Teade

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 22.05.2024 nr 10-10/2429

Teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavolikogu võttis 14.05.2024 vastu otsuse nr 46 “Prangli saar,

Kelnase küla, Kelnase sadama ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade

kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”.

Detailplaneering hõlmab Kelnase sadamat ja selle lähiala. Planeeringualasse kaasatakse

järgmised katastriüksused: Kelnase sadam (89001:001:0834, tootmismaa 100%, 7401 m²),

Suitsutsehhi (89001:002:0308, tootmismaa 100%, 351 m²), Sadama-Tuulejõu (89001:002:0050,

tootmismaa 100%, 3257 m²), Võrgukuuri (89001:002:030, tootmismaa 100%, 166 m²),

Puhkemaja (89001:002:0306, ärimaa 100%, 168 m²), Sadamamaja (89001:002:0310,

tootmismaa 100%, 85 m²), Kordoni (89001:002:0385, tootmismaa 100%, 15630 m²),

Kordoniranna (89001:002:0387, tootmismaa 100%, 4417 m²), Sadamatee (89001:002:0386,

tootmismaa 100%, 4015 m²), Kelnase vaatetorn (89001:002:0099, riigikaitsemaa 100 %, 100 m²),

Koistu (89001:001:1704, üldkasutatav maa 100%, 8203 m²), Rätsepa-Madise (89001:002:0025,

elamumaa 100%, 4899 m²), Põhjamuul (89001:001:1575, üldkasutatav maa 100% 481 m²),

Idamuul (89001:001:1647, üldkasutatav maa 100%, 2241 m²), Mudamatsikari (89001:001:1570,

üldkasutatav maa 100%, 329 m²). Loetletud katastriüksused oma pindaladega kokku

moodustavad 5,17 ha. Kui lisada mereala, siis on planeeringuala kogupindala umbes 12 ha.

Detailplaneering algatatakse üldplaneeringut muutvana, sest soovitakse laiendada sadamat ja

eeldatavalt vähendatakse ehituskeeluvööndit. Kuna planeeringuala paikneb osaliselt Natura alal

ning soovitakse välja selgitada sadama laiendamiseks võimalused, on vajalik algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH).

Detailplaneering koostatakse eesmärgiga laiendada olemasolevat Kelnase sadamat, korrigeerida

krundistruktuuri, korrigeerida maakasutuse sihtotstarbeid, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus,

korrastada teedevõrk ning lahendada muud vajalikud planeeringulised küsimused, et saaks välja

ehitada üha kasvavatele vajadustele vastava kaasaegse sadama ja seda teenindava taristu nii

vee- kui maa-alal.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb selgitada, missugune sadama laienduskontseptsioon

on sobivaim. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi KSH menetlus keskkonnamõju

hindamise täpsusastmes.

Vajalikud uuringud – topo-geodeetiline uuring, maastikuarhitektuurne (sh haljastuse) ruumiline

lahendus avalikul sadamaalal, sadamateenuste ruumiline paiknemine ja perspektiivsete

sadamateenuste kaardistus. Keskkonnaseisundi hinnangu ja mürahinnangu koostamise vajadus

täpsustatakse menetluse jooksul.

2

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viimsi Vallavolikogu, detailplaneeringu

koostamise korraldaja on Viimsi Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostaja ja KSH koostaja

leidmiseks korraldab vallavalitsus hanke.

Viimsi Vallavolikogu 14.05.2024 otsusega nr 46 otsustati ühtlasi lõpetada Viimsi Vallavolikogu

13.02.2007 otsusega nr 12 algatatud „Prangli saarel, Kelnase külas, Kelnase sadam ja lähiala

detailplaneeringu“ koostamise menetlus. Detailplaneeringu algatamisest on möödunud enam kui

17 aastat, mis on oluliselt pikem kui planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lg 2 kohane

planeeringumenetluseks ettenähtud aeg. 1.07.2015 jõustus uus PlanS ehk muutus

planeerimisalane seadusandlus ning muutusid ka erinevad asjaolud planeeringualal, millest

lähtuvalt on asjakohane algatada uus detailplaneering.

