Taotlus

Dokumendiregister	Terviseamet
Viit	9.3-4/24/5566-1
Registreeritud	29.05.2024
Sünkroonitud	30.05.2024
Liik	Sissetulev dokument
Funktsioon	9.3 Teenuste terviseohutus
Sari	9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid
Toimik	9.3-4/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Lääne-Harju Vallavalitsus
Vastutaja	Kristina Jaroševitš (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (68763 tm).

Failid

Seisukohtade küsimine KSH mittealgatamise eelnõule_Hintsu-Metsa.asice

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h maakasutus ja kitsendused).pdf

KSH eelhinnang, Hintsu-Metsa, Madise.docx

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine_Madise küla Hintsu-Metsa.rtf

Seisukohtade küsimine KSH mittealgatamise eelnõule_Hintsu-Metsa.pdf

Seletuskiri Hintsu-Metsa DP.pdf

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h maakasutus ja kitsendused).pdf

Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h maakasutus ja kitsendused)

Merlin Kark

Diplom MD 002914

Objekt:

Joonis:

Tellija:

Koostas:

Kontrollis:

Aadress:

Töö nr:

Staadium: Formaat:

Mõõtkava:

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-

Metsa maaüksuse detailplaneering

Hintsu-Metsa, Madise küla,

Lääne-Harju vald, Harju maakond

11.01.2023

EVOX OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

Tel: 5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076

Joonise nr:

1:2000

EX040123

KRUNDIJAOTUS

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 12

13305 m²

6643 m²

6456 m²

7926 m²

6873 m²

5760 m²

3647 m²

175 m²

5895 m²

6122 m²

69304 m²

100 m²

elamumaa

maatulundusmaa

elamumaa

tootmismaa

elamumaa

transpordimaa

maatulundusmaa

tootmismaa

Märkused:

Geodeetiline alusplaan OÜ Reib. A. Adamsoni 26, Tallinn.

Töö nr: TT-6671. Kuupäev: 06.10.2023.a

Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

EHITUSÕIGUSE TABEL

PLANEERITAVAD KRUNDID:

Elamumaa krunte (EE) - 7, kogupindalaga: 49862 m²

Transpordimaa krunte (L) - 1, pindala: 6122 m²

Maatulundusmaa krunte (M) - 2, kogupindalaga: 75947 m²

Tootmismaa krunte (OV, OE) - 2, pindala: 275 m²

KSH eelhinnang, Hintsu-Metsa, Madise.docx

Lääne-Harju vallas Madise külas Hintsu-Metsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Lääne-Harju Vallavalitsus annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:
• Detailplaneeringu algatamise taotlus ja taotlusele lisatud lisamaterjalid,
• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,
• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

1. Kavandatav tegevus
1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Ülle Teiger ja Silver Teiger esitasid Lääne-Harju Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud 22.06.2023 nr 6-2/1468) sooviga algatada detailplaneering Madise külas Hintsu-Metsa katastriüksusel (katastritunnus 43101:001:0063, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeringuala suurus on 13,22 ha.
Planeeringu koostamise eesmärk on katastriüksuse jagamine seitsmeks elamumaa krundiks, kaheks maatulundusmaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuseks, kruntidele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Juurdepääs planeeringualale avalikult teelt on võimalik tagada erateede kaudu, milleks tuleb seada juurdepääsu servituudid tekkivate kruntide omanike kasuks.
Tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, ehitustegevus kavandatakse ehituskeeluvööndist väljaspool.
Planeeringualal ei ole varem kehtestatud ega hetkel menetluses olevaid detailplaneeringuid.
1.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja lähiala
Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Madise külas. Hintsu-Metsa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ameti andmete alusel: haritav maa 854,0 m², looduslik rohumaa 8754,0 m², metsamaa 119855,0 m² ja muu maa 2755,0 m². Planeeritav ala on hoonestamata. Ala on suuremas osas kaetud metsaga. Juurdepääs maa-alale on lõunapoolsest küljest, Rohelepa teelt. Hintsu-Metsa maaüksus on tasase reljeefiga ja langusega põhja suunas, Vasalemma jõe suunas.
Planeeritav ala asub Madise küla keskusest ca 2 km kaugusel. Lähimad kauplused ja teenindusasutused asuvad Paldiski linnas, ca 12 km kaugusel.
Planeeringuga hõlmatav katastriüksus asub Padise valla üldplaneeringu kohaselt elamuehituse reservmaal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringuala piirneb põhjas Kangru (katastritunnus 56202:001:0766), Rehe (katastritunnus 56202:001:0653), Keila metskond 310 (katastritunnus 56202:001:0996), Keila metskond 274 (katastritunnus 29501:009:0500) ja Rehe (katastritunnus 56202:001:0414) maatulundusmaaga, idas Sassi-Metsa (katastritunnus 56202:001:0675) maatulundusmaaga, lõunas Rohelepa (katastritunnus 43101:001:0064) elamumaaga, Rohelepa tee (katastritunnus 43101:001:1817) transpordimaa ning Sassi (katastritunnus 56202:001:0684) ja Vana-Ranniku (katastritunnus 56202:001:0570) maatulundusmaaga ja läänes Kangru-Kalda (katastritunnus (56202:001:0787) maatulundusmaaga.
Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala osaliselt väärtusliku traditsioonilise maastiku alal, seletuskirjas nimetatud algupärase ajastumaastiku nimetusega. Piirkondi, kus eri ajastutest pärinevate kaartide analüüsi põhjal oli säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster. Madise küla kirjeldatakse maakonnaplaneeringus kui suurepärase merevaatega piirkonda Paldiski lahe idakaldal. Otse rannatee veerel, paesel kõrgendikul paikneb ümbruskonna maastikuline dominant – Harju-Madise kirik. Planeeritav ala asub osaliselt rohevõrgustiku koridoris. Rohekoridorid on nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad).
2.2 Padise valla üldplaneering2
Padise valla üldplaneering on kehtestatud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35. Üldplaneeringu kohaselt asub maaüksus elamuehituse reservmaal.

