Kiri

Justiitsministeerium
[email protected]

Selgitustaotlus
1.Eesti Vabariigi täidesaatvat võimu esindavate jõustruktuuride tegevust analüüsides ja avalikult esitatud teabe valguses on aru saada, et nendes struktuurides esineb karistusõigusliku menetluse osas kaks vastandlikku tegevuspraktikat.
1.1.Esimene nendest on selline praktika, milles kasutatakse seadusenorme selleks, et kriminaalmenetlus alustada ja käsitleda õigusnorme nii, et kriminaalmenetluse alustamine paistaks õige, lubatud ning vajalik.
1.2.Teine on selline praktika, milles kasutatakse esimese praktikaga samu seadusnorme selliselt, et kriminaalmenetlust alustada ei tohi või puudub alustamise alus, ei nähtu süütegu, et kriminaalmenetluses ei pea uurima avaldaja väiteid, avaldaja peab ise esitama tõendid, jne. ning tekitatakse arusaam, et kriminaalmenetluse mittealustamine paistaks õige ning alustamine on mittelubatud või lausa keelatud.
2.Selline olukord viitab selgelt asjaolule, et jõustruktuurides töötavad õigustatud ja kohustatud isikud saavad subjektiivselt otsustada milliste asjade ja kelle suhtes kriminaalmenetlust alustatakse ning milliste asjade ja milliste isikute suhtes kriminaalmenetlust ei alustata.
3.Sellise tegevuspraktika osas nagu alustamise või mittealustamise vastu ei ole kannatanul ega kahtlustataval õiguslikult enam võimalik midagi ette võtta isegi kui kirjutatud seadusenormid isiku õiguseid selles osas võimaldavad ei ole praktikas seda õigust realiseerida võimalik.
4.Kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise otsuse teinud ametiisikul puudub sellise alustamise või mittealustamisega seotut tegevuse osas vastutus ning mis saab menetlusaluse isiku õigustest edasi seda jõustruktuuride esindajaid enam ei huvita ning huvitab üksnes see, et see menetlusalune isik tunnistaks süüd ja läheks kokkuleppele, siis saab kergema karistuse.
4.1.Sellise tegevusega on kaasa läinud ka kohtud ning on kohtud on avalikult välja öelnud, et nad ei ole kohtuprotsessis erapooletud vaid pooldavad kohtuvälise menetleja ja prokuröri tegevusi ning nõustuvad nendega.
4.2.Kui isik soovib ikkagi oma õiguseid kaitsta siis on see äärmiselt kallis ja ainult valitud õigusabi osutajad on võimelised isikuid sellisest olukorrast võitjana välja tooma. Samas ei suuda juriidiliselt sama võimekusega teised õigusabi osutajad oma kliente olukordadest võitjana välja tooma. Millega seda põhjendatakse?
5.Näiteks: Kui mingi rahapesu süüdistuse kriminaalasjas tehakse isiku elukoha läbiotsimine siis läbiotsimise määruses tuleb ära märkida mida läbiotsimisega leida soovitakse ja otsitavad asjad peavad seostuma kriminaalasjaga sest isik peab enne läbiotsimise alustamist teadma mis kriminaalasja raames läbiotsimine teostatakse ja mida otsitakse, sest omab menetluslikult õigust läbiotsitavad asjad ise vabatahtlikult välja anda. Kui läbiotsimise määrus on puudulik ja ebamäärane siis läbiotsimise luba anda ei tohi kuid seda tehakse.
5.1.EHK kui läbiotsimise eesmärk on rahapesu asjas leida sularaha siis isik saab ise kõik sularaha välja anda. Kui läbiotsijad kahtlustavad, et isik ei andnud kõike sularaha välja siis toimub läbiotsimine. Kui läbiotsimise käigus leitakse veel midagi „näiteks narkootikume“ ja see ei olnud läbiotsimise määruse esemeks kuid kui narkootikume siiski leiti ei ole see tõendina kasutatav uue eraldiseisva kriminaalasja alustamiseks ehk tegemist on ebaseaduslikult saadud tõendiga.
5.2.Selline olukord kohtueelses uurimises on karistusõiguse mõttes läbikukkumine ja isikut vastutusele võtta ei saa. Kas karistusõiguslikud menetlusnormid on menetluse läbiviijate poolele siduvad või on need nii ja naa tõlgendatavad?
II. Väärteomenetlusest
KaRS § § 23.   Väärteo toimepanemine
  Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine.
VTMS § 32.   Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld
  (1) Väärteomenetluses on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga.
  (2) Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud.
*EHK kui inimene istub parklasse pargitud autos juhikohal ja auto mootor töötab põhjusel, et väljas on külm siis kas tegemist on joobes juhtimisega või millega on siis tegemist?
**Kas selline autos töötava mootoriga juhi kohal istumine ja seal alkoholi tarvitamine on karistatav?
*EHK kui politsei asub kiiruse ületamise eest juhte karistama eelnevalt märgistamata teisaldatava kiiruskaameraga saadud mõõtetulemusest lähtuvalt siis kas see on väätreomenetluslikult ja karistusõiguslikult lubatud või on tegemist tõendi saamine jälitustoiminguga?
**Kas selline märgistamata kiiruse ületamise mõõtetulemus on väärteo isiku karistamisel tõendina kasutatav ning kas selliselt saadud mõõtetulemusest lähtuvalt saab väärteomenetluses isikut karistada?
KaRS § 316.   Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine
  (1) Tõendi kõrvaldamise või kunstliku loomise eest eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.
  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
*Väärteomenetluses on varjatud tegevusega saadud rikkumise tuvastamise tõend ja selle alusel isiku karistamine on käsitletav kui tõendi kunstliku loomisega, et isikut karistada.
III. Menetlusalusele isikule tagatud kaitseõiguse piiramine
VTMS § 331.   Tunnistaja esindaja keeld
  Ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
*Sellele paragrahvile viidates on kohtuväline menetleja keelanud tunnistaja ülekuulamisel tema kaitsja osalemise.
**Kas selliselt on kaitseõiguse teostamist piiratud või millega on tegemist?
*Samas esineb juhtumeid kus menetlusaluse isiku poolt kohale kutsutud isikul ei võimaldata kaitsealusele õigusabi anda.
**Toimub füüsiline tegevus, et kaitsja ei saaks oma kliendi juurde minna.
IV. 1.Palun selgitage kirjeldatud olukordi ja tegevusi ning nende tegevuste vastavust õiguspraktikas isikute menetlusse allutamisel ja karistamisel või kas kaitseõigust piiratakse?
2.Palun selgitage kas ülaltoodud asjaolud on teada või puudub selle kohta teave?
3.Palun selgitage kas on plaanis midagi ette võtta või ei nähta kirjeldatud tegevuste osas probleemi?
4.Kas karistusõiguslikult toimub Eestis kui õigusriigis karistuse määramine menetluse all olevast isikust lähtuvalt või kohtuvälise menetleja isikust või prokuröri isikust lähtuvalt või kohtuniku isikust lähtuvalt?

