Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirja nr 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ muutmine

Digiallkirjad

2/18

KINNITATUD

LISA 1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori

09.03.2022 käskkirjaga nr 9

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

27.05.2024 nr käskkirja nr 52 redaktsioonis

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

HARJUTUSVÄLJADE KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2024

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 3

2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED 3

3. HARJUTUSVÄLJADE KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 4

4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 4

5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 6

6. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD 8

7. ELANIKKONNA- JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 9

8. TULEOHUTUS 9

9. KESKKONNAKAITSE 10

10. LÕHKEMATA LÕHKEKEHADE TÄHISTAMINE JA DEMINEERIMINE 12

11. LÕPPSÄTTED 13

LISA 1.1 Tuleohutusastmed 14

LISA 1.2 Õnnetusjuhtumist teavitamise skeem 15

LISA 1.3 Tõkestatud alale sisenemise registreerimise leht 16

LISA 1.4 HV kasutamisel tuvastatud puuduste registreerimise raamat 17

LISA 1.5 Lõhkekeha leidmise ettekanne 18

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Harjutusväljade kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusväljade üldise kasutamise korra.

1.2. Lisaks käesolevale eeskirjale tuleb kohaldada konkreetset harjutusvälja (edaspidi HV) kasutuseeskirja, väljaõppeehitis(t)e kasutuseeskirja, tehnilisi nõudeid, ohutuseeskirju ja materjali/seadme/relva kasutusjuhendeid.

1.3. Eeskirja haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK).

1.4. HV-de ja Piirsalu taktikaala volitatud asutus on RKIK.

2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED

2.1. Piirkonna juht – isik, kelle haldusalas on oma piirkonna HV-de ja väljaõppealade jätkusuutlik haldamine ja selle ohutu kasutamise korraldamine.

2.2. Ohutuse vanemspetsialist– HV vastutav isik, kes on piirkonna juhi poolt määratud harjutusvälja ohutuse eest vastutaja ja väljaõppeürituste koordineerija. Ohutuse vanemspetsialisti puudumisel asendab teda harjutusvälja ohutusspetsialist.

2.3. Väljaõppeehitis – kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse Sõjaväelise väljaõppe ohutuse eeskiri., võistluste või muu tegevuse alaliseks või ajutiseks läbiviimiseks ehitatud ja nõuetele vastav ehitis koos seadmetega (nt lasketiir, laskeväli, käsigranaadi heitekoht jne), kus volitatud ja kvalifitseeritud personal viib läbi tegevusi vastavalt HV kasutuseeskirjale.

2.4. Väljaõppeürituse käsk/tegevuskäsk (edaspidi käsk) – õppuse, laskeharjutuse või lõhketööde käsk.

2.5. Tegevuse läbiviija (edaspidi läbiviija) – isik, kes omab tegevuse läbiviimiseks vastavat õigust või luba ja vastutab ohutu tegevuse eest, mis on kooskõlas ohutuseeskirjade, HV-de kasutuseeskirjade ja juhenditega.

2.6. Plaaniline tegevus – tegevus, mille läbiviimine on planeeritud (hiljemalt) eelneva kuu 10. kuupäevaks ning mille kohta on esitatud kinnitamisele broneering HV-de broneerimissüsteemis.

2.7. Plaaniväline tegevus – tegevus, mille kohta ei ole esitatud kinnitamisele broneeringut eelneva kuu 10. kuupäevaks.

2.8. Lõhkemata lahingumoon/UXO (ingl unexploded ordnance) on moon, mis on jäänud lõhkemata ja on seetõttu ohtlik isikutele, varustusele ja rajatistele.

2.9. UXO-ala (Unexploded ordnance area) – ala, kuhu võib lasta lõhkevat moona ja kus liikumine on reeglina keelatud. UXO ala on tähistatud ohuala piiritähistega.

2.10. Brontos – riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu ehk harjutusväljade broneerimissüsteem.

2.11. RANGE CONTROL – RANGE CONTROL eraldusmärke kandvad ohutusega seotud harjutusvälja töötajad, kelleks on ohutuse vanemspetsialistid, ohutusspetsialistid ja mehhaniseeritud UXO ala meeskond. Isikud kannavad punaseid eraldusmärke heleda helkurniidiga tikitud kirjas, musta värvi kiivreid ja kuuliveste. Ohutusega seotud harjutusväljade töötajate tööriietus on reeglina pruuni värvi.

3. HARJUTUSVÄLJADE KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

3.1. HV-de kasutamisel tuleb lähtuda Kaitseministeeriumi valitsemisala väljaõpet reguleerivatest õigusaktidest, HV-de kasutuseeskirjadest ja HV-del asuvate väljaõppeehitiste kasutuseeskirjadest ning juhenditest.

3.2. HV-l plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab soovija Brontoses sisestama järgneva kuu broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks. Juhul, kui puudub ligipääs Brontosele, peab soovija täitma HV kasutamise taotluse https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/kontakt/ lehel.

3.3. HV-l plaanivälise tegevuse läbiviimiseks peab soovija Brontoses sisestama broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist. Plaanivälise broneeringu sisestamisel tuleb sellest teada anda ka HV ohutuse vanemspetsialistile telefoni ja e-posti teel. Plaanivälise tegevuse läbiviimine peab olema põhjendatud.

3.4. HV-l plaanilise tegevuse läbiviimiseks, mille õhuohuala on kõrgem HV kasutuseeskirjas märgitud kõrgusest, peab soovija Brontoses sisestama broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt 40 päeva enne tegevuse toimumist ning teavitama HV ohutuse vanemspetsilisti telefoni ja e-posti teel.

