Tere

Vestlesin 27.05.2024 Natalja Muraško`a telefoni teel ja teen kokkuvõtliku osa e-kirja.

Päästeamet ei tegele tuleohutusalaste koolituste läbiviimisega küll aga anname nõu ja nõustame (eeskätt elanikkonda).

Mina vastan oma kogemuste baasil ning tulekustutuse vaates (päästetöö ekspert).

Meil on olnud erinevaid kokkupuuteid kustutustööde osas liitiumioonakudega (edaspidi Li-ioonaku).

Kindlasti peate ise teadma tootmisprotsessi tehtavaid tegevusi kui järgima materjali tootja soovitusi aine käsitlemisel.

Li-ioonakus on laetuse korral kõik kolm komponenti olemas põlemiseks (Põlevmaterjal, hapnik ja temperatuuri teke).

Kõige suurem initseerija ongi akus tekkiv kõrgetemperatuur (Li-ioonaku puhul on ohtlik tase 70 kraadi Celsiuse järgi). Kui aku on põlema läinud, siis see toodab ise hapnikku protsessi käigus ning mida suurem on laetuse tase akul seda intensiivsemalt aku põleb (isegi vee all).

Ainus mis saabki selle protsessi juures teha on jahutamine, et protsess katkestada.

Põlemisgaasid on väga mürgised sh lekete aurud mitte põlemise korral.

Põlemine võib areneda suureks sekunditega kui tekitada plahvatusi (aku paisub ja tekib mehhaaniline plahvatus kus akukorpusest eralduvad fragmendid).

Turul pakutakse ka tuletekke, mis annavad võimaluse piirata tulelevikut algfaasis ehk pikendada tulekolde mitte kiiret arengut. Samas teki panemisel on oht saada vigastada plahvatuse korral. On olemas ka spetsiaalseid katteid euroalustele ehk siis klassikaline euroaluse mahule pakutav tulekindel kaitsekott.

Juhul kui aku on ebastabiilne on see hea panna vesikeskkonda kus protsessi jahutatakse kui piiratakse plahvatuse korral fragmentide lendumist. Jahutusvesi on hiljem saastunud ja tuleb utiliseerida ohtliku jäätmena (päris palju metalliühendeid tuleb vette ning üle lubatud normi).

Üheks ideeks olen välja pakkunud luua tootmises külmkeskkond läbi jahutamise veeldatud lämmastiku või kuivjää. Siin ei jää hiljem nn ohtlikujäädet vee näol ja antud ained suudavad tekitada suuri miinuskraade, et aeglustada põlemisprotsesse (ehk siis tugev keskkond jahutamiseks).

Samuti peab teadma, et kui aku tuuakse tagasi tava temperatuurile võib põlenguprotsess taas alata, sest anoodi ja katoodi vahel on kaitsekiht rikutud eelnevalt ning üle 40% laetuse taseme korral on protsess võimeline uuesti eskaleeruma.

Oleme neid olukordi täheldanud juba ka oma töös.

Juhul kui Te loote mingi protsessi või süsteemi akude jahutamisel, siis oleme huvitatud tagasisidest.

Lugupidamisega

Ivar Frantsuzov

55673284

Päästeamet

Päästetööosakond