kulu ja seeläbi ka tekitatavat keskkonnajälge.

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.6).

3.9 Stsenaarium 8 – saame toetada

Uurimis- ja arendustegevuse mahu suurendamine EL-is on

kriitiliselt vajalik Euroopa liidripositsiooni säilitamiseks tipptasemel

kiud- ning kaablitehnoloogia valdkondades..

Arvestatud (seisukoht

1.13).

3.10 Stsenaarium 9 – võime kaaluda

Siseministeerium on avatud CPEI nimekirja ja

märgistamissüsteemi loomisele juhul, kui see tõstab taristu

investeeringute läbipaistvust ja tõhusust

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.14).

6

3.11 Stsenaarium 10 – vajalik täiendav analüüs

Olemasolevate EL-i toetusmehhanismide analüüs on hädavajalik

parimate praktikate tuvastamiseks, et suurendada erasektori

investeeringuid CPEI-desse. Siseministeerium teeb ettepaneku viia

läbi täiendav süvaanalüüs, et hinnata eraldiseisva fondi loomisega

kaasneva id riske ja hüvesid

Arvestatud (seisukoht

1.14).

3.12 Stsenaarium 11 – võime kaaluda

Ühise haldussüsteemi loomine kriitilise tähtsusega veealuste

kaablite jaoks võib tugevdada nii süsteemi julgeolekut kui ka

säilenõtkust, mis on strateegiliselt tähtis. See võimaldaks

kindlustada strateegilist seiret ja koordineerimist elulise tähtsusega

valdkonnas.

Arvestatud (seisukoht

1.16).

3.13 Stsenaarium 12 – võime kaaluda

Siseministeerium toetab julgeolekunõuete harmoniseerimist

rahvusvahelisel tasandil, et tõhustada kaitset küberrünnakute vastu.

Samas teeme ettepaneku viia läbi põhjalik analüüs eraldiseisva EL-i

sertifikaadi skeemi loomise osas, mis annaks hinnangu selle

lahenduse võimalike hüvede ja kaasneva halduskoormuse suuruse

kohta.

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.19).

4. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

4.1 ITL-i arvamus Euroopa Komisjoni valge raamatu „Kuidas

rahuldada Euroopa digitaristu vajadusi?“ kohta 09.04.2024

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on

analüüsinud Euroopa Komisjoni poolt 21.02.2024 avaldatud valget

raamatut pealkirjaga „Kuidas rahuldada Euroopa digitaristu

vajadusi“ ja esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse.

ITL-i ettepanekud valge raamatu kohta koostatavateks Eesti

seisukohtadeks:

1) Euroopa Komisjoni plaanid on kohati ebaselged ning sisaldavad

vastassuunalisi ettepanekuid.

Teeme ettepaneku lisada valgesse raamatusse selgemad ettepanekud

(sh nt riigiabi või muudeks meetmeteks), mis aitaksid ka tegelikult

püstitatud eesmärke saavutada.

2) Piiriülesel konsolideerimisel ei ole täna olulisi takistusi. Turg ja

kliendid panevad mängureeglid paika. EL ei peaks võitjaid

kunstlikult valima, toetades regulatsiooni kaudu ainult suuri, üle

Euroopa tegutsevaid sideettevõtteid, kuna see vähendaks

konkurentsi ja tarbijate valikut ning takistaks innovatsiooni.

3) Me ei toeta tuumikvõrgu tsentraliseerimist, kuna see piirab võrgu

arengu paindlikkust ja kohandamisvõimet ning suurendab

haavatavust.

4) Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed

üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride

raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja

otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist.

Sagedushaldus ja loamenetlus peavad jääma liikmesriigi pädevusse.

Olemasolev lähenemine tagab tõhusa sageduskasutuse.

5) Liiklusõnnetuse korral hädaabikõne tegemise ehk eCall

süsteemid peavad kaasa minema tehnoloogilise arenguga ning ei

tohi takistada sideettevõtetel 2G ja 3G võrkude sulgemist. Selleks

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

7

tuleb autotööstust julgustada ja vajadusel ka survestada võimalikult

kiiresti üle minema uutele standarditele.

6) Nõustume, et EL vajab postkvant-krüptograafia (PQC) teemalist

strateegiat. Samas peab küsimus olema pigem „kuidas“, mitte

„miks“ või „millal“. Vajalik on välja töötada nõuded

koostalitlusvõimele ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja

toodud ka need alamjuhud, kuhu kvantvõtmelevi (QKD) sobib.

Sujuva ülemineku tagab klassikaline ja PQC hübriidmudel, mistõttu

tuleb investeeringud suunata selgelt rohkem PQC-sse kui QKD-sse,

sest esimene tagab rohkem turvalisi ühendusi kulutatud raha kohta.