3.5. Kui broneeringutes ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne HV kasutamise soov:

3.5.1. tehakse esmalt üksuste vaheline koordinatsioon kasutamise osas;

3.5.2. võetakse aluseks aastakäsu väljaõppejuhises sätestatud prioriteedid;

3.5.3. kui üksused ei saavuta kokkulepet omavahel, lahendab vastuolu Kaitseväe peastaap.

3.6. HV-l võib läbi viia kasutatava HV kasutuseeskirja lisas 1 nimetatud tegevusi.

3.7. Harjutuse käigus on keelatud läbi viia tegevusi, mida ei ole broneeringus taotletud, mis ei ole kajastatud käsus ning mida ei ole kooskõlastatud.

3.8. Kõik muud tegevused, mis ei ole kasutatava HV kasutuseeskirja lisas 1 nimetatud, tuleb kirjalikult kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

3.9. Kõik kooskõlastuse taotlused peavad olema esitatud kohalikule omavalitsusele ja koopia HV e-posti aadressile, 2 kuud (v.a ette teatamata õppuste ja lisaõppekogunemiste puhul) enne harjutuse toimumist. Koopia kooskõlastusest tuleb saata HV e-posti aadressile.

3.10. Erakorralisi õppusi (nt lisaõppekogunemisi) puudutavad broneeringud ning nende lahendamise võimaldamised vaadatakse igal üksikul juhul eraldi üle vajadusel koostöös väeüksuste, Kaitseväe peastaabi ja RKIKiga.

3.11. HV kasutajad peavad HV-del väljaõpet läbi viies lähtuma Eesti ohutuseeskirjadest või kui kasutaja ohutuseeskirjad on rangemad (ohualad, piirangud) peavad nad kasutama oma ohutuseeskirju. Kasutajad peavad edastama käsud kooskõlastamiseks HV ohutuse vanemspetsialistile.

4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

4.1. HV ohutuse vanemspetsialist:

4.1.1. kinnitab või lükkab tagasi broneeringud;

4.1.2. kontrollib igapäevaselt Brontoses kinnitamisele esitatud broneeringuid ja kooskõlastamisele esitatud käske;

4.1.3. koostab esitatud broneeringute põhjal HV kasutamise kuugraafiku (edaspidi graafik);

4.1.4. edastab graafiku hiljemalt 15. kuupäevaks piirkonna juhile kinnitamiseks (kui 15. kuupäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, tuleb kuugraafik edastada sellele eelneval tööpäeval;

4.1.5. koostab kinnitatud broneeringute ja taotluste alusel graafiku lisa juhul, kui tegu on plaanivälise broneeringuga, mis on sisestatud/esitatud hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist;

4.1.6. edastab graafiku lisa vähemalt 7 tööpäeva enne tegevuse toimumist piirkonna juhile kinnitamiseks läbi Brontose;

4.1.7. juhul, kui HV-l soovitakse läbi viia harjutusi, mille õhuohuala on kõrgem kui HV kasutuseeskirjas märgitud, edastab info e-posti aadressile [email protected] vähemalt 35 kalendripäeva enne tegevuse toimumist;

4.1.8. peab ühendust HV kasutajatega graafiku-, kasutustingimuste- ja kasutusvõimaluste osas;

4.1.9. kontrollib, kas tegevuse planeerimise käigus on kinni peetud kõigist HV kasutamist reguleerivatest õigusaktidest ning kas tegevus vastab broneeritud tegevustele ja ajakavale. Puuduste ilmnemisel juhib neile tähelepanu ning palub need likvideerida. Kui puuduste likvideerimine ei ole võimalik, on tegevuse läbiviimine keelatud;

4.1.9.1. peab veenduma, et käsk on korrektne, kooskõlas HV kasutamist reguleerivate õigusaktidega, vastab tegelikule tegevusele ja väljaõppeüritus viiakse läbi vastavalt kooskõlastatud käsule HV-l.;

4.1.10. peab veenduma, et käsuga esitatakse kõik vajalikud kooskõlastused, nende puudumisel on tegevuse läbiviimine keelatud;

4.1.11. korraldab väljaõppe alustamisel maa-ala üleandmise ja lõppemisel vastuvõtmise. Omab õigust kontrollida väljaõppeürituse läbiviimise ajal selle vastavust väljaõppeürituse käsule, - ohutuseeskirjadest kinni pidamist ja - maa-ala seisukorda.

4.1.12. informeerib HV kasutajaid ohualadest ning kehtivatest piirangutest;

4.1.13. korraldab ohuala tõkestamise (heiskab lipud, sulgeb vajadusel tõkkepuud jne) koostöös väljaõppe läbiviijaga ja selle kontrolli;

4.1.14. avab tõkestuse peale tegevuse lõppemist väljaarvatud kui HV kasutuseeskirjad ei sätesta teisiti;

4.1.15. paigaldab infotahvlitele liikumispiiranguid puudutavat informatsiooni;

4.1.16. kontrollib regulaarselt vastutusalas oleva HV väljaõppeehitiste ohutust ja edastab ettepanekuid vajalike hooldustööde kohta piirkonna juhile;

4.1.17. teavitab viivitamata õnnetusjuhtumist vastavalt eeskirja lisas 1.2 toodud skeemile;

4.1.18. peab arvestust lõhkemata jäänud lõhkekehade kohta ja teavitab UXO ala üleandmisel vastuvõtjat teadaolevast lõhkemata lahingumoonast HV-l;

4.1.19. kannab UXO-de arvestuse tabelisse läbiviijate poolt esitatud UXO-de ja demineerimiste andmed ning märgib UXO-de asukohad ka topokaardile;

