Taotlus

Saatja: Ehitisregistri menetluskeskkond <[email protected]>

Saadetud: 24.05.2024 10:53

Adressaat: Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>

Teema: Palume teie kooskõlastust eelnõule

Tere!Narva-Jõesuu Linnavalitsus menetleb praegu ehitusloa taotlust nr

2411271/06185 aadressile Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Supelrand

R1 (muul) ja soovib teie kooskõlastust eelnõule.Kooskõlastuse kutse

põhjus: EhS §42.Palun avage eelnõu (menetlus nr: 432477), määrake omalt

poolt toimingule kooskõlastaja ja kontrollige eelnõu

andmeid.Kooskõlastust või märkuseid eelnõule ootame kuni 03.06.2024

(k.a). Pärast selle tähtaja möödumist loeme, et olete eelnõuga

päri.Menetluse kulgu puutuvate küsimuste korral palun pöörduge menetleva

asutuse (Narva-Jõesuu Linnavalitsus) või menetleja (JULIA BOGDANOVA)

poole.Tegemist on automaatteavitusega ja sellele vastata ei saa.

Ehitisregistri menetluskeskkonnaga seotud tehnilistes küsimustes aitab

teid meie klienditugi aadressil ja telefonil 625

6363.LugupidamisegaEhitisregister

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 1/21

Töö nr P19102 TP

NARVA-JÕESUU MUUL

TÖÖPROJEKT

ÜLDOSA

Seletuskiri

Versioon 05

Tellija: Narva-Jõesuu Linnavalitsus Koidu 25, 29023 Narva-Jõesuu linn reg-nr 77000499 Kontaktisik Maksim Iljin tel +372 506 0243 e-post [email protected] Peatöövõtja: Reaalprojekt OÜ Tallinna 45, 71008 Viljandi reg-nr 10765904 Kontaktisik Peeter Napp tel +372 5560 9245 e-post [email protected] Alltöövõtja: Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Ränduri 40, 10921 Tallinn reg-nr 10262126 Kontaktisik Aavo Raig tel +372 503 4236 e-post [email protected]

Projektijuht: Peeter Napp Peakonstruktor: Aavo Raig

Teede osa vastutav insener: Mikk Reier Maastikuarhitekt: Peep Moorast

Tartu/Tallinn 2024

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 2/21

SISUKORD

Seletuskiri TÖÖS KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID .................................................................................................. 3

1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................................... 4

1.1. Üldist ...................................................................................................................................................... 4

1.2. Töö eesmärk ja ehituskoht .................................................................................................................... 4

1.3. Muuli rajamise etapid ............................................................................................................................ 4

1.4. Rajatise kasutusiga................................................................................................................................ 5

1.5. Kõrgus- ja koordinaatide süsteem ........................................................................................................ 6

1.6. Töö koostajad ........................................................................................................................................ 6

1.7. Varasemad tööd .................................................................................................................................... 7

1.8. Normdokumendid ................................................................................................................................. 7

1.9. Objekti asukoht ..................................................................................................................................... 7

2. OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................................................................ 8

2.1. Ehituskoht detailsemalt ja lagunenud muul .......................................................................................... 8

2.2. Tuuled .................................................................................................................................................... 9

2.3. Mereveetase .......................................................................................................................................... 9

2.4. Lainerünne ........................................................................................................................................... 10

2.5. Jäärünne .............................................................................................................................................. 11

2.6. Narva jõe võime kompenseerida liivade defitsiiti muuli idaküljel ........................................................ 12

2.7. Laevatee mõju ..................................................................................................................................... 12

3. PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................................... 13

3.1. MUUL ................................................................................................................................................... 13

3.1.1 Uue muuli asend ja kõrgus ............................................................................................... 13

3.1.2 Uue muuli konstruktiivne lahendus ................................................................................... 15

3.1.3 Uue muuli etapiti väljaehituse erisused ............................................................................. 16

3.1.4 Lagunenud muuli lammutustöödest ja keskkonnahoiust ................................................. 17

3.2. JUURDEPÄÄSUTEE JA TEENINDUSPLATS ....................................................................................... 18

3.3. ELEKTRIPAIGALDISED ....................................................................................................................... 19

4. KESKKONNAKAISE OSA.......................................................................................................................... 19

5. EHITISTE TEHNILISED ANDMED............................................................................................................. 20

6. ERITINGIMUSED MUULI EHITAMISEL..................................................................................................... 21

Seletuskirja lisad AA-9-01 Tehniline kirjeldus AA-9-02 Fotod AA-9-03 Normdokumentide loetelu AA-9-04 Olemasolevate betoonplokkide mõõtmed AA-9-05 Narva-Jõesuu muuli ehitustööde mahud AA-9-06 Topogeodeetiline alusplaan (Reaalprojekt OÜ töö nr G20020) AA-9-07 Hüdrograafiline uuring (Meremõõdukeskus OÜ töö nr M19078) AA-9-08 Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne (Rei Geotehnika OÜ töö nr 3932-16) AA-9-09 Narva-Jõesuu muuli tehnilise seisundi eksperthinnang (Merin AS töö nr 98064) AA-9-10 Toote infoleht – geotekstiil AA-9-11 Nõuded inventarile ja istumistaskutele (Roadplan OÜ / Lootusprojekt OÜ) AA-9-12 Katendi arvutus AA-9-13 Hüdrograafiline kaart – kogu uuringuala (Meremõõdukeskus OÜ töö nr M19078) AA-9-14 Hüdrograafiline kaart – muuli ümbrus (Meremõõdukeskus OÜ töö nr M19078) AA-9-15 Tallinna-Teede-AS-piirdepost AA-9-16 Top-Marine-tooteleht Joonised AA-4-01 Asendiplaan (M 1:1000) AA-4-02 Maastikukujunduse plaan (M 1:500) AA-4-03 Juurdepääsutee plaan (M 1:500) AA-6-01 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi lõiked (M 1:100) AA-6-02 Juurdepääsutee ja teenindusplatsi lõiked (M 1:100) AA-6-03 Muuli ohutuspiire

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 3/21

TÖÖS KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID

Mõisted

Lagunenud muul - randlal paiknev muul, mille ehitus jäi pooleli ning mis nüüdseks on lagunenud.

Uus muul või muul - käesoleva ehitusprojekti kohaselt rajatav muul.

Muuli harjaehitis või harjaehitis - muuli harja raudbetoonist keskosa.

Muuli kaitsevõime - muuli võime tõkestada liivade ülekandumist muuli ühelt küljelt teisele.

Muuli vastupanuvõime - muuli võime taluda ekstreemseid laine- ja jääründeid.

Sektor - tuule, laineründe ja jääründe lähenemissuundade vahemik kellaosuti liikumise suunas

Lainerünne - ohtlikest suundadest saabuva lainetuse ja samaaegselt esineva mereveetaseme tõusu

koosmõju rajatisele ja randlale.

Jäärünne - ohtlikest suundadest saabuva ajujää panga ja samaaegselt esineva mereveetaseme

tõusu koosmõju rajatisele ja randlale.

Ajujää - jää, mis triivib veekogu pinnal tuule ja merehoovuste toimel, põhiline avamere jäätüüp.

Rüsijää - ajujää liikumisel ahelike või vallidena kuhjunud jäämurd, rannale kuhjudes moodustab jäämägesid.

Eelluide - arengu algstaadiumis olev luide.

Luide - tuule toimel moodustunud liivakuhjatis rannikul.

Rand - randla maismaaline osa keskmise rannajoone (veepiiri) ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima

tormilaine mõjupiiri vahel.

Randla (ka rannavöönd) - mere madalaveeline osa, koos seda palistava maismaaribaga, mida tänapäeval

aktiivselt mõjutab lainetuse tegevus.

Geoankur - liivaga täidetav geosünteetmaterjalist valmistatud mahuti. Käesolevas ehitusprojektis kasutusel

muuli põllede äärte ankurdamiseks.

Berm - muuli nõlvakindlustise tugikehand (ka jalam).

Põll - laine- ja jääründe ajal deformeeruv merepõhjakindlustis, mis kaitseb muuli berme ja nõlvu varingute eest.

Lühendid ja tähistused

KMT - keskmine mereveetase

+3.20(+3.00) - kõrgusarvud kõrgussüsteemis EH2000 ja keskmisest mereveetasemest KMT

-1.70(-1.90) - sügavusarvud kõrgussüsteemis EH2000 ja keskmisest mereveetasemest KMT

ktt - katastritunnus

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 4/21

1. ÜLDOSA

1.1. Üldist

Käesoleva tööprojektiga on kavandatud muuli rajamine Narva jõe suudmeala lääneküljel, varasema lõpuni

ehitamata jäänud muuli asukohta. Projekti alusplaanina on kasutatud Meremõõdukeskus OÜ poolt

koostatud merepõhja hüdrograafilist plaani mõõtkavas 1:500 (töö nr M19087) ja Reaalprojekt OÜ poolt

koostatud topogeodeetilist plaani mõõtkavas 1:500 (töö nr G19117).