4.2 Järgnevas põhjendame ja selgitame oma ettepanekuid lähemalt:

1. Valges raamatus esitatud plaanide ebaselgus ja

vastassuunalised ettepanekud Euroopa Komisjon on valges raamatus kirjeldanud päris hästi

digitaristu ja elektroonilise side teenuste olulisust tänapäevases

maailmas. Näites on välja toodud, et need on kõigi teiste sektorite

konkurentsivõime eelduseks. Õigesti on kirjeldatud ka mitmeid

aktuaalseid digitaristuga seotud väljakutseid, näiteks et aastaks 2030

gigabitiühiskonnani jõudmine praeguste trendide juures ei ole

tõenäoline ja et finantseerimisvajadus on väga suur.

Välja pakutud võimalike lahenduste eesmärgid on järgmised:

ergutada tuleviku digitaristu ehitamist, tulla toime uutele

tehnoloogiatele ja ärimudelitele üleminekuga, rahuldada

lõppkasutajate ühenduvuse vajadusi, toetada majanduse

konkurentsivõimet ja tagada turvaline ning vastupidav

taristu. Kuigi neid eesmärke saab toetada, ei näi enamik valges

raamatus välja pakutud võimalikest lahendusest aitavat praktikas

kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele. Kohati on esitatud

lahendused meie hinnangul isegi üksteisele vasturääkivad või elulisi

asjaolusid eiravad ja ebapraktilised.

Valges raamatus rõhutatakse suurt investeeringute vajadust

digitaalse kümnendi eesmärkide saavutamist soodustava

infrastruktuuri arendamiseks. Samal ajal tuuakse välja, et EL-i

elektroonilise side sektori finantsolukord ja investeerimisvõimekus

on murettekitav. See viitab asjaolule, et kuigi on olemas selge

arusaam vajadusest väga mahukate lisainvesteeringute järele, on

teada, et tegelikkuses pole piisavalt finantsressursse nende ideaalide

teostamiseks. Valges raamatus puuduvad sisulised ettepanekud ja

praktilised lahendused, milliste meetmetega oleks reaalselt võimalik

olukorda, sh sideettevõtete investeerimiskeskkonda parandada.

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

4.3 2. Suund ühisturu tugevdamisele läbi suurte globaalsete üle-

Euroopaliste telekomide eelistamise

Valges raamatus on rõhutatud konkurentsi, innovatsiooni ja tarbijate

valikuvabaduse tähtsust. Samal ajal tuuakse aga puudusena välja, et

Euroopas puuduvad n.ö hiid-telkod (pan-European telecoms).

Konkurents sunnib ettevõtteid pidevalt oma teenuseid parandama ja

uusi lahendusi otsima. On tõsi, et Euroopas on seni oldud kohati

liiga ettevaatlikud telekomiturul toimuvate potentsiaalsete liitumiste

(MA tehingute) suhtes. Ei saa välistada, et Euroopas on riike, milles

on see takistanud mastaabiefekti saavutamist ning pidurdanud

kohati ka investeerimisvõimekust. Kuigi on hea, et seda probleemi

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.4).

8

on mõistetud, ei saa me heaks kiita valgest raamatust välja loetavat

kavatsust liikuda suure hooga teise ja samavõrd probleemsesse

äärmusesse, asudes looma regulatiivseid eeliseid eelkõige just

suurtele kogu Euroopas piiriüleselt tegutsevatele

telekomioperaatoritele. Üksnes suurte globaalsete ettevõtete

eelistamine võib vähendada tarbijate valikuid ega ole

lõppkokkuvõttes nende huvides.

On oht, et iseäranis väikeriikide nagu Eesti tarbijad jäävad sellises

regulatiivses keskkonnas vaeslapse ossa. Telekomiäri on väga

investeerimismahukas ja eeldab mastaabiefekti, kuid samas on

oluline, et telekomioperaatoril oleks arusaam kohalikust turust,

kohalike tarbijate eripäradest ja eelistustest ning väga hea taju

kohaliku kogukonna vajadustest ning ootustest, sh konkreetse riigi

majanduskeskkonnast. Kokkuvõttes võib Euroopas tegutsevate

telekomioperaatorite arvu oluline kahanemine viia valikuvõimaluste

vähenemiseni ja kehvemale teenuse kvaliteedini ning turvariskide

suurenemiseni koondunud teenuse kaudu.

Turuosaliste arvu vähenemine suurendab sõltuvust üksikutest

suurtest üleeuroopalistest ettevõtetest, mis võib olla riskantne ka

laiemalt julgeoleku ja sideteenuste toimepidevuse seisukohast.

