Kiri

Tere Aire,

Palun registreeri kirjavahetus deltas.

Terv,

Jan

Lp. Andro Kivistik

Vastan Transpordiameti laevandusosakonna poolt laevapereliikme terviskontrolli ja esmaabiandja koolituse kohta esitatud küsimusele.

Meie nägemuse järgi on ttervishoiu ja tohutuse seadus siinkohal üldseadus ja meretseadus ning meresõiduohutuse seadus eriseadused.

Üldseadus tuleb kohaldamisele juhul, kui eriseadus vastavatat osa ei sätesta.

Meie seisukoht on, et laevapereliikmetele kohalduvad antud küsimuses eriseadustes sätestatud nõuded.

Meretseadus § 6 –

Tsuhet reguleerivate seaduste kohaldamise erisus- Laevapere liikme tsuhtele kohaldatakse tlepingu seadust ja teisi tsuhet reguleerivaid õigusakte käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Seadusandja on eelnevalt ka ära näidanud erisuse, et meresõiduohutuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud laevapere liikme tervisekontrolli kord on kõrgem seadusakt

ja selle alusel tehtud tervisekontroll katab ka ttervishoiu ja tohutuse seaduse kohase tervisekontrolli.

2017.a tehti seadustäiendus, kus siseveetranspordi ttajatele on vajalik ainult tervisekontroll  ja siseveetranspordi laevapere liikmele

piisab meresõiduohutuse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud laevapere liikme tervisekontrollist – Meretseadus §72⁷.

Samuti on esmaabi andmise regulatsioon ttervishoiu ja tohutuse seaduses üldseaduse regulatsioon.

Esmaabi andmine laeval ja nõuded esmaabi andjale laeval on detailselt eriseadustes reguleeritud ning on meie nägemuse kohaselt kõrgemad, kui ttervishoiu ja tohutuse seaduses.

Kui soovite mõnda isikut, kes varasemalt oli laeval esmaabi andja, määrata kontorisse esmaabi andjaks, siis ta peab vastama ttervishoiu ja tohutuse seaduses sätestatud nõuetele.

Lugupidamisega/Best regards

 Jan Jaanson

Laevandusosakonna juhataja/ Head of Shipping Department

+372 5860 2264 / [email protected]  www.transpordiamet.ee

Valge 4/ 10413 Tallinn / Transpordiamet/Estonian Transport Administration

Tere Kristjan,

Meil kerkis üles „huvitav“ teema – tkeskkonna riskianalüüsi tegija (ostsime teenuse sisse) pras tähelepanu esmaabi osutamise korrale ja ttajate tervisekontrolli temaatikale ning palus meil nõuded täpsemalt välja selgitada. Selleks, et saada kirjaliku kinnitust prdusime tinspektsiooni poole ja saime üllatuseks vastuse justkui peaks laevapere liikmed läbima lisaks meremeeste tervisekontrollile ka ttervishoiu ja tohutuse seaduse alusel ttervishoiuarsti tervisekontrolli, ehk siis läbima kaks erinevat tervisekontrolli. Uurisime ka meremeeste tervisekontrolli läbiviivalt Melivalt, kas meremeeste tervisekontroll katab ära mõlemas seaduses (MSOS ja TTOS) toodud nõuded ning saime vastuseks, et meremeeste tervisekontrolli puhul lähtuvad nad vaid määruses (MSOS alusel) toodud tervisekontrolli nõuetest ning meremeeste tervisekontrolli võib teha ükskõik mis tunnustatud eriala arst (ehk ei pruugi olla ttervishoiuarst). 

Mina ei ole oma praktikas kohanud, et meremehed läbivad lisaks meremeeste tervisekontrollile ka täiendavalt ttervishoiuarsti kontrolli, või teeb seda mõni laevafirma? Ma ei kujuta ette kuidas praktikas ttervishoiuarsti kontrolli läbi viia kui Eesti lipu all olev laevale värvatakse näiteks välisriigi meremehi, kes Eestit ei pruugi üldse külastadagi (munsterdatakse laevale välissadamas). 

Teine küsimus puudutas esmaabi korraldust. Tinspektsiooni vastuskirjast võib välja lugeda justkui laeval esmaabiandja peab läbima iga kolme aasta tagant koolituse, mitte viie aasta tagant nagu on STCW kohane meditsiiniabikoolitus.