1.2. Töö eesmärk ja ehituskoht

1.2.1

Muul rajatakse eesmärgiga:

a) Narva-Jõesuu liivarandlale olemasoleva lagunenud muuli mõjul juba moodustunud eelluidete püsimise

tagamiseks ja nende taga paiknevate luidete laineründe aegsete varingute ärahoidmiseks (luidete

tagasiastumise vältimiseks);

b) asendama randlal paiknevat lagunenud muuli ning hoidma sellega ära lagunenud muuli läänepoolsele

küljele kuhjunud ja edaspidi kuhjuvate liivade valgumist Narva jõe suudmealal paiknevale laevateele.

1.2.2

Muuli ehituskoht asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuus maaüksusel lähiaadressiga Supelrand R1, ktt

51301:001:0089, mis on 100% üldkasutatav maa pindalaga 45 385 m2 (Maa-ameti andmetel 2020-04-25) ja

sellega külgneval riigile kuuluval merepõhjal Narva lahes Narva jõe suudmeala lääneküljel. Muuli

ehituskohale on aastal 1989 hakatud rajama teras- ja raudbetoonkonstruktsioonis muuli, mille ehitus on

pooleli jäänud ning mille lagunenud teras- ja raudbetoonkonstruktsioonid vees ning paigaldamata

raudbetoonplaadid (ladustatuna) rannal on ka praegusel ajal vaadeldavad.

1.2.3

Ehituskoht paikneb Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kontrolljoone läheduses.

1.3. Muuli rajamise etapid

1.3.1

Uue muuli rajamine on kavandatud ühes etapis ja selle koosseisu kuuluvad:

- lagunenud muuli konstruktsioonide eemaldamine;

- uue muuli rajamine;

- uue muuli harjaehitisele valgustuse paigaldamine;

- uuele muulile juurdepääsutee rajamine.

- Narva-Jõesuu laevatee süvendamine koos sealt eemaldatava liiva kasutamisega uue muuli ehitusel ja

uue muuli läänenõlvaga külgneva ranna täitmisel.

1.3.2

Laevatee navigatsioonimärkide projekt koostatakse eraldi. Laevatee navigatsioonimärkide paigaldamine ei

kuulu käeoleva ehitusprojekti mahus tehtavate tööde koosseisu.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 5/21

1.4. Rajatise kasutusiga

1.4.1

Narva-Jõesuu muuli ja sarnaste kaitserajatiste üldine rahvusvaheliselt soovituslik kasutusiga on 100 aastat,

minimaalselt 50 aastat.

1.4.2

Kui muuli kesktäites kasutada ainult graniitkivi ning kindlustuskihtides, bermides, põlledes ja aluskihtides

ainult graniitkivi, siis selline materjali kasutus võimaldab muuli eluea tõsta 100 aastani, kui ei esine laine- ja

jääründeid, mis ületavad muuli vastupanuvõime ning kui lokaalsete varingute kohtades muuli

konstruktsioonid hoolikalt taastatakse ja varingu põhjuste analüüsi tulemusena vajadusel tugevdatakse.

Sama kehtib muuliga külgnevate rannakindlustiste kohta (maaüksusel).

1.4.3

Kuna muuli harjaehitise ehitamiseks kasutatakse raudbetoonkonstruktsiooni, siis need konstruktsioonid

tagavad muulile kasutusea 50 aastat. Et tegemist on eelkõige muuli harjal paikneva raudbetoonist

harjaehitisega, siis seda on vajadusel võimalik õigeaegselt renoveerida ning seejärel jätkata renoveeritud

harjaehitise kasutamist samadel tingimustel, suure tõenäosusega veel täiendava 50 aasta vältel. Sama

kehtib ka muuliga külgnevate rannakindlustiste raudbetoonist massiivsete äärekivide kohta. Laineründe

aegse muuli läbiva liivakande pidurdamiseks rajatakse muuli kesktäitesse raudbetoonist ekraan, mis ei ole

peale muuli harjaehitise valmimist nähtav. Võib eeldada, et suhteliselt magedaveelises keskkonnas,

külmumise seisukohalt suhteliselt leebemates tingimustes ning otsese päikesekiirguse ja kõrge

temperatuuri eest kaitstuna on raudbetoonist ekraan suuteline sellele seatud ülesannet täitma 100 aastat ja

enamgi. Ekraani kasutusvõimalust mõjutab muuli konstruktiivne lahendus. Kui selgub, et ekraani poolt

muuli läbivat liivakannet pidurdav mõju ei ole piisav, saab seda muuli kasutuse ajal suurendada (selgitus

esitatakse muuli kasutusjuhendis).

1.4.4

Muuli kasutuseale võivad ebasoodsalt mõjuda Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO)

prognoositud keskmise mereveetaseme tõus ja kliimamuutused üldiselt, mistõttu on nimetatud

organisatsioon ja vastavad rahvusvahelist koostööd korraldavad liidud (assotsiatsioonid) soovitanud selle

prognoosiga mereveetasemest, laineründest ja jääründest mõjutatud rannikutel arvestada. Muuli

projekteerimisel on arvestatud võimalusega, et kasutusea vältel saaks muuli kaitsevõimet ja

vastupanuvõimet tõsta. Sama kehtib muuliga külgnevate rannakindlustiste kohta (maaüksusel).

1.4.5

Muuli harjaehitisele paigaldatava ohutuspiirde kasutusiga ei määratleta. Ohutuspiire vahetatakse osaliselt

või täielikult välja, kui see on jääründes vigastada saanud või siis ohutuspiirde kaitsekihi järjekordne

korraline taastamine enam mõistlik ei ole (selgitus antakse muuli kasutusjuhendis).

1.4.6

Juurdepääsutee ja teenindusplatsi katendi kasutusiga on 15…20 aastat. Elektripaigaldiste kasutusiga on 20

aastat. Uue muuli projektlahendus võimaldab nimetatud rajatisi muuli kasutusea vältel korduvalt remontida

ja välja vahetada. Kogu rajatise nõutava kasutusea (50 või 100 aastat) saavutamiseks on vajalik katendi ja

elektripaigaldiste remont või rekonstrueerimine vastav arv kordi. Saja aastase kasutusea puhul on

tõenäoline remondi kordade arv 4…6.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 6/21

1.5. Kõrgus- ja koordinaatide süsteem

Koordinaatide süsteem - L-EST97

Kõrgussüsteem - EH2000

Kõrgussüsteemi kõrgus- ja sügavusarvudele on lisatud kõrgus- ja sügavusarvud keskmisest

mereveetasemest.

Keskmiseks mereveetasemeks on ehitusprojektis loetud +0.20 EH2000 = 0.00 KMT = 0.00 BK77.

Suhtelisi kõrgus- ja sügavusarve kasutusel ei ole.

1.6. Töö koostajad Projekteerimise peatöövõtja:

Reaalprojekt OÜ, Registrikood 10765904

Tallinna 45, 71008 Viljandi

Kontaktisik: Peeter Napp, volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8

e-post [email protected]

tel +372 5560 9245

Projekteerimise alltöövõtja:

Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ

Registrikood 10262126

Ränduri 40, 10921 Tallinn, Harjumaa,

Vastutav täitja: Aavo Raig, diplomeeritud ehitusinsener, kutsetunnistus nr 112894 sadamaehitus

e-post aavo.raig.arrp @ gmail.com,

tel +372 5034236, +372 6777130

Maastikuarhitektuuri osa koostaja:

FIE Peep Moorast

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Reg nr 11559977

e-post [email protected]

tel +372 58373248

Hüdrograafiline uuring:

Meremõõdukeskus OÜ

Reg kood 10841338

Laki 15, 12915 Tallinn, Harjumaa

Vastutav hüdrograaf:

Peeter Ude

E-post peeter.ude @ gmail.com

Telefon +372 526 8653

Topogeodeetiline uuring:

Reaalprojekt OÜ

Registrikood 10765904

Tallinna 45, 71008 Viljandi

Kontaktisik: Jaanus Puks

e-post [email protected]

tel +372 521 3985

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 7/21

1.7. Varasemad tööd 1. Narva-Jõesuu muul. Eskiisprojekt ja eelprojekt; Reaalprojekt OÜ ja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ

tööd nr P19102E ja P19102EP, mõlemad 2020;

2. Hinnang Narva-Jõesuu muuli olemasolevate konstruktsioonide seisukorrale ja varasemale kavandatud lahendusele. Eksperthinnang. Reaalprojekt OÜ ja Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ töö nr P19102EH. 2020;

3. Narva-Jõesuu muuli varemete ohutustamine. Eelprojekt, sh modelleerimine ja ehitusgeoloogiline uuring. Corson OÜ töö nr 1619. 2016;

4. Narva-Jõesuu muuli tehnilise seisundi eksperthinnang. Merin AS töö nr 98064. 1998;

5. Ograditelnõi mol Narva-Jõesuu. Lenmorniiprojekt töö nr II5.00 – 5. 1988, vene keeles;

6. Narva-Jõesuu supelranna rekonstrueerimine. Projekt. Köide III. Morfo-litodünaamiliste uuringute aruanne. RPUI Eesti Maaparandusprojekt töö nr 0049811. 1983, vene keeles.