Samuti võib selline regulatiivne keskkond luua turutõkkeid uutele

tulijatele, mis takistab sektori mitmekesisust ja piirab uute ja

innovaatiliste ettevõtete turule sisenemist.

Kokkuvõttes ei saa pakutud lähenemist pidada positiivseks

arenguks, kuna see võib piirata teenuste kvaliteeti, kiirust,

personaalsust ning konkurentsi, mis on oluline innovatsiooni ja

tehnoloogilise arengu edendamiseks.

Siiski on väga oluline piiriüleste projektide toetamine, nt

transpordikoridoride toetusmeetmed. Üleeuroopaliste sideettevõtete

tekke soodustamise asemel võiks olla fookus üle-piiriliste projektide

rahastamisel, kuna see on ühenduvuse saavutamiseks oluline.

Lisaks vajab selgitamist, mida mõeldakse päritolumaa (country of

origin) põhimõtte all telekommunikatsioonisektori kontekstis. Mida

selle põhimõtte rakendamine meile tähendaks? Kas see ei töötaks

võrdsetele mängureeglitele vastu, kui meie riiki tuleb teenust

pakkuma keegi, kes allub teistsugustele reeglitele kui need

ettevõtted, kes on asutatud siin?

4.4 3. Tuumikvõrgu tsentraliseerimine

Valges raamatus on ühe lahendusena välja pakutud tuumikvõrkude

tsentraliseerimist. Kindlasti võimaldavad tsentraalsed lähenemised

teatud kokkuhoidu, kuid seda küsimust ei saa vaadata üksnes kitsalt

majanduslikust ja ühisturu loomise aspektist. Tsentraliseeritud

võrgustruktuurid on muu hulgas haavatavamad (küber)rünnakutele,

kuna ühe kriitilise punkti kompromiteerimine mõjutab kogu võrku.

See suurendab riske, mis on seotud nii andmete kui ka üldise

turvalisusega. Kui tuumikvõrk on tsentraliseeritud, siis põhjustavad

üksikud rikked või tehnilised probleemid laiaulatuslikke katkestusi,

mis mõjutavad samaaegselt väga suurt hulka kasutajaid ja teenuseid.

Tsentraliseerimine piirab ka võrgu arengu paindlikkust ja

kohandamisvõimet kiiresti muutuvatele nõudmistele ja

tehnoloogilistele uuendustele, mis on olulised digitaalse

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

9

infrastruktuuri pidevaks arenguks. Samuti piiravad need

uuenduslike lahenduste ja teenuste arendamist ning

kasutuselevõtmist, kuna need sõltuvad ühest või kahest

monopoolsest ettevõttest ning kesksest kontrollist, valikute

puudumisest. Tuumikvõrgu tehnoloogia seab kindlad nõuded ka

ülejäänud võrgu osadele (peab olema ühilduv), mis tekitab

omakorda sunnitud valikuid ja tarnega seotud kitsaskohti

(tarneraskused, valikute puudumise tõttu hinnatõus).

Praegust geopoliitilist olukorda arvesse võttes ei ole pakutud

lahendus kuidagi põhjendatud ega mõistlik ka riikide julgeoleku

ning elutähtsate teenuste toimimise seisukohalt, kui kogu võrgu

toimimine sõltub sedavõrd tugevalt tsentraliseeritud.

4.5 4. Sagedushaldus ja sageduslubade regulatsioon

Valges raamatus esitatud lähenemine on liiga tsentraalne. Jäetakse

arvestamata, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi,

mida tsentraalne mudel ei võimalda arvestada.

Liikmesriikidel on oma unikaalsed turutingimused,

võrguinfrastruktuurid ja sageduslaiuste kasutuselevõtu ajakavad,

mis võivad tsentraliseeritud lähenemise korral jääda tähelepanuta

ning olla arengut hoopis aeglustavad või koguni kahjustavad.

Näiteks võib ühe riigi geograafiline asend või majanduslik olukord

nõuda teistsugust lähenemist või vajadust sageduste kasutamise

järele. Näiteks tuleb idapiiri riikidel koordineerida sagedusi

Venemaaga. Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed

üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride

raames

konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja

otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist.

Kohalikud regulaatorid tunnevad paremini konkreetse riigi vajadusi

ja on seetõttu võimelised paremini pakkuma paindlikumaid ja

asjakohasemaid lahendusi sagedushaldusega seotud küsimustes.

Tsentraalne lähenemine piiraks nende võimet kiiresti reageerida

muutuvatele turutingimustele või

tehnoloogilistele uuendustele.

Sageduslubade oksjonite ja sageduslaiuste haldamine kohalikul

tasandil võimaldab liikmesriikidel kujundada poliitikat, mis toetab

kohalikku majandust ja e�evõtluskeskkonda, tagades samal ajal, et

sageduskasutus on kooskõlas riiklike eesmärkide ja prioriteetidega.