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Siir
Jurist, õigusteaduse magister

Justiitsministeerium
[email protected]

Selgitustaotlus
1.Eesti Vabariigi täidesaatvat võimu esindavate jõustruktuuride tegevust analüüsides ja avalikult esitatud teabe valguses on aru saada, et nendes struktuurides esineb karistusõigusliku menetluse osas kaks vastandlikku tegevuspraktikat.
1.1.Esimene nendest on selline praktika, milles kasutatakse seadusenorme selleks, et kriminaalmenetlus alustada ja käsitleda õigusnorme nii, et kriminaalmenetluse alustamine paistaks õige, lubatud ning vajalik.
1.2.Teine on selline praktika, milles kasutatakse esimese praktikaga samu seadusnorme selliselt, et kriminaalmenetlust alustada ei tohi või puudub alustamise alus, ei nähtu süütegu, et kriminaalmenetluses ei pea uurima avaldaja väiteid, avaldaja peab ise esitama tõendid, jne. ning tekitatakse arusaam, et kriminaalmenetluse mittealustamine paistaks õige ning alustamine on mittelubatud või lausa keelatud.
2.Selline olukord viitab selgelt asjaolule, et jõustruktuurides töötavad õigustatud ja kohustatud isikud saavad subjektiivselt otsustada milliste asjade ja kelle suhtes kriminaalmenetlust alustatakse ning milliste asjade ja milliste isikute suhtes kriminaalmenetlust ei alustata.
3.Sellise tegevuspraktika osas nagu alustamise või mittealustamise vastu ei ole kannatanul ega kahtlustataval õiguslikult enam võimalik midagi ette võtta isegi kui kirjutatud seadusenormid isiku õiguseid selles osas võimaldavad ei ole praktikas seda õigust realiseerida võimalik.
4.Kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise otsuse teinud ametiisikul puudub sellise alustamise või mittealustamisega seotut tegevuse osas vastutus ning mis saab menetlusaluse isiku õigustest edasi seda jõustruktuuride esindajaid enam ei huvita ning huvitab üksnes see, et see menetlusalune isik tunnistaks süüd ja läheks kokkuleppele, siis saab kergema karistuse.
4.1.Sellise tegevusega on kaasa läinud ka kohtud ning on kohtud on avalikult välja öelnud, et nad ei ole kohtuprotsessis erapooletud vaid pooldavad kohtuvälise menetleja ja prokuröri tegevusi ning nõustuvad nendega.
4.2.Kui isik soovib ikkagi oma õiguseid kaitsta siis on see äärmiselt kallis ja ainult valitud õigusabi osutajad on võimelised isikuid sellisest olukorrast võitjana välja tooma. Samas ei suuda juriidiliselt sama võimekusega teised õigusabi osutajad oma kliente olukordadest võitjana välja tooma. Millega seda põhjendatakse?
5.Näiteks: Kui mingi rahapesu süüdistuse kriminaalasjas tehakse isiku elukoha läbiotsimine siis läbiotsimise määruses tuleb ära märkida mida läbiotsimisega leida soovitakse ja otsitavad asjad peavad seostuma kriminaalasjaga sest isik peab enne läbiotsimise alustamist teadma mis kriminaalasja raames läbiotsimine teostatakse ja mida otsitakse, sest omab menetluslikult õigust läbiotsitavad asjad ise vabatahtlikult välja anda. Kui läbiotsimise määrus on puudulik ja ebamäärane siis läbiotsimise luba anda ei tohi kuid seda tehakse.