4.1.20. korraldab lahingu -ja harjutusmoonast (edaspidi moon) järelejäänud materjali vastuvõtmise ning käitleb ja hoiustab selle kontrollitud tingimustes ja ettenähtud kohas;

4.1.21. kogub kokku ja säilitab 2 kuud tõkestatud alale sisenemise registreerimise lehed (vt lisa 1.3);

4.1.22. kooskõlastab ja koordineerib ohutuse eesmärgil samaaegselt HV erinevaid maa-alasid kasutavate üksuste (vajadusel kolmandate osapoolte ehitus- ja hooldustööde jms) omavahelise tegevuse;

4.1.23. koordineerib ohutuse tagamisega seotud toimingute läbiviimist, maa ala sulgemist ja vajadusel päästeteenistuse liikumist HV-l;

4.1.24. samaaegsel mitme üksuse HV kasutamisel kogub ohutusalase tegevuse informatsiooni ja vajaduse tekkimisel koordineerib häirekeskusega ohutu liikumise.

4.2. HV ohutuse vanemspetsialist on vastutav:

4.2.1. HV tulekustutusvahendite korrasoleku eest;

4.2.2. heakorra eest;

4.2.3. HV ohutu kasutamise eest;

4.2.4. ohuala sulgemiseks- ja tähistuseks vajalike vahendite olemasolu ja korrasoleku eest.

4.3. HV kasutamise võib piirkonna juht või ohutuse vanemspetsialist ajutiselt peatada või keelata, kehtestada piiranguid või nõuda täiendavate nõuete täitmist, kui avastatakse HV kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumine ja/või tegevust takistav asjaolu. Vajadusel annab väljaõppe läbiviijale juhised puuduste likvideerimiseks, registreerides puudused ja nende lahendamise (vt lisa 1.4)

5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

5.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud:

5.1.1. tutvuma HV-de kasutuseeskirjadega/juhenditega enne väljaõppetegevuse planeerimist ja vajadusel täpsustama HV ohutuse vanemspetsialistiga käsu koostamise/vormistamise;

5.1.2. korraldama HV-de kasutuseeskirjade, väljaõppeehitiste kasutuseeskirjade ja juhendite (mh lõhkemata lõhkekehade võimalikud asukohad) tutvustamise kõikidele harjutusel osalejatele teadmisvajadusest lähtuvalt;

5.1.3. järgima ohutuseeskirju ja teisi kohustuslikke õigusakte (nt keskkonnakaitsenõudeid, välihügieeni eeskirja) ning kontrollima nende täitmist väljaõppes osaleva üksuse poolt;

5.1.4. esitama toimuva tegevuse kooskõlastamiseks kinnitamata käsu 10 kalendripäeva enne väljaõppeürituse algust ja kinnitatud (struktuuriüksuse ülema poolt) käsu hiljemalt 2 tööpäeva enne tegevuse toimumist Brontoses ning teavitama kinnitatud käsust HV ohutuse vanemspetsialisti e-posti teel;

5.1.5. teavitama koheselt HV ohutuse vanemspetsialisti kooskõlastatud või kinnitatud harjutuste ära jäämisest;

5.1.6. täpsustama ohutuse vanemspetsialistiga käsku ja HV-l kehtivad piirangud, k.a lõhkemata lõhkekehade (UXO) võimalikud asukohad;

5.1.7. enne väljaõppe algust ja pärast väljaõppe lõppemist võtma ühendust HV ohutuse vanemspetsialistiga ning täitma maa-ala üleandmise-vastuvõtmise akti;

5.1.8. ohuala väljumisel HV piiridest (v.a ametlik laiendatud ohuala) organiseerima vajalikud kooskõlastused ja esitama need kirjalikult koos käsuga;

5.1.9. taotlema vajadusel (nt teatud piirangute ajutiseks lõdvendamiseks) täiendavad kooskõlastused/load Keskkonnaametilt, kohalikult omavalitsuselt, Riigimetsa Majandamise Keskuselt või muudelt organisatsioonidelt ning esitama koopia kirjalikult väljaõppeürituse broneeringuga;

5.1.10. korraldama tõkestuse HV kasutuseeskirjas esitatud tõkestuspunktides ning hoidma need mehitatuna kuni koristustööde lõpuni. Tõkestuspunktide täpsed asukohad tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga;

5.1.11. tõkestama- ja kontrollima ohuala;

5.1.12. juhinduma HVde kasutuseeskirjadest ja HV ohutuse vanemspetsialisti korraldus(t)est;

5.1.13. veenduma infovahetuses HV ohutuse vanemspetsialistiga, kas on heisatud päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled ning ohualasse viivad teed on suletud;

5.1.14. teavitama HV ohutuse vanemspetsialisti ohualaga tegevuse algusest ja lõppemisest;

5.1.15. looma ja hoidma sideühendust HV ohutuse vanemspetsialistiga, tõkestajatega ning väljaõpet korraldava personaliga;

5.1.16. tegevuse lõppedes teavitama väljaõppeürituse lõpetamisest ning kontrollima ja korraldama koristamise kasutusel olnud väljaõppeehitisel/aladel ning tagama, et tegevuseks kasutatud alale ei jääks esemeid, mis võiksid ohustada HV kasutajaid ja keskkonda;

5.1.17. kokku koguma tegevuse käigus tekkinud jäätmed ja sorteerima vastavalt kasutatava HV kasutuseeskirjas esitatud juhendile ning ladustama need selleks ettenähtud kohta;