Tagamaks kõige tõhusamat ja asjakohasemat tegutsemist, peavad

sagedushaldus ja loamenetlused jääma ka edaspidi liikmesriikide

pädevusse.

Arvestatud (seisukohad

1.9 ja 1.10).

4.6 5. 2G ja 3G sulgemine ning eCall

2G või/ja 3G võrkude kiireks sulgemiseks soodsa regulatiivse

keskkonna loomine on vajalik samm digitaalse infrastruktuuri

moderniseerimisel. Pärandtehnoloogiate sulgemine võimaldab

ressursse suunata uute tehnoloogiate, nagu 4G ja 5G ja tulevikus ka

6G arendamisse ja laiendamisse ja aitab kahandada ka

telekomisektori keskkonnajalajälge. Kaasaegsed

mobiilsidevõrgutehnoloogiad pakuvad paremat ühenduvust,

kiiremaid andmeedastuskiirusi ja võimaldavad pakkuda uusi

teenuseid. Seda on rõhutatud ka käesolevas dokumendis.

Arvestatud (seisukoht

1.11).

10

eCall on teavitussüsteem, mis võimaldab hädaabikõne tegemist

liiklusõnnetuste korral. Kuna eCall töötab praegu 2G võrgus, on

oluline, et ka eCall süsteemid suudaksid kaasa minna tehnoloogia

arenguga ega takistaks sideettevõtetel 2G/3G võrkude sulgemist.

eCall süsteemile on vaja leida lahendus, mis võimaldab selle

toimimist ka 4G ja 5G võrgus ehk tehnoloogianeutraalselt. See

tagab, et eCall jääb toimima ka pärast 2G/3G võrkude sulgemist

ning seejuures on välistatud legacy tehnoloogiate (2G, 3G)

pikaajaline säilitamine. 3G on Telial näiteks juba suletud ja seda

teevad peagi ka teised Eesti mobiilioperaatorid. Võrgu optimaalseks

haldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks on vaja legacy sulgeda ning

suunata investeeringud uutesse võrkudesse, mitte olemasoleva

legacy ülevalhoidmisse. Vastasel juhul pidurdab see innovatsiooni

ja võrkude kaasajastamist märkimisväärselt.

Autotööstusel on oluline roll eCall teenuse ülemineku

võimaldamisel 2G võrgust teistesse (nt 4G või 5G) võrkudesse.

Autotööstust tuleks julgustada ja vajadusel survestada üle minema

uutele standarditele võimalikult kiiresti ja tegema vajalikke

muudatusi, mis toetaksid eCall’i toimimist kaasaegsetes võrkudes.

Soovituslikus korras üleminek ei motiveeri piisavalt.

Usume, et need meetmed aitavad kaasa Euroopa digitaalse

infrastruktuuri tugevdamisele ja moderniseerimisele, tagades samal

ajal, et vajalikud teenused jäävad toimima ka tulevikus.

4.7 6. Kvant- ja postkvant tehnoloogiate kasutamine

Valges raamatus on postkvant-krüptograafia (post-quantum

cryptography (PQC)) ja kvantvõtmelevi (quantum key distribution

(QKD)) kahetsusväärselt omavahel seostatud, kuid need on

tegelikult erinevad. QKD-d peetakse USA riikliku

julgeolekuagentuuri1 ja Saksamaa föderaalse infoturbeameti (BSI)

poolt vähem optimaalseks lahenduseks. Seega on QKD praktiline

kasutus pigem piiratud võrredes PQC-ga, mida kasutatakse

massiivselt erinevates teenustes, näiteks Cloudflare ja Google

poolt. QKD nõuab eritellimusel valmistatud riistvara ja optikat ning

pakub kõrgeimat turvagarantiid piiratud territooriumil, nõudes

usaldusväärseid vahenduspunkte.

Hübriidsetel PQC/QKD lahendustel on vähem kasutusviise kui

puhastel PQC lahendusel. Neid võib küll olemas olla, aga

majanduslikus vaates on need kallimad ja vähem kasulikud.

Märgime, et iga QKD rakendamine peab nagunii kasutama pärast

võtme jaotamise sammu andmevahetuseks sümmeetrilist

krüptograafiat. Mis tahes riistvarasüsteemi (olgu PQC-d rakendav

kiip või QKD-d rakendav seade) saab rakendada vigadega.

Tarkvararakenduse (nagu PQC) korral on vead kergemini

parandatavad.

Matemaatiliselt on tõestatud, et turvaliseks suhtluseks ei ole vaja

ühekordset šifrit (one time pad - OTP) ja seda saab asendada õigesti

ehitatud krüptograafiaga. QKD seab need faktid kahtluse alla,

pakkudes selle asemel füüsikapõhist usalduskomponenti. See pole

vale, kuid nõuab ulatuslikke investeeringuid ja muudatusi

majanduses.