Joonis 1 Väljavõte Padise valla üldplaneeringu kaardist, kus planeeringuala on tähistatud sinise kontuuriga.
2.3 Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering3
Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneering ja keskkonna strateegiline hindamine. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule asub planeeringuala hajaasutuses, juhtotstarvet määratud ei ole. Planeeringuala kattub osaliselt Madise küla algupärase ajastumaastikuga, osaliselt kattub rohevõrgustiku koridoriga.
Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, projektide, kavade jne puhul igal juhul arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Tugialade ja koridoride maakasutamise sihtotstarbe ja üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe muutmine on võimalik vaid juhul, kui on tõestatud, et rohelise võrgustiku toimimine ei saa kahjustatud.
Planeeringualal ei kavandata hoonestust maaüksuse põhja osasse, st hoonestust ei kavandata rohekordori alale.
2.4 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2024-20354
Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 9. Eelneva kohaselt ei ole Madise külas kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala ega selle arendamist.
2.5 Madise külas Kangru-Kalda detailplaneering5
Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 03.05.2022 korraldusega nr 452. Detailplaneering on vastuvõetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 14.11.2023 korraldusega nr 763. Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kuue elamumaa sihtotstarbega krunti ja kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Veevarustus lahendatakse ühise puurkaevuga ja kanalisatsiooni lokaalselt väikepuhasti või kogumismahutiga. Tulekustutuse veevarustuseks tuleb rajada mahuti ja hüdrandiga varustatud veevõtukoht. Sadevete liigvesi immutatakse osaliselt teeäärsel haljasmaa krundil ja osaliselt juhitakse olemasolevate kraavide kaudu planeeringualalt ära.
3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Kuna planeeringualale jäävad Vasalemma hoiu- ja loodusala ning mitme kaitsealuse liigi elupaigad, tuleb detailplaneeringu menetluse käigus kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda KSH eelhinnang tulenevalt PlanS § 124 lg 6, KeHJS § 33 lg 2 p 4, § 6 lg 2 p 22, § lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8.
Eelhinnang koostatakse ja kaalutakse KSH-d lähtudes KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Asjaomaste asutuste seisukohad

KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta on küsitud seisukohta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt ning Terviseametilt. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas oma seisukohad xx kirjaga nr xx, Keskkonnaamet esitas oma seisukohad xx kirjaga nr xx, Terviseamet esitas oma seisukohad xx kirjaga nr xx, Põllumajandus- ja Toiduamet vastas xx kirjaga nr xx-x/xxx.

4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused
Planeeringuala pindala on 13,22 ha. Lääne-Harju vallas Madise külas asuv Hintsu-Metsa kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ameti andmete alusel: haritav maa 854,0 m², looduslik rohumaa 8754,0 m², metsamaa 119 855,0 m² ja muu maa 2755,0 m². Planeeritav ala on hoonestamata.
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetele.
Vastavalt Maa-ameti üleujutusohuga alade kaardirakendusele6 ei jää detailplaneeringuala üleujutusohuga riskipiirkonda.
Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on alal levinud küllastunud turvastunud muld (Go1), korerikas rähkmuld (Kr), väga õhuke madalsoomuld (M'), õhuke madalsoomuld (M"), küllastumata turvastunud muld (GI1), rähksed gleimullad (Gk)7.
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse8 kohaselt puuduvad antud alal ega selle vahetusläheduses maardlad ja arvele võetud maavarad.
Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000)9 andmete kohaselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.
Lähimad registrisse kantud puurkaevud asuvad Rohelepa maaüksusel (PRK0058123) ja Kangru-Jõe maaüksusel (PRK0004897).
Tegevustes tuleb jälgida ettevaatusabinõusid, et mitte kahjustada põhjavett ning mitte avaldada mõju lähedalasuvate puurkaevudele.
Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardile10 asub piirkond kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et oleks võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid.
Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid.
Planeeringuala piirneb põhja osas Vasalemma jõega (VEE1099200). Sellest tulenevalt jääb planeeritavale alale väikeses osas Vasalemma jõe hoiuala (KLO2000007). Tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva Vasalemma loodusalaga (RAH0000038), mis on elupaigaks III kategooria kaitsealuste liikide Cobitis taenia (hink) (KLO9102621), Cottus gobio (võldas) (KLO9102620), Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu) (KLO9200077). Lisaks kuulub Vasalemma jõgi Ruila paisust suubumiseni merre keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kinnitatud nimistusse.
Hintsu-Metsa ja Sassi-Metsa maaüksuste piiril kulgeb Nirgioja kuivenduskraav (maaparandussüsteemi kood 4109920010010).11
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse12 kohaselt jäävad planeeringualale elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd. Samuti Vasalemma jõest tulenevad piirangud ja kitsendused. Planeeringualale jäävad kitsendused on välja toodud joonisel 2.

Joonis 2 Detailplaneeringuala kitsendused (Maa-amet, 2024)

5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju
Planeeringuala asub hajaasustusalal, ei ole hoonestatud. Üldplaneeringu kohaselt on alale ettenähtud elamuehituse reservmaa. Hoonestust ei kavandata maaüksuse põhja osasse, st hoonestust ei kavandata rohekordori ega Vasalemma jõe äärsele alale. Planeeringu eesmärgiks olevate tegevustega kaasnevate mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine.
5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele
Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole hoonete üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub. Planeeritavatele elamualale juurdepääsuks on kavandatud ehitada uus teelõik. Teede lahendusi, täpset asukohta, juurdepääsusid ning kõiki tee elemente täpsustatakse projekteerimise faasis.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad arvele võetud maardlad, siis negatiivne mõju neile puudub.
5.2 Jäätme- ja energiamahukus
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga.

Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Energiakasutus on ehitusperioodil on seotud eeldatavalt eelkõige kütuse kasutamisega (materjalide transport jms). Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse elektrienergiat.

