Meediateenuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

1

20.05.2024

Meediateenuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk

1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 8.1.11. seab eesmärgi otsida võimalusi

rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks ning töötada globaalsete digihiidude

õiglase maksustamise nimel. Kultuuriministri ülesanne on esitada valitsusliikmetele analüüs ja

ettepanekud voogedastusplatvormide maksustamise kohta. Nimetatud analüüs oli

valitsuskabineti 28.09.2023 päevakorras. Valitsuskabineti otsusega anti

Kultuuriministeeriumile ülesandeks koostada koostöös Rahandusministeeriumiga ning

kaasates huvigruppe meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus tasu

kogumiseks tellitavatelt audiovisuaalmeedia teenustelt.

Taust

Euroopa meediamaastik on kümnekonna aastaga põhjalikult muutunud. Digitaliseerumisega on

kaasnenud uute audiovisuaalse sisu leviettevõtete ja ärimudelite jõudmine turule, mis erinevad

seni tuntud territoriaalsetest tele- ja filmilevi väärtusahelatest. Kuutasuliste

voogedastusteenuste turg kasvas 2010-2020 kaheksasada korda, 12 miljonilt eurolt 9,7 miljardi

euroni. 2015-2020 kasvas meediaturu tasuliste teenuste (PayTV, SVOD) kasutajate arv 71% ja

omakorda 93% sellest kasvust tuli tellitavate kuutasuliste audiovisuaalteenuste arvelt (SVOD).

2021. aasta lõpuks oli kolmel Ühendriikide voogedastusteenuse platvormil Euroopas 71%

kõigist tellijatest1. Hinnanguliselt kasvab kuutasuliste voogedastusteenuste turg aastatel 2022 –

2026 10,8% aastas Kõige enam on uute digitaalsete leviplatvormide ja voogedastusteenuste

kasv mõjutanud just väikese keele- ja kultuuriruumiga riikide filmi- ja teletootmise

rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Voogedastusplatvormide tegevust sätestab Eestis meediateenuste seadus (edaspidi ka MeeTS).

Eesti õigusesse võeti 9.03.2022. a jõustunud meediateenuste seaduse muutmise seadusega üle

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi

2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus-

ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv või AVMSD),

et võtta arvesse muutuvat turuolukorda2.

MeeTS-iga on üle võetud AVMSD artikli 13 lõige 1, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et

nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste osutajad tagavad

oma kataloogis vähemalt 30 % suuruse osa Euroopa päritolu teoste jaoks ning tagavad

kõnealuste teoste esiletoomise (MeeTS § 24 lg 1). Selline kohustus ei kehti ettevõtetele, kellel

on vähem kui kümme töötajat ja aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot. Samuti olukorras, kus

kasutajate hulk on alla ühe protsendi tellitavate meediateenuse turumahust.

1 https://www.screendaily.com/features/the-us-streamer-squeeze-why-europe-is-taking-on-the-

svods/5185829.article 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2018.303.01.0069.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2018%3A303%3ATOC

2

Üle võtmata jäid AVMSD artikli 13 lõiked 2 ja 3 (ülevõtmine ei olnud kohustuslik, vaid

valikuline).

AVMSD artikli 13 lõike 2 kohaselt, kui liikmesriigid nõuavad, et nende jurisdiktsiooni alla

kuuluvad meediateenuse osutajad panustaksid rahaliselt Euroopa päritolu teoste tootmisesse,

sealhulgas sisusse otseselt investeerimise ja riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksete kaudu,

võivad nad samuti nõuda, et selliseid proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid rahalisi

kohustusi täidaksid nende territooriumil asuvale vaatajaskonnale teenuseid suunavad

meediateenuse osutajad, kes on asutatud teises liikmesriigis. Siia alla kuuluvad nt Netflix

(Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Viaplay, Apple TV+ ja Disney+.

AVMSD artikli 13 lõike 3 kohaselt põhinevad rahalised kohustused ainult nendes

sihtliikmesriikides teenitud tuludel.

Probleem

Euroopas tegutsevatel voogedastusplatvormidel domineerib mitte-Euroopa toodang ning

kultuuriline mitmekesisus väheneb just väiksemate tootmismaade arvel. Erinevalt

telekanalitest, mille programmile kehtib Eesti tänapäeva või kultuuripärandit tutvustava

omatoodangu nõue, ei panusta hargmaised voogedastusplatvormid Eesti turul kohalikku

audiovisuaaltootmisse. Eestis registreeritud voogedastajad küll panustavad sisutootmisse, kuid

sageli ebakorrapäraselt või vaid meelelahutusliku sisu kaudu. Teistes riikides registreeritud

voogedastusplatvormid ei panusta kohalikku kultuuri ega audiovisuaaltootmisse, mis

nõrgendab Eesti audiovisuaaltoodangu positsiooni ja arenguvõimalusi.

Riiklikud toetused tagavad Eesti filmitootmise järjepidevuse, ent keskkond vajab täiendavat

rahastamist rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks ja uute formaatide arendamiseks.

Seega, ülalmarkeeritud probleemid on seotud riigisisese regulatsiooni puudumisega ja neid on

võimalik lahendada MeeTS-i muutmise kaudu. AVMSD ulatuslikum ülevõtmine MeeTS-i

muutmise kaudu annab võimaluse osaliselt parandada Eestis audiovisuaaltootmise rahastamist

kasvatamata survet riigieelarvele.

2. Sihtrühm

Puudutatud ettevõtete arv Eestis kokku on alla kümne, sest välistada saab ettevõtted, kellel on

alla kümne töötaja või ettevõtte aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot ning tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist

teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest. Seega puudutab muudatus

suuremaid kohalikke teenusepakkujaid AS TV Play Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa

Huub), Telia Eesti AS (Inspira+, Telia Play) ning välismaa turuosalistest Netflix (Holland) ja

Amazon Prime Video (Saksamaa), Viaplay, Apple TV+ ja Disney+.

Sihtrühma all tuleb välja tuua ka tulevase regulatsiooni rakendaja, kellel tekib täiendav koormus

esitatavate andmete läbivaatamisel, tasu arvutamisel, määramisel ja kogumisel. Need ülesanded

on Kultuuriministeeriumil võimalik halduslepinguga anda Eesti Filmi Instituudile (edaspidi ka

EFI), kellel on pädevus filmiprojektide toetamisel ja telesarjaprojektide arendamisel. Kui

kaalutakse võimalust rakendada sarnast mehhanismi nagu keskkonnatasude seaduses

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu sissenõudmisel (vt selgitust punkti 9 juures), on võimalik

sihtrühm ka Maksu- ja Tolliamet.

3

Muudatus mõjutab rakendumisel Eesti filmitootmisettevõtteid, kellel tekib sõltuvalt valitavast

lahendusest võimalus leida lisarahastus ja täiendavad levikanalid.

Muudatus puudutab ka teenuse tarbijaid. Kogutavatest tasudest toetatakse Eesti

audiovisuaaltoodangut. Suureneb tehtavate filmide ja sarjade arv, paraneb tootmiskvaliteet ning

loodav sisus jõuab erinevamate sihtgruppideni, osaliselt ka samadel voogedastustplatvormide

kaudu.