5.1.18. organiseerima lõhkemata jäänud lõhkekehade kohese demineerimise, välja arvatud UXO alal. Kui lõhkemata lõhkekehasid ei ole võimalik demineerida, peab lõhkekehad tähistama ja asukoha teatama HV ohutuse vanemspetsialistile, lähtudes käesoleva eeskirja peatükist 10. Tekkinud lõhkemata lõhkekeha mitte leidmisel tuleb teavitada HV ohutuse vanemspetsialistile selle võimalikud koordinaadid;

5.1.19. informeerima viivitamatult HV ohutuse vanemspetsialisti kõigist HV-l toimunud õnnetusjuhtumitest ja ohuallikatest ning tegema vastavasisulise sissekande HV kasutamise registreerimise akti ;

5.1.20. tegutsema õnnetusjuhtumi korral vastavalt lisa 1.2 skeemile;

5.1.21. tagama HV heaperemeheliku kasutamise ja heakorrast kinnipidamise;

5.1.22. andma HV ohutuse vanemspetsialistile HV-lt lahkumisel tõkestatud alale sisenemise registreerimise lehed (vt lisa 1.3);

5.1.23. HV ohutuse vanemspetsialisti nõudmisel koostama 24 h jooksul õnnetusjuhtumi, tuleõnnetuse, keskkonnakahjude või kasutuseeskirjas ja juhendis esitatud nõuete rikkumise kohta seletuskirja;

5.1.24. teavitama keskkonnaõnnetusest (nt kütus/õlireostus), -kahjust (nt kaevetööde ja sõidurööbaste kinni ajamine ja silumine), tulekahjust või avariist (nt metsloomaga) ohutuse vanemspetsialisti ja võtma kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida või lokaliseerida tekitatud kahju.

5.2. Väljaõppe läbiviija käitumisreeglid UXO-alal:

5.2.1. UXO-alal sihtmärkide paigutamiseks ning koristamiseks on liikumine lubatud ainult visuaalselt kontrollitud alal ja alale minevad isikud on miinimum EOR demineerimiskategooriat omava isiku poolt instrueeritud;

5.2.2. UXO-alale minekut väljaõppeürituse ajal saab lubada vaid väljaõppe läbiviija, veendudes eelnevalt, et ala on kontrollinud vastava väljaõppe saanud spetsialist;

5.2.3. Enne UXO-ala kasutamist tuleb kontrollida ala perimeetriteed ning UXO alal olevad teed. Pärast harjutuse läbiviimist tuleb sama protsessi korrata ja veenduda teede ohutuses ning hinnata võimalikud teedele tekitatud kahjud;

5.2.4. UXO-alal liikumiseks tuleb eelistada selgelt nähtavaid teid ja -radu;

5.2.5. tulekahju korral on üksusel keelatud UXO-alale tuld kustutama minna.

5.3. Väljaõppe läbiviijal on õigus:

5.3.1. saata HV territooriumilt ära kõrvaline isik, kes viibib seal eelneva kooskõlastuseta;

5.3.2. saada HV ohutuse vanemspetsialistilt infot muude HV-l samaaegselt toimuvate tegevuste kohta;

5.3.3. saada ohutuse vanemspetsialistilt ohuala sulgemiseks ja väljaõppe läbiviimiseks olemasolevaid vahendeid ning juhiseid;

5.3.4. saada eelnevalt Brontose kaudu tellitud erinevat laskeharjutuse inventari;

5.3.5. saada infot ja tagasisidet käsu kohta.

5.4. Väljaõppe läbiviija vastutab:

5.4.1. väljaõppe läbiviimise ajal tuleohutusnõuete täitmise eest;

5.4.2. keskkonnakaitsenõuete täitmise eest;

5.4.3. HV-l tema enda poolt korraldatava ohutu väljaõppeürituse läbiviimise eest;

5.4.4. oma allüksuse informeerimise piirangutest ja muudest tingimustest, mis on reguleeritud käesolevas eeskirjas ja konkreetses HV kasutuseeskirjas;

5.4.5. eeskirjades sätestatud korrast kinnipidamise ja koostatud käsu järgimise eest.

6. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD

6.1. HV välispiirile on rajatud piirisiht.

6.2. HV välispiir on tähistatud piiritähistega.

6.3. Tõkkepuude, signaalmastide ja infotahvlite asukohad on esitatud iga HV kasutuseeskirjas.

6.4. Piiritähis:

6.4.1. HV piiritähis on valget värvi, kuhu on värvitud kolm punast 100 mm laiust triipu 100 mm vahedega. Esimene punane triip algab valge osa ülemisest servast 400 mm kauguselt;

6.4.2. on kantud piiripostidele, -puudele või -tõkkepuudele;

6.4.3. on varustatud noole tähisega, mille teravik osutab HV poole;

6.4.4. on paigaldatud selliselt, et piiritähise juurest on nähtav eelmine ja järgmine piiritähis.

6.5. Tõkkepuu:

6.5.1. on paigaldatud HV-le suunduvatele sissesõiduteedele;

6.5.2. on suletava tee laiune;

6.5.3. on võimalik lukustada nii lahtisesse kui ka kinnisesse asendisse.

6.6. Signaalmast:

6.6.1. asub HV-le suunduvate suuremate teede vahetus läheduses HV piiril;

6.6.2. ohtliku tegevuse korral heisatakse signaalmasti punane signaallipp, pimeda ajal punane signaaltuli.