5.1.EHK kui läbiotsimise eesmärk on rahapesu asjas leida sularaha siis isik saab ise kõik sularaha välja anda. Kui läbiotsijad kahtlustavad, et isik ei andnud kõike sularaha välja siis toimub läbiotsimine. Kui läbiotsimise käigus leitakse veel midagi „näiteks narkootikume“ ja see ei olnud läbiotsimise määruse esemeks kuid kui narkootikume siiski leiti ei ole see tõendina kasutatav uue eraldiseisva kriminaalasja alustamiseks ehk tegemist on ebaseaduslikult saadud tõendiga.
5.2.Selline olukord kohtueelses uurimises on karistusõiguse mõttes läbikukkumine ja isikut vastutusele võtta ei saa. Kas karistusõiguslikud menetlusnormid on menetluse läbiviijate poolele siduvad või on need nii ja naa tõlgendatavad?
II. Väärteomenetlusest
KaRS § § 23.   Väärteo toimepanemine
  Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine.
VTMS § 32.   Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld
  (1) Väärteomenetluses on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga.
  (2) Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud.
*EHK kui inimene istub parklasse pargitud autos juhikohal ja auto mootor töötab põhjusel, et väljas on külm siis kas tegemist on joobes juhtimisega või millega on siis tegemist?
**Kas selline autos töötava mootoriga juhi kohal istumine ja seal alkoholi tarvitamine on karistatav?
*EHK kui politsei asub kiiruse ületamise eest juhte karistama eelnevalt märgistamata teisaldatava kiiruskaameraga saadud mõõtetulemusest lähtuvalt siis kas see on väätreomenetluslikult ja karistusõiguslikult lubatud või on tegemist tõendi saamine jälitustoiminguga?
**Kas selline märgistamata kiiruse ületamise mõõtetulemus on väärteo isiku karistamisel tõendina kasutatav ning kas selliselt saadud mõõtetulemusest lähtuvalt saab väärteomenetluses isikut karistada?
KaRS § 316.   Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine
  (1) Tõendi kõrvaldamise või kunstliku loomise eest eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.
  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
[RT I, 23.12.2014, 14 - jõust. 01.01.2015]
*Väärteomenetluses on varjatud tegevusega saadud rikkumise tuvastamise tõend ja selle alusel isiku karistamine on käsitletav kui tõendi kunstliku loomisega, et isikut karistada.
III. Menetlusalusele isikule tagatud kaitseõiguse piiramine
VTMS § 331.   Tunnistaja esindaja keeld
  Ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
*Sellele paragrahvile viidates on kohtuväline menetleja keelanud tunnistaja ülekuulamisel tema kaitsja osalemise.
**Kas selliselt on kaitseõiguse teostamist piiratud või millega on tegemist?
*Samas esineb juhtumeid kus menetlusaluse isiku poolt kohale kutsutud isikul ei võimaldata kaitsealusele õigusabi anda.
**Toimub füüsiline tegevus, et kaitsja ei saaks oma kliendi juurde minna.
IV. 1.Palun selgitage kirjeldatud olukordi ja tegevusi ning nende tegevuste vastavust õiguspraktikas isikute menetlusse allutamisel ja karistamisel või kas kaitseõigust piiratakse?
2.Palun selgitage kas ülaltoodud asjaolud on teada või puudub selle kohta teave?
3.Palun selgitage kas on plaanis midagi ette võtta või ei nähta kirjeldatud tegevuste osas probleemi?
4.Kas karistusõiguslikult toimub Eestis kui õigusriigis karistuse määramine menetluse all olevast isikust lähtuvalt või kohtuvälise menetleja isikust või prokuröri isikust lähtuvalt või kohtuniku isikust lähtuvalt?

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aare Siir
Jurist, õigusteaduse magister