Ehitusprojekti koostajatele ei ole kättesaadavad olnud Narva-Jõesuu supelranna rekonstrueerimise projekti

köiteid I ja II (RPUI Eesti Maaparandusprojekti töö nr 0049811, 1983), mis sisaldavad projektlahendust ja

ehitusuuringute aruandeid.

1.8. Normdokumendid Muuli ehitusprojekti koostamisel on aluseks võetud Eesti vabariigis kehtivad seadused, määrused ning

standardid. Ulatuses, kus asjakohased standardid puuduvad või ei sisalda ehitusprojekti koostamiseks

olulisi tingimusi / nõudeid / soovitusi, on kasutatud tunnustatud juhendmaterjale. Seaduste, määruste,

standardite ja juhendmaterjalide loend on toodud Lisas AA-9-03 Normdokumentide loetelu.

1.9. Objekti asukoht

Kavandatava tegevuse asukoht

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 8/21

2. OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. Ehituskoht detailsemalt ja lagunenud muul 2.1.1

Muuli ehituskoha kõrgused on kuni +3.5(+3.3)m, sügavused lagunenud muuli lähemas piirkonnas kuni

-1.6(-1.8)m ning lagunenud muuli vahetus läheduses ja terassulundite vahelistes uhteaukudes kuni

-4.5(-4.7)m. Ehituskoha randla ulatuses ja muuli rajamissügavuses levivad liivad, mille pealmine kiht on

veealuses osas kohati kohev. Ehituskoht on allutatud laine- ja jääründele sektorist lääs kuni põhjakirre ning

Narva jõe vooluvee mõjule sektorist kirre kuni ida, sh kirdest ranna suunas tagasi pöörduv jõe keerisvool nii

lagunenud muuli kui ka uue muuli idaküljel.

2.1.2

Ehituskohale pääseb luite jalami ees paiknevalt lagunenud muuli ehituseks rajatud ajutiselt teelt, kusjuures

osa tee katendist on säilinud. Ajutisele teele pääseb liivarannale suunduvalt Liiva tänavalt. Ehituskoha

vahetus läheduses ei toimu laevaliiklust ning siin ei ole sildumiskohti ja võimalusi paadi/laeva muul viisil

kinnitamiseks.

2.1.3

Ehituskohal puuduvad hooned, tänavad, tehnovarustused ja valgustus. Lagunenud muuli piirkonnas kehtib

ujumisskeeld (vastava teatega Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt paigaldatud püsitahvlid).

2.1.4

Muuli ehituskohaga külgneb Narva jõe alamjooksu hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 ala. Narva jõe

alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius

aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse (EELIS). Uus muul

rajatakse nimetatud hoiuala kõrvale, sellest läände.

2.1.5

Kavandatava muuli asukohas paiknevad varasema muuli lagunenud konstruktsioonid (fotod lisas AA-9-02).

Muuli hakati ehitama 1980-ndate keskpaigas, kuid ehitus jäi pooleli. Paigaldatud on terassulundsein

(eeldatavalt profiil Larssen V), mille otsa on tarilappide abil keevitatud raudbetoonplokid (lisa AA-9-04).

Raudbetoonplokkide vahed on betooni täis valatud ja need moodustavad nn kordoontala (ääretala). Muuli

pooleldi rajatud konstruktsioon on lainetuse ja jää mõjul aja jooksul lagunenud. Olemasoleva muuli vare

pikkus on ca 360 m. Praegusel ajal (ülevaatuse aeg 20.12.2019) on suurem osa terassulundseinast kas

osaliselt või täielikult külili või allapoole vajunud ning enamus raudbetoonplokke on merre kukkunud.

Säilinud on muuli konstruktsioonide maapoolne osa. Mereveega otseselt kokkupuutvatel terassulundseina

elementidel esineb tugev roostekahjustus. Esineb kohti, kus sulundseina elemendist on auk läbi

roostetanud.

2.1.6

Olemasolevad raudbetoonkonstruktsioonid on halva kvaliteediga (armatuur paljandub ja mõõtmed ei ole

täpsed) ning terasest sulundseina elementidel esineb tugev roostekahjustus, seetõttu olemasolevate

konstruktsioonide kasutamine uue muuli rajamisel ei ole võimalik. Olemasolevad konstruktsioonid tuleb

eemaldada ja utiliseerida. Raudbetoonplokke võib purustatuna kasutada idarannakindlustise harjatäites

täitematerjalina. Eeldatav muuli vare sulundseina elementide kogus on 1800 tk. Olemasoleva muuli projektis

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 9/21

toodud andmete põhjal on sulundseina elementide pikkus valdavalt 5 m. Sulundseina elementide pikkus

mereranna lõigul on 4 m ja merepoolses otsas 6,5 m. Muuli rannapoolses otsas on ca 100 m pikkune

rannakindlustise lõik, milles on täiendavalt 4 m pikkused sulundseina elemendid (ca 100 tk). Muuli ja

rannakindlustise sulundseina elementide küljes on säilinud 86 raudbetoonplokki. Eeldatav sulundseina

pealt merre kukkunud raudbetoonplokkide kogus on 295 tk. Raudbetoonplokkide pikkus on 2,1 m.

Raudbetoonplokkide ristlõike mõõtmed on toodud lisas AA-9-04 (valdavalt esineb plokk nr 2).

2.1.7

Olemasoleva muuli konstruktsioonide lähedusse mererannale on varasemal ajal ladestatud muuli

ehitamiseks kavandatud raudbetoonplaadid. Esineb kolme mõõduga raudbetoonplaate – 200x200x20 cm

(kokku ca 475 tk), 400x200x20 cm (kokku ca 27 tk) ja 300x115x15 cm (2 tk). Raudbetoonplaatide virnad on

osaliselt mattunud liiva sisse, mille tõttu on kokku loetud raudbetoonplaatide arv ligikaudne.

2.2. Tuuled 2.2.1

Mereveetasemete kõikumist, laine- ja jäärünnet genereerib muuli ehituskohal valdavalt tuul. Tuulte

hindamisel on kasutatud lähteandmeid, mis on saadud

- Kaldabagrundil (Soome lahe keskosas Soome ranniku lähedasel merealal) aastatel 1981-2016 mõõdetud

tuulte andmete põhjal koostatud tuulte roosilt (koostaja Rain Männikus, Lainemudel OÜ, telefon +372

58400274);

- Eesti lootsiraamatus toodud tuulte andmetest (vt ptk II.2 Tuuled);

- NL Balti mere lootsiraamatu viimasest väljaandest 1989 (vt Hüdroloogiline ülevaade. Tuuled);

- Keskkonnaagentuuri (jaanuar 2020) andmetest.

2.2.2

Oluliseks mereveetaset, lainerünnet ja jäärünnet genereerivaks tuulteks on loetud tuuled sektorist lääs kuni

põhjaloe kiirusega 15 kuni 25 m/s. Need on ka tuuled, millega kaasnev lainetus samast sektorist kutsub

esile valdava osa liivaste setete rändest Narva-Jõesuu ranniku ulatuses läänest itta ning muuli ehituskoha

läheduses edelast kirdesse.

2.3. Mereveetase 2.3.1

Muuli kaitsevõime ja vastupanuvõime seisukohalt on olulised ehituskoha kõrged mereveetasemed.

Keskmiste ja madalate mereveetasemete aegsete laine- ja jäärünnete mõju muulile võrreldes kõrge

mereveetaseme aegse mõjuga muulile on tagasihoidlik.

2.3.2

Keskkonnaagentuuri (jaanuar 2020) andmetel on ehituskoha kõrgeimad mereveetasemed koos

projekteerija poolt lisatud väärtusega 0,2m järgmised:

- kõrge mereveetase ületustõenäosusega 5% (1 kord 20 aasta jooksul) +2.05(+1.85)m

- kõrge mereveetase ületustõenäosusega 2% (1 kord 50 aasta jooksul) +2.21(+2.01)m

- kõrge mereveetase ületustõenäosusega 1% (1 kord 100 aasta jooksul) +2.34(+2.14)m

Projekteerija poolt lisatud väärtusega 0,2m võetakse indikatiivselt arvesse asjaolu, et mereveetasemete

mõõtmisi ei teostata muuli asukoha sügavamas piirkonnas (veealusel barril).

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 10/21

Võttes arvesse punktis 1.4.4 toodut, tuleb loetletud kõrgeid mereveetasemeid muuli 100 aastase kasutusea

kontekstis lugeda allahinnatuks, mistõttu tuleb käesoleval juhul muuli kaitsevõime ja vastupanuvõime

hindamisel kasutada eelkõige harvemini esinevaid kõrgeid mereveetasemeid.

2.3.3

Muuli vastupanuvõime hindamisel on oluliseks loetud kõrged mereveetasemed, mille ületustõenäosus on

2%. Muuli kaitsevõime hindamisel on oluliseks loetud kõrged mereveetasemed, mille ületustõenäosus on

10(15)%.