6.7. Infotahvlid on paigaldatud HV piirile ja lähematesse asulatesse. Infotahvlil on kirjas:

6.7.1. HV nimetus ja aadress;

6.7.2. volitatud asutus/üksuse nimetus, kontaktandmed;

6.7.3. informatsioon päeva piirangute kohta;

6.7.4. tähistamise kord;

6.7.5. HV kasutamise graafik.

6.8. UXO-ala tähistus:

6.8.1. piiritähis on kollast värvi, kuhu on värvitud kolm musta 100 mm laiust triipu 100 mm vahedega. Esimene must triip algab valge osa ülemisest servast 400 mm kauguselt;

6.8.2. on kantud UXO-ala piiripostidele;

6.8.3. on varustatud täpsustavate siltidega;

6.8.4. ala juurdepääsuteede ääres on UXO-ala infotahvel.

6.9. Väljaõppes osalevad isikud tohivad HV liikuda üksnes väljaõppe läbiviija käsul ja tema juhenduste järgi.

6.10. Kõik isikud (v.a HV ohutuspersonal), grupi puhul saatja, kes läbivad mehitatud tõkestuspunkti peavad oma allkirjaga kinnitama, et on ohualadest teadlikud (vt lisa 1.3). Enne seda toimingut ei tohi kedagi tõkestatud maa-alale sisse lasta.

6.11. Tõkestajad peab välja panema nende tõkkepuude juurde, mida ei saa lukustada, kuna ohtliku tegevuse ajal on vaja tagada nendest kontrollitud läbipääs.

6.12. HV-l kehtivatest piirangutest saab infot harjutusvälja piiril asuvatelt infotahvlitelt ja HV ohutuse vanemspetsialistilt.

7. ELANIKKONNA- JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE SISENEMISE TÕKESTAMINE

7.1. Kohalikku elanikkonda teavitatakse HV-l toimuvast HV-le viivate teede ääres asuvate infotahvlite ja HV-de veebilehe vahendusel.

7.2. Info kohalikule elanikkonnale avaldatakse vähemalt 5 tööpäeva enne ohtliku tegevuse algust.

7.3. Plaanilisest tegevusest HV-l teavitab RKIK kirjalikult hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust HV-de kasutuseeskirjades määratud asutusi.

7.4. Kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral, sulgedes kõik ohualale viivad teed alaliste- või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega.

7.5. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste korral pannakse määratud kohta tõkestajad.

7.6. Signaalmastidesse heisatakse enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist, päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled.

8.  TULEOHUTUS

8.1. Tuleohutuspiirangud kehtestab HV ohutuse vanemspetsialist lähtudes tuleohutuse seadusest.

8.2. Esmased tulekustutusvahendid harjutuse käigus tekkinud põlengute kustutamiseks peavad igal harjutustele tuleval üksusel olema endal kaasas, vajadusel tagatakse tulekustutusluudade väljastamine teeninduslinnakust.

8.3. Tulejärelevalve tuleohtlikul perioodil väljaõppe käigus tähendab järgmist:

8.3.1. jälgitakse harjutava üksuse poolt lahtise tule teket, tingituna ükskõik missugusest põhjusest;

8.3.2. informeeritakse häirekeskust ja HV ohutuse vanemspetsialisti võimalikust tulekahjust mobiiltelefoni või raadioside vahendusel;

8.3.3. asutakse koheselt oma jõududega tulekollet likvideerima, v.a UXO-alal.

8.4. Tulekahju puhkemise korral informeerib HV ohutuse vanemspetsialist häirekeskust hädaabinumbril 112, kui harjutuse läbiviija pole seda teinud.

8.5. Kuival ajal metsatulekahju ohu korral tuleb tuletõrje valmisolekule pöörata kõrgendatud tähelepanu, arvestades järgmist:

8.5.1. lõkke tegemiseks eelistada HV poolt ette valmistatud lõkkeplatse;

8.5.2. tuli tuleb kustutada ning tuhk ja söed tuleb ahjust eemaldada ning maha matta;

8.5.3. metsades ja muudel taimestikuga kaetud aladel võib tuleohtlikul ajal suitsetada vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades;

8.5.4. HV-l võib vajadusel kehtestada täieliku tulekeelu.

8.6. Tulekahju märgates on vajalik kaasata kogu harjutava üksuse meeskond ja käepärased tulekustutusvahendid tule likvideerimisele enda jõududega, v.a UXO-alal.

8.7. Jälgida tuleb, et juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele oleksid vabad ja aastaringselt kasutamiskõlblikud.

8.8. Pärast kustutustööde lõppu korraldab HV ohutuse vanemspetsialist täiendava järelevalve kustutatud tulekolde piirkonnas.

8.9. Lõkke tegemisel selleks ettevalmistamata kohas tuleb järgida järgmisi ohutusnõuded:

8.9.1. lõkkekoha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja süttivatest vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud;

8.9.2. lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi);

8.9.3. lõkke tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid (tulekustuti, kustutusluuad) või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid (nt veeanum, märjad oksad, liiv);

8.9.4. lõkke tegemisel tuleb tagada ohutu vahemaa hoonete ja metsani;

8.9.5. põlevat lõket ei tohi jätta järelevalveta ning on oluline jälgida, et lõkkest ei tekiks põleng;

8.9.6. pärast tule tegemist tuleb lõkkease ja põlemisjäägid hoolikalt kustutada. Keelatud on lahkuda laagriplatsilt lõket kustutamata.

9. KESKKONNAKAITSE

9.1. Kõik väljaõppes osalejad peavad täitma ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid ning jälgima, et kaasosalejad samuti neid nõudeid täidaksid.

9.2. HV-l tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning vastava HV kasutuseeskirjas esitatud piirangutest (nt liikumispiirang) ja nõuetest.