3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

AVMSD ulatuslikum ülevõtmine MeeTS-i muutmisega on üks meetmetest, mis loob

võrdsemad konkurentsitingimused telekanalite ja voogedastajate vahel ning parandab

kultuuriliselt mitmekesise või Eesti sisu kättesaadavust teistes riikides. Muudatusega kasvavad

Eesti audiovisuaaltööstuse rahastamine, rahvusvaheline konkurentsivõime ja rahastusallikate

mitmekesisus, mis väljendub ka sisus. Kasvava rahastamise tulemusena on Eesti filmidel ja

teleseriaalidel tugevam positsioon rahvusvahelisel turul, toodang jõuab erinevate riikide kino-

ja telelevisse ning rahvusvahelistele voogedastusplatvormidele.

Eesmärgiks on täiendavalt saada audiovisuaalsesse tootmisse edastavate toetuste või

investeeringuna rahalisi vahendeid 700 000 – 1 200 000 euro ulatuses. Eesti filmitööstus saab

edaspidi proportsionaalselt osa laiemast voogedastusturu kasvust.

Lisarahastuse abil valmib igal aastal lisaks senisele kaks kõrge eelarvega filmi või sarja, mida

näidatakse Euroopa riikide kinolevis või telekanalitel, ning kaks telesarja või filmi jõuavad

tellitavatele voogedastusplatvormidele. Rahastusallikate lisandumisel muutub Eesti

audiovisuaaltoodang mitmekesisemaks, saavutatakse parem ligipääs rahvusvahelisele turule ja

paraneb müügitulu.

Paranevad võimalused filmidele rahvusvaheliste kaastootmispartnerite leidmiseks ja kõrgema

eelarvega seriaaliprojektide arendamiseks ja tootmiseks.

II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid

4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

Voogedastusteenuse ehk tellitava audiovisuaalmeedia teenusega seonduv on reguleeritud

meediateenuste seaduses. MeeTS-i § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt on audiovisuaalmeedia teenus

muuhulgas ka tellitav audiovisuaalmeedia teenus, mida osutatakse programmikataloogi alusel

saadete vaatamiseks teenuse kasutaja valitud ajal, valikul ja taotlusel.

Strateegia „Eesti 2035“. Muudatus mitmekesistab kohaliku audiovisuaaltööstuse rahastamise

allikaid ning toetab loomemajanduse arengut. Eesti filmid ja sarjad on kultuuri osana

populaarsed ja vaadatavad. Erinevatele sihtgruppidele suunatud lood kannavad ühiseid väärtusi,

panustades selle kaudu kultuurist osasaamise kasvu ja ühiskonna sidususse.3

Eesti digiühiskond 2030. Strateegia üks eesmärke on Eesti kultuuri kättesaadavus kogu

maailmas digiteel, talletamine tulevikuks ja aktiivne (taas)kasutus.4 Muudatuse tulemusena

jõuab rohkem Eesti audiovisuaaltoodangut voogedastusplatvormide laiema publikuni.

3 Strateegia “Eesti 2035” üldosa, lk 16 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/materjalid 4 Eesti ühiskond 2030, lk 10

4

Koostöös platvormidega paraneb digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse

kvaliteet.

Kultuuri arengukava 2021-2030. Strateegia rõhutab vajadust pöörata tähelepanu globaalsete

digiplatvormide mõjuvõimu kasvule, mis pärsivad loovisikute võimalusi saada oma loomingu

eest väärilist tasu ning raskendavad eriti väikese keeleruumi puhul eestikeelse sisu levikut.

Eestil on hea positsioon, et võtta ulatuslikult kasutusele omakultuuri arengut toetavaid

digitaalseid ja innovaatilisi lahendusi, kuid seda peab toetama paindlik ja ajaga kaasas käiv

õigusruum.5 Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel on üks strateegia mõõdikuid.

5. Tehtud uuringud

Eestis uuringuid omamaise sisu kättesaadavusest voogedastusplatvormidel või nende mõjust

audiovisuaaltootmisele tehtud ei ole. Voogedastuse rollist ja rahastamisest

audiovisuaaltootmise turul annab ülevaate Euroopa Nõukogu Euroopa Audiovisuaalne

Observatooriumi 2021. aasta raport https://rm.coe.int/trends-in-the-vod-market-in-eu28-final-

version/1680a1511a.

AVMSD eesmärke ja põhimõtteid voogedastusplatvormide reguleerimisel Euroopas ning

rakendatavaid meetmeid on uurinud EAO 2022. aasta lõpus avaldatud ülevaates

https://rm.coe.int/iris-plus-2022en2-financial-obligations-for-vod-services/1680a6889c.

6. Kaasatud osapooled

Muudatuse olulisemad sihtrühmad on telekommunikatsiooniettevõtetega seotud Eesti

voogedastusplatvormid, rahvusvahelised voogedastusplatvormid ja Eesti

audiovisuaaltootmisettevõtted, kellega on käesolevas VTK-s toodud probleeme ja võimalikke

lahendusi arutatud.

Eesti filmi- ja audiovisuaalsisu tootjad toetavad AVMSD ulatuslikumat kohandamist Eestis.

Rahvusvahelistest voogedastajatest on seadusemuudatuse kavatsusest teavitatud Netflixi ja

sellest on teadlik Apple+. Rahvusvaheliste voogedastusplatvormide ja teistes riikides

registreeritud Eestis tegutsevate voogedastajatega toimuvad täiendavad kohtumised

väljatöötamise käigus, kui kavandatava muudatuse detailid on konkreetsemalt sõnastatud.

III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

 Avalikkuse teavitamine JAH

 Rahastuse suurendamine JAH

 Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra

säilitamine

JAH

 Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH

 Muu (palun täpsusta) EI

5 Kultuuri arengukava 2021-2030, lk 9 https://www.kul.ee/kultuur2030

5

7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs

Võimalik avalikkuse teavitamine ei mõjuta rahvusvaheliste voogedastuskeskkondade tegevust,

Eesti audiovisuaalvaldkonna rahastamist ega Eesti toodangu kättesaadavust

voogedastusplatvormidel. Samuti ei lahenda see ebavõrdset olukorda võrreldes lineaarsetele

Eestis registreeritud telekanalitele seatud kohustustega.

Avaliku rahastamise suurendamine lahendaks probleemi osaliselt ja aitaks saavutada mõned

eesmärgid piiratud mahus. Audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõime paraneks, kuid tegemist

oleks kuluga riigieelarvele ning samas ei paraneks otseselt Eesti filmide kättesaadavus

rahvusvahelistel platvormidel ega võimekus audiovisuaalturul tulu teenida. Voogedastajatele

kohustuse seadmine loob kohalikule filmitööstusele uusi arenguvõimalusi ja sünergiat, mida

ainuüksi riikliku rahastuse kasvuga ei saavutata. Samuti jääb püsima rahvusvaheliste

voogedastusplatvormide võrdlemisi ühekülgne programmivalik ja säilib nende põhimõtteline

konkurentsieelis olukorras, kus erinevalt kohalikul turul tegutsevatest telekanalitest ei ole

voogedastajatel kohustust panustada Eesti sisu tootmisse.

Olemasoleva olukorra säilitamine ei paranda audiovisuaaltootmise olukorda Eestis mitmetel

ülaltoodud põhjustel ning seab kohalikud sisutootjad rahvusvahelisel turul ebavõrdsesse

olukorda eelkõige piiratud tootmiseelarvete tõttu. Status quo püsimisel kahaneb edaspidi Eesti

audiovisuaalsisu eksport ning pidurduvad audiovisuaalkeskkonna areng ja mitmekesistumine.

Samuti jääb püsima eelpool viidatud voogedastusplatvormide konkurentsieelis telekanalite

suhtes.

