Vastus

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected]

www.riigikohus.ee

Rahandusministeerium 29.05.2024 nr 7-7/24-288

[email protected]

Hr Mart Võrklaev

rahandusminister

[email protected]

Austatud hr rahandusminister

Vastuseks Rahandusministeeriumi ettepanekule negatiivse lisaeelarve koostamiseks selgitame

järgmist. Oleme seisukohal, et Rahandusministeeriumi pakutud metoodika ei käsitle

põhiseaduslikke institutsioone kulude kokkuhoiu ettepanekutes võrdselt. Metoodika näeb ette

1,9% kärpe kontode 50 ja 55 lõikes kõikide liikide osas, va liik 40. Riigikohtul, samuti aga

Riigikogu Kantseleil ja Vabariigi Presidendi Kantseleil on oluliselt suurem osakaal vahenditest

eelarve liigiga 10 – Riigikohtul riigikohtunike palgavahendid, mis moodustavad eelnimetatud

eelarvevahenditest 2024. aastal 35,7%. Seega 1,9% kärbe oleks vaid arvutuslik võrdus. Tegelik

kärbe oleks Riigikohtul – võttes baasi arvesse üksnes Riigikohtu esimehe ametipalga, sarnaselt

teiste põhiseaduslike institutsioonidega, mitte 1,9%, vaid 2,9%. Samas kui 1,9% kärbe peaks

võrdselt baasilt arvutatuna olema 84 481 eurot (mitte aga 124 128 eurot, nagu ministeeriumi

loogika järgi tuleks arvutada). Märgime ühtlasi, et meie pakutud käsitlus oleks kooskõlas ka

Rahandusministeeriumi enda viimati kasutatud lähenemisega KRAPS-i indekseerimise

muutmisel. Sisuliselt toimuks teistkordne kärbe riigikohtunike palgavahenditelt, delegeerituna

ülejäänud teenistujate palgavahenditele ning kohtu majanduskuludele. Viimaks meenutame, et

ka 2022. aasta riigieelarve ettevalmistamisel oli sama metoodiline probleem, siis nii peamister

kui tollane rahandusminister tunnistasid probleemi.

Teine asjaolu, millele osutame, on see, et kontode 50 ja 55 1,9%-lise kärpe baassumma sisaldab

juba ka RES protsessis eraldatud lisavahendeid 240 000 euro ulatuses. Lisavahendite osas

toimub kärpe arvutamine kahekordselt – eraldi 10% ja koos ülejäänutega veel 1,9%. Ilmselt ei

ole nii siiski plaanitud.

Seega peaks põhiseaduslike institutsioonide 2024. aasta kulutuste ühetaolisel kärpimisel

Riigikohtu kokkuhoid olema 102 331 eurot (2024. aastal lisandunud eelarvelt 10% e 24 000

eurot + 78 331 eurot kontode 50 ja 55 osas). Me vähendame selle võrra 2024. aastasse

ülekantud vahenditest tehtavaid kulutusi. Me ei nõustu aga 2024. aasta eelarve kärpega (see ei

ole ka vajalik, kuna ülekantud vahendid ei kajastu jooksva aasta eelarves).

2(2)

Teiseks märgime, et kohus – kõik kohtuastmed on osa siseturvalisusest. Selline riigikorraldus

ei ole demokraatlik ka mistahes kriisiolukorras, kus täitevvõimu institutsioonide üle ei oleks

kohtulikku kontrolli. Siseturvalisus ei ole üksnes Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv.

Sellist põhimõtet peaks järgima eelarvekorralduslikes valikutes.

Kolmandaks. Oleme samuti seisukohal, et kohus sõltumata kohtute eelarve korraldusest on üks

tervik. Kõik valikud, mida ka riigieelarve vaates tehakse, peaksid samuti sellest lähtuma. Ka

ainult ühe kohtu vahendite kärbe mõjutab kogu kohtusüsteemi. Kohtusüsteemil on keerulised

ajad - toimub massiivne põlvkondade vahetus, mis paraku vähendab kohtuasjade lahendamise

võimekust. Kuid ka sellises – eriti just sellises olukorras tuleb vaadata pikemalt ette, ka

aastapõhiste või muude lühiajaliste otsuste tegemisel. Eriti riigi praeguses ja lähiaastate eelarve

olukorras. Ka sellesama kõige suurema väljakutse olukorras tuleb valida kõige efektiivsem ja

kulutõhusam kohtusüsteemi kui terviku jaoks ning seda sõltumata eelarve korraldusest. Näiteks

on kordades efektiivsem ja mõjusam ning mitmekordselt kulutõhusam suurendada ajuti

kohtunike koolitusvahendeid kui püüda ilmselt veel paar aastat kestvat ajutist võimekuse

langust korvata täiendavate kohtunikega. Eriti olukorras, kus kahjuks sageli enam ei olegi

piisava kvalifikatsiooniga kohtunike kandidaate. See ei ole ainult kohtunike küsimus,

kohtusüsteem tervikuna ei saa enam olla sama inimressursimahukas nagu eelmised 20-30 aastat

või töötada sama vanal loogikal põhinevate IT süsteemidega. Need on lähiaastate eelarve

otsuste tegemisel võtmetähtsad valdkonnad Riigikohtu arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Kõve

Riigikohtu esimees

Üllar Kaljumäe

Riigikohtu direktor

Teadmiseks:

Pr Annely Akkermann, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees

Hr Madis Timpson, justiitsminister