2.4. Lainerünne 2.4.1

Muuli vastupanuvõime hindamiseks on kasutatud arvutusrežiime 2-st erinevast sektorist:

- lainerünne muuli läänenõlvale sektorist lääs kuni põhjaloe;

- lainerünne muuli idanõlvale sektorist põhjaloe kuni kirre.

2.4.2

Muuli vastupanuvõime arvutusrežiimiks laineründe korral läänenõlvale on loetud alljärgnevad laine

parameetrid (kõrgus ja pikkus) mereveetaseme +2,2(+2,0)m juures:

- muuli pea merepõhjal PK288...PK322 Hdes 3,4m ja Ldes 58m;

- muul merepõhjal PK128...PK288 Hdes 3,4m ja Ldes 58m;

- muuli rannale tõusu alguse ees PK80...PK112 kohal Hdes 2,5m ja Ldes 58m.

2.4.3

Muuli vastupanuvõime arvutusrežiimiks laineründe korral idanõlvale on loetud alljärgnevad laine

parameetrid mereveetaseme +1,5(+1,3)m juures:

- muul merepõhjal PK128...PK288 Hdes 2,5m ja Ldes 45m;

- muuli rannale tõusu alguse ees PK80...PK112 kohal Hdes 2,0m ja Ldes 45m.

2.4.4

Muuli vastupanuvõime arvutusrežiimide juures on eeldatud, et

a) vaatamata muuli võimele takistada muuli lääneküljele kuhjunud liiva edasiliikumist ida suunas, on

laineründe aegsetes ekstreemsetes tingimustes merepõhi sügavam kui laineründe eelsel ja järgsel

perioodil; selleks täiendavaks sügavuseks on loetud 0,3m;

b) muuli kasutusea vältel väheneb muuli lääneküljel asuvale kuhjerannale saabuva liiva kogus aasta-aastalt,

so Narva-Jõesuu muuli lähedast kuhjeranda toitvad kulutusrannad taanduvad või siis hakatakse

rannakaitsesüsteemidega kulutusrandade tagasiastumist pidurdama sedavõrd, et muuli lääneküljel paiknev

kuhjerand hakkab taanduma, mille tulemusena muutub sügavus muuli lääneküljel suuremaks; selleks

täiendavaks sügavuseks on loetud 0,3m;

c) kliima muutustest tingitud mereveetaseme tõus leiab aset ning selle tulemusena suurenevad muuli

ümbritsevad sügavused sedavõrd ulatuslikult, et seda ei suuda kompenseerida ka muuli läänekülje

kuhjeranna liiv; selleks täiendavaks sügavuseks on loetud 0,3m.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 11/21

2.4.5

Punktis 2.4.4 loetletud eelduste arvesse võtmine on käesoleval hetkel põhjendatud. Kui kõik kolm eeldust

saavad esineda muuli kasutusea kestel samaaegselt, siis täiendavate sügavuste kogusumma on

0.3+0.3+0.3=0.9m. Kui eeldada, et b) ja c) mõju samaaegselt ei esine, siis on täiendavate sügavuste

summa 0.3 + 0.3 = 0.6m, ehk 67% kogusummast. Käesoleval juhul on 67% täiendava sügavuse tagavara

vastupanuvõime laineründe arvutusrežiimis loetud piisavaks. Kui kasutusea vältel ilmneb, et olukord on

muutunud ebasoodsamaks, tuleb muuli vajadusel tugevdada.

2.4.6

Eelnevalt loetletud arvutusrežiimide alusel ning juhindudes punktis (3.1.1.6) toodust on muuli mereosa

parameetrid valitud alljärgnevad:

- muuli läänenõlva poolse harja ja laineseina kõrgusarv +3.20(+3.00)m

- muuli läänenõlva nõlvus 1:2 (tõus 1 m kõrgust 2 m laiuse kohta)

- muuli läänenõlva põlle talla maksimaalne lubatud sügavusarv uhtumise ja setete defitsiidi korral muuli

mereosa valdavas ulatuses -2.8(-3.0), rannalähedasel alal ja rannal vähem

- muuli idanõlva poolse harja kõrgusarv +2,30(+2,10)m

- muuli idanõlva nõlvus 1:1,5

- muuli idanõlva põlle talla maksimaalne lubatud sügavusarv uhtumise ja setete defitsiidi korral muuli

mereosas valdavas ulatuses -2.4(-2.6), rannalähedasel alal ja rannal vähem

- muuli mereosa harjaehitise pealispinna keskmine kõrgusarv +2.35(+2.15)

2.4.7

Muuli kaitsevõime arvutusrežiimide kohaste ilmastikutingimuste esinemise korral langeb nõlvadest

kõrgemale tõusev laineveemass valdavas mahus nõlvade harjadele ning võib eeldada, et liiv muuli

harjaehitist olulisel määral ei kata ega ületa. Muuli vastupanuvõime arvutusrežiimide kohaste

ilmastikutingimuste esinemisel ületab laine veemahukas hari nõlvade harjad. Läänenõlvale läheneva

laineründe korral haaratakse olulises mahus merepõhjalt kaasa ka liiva, kusjuures punktis 2.4.4 a)

kirjeldatud täiendavalt tekkinud sügavus ei pruugi taastuda laineründe raugemise faasis.

2.5. Jäärünne 2.5.1

Muuli vastupanuvõime hindamiseks ei ole olnud võimalik määrata ajujää panga mõõtmeid ja triivimiskiirust.

Seetõttu on muuli vastupanuvõime hindamisel aluseks võetud muuli nõlvale ajujää paindepurunemisest

mõjuvad koormused. Ajujää paksuseks on loetud 0,7m, soolsuseks 1 promill, vanuseks vähem kui 2 kuud

ning ajujääga põrkumise eelse 6 ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks -5 kraadi C.

2.5.2

Muuli läänenõlva vastupanuvõime jääründele sektorist lääs kuni loe on hea, kui läänenõlva nõlvus on 1:2.

Ajujää lähenemise aegseks arvutuslikuks mereveetasemeks on siin loetud +1.50(+1.30)m eeldusel, et selle

põhjustab Läänemere ja Soome lahe jäävabal merepinnal genereeritud laine ja sellega kaasnev ning Narva-

Jõesuuni ulatuv mereveetaseme tõus. Ajujää murdub läänenõlval ja tõuseb purunenuna läänenõlva harjale.

Kui purunenud jää ületab läänenõlva harja ja seda harja toetava laineseina, siis valguvad purunenud jää

tükid laineseina tagusele muuli harjaehitisele või ületavad selle ja valguvad muuli idanõlvalt merre.

2.5.3

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 12/21

Muuli idanõlva järskus ja orientatsiooni jääründele sektorist loe kuni kirre viitab sellele, et lähenev ajujää

pöördub muuli suunale ning liigub seejärel piki muuli idanõlva sellega külgneva idarannakindlustise suunas

(Supelrand R1 maaüksusel). Kui seda ei toimu (näiteks Venemaal asuva madala liivarandla ajujää panka

peatava mõju tõttu), siis surutakse ajujää panka pöörlema vastupäeva ning sellega lähenema muuli

idanõlvale (vt punkt 2.5.4).

2.5.4

Muuli idanõlva vastupanuvõime jääründele sektorist põhjaloe kuni põhjakirre on hea, kui idanõlva nõlvus on

1:1.5. Ajujää lähenemise aegseks arvutuslikuks mereveetasemeks on siin loetud maksimaalselt

+0.50(+0.30)m. Ajujää murdub idanõlval, mille nõlvus on jääründe suunal eeldatavasti ca 1:2 ning tõuseb

libamisi purunenuna idanõlva harjale. Kui purunenud jää idanõlva harjal ei peatu, siis surutakse purunenud

jää muuli harjaehitisele. Kui purunenud jää liikumine ikkagi peatu, surutakse purunenud jääd piki muuli

harjaehitist luite suunas, kuni see peatub kõrgemale tõusval harjaehitisel ja idanõlvaga külgneval

idarannakindlustisel (Supelrand R1 maaüksusel). Muuli läänenõlva harja toetavat laineseina purunenud jää

ei ületa.

2.5.5

Muuli pea vastupanuvõime jääründele on suurem kui muuli muu osa ulatusel. Siin on vastupanuvõime

hindamise aluseks loetud muuli nõlvale rüsijää survepurunemisest mõjuvad koormused. Rüsijääga ajujää

panga eeldatavaks lähenemissuunaks on sektor lääneloe kuni põhjaloe.

2.5.6

Muuli ületav purunenud jää võib põhjustada muuli idanõlva põlle graniitkivilaotise lagunemist ja sügavuse

suurenemist muuli vahetus läheduses. Eeldatud on, et maksimum sügavuseks muuli mereosa valdavas

ulatuses idanõlva vahetus läheduses on -2.4(-2.6)m, rannalähedasel alal ja rannal vähem.