9.03.2022. a jõustunud MeeTSi muutmise seadusega jäid AVMSD direktiivi artikli 13 lõiked 2

ja 3 üle võtmata, seega ei lahenda probleeme senise regulatsiooni parem rakendamine. Senine

rahastamise regulatsioon piirdub kultuuriministri 31.12.2018 määrusega nr 25 “Filmikunsti

arendamise, tootmise ja levitamise toetamise tingimused ja kord”6, mis kirjeldab riikliku toetuse

taotlemise ja eraldamise põhimõtteid, kuid ei sea rahastamisega seotud kohustusi või eesmärke.

Määruse täiustamine ei lahenda voogedastajate konkurentsi või piiratud rahastusallikatega

seotud probleeme.

7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest

Mitteregulatiivsed lahendused ei muuda olukorda, kus väikese keele- ja kultuuriruumi toodang

ei pääse rahvusvahelistele voogedastusplatvormidele, sest seal konkureerivad kõrgema

eelarvega filmid ja sarjad. Samas ei panusta need voogedastusplatvormid Eesti turul tegutsedes

kohaliku sisu tootmisse. Avalikkuse teavitamine ega olemasoleva regulatsiooni parem

rakendamine ei mõjuta rahvusvahelisi voogedastusplatvorme hankima rohkem väikeriikides

toodetud sisu. Olemasoleva olukorra säilitamine viib Eesti kultuurilise jälje nõrgenemiseni

rahvusvahelises kultuuripildis ning jätab Eesti sisutootjad kõrvale uute tehnoloogiliste

platvormide kasvuga kaasnevast muutusest tarbijate käitumises ja väärtusahelates. Kohaliku

rahastuse suurendamine on jätkuvalt vajalik, kuid ei ole jätkusuutlik võrreldes turuosaliste

orgaanilisest kasvust tuleneva lisanduva rahastamisega ega asenda seda.

Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda muuta olukorda, kus rahvusvahelistel

voogedastajatel puudub huvi osaleda kultuuriliselt mitmekesise audiovisuaalmeedia sisu

tootmises võrdsetel alustel, ega paranda olukorda võimalikult väikese kuluga riigieelarvele.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023005

6

IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused

8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või

on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega)

Käesoleval ajal on tellitavatele meediateenustele rahalisi kohustusi kehtestanud 15 Euroopa

riiki või regiooni (sh Belgia kolm piirkonda). Neljas riigis on rahaliste kohustuste kehtestamine

arutelude järgus. Rakendatavad mudelid on erinevad ja sõltuvad igas riigis väljakujunenud

sisutootmise rahastusmudelitest ja kultuuripoliitilistest eesmärkidest. Kehtestatud

regulatsioonid on võrdlemisi hiljutised ning avalikke uuringuid tulemuste kohta pole

teadaolevalt tehtud. Eestiga sarnane sõltumatutel tootjatel ja riiklikel toetustel tuginev

audiovisuaalne tootmismudel, kus telekanalid ei investeeri kaasrahastajana märkimisväärselt

kohalikku toodangusse, on teadaolevalt vaid Lätis, kus kohustuste seadmine voogaedastajatele

on arutelude järgus.

Euroopas rakendatakse järgmisi mudeleid:

1. Lõiv (inglise keeles levies) või tasu on otsepanus filmifondi, millega toetatakse

audiovisuaalteoste tootmist. Teenitud tulult arvestatavate lõivude määrad on vahemikus 1%

(Portugal) kuni 5,15% (Prantsusmaa). Voogedastajatele seatakse kohustus teha teenuse

tellijatelt kogutud tasudelt kindlaksmääratud osas makseid kohalikku fondi.

2. Otseinvesteeringu kohustused (inglise keeles direct investment obligation ehk DIO).

Voogedastajatele seatakse kohustus investeerida otse Euroopa audiovisuaaltootjate

projektidesse. Otseinvesteeringu kohustuste määrad (DIO) jäävad vahemikku 1,5% (Kreeka)

kuni 25% (Prantsusmaa). Osa tuludest peab platvorm investeerima kohalikku

audiovisuaaltoodangusse, st filmitootjaks peab olema kohalik sõltumatu tootjafirma

(lisatingimusega, et toodetud teose õigused lähevad tootjafirmale tagasi peale teatud aja

möödumist, ehk tegemist ei ole nn buy-out tehinguga).

Kohustuste suurusjärk on riigiti erinev. Need sõltuvad riikide audiovisuaalturu olukorrast ja

audiovisuaalvaldkonna reguleerimise ajaloost. Direktiiv ei kohusta lõivude määrasid

ühtlustama üle Euroopa Liidu ja liikmesriigid kehtestavad kohustusi vastavalt turuolukorrale.

Ainult fondi tasutavad maksed on kasutusel Saksamaal, Iirimaal, Taanis, Poolas ja Rumeenias

Otseinvesteerimise kohustuste laiendamine piiriülestele teenustele on kasutusel Itaalias ja

Hollandis.

Kõik ülejäänud AVMSD raames voogedastajale kohustusi seadnud riigid kombineerivad

makseid ja/või otseinvesteerimise kohustust: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Šveits, Belgia,

Horvaatia, Kreeka. Tšehhi kogub väikest tasu ainult kohalikelt teenusepakkujatelt.

Vaid vähesed riigid, nt Slovakkia ja Rootsi ei kavatse midagi teha. Kuigi Šveitsil puudub

AVMSD rakendamise kohustus, on riik otsustanud kohandada otseinvesteerimise kohustuse

(4%) meediateenustele kuna kohalik audiovisuaalturg on otseselt seotud Euroopa turuga.

Riikides, kus on traditsiooniliselt madal audiovisuaalvaldkonna reguleerimise praktika,

arutletakse samuti rahaliste kohustuste kehtestamise üle. Voogedastajatele kohustuse seadmine

on plaanis Soomes, Küprosel, Sloveenias ja Lätis. Maailma praktikast kohustas Kanada 2022.

aastal kõiki välismaised voogedastusplatvorme, kaasa arvatud muusika valdkonnas, ja

kasutajate sisu vahendavaid sotsiaalmeediaplatvorme, subsideerima kohalikku filmi,

televisiooni ja muusikat.

7

Mitmetes riikides on otseinvesteeringukohustused täpselt määratletud lisatingimused, et kasu

saaksid eelkõige sõltumatute tootjate poolt toodetud filmid ja audiovisuaaltooted, mis peavad

esilinastuma kinodes või suurtel ekraanidel (festivalidel).

Detailne ülevaade AVMSD rakendamisest Euroopas on leitav andmebaasis

https://avmsd.obs.coe.int/

9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikes 2 toodud kohustuste seadmisel ja

tingimuste väljatöötamisel lähtuti riikide eripäradest. See lahendus on erinevate osapooltega

läbi räägitud, meediateenuste osutajatele tuttav ning on muutunud osaks Euroopa

audiovisuaaltootmise mudelist.

Kui Eesti soovib tellitavatelt meediateenuste osutajatelt saavutada otsest panustamist kohalikku

audiovisuaalsesse ökosüsteemi, tuleb luua regulatsioon, kuidas tellitavate meediateenuste

osutajad panustaksid kohalikku audiovisuaalteoste tootmisesse. See kehtiks nii kohalikele kui

välismaa tellitavatele meediateenuste osutajatele.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 13 lõige 2 võimaldab liikmesriigil seada

audiovisuaalteenuse osutajatele kohustus teha kohaliku audiovisuaaltööstuse arendamiseks

riiklikesse fondidesse osamakseid või otseinvesteeringuid. Osamakse või kohustus arvestatakse

antud sihtliikmesriigi territooriumil tellitud audiovisuaalteenuselt teenitud puhastulult.