5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus
Vee ja pinnase reostuse mõningane risk kaasneb ehitustöödega ning võimalike ehitusmasinate liikumisega, kui peaks tekkima avariiolukordi. Seda riski on võimalik maandada selgete liikumis- ja käitumisreeglitega ehitusalal, täpsed juhised tuleb välja tuua projekteerimise staadiumis. Samuti on võimalik kuival perioodil ehitustegevusest tingitud tolm. Tolmu leviku vältimiseks tuleb alasid vajadusel niisutada. Kasutusaegselt ei ole näha vee, pinnase või õhusaaste riski, kuna alal ei planeerita keskkonnaohtlikke tegevusi. Seega võib meetmete rakendamisel planeeringuala kasutusaegset mõju pinnase, vee ja välisõhu kvaliteedile lugeda väheoluliseks.
Planeeritav ala piirneb põhjas Vasalemma jõega, Hintsu-Metsa ja Sassi-Metsa maaüksuste piiril kulgeb Nirgioja kuivenduskraav. Samas ei kavandata maaüksuse põhjaosasse ehitustegevust. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi13 järgi asub ala nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Hoonete veevarustus on kavandatud ühise puurkaevuga, reovee lahendus on kavandatud biopuhastitega. Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel immutada.
5.4 Müra ja vibratsioon
Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel.
Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. Mürataseme tõus võib kaasneda hoonetele paigaldatavate ventilatsiooni või kliimaseadmete tõttu, kuid eelhinnangu koostamise ajal puuduvad nende kohta täpsemad andmed.
5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Hoonete rajamisega kaasneb looduslike valgustingimuste muutmine teatud ulatuses. Ehitus- ja kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt hoonetele paigaldatava katuse tüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.
5.6 Visuaalne mõju
Elamuala rajamine võib kaasa tuua visuaalse mõju, kuna senine metsaala saab teistlaadse kasutuse. Detailplaneeringu materjalide kohaselt tuleb olemasolev kõrghaljastus säilitada 50% ulatuses krundi pindalal, kuid sealjuures võib läbi viia valik- ja hooldusraideid. Hoonestus kavandatakse väljapoole rohekoridori.
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, ohtlikkus ja koosmõju
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Vähemolulisemate avariiolukordade tekkimine on võimalik näiteks ettevaatamatusest alal liikumisel või ehitusaegselt. Selle vältimiseks tuleb alal kehtestada liikumise kord ning avariiolukorras käitumise juhised, sh juhised, kuidas tõkestada ja likvideerida keskkonnareostust ja selle levikut. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste lähiümbruses olevate ja kavandatavate tegevustega, samuti ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.
5.8 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000
Hoonestust ei kavandata maaüksuse põhja osasse, st hoonestust ei kavandata rohekordori ega Vasalemma jõe äärsele alale. Sellest lähtudes ei tekitata olulist täiendatavat koormust keskkonnale ja inimeste tervisele ning heaolule. Detailplaneeringu algatamise taotluse lisamaterjalides on näidatud hoonestusala, mille valikul on lähtutud, et see asuks väljaspool looduskaitselisi piiranguid, samuti välditakse rohevõrgustikuala killustamist, kuna hoonetusala on kavandatud väljaspoole rohevõrgustiku ala. Samuti ei kavandata tegevusi Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Vasalemma loodusalale ega selle lähedusse. Seega Natura 2000 alale ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju esinemist ning kavandatava tegevusega ei esine ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele.
5.9 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemise võimalikkust.
5.10 Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus ja pöörduvus, tõenäosus ja aeg
Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda nii ehitamise- kui kasutamise etapis. Ajutise häiringuna esinevad näiteks ehitusaegne müra ja tolm. Samuti on võimalik avariiolukordadest tekkiv ajutine mõju, kuid seda on võimalik leevendada liikluskorralduslike võtete ja avariijuhtumi korral käitumise juhistega. Ehitusperioodil tekkivat mõju keskkonnale on võimalik leevendada selgete käitumisjuhistega ning töökorralduslike võtetega, konkreetsed meetmed tuleb välja töötada projekteerimise staadiumis. Kui hoonete projekteerimise staadiumis arvestatakse ehitusaegsete mõjudega, töötatakse välja leevendusmeetmed ning käitumisjuhised, siis võib ehitusaegset mõju pidada lühiajaliseks. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta olulisel määral keskkonda. Hoonestust ei kavandata maaüksuse põhja osasse, st hoonestust ei kavandata rohekordori ega Vasalemma jõe äärsele alale. Projekteerimise etapis tuleb kirjeldada liiklusohutuse tagamise meetmeid, jäätmekorraldust.
5.11 Mõju piiriülesus
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.
5.12 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Hoonestus kavandatakse väljapoole rohekoridori ja väljapoole Vasalemma jõe äärset ala. Eeldatavalt negatiivseid muudatusi ökosüsteemide toimimises ja elurikkuse säilitamises ei toimu. Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond on maaüksuse vahetud naabrid, kes on siiani harjunud maaüksusel nägema hoonestamata metsamaad. Samas on tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, kuhu on kavandatud elamuehituse reservmaa. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole.
5.13 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tegemist on kahe maaüksuse piires koostatava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas veel strateegilise dokumentiga nagu Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021–2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv, ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.
6. Kokkuvõte
Arvestades antud hetkel teada olevat informatsiooni kavandatava tegevuse mahu, iseloomu ja paiknemise kohta ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;
2) detailplaneeringu materjalidest nähtub, et elamuala ei kavandata maaüksuse põhja osasse, st hoonestust ei kavandata rohekordori ega Vasalemma jõe äärsele alale. Selle valiku tegemisel on lähtutud, et tegevus asuks väljaspool looduskaitselisi piiranguid, samuti välditakse rohevõrgustikuala killustamist. Sellest tulenevalt ei avalda detailplaneeringu realiseerimine negatiivset mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele, rohevõrgustiku toimimine on tagatud;
3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Eelhinnangu koostas:
Kerli Lambing
Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonna juhataja
telefon 5919 9774
e-post [email protected]

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine_Madise küla Hintsu-Metsa.rtf

Eelnõu

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Paldiski xx.xx.2024 nr

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Lääne-Harju Vallavalitsus on algatanud 22.08.2023 korraldusega nr 592 detailplaneeringu Madise külas Hintsu-Metsa katastriüksusel (katastritunnus 43101:001:0063, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeringuala suurus on 13,22 ha.

Planeeringuga hõlmatav katastriüksus asub Padise valla üldplaneeringu kohaselt elamuehituse reservmaal ja detailplaneeringu kohustusega alal. Planeeringuala piirneb põhjas Kangru (katastritunnus 56202:001:0766), Rehe (katastritunnus 56202:001:0653), Keila metskond 310 (katastritunnus 56202:001:0996), Keila metskond 274 (katastritunnus 29501:009:0500) ja Rehe (katastritunnus 56202:001:0414) maatulundusmaaga, idas Sassi-Metsa (katastritunnus 56202:001:0675) maatulundusmaaga, lõunas Rohelepa (katastritunnus 43101:001:0064) elamumaaga, Rohelepa tee (katastritunnus 43101:001:1817) transpordimaa ning Sassi (katastritunnus 56202:001:0684) ja Vana-Ranniku (katastritunnus 56202:001:0570) maatulundusmaaga ja läänes Kangru-Kalda (katastritunnus (56202:001:0787) maatulundusmaaga.

Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel asuvad planeeringualal elektri maakaabelliin ning kitsendustena Vasalemma jõe kaldast ja Vasalemma jõe hoiualast KLO2000007 tingitud kitsendused. Juurdepääs planeeringualale avalikult teelt on võimalik tagada erateede kaudu, milleks tuleb seada juurdepääsu servituudid tekkivate kruntide omanike kasuks.

Planeeringu koostamise eesmärk on katastriüksuse jagamine seitsmeks elamumaa krundiks, kaheks maatulundusmaa, kaheks tootmismaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuseks, kruntidele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja tehnorajatiste kavandamine ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Detailplaneeringuga moodustatakse 7 üksikelamumaa krunti katastriüksuse lõunapoolsel osal. Põhjapoolne osa (pindalaga 69304 m²) mis piirneb Vasalemma jõega jäetakse maatulundusmaaks ja sinna ehitisi ei planeerita. Elamumaa kruntide veevarustus on lahendatud ühise puurkaevu baasil. Kanalisatsioon lahendatakse krundipõhiselt lokaalsete biopuhastitega.