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.19).

11

Selgitame, et QKD jaoks kasutatava tingimusteta turvalise

autentimisskeemi (kui valges paberis on mõeldud

sõnumiautentimiskoode) jaoks leiduvad mõistlikult lihtsad

konstruktsioonid, mis tuginevad lõplike korpuste omadustele. Kuid

asjaolu, et QKD vajab autentimislahendust, viitab eelkõige sellele,

et QKD abil ei ole võimalik saada täiesti turvalist ühekordset

šifriplokki (OTP). Selle asemel on lühikesest ja täiesti turvalisest

OTP-st alustades võimalik see QKD abil laiendada pikaks täiesti

turvaliseks OTP-ks. See on oluline muutus tavalises QKD

narratiivis.

Nõustume sellega, et EL vajab PQC teemalist strateegiat. Eriti

arvestades, et suured tehnoloogiaettevõtted juba rakendavad seda.

Samas peab küsimus olema pigem „kuidas“, mitte „miks“ või

„millal“. Selleks peavad olemas olema nõuded koostalitlusvõimele

ja selge soovitus, kuhu PQC sobib ning välja toodud ka need

alamjuhud, kuhu QKD sobib.

Valges raamatus ei ole käsitletud klassikalist + PQC hübriidmudelit,

mis lubaks sujuvat üleminekut, mida QKD-ga ei saa. Seega leiame,

et investeeringud tuleb suunata selgelt rohkem PQC-sse kui

QKDsse, sest PQC tagab rohkem turvalisi ühendusi kulutatud raha

kohta.

5. Telia Eesti AS

5.1 Telia arvamus valge raamatu "Kuidas rahuldada Euroopa

digitaristu vajadusi?“ osas

1. Valges raamatus esitatud plaanide ebaselgus ja

vastassuunalised ettepanekud Valges raamatus on kirjeldatud väljakutseid ja võimalikke

lahendusi Euroopa digitaristu arendamiseks. Paraku ei näi enamik

neist aitavat praktikas kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele.

Kohati on esitatud lahendused isegi üksteisele vasturääkivad või

elulisi asjaolusid eiravad ja ebapraktilised.

Dokumendis rõhutatakse suurt investeeringute vajadust Digital

Decade´i eesmärkide saavutamist soodustava infrastruktuuri

arendamiseks. Samal ajal tuuakse välja, et ELi elektroonilise side

sektori finantsolukord ja investeerimisvõimekus on murettekitav.

See viitab asjaolule, et kuigi on olemas selge arusaam vajadusest

väga mahukate lisainvesteeringute järele, on teada, et tegelikkuses

pole piisavalt finantsressursse nende ideaalide teostamiseks.

Dokumendis puuduvad sisulised ettepanekud ja praktilised

lahendused, milliste meetmetega oleks reaalselt võimalik olukorda,

sh telekomide investeerimiskeskkonda parandada. Leiame, et

dokument peaks sisaldama selgemaid ettepanekuid (sh nt riigiabi

või muudeks meetmeteks), mis aitaksid ka tegelikult püstitatud

eesmärke saavutada.

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

5.2 2. Suund ühisturu tugevdamisele läbi suurte globaalsete üle-

Euroopaliste telekomide eelistamise

Dokumendis on rõhutatud konkurentsi, innovatsiooni ja tarbijate

valikuvabaduse tähtsust. Samal ajal tuuakse aga puudusena välja, et

Euroopas puuduvad n.ö hiid-telkod (pan-European telecoms).

Konkurents sunnib ettevõtteid pidevalt oma teenuseid parandama ja

uusi lahendusi otsima. On tõsi, et Euroopas on seni oldud kohati

Arvestatud (seisukoht

1.4).

12

liiga ettevaatlikud telekomiturul toimuvate potentsiaalsete liitumiste

(MA tehingute) suhtes. Ei saa välistada, et Euroopas on riike, milles

on see takistanud mastaabiefekti saavutamist ning pidurdanud

kohati ka investeerimisvõimekust. Kuigi on hea, et seda probleemi

on mõistetud, ei saa me heaks kiita valgest raamatust välja loetavat

kavatsust liikuda suure hooga teise ja samavõrd probleemsesse

äärmusesse, asudes looma regulatiivseid eeliseid eelkõige just

suurtele kogu Euroopas piiriüleselt tegutsevatele

telekomioperaatoritele. Üksnes suurte globaalsete ettevõtete

eelistamine võib vähendada tarbijate valikuid ega ole

lõppkokkuvõttes nende huvides.