Mina isiklikult Tinspektsiooni seisukohtadega ei nõustu. Merenduses kehtivad rahvusvahelised konventsioonid ja nendest tuleb lähtud, Eestis reguleerib meret korraldamist meretseadus. Sotsiaalministeerium on avaldanud selgitused meret seaduse juurde (Meretseadus.indd (ti.ee)), kus MTs §6 kohta on öeldud: „Üldpõhimõttena tuleb meretlepingulisele suhtele kohaldada üldisi tsuhteid reguleerivaid õigusnorme üksnes siis, kui MTS ei näe ette asjakohaseid erisusi. See tähendab, et laevapere liikme ttingimustele kohaldatakse reeglina MTS ning ainult juhul, kui see seadus mingit olukorda ei reguleeri, tuleb kohaldada muid tsuhet reguleerivaid õigusakte.“

Milline on Transpordiameti seisukoht antud küsimustes?

Parimate soovidega,

Teie prdumise kuupäev: 09.05.2024

Lugupeetud Triin Piigli

Vastuseks teie esimesele küsimusele selgitame, et kehtiva õiguse kohaselt on vaja läbida tervisekontroll nii meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) alusel kui ka ttervishoiu ja tohutuse seaduse (edaspidi TTOS) alusel sest nendel tervisekontrollidel on erinev eesmärk. Samas on aktsepteeritav, kui neid tervisekontrolle viiakse läbi samaaegselt, st ühe kontrolli raames vaadatakse nii tervisenõuete täitmist (MSOS alusel) kui ka tkeskkonna ohutegurite mõju ttaja tervisele (TTOS alusel). Eeldusel, et mõlemas seaduses toodud nõuded tervisekontrollile on täidetud. Sarnaselt viiakse läbi tervisekontrolle ka teiste ametite puhul, kus eriseadusest tulenevalt on kohustus tervisekontroll läbida (nt politseinikud, päästjad jne).

Vastuseks teie teisele küsimusele selgitame, et tandja peab esmaabi andmiseks korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tpäevatasu (TTOS § 13(2) lõige 1 punkt 2).

Esmaabiandjate koolituse nõudeid on täpsustatud Tervise- ja tministri 22.11.2018 määrusega nr 50 „Tkeskkonnavoliniku, tkeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ § 3.

Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud tervishoiuttaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.
Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
5) esmaabi uppumise, mürgistuse, svituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilgi korral;
6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
7) esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
8) esmaabivahendite valik ja kasutamine tkohal.

Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi.

Esmaabiandja ei pea ülalnimetatud esmaabiandja koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea ülalnimetatud esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.

Ehk, kui mereõppeasutuses korraldatav esmaabikoolitus vastab ülaltoodud nõuetele, siis ei pea lisaks koolitust läbima. Juhime aga tähelepanu, et täienduskoolitus tuleb korraldada tihedamini st igal viiendal aastal esmaabikoolituse läbimine ei ole piisav sest täienduskoolituse peab läbima iga kolme aasta tagant.

Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust.

Tsuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või tvaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu.

Tinspektsioon annab nõu tsuhete ja tkeskkonna teemadel tpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel [email protected]


--
Tkeskkonna konsultant
Tinspektsioon
___________________________________
[email protected]
www.ti.ee/ www.telu.ee/ iseteenindus.ti.ee/

From: Triin Piigli
Sent: Thursday, May 16, 2024 3:31 PM
To: '[email protected]' [email protected]
Subject: Teabenõude täiendamine

Tere!

Soovin oma teabenõuet täiendada lisaküsimusega.
Nimelt, kas laevapere liikmed, kes peavad läbima igal viiendal aastal mereõppeasutuses põhjaliku esmaabikoolituse, omavad õigust osutada vastavalt ttervishoiu ja tohutuse seadusele tkohal esmaabi (ehk me võime asutuses neid kõiki pidada esmaabiandjateks)?

Näide, mis koolituse nad läbivad: https://taltech.ee/kursus/40444


Lugupidamisega

From: Triin Piigli
Sent: Thursday, May 9, 2024 12:50 PM
To: '[email protected]' <[email protected]>
Subject: Teabenõude esitamine

Tere!

Soovime teada, kas lootsid ja laevapere liikmed, kes käivad meremeeste perioodilises tervisekontrollis peavad täiendavalt läbima ka ttervishoiuarsti tervisekontrolli?

Lugupidamisega