2.6. Narva jõe võime kompenseerida liivade defitsiiti muuli idaküljel

Muuli kaitsevõime, vastupanuvõime ja kasutusea seisukohalt on oluline, et muuli idanõlva lähedase veeala

sügavused ei suureneks uue muuli rajamise järgselt ja kasutusea vältel olulisel määral selles piirkonnas

süveneda võiva liivade defitsiidi tõttu. Eeldatud on, et Narva jõgi ning sellesse suubuv Rosson (soodsa

voolusuuna korral) kannavad endiselt Narva jõe suudmealale liivaseid setteid ning need kompenseerivad

liiva defitsiiti muuli idanõlva vahetus läheduses. Eeldatud on, et maksimum sügavuseks muuli mereosa

valdavas ulatuses idanõlva vahetus läheduses on -2.4(-2.6)m, rannalähedasel alal ja rannal vähem. Uue

muuli projekteerimisel on siiski silmas peetud asjaolu, et laineründe aegne liivakanne läbi muuli kehandi ei

oleks täielikult tõkestatud ning kui peaks olema vajalik, saab liivakannet läbi muuli kehandi ka vähendada,

so tegelikku olukorda arvesse võttes korrigeerida (selgitus esitatakse muuli kasutusjuhendis).

2.7. Laevatee mõju 2.7.1

Muuli kaitsevõime, vastupanuvõime ja kasutusea seisukohalt on oluline, et muuli vahetusse lähedusse ei

kavandata süvendatavat laevateed. Laevatee parem äär peab süvendatud sügavuse 2.0m korral muuli

põlledest jääma kaugusele min 160m. Suurema süvendatud sügavuse korra peab iga 1.0m täiendava

sügavuse kohta laevatee parema ääre kaugusele muuli põlledest lisama 100m. Näitena, süvendatud

sügavuse 3.0m korral peab laevatee parema ääre kaugus muuli põlledest olema 160 + 1.0 x 100 = 260m.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 13/21

2.7.2

Kui laevatee soovitakse paigutada muulile lähemale, tuleb teha muuli pea piirkonna uuringud ning nende

alusel täpsustada laevatee parema ääre kaugus muuli põlledest. Laevatee ei või seejuures kahjustada muuli

kaitsevõimet, vastupanuvõimet ega vähendada muuli kasutusiga.

3. PROJEKTLAHENDUS

Uus muul on kavandatud rajada lagunenud muuli asukohta. Projektiga on kavandatud lagunenud muuli

konstruktsioonide eemaldamine ja utiliseerimine. Muuli pikkus on kavandatud 322 m, millest 255 m paikneb

merepõhjal ja 97 m maismaal. Muuli merepoolsesse otsa on kavandatud laiendus, mis suurendab muuli

pea vastupidavust laine ja jää koormusele ning võimaldab hooldussõidukite ümberpööramist. Muuli

maismaapoolsesse otsa on kavandatud plats hooldus- ja/või operatiivsõidukite peatumiseks ja

manööverdamiseks. Juurdepääs muulile on kavandatud Liiva tänava kaudu ja piki luite jalamit. Tööde

tegemine on jagatud kahte etappi. I etapiga on kavandatud ehitada muuli konstruktsioonid ja teenindusplats

ning II etapiga juurdepääsutee.

3.1. MUUL

3.1.1 Uue muuli asend ja kõrgus

3.1.1.1

Käesoleva ehitusprojekti koostamisele ei ole eelnenud 4...5 aasta pikkust randla arengu uuringut ning kui

loodusuuringud puuduvad, võib setete liikumise matemaatilise modelleerimisega teha olulisi vigu, so jõuda

järeldustele, mis ei ole ehituskoha vähese loodusuurituse tõttu õiged. Sellel põhjusel ei ole praegu mõistlik

hinnata, kas lagunenud muuli asend (pikkus ja suund) oli LENMORNIIPROJEKT poolt (1988) valitud

optimaalsena. Mõistlikum on uue muuli asendi määramisele läheneda nn. analoogi vaatluse kaudu ning

vaadeldavaks analoogiks on lagunenud muul.

Enne nimetatud ehitusprojekti koostamist ja praeguseks lagunenud muuli ehitustööde alustamist koostati

muuli ehitusprojekt ka RPUI Eesti Maaparandusprojekti hüdrotehnika osakonnas aastal 1983 (autor Aavo

Raig). Seal projekteeritud muuli pikkus oli lähedane lagunenud muulile (veidi pikem) ja suund mõnevõrra

erinev lagunenud muulist (suunatud mõnevõrra põhja poole, kusjuures võrreldes lagunenud muuli asendiga

asus pöördepunkt selle keskmise mereveetaseme piirkonnas). RPUI Eesti Maaparandusprojekti

hüdrotehnika osakonnas koostatud ehitusprojekt tugines

- ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi poolt teostatud Narva-Jõesuu rannaprotsesside

loodusuuringutele mitme aasta vältel (uuringute juht Geol D. Kaarel Orviku), mis avaldati RPUI Eesti

Maaparandusprojektis koostatud ehitusprojekti köites III - Morfo-litodünaamiliste uuringute aruanne;

- Sotši Rannalaboris tehtud matemaatilisele modelleerimisele koostöös selle labori teadustöötajatega;

- Vedenejevi Instituudis (Leningradis) toimunud arutelule ja selle järel füüsiliseks (lainebasseinis)

modelleerimiseks koostamisel olnud modelleerimisprojekti ettevalmistamise käigus jõutud järeldustele.

Seega, Narva-Jõesuu muuli rajamist valmistati ette kahel korral ning selle muuli asendid (pikkused ja

suunad) olid koostatud ehitusprojektides suhteliselt lähedased, kuid mitte samad.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 14/21

3.1.1.2

Uue muuli asend on valitud lähedane lagunenud muuli asendile eesmärgiga võimaldada ehitustööde ajal

uue muuli kesktäite harjalt lagunenud muuli konstruktsioonide eemaldamist. Uue muuli ja lagunenud muuli

trassid kas kattuvad või asuvad lähestikku. Uue muuli asend on valitud ka nii, et hüdrograafiliste

mõõdistustööde käigus leitud laeva vrakk (nähtav ka NL-aegsetel merekaartidel nr 02528 ja nr 25013) ei

jääks uue muuli konstruktsioonide alla. Sellega on uue muuli suund ka lähedasem RPUI Eesti

Maaparandusprojekti hüdrotehnikaosakonnas tehtud ehitusprojektis määratud suunale, sest ka siis peeti

oluliseks nimetatud vrakist möödumist. Samal seisukohal on olnud ka lagunenud muuli ehitusprojekti

koostajana LENMORNIIPROJEKT. Vraki kohta oli siis teadmata, kas see on liiva mattunud haud või mitte.

Praeguseks on teada, et tegemist on hauaga. Tegemist võib olla NL-aegse SRT-tüüpi pikendatud kerega

traaleriga, mille teraskere mass võib olla ca 50 tonni ning mis ei pruugi olla liivaga täitunud (varisemisohtlik).

3.1.1.3

Uue muuli pikendamiseks tuleb ette näha võimalus. Kui selgub, et muuli pea piirkonnas kanduvad liivad

liialt intensiivselt üle või ümber muuli selle idapoolsele küljele, saab muuli pikendamisega liiva ülekandumist

muuli idapoolsele küljele vähendada.

3.1.1.4

Eelpool nimetatud ehitusprojektides oli muuli kõrgust ja sellega muuli kaitsevõimet (liivaste setete

akumuleerimisvõimet) hinnatud erinevalt. RPUI Eesti Maaparandusprojekti hüdrotehnika osakonnas

koostatud ehitusprojekti kohaselt oli muuli harja kõrgus ca +3,20 m EH2000 (+3,00 m Balti

kõrgussüsteemis). LENMORNIIPROJEKTi koostatud projektis oli muuli harja kõrguseks valitud +2.20 m

EH2000 (+2.00 m Balti kõrgussüsteemis) ja vastavalt sellele tehti ka ehitustöid. Lagunenud muul on

vaatamata madalamale harjale ja tehnilisele seisundile suutnud hoida ehituse ajal sellest lääne pool asuvale

randlale refuleeritud ja sinna hiljem täiendavalt kuhjunud liivaseid setteid. Vaatluste alusel võib siiski väita, et

rajatud muul on olnud liialt madal, seda nii mereosas kui rannal. Uus muul peaks olema kõrgem, sest see

võimaldab kaitsevõimet tõsta. Samas, setete liigne kuhjumine uuest muulist läänes asuval randlal võib

kaasa tuua liivaste setete defitsiidi muuli idanõlvaga külgneval veealal (jõe poolsel küljel), mistõttu ei või uus

muul olla liialt kõrge ja takistada ekstreemsete lainerünnete ajal liiva osalist kandumist muuli idaküljele.

3.1.1.5

Muuli mereosa kõrgus on valitud lähtudes tingimusest, et valdav osa läänekaartest saabuva laineveega

muuli läänenõlvale paiskuvast liivast ei ületaks muuli harja ning seeläbi ei ladestuks muuli harjaehitisele ja

edasi muuli idapoolsele veealale. Samuti on silmas peetud, et valdav osa põhjakaartest saabuva laineveega

muuli idanõlvale paiskuvast liivast ei ladestuks muuli harjaehitisele.