Erinevate riikide praktikas arvestatakse osamakseks või otseinvesteeringuks 2-6% antud

territooriumilt teenitud tulult. Väiksemad tellitava teenuse keskkonnad või ettevõtted võib

kohustusest vabastada juhul kui see on audiovisuaalmeedia teenuse käibe, olemuse või teema

tõttu ebaotstarbekas. Kuigi direktiivis on tasu kogumine sõnastatud maksuna riiklikusse fondi,

korraldavad tasu kogumist ja suunavad selle kasutamist riigi poolt määratud rakendusasutused,

tavaliselt filmiagentuurid ja -instituudid.

Mitmete riikide praktikas ei ole nimetatud makset riiklikku fondi käsitletud riigieelarvesse

laekuva maksuna, vaid regulaarselt kogutava tasuna. Tasudest kujuneb arvestuslik fond või

eelarverida, millest rakendusasutus toetab audiovisuaaltootmise projekte. Eestis saab õiguse

tasu arvestada, määrata ja koguda anda filmivaldkonna rakendusasutusele, Sihtasutusele Eesti

Filmi Instituut (riigipoolseid asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium). Vastav

haldusülesanne sätestatakse meediateenuste seaduses ja Kultuuriministeeriumile antakse õigus

sõlmida Sihtasutusega Eesti Filmi Instituut haldusleping. Halduslepingu sõlmimisel teostab

halduslepingu täitmise üle järelevalvet Kultuuriministeerium. Vastav regulatsioon eeldab ka

halduskoostöö seaduse muutmist.

Tasude kogumiseks on võimalik kasutada erinevaid mudeleid.

VARIANT 1, tasu: Audiovisuaalse teenuse osutajale kehtestatakse kohustus tasuda määratud

rakendusasutusele osamakse 5% Eestis teenitud tulult. Meediateenuste seadusega kohustatakse

voogedastusteenuse osutajaid raporteerima kalendriaasta jooksul teenitud tulu, millelt

arvestatakse voogedastaja fondi tasutav makse. Rakendusasutus kogub voogedastajatelt

andmed, vastutab fondi osamaksete kogumise ja aruandluse eest ning eraldab kogutud summad

oma põhitegevuse raames Eesti audiovisuaalse sisu toetamiseks.

8

VARIANT 2, otseinvesteering: Audiovisuaalse teenuse osutajale kehtestatakse kohustus teha

aasta jooksul teatud ulatuses otseinvesteeringud Eesti sõltumatute sisutootjate

audiovisuaalprojektidesse, mille tingimused määratletakse eelnevalt täpsemalt.

Otseinvesteeringu kohustuseks arvestatakse 5% Eestis teenitud tulult. Määratud rakendusasutus

kogub voogedastajatelt andmed tehtud investeeringute kohta ja kontrollib kohustuse täitmist.

VARIANT 3, kombineeritud mudel: Audiovisuaalse teenuse osutajale kehtestatakse

kohustus tasuda määratud rakendusasutusele osamakse 5% Eestis teenitud tulult. Tellitava

audiovisuaalteenuse osutajal on arvestuslikust kohustusest võimalik maha arvata aasta jooksul

kohaliku audiovisuaalsisu toetamiseks tehtud otsesed investeeringud (minimum guarantee,

kaastootmine, litsentsitasud) ning jääk tuleb tasuda fondi. Rakendusasutus kogub

voogedastajatelt andmed, kontrollib tehtud otseinvesteeringuid ja suunab fondi laekunud tasud

kohaliku audiovisuaalsisu tootmisse.

Sõltumata valitud variandist tuleb MeeTSis sätestada detailsem regulatsioon, mis sätestab

maksmise kohustuse ja tasu maksja, tasu määra, selle arvutamise ja tasumise korra, samuti

maksmata tasude sissenõudmise korra ning laekuva raha kasutamise alused. Kui valime teise

või kolmanda variandi, siis tuleb sätestada ka tehtud investeeringute arvestamise alused.

Määratleda tuleb tellitava kuutasulise audiovisuaalteenuse osutaja parameetrid, mis sobivad

Eesti meediaettevõtluskeskkonnaga, et vältida koormust väiksematele spetsialiseeritud

voogedastusplatvormidele. Seaduses tuleb täpsemalt määratleda tellitava audiovisuaalse

teenuse käibe arvestamine, et eristada seda telekanalite edastamisest platvormil.

Lisaks eeltoodule tuleb sätestada seaduse tasandil Kultuuriministeeriumi õigus anda

haldusülesande täitmine halduslepingu alusel rakendusasutusele. Seaduse tasandil tuleb

fikseerida, et mittetasumisel kuulub see nõue täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Alternatiivina saab kaaluda sarnast mehhanismi nagu on rakendatud keskkonnatasude seaduses

tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu (keskkonnahäiringu hüvitamise tasu) puhul7.

Nimetatud tasu menetlemiseks ning sellega seotud keskkonnatasude seadusest tulenevate

maksuhalduri ülesannete täitmiseks antakse Kliimaministeeriumile õigus sõlmida haldusleping

oma valitsemisala sihtasutusega. Sihtasutus täidab maksukorralduse seaduses sätestatud

maksuhalduri ülesandeid keskkonnahäiringu hüvitamise tasu arvutuse kontrollimisel,

tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel. Muid, eelpool nimetamata

maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid täidab Maksu- ja Tolliamet

(sissenõudmine ja sunnivahendite kohaldamine maksukorralduse seaduses sätestatud korras).

Sarnase regulatsiooni kehtestamine eeldaks ka maksukorralduse seaduse muutmist.

Regulatiivsete lahenduste mõjude täpsem analüüs on toodud VTK punktis 11.

10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

õigusega määratud raamid

AVMSD sätestab tervet ELi hõlmavad meediasisustandardid kogu audiovisuaalsele meediale,

nii traditsioonilistele ringhäälinguorganisatsioonidele kui ka tellitavate audiovisuaalmeedia

teenustele. AVMSD annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada rahalisi kohustusi

(otseinvesteeringute või lõivude kujul kohalikele fondidele makstavate summadena)

7 Vt §-d 211-216, § 331, jõust. 1.07.2023: https://www.riigiteataja.ee/akt/105012024002

9

meediateenuste pakkujatele, sealhulgas neile, kes on asutatud teises liikmesriigis, kuid on

suunanud oma teenused esimese riigi publikule.

Eesti õiguses on praegu rakendatud AVMSD artikli 13 miinimumi ehk tellitavate

audiovisuaalteenuste pakkujatele on seatud kohustus tagada oma kataloogis vähemalt 30%

suurune osa Euroopa päritolu teoste jaoks ning tuua kõnealuste teosed esile.

Tagamaks, et Euroopa päritolu teoste edendamisega seotud kohustused ei kahjusta turu arengut,

ning võimaldamaks uute osaliste turule sisenemist, ei tohiks neid nõudeid kohaldada

teenuseosutajate suhtes, kellel ei ole märkimisväärset turuosa. See kehtib eelkõige väikese

käibega ja väikese vaatajaskonnaga teenuseosutajate puhul. Erandid on sõnastatud MeetS § 24

lõikes 3 ning seadust ei kohaldata tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, kes vastab

vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajal on majandusaasta jooksul keskmiselt alla

kümne töötaja ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot, arvestades

mikroettevõtja määratlust Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta;

2) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi

kõigist teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest;

3) tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja pakub temaatilist programmikataloogi, mille

suhtes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamine oleks selgelt ebamõistlik.