On oht, et iseäranis väikeriikide nagu Eesti tarbijad jäävad sellises

regulatiivses keskkonnas vaeslapse ossa. Telekomiäri on väga

investeerimismahukas ja eeldab mastaabiefekti, kuid samas on

oluline, et telekomioperaatoril oleks arusaam kohalikust turust,

kohalike tarbijate eripäradest ja eelistustest ning väga hea taju

kohaliku kogukonna vajadustest ning ootustest, sh konkreetse riigi

majanduskeskkonnast. Kokkuvõttes võib Euroopas tegutsevate

telekomioperaatorite arvu oluline kahanemine viia valikuvõimaluste

vähenemiseni ja kehvemale teenuse kvaliteedini ning turvariskide

suurenemiseni koondunud teenuse kaudu.

Turuosaliste arvu vähenemine suurendab sõltuvust üksikutest

suurtest üle-Euroopalistest ettevõtetest, mis võib olla riskantne ka

laiemalt julgeoleku ja sideteenuste toimepidevuse seisukohast.

Samuti võib selline regulatiivne keskkond luua turutõkkeid uutele

tulijatele, mis takistab sektori mitmekesisust ja piirab uute ja

innovaatiliste ettevõtete turule sisenemist.

Kokkuvõttes ei saa pakutud lähenemist pidada positiivseks

arenguks, kuna see võib piirata teenuste kvaliteeti, kiirust,

personaalsust ning konkurentsi, mis on oluline innovatsiooni ja

tehnoloogilise arengu edendamiseks.

5.3 3. Tuumikvõrgu tsentraliseerimine

Dokumendis on ühe lahendusena välja pakutud tuumikvõrkude

tsentraliseerimist. Kindlasti võimaldavad tsentraalsed lähenemised

teatud kokkuhoidu, kuid seda küsimust ei saa vaadata üksnes kitsalt

majanduslikust ja ühisturu loomise aspektist. Tsentraliseeritud

võrgustruktuurid on muu hulgas haavatavamad (küber)rünnakutele,

kuna ühe kriitilise punkti kompromiteerimine mõjutab kogu võrku.

See suurendab riske, mis on seotud nii andmete kui ka üldise

turvalisusega. Kui tuumikvõrk on tsentraliseeritud, siis põhjustavad

üksikud rikked või tehnilised probleemid laiaulatuslikke katkestusi,

mis mõjutavad samaaegselt väga suurt hulka kasutajaid ja teenuseid.

Tsentraliseerimine piirab ka võrgu arengu paindlikkust ja

kohandamisvõimet kiiresti muutuvatele nõudmistele ja

tehnoloogilistele uuendustele, mis on olulised digitaalse

infrastruktuuri pidevaks arenguks. Samuti piiravad need

uuenduslike lahenduste ja teenuste arendamist ning

kasutuselevõtmist, kuna need sõltuvad ühest või kahest

monopoolsest ettevõttest ning kesksest kontrollist, valikute

puudumisest. Tuumikvõrgu tehnoloogia seab kindlad nõuded ka

ülejäänud võrgu osadele (peab olema ühilduv), mis tekitab

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

13

omakorda sunnitud valikuid ja tarnega seotud kitsaskohti

(tarneraskused, valikute puudumise tõttu hinnatõus).

Praegust geopoliitilist olukorda arvesse võttes ei ole pakutud

lahendus kuidagi põhjendatud ega mõistlik ka riikide julgeoleku

ning elutähtsate teenuste toimimise seisukohalt, kui kogu võrgu

toimimine sõltub sedavõrd tugevalt tsentraliseeritud.

5.4 4. Vaskvõrgu sulgemine ja üleminek kaasaegsetele

tehnoloogiatele

Dokumendi kohaselt nõuab digitaalse kümnendi eesmärkide

saavutamine ELis tervikuna hinnanguliselt kuni 148 miljardi euro

suurust investeeringut. Lisaks võib transpordikoridoride täielik

katmine nõuda täiendavat 26-79 miljardi euro suurust

investeeringut. See tähendab, et Digital Decade eesmärkide

saavutamiseks vajalike investeeringute suurusjärguks on üle 200

miljardi euro.

Samas tõdetakse, et ELi elektroonilise side sektori praegune

finantsolukord tekitab muret ning keskmiselt on kasutaja kohta

teenitav tulu ELis selgelt madalam kui näiteks USA-s, Jaapanis või

Lõuna-Koreas. Samuti on ELis langenud investeeringutasuvus ning

ka kapitalikulutused per capita on madalamad. Jääb arusaamatuks,

kuidas või milliste meetmetega plaanitakse mahajäämust vähendada

või soovitud eesmärkideni jõuda. Seda enam, et Euroopa Liidus on

juba loodud telekomisektori üle reguleerimisega finantsolukord, mis

on kahjustanud sektori investeerimisvõimekust.

Vaskvõrkude sulgemine ja asendamine optilise võrguga või ka

mõne alternatiivse tehnoloogiaga (nt 5G FWA) on aeganõudev

protsess, kuna see hõlmab klientide migreerimist uuele

tehnoloogiale. Kui migratsioon toimub optilisele võrgule, siis on

vajalik ka füüsilise infrastruktuuri ümber ehitamine. Arvestada

tuleb, et kõik piirkonnad ei pruugi vajada või ka võimaldada

tingimata just optilise võrgu katvust. Mõnedes piirkondades (nt

haja-asustusega piirkonnad) võib kaasajastatud vaskvõrk olla piisav

ja majanduslikult mõistlikum. Lisaks on arusaamatu, miks ei ole

dokumendis optilise võrgu kõrval arvesse võetud teiste

tehnoloogiate, nagu mobiilside- ja satelliitvõrkude,

märkimisväärset potentsiaali. Need alternatiivid võivad teatud

juhtudel (nt haja-asustusega piirkonnad) pakkuda paindlikumaid ja

kulutõhusamaid lahendusi. Muu hulgas peame oluliseks, et loodav

regulatiivne keskkond välistaks vaskvõrgutehnoloogiate ex ante

reguleerimise. Samaaegselt ei saa teha kahte asja: ühelt poolt liikuda

vaskvõrkude osakaalu kiire vähendamise (ja seeläbi kaasaegsete

tehnoloogiate osakaalu suurendamise suunas) ja paralleelselt piirata

võimalike regulatiivsete koormistega vaskvõrgu kiiret asendamist

kaasaegsete tehnoloogiatega.

Arvestades kõiki vajalikke investeeringuid ja ressursikulu ei ole

vaskvõrgu sulgemiseks konkreetse üle-Euroopalise tähtaja

määramine realistlik ega ka mõistlik. Küll aga oleks otstarbekas

kaaluda Euroopa Liidu poolt täiendavate lihtsate ja paindlike

riigiabimeetmete loomist, mis oleksid suunatud just vaskvõrgu

tehnoloogiate asendamisele.

Arvestatud (seisukoht

1.6).

14

5.5 5. Sagedushaldus ja sageduslubade regulatsioon

Dokumendis esitatud lähenemine on liiga tsentraalne. Jäetakse

arvestamata, et liikmesriikide vahel on märkimisväärseid erinevusi,

mida tsentraalne mudel ei võimalda arvestada.

Liikmesriikidel on oma unikaalsed turutingimused,

võrguinfrastruktuurid ja sageduslaiuste kasutuselevõtu ajakavad,

mis võivad tsentraliseeritud lähenemise korral jääda tähelepanuta

ning olla arengut hoopis aeglustavad või koguni kahjustavad.

Näiteks võib ühe riigi geograafiline asend või majanduslik olukord

nõuda teistsugust lähenemist või vajadust sageduste kasutamise

järele. Tänane mudel, milles teatavad sagedushalduse ühtsed

üldprintsiibid kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil ja nende piiride

raames konkreetsetele liikmesriikidele on jäetud paindlikkus ja

otsustusvabadus, on optimaalne lähenemine ega vaja muutmist.

Kohalikud regulaatorid tunnevad paremini konkreetse riigi vajadusi

ja on seetõttu võimelised paremini pakkuma paindlikumaid ja

asjakohasemaid lahendusi sagedushaldusega seotud küsimustes.

Tsentraalne lähenemine piiraks nende võimet kiiresti reageerida

muutuvatele turutingimustele või tehnoloogilistele uuendustele.

Sageduslubade oksjonite ja sageduslaiuste haldamine kohalikul

tasandil võimaldab liikmesriikidel kujundada poliitikat, mis toetab

kohalikku majandust ja ettevõtluskeskkonda, tagades samal ajal, et

sageduskasutus on kooskõlas riiklike eesmärkide ja prioriteetidega.

Tagamaks kõige tõhusamat ja asjakohasemat tegutsemist, peavad

sagedushaldus ja loamenetlused jääma ka edaspidi liikmesriikide

pädevusse.

Arvestatud (seisukohad

1.9 ja 1.10).