3.1.1.6

Olemasolev lagunenud muul on vaatamata selle madalusele ja hõredusele (avad muuli varisevates seintes)

hoidnud eelluidete püsimist lagunenud muulist läänes, mis omakorda kaitseb kõrget luidet altuhtumise ja

varingute eest laineründe ajal. Lagunenud muuli mõju sellega külgneva rannaosa stabiilsusele (kuhjealale

saabunud liiva edasikande pidurdamisele) on olnud oluline. Uue muuli rannale ulatuv osa rajatakse tõusuga

luite suunas ning ka siin on uue muuli kõrgus suurem, kui see oli lagunenud muuli korral.

3.1.1.7

Muuliga külgnevate rannal paiknevate rannakindlustiste asend ja kõrgused on valitud koha järgi eeldusel, et

need asendid ja kõrgused on sobivad ka muuli kogu kasutusea vältel. Samas tuleb nimetada, et

rannakindlustiste osamaksumus ehitusmaksumuses on väike ning vajadusel on need rannakindlustised

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 15/21

ümberehitatavad või ümbertõstetavad uutele kohtadele ja kõrgustele, sest need tehakse valdavalt

graniitkivist ja väheses mahus raudbetoonist (massiivsed äärekivid kivide ja tee vahel).

3.1.2 Uue muuli konstruktiivne lahendus

3.1.2.1

Muuli mereosa põhiparameetrid on toodud punktis 2.4.8. Muuli nõvade nõlvused, nõlvade harjade

kõrgusarvud ja muuli harjaehitise pealispinna indikatiivne (keskmine) kõrgusarv on kasutusel kuni muuli

harja tõusu alguseni kaldajoone lähedasel alal. Muuli hari tõuseb luite suunas kõrgusele, mis on lähedane

lagunenud muuli poolt esile kutsutud liivade akumulatsiooni tulemusena kerkinud eelluidete kõrgusele

muuli läänepoolsel küljel.

3.1.2.2

Muuli konstruktiivsed elemendid on:

a) muuli harjaehitis, millel on läänenõlva harja toeks massiivne lainesein selle siseküljel paikneva valgustite

ja kaablite kanaliga (kohtvalu raudbetoonkonstruktsioon) ning idapoolsel äärel ohutuspiire vältimaks

harjaehitisel liikuja ekslikku astumist idanõlva harja graniitkivikindlustise kivide vahelistesse tühemikesse

(jääperioodiks vajadusel demonteeritav konstruktsioon);

b) muuli läänenõlv ning selle hari, berm ja põll (graniitkivilaotised);

c) muuli idanõlv ning selle hari, berm ja põll (graniitkivilaotised);

d) muuli kesktäide, läänenõlva harjatäide ja harjaehitise plaadi alusraami sisene täide

(graniitkivipuisted);

e) raudbetoonelementidest ekraan muuli kesktäites teljel M.

3.1.2.3

Muul ehitatakse ehituskoha liivadele ning liiva ja selle peale paigaldatavate muuli konstruktiivsete

elementide eristamiseks kasutatakse geotekstiile, sh sügavama osa põllede äärtel geoankruid.

3.1.2.4

Muuli nõlvade bermide ja nõlvade altuhtumise vältimiseks nii laineründe kui ka muuli lähiümbruses tekkida

võiva liiva defitsiidi korral (sügavuse suurenemine), tuleb vajaduse korral täiendada muuli kogu kasutusea

vältel põllede kivi mahtu nii, et projektikohased põllede pealispinnad saaksid taastatud (põlled kaetakse

üle). Täiendav kivi tuleb puistata sügavamale varisenud põlledele tagamaks bermide ja nõlvade püsimist

projektikohases asendis. Nende täiendavate tööde vajadus selgitatakse muuli hoolduse käigus (vt ka

punktid 2.4.6, 2.5.6 ja 2.6).

3.1.2.5

Muuli lõppu (merepoolsesse otsa) ehitatakse laiendus - muulipea. Muulipea ülesandeks on vastu võtta

kõige suuremad koormused, mida võib põhjustada muulile lääneloodest kuni põhjaloodest lähenev

rüsijääga ajujää pank. Muulipea raudbetoonist harjaehitise laius on 13.40m ja pikkus 17.50m.

Teenindusmasinate ümberpöördeks / manöövriks kasutatav harja läbimõõt on 12.00m. Muulipea laia

harjaehitist ümbritseb valdaval ulatusel lainesein harja kõrgusarvuga +3.20(+3.00)m ning nõlv nõlvusega

1:2 ja harja kõrgusarvuga +3.20(+3.00)m. Muulipea konstruktiivsed elemendid on samad, mis loetletud

punktis 3.1.2.2, kusjuures muuli läänenõlva üleminek muuli idanõlvale toimub muuli idaküljel muulipea

alguse piirkonnas.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 16/21

3.1.2.6

Muuli luitepoolses otsas rajatakse muuli külgedele graniitkivist rannakindlustised, mille luite poolsele äärele

ehitatakse massiivsed äärekivid (kohtvalu raudbetoon). Rannakindlustiste rajamise eesmärgid on erinevad.

3.1.2.7

Läänerannakindlustise ülesandeks on takistada muuli lääneküljele läheneva laineründe laineveemassi

jõudmist luite jalamini ning kaitsta muulile lähemat juurdesõidutee osa. Et see rannakindlustis paikneb

eelluidete taga, siis tehakse see konstruktsioonis, mille korral eeldatakse, et lainerünne jõuab selle

rannakindlustiseni väga harva. Kui kaugemas tulevikus asendub muuli lääneküljel liivade akumulatsioon

liivade defitsiidiga, tuleb läänerannakindlustist tugevdada ja vajadusel edelasuunas pikendada.

3.1.2.8

Idarannakindlustise ülesandeks on kaitsta randa muuli idaküljele läheneva laine- ja jääründe eest kuni

olemasoleva kivipuisteni, samuti selle vahetus läheduses rannakindlustise ääre taga asuvat Suur-Lootsi tn

1b (ktt 51301:001:0038) maaüksust.

3.1.3 Uue muuli etapiti väljaehituse erisused

Uus muul on käesoleva ehitusprojekti kohaselt kavandatud rajada ühes etapis (II etapiga rajatakse

juurdepääsutee).

3.1.4.1

Ehitustöid teostatakse muuli omanikule kuuluval maaüksusel (vt punkt 1.2.2) ja sellega külgneval riigile

kuuluval merepõhjal lagunenud muuli vahetus läheduses või kohal. Ehitustööde teostamiseks maaüksusel

on vajalik ehitusluba. Ehitustööde teostamiseks riigile kuuluval merepõhjal on vajalik ehitusluba ja

keskkonnaluba vee erikasutuseks. Ehitustööd teostatakse nimetatud lubadega määratud tingimustel.

3.1.4.2

Ehitustöid teostatakse nn pioneermeetodil, so muuli ehitatakse maamasinatega ehituskehandilt, milleks on

muuli kesktäide hari kõrgusarvuga +0.70(+.50)m või kõrgem. Ujuvvahendeid kasutatakse liiva

pumpamiseks muuli ehituskohas oleva süvendi ja muuli talla sügavamat osa ümbritsevate põllede

geoankrute liivaga täitmisel ning vajaduse korral lagunenud muuli elementide eemaldamiseks. Liiv on

kavandatud pumbata laevatee süvendusalalt. Laevatee süvendusala asub riigile kuuluval merepõhjal ca

700m kaugusel.

3.1.4.3

Laevatee süvendusalalt eemaldatavat liiva on vaja muuli talla alla jäävate ja muulipeast loodesse jäävate

lagunenud muuli poolt tekitatud uhteaukude täitmiseks ning muuli talla sügavamat osa ümbritsevate

põllede geoankrute liivaga täitmiseks. Liiva eemaldatakse laevatee süvendustööde alalt. Kasutatavad liivad

on tinglikult puhtad ning nende süvendusalalt eemaldamisel, muuli ehituskohale pumpamisel, muuli talla

aluste uhteaukude täitmisel ja geoankrute liivaga täitmisel tekkiva hõljumi leviku ulatus väike.

3.1.4.4

Võib väita, et võrreldes lagunenud muuli ja selle rajamise aluseks olnud ehitusprojektiga valmib käesoleva

ehitusprojekti kohasel väljaehitamisel oluliselt suurema kaitsevõimega, vastupanuvõimega ja kasutuseaga

muul. Uue muuli valitud konstruktiivne lahendus on keskkonnasäästlik ning kasutatavad

konstruktsioonimaterjalid (graniitkivi, liiv ja raudbetoon) merevees inertsed.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 17/21

3.1.4.5

Muuli projektlahendus arvestab võimalusega kaitsevõime ja vastupanuvõime tõstmiseks juhul, kui see on

möödapääsmatu. Seda saavad põhjustada eelkõike kliimamuutused, mille suunad on käesolevaks hetkeks

prognoositud, kuid mille tegelikku ulatust ja mõju ei saa veel hinnata. Muudel juhtudel võib eeldada, et

projekteeritud muulil ei tule teha olulises mahus remonttöid vähemalt kasutusea esimese 50 aasta vältel.