Samale kirjeldusele vastavad teenusepakkujad saab välja jätta ka kavandatava rahalise

kohustuse kohaldumisalast.

Käesolev regulatsioon kohandub ainult voogedastusplatvormidelt kogutavale tasule, mida

riigid võivad direktiivi toel seadustega kehtestada. OECD Pillar I konventsiooni kohane

digitaalteenuste maks (nö globaalsete digihiidude maks) on eraldiseisev teema, mida

koordineerib OECD ja mida Eestis haldab Rahandusministeerium. Konventsiooniga ühinevad

riigid lubavad kuni uue maksu jõustumiseni omapoolseid digiteenuste makse mitte kehtestada.

Pillar I konventsiooni kohaselt on tegemist digitaalteenuste maksu või samalaadse meetmega

on juhul, kui on täidetud kõik kolm tingimust:

- maksu määratakse turupõhise kriteeriumi alusel (nt klientide/kasutajate asukoha või

tururiigis teenitud müügitulu järgi);

- maks kohaldub vaid mitteresidentidest ettevõtjatele (kas ettevõtja on mitteresident või

ettevõte kuulub vähemalt 50% ulatuses otse või kaudselt mitteresidentidele). Siin läheb

arvesse nii see, kui õigusakt ise otsesõnu sellise piirangu sätestab kui ka see, kui

praktikas selline tulemus saavutatakse (ehk tegemist on de facto piiranguga kohalike

ettevõtjate kasuks);

- maks on maksulepingu kohaldamisalast väljas.

AVMSD-ga lubatud tasu ei ole käsitletav keelatud digitaalteenuste maksu või samalaadse

meetmega, kui see kehtestatakse samamoodi nii Eesti kui välisriikide ettevõtjatele. Sarnaseid

diskussioone peeti hiljuti ka Taani vastava õigusakti eelnõu väljatöötamisel.

V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus.

11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud

10

11.1. Variant 1, tasu:

Esimese variandi kohaselt peavad tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkujad suunama 5%

aasta jooksul Eestis teenitud tellimustasudelt rakendusasutusele, millel on kompetents toetada

Eesti ja Euroopa päritolu audiovisuaalmeedia teoste tootmist. Eestis on selline kompetents Eesti

Filmi Instituudil. Kohustus kohaldub ettevõtetele, millel on majandusaasta jooksul keskmiselt

kümme või enam töötajat ja mille aasta bilansimaht või aastakäive ületab kahe miljoni euro

piiri.

Selle mudeli eelis on, et toetatavad teosed läbivad Eesti kultuurilise testi ning kohustusest

tulenevate vahendite kasutamine vastab riigi kultuuripoliitika eesmärkidele.

Kavandatav muudatus ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule.

Kavandatav muudatus avaldab mõju majandusele, st teatud valdkonna ettevõtetele, millest

mõned on rahvusvahelised suurettevõtted, ja filmikunsti kui kultuurivaldkonna

jätkusuutlikkusele, mitmekesisusele ja järelkasvule. Muudatusel on positiivne mõju Eesti

audiovisuaalkultuuri arengule, valmivad mitmekesisemad ja kõrgema tootmiskvaliteediga

teosed.

11.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkujad

Sihtrühma suurus: Muudatus puudutab suuremaid kohalikke teenusepakkujaid AS TV Play

Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa Huub), Telia Eesti AS (Inspira+, Telia Play) ning

välismaa turuosalistest Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Viaplay, Apple

TV+ ja Disney+

Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: 5 %-line tasu käibelt on keskmiselt oluline eelkõige

sihtrühma Eesti ettevõtetele, kelle kogu tulu tuleb Eesti territooriumilt. Muudatus on

väheoluline rahvusvahelistele ettevõtetele, kelle tulubaasist moodustab Eesti turg väga väikese

osa.

Muudatuse puuduseks on voogedastajate piiratud äriline kaasamine sisu loomise protsessi.

Eesti audiovisuaalse teenuse pakkujaid võib kaasata toetuste eraldamise üle otsustamisel

rakendusasutuses, kuid mudel ei garanteeri toetuse abil loodavate teoste jõudmist

rahvusvahelistele platvormidele. Kohaliku voogedastaja jaoks ei arvesta mudel teenusepakkuja

poolt kohalikku sisutootmisse juba tehtud investeeringutega ning tegemist on täiendava

kohustusega. Mudel ei motiveeri sisutootmist toetavaid tellitava meediateenuse pakkujaid

kohalike filmide ja seriaalide rahastamist äriliselt jätkama ning võib kokkuvõttes kahandada

tootmise ökosüsteemi mitmekesisust.

11.1.2. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti filmitootmisettevõtted

Sihtrühma suurus: Muudatus mõjutab vähesel määral ja positiivselt Eesti

filmitootmisettevõtteid, mis toetuse saamise korral on võimelised tegema mitmekülgsemaid

projekte ja tõstma tootmise kvaliteeti. Ühe kalendriaasta jooksul võib selliseid ettevõtteid olla

hinnanguliselt 15.

11

Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

Kasvavad Eesti filmitootmisettevõtete käibed ja valdkonna professionaalne tööhõive.

Paranevad Eesti filmi tootmisväärtus, rahvusvaheline konkurentsivõime ning turult teenitav

tulu. Majanduslik mõju ei ole valdkonna kogukäibega võrreldes oluline.

11.1.3. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Kultuuriministeerium või halduslepingu

alusel rakendusasutus (SA Eesti Filmi Instituut)

Sihtrühma suurus: Seadusest tulenev ülesanne on Kultuuriministeeriumil, kellel on võimalik

halduslepinguga ülesanded üle anda. Tasu kogumist hakkab korraldama

Kultuuriministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel Eesti Filmi Instituut, mis ühtlasi jagab

seaduses toodud alustel summad edasi Eesti audiovisuaalprojektidele. Kui kaaluda analoogse

mehhanismi väljatöötamist nagu on sätestatud keskkonnatasude seaduses, on sihtrühm ka

Maksu- ja Tolliamet tasu sissenõudmise ja sunni rakendamise osas.

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele.

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

SA Eesti Filmi Instituut hakkab halduslepingu alusel regulatsiooni rakendama, koguma ja

kontrollima voogedastajate esitatud andmeid, korraldama tasu kogumist ja laekunud vahendite

eraldamist audiovisuaalsisu arendamiseks ja tootmiseks. EFI halduskoormus kasvab teatud

määral, kuid muudatus ei eelda täistöökoha loomist. Täiendava tööjõukulu saab katta laekunud

tasudest. Mõju ei ole oluline.

Kui kaaluda analoogse mehhanismi väljatöötamist nagu on sätestatud keskkonnatasude

seaduses, on sihtrühm ka Maksu- ja Tolliamet tasu sissenõudmise ja sunni rakendamise osas.

Ametnike töökoormus võib suureneda, kuid koormuse suurenemine ei ole tõenäoliselt suur,

arvestades seda, et voogedastajate arv on väike ja tõenäosus sissenõudmiseks samuti väike.

11.1.4. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse tarbija

Sihtrühma suurus: 01.01.2024 seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest. Tellitav kuutasuline

audiovisuaalteenus on enamiku Eesti digitaalse televisiooni teenuse platvormide osa.