Viimsi Vallavolikogu 14.05.2024 otsuse nr 46 terviktekst on kättesaadav Viimsi valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Kõo

planeeringute vanemspetsialist

OTSUS

Viimsi 14. mai 2024 nr 46

Prangli saar, Kelnase küla, Kelnase sadama ja

lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine

I Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning vastavus

üldplaneeringule

Detailplaneering koostatakse eesmärgiga laiendada olemasolevat Kelnase sadamat, korrigeerida

krundistruktuuri, korrigeerida maakasutuse sihtotstarbeid, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus,

korrastada teedevõrk ning lahendada muud vajalikud planeeringulised küsimused, et saaks välja

ehitada üha kasvavatele vajadusetele vastava kaasaegse sadama ja seda teenindava taristu nii

vee- kui maa-alal.

Prangli saart külastab aastas ligi 30 000 turisti. Külalisalustele ei jätku sadamas kaikohti. Prangli

kohalikud elanikud soovivad ruumikat, turvalist ja korrastatud merele pääsu.

Detailplaneering hõlmab Kelnase sadamat ja selle lähiala (vt lisa 1). Planeeringualasse

kaasatakse järgmised katastriüksused:

Kelnase sadam (89001:001:0834, tootmismaa 100 %, 7401 m2);

Suitsutsehhi (89001:002:0308, tootmismaa 100 %, 351 m2);

Sadama-Tuulejõu (89001:002:0050, tootmismaa 100 %, 3257 m2);

Võrgukuuri (89001:002:030, tootmismaa 100 %, 166 m2);

Puhkemaja (89001:002:0306, ärimaa 100 %, 168 m2);

Sadamamaja (89001:002:0310, tootmismaa 100 %, 85 m2);

Kordoni (89001:002:0385, tootmismaa 100 %, 15630 m2);

Kordoniranna (89001:002:0387, tootmismaa 100 %, 4417 m2);

Sadamatee (89001:002:0386, tootmismaa 100 %, 4015 m2);

Kelnase vaatetorn (89001:002:0099, riigikaitsemaa 100 %, 100 m2);

Koistu (89001:001:1704, üldkasutatav maa 100%, 8203 m2);

Rätsepa-Madise (89001:002:0025, elamumaa 100 %, 4899 m2);

Põhjamuul (89001:001:1575, üldkasutatav maa 100% 481 m2);

Idamuul (89001:001:1647, üldkasutatav maa 100%, 2241 m2);

Mudamatsikari (89001:001:1570, üldkasutatav maa 100%, 329 m2).

Loetletud katastriüksused oma pindaladega kokku moodustavad 5,17 ha. Kui lisada mereala, siis

on planeeringuala kogupindala umbes 12 ha.

2

Detailplaneering algatatakse üldplaneeringut muutvana, sest soovitakse laiendada sadamat ja

eeldatavalt vähendatakse ehituskeeluvööndit. Kuna planeeringuala paikneb osaliselt Natura alal

(vt lisa 2) ning soovitakse välja selgitada sadama laiendamiseks võimalused, on vajalik algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Detailplaneeringuga kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või

koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-

eesmärgile, samuti kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Olulise keskkonnamõjuga

tegevused on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 17 kohaselt mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000

kuupmeetrit.

Planeeringualal on vajalik vähendada ranna ehituskeeluvööndit, kuna planeeritakse

hoonestust/tegevusi, mis ei ole otseselt tõlgendatavad sadamaehitistena/sadamat

teenindavatena, nt ärifunktsioon (looduskaitseseadus § 38 lg 5 p 2 ja sadamaseadus § 2 p 1).