Erandiks on põllede täiendava graniitkiviga katmine, mida käsitletakse tellijale ehitustööde järgselt

üleantavas kasutusjuhendis.

3.1.4.6

Võib eeldada, et muuli ehitustööde tegemiseks kasutatavate ehitusmasinatega ja ujuvvahenditega aset leida

võivad rikked ei too kaasa ehituskoha olulist reostust, või kui see siiski aset leiab, on reostuse mõju väikese

ulatusega ja lühiajaline (näiteks etteaimamata õli leke hüdraulilisest süsteemist).

3.1.4 Lagunenud muuli lammutustöödest ja keskkonnahoiust

3.1.5.1

Lagunenud muul eemaldatakse selle praeguselt kohalt samm-sammult kogu pikkuses. Lahunenud muuli

eeldatav lõpp (2019. aasta mõõdistuse kohaselt) asub piketi PK 380 kohal, so 58m kaugusel uue muuli

kokkuleppelisest lõpust PK 322. Lagunenud muuli eemaldamiseks kasutatavad ehitusmasinad ning

lammutusmaterjali äraveoks kasutatavad veokid paiknevad lammutustöö tegemise ajal uue muuli kesktäitel.

Alternatiivselt võib lagunenud muuli elemendid eemaldada muul meetodil (nt madalas vees töötamist

võimaldava ujuvvahendi abil). Lammutatavad konstruktsioonid on terasest ja raudbetoonist. Lammutatavad

konstruktsioonid eemaldatakse enne uue muuli talla aluse ettevalmistamist.

3.1.5.2

Raudbetoonist ääretalad purustatakse ning kasutatakse purustatuna ära muuliga külgneva

idarannakindlustiste harjatäite tegemisel. Purustatud raudbetooni kasutamine mujal muuli

kivikonstruktsioonides lubatud ei ole.

3.1.5.3

Lagunenud terassulundseinad tüüp Larsen V eemaldatakse ja antakse üle vastavaid õigusi omavale

jäätmekäitlejale, va juhul, kui tellija või ehitusettevõtja taotleb nende taaskasutusõigust teistel

ehitusobjektidel asjakohasel viisil ja selle saab.

3.1.5.4

Lagunenud muuli luitepoolse otsa piirkonda ladustatud raudbetoonplaadid purustatakse ja kasutatakse ära

muuliga külgneva idarannakindlustiste harjatäite tegemisel. Purustatud raudbetooni kasutamine mujal muuli

kivikonstruktsioonides lubatud ei ole.

3.1.5.5

Lagunenud muuli luitepoolse otsa piirkonnas lebab lagunenud muuli ehitusega samaaegselt teostatud liiva

refuleerimise tarvis paigaldatud terasest magistraaltoru, mille idapoolne ots väljub liivadest ja on nähtav.

See magistraaltoru tuleb eemaldada vähemalt ulatuses, mis takistab muuliga külgnevate rannakindlustise ja

tee ehitamist. Eemaldatud toru antakse üle vastavaid õigusi omavale jäätmekäitlejale.

3.1.5.6

Lagunenud muuli luitepoolse otsa piirkonnast eemaldatakse kõik muud raudbetoon, betoon ja

teraskonstruktsioonid, rannal vedelevad malmpollarid jms, mida punktis 3.1.5 eelnevalt nimetatud ei ole.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 18/21

3.2. JUURDEPÄÄSUTEE JA TEENINDUSPLATS

3.2.1

Juurdepääs muulile on kavandatud Liiva tänava poolt. Juurdepääsutee on projekteeritud projektala hõlmava

kinnistu piires (Supelrand R1, ktt 51301:001:0089). Juurdepääsutee on paigutatud luite jalamile, varasema

muuli ehitamiseks kasutatud juurdepääsutee asukohta. Projekteeritud juurdepääsutee pikkus on 201,5 m.

Teekatte laius on 4,5 m. Muuli ranna poolsesse otsa on kavandatud plats, mis võimaldab ehitusmasinate

ning hooldus ja operatiivsõidukite manööverdamist. Platsi projekteerimisel on arvestatud, et vajaduse korral

oleks võimalik täiendavalt rajada detailplaneeringuga kavandatud juurdepääsutee Suur-Lootsi tänav L1

suunast (lõuna suunast). Platsi pindala on ca 550 m2. Juurdepääsutee ja manööverdamise plats peavad

vastu pidama ehitusmasinate koormusele muuli võimaliku hilisema remondi või pikemaks ehitamise korral.

3.2.2

Juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamisel on vajalik teha kaevetöid liivast aluspinnase tasandamiseks.

Kaevetöödest ülejääv liiv on kavandatud kasutada rannakindlustisega külgneva ala täiteks. Vajalik on

kontrollida, et aluspinnaseks oleva liiva lõimiseteguri Cu väärtus oleks suurem kui 2. Vajadusel tuleb liiva 20

cm paksune kiht asendada parema liivaga (Cu > 2).

Juurdepääsuteele ja teenindusplatsile on kavandatud rajada killustikust aluskiht (30 cm) ja betoonkivist kate

(kartanokivi 8cm, hall). Betoonkivi on ette nähtud paigaldada liiva ja tsemendi segule (kihi paksus 3 cm).

Betoonkivist katendi äärde on ette nähtud paigaldada katendi pinnaga samasse tasapinda jääv sõidutee

äärekivi (290x150). Killustikust aluskihi ja liivast aluspinnase eraldamiseks on ette nähtud paigaldada

geotekstiil (HATE E 500 BAW või samaväärne, lisa AA-9-10). Katendi arvutus on toodud lisas AA-9-12.

Juurdepääsuteele ja teenindusplatsile on ette nähtud rajada 0,5 m laiune purustatud kruusast teepeenar.

3.2.3 (Maastikukujundus)

Juurdepääsutee äärde on kavandaud teha laiendid istumiskohtade jaoks. Kolm istumiskoha ala on

kavandatud mõõtmetega ca 6,3x1,4 m ja üks mõõtmetega ca 4,3x3,45 m. Istumiskoha aladele on ette

nähtud paigaldada tee katendiga samasugune kivisillutis (kartanokivi 8cm, hall). Igasse istumiskohta on ette

nähtud paigaldada kaks lehtmetallist jalgade ja puidust tasapinnaga istepinki (lisa AA-9-11) ning prügikastid

(kokku 5 tk, lisa AA-9-11). Istepinkide lehtmetallist jalgadele on ette nähtud lõigata päikese kujutis (lisa AA-9-

11). Juurdepääsutee ja teenindusplatsiga külgnev ala on ette nähtud tasandada ja haljastada (joonis AA-4-

02).

3.2.4 Muuli ohutuspiire

Muuli harjaehitise idapoolsele äärele on ette nähtud paigaldada ohutuspiire. Ohutuspiirdena on kavandatud

malmpostidele kinnitatud kett. Piirde kogupikkus äärmiste postide telgedes on 372,2 m. Postidena on ette

nähtud paigaldada Peterburis kasutusel olevate malmpostide baasil Tallinna Teede AS-i poolt välja töötatud

lahendust (lisa AA-9-15). Postide samm on muuli harjaehitise reaelementidel 3,2 m ning muuli pea

harjaehitisel 2,7 m. Piire on esitatud jooniste lehel AA-6-03. Piiret ei ole näidatud teistel EKR ja EKK osade

joonistel.

Malmpostid kinnitatakse terasest sisesambale (kinnituspostile). Sisesamba kohta on lehel AA-6-03 toodud

eskiis. Ehitusettevõtja koostab tootejoonised eesmärgiga sobitada sisesamba lahendus malmpostiga.

Tootejoonise koostamisel juhinduda eskiisis toodud materjalide kasutusest ja märkustes toodud

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 19/21

tingimustest. Malmpost tõstetakse sisesamba (kinnitusposti) peale ja fikseeritakse paigale posti mütsi abil,

mis keeratakse sisesamba (kinnitusposti) otsas oleva poldi või keermelati külge.

Postide vahele on ette nähtud paigaldada terasest ketid. Keti valmistamise materjali läbimõõt on 16 mm.

Ketid kinnitatakse malmposti külge aaspoldi ja seekli abil. Aaspoldid tuleb malmposti külge kinnitada enne

selle paigaldamist. Seekli lukupolt peab olema fikseeritud selliselt, et seda ei saa keti eemaldamiseks lihtsalt

(tavatööriistaga) lahti keerata. Ketid ja seeklid on valitud OÜ Top Marine tootelehelt (lisa AA-9-16). Kasutada

võib teisi samaväärseid tooteid.

Piirde konstruktsioonid tuleb viimistleda vastavalt keskkonnaklassile Im2.

3.3. ELEKTRIPAIGALDISED Elektripaigaldiste rajamine on käsitletud eraldi köites.

4. KESKKONNAKAISE OSA

4.1

Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal oma

ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires, vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele

ning tööde tellija juhistele. Enne ehitustööde algust on vajalik informeerida kohalikke elanikke.

4.2

Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütuse- ja määrdeainete

sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate

mehhanismide summutid olema korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel

ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on

keelatud.