Sadevesi elamukruntide alalt juhitakse rajatavete kraadide kaudu tiiki mida kasutatakse edaspidi tulekustutusvee allikana.

Detailplaneeringu menetluses kaasati Keskkonnaamet arvamuse saamiseks esitatud detailplaneeringu lahendusele. Keskkonnaamet esitas 16.04.2024 kirjaga 6-2/24/8007 arvamuse et Lääne-Harju Vallavalitsus ei ole kaalunud algatamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust ja põhjendanud selle mittealgatamist. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt jääb planeeritavale alale väikeses osas Vasalemma jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv Vasalemma loodusala ning III kategooria kaitsealuste liikide hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaigad. Kuna planeeringualale jäävad Vasalemma jõe hoiu- ja loodusala ning mitme kaitsealuse liigi elupaigad, siis tuleb detailplaneeringu menetluse käigus kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda KSH eelhinnang (PlanS § 124 lg-st 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-st 4, § 6 lg 2 p-st 22, § 6 lg-st 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 15 p-st 8 tulenevalt). Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Lääne-Harju Vallavalitsus on koostanud tulenevalt PlanS § 124 lg 6, KeHJS § 33 lg 2 p 4, § 6 lg 2 p 22, § lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 on kaalunud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust ning KeHJS seaduse § 33 lõiget 6 on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu ja küsinud enne otsustamist kirjaga 6-1/151-11 arvamust Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Terviseametilt ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavalistus (Rae 38, Paldiski linn, 76806).

Keskkonnamõju strateegilises eelhinnangus on kaalutud võimalikke mõjusid KeHJSe § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt ning kuna Hintsu-Metsa detailplaneeringul puudub oluline mõju Vasalemma jõe hoiualale ja kaitstavatele III kategooria liikide elupaikadele

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Lääne-Harju vallas Madise külas Hintsu-Metsa katastriüksuse detailplaneeringul kuna koostatud eelhinnangu (lisa) põhjal detailplaneeringul puudub oluline keskkonnamõju.

2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ja tööpäevadel Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn.

3. Avaldada teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisese kohta 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes Harju Elu ning valla veebilehel.

4. Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonnal teavitada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutust.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Saat (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Anti Pärtel

vallasekretär

Seisukohtade küsimine KSH mittealgatamise eelnõule_Hintsu-Metsa.pdf

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Keskkonnaamet

Kuupäev allkirjas nr 6-1/151-11

Seisukohtade küsimine detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Hintsu-Metsa katastriüksuse detailplaneeringule

Edastame Teile seisukohtade saamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõike 6 ja

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 keskkonnamõju

strateegiline hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu Lääne-Harju vallas Madise külas

Hintsu-Metsa katastriüksuse detailplaneeringule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erki Ruben

abivallavanem

Lisad:

1. Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

2. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine

3. Seletuskiri

4. Põhijoonis

Sama kiri:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Terviseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Ado Pallase

[email protected]

Seletuskiri Hintsu-Metsa DP.pdf

Planeeringu algataja / korraldaja: Lääne-Harju Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Koostaja:

Töö nr: EX040123

Evox OÜ

Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

[email protected]

Mob 53739326

Planeeringu vastutav isik: Merlin Kark

Maastikuarhitekt, diplom MD002914

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa

maaüksuse detailplaneering

Katastritunnus 43101:001:0063

Staadium: detailplaneering

04.01.2023

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

TÖÖ KOOSTAJAD :

Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja

hooldus

• Projekti üldjuhtimine

• Planeerimislahendus

• Maakasutus

Evox OÜ

Maastikuarhitekt-planeerija: Merlin Kark, diplom MD002914

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

SELETUSKIRI

Sisukord 1. Planeeringu koostamise alus ....................................................................................................... 5

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta ..................................... 5

3. Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ............................................................................... 5

5. Planeerimisettepanek .................................................................................................................. 5

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................... 5

5.1 Olemasoleva olukorra analüüs ................................................................................................ 6

5.2 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ............................. 8

6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ..................................................................................... 9

6.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .......................................................................................... 9

6.2 Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................... 10

6.3 Likvideeritavad objektid ............................................................................................................. 11

6.4 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................... 11

6.5 Arhitektuurinõuded ehitistele ..................................................................................................... 12

6.6 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ........................................................................................ 12

6.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................................. 14

7. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 14

7.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 15

7.2 Reoveekanalisatsioon .................................................................................................................. 15

7.3 Sadeveekanalisatsioon ................................................................................................................ 15

7.4 Soojavarustus .............................................................................................................................. 16

7.5 Elektrivarustus ............................................................................................................................ 17

7.6 Telekommunikatsioonivõrk ........................................................................................................ 17

7.7 Tänavavalgustus .......................................................................................................................... 17

8. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus .......................................................................................... 17

9. Keskkonnakaitse abinõud ......................................................................................................... 18

10. Servituudid, kitsendused ........................................................................................................... 19

11. Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 21

12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ......................................... 22

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Lisad

Joonised

Situatsiooniskeem M 1:5000

Kontaktvööndi plaan M 1:500

Tugiplaan M 1:500

Põhijoonis tehnovõrkudega (sh.kitsendused) M 1:500

Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

1. Planeeringu koostamise alus

Käesoleva detailplaneeringu tellijaks on Lääne-Harju Vallavalitsus ja huvitatud isikuks on

eraisik. Detailplaneeringu koostamine Hintsu-Metsa maaüksusele on algatatud Lääne-

Harju Vallavalitsuse 22.08.2023.a korraldusega nr 592 ning kinnitatud

on lähteseisukohad. Käesolev planeering on koostatud üksikelamute ja nende abihoonete

ehitusõiguse määramiseks.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hintsu-Metsa maaüksuse jagamine kruntideks,

ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine,

keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine.

Planeeringualaks on Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa (43101:001:0063)

maaüksus, pindalaga 13,22 ha, maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.

Juurdepääs kinnistule on tagatud Rohelepa teelt.

3. Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Lääne-Harju Vallavolikogu 23.08.2023. a detailplaneeringu algatamise otsus nr 592 ning

otsuse lisa;

• Planeeringu algatamise taotlus (registreeritud 22.06.2023 nr 6-2/1468);

• Padise valla üldplaneering (kehtestatud 25.04.2002 määrusega nr 35);

• Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering (algatatud 25. september 2018otsusega nr 117);

• Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);

• Jt kehtivad õigusaktid ja normid.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜ Reib poolt koostatud Madise küla,

Hintsu-Metsa kinnistu topo-geodeetiline uurimistöö, töö number TT-6671, kuupäev 06.10.2023.a.