9.3. Mets ja looduskaitse:

9.3.1. kasvavate puude, mille läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt on üle 8 cm, sh kuivanud puude ilma loata raiumine on keelatud. Põhjendatud vajadusel on lubatud raiuda alla 8 cm läbimõõduga puid. Igasugune raie on keelatud metsanoorendikes ja veekaitsevööndis (veekogude kallastel kuni 10 meetrit). Üle 8 cm läbimõõduga puude raieks peab läbiviijal olema Riigimetsa Majandamise Keskuse kohaliku metskonna kirjalik luba ja selline vajadus tuleb esitada koos käsuga;

9.3.2. puudelt okste laasimisel peaks jälgima, et laasitava puu läbimõõt ei oleks suurem kui 15 cm ning laasitavate okste jämedus jääks alla 2,5 cm. Haiguste vältimiseks jätta oksa eemaldamiskohale
10 cm pikkune tüügas. Eelistada võra alumisi oksi. Võimalusel kasutada maskeerimiseks, lõkketegemiseks jmt raiejääke ja maast leitavat puitmaterjali;

9.3.3. keelatud on sihilikult kahjustada puude juurestikku, tüve ja võra. Kaevata tuleb võimalusel puude võra ulatusest väljaspool, et mitte kahjustada puude põhijuuri. Puude juurte läbilõikamise põhjendatud vajadusel teha seda ühe sirge lõikega. Mitte lüüa puude tüvedesse naelu. Tohu võtmisel eelistada kuivanud või langenud puid, mitte koorida elusalt puult koort selliselt, et vigastatud oleks kogu puu perimeeter. Enne vintsi ankurdamist puu külge tuleb puutüve kaitsta;

9.3.4. keelatud on sõitmine metsanoorendikes ja keelumärkidega tähistatud aladel;

9.3.5. kaevetöödeks tuleb saada HV ohutuse vanemspetsialisti luba. Kaevetööde vajadus peab olema kajastatud käsus. Kaevetööde tegemine looduslikult väärtuslikel aladel (märgitud iga harjutusvälja kaardil) ei ole lubatud. Enne kaevamist eemaldada pealmine pinnasekiht mätastena ning augu täitmise järel asetada mättad esialgsele kohale tagasi. Juhul kui kaevatakse mahukad kaevikuliinid, siis mätaste tagasipanekut tehakse nii palju, kui see on võimalik. Kaevetööde kohad ja rajatud kaevikud, masinatega tekitatud roopad ning muud pinnase ja teede kahjustused tuleb pärast harjutuse lõppemist täita ja tasandada. Kaevetöödel tuleb vältida puude juurte vigastamist;

9.3.6. liikumispiirangutega aladel on liikumine keelatud, täpsed liikumispiirangud (sh ajalised piirangud) on esitatud iga HV kasutuseeskirjas.

9.4. Veekaitse:

9.4.1. keelatud on mistahes viisil rikkuda allikate, ojade, jõgede, järvede jm veekogude kaldaid;

9.4.2. veekaitsevööndis ja kaevude sanitaarkaitsealadel on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftasaadusi, hoiustada ja koguda jäätmeid, mootorsõidukiga liikuda, parkida, rajada ajutisi ehitisi/telke jms). Kehtivad veekaitsest tulenevad nõuded on esitatud iga HV kasutuseeskirjas;

9.4.3. veekogude ranna või kalda piiranguvööndis (üldjuhul 100 m) on keelatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid. Maastikusõidukiga sõitmine on kalda piiranguvööndis keelatud. Sõitmise vajadusel kalda piiranguvööndis või veekaitsevööndis (10 m) tuleb väljaõppe planeerimisel Keskkonnaametilt saada selleks kirjalik heakskiit;

9.4.4. ilma Keskkonnaameti kirjaliku loata on keelatud sõidukitega sõita läbi looduslike veekogude (v.a spetsiaalsed väljaõppeehitised, mis on mõeldud vesitõkete ületuste harjutuseks). HV ohutuse vanemspetsialist võib lubada veekogu läbida selleks ettevalmistatud kohtades ning Keskkonnaameti heakskiidul, kui see on esitatud koos käsuga. Veekogude ületamisel sõidukiga tuleb võimalusel kasutada alla voolu paigaldatavaid õlitõkke poome; välilaagri köögi- ja sööginõude pesuvett on keelatud juhtida liigniiskele (veest läbi imbunud pinnasega) alale ja veekogusse (sh allikasse);

9.4.5. veekogude kalda piiranguvööndis ning märgalade läheduses (vähemalt 20 m) ohtlikke aineid (kütused, kemikaalid, õlid jms) mitte hoiustada ja kasutada. Tankida selleks ettenähtud kohtades või kõvakattega pinnasel (asfalt, betoon), et vähendada keskkonnareostuse tekkimise riski. Tankimisel tagada keskkonnaohutus, kasutada vahendeid, mis välistaksid kütuse lekke ja selle sattumise pinnasesse;

9.4.6. naftasaadusi ja teisi vedelaid ohtlikke aineid hoiustada lekkekindlates ja suletavates mahutites. Avariijuhuks tagada varustuses asjakohased keskkonnareostuse piiramise ja likvideerimise vahendid (absorbent, labidad, mahutid);

9.4.7. tekitatud keskkonnakahjustustest või -avariist teavitada koheselt HV ohutuse vanemspetsilisti ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad lokaliseerida ja likvideerida keskkonnale tekitatud kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (liiv, muld), tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke tuleb võimalikult kiiresti peatada ja lekkiv õli nt õlivanni või mõnda muusse anumasse või kõvakattega pinnasel absorbendiga kokku koguda. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada HV ohutuse vanemspetsialisti ja telefonile 1247;

9.4.8. HV-l kasutatavad sõidukid peavad olema tehniliselt korras. Keelatud on kasutada sõidukeid, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatud kütuse- või õlileke. Pikemal seismisel (üle 12 tunni) kasutada võimalusel ja vahendite olemasolul sõidukite all õlivanne.