Digitelevisiooni platvormidel on minimaalselt 300 000 – 400 000 klienti. Lisaks on

kuutasulised tellitavad platvormid saadaval eraldiseisvana ning Eesti turul on rahvusvahelised

voogedastajad, kelle klientide koguarv ulatub üle 100 000.

Mõju valdkond: haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

Kogutavatest tasudest toetatakse Eesti audiovisuaaltoodangut. Suureneb tehtavate filmide ja

sarjade arv, paraneb tootmiskvaliteet ning loodav sisus jõuab erinevamate sihtgruppideni,

osaliselt ka samadel voogedastustplatvormide kaudu. Mõju on oluline kultuuriliselt, kuid

väheoluline voogedastusplatvormidel kättesaadavate nimetuste hulka arvestades.

11.2. Variant 2, otseinvesteering

Kavandatava muudatuse kohaselt peab iga tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkuja

investeerima 5% aasta jooksul Eestis teenitud tellimustasude summast Eesti filmitootjate

audiovisuaalprojektidesse. Eesti filmitootja on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik

või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on filmide tootmine

12

ning kellele kuuluvad või on litsentseeritud audiovisuaalse teose autorite varalised

autoriõigused.

Investeerimise kohustus kohandub ettevõtetele, millel on majandusaasta jooksul keskmiselt

kümme või enam töötajat ja mille aasta bilansimaht või aastakäive ületab kahe miljoni euro

piiri.

Meediateenuste seadusega kohustatakse voogedastusteenuse osutajaid raporteerima aasta

jooksul teoste edastamisest teenitud tulu, millelt arvestatakse tellitava meediateenuse pakkuja

investeerimiskohustus. Voogedastaja annab üle ka andmed Eesti filmitootjate projektidesse

tehtud investeeringute kohta. Eesti ja Euroopa filmitootmise kompetentsi omav rakendusasutus

kontrollib andmeid ning juhul kui investeerimiskohustus on täitmata, lisab arvestuslikult

puuduoleva summa järgneva aasta investeerimiskohustusele. Investeeringuna lähevad arvesse

Eesti filmitootjate filmide ja sarjade tegemiseks tehtud investeeringud, nende toodangu

litsentside ostud juhul kui filmid ei ole vanemad kui 5 aastat, ja TVOD (transactional video on

demand, tavaliselt paari päeva jooksul tasu eest vaadatav teos) teenuselt tootjatele makstud

tasud.

Kavandatav muudatus ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule.

Kavandatav muudatus avaldab mõju majandusele, st teatud valdkonna ettevõtetele, millest

mõned on hargmaised suurettevõtted, ja filmikunsti kui kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele,

mitmekesisusele ja järelkasvule. Muudatusel on positiivne mõju Eesti audiovisuaalkultuuri

arengule, valmivad mitmekesisemad ja kõrgema tootmiskvaliteediga teosed.

11.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkujad

Sihtrühma suurus: Muudatus puudutab suuremaid kohalikke teenusepakkujaid AS TV Play

Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa Huub), Telia Eesti AS (Inspira+, Telia Play) ning

välismaa turuosalistest Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Viaplay, Apple

TV+ ja Disney+

Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Kohustus investeerida 5% aasta jooksul Eestis

teenitud tellimustasude summast audiovisuaalprojektidesse on keskmiselt oluline eelkõige

sihtrühma Eesti voogedastusettevõtetele, kelle kogu tulu tuleb Eesti territooriumilt. Enamik

Eestis registreeritud teenusepakkujaid rahastavad Eesti audiovisuaaltootmist, kuid suurusjärgud

ei ole teada. Võimalik, et mõnele Eesti tellitava meediateenuse pakkujale tekib täiendav

kohustus. Eesti voogedastusplatvormidega suhtlevad tootjad rahastuse otsinguil ka praegu ja

tootjatel tekib suurem kindlus voogedastajatega koostöö arendamisel. Rahvusvahelised

voogedastajad Eesti projekte ei toeta ning muudatuse eesmärk on kohustada neid seda tegema.

Mõjult jääb muudatus rahvusvahelistele ettevõtetele vähe oluliseks, sest nende tulubaasist

moodustab Eesti turg väga väikese osa. Mõju audiovisuaalsisu tootjatele on positiivselt oluline,

kuivõrd paranevad rahastamisvõimalused ja ligipääs rahvusvahelisele turule, lähtudes ärilisest

eeldusest, et platvormid soovivad sisu näitamisega tulu teenida.

Muudatuse eeliseks on, et tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkuja saab toetatavaid

projekte valida, need on orgaaniliselt äritegevuse osa ja jõuavad platvormidel laiema publikuni.

Tõenäoliselt aitab see mudel litsentsiostude näol kaasa juba valminud edukate teoste laiemale

13

jõudmisele rahvusvahelistele platvormidele. Kuivõrd need valikud lähtuvad eelkõige

ärihuvidest, ei toeta otseinvesteeringud suure tõenäosusega Eesti kultuurile oluliste teoste

tootmist või levitamist. Et igale rahvusvahelisele voogedastajale tekkiv otseinvesteerimise

kohustus on võrreldes filmi või sarja tootmiseks vajaliku eelarvega väike, ei toeta

otseinvesteeringu kohustus aga tingimata uute Eesti teoste tegemist. Kui esimese regulatiivse

lahenduse puhul on lõivu kehtestamisel rakendusasutusel pädevus hinnata ja toetada ka

kultuuriliselt keerukamaid projekte, siis otseinvesteeringu mudel ei taga kultuurilist

mitmekesisust ja uuenduslikkust.

11.2.2. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti filmitootmisettevõtted

Sihtrühma suurus: Muudatus mõjutab vähesel määral ja positiivselt Eesti

filmitootmisettevõtteid. Voogedastajate osalus projektides suureneb, kasvavad tootmise

kvaliteet ja teoste vaatajaskond platvormidel. Ühe kalendriaasta jooksul võib selliseid

ettevõtteid olla hinnanguliselt 15.

Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

Kasvavad Eesti filmitootmisettevõtete käibed ja valdkonna professionaalne tööhõive.

Paranevad Eesti filmi tootmisväärtus, rahvusvaheline konkurentsivõime ning turult teenitav

tulu. Majanduslik mõju ei ole valdkonna kogukäibega võrreldes oluline.

11.2.3. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Kultuuriministeerium või halduslepingu

alusel rakendusasutus (SA Eesti Filmi Instituut)

Sihtrühma suurus: Seadusest tulenev ülesanne on Kultuuriministeeriumil, kellel on võimalik

halduslepinguga ülesanded üle anda. Otseinvesteerimine kohustuse täitmist hakkab

monitoorima Kultuuriministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel Eesti Filmi Instituut.

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele.

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

EFI kogub ja kontrollib kord aastas voogedastajate esitatud andmeid ning jälgib kohustuse

täitmist. EFI halduskoormus kasvab teatud määral, kuid muudatus ei eelda täistöökoha loomist.

Täiendava tööjõukulu saab katta laekunud tasudest. Mõju ei ole oluline.

11.2.4. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse tarbija

Sihtrühma suurus: Tellitav kuutasuline audiovisuaalteenus on enamiku Eesti digitaalse

televisiooni teenuse platvormide osa. Digitelevisiooni platvormidel on minimaalselt 300 000 –

400 000 klienti. Lisaks on kuutasulised tellitavad platvormid saadaval eraldiseisvana ning Eesti

turul on rahvusvahelised voogedastajad, kelle klientide koguarv ulatub üle 100 000.