5. Planeerimisettepanek

5.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeritav ala asub Lääne-Harju valla keskosas, Pakri lahe vahetus läheduses 11174

Paldiski-Padise maantee ja 11199 Põllküla-Madise maantee vahelisel alal. Planeeringuala

on hoonestamata. Ala on suuremas osas kaetud metsaga. Planeeringuala ümbritsevad

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

metsamaad. (vt. Joonis 1) Planeeringuala lähedases piirkonnas asuv hoonestus on valdavalt

viilkatustega kahekorruselised üksikelamud ning nende abihooned. Lähim bussipeatus

„Vanatoa“ asub ca 1,9 km kaugusel planeeringualast, 11199 Põllküla-Madise maantee

ääres. Planeeritav ala asub Madise küla keskusest ca 2 km kaugusel. Lähimad kauplused ja

teenindusasutused asuvad Paldiski linnas, ca 12 km kaugusel.

Joonis 1. Planeeringuala märgitud punasega. Väljavõte Maa-ameti fotolao lehelt (allikas: Maa-amet)

5.1 Olemasoleva olukorra analüüs

Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Hintsu-Metsa 100%

maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 13,22 ha, millest 11,97 ha on metsamaa, 0,88 ha

looduslik rohumaa, 0,28 ha muu maa ja 0,09 ha haritav maa (vt. Joonis2). Juurdepääs maa-

alale on lõunapoolsest küljest, Rohelepa teelt. Hintsu-Metsa maaüksus on tasase reljeefiga

ja langusega põhja suunas, Vasalemma jõe suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku ca 1.00-9.00. Elamute ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu üldist reljeefi.

Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt

kõrghaljastust. Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

• Vasalemma jõe (VEE1099200) hoiuala KLO2000007;

• Vasalemma jõe kalda ehituskeeluvöönd;

• Vasalemma jõe veekaitsevöönd;

• Vasalemma jõe kalda kaitsevöönd;

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

• Vasalemma jõe kallasrada;

• Nirgoja kraav; Suurküla ÜP-265 eesvoolu kaitsevöönd;

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Cobitis taenia (hink) looduskaitseala

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Ophiogomphus cecilia (rohe-

vesihobu) looduskaitseala

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Cottus gobio (võldas)

looduskaitseala

• Elektri maakaabelliini kaitsevöönd.

Joonis 2. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa-amet)

Planeeritav ala piirneb:

• Põhjast Kangru kinnistuga (56202:001:0766) 100% maatulundusmaa (pindala 6,73 ha s.h.

metsamaa: 2,99 ha, haritav maa: 1,90 ha, looduslik rohumaa: 1,06 ha, õuemaa: 0,64 ha ja

muu maa: 0,14 ha). Kinnistul asuvad elamu, kelder, abihoone ja kuur.

• Põhjast Kangru kinnistuga (56202:001:0653) 100% maatulundusmaa (pindala 17,49 ha s.h.

metsamaa: 11,51 ha, looduslik rohumaa: 2,60 ha, haritav maa: 2,44 ha ja muu maa: 0,94

ha). Kinnistu on hoonestamata.

• Põhjast Rehe kinnistuga (56202:001:0414) 100% maatulundusmaa (pindala 3,35 ha s.h.

metsamaa: 3,28 ha ja muu maa: 0,07 ha). Kinnistu on hoonestamata.

• Põhjast Keila metskond 274 kinnistuga (29501:009:0500) 100% maatulundusmaa (pindala

78,59 ha s.h. metsamaa: 74,45 ha, muu maa: 3,40 ha ja looduslik rohumaa: 0,74 ha).

Kinnistu on hoonestamata

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

• Idast ja lõunast Sassi-Metsa kinnistuga (56202:001:0675) 100% maatulundusmaa (pindala

8,49 ha, s.h. looduslik rohumaa: 2,15 ha², muu maa: 0,64 ha ja metsamaa: 0,38 ha). Kinnistu

on hoonestamata.

• Lõunast Rohelepa kinnistuga (43101:001:0064) 100% elamumaa (pindala 2,25 ha, s.h.

metsamaa: 1,49 ha, looduslik rohumaa: 0,39 ha, muu maa: 0,28 ha ja õuemaa: 0,09 ha).

Kinnistul asuvad üksikelamu, abihoone ja saun.

• Lõunast Rohelepa tee kinnistuga (43101:001:1817) 100% transpordimaa (pindala 7199 m2,

s.h. metsamaa:3607 m2, haritav maa 2100 m2, muu maa: 1344 m2 ja looduslik rohumaa:

148 m2). Kinnistu on hoonestamata.

• Lõunast Sassi kinnistuga (56202:001:0684) 100% maatulundusmaa (pindala 7,99 ha, s.h.,

haritav maa 3,62 ha, metsamaa: 3,59 ha, looduslik rohumaa: 0,71 ha ja muu maa: 0,07 ha).

Kinnistu on hoonestamata.

• Lõunast Vana-Ranniku kinnistuga (56202:001:0570) 100% maatulundusmaa (pindala 6,01

ha, s.h., haritav maa 4,47 ha, metsamaa: 0,93 ha, muu maa: 0,43 ha ja looduslik rohumaa:

0,18 ha). Kinnistu on hoonestamata.

• Läänest Kangru-Kalda kinnistuga (56202:001:0787) 100% maatulundusmaa (pindala 4,40

ha, s.h haritav maa:2,24 ha,metsamaa: 1,43 ha, muu maa: 0,70 ha ja looduslik rohumaa:0,03

ha). Kinnistu on hoonestamata.

5.2 Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule

Kehtiva Padise valla üldplaneeringu (kehtestatud 25.04.2002. a Padise Vallavolikogu

otsusega nr 35) kohaselt on planeeringu alal tegemist elamuehituse reservmaaga ning

planeeringuala asub hajaasustus piirkonnas (vt Joonis 3). Koostatud detailplaneering ei

sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Joonis 3.Väljavõte Padise valla üldplaneeringust.Planeeringuala märgitud sinisega.

6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek

6.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneering näeb ette planeeringuala kruntideks jaotamise – seitsmeks elamumaa

krundiks (suurusega 3647-13305 m²), üheks transpordimaa krundiks (suurusega 6122 m²),

kaheks tootmismaa krundiks (suurustega 100 ja 175 m²) ja kaheks maatulundusmaa

krundiks (suurustega 6643 m² ja 69304 m²).

Tabel 1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus

Pos nr Krundi pindala Sihtotstarve

Planeeringu eelne

Hintsu-Metsa 132200 Maatulundusmaa

Planeeringu järgne

Pos 1 13305 Elamumaa

Pos 2 6643 Maatulundusmaa

Pos 3 6456 Elamumaa

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Kruntide pindalad on planeeringus määratud ligikaudsena ja pindalasid võib täpsustada

maamõõdutööde teostamisel.