9.5. Jäätmed ja lahingu- ning harjutusmoonast järelejäänud materjal:

9.5.1. kõik väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida (vastavalt HV kasutuseeskirjas esitatud jäätmete sorteerimise juhendile ning kogumiskohas olevatele konteineri liikidele). Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid, tünnid jms) tuleb HV-le tulles kaasa võtta. Jäätmed peab viima HV ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvatesse kogumisvahenditesse;

9.5.2. moonast järelejäänud metallmaterjal (nt hülsid, killud jms) ja tõrkega või kasutamata laskemoon tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi, kasutades sobivaid kogumismahuteid ja –vahendeid. Metallmaterjali peab üle andma HV ohutuse vanemspetsialistile;

9.5.3. moona kaste ja pakendeid käsitleda vastavalt nende materjalile tavajäätmetena, neilt tuleb eelnevalt eemaldada või loetamatuks muuta ohuklassile viitavad sildid;

9.5.4. juhul, kui tankitõrjerakettide laskmisel jääb jäätmetena alles looduslikku kiirgusfooni ületav metallosa, siis HV ohutuse vanemspetsialist viib läbi instruktaaži laskmiste läbiviijatele ja jagab välja vahendid radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks. Tekkinud radioaktiivsed jäätmed tuleb kokku koguda harjutust läbiviiva meeskonna poolt ning anda üle HV ohutuse vanemspetsialistile;

9.5.5. keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta;

9.5.6. väljaõppel alles jäänud pakendatud toitu on võimalik HV-le üle anda või viia lähimasse linnakusse toidukogumise punkti;

9.5.7. ohtlikud jäätmed anda üle HV ohutuse vanemspetsialistile või lähimasse linnakusse ohtlike jäätmete kogumine punkti. Ohtlikke jäätmeid (nt vanaõli, akud) tuleb hoiustada selliselt, et oleks välistatud ohtlike ainete lekkimine pinnasesse või vette.

9.6. Harjutuse lõppedes fikseerivad väljaõppe läbiviija ja HV ohutuse vanemspetsialist maa-ala vastuvõtmise aktis kõik avastatud puudused ja tekitatud kahjud, mis tuleb kahjutekitaja poolt korrastada ja hüvitada.

10. LÕHKEMATA LÕHKEKEHADE TÄHISTAMINE JA DEMINEERIMINE

10.1. Tegevuse juures, mille käigus võivad HV-le jääda lõhkemata või defektiga lahingumoon, peab viibima vähemalt EOC-kategooriaga demineerija, kelle kohustus on UXO tekkimisel see üles otsida ja demineerida.

10.2. Leitud UXO-t on demineerimisõigust mitteomaval isikul keelatud puudutada. Leitud lõhkekeha tuleb kohe märgistada, asetades sellest 2 m kaugusele kolm umbes 1 m pikkust latti kolmnurkselt nii, et lahingumoona suunas osutav latt on tähistatud värvilise lindiga (vt joonis 1). Leitud lõhkekehast peab ette kandma väljaõppe läbiviijale, kes kannab koheselt sellest ette HV ohutuse vanemspetsialistile KVJ 17.10.2022 käskkirjaga nr 1725 kinnitatud “DEMINEERIMISMEESKONNA VÄLJAKUTSUMISE KORD”,.

10.3. Leitud ja märgistatud lõhkekeha, mis on otseseks ohuallikaks olev lõhkemata lahingumoon tuleb demineerida otsekohe.

10.4. Harjutust läbiviiv üksus peab lõhkemata lõhkekeha(d) demineerima harjutuse läbiviimiseks ettenähtud ajal.

10.5. Leidmata UXO-de ja demineerimiste kohta peab laskmiste läbiviija andma kirjalikud andmed, (vt. lisa 1.5 ) HV ohutuse vanemspetsialistile maa-ala üleandmisel.

10.6. Koristada tuleb kahjutud moona jäätmed, need kokku koguda ning kehtiva korra järgi sorteerida ja üle anda.

11. LÕPPSÄTTED

11.1. Võttes arvesse tegevuse laadi, ilmastikuolusid ja võimalikke eriolukordi (nt eriti tugev põud, rahvaüritused või tavalisest rohkem üksusi väljaõppeehitiste vahetus läheduses jmt) võib piirkonna juht eeskirja karmistada.

11.2. Mitme väljaõppeehitise samaaegse kasutamise korral tulenevalt tegevusliikidest ja raskusastmetest, võib HV ohutuse vanemspetsialist:

11.2.1. muuta ohuala sulgemise korda, teavitades sellest enne tegevuse algust väljaõppe läbiviijat;

11.2.2. nõuda täiendavat ohutustehnilise side olemasolu väljaõppe läbiviijate vahel.

11.3. Piirkonna juhi kirjalikul loal võib laskeharjutusi läbi viia relvadega, mis ei ole vastava piirkonna HV kasutuseeskirjas nimetatud.

15/18

36

LISA 1.1

Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Tuleohutusastmed

Tuleohutusastme värvid (HTML värvikoodid)Tuleohutus-astmed Tuleohutusastme nimedTuleohutusastmest tulenevad kohustused ja piirangud

I asteTuleohtu ei ole1. Täiendavaid piiranguid ei ole.