5.6 6. 2G ja 3G sulgemine ning eCall

2G või/ja 3G võrkude kiireks sulgemiseks soodsa regulatiivse

keskkonna loomine on vajalik samm digitaalse infrastruktuuri

moderniseerimisel. Pärandtehnoloogiate sulgemine võimaldab

ressursse suunata uute tehnoloogiate, nagu 4G ja 5G ja tulevikus ka

6G arendamisse ja laiendamisse ja aitab kahandada ka

telekomisektori keskkonnajalajälge. Kaasaegsed

mobiilsidevõrgutehnoloogiad pakuvad paremat ühenduvust,

kiiremaid andmeedastuskiirusi ja võimaldavad pakkuda uusi

teenuseid. Seda on rõhutatud ka käesolevas dokumendis.

eCall on teavitussüsteem, mis võimaldab hädaabikõne tegemist

liiklusõnnetuste korral. Kuna eCall töötab praegu 2G võrgus, on

oluline, et ka eCall süsteemid suudaksid kaasa minna tehnoloogia

arenguga ega takistaks telkodel 2G/3G võrkude sulgemist. eCall

süsteemile on vaja leida lahendus, mis võimaldab selle toimimist ka

4G ja 5G võrgus ehk tehnoloogianeutraalselt. See tagab, et eCall

jääb toimima ka pärast 2G/3G võrkude sulgemist ning seejuures on

välistatud legacy tehnoloogiate (2G, 3G) pikaajaline säilitamine. 3G

on Telial näiteks juba suletud ja seda teevad peagi ka teised Eesti

mobiilioperaatorid. Võrgu optimaalseks haldamiseks ja kvaliteedi

tagamiseks on vaja legacy sulgeda ning suunata investeeringud

uutesse võrkudesse, mitte olemasoleva legacy ülevalhoidmisse.

Vastasel juhul pidurdab see innovatsiooni ja võrkude kaasajastamist

märkimisväärselt.

Arvestatud (seisukoht

1.11).

15

Autotööstusel on oluline roll eCall teenuse ülemineku

võimaldamisel 2G võrgust teistesse (nt 4G või 5G) võrkudesse.

Autotööstust tuleks julgustada ja vajadusel survestada üle minema

uutele standarditele võimalikult kiiresti ja tegema vajalikke

muudatusi, mis toetaksid eCall’i toimimist kaasaegsetes võrkudes.

Soovituslikus korras üleminek ei motiveeri piisavalt.

Usume, et need meetmed aitavad kaasa Euroopa digitaalse

infrastruktuuri tugevdamisele ja moderniseerimisele, tagades samal

ajal, et vajalikud teenused jäävad toimima ka tulevikus.

5.7 7. Regulatiivse koormuse vähendamine

Toetame kõiki valges raamatus toodud ettepanekuid regulatiivse

koormuse ja sellega kaasneva bürokraatia vähendamiseks. Väga

õigeks ja ajakohaseks sammuks peame (peatükk 3.2.7) esitatud

ettepanekut hulgiturgude dereguleerimiseks, mis aitab kaasa

Euroopa digitaalse infrastruktuuri tugevdamisele ja

majanduskasvule. Oleme veendunud, et selline lähenemine

soodustab innovatsiooni ja konkurentsi, mis on hädavajalik Euroopa

digitaalse infrastruktuuri arenguks.

Leiame, et ex-ante regulatsiooni rakendamine on äärmiselt

bürokraatlik ning aeganõudev protsess, mis on koormav ning

takistab innovatsiooni kuna ei käi alati kaasas uute tehnoloogiate

kiire arenguga. Tänaseks on enamikes ELi riikides telekomisektoris

konkurentsiolukord väga tihe ja üha enam lisandub uusi

tehnoloogilisi lahendusi (sh nt satelliitside ja OTT

suhtlusrakendused), mis toimivad tehnoloogianuetraalselt erinevate

võrkude põhiselt. Dereguleeritud turg ja konkurents tähendab

rohkem valikuid tarbijatele, mis omakorda survestab ettevõtteid

pidevalt parandama oma teenuste kvaliteeti ja hinnakujundust.

Kindlasti ei saa toetada üle-Euroopaliselt ühtse

juurdepääsuregulatsiooni (access regulation) loomist. See pärsib

väiksemate ja innovaatilisemate riikide arengut ja võimalusi.

Tehnoloogilised lahendused, mis võivad olla asjakohased ja sobivad

suurtes riikides, ei pruugi olla kohaldatavad väiksemates riikides,

kas geograafilisest olukorrast, tehnoloogia arengust või

kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest tulenevalt. Kuna

kohalik kontekst on riigiti märkimisväärselt erinev (vt ka selgitusi

sagedushalduse alajaotus), tooks üle-Euroopaliselt ühtset

juurdepääsuregulatsiooni loomine pigem kahju, mitte kasu.

Ettepanek on võetud

teadmiseks.

Osaliselt arvestatud

(seisukoht 1.7).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 27.05.2024

Meie 29.05.2024 nr 9-3/1502-1

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni

sidetaristu valge raamatu koha

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa komisjoni avaldatud valge raamatu

kohta „Kuidas toime tulla Euroopa digitaalse taristu vajadustega?“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Astrid Valtna-Dvořák

58851070 [email protected]