6.2 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigustega on määratud: 1) krundi number; 2) krundi pindala; 3)

planeeringujärgne sihtotstarve; 4) katastrijärgne sihtotstarve; 5) hoonete suurim lubatud

kõrgus maapinnast; 6) hoonete suurim lubatud arv krundil; 7) hoonete katusekalle 8)

hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 9) maksimaalne korruselisus

Tabel 2. Krundi ehitusõigus

Krundi

pindala

Planeeringujärg-

ne sihtotstarve

Katastriüksuse

sihtotstarve

Suurim lubatud

kõrgus

maapinnast

elamul/abi-

hoonel

Hoonete

lubatud

arv

Elamu/

abihoone

Katuse-

kalle

kraadi-

des

Suurimlub

atud

ehitusalu-

ne pind

Korru-

selisus

POS 1 13305 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 500 2

POS 2 6643 Maatulundusma

a 100% (M)

Maatulundus

maa 100%

- - - - -

POS 3 6456 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 500 2

POS 4 7926 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 500 2

POS 5 6873 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 500 2

POS 6 5760 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 500 2

Pos 4 7926 Elamumaa

Pos 5 6873 Elamumaa

Pos 6 5760 Elamumaa

Pos 7 3647 Elamumaa

Pos 8 175 Tootmismaa

Pos 9 5895 Elamumaa

Pos 10 6122 Transpordimaa

Pos 11 69304 Maatulundusmaa

Pos 12 100 Tootmismaa

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

POS 7 3647 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 360 2

POS 8 175 Veetootmise ja

veepuhastuse

ehitise maa

100% (OV)

Tootmismaa

100%

- - - - -

POS 9 5895 Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

10 m/6m 1/3 0-45 500 2

POS

10 6122 Tee ja tänava

maa-ala 100%

(LT)

Transpordim

aa 100%

- - - - -

POS

11 69304 Maatulundusma

a 100% (M)

Maatulundus

maa 100%

- - - - -

POS

100 Elektrienergia

tootmise ja

jaotamise ehitise

maa 100% (OE)

Tootmismaa

100%

- - - - -

Abihooned peavad olema eluhoonega samas stiilis. Neid võiks planeerida koos põhihoone

ehitusprojektiga. Kõik ehitised, vaatamata ehitusloa olemasolu kohustuslikkusest, peavad

jääma ehitusala sisse, arvestades tuleohutuskujasid.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on näidatud hoonestusalad, st et planeeritud

hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt iga krundi

ehitusõigusele. Hoonestusalad on antud suuremana kui ettenähtud hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoone(te) paiknemist. Hoonestusala

kaugus planeeritava tee piirist 5 m, naaberkinnistute piiridest 15m, kruntide omavahelistest

piiridest 4 m. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada 50% ulatuses krundi pindalal, kuid

sealjuures võib läbi viia valik- ja hooldusraideid. Elamukrundile antakse ehitusõigus- ühe

üksikelamu (kood 11101) ja kolme abihoone (kood 12744) ehitamiseks. Lisaks

eelnimetatud hoonetele, on krundile lubatud ehitada kuni 20m² suuruseid ja kuni 5m

kõrguseid abihooneid (nt kasvuhooneid, laste mängumaju jms mida võib rajada

detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusala piires. Väljaspoole hoonestusala on ehitiste

(sealhulgas kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ehitised) püstitamine keelatud. Hoonete täpne

paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

6.3 Likvideeritavad objektid

Likvideeritavad objektid kinnistul on osaliselt kõrghaljastus.

6.4 Ehitistevahelised kujad

Tulenevalt Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ on

määratud hoonestusala 4 m (hoonetevaheline kuja 8 m) kaugusele krundi piirist, et takistada tule

levikut naaberkinnistutel asuvatele hoonetele. Kuja nõue kehtib ka rajatistele, mis võimaldavad

tule levikut.

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

6.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist

hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Detailplaneeringuga on määratud

krundi planeeritud hoonestusala.

Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid

suundumusi.

• Välisviimistluse materjal: puit, krohv, kivi, klaas, betoon (soovituslikult kombineeritult).

Imiteerivad viimistlusmaterjalid (nt plastvooder) on keelatud. Keelatud on vooderdamata

palkmaja rajamine.

• Katusekatte materjal: katusekivi, plekk, eterniit, vm alaga ühtiv materjalid.

• Katuseharja kulgemise suunda ei määrata.

• Katusetüüp: lame-, kelp- või viilkatus.

• Hoonete katuste lubatavad kalded on vahemikus 0⁰-45⁰.

• Maksimum elamu harja kõrgus on 10,0 m maapinnast.

• Elamu lubatud korruselisus on kuni 2 maapealset korrust. Abihoonetel 1 maapealne

korrus.

• Hoonete tulepüsivusklass TP3.

• Hoone ±0.00 sidumine maksimaalselt 0,5 m maapinnast hoonestusala piires.

Piirded

• Piirded: võrkaed, puitaed vm kombineeritud hekiga. Keelatud plank-või plekkaiad.

• Piirde lubatud maksimaalne kõrgus 1,5m. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast

min 25% peab olema läbipaistev)

• Hekkide lubatud kasvukõrgust ei määrata.

Minimaalne hoonete tulepüsivusklass on TP3. Lubatud on ehitada kõrgema

tulepüsivusklassiga hooneid.

6.6 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus

Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud planeeringualast lõunas asuvalt Rohelepa

teelt. Rohelepa teeni pääsemiseks on ligipääs läbi era-, riigi- ja munitsipaalkinnistute

(Joonis 4).

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Joonis 4. Juurdepääs planeeringualale. Planeeringuala märgitud sinise piirjoonega.

Riigimaale, Kruusametsa kinnistule on planeeritud ehitada uus teelõik paremaks

ligipääsuks (Joonis 5). Täpsed elamukruntide sissesõitude asukohad määratakse koos elamu

ehitusprojektiga. Normikohane parkimine, soovituslikult kaks kohta leibkonnale, on ette

nähtud planeeritaval elamukrundil. Vastavalt tulevase hoone vajadustele võib

parkimiskohtade arvu suurendada. Parkimine arvutada vastavalt standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“ tabel nr 9.2.

Kruntidele ligipääsu rajamiseks tuleb välja ehitada tupiktee Pos 10. Planeeringuala sisene

Pos 10 planeeritud sõidutee on kavandatud kruuskillustikkattega.

Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on näidatud põhijoonisel. Teede lahendusi, täpset

asukohta, juurdepääsusid ning kõiki tee elemente täpsustatakse projekteerimise faasis.

Parkimine on planeeringualal lahendatud kruntide siseselt. Parkimisplatside täpne asukoht

ja kuju määratakse projekteerimise käigus.

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Joonis 5. Juurdepääs planeeringualale. Uus rajatav teelõik Kruusametsa katastriüksusel.