Prangli saare üldplaneeringu (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr 200)

kohaselt on planeeringualal põhiulatuses tootmismaa juhtfunktsioon. Kordoni katastriüksusel on

nii tootmismaa (T) kui ka elamumaa (EE) juhtfunktsioon. Sadamatee ja Koistu katastriüksustel on

sihtotstarbeta maa (S) ning Kordoniranna katastriüksusel elamumaa (EE) juhtfunktsioon.

Üldplaneeringus on planeeringualal tähistatud järgmised objektid: mobiiltelefonimast,

puhastusseade/puurkaev, jäätmete kogumiskoht, diiselelektrijaam ja tuletorn/tulepaak/muulituli.

Üldplaneeringuga on alal vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 50 meetrini. Prangli saar on kogu

ulatuses hajaasustusala.

Planeeringualal kehtib Kelnase Sadama maa-ala ja Kordoni maaüksuse detailplaneering

(kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 8.10.2002 otsusega nr 205 osaliselt, Sadama maa-ala osas).

Kelnase Sadama maa-ala hõlmas praeguseid katastriüksuseid Kelnase sadam, Sadamamaja,

Võrgukuuri, Puhkemaja ja Suitsutsehhi. Kordoni maaüksus hõlmas praeguseid katastriüksuseid

Kordoniranna, Sadamatee, Kelnase vaatetorn ja Kordoni. Detailplaneeringuga kavandati maa-ala

kruntideks jagamine ja hoonestustingimuste määramine.

Katastriüksuse Kelnase sadam (toona ka Töökoja, millist katastriüksust enam ei ole) osas

tunnistati kehtiv detailplaneering osaliselt kehtetuks (Viimsi Vallavolikogu 30.08.2016 otsus nr

82), et oleks võimalik ehitada uus sadamahoone. Kehtiv osa hõlmab praegu katastriüksuseid

Sadamamaja, Võrgukuuri, Puhkemaja ja Suitsutsehhi.

Kelnase sadama territooriumile ja lähialale algatati 13.02.2007 Viimsi Vallavolikogu otsusega nr

12 Kelnase küla, Kelnase sadama ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu algatamisest on

möödunud enam kui 17 aastat, mis on oluliselt pikem kui seadusekohane

planeeringumenetluseks ette nähtud aeg. 1.07.2015 jõustus uus planeerimisseadus ehk muutus

planeerimisalane seadusandlus ning muutusid ka erinevad asjaolud planeeringualal, millest

lähtuvalt on asjakohane algatada uus detailplaneering (planeerimisseadus § 128).

Redport OÜ (reg.nr 11411640) esitas 21.09.2023 läbi VAAL (Valla Avalike Andmete Lahendus)

süsteemi taotluse detailplaneeringu algatamiseks Kelnase sadam, Suitsutsehhi, Sadama-

Tuulejõu, Puhkemaja ja Võrgukuuri katastriüksustel. Taotluse kohaselt soovib Redport OÜ, et

moodustatakse uued katastriüksused lähtudes varasemalt sõlmitud lepingutest (info allpool)

Redport OÜ esitas omapoolse skeemi, kuidas soovib taotletud maa-alal katastriüksuste piire

muuta ning millistel tingimustel uued krundid moodustada.

Viimsi vald on huvitatud Kelnase sadama funktsionaalsuse suurendamisest, olemasoleva

sadama-ala korrastamisest ja laiendamisest. Detailplaneeringuga on vajalik lahendada sadama

3

toimimiseks vajalikud ja avalikkusele suunatud teenused komplekselt, mistõttu algatatakse

detailplaneering suuremal maa-alal kui taotles Redport OÜ. Kelnase sadama

detailplaneeringusse on vajalik hõlmata ka Sadamamaja, Kordoni, Kordoniranna, Sadamatee,

Kelnase vaatetorn, Koistu, Rätsepa-Madise, Põhjamuul, Idamuul ja Mudamatsikari

katastriüksused.

Planeeringuala hõlmab Viimsi vallale kuuluvaid kinnisasju, mille osas on sõlmitud erinevaid

kasutamist ja võlaõiguslikke omandiõigust puudutavaid notariaalseid kokkuleppeid.

− 24.05.2007. a sõlmiti Viimsi valla ja Prangli Kalandusühistu vahel Kelnase sadama

kinnisasja (registriosa nr 184202) jagamisel tekkivate kinnistute võlaõiguslik müügileping,

tehti avaldus kinnistusraamatusse vastava eelmärke sisse kandmiseks ning sõlmiti

kasutusvalduse leping (24.05.2007.a leping, Tallinna notar Aigi Kivioja ametitoimingute

raamatu nr 2615/2007).

− 19.05.2017. aastal Viimsi valla, AS Hiiu Kalur ja Prangli Kalandusühistu vahel sõlmitud

kokkuleppega võttis AS Hiiu Kalur üle Prangli Kalandusühistult 24.05.2007. a lepingust

tulenevad õigused ja kohustused ning muudeti 24.05.2007. a sõlmitud lepingut, ühtlasi

lõpetati kasutusvaldus Prangli Kalandusühistu kasuks ning seati kasutusvaldus AS Hiiu

Kalur kasuks (19.05.2017.a leping, Tallinna notar Kaata Kartau ametitegevuse raamatu reg.

nr 1751; punktid 2.10 ja 2.11). Kinnistusraamatusse avaldust kinnistute omandi üleandmist

tagava eelmärke muutmiseks ei tehtud, mistõttu kehtiv eelmärge ei kajasta viidet

võlaõigusliku müügilepingu muudatusele.

− 13.05.2017. aastal Viimsi valla, AS Hiiu Kalur ja Mobidick OÜ (kehtiv ärinimi: Redport OÜ)

vahel sõlmitud kokkuleppega võttis Redport OÜ üle AS-lt Hiiu Kalur 24.05.2007. a ja

19.05.2017. aastal sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused, ühtlasi lõpetati

kasutusvaldus AS Hiiu Kalur kasuks ning seati kasutusvaldus Redport OÜ kasuks

(13.07.2017. a leping, Tallinna notar Priidu Pärna ametitegevuse raamatu reg. nr 2682).

Kinnistusraamatusse avaldust kinnistute omandi üleandmist tagava eelmärke muutmiseks

ei tehtud.

− 7.05.1998. a sõlmiti Viimsi valla ja osaühing Prangli Tuulejõud vahel hoonestusõiguse

seadmise leping (Tallinna notar Evi Paberit, notariaalregistri nr 5819). Hoonestusõigus seati

99 aastaks Sadama-Tuulejõu kinnisasjale (registriosa nr 109302) kogu ulatuses ja

tasulisena. Hoonestaja ehituskohustuseks oli tuulemõõtmisjaama püstitamine.

− 5.02.2015. aastal osaühing Prangli Tuulejõud võõrandas 7.05.1998. a lepinguga seatud

hoonestusõiguse Mobidick OÜ-le (kehtiv ärinimi: Redport OÜ).

− 21.07.2017. a sõlmis Viimsi vald Mobidick OÜ-ga (kehtiv ärinimi: Redport OÜ) Sadama-

Tuulejõu kinnisasja (registriosa nr 109302) jagamise tulemusel tekkiva kinnistu

võlaõigusliku müügilepingu (21.07.2017 leping, Tallinna notar Margus Veskimäe

ametitegevuse raamatu reg. nr 4353). Viidatud lepingu esemeks (p 1.2) on Sadama-

Tuulejõu kinnistu jagamise tulemusel ning Kelnase sadama ja selle lähiala

detailplaneeringu alusel moodustatav(ad) kinnistu(d), ligilähedase pindalaga (kokku) 2644

m2, sihtotstarbega tootmismaa, koos kinnistu(te) oluliste osadega ja päraldistega. Lepiti

kokku, et kinnistute arv ja pindala selgub detailplaneeringu menetlemise käigus ning et

Viimsi vallale jääb/jäävad transpordimaa sihtotstarbega kinnistu(d) ligilähedase pindalaga

650 m2. Ühtlasi lepiti kokku (p. 2.1), et Viimsi vald müüb Mobidick OÜ-le lepingu eseme

hinnaga 2 eur/m2 tingimusel, et Mobidick OÜ finantseerib (täiendavalt ostuhinnale)

menetletavat Kelnase sadama ja lähiala detailplaneeringut summas 5000 eurot ja

planeeringu alusel tekkinud transpordimaa sihtotstarbega kinnistu(te) omanikuks jääb

Viimsi vald.

4

2020. aastal viidi läbi Kelnase sadama vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine (edaspidi

KMH), koostaja OÜ Estkonsult, töö nr E1401.

3.05.2021 väljastas Keskkonnaamet vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL – 512200 Kelnase

sadama laiendamisel ja rekonstrueerimisel süvendamiseks mahus kuni 23 100 m3,

süvenduspinnase kaadamiseks Aksi kaadamisalale mahus 7000 m3 ja tahkete ainete

paigutamiseks mahus kuni 2200 m3.

Keskkonnaloa kõrvaltingimusena on sätestatud, et uute sadamarajatiste rajamine ei ole lubatud

enne vastava detailplaneeringu kehtestamist.

Kelnase sadama laiendamiseks on koostatud eskiisprojekt: Kelnase sadama

laienduskontseptsioon, Corson OÜ, 2020, töö nr 1712 ning sama projekteerija täiendatud

versioon 2021, töö nr 2101.

Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb selgitada, missugune sadama laienduskontseptsioon

on sobivaim. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi KSH menetlus KMH

täpsusastmes.

Detailplaneeringu koostaja ja KSH koostaja leidmiseks korraldab vallavalitsus hanke.

II Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, uuringute ja kooskõlastuste vajadus

ning kaasatavad isikud

Detailplaneeringu lahendus peab eelkõige looma eeldused sadama laienduse ehitamiseks, mis

hõlmab nii süvendamist kui uute kaide ehitamist kui ka krundijaotust ja hoonestust maa peal.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb planeerijal lähtuda järgnevast:

1. Planeerida olemasoleva sadama laiendus. Aluseks võtta Corson OÜ (reg.nr 10006729)

projekteeritud laienduskontseptsioon (2021, töö nr 2101).

2. Lahendada planeeringuala kruntimine. Arvestada sõlmitud lepingutega.

3. Vajadusel määrata kruntide hoonestusalad ja ehitusõigused. Arvestada olemasolevate

hoonete ja nende mõistliku ümberehitamise võimalustega.

4. Lahendada liiklusskeem ja sadamaala parkimine. Esitada liiklusohutuse hinnang. Anda

sadama sõidukimahtuvuse hinnang arvestades sadamaalale jäävate katastriüksustega

Sadamatee (89001:002:0386) ja Kelnase sadam (89001:001:0834).

5. Määrata helikopteri maandumisplatsi asukoht. Kaaluda võimaliku asukohana Koistu

katastriüksust.

6. Hoonete arhitektuurse ilme, materjalivaliku, mahu ja kõrguse nõuete määramisel lähtuda

piirkonna eripärast ja kohalikest ehitustavadest ning määrata detailplaneeringuga

tingimused, mille tulemusel sobituvad hooned saarele omasesse miljöösse ega riku seda.

Detailplaneeringus tähistada piirete konkreetsed asukohad ja märkida asukohad, kus

piirded ei ole lubatud.

7. Määrata planeeringualal haljastuse ruumiline lahendus, mis arvestab inimeste liikumist,

päiksevalguse optimaalset kasutust, liiklusohutust ja sadama alal tuule ohjamist. Koostada

tuleb maastikuarhitektuurne (sh haljastuse) ruumiline lahendus avalikul sadamaalal

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada piirkonnas kehtivate asjakohaste

üldplaneeringutega ja üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

5

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud). Detailplaneeringus esitada graafiliselt ja kirjeldada seletuskirja eraldi

peatükis võrdlev analüüs lähteolukorra ja detailplaneeringu lahenduse vastavuse kohta

asjakohaste üldplaneeringute ja Harju maakonnaplaneeringuga ning esitada põhjendused

üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta.

9. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-

keskkonnas: https://vaal.viimsi.ee/map.

10. Detailplaneering koostada 1:500 mõõtkavas ajakohasele topo- geodeetilisele alusplaanile.

Topo-geodeetilise uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet

(minimaalne tase 5) ja vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.“ Vastavalt

nõuete § 10 peab uuringu tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande

tellijale ja 10 päeva jooksul uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohaliku

omavalitsuse üksusele. Uuring esitada Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil

https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline uuring ei ole vallas registreeritud, siis

detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

11. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

12. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada kontaktvööndi ruumiline analüüs

(mõõtkava vaba), tugiplaan (M 1:500 või M 1:1000), põhijoonis (M 1:500 või M 1:1000) ja

kruntimise skeem (mõõtkava vaba). Tehnovõrkude lahendus ja haljastuse lahendus võivad

olla põhijoonisel. Esitada illustreerivad 3D joonised. Kontaktvööndi ruumilisel analüüsil tuua

välja seosed naaberaladega.

13. Digitaalsed failid peavad olema L-EST koordinaatsüsteemis ja vastama antud asukoha

koordinaatidele. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks kahes (avalik väljapanek

korraldatakse lisaks ka saarel) eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (jooniste vormistus

nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf). Detailplaneering esitada

kehtestamiseks kahes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse planeeringute

andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

14. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

− Võõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida üleantav/võõrandatav krunt eraldi

tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga liidetav krunt (juhul kui see on

planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida. Krundi juurde peab olema

märgitud sihtotstarve.

− Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

− Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

− Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht

tuleb teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

− Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-

lõuna suunaline (s.t õigetpidi).

− Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

6

− Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb PLANK-i ka

lisadena kanda (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus (KOV), kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab KOV-le detailplaneeringu koostaja).

Alusmaterjalid detailplaneeringu koostamiseks:

− Alal kehtiv Kelnase Sadama maa-ala ja Kordoni maaüksuse detailplaneering (kehtestatud

Viimsi Vallavolikogu 8.10.2002 otsusega nr 205). Kehtib osaliselt;

− Kelnase sadama vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL – 512200 ja sellega seotud

dokumendid – KOTKAS Keskkonnaotsuste infosüsteem;

− Sõlmitud notariaalsed lepingud – info vallast;

− Kaalumisel on sadama äripotentsiaali hinnangu tellimine. Kui see valmib, siis tuleb sellest

lähtuda – info vallast;

− Kelnase sadama laiendamiseks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ, 2020, töö nr 1712

ning täiendatud versioon 2021, töö nr 2101) – info vallast.

Vajalikud uuringud:

− Topo-geodeetiline uuring – mõõdistused on valdavas ulatuses tehtud, va Koistu

katastriüksuse lääneosa. Mõõdistus vajab kaasajastamist Kelnase sadama katastriüksusel.

− Maastikuarhitektuurne (sh haljastuse) ruumiline lahendus avalikul sadamaalal;

− Sadamateenuste ruumiline paiknemine ja perspektiivsete sadamateenuste kaardistus.

Vajadusel koostatavad uuringud:

− Keskkonnaseisundi hinnang – vajadus täpsustatakse KSH-s või menetluse käigus;

− Mürahinnang – vajadus täpsustatakse KSH-s või menetluse käigus.