4.3

Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil

peab tolmutõrjeks ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid.

Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning

asuda koheselt kahju likvideerima.

4.4

Ehitustööde käigus jäätmete tekkimist ette näha ei ole. Olemasoleva lagunenud muuli likvideerimisel tekib

materjale, mida saab taaskasutada (betoonplokid ja paneelid ning terassulundseina elemendid).

Olemasoleva lagunenud muuli betoonplokid ja varasema muuli pooleli jäänud ehitustegevusest rannale

ladestatud betoonpaneelid on kavandatud purustada killustikuks ja taaskasutada. Arvutuslik

raudbetoonelementide maht on kokku ca 478 m3. Arvutatud raudbetooni maht on ligikaudne. Mahu

määramisel on arvesse võetud, kogu raudbetoonplokkide maht, mis on terassulundseina otsas olnud.

Enamus betoonplokke on terassulundseina otsast vette kukkunud ja on tõenäoline, et suur osa nendest on

liiva alla mattunud ja neid ei õnnestu kätte saada. Samuti on rannal olevate betoonpaneelide maht

ligikaudne, kuna paneeli virnade alumised kihid on liiva sisse mattunud ja nende täpne arv ei ole teada.

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 20/21

4.5

Olemasoleva lagunenud muuli terassulundseina elemendid on valdavalt kahjustunud veepiirist ülespoole

jäävas osas. Veepiirist allapoole jäävas osas ja pinnasesse jäävad elemendid on tõenäoliselt säilinud

määral, mis võimaldab neid kasutada edaspidi ajutiste rajatiste konstruktsioonides (nt ehitussüvendite

toestamisel). Rahuldavas seisundis sulundseina elemendid tuleks võtta korduvkasutusse. Tugevasti

kahjustunud sulundseina elemendid tuleb utiliseerida. Arvutuslik terassulundseina elementide kaal on

kokku 1175 t. Arvutuslik kaal on ligikaudne. Suur osa sulundseina elemente on vajunud külili ja kas osaliselt

või täielikult mattunud liiva alla ning on tõenäoline, et kõiki elemente ei õnnestu kätte saada. Täiendavalt on

aja jooksul tekkinud roostetamisest põhjustatud kaalu kadu.

4.6

Enne muuli konstruktsiooni rajamist on vajalik tasandada mere põhja muuli asukohas (täita muuli vare

asukohas olev süvend). Merepõhja tasandamine on osaliselt kavandatud muuli asukohas oleva liivaga ja

osaliselt laevatee süvendamisel saadava liivaga. Muuli konstruktsioonis kasutatavad geoankrud on samuti

kavandatud täita liivaga.

4.7

Ehitustööde lõppemisel tuleb likvideerida kõik ajutised rajatised. Kõik tekkivad jäätmed tuleb käidelda

kooskõlas jäätmeseaduse ja vastava kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjaga, mille territooriumil

jäätmete käitlemine toimub. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

5. EHITISTE TEHNILISED ANDMED

Projektiga on kavandatud kolme ehitise (rajatise) ehitamine: 1) muul; 2) juurdepääsutee; 3) teenindusplats.

Nimetatud ehitiste tehnilised andmed on toodud tabelis 5.1.

Tabel 5.1. Ehitiste tehnilised andmed

Ehitise nimetus Muul Juurdepääsutee Teenindusplats

Kasutamisotstarve lainemurdja, muul tänavad tänavad

Kasutusotstarbe kood 21513 21120 21120

Ehitusalune pind [m2] 14 988 1389 639

Absoluutkõrgus [m abs] 3.20 3.20 3.20

Kõrgus keskmisest

mereveetasemest [m]

3,0 - -

Pikkus [m] 322 202 ~30

Laius [m] 31 6,5 ~15

Sügavus keskmisest

mereveetasemest [m]

1,9 - -

Maht [m3] 23 300 555 260

NARVA-JÕESUU MUUL. TÖÖPROJEKT. ÜLDOSA REAALPROJEKT OÜ ja AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ töö nr P19102 TP

Objekti asukoht: Supelrand R1, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa

Vastutav insener ja koostaja: Aavo Raig Versioon: 05 15.04.2024

Volitatud ehitusinsener, tase 7, alleriala sadamaehitus

P19102_TP_AA-3-01_v05_Seletuskiri lk 21/21

6. ERITINGIMUSED MUULI EHITAMISEL

Muuli ehitamisel peab arvestama Riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas toodud nõuetega (teavitama

tegevustest PPA-d), mis käsitlevad politsei tegevusi riigipiiri valvamisel (liikuda takistamatult riigipiiri

valvamisel piki piiriveekogu kallast ja merekallast, paigaldada tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid).

Muuli ehituse ajal ehitusplatsi aed vms ei tohi segada politsei põhiülesannete täitmist. Ehituse käigus

tehtavad tööd ei tohi mõjutada PPA kinnistuid ümbritsevat piiret, Suur-Lootsi 1b asuva masti püsivust ning

radari tööd, piirimärki nr 682. Ehitustegevus ei tohi takistada juurdepääsu PPA kinnistule. Kõik tegevused,

mis avaldavad piiriülest mõju (laevatee rajamine vms) kooskõlastada eelnevalt PPA-ga.

Pa ne

el id

e hu

nn ik

Pa ne

eli de

h un

nik

Pa ne

eli de

h un

nik

Pa ne

eli de

h un

nik

Pa ne

el id

e hu

nn ik

Pan ee

lide hu

nn ik

Paneelide hunnik

bet

bet

bet

bet

be t

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

Narva jõe alamjooksu hoiuala /

P

Nature storage area of downstream section of Narva river

M

PK 000.00

PK 288.00PK 298.77

PK 322.00

PK 128.00

PK 080.00

PK 016.00

PK 112.00

PK 064.00

IDARANNAKINDLUSTIS

LÄ ÄN

ER AN

NA KIN

DL US

TIS

Töö nimetus / Project name

Asukoht / Location

Joonise nimetus / Drawing name Mõõtkava / Scale

Joonise nr / Drawing no

Köide; eriosa / Discipline

Staadium / Project stage

Töö nr / Project ID

Tellija / Subscriber

Fail / Kuupäev: P19102_TP_AA-4-01_v05_Asendiplaan.dwg / 18.04.2024

Peatöövõtja / Main contractor: Reaalprojekt OÜ Pärnu mnt 463 10916 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee

Alltöövõtja / Subcontractor: Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Ränduri 40 10921 Tallinn Estonia tel +372 5034236

AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Narva-Jõesuu muul. Tööprojekt.

Narva-Jõesuu linn

Asendiplaan M 1:1000

P19102 TP AA 4-01

Insener / Engineer: Aavo Raig

Insener / Engineer: Peeter Napp

Insener / Engineer: Peakonstruktor / Main engineer: Aavo Raig

Projektijuht / Project manager: Peeter Napp

P

a

n

e

e

l

i

d

e

h

u

n

n

i

k

P

a

n

e

e

l

i

d

e

h

u

n

n

i

k

P

a

n

e

e

l

i

d

e

h

u

n

n

i

k

P

a

n

e

e

l

i

d

e

h

u

n

n

i

k

P

a

n

e

e

l

i

d

e

h

u

n

n

i

k

P

a

n

e

e

l

i

d

e

h

u

n

n

i

k

P

a

n

e

e

l i d

e

h

u

n

n

i k

b

e

t

b

e

t

b

e

t

b

e

t

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

P

K

0

0

0

.

0

0

P

K

0

8

0

.

0

0

P

P

K

0

1

6

.

0

0

P

K

0

6

4

.

0

0

I D

A

R

A

N

N

A

K

I N

D

L

U

S

T

I S

L

Ä

Ä

N

E

R

A

N

N

A

K

I

N

D

L

U

S

T

I

S

3

.

1

3

.

2

3

.

3

3

.

1

5

3

.

2

5

3

.

3

5

3. 0

3

.

1

3. 05

3

.

1

5

3

.

1

Töö nimetus / Project name

Asukoht / Location

Joonise nimetus / Drawing name Mõõtkava / Scale

Joonise nr / Drawing no

Köide; eriosa / Discipline

Staadium / Project stage

Töö nr / Project ID

Tellija / Subscriber

Fail / Kuupäev: P19102_TP_AA-4-03_v02_Juurdep22sutee-plaan.dwg / 30.03.2021

Peatöövõtja / Main contractor: Reaalprojekt OÜ Pärnu mnt 463 10916 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee

Alltöövõtja / Subcontractor: Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ Ränduri 40 10921 Tallinn Estonia tel +372 5034236

AAVO JA RIINA RAIG PROJEKT OÜ Narva-Jõesuu Linnavalitsus

Narva-Jõesuu muul. Tööprojekt

Narva-Jõesuu linn

Juurdepääsutee plaan M 1:500

P19102 TP AA 4-03

Insener / Engineer: Aavo Raig

Insener / Engineer: Peeter Napp

Insener / Engineer: Peakonstruktor / Main engineer: Aavo Raig

Projektijuht / Project manager: Peeter Napp