6.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeringuala kruntidel tuleb tagada planeeringuala kõrghaljastuse säilimine 50% ulatuses

krundi pindalal. Haljastust on lubatud rajada planeeringus märgitud hoonestatavatele

aladele ning kõvakattega aladele.

Krunte ümbritsev piirdeaia kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus,

sobivana hoonete arhitektuurse lahendusega. Naaberkruntide vaheliste piiretena võib

kasutada nii võrk-, puit- või metallaeda. Soovitav on hõredad piirdeaiad kombineerida

haljastusega.

7. Tehnovõrgud

Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud planeeritud elamute ja abihoonete varustamine

joogivee, reovee ja elektriga. Piirkonnas puuduvad võimalused ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga

liitumiseks. Seetõttu rajatakse veega varustamiseks ühine puurkaev ja lokaalsena lahendatakse

reovee puhastamine biopuhasti ning imbväljakuga. Kõik tehnovõrgud on planeeritud maa-

alustena. Tehnovõrkude täpne paiknemine antakse täpsemalt vastavate projektiga. Puurkaevude

ja reoveepuhastite rajamisel on lähtutud põhjavee liikumise suunast piirkonnas (Joonis 6.)

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Joonis 6.Väljavõte Eesti Geoloogiateenistuse Eesti geoloogiliselt baaskaardilt. Planeeringuala märgitud helesinisega.

Sinise noolega märgitud põhjavee liikumise suund.

7.1 Veevarustus

Hintsu-Metsa kinnistule kavandatud elamukruntide veega varustamiseks on käesolevas

detailplaneeringus ette nähtud rajada puurkaev (krundile POS 8). Puurkaevu rajamiseks

koostada vastav ehitusprojekt. Vee tarbimisel üle 5m³/ööpäevas on vajalik taotleda vee

erikasutusluba (alus: Veeseadus § 8 lg 2 p 2). Puurkaevust on ette nähtud veetorustik

teemaa-alale ning sealt veeühendus igale moodustatavale krundile. Veetorustiku

paiknemine kruntidel näidatud planeeringu põhijoonisel. Veetorustike läbimõõt ja hoone

veesisestus määratakse hoonete projekteerimisel.

7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Planeeritavate elamute

kanalisatsioon kogutakse ja suunatakse igal krundil eraldi asuvasse biopuhastisse ja seejärel

immutatakse imbväljakule. Isikliku majapidamise omapuhasti rajamiseks tuleb esitada

läbi Ehitisregistri ehitusteatis.

Kanalisatsioonitorustike paiknemine kruntidel näidatud planeeringu põhijoonisel.

Torustike läbimõõdud ja hoonete väljaviigu asukohad määratakse hoonete projekteerimisel.

7.3 Sadeveekanalisatsioon

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud juhtida hoonetest eemale ja loomulikul teel

immutada. Kruntide sademevett on keelatud vertikaalplaneerimisega juhtida

naaberkruntidele ega maantee katastriüksusele, sh kohaliku tee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse. Veeseaduse § 127 lg 1 kohaselt on heitvee ja saasteainete pinnasesse

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50

meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Vastavalt Veeseadus § 129 lõikele 7 on

sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal keelatud.

Vastavalt Veeseadus § 129 lõikele 1 tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.

Sademevesi on planeeritud juhtida planeeritavatesse kuivenduskraavidesse, lisaks

planeeringuala lõunaosas olemasolevasse kraavi. Antud kraavist juhitakse vesi edasi

Kangu-Kalda katastriüksusele (katastriüksuse tunnus 56202:001:0787), kus on samuti

olemasolev kraav, mis vajab taastamist. Kraavi rajamine on piirkonnas oluline, sest

planeeringuala on liigniiske ning üleüldist veetaset on piirkonnas vaja alandada.

Joonis 7. Planeeritavad kuivenduskraavid (helesinisega).

7.4 Soojavarustus

Elamute küte lahendatakse individuaalsete küttesüsteemidena. Süsteemide valik tehakse

vastavalt hoonestaja soovidele hoonete projekteerimise käigus. Kasutada süsteeme, mis

oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad.

Võimalikud variandid:

• tahkküte;

• maaküte;

• õhksoojuspump;

• erinevate kütteliikide üheaegne kasutamine.

Keelatud on kasutada õhku saastavaid kütteliike nagu raskeõlid ja kivisüsi.

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

7.5 Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil vastavalt Elektrilevi

tehnilistele tingimustele.

Planeeritava ala elektrivarustus on võimalik Hintsu-Metsa kinnistu keskosas asuva

maakaabli baasil. Planeeritavate objektide elektrivarustuseks on ette nähtud elamukrundi

piirile liitumiskilp. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. Kaablite

täpne asukoht ning liitumiskilbi võimsus määratakse projekteerimise etapis.

7.6 Telekommunikatsioonivõrk

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata telekommunikatsioonivõrkude rajamist.

7.7 Tänavavalgustus

Planeering ei näe ette tänavavalgustuskaablite ja tänavavalgustusmastide paigaldamist.

Kruntide valgustus lahendatakse hoonete projekteerimisel hoonete- ja aia valgustitega.

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel täpsustada. Tehnovõrkude

paiknemine on näidatud Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh.kitsendused).

8. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus

Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

- Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

- EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja olema

minimaalselt 8 meetrit. Ka abihoonete asukohtade valikul tuleb järgida tuleohutusnõudeid.

Kui kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud

ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste

tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi.

Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs.

Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP-3

Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamise abihooned).

Hoonete kõrgus elamul kuni 10,0 m. Krundil lubatud täisehitus 360-500 m2.

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust.

Tulekustutusvesi

Planeeringuala paikneb hajaasustuse alal, kus puudub tsentraalne veeühendus. Lähim

tuletõrje veevõtukoht asub ca 8 km kaugusel, Paldiski linnas, hüdrant ID 17056.

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on POS 2 krundile kavandatud loodusliku toitega tiik,

millele rajatakse tuletõrje veevõtukoht. Vastavalt standardile EVS 812-6:2012 osa 6

kehtivad looduslikule veevõtukohale järgmised nõuded: Tuletõrje veevõtukoha minimaalne

kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla väiksem kui 30 m. Vee sügavus veekogus, mida

kasutatakse tuletõrje veevõtukohana, peab olema vähemalt 1,5 m. Horisontaalse

imitarnetoru maksimaalne pikkus ei ole piiratud, kui see suudab tagada igal aastaajal ning

igasuguste ilmastikutingimustega tulekustutuseks vajaliku vooluhulga hüdrandini.