Mõju valdkond: haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

Kogutavatest tasudest toetatakse Eesti audiovisuaaltoodangut. Suureneb tehtavate filmide ja

sarjade arv, paraneb tootmiskvaliteet ning loodav sisus jõuab erinevamate sihtgruppideni,

osaliselt ka samadel voogedastustplatvormide kaudu. Mõju on oluline kultuuriliselt, kuid

väheoluline voogedastusplatvormidel kättesaadavate nimetuste hulka arvestades.

11.3. Variant 3 (kombineeritud mudel)

14

Kavandatava muudatuse kohaselt peavad tellitava audiovisuaalmeediateenuse pakkujad

suunama 5% aasta jooksul Eestis teenitud tellimustasudelt rakendusasutusele. Voogedastajatel

on arvestuslikust kohustusest võimalik maha arvata kohalikku sisutootmisse tehtud

otseinvesteeringud. Kohustuse ja investeeringute vahe tuleb tasuda rakendusasutusele, millel

on kompetents toetada Eesti ja Euroopa päritolu audiovisuaalmeedia teoste tootmist. Asutus

kogub voogedastajatelt andmed, kontrollib tehtud otseinvesteeringuid ja suunab laekunud

maksed kohaliku audiovisuaalsisu tootmisse.

Investeerimise kohustus kohandub ettevõtetele, millel on majandusaasta jooksul keskmiselt

kümme või enam töötajat ja mille aasta bilansimaht või aastakäive ületab kahe miljoni euro

piiri.

Kehtestava tasu suurus on 5% aasta jooksul Eestis teenitud tellimustasudelt. Tellitava

audiovisuaalteenuse osutajal on arvestuslikust kohustusest võimalik maha arvata aasta jooksul

kohaliku audiovisuaalsisu toetamiseks tehtud otsesed investeeringud (minimum guarantee,

kaastootmine, ostetud litsentside eest makstud tasud). Investeeringuna Eesti

audiovisuaalsisusse käsitletakse Eesti filmitootja poolt toodetud teoste toetamist. Eesti

filmitootja on Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või äriregistrisse kantud

füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on filmide tootmine ning kellele kuuluvad või

on litsentseeritud audiovisuaalse teose autorite varalised autoriõigused. Kui investeeringute

summa on väiksem kui tekkinud kohustus, tuleb vahe tasuda rakendusasutusele.

Kavandatav muudatus ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule.

Kavandatav muudatus avaldab mõju majandusele, st teatud valdkonna ettevõtetele, ja

filmikunsti kui kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele, mitmekesisusele ja järelkasvule.

Muudatusel on positiivne mõju Eesti audiovisuaalkultuuri arengule, valmivad mitmekesisemad

ja kõrgema tootmiskvaliteediga teosed.

11.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: tellitava audiovisuaalmeedia teenuse pakkujad

Sihtrühma suurus: Muudatus puudutab suuremaid kohalikke teenusepakkujaid AS TV Play

Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa Huub), Telia Eesti AS (Inspira+, Telia Play) ning

välismaa turuosalistest Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Viaplay, Apple

TV+ ja Disney+

Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Mudeli eeliseks on paindlikkus, mis arvestab

voogedastajate erinevate ärimudelite ja tootmispraktikatega. Selle mudeli puhul saavad

voogedastajad ise valida, kas toetavad arendatavaid projekte, ostavad Eesti filmide litsentse või

tasuvad makseid. Eesti voogedastuskeskkondadele on muudatus keskmise olulisusega, ei teki

olulisi täiendavaid kohustusi ning säilib väljakujunenud toetuspraktika kohalike sisutootjate

suhtes. Võimalik on siiski täiendav rahaline koormus ühele teenusepakkujale juhul, kui tema

aastased investeeringud Eesti audiovisuaaltoodangusse osutuvad väiksemaks kui tekkiv

investeerimiskohustus. Rahvusvahelised voogedastajad panustavad kohalikku tootmisse

tõenäoliselt maksetega, aga on motiveeritud tootma ka eelarvemahukamat sarja koostöös Eesti

tootjaga või katma kohustust litsentsiostudega. Muudatus on nende jaoks vähe oluline, kuivõrd

tulubaasist moodustab Eesti turg väga väikese osa.

15

Arvestades rahvusvaheliste sarjade tootmiseelarveid, maksimaalse kohustuse võrdlemisi

väikest summat ja audiovisuaalse ökosüsteemi teisi osi Eestis nagu Film Estonia

tagasimaksemeede, võib muudatus pikemas perspektiivis motiveerida neid panustama

kohalikku sisusse ka suuremal määral.

Tervikuna loob see lahendus eeldused nii kaastootmise kui levi edendamiseks koostöös

rahvusvaheliste voogedastusplatvormidega. Et samal ajal on võimalikud erinevad

toetusmudelid, on maandatud nii lõivu kehtestamisega seotud kui otseinvesteeringutest

tuleneva kultuurilise mitmekesisuse kadumise riskid. Rahvusvahelised voogedastajad on

kohtumistel Kultuuriministeeriumiga rõhutanud, et oluline on süsteemi lihtsus, paindlikkus ja

järjepidevus.

Mõju Eesti audiovisuaalsisu tootjatele on positiivne, kuivõrd paranevad rahastamisvõimalused

ja Eesti audiovisuaalsisu jõudmine rahvusvahelisele turule. Eesti voogedastusplatvormidega

suheldakse rahastuse otsinguil ka praegu ja tootjatel tekib suurem kindlus voogedastajatega

koostöö arendamisel.

Kultuuriministeerium eelistab nimetatud mudelit. Arvestades Eesti audiovisuaalteoste turu

olukorda, kus tegutsevad nii väike-ettevõtjad, avaliku sektori organisatsioonid kui

rahvusvahelised suurettevõtted, ning turutõrget Eesti audiovisuaalteoste loomisel, annab

parima tulemuse kahe lahenduse paindlik kombineerimine.

11.3.2. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti filmitootmisettevõtted

Sihtrühma suurus: Muudatus mõjutab vähesel määral ja positiivselt Eesti

filmitootmisettevõtteid. Filmitootjatel on võimalus pöörduda suurema turupotsentsiaaliga

projektide rahastamiseks voogedastajate poole ning samal ajal leida täiendavat rahastamist

kultuuriliselt mitmekülgsematele projektidele. Kasvavad tootmise kvaliteet, teoste

mitmekesisus ja vaatajaskond platvormidel. Ühe kalendriaasta jooksul võib selliseid ettevõtteid

olla hinnanguliselt 15.

Mõju valdkond: mõju majandusele (mõju ettevõtlusele)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

Kasvavad Eesti filmitootmisettevõtete käibed ja valdkonna professionaalne tööhõive.

Paranevad Eesti filmi tootmisväärtus, rahvusvaheline konkurentsivõime ning turult teenitav

tulu. Majanduslik mõju ei ole valdkonna kogukäibega võrreldes oluline.

11.3.3. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Kultuuriministeerium või halduslepingu

alusel rakendusasutus (SA Eesti Filmi Instituut)

Sihtrühma suurus: Seadusest tulenev ülesanne on Kultuuriministeeriumil, kellel on võimalik

halduslepinguga ülesanded üle anda. Investeerimiskohustuse täitmist ja tasu kogumist hakkab

korraldama Kultuuriministeeriumiga sõlmitava halduslepingu alusel Eesti Filmi Instituut, mis

ühtlasi jagab lisandunud summa toetustena Eesti audiovisuaalprojektidele.