Vajalikud kooskõlastused:

− Päästeamet;

− Transpordiamet;

− Keskkonnaamet;

− Politsei- ja Piirivalveamet;

− Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

− Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Kaasatavad isikud:

− Planeeringuala kinnisasjade ja hoonestusõiguse omanikud;

− Olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad;

− Naaberkinnisasjade omanikud;

− Prangli saarel esmatähtsate teenuste osutajad.

7

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viimsi Vallavolikogu (Nelgi tee 1, Viimsi

alevik, Harjumaa 74001, tel 602 8800). Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viimsi

Vallavalitsus (Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Harjumaa 74001, tel 602 8800). Detailplaneeringu

koostaja ei ole hetkel teada. See selgitatakse vallavalitsuse poolt kohases hankemenetluses.

Detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Viimsi valla

kodulehel (https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-

detailplaneeringud) ja dokumendiregistris (https://atp.amphora.ee/viimsi/).

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,

planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 128 lõikest 1 ja § 142, haldusmenetluse seaduse

§ 40 lõikest 3 punktist 3, § 43, § 64 lõikest 1, § 68 lõikest 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 17, § 31 punktist 1, § 33 lõike 1 punktidest

1, 3 ja 4, § 35 lõigetest 3 ja 5

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Algatada detailplaneering Prangli saarel, Kelnase külas, Kelnase sadamaalal ja lähialal.

Detailplaneering algatatakse järgnevatel katastriüksustel: Kelnase sadam, Suitsutsehhi,

Sadama-Tuulejõu, Võrgukuuri, Puhkemaja, Sadamamaja, Kordoni, Kordoniranna, Sadamatee,

Kelnase vaatetorn, Koistu, Rätsepa - Madise, Põhjamuul, Idamuul ja Mudamatsikari.

Detailplaneering koostatakse eesmärgiga laiendada olemasolevat Kelnase sadamat, korrigeerida

krundistruktuuri, korrigeerida maakasutuse sihtotstarbeid, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus,

korrastada teedevõrk ning lahendada muud vajalikud planeeringulised küsimused.

2. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine Prangli saarel, Kelnase külas, Kelnase

sadamaalal ja lähialal.

3. Lõpetada 13.02.2007 Viimsi Vallavolikogu otsusega nr 12 algatatud „Prangli saarel, Kelnase

külas, Kelnase sadam ja lähiala detailplaneeringu“ koostamise menetlus. Detailplaneeringu

algatamisest on möödunud enam kui 17 aastat, mis on oluliselt pikem kui planeerimisseaduse §

139 lg 2 kohane planeeringumenetluseks ette nähtud aeg. 1.07.2015 jõustus uus

planeerimisseadus ehk muutus planeerimisalane seadusandlus ning muutusid ka erinevad

asjaolud planeeringualal, millest lähtuvalt on asjakohane algatada uus detailplaneering

(planeerimisseadus § 128).

4. Lahendada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud asjakohased ülesanded. Kaaluda

planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktides 1‒19 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes

huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadust.

5. Detailplaneeringu algatamisest teavitada planeerimisseaduse § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

6. Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist taotleda Keskkonnaametilt ranna ehituskeeluvööndi

vähendamist (looduskaitseseadus § 40 lõige 4 punkt 1).

7. Detailplaneeringu koostamisel viia läbi topo-geodeetiline uuring, maastikuarhitektuurne (sh

haljastuse) ruumiline lahendus avalikul sadamaalal ning sadamateenuste ruumiline paiknemine

ja perspektiivsete sadamateenuste kaardistus. Keskkonnaseisundi hinnangu ja mürahinnangu

koostamise vajadus täpsustada menetluse jooksul.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

8

Atso Matsalu

volikogu esimees

Lisa 1 Viimsi Vallavolikogu

14. mai 2024 otsusele nr 46

Planeeringuala ulatus

Mereala osas piirid ligikaudsed.

2

Lisa 2 Viimsi Vallavolikogu

14.mai 2024 otsusele nr 46 Prangli hoiuala (Natura-ala) ulatus

Kaardi väljavõte Maa-ametist.