Imitarnetoru peab olema täielikult täidetud veega, v.a viimased 8 m mõõdetuna hüdrandi

otsast (sisaldab tõusukõrgust). Tuletõrje veevarustuse täpsemaks lahenduseks tellida

projekt. Juhul kui tiigist lähtuv veetorustik läheb liiga sügavaks, on võimalik rajada POS 8

krundile ka tehislik veevõtukoht. Tehisliku veevõtukoha puhul on mõistlik rajada kinnine

maa-alune mahuti, mille puhul võib arvestusliku tulekahju kestvuse vähendada ühe tunnini

ja seega väheneb vajalik veekogus kolm korda. Planeeritud tuletõrjevee mahuti maht on 30

m³.

Planeeringualal on ette nähtud tagada tuletõrjevee vajalik vooluhulk 10 l/sek 3h jooksul,

mis teeb arvutuslikuks koguseks 108 m³. Juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius

12 m ja laius 3,5 m. Tuletõrje veevõtukohtadele on tagatud aastaringne juurdepääs,

kasutamise valmidus ja tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ning

tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. Tuletõrjeautodele on planeeringualal

kavandatud tupiktee lõpus ümberpööramisala 15x12m ning lisaks üks ümberpööramisala

POS 8 juures.

9. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeringuala põhjaosa asub looduskaitseseaduse reguleerimisalasse kuuluval hoiualal ning

alale ulatub III kaitsekategooria kaitsealused liigid.

Planeeringualal kehtivad piirangud:

• Vasalemma jõe (VEE1099200) hoiuala KLO2000007;

• Vasalemma jõe kalda ehituskeeluvöönd;

• Vasalemma jõe veekaitsevöönd;

• Vasalemma jõe kalda kaitsevöönd;

• Vasalemma jõe kallasrada;

• Nirgoja kraav; Suurküla ÜP-265 eesvoolu kaitsevöönd;

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Cobitis taenia (hink) looduskaitseala

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Ophiogomphus cecilia (rohe-

vesihobu) looduskaitseala

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Cottus gobio (võldas)

looduskaitseala

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset

keskkonnamõju, ega objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Küll

võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu elamupiirkonnana koos sellega

seotud võrgustiku väljaarendamisega. Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle

järgselt planeeringuala keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev

detailplaneering tuleb ellu viia võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele

vastavalt. Võimaluse korral tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on

võimalik ajutiselt suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete

sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt Saue ja Lääne-Harju valla ühisele jäätmekavale ja

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil

sorteerida, viia ära või taaskasutada. Eraldi tuleb sorteerida: puit; kiletamata paber ja papp;

metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised,

krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid. Ehitusjäätmeid ei tohi anda

vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane

jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete

üleandmisel peab jäätmete valdaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks

jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kõigi utiliseeritud jäätmete osas peab olema

ette näidata jäätmeõiend. Hoone kasutamise perioodil tuleb jäätmed koguda vastavatesse

kinnistesse konteineritesse. Kinnistu sissesõidu juurde on ette nähtud paigaldada

prügikonteiner(id), mida tühjendavad kommunaalteenuste korras jäätmeluba omavad

ettevõtted. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Keelatud on

jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul.

Antud detailplaneeringuga ei kahjustada ümbritsevat keskkonda. Uute üksikelamu kruntide

moodustamine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, seetõttu ei seata täiendavaid

keskkonnaalaseid nõudeid.

10. Servituudid, kitsendused

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus-

ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise

kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a.

Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

• Vasalemma jõe (VEE1099200) hoiuala KLO2000007;

• Vasalemma jõe kalda ehituskeeluvöönd;

• Vasalemma jõe veekaitsevöönd;

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

• Vasalemma jõe kalda kaitsevöönd;

• Vasalemma jõe kallasrada;

• Nirgoja kraav; Suurküla ÜP-265 eesvoolu kaitsevöönd;

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Cobitis taenia (hink) looduskaitseala

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Ophiogomphus cecilia (rohe-

vesihobu) looduskaitseala

• III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised – Cottus gobio (võldas)

looduskaitseala

Hintsu-Metsa katastriüksus piirneb maaparandusehitise Suurküla, ÜP-265

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109920010010/001) eesvooluga Nirgoja, mille valgala

on alla 10 km². Eesvoolu kaitsevöönd ulatub mõlemal kaldal on 12 meetri kaugusele vastavalt

maaeluministri määrus 10.12.2018 nr 64 (edaspidi määrus nr 64) „Eesvoolu kaitsevööndi

ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg 2. Kinnisasjal, millel paikneb

maaparandussüsteem on maaparandushoiu kohustus maaomanikul (MaaParS § 49 lg 1 p 1).

Servituutide seadmise vajadus on olemasolevale elektrimaakaablile, mis läbib planeeritavaid

krunte. Kõikidele ehitatavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused

võrguvaldajate kasuks. Isikliku kasutusõiguse ala ulatus määratakse kindlaks tehnovõrkude

projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne asukoht ja lahendus.

Planeeritavate tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

• Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Teeservituut

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud planeeringualast lõunas asuvalt Rohelepa teelt

(katastriüksuse tunnus 43101:001:1817), kus puudub juurdepääs avalikult kasutatavale

teele. Rohelepa teeni pääsemiseks on ligipääs läbi era-, riigi- ja munitsipaalkinnistute.

Läbipääs avalikult kasutatavale teele 5621080 Kalmistu tee on läbi Kruusametsa kinnistu

(katastriüksuse tunnus 43101:001:0755). Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek

seada servituut juurdepääsuks läbi Kruusametsa riigiomandis oleva kinnistu.

Tabel 3. Seatav servituut.

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnistu Servituut

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

Kruusametsa

43101:001:0755

Rohelepa tee

43101:001:1817

Teeservituut

(juurdepääsutee)

Kruusametsa kinnistule on planeeritud ehitada uus sirge teelõik paremaks ligipääsuks.

Joonis 8. Kavandatav teeservituut Kruusametsa kinnistule.

11. Planeeringu rakendumine

Kehtestatud detailplaneering on aluseks konkreetsete planeeringualal koostatavate

maakorralduslike toimingute ja ehitusprojektide koostamiseks. Krundi ehitusõigus

realiseeritakse krundi valdaja poolt.

Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava

krundi valdajal.

Planeeringu elluviimise kava:

• katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud

maakasutuse otstarbele;

• enne kruntidele ehitusloa taotlemist tuleb huvitatud isikul välja ehitada juurdepääsutee,

rajada puurkaev koos veetrassidega kuni liitumispunktideni, rajada tuletõrje veevõtukoht

ning elektriliitumine koos liitumiskilpidega kruntide piiridel.

Lääne-Harju vallas, Madise külas Hintsu-Metsa maaüksuse detailplaneering. Staadium:

detailplaneering

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX040123, kuupäev 04.01.2023

• alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete

ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1.

12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega

eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele

osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks

naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt

tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude

väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub

igakordse krundiomaniku kulul.

1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni

on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on

väljastatud kasutusload.

Taotlus

Failid

Digiallkirjad