Kui kaaluda analoogse mehhanismi väljatöötamist nagu on sätestatud keskkonnatasude

seaduses, on sihtrühm ka Maksu- ja Tolliamet tasu sissenõudmise ja sunni rakendamise osas.

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele.

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

16

EFI hakkab regulatsiooni rakendama, koguma ja kontrollima voogedastajate esitatud andmeid

teenitud tulu ja investeeringute kohta, korraldama tasu kogumist ja laekunud vahendite

eraldamist toetusena audiovisuaalsisu arendamiseks ja tootmiseks. EFI halduskoormus kasvab

teatud määral, kuid muudatus ei eelda täistöökoha loomist. Täiendava tööjõukulu saab katta

laekunud tasudest. Mõju ei ole oluline.

Kui kaaluda analoogse mehhanismi väljatöötamist nagu on sätestatud keskkonnatasude

seaduses, on sihtrühm ka Maksu- ja Tolliamet tasu sissenõudmise ja sunni rakendamise osas.

Ametnike töökoormus võib suureneda, kuid koormuse suurenemine ei ole tõenäoliselt suur,

arvestades seda, et voogedastajate arv on väike ja tõenäosus sissenõudmiseks samuti väike.

11.3.4. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse tarbija

Sihtrühma suurus: Tellitav kuutasuline audiovisuaalteenus on enamiku Eesti digitaalse

televisiooni teenuse platvormide osa. Digitelevisiooni platvormidel on minimaalselt 300 000 –

400 000 klienti. Lisaks on kuutasulised tellitavad platvormid saadaval eraldiseisvana ning Eesti

turul on rahvusvahelised voogedastajad, kelle klientide koguarv ulatub üle 100 000.

Mõju valdkond: haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)

Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta:

Kogutavatest tasudest toetatakse Eesti audiovisuaaltoodangut. Suureneb tehtavate filmide ja

sarjade arv, paraneb tootmiskvaliteet ning loodav sisus jõuab erinevamate sihtgruppideni,

osaliselt ka samadel voogedastustplatvormide kaudu. Mõju on oluline kultuuriliselt, kuid

väheoluline voogedastusplatvormidel kättesaadavate nimetuste hulka arvestades.

12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Puudutatud ettevõtete arv Eestis oleks kokku alla kümne, sest välistada saab ettevõtted, kellel

on alla kümne töötaja või ettevõtte aastakäive ei ületa kahte miljonit eurot ning tellitava

audiovisuaalmeedia teenuse keskmine kasutajate hulk aastas jääb alla ühe protsendi kõigist

teenuse sihtriigi tellitavate audiovisuaalmeedia teenuste kasutajatest.

Halduskoormuse kasv puudutatud osapooltele on väike. Platvormidele seatakse kohustus

deklareerida nt iga kalendriaasta lõpu seisuga Eesti klientide arvu ja käibe, tellitava

audiovisuaalteenuse vahendusel kättesaadavate Eesti teoste eest tasutud litsentsitasud ja neisse

tehtud investeeringud. Voogedastusteenuse pakkujad jälgivad neid näitajaid igapäevase

majandustegevuse raames. Üldjoontes samu andmeid juba esitatakse detailsemalt ja

konfidentsiaalselt Eesti Autorite Ühingule. Täiendavat infosüsteemi ei ole vaja arendada ja

infovahetus toimuks e-kirja teel määratud rakendusasutusega.

Teenusepakkujad deklareerivad ja täidavad oma rahalisi kohustusi õigeaegselt. Teatud riikides

teevad fondid koostööd riiklike maksuametitega, et kontrollida kohustuse täitmist.

Otseinvesteeringukohustuste osas vahetavad audiovisuaalvaldkonna reguleerivad asutused

teavet ERGA raames.

Haldusülesannet täidaks Eesti Filmi Sihtasutus. Sihtasutuse töökoormus suureneb, kui vajadus

luua täiendavaid töökohti esialgsel hinnangul puudub.

13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud

ja tulud

17

Uuringufirma Ampere Analytics hinnangul oli teistes riikides registreeritud platvormide

puhastulu (net revenue) Eestis 2022. aastal 18,4 miljonit eurot, ning kuni 2025. aastani

ennustatakse jätkuvat kasvu vahemikus 38%–13%. Puhastulu sisaldab mitmete

teenusepakkujate puhul ka samasse teenusesse paketeeritud lineaarseid telekanaleid, ning

täpsem voogedastusest laekuda võiv summa võib moodustada 65–75% Eestis teenitud

puhastulust. Sõltuvalt Eesti voogedastajate senisest osalusest filmide ja sarjade tootmisse, mis

ei ole teada, võib Eesti audiovisuaaltootmisse lisanduva panuse väärtuseks hinnata 700 000 –

1 200 000 eurot aastas.

14. Edasine mõjude analüüs

Põhjalikku mõjuanalüüsi praegu VTK-s toodud analüüsi põhjal ei koostata.

VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava

15. Valitav lahendus

Esialgseid eesmärke arvestades täidab AVMSD mõtet Eesti filmitööstuse ökosüsteemile

kohandades kõige paremini kavandatav muudatus 3, mis kombineerib tasu ja

investeerimiskohustust, ning maandab erinevatest mudelitest tulenevaid riske, tagades

piisava otsusevabaduse ka puudutatud osapooltele.

15.1. Töötatakse välja uus

tervikseadus

Ei

15.2. Muudatused tehakse senise

seaduse struktuuris

Jah

15.3 Selgitus Muudatuse maht ei eelda uue tervikseaduse väljatöötamist.

16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid

Meediateenuste seadus, lisaks halduskoostöö seadus haldusülesande andmise

reguleerimiseks ning kaaluda tuleb ka maksukorralduse seaduse muutmist

17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse

VTK esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning arvamuse

avaldamiseks kohalikele teenusepakkujatele AS Go3 Baltics (go3.tv), Elisa Eesti AS (Elisa

Huub), Telia Eesti AS (Inspira+, Telia Play). Eesti Filmitööstuse Klastrile ning välismaa

turuosalistele Netflix (Holland) ja Amazon Prime Video (Saksamaa), Viaplay, Apple TV+ ja

Disney+.

VTK esitatakse teadmiseks Riigikogu kultuurikomisjonile.

Edasine kaasamine otsustatakse VTK kohta saabuva tagasiside põhjal.

18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg

Põhjalikku mõjuanalüüsi ei planeerita.

19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3)

valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui

järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon)

20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja

kooskõlastamise aeg:

september 2024

21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Suvi 2025

18

22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Karlo Funk, KUM kunstide

osakonna audiovisuaal- ja

digikultuuri nõunik

([email protected], 5648

5966);

Siiri Pelisaar, KUM õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik

([email protected], 628

2225)

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected] 29.05.2024 nr 1-12/667-1

Meediateenuste seaduse muutmise

seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise

seaduse väljatöötamiskavatsuse. Ootame Teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Justiitsministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Riigikogu Kultuurikomisjon

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

AS Go3 Baltics

Elisa Eesti AS

Telia Eesti AS

"Mittetulundusühing Eesti Filmitööstuse Klaster"

Netflix International

Amazon Prime Video

Disney Streaming

Karlo Funk [email protected]

Siiri Pelisaar [email protected]