II asteTuleoht on väike1. Lahtise tule tegemine kooskõlastada HV vastutava isikuga.

2. Käepärast peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

III asteKeskmine tuleoht1. Lahtise tule tegemine kooskõlastada HV vastutava isikuga.

2. Käepärast peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

3. HV vastutav isik võib keelata lahtise tule tegemise.

4. Trasseeriva moona kasutamine kooskõlastada HV vastutava isikuga.

IV asteSuur tuleoht1. Tegevuse juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

2. Tegevuse juurde peab olema määratud tulekustutusmeeskond.

3. Keelatud on trasseerivate kuulide ja suitsugranaatide kasutamine, igasugune lahtise tule tegemine ja valgustusrakettide kasutamine.

4. Tuletõrjeauto kohalolek kohustuslik (ainult KVKP-l).

V asteÄärmiselt suur tuleoht1. Keelatud on imitatsioonivahendite ja trasseerivate kuulide kasutamine ning igasugune lahtise tule tegemine.

2. Tegevuse juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

3. Tegevuse juurde peab olema määratud tulekustutusmeeskond.

4. HV vastutav isik võib katkestada või keelata tegevuse.

5. Tuletõrjeauto kohalolek kohustuslik (ainult KVKP-l).

LISA 1.2

Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Õnnetusjuhtumist teavitamise skeem

 

18/18

36

LISA 1.3

Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Tõkestatud alale sisenemise registreerimise leht

Kuupäev ________________________

JrkEes- ja perenimiSõiduk,

reg-nrSaadetavate

isikute arvSihtkohtAegOlen tutvunud tõkestaja poolt esitatud piirangutega ja kohustun neid täitma

SisenemineVäljumine

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Allkiri

Tõkestaja nr __________________

LISA 1.4

Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

HV kasutamisel tuvastatud puuduste registreerimise raamat

Jrk nrKuupäevÜksusMärkused/tuvastatud puudused

(täidab HV vastutav)Selgitus

(täidab kasutaja)Lahendus

(täidab harjutusvälja vastutav)Allkiri

(Kasutaja)Allkiri

(HV vastutav)

               LISA 1.5

Harjutusväljade kasutuseeskirja juurde

Lõhkekeha leidmise ettekanne

RidaKirjeldusAndmed

ALõhkekeha leiu aeg: DTG

BLõhkekeha leidja:

üksus, auaste, nimi

CLõhkekeha tüüp või kirjeldus ja seisukord:

info lõhkekeha kohta, kogus, markeeringud, seisukord

DLõhkekeha asukoht:

asukoha nimi, 8/10 kohalised koordinaadid, maastiku orientiirid

EKokkusaamiskoht:

asukoha nimi, 8/10 kohalised koordinaadid, ohutu lähenemistee, maastiku orientiirid

FKohapealne kontaktisik/side: nimi, telefoninumber, raadiosagedus, raadiokutsung

GTaktikaline olukord:

ümbruse ja ohu lühikirjeldus

HKaasnevad ohud:

hooned, elektriliinid, varustus jms

IJulgestus meetmed: märgistus, ala julgestus/valve

JPrioriteetsus:

01-viivitamatu; 02-kiire; 03-rutiinne; 04-ohtu pole

Kirjeldamise abi:  1. Värvus (põhivärvus, lisavärvus).

   2. Kirjed lõhkekehal (numbrid, kirjad, keel).

   3. Pikkus, laius (kui võimalik, siis läbimõõt).

   4. Eripärad (kuju, langevari, traadid, vedelik, pulber jne).

   5. Seisukord (roostes, purunenud vms).

18

2/15

 KINNITATUD

LISA 3

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori

09.03.2022 käskkirjaga nr 9

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

27.05.2024 nr käskkirja nr 52 redaktsioonis

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

SIRGALA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2024

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 3

2. SIRGALA HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3

3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 4

4. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD 4

5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 4

6. KESKKONNAKAITSE 5

LISA 3.1 HV väljaõppealade kirjeldused 7

LISA 3.2 HV üldplaan 10

LISA 3.3 HV keskkonnakaitselised ja liikumise piirangud 10

LISA 3.4 HV kasutamise registreerimisvorm 11

LISA 3.5 Jäätmete sorteerimisjuhend 12

LISA 3.6 Sirgala HV lõhketabel 13

LISA 3.7 HV teeninduslinnaku (TLS) kasutuseeskiri 14

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sirgala harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra.

1.2. Sirgala harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirjaga kinnitatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna, Alutaguse valla ja Toila valla territooriumil. Harjutusvälja pindala on 7758,7 ha. Territooriumi üldplaan on eeskirja lisas 3.2.

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008 korraldusega nr 272 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“ ja  laiendatud Vabariigi Valitsuse 21.detsembri 2023 korraldusega nr 301 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja laiendamine“

1.5. HV-d haldab vastavalt kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 p 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon:  +372 5302 7449; 

e-post:  [email protected];

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-sirgala .

2. SIRGALA HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

2.1. HV õhuohuala on 4500 m maapinnast.

2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 3.1.

2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 3.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

2.4. HV-l on lubatud impulssmüra tekitavad tegevused, s.o laskeharjutused käsitulirelvadest, imitatsioonivahenditega taktikaharjutused, käsigranaadi viskeharjutused ja alla 1 kg laenguga lõhketööd (k.a demineerimistööd), viia läbi kogu aeg.

2.5. Võimalusel vältida kõrget müra tekitavat väljaõppe läbiviimist nädalavahetusel sh riigipühadel.

2.6. HV-l on lubatud impulssmüra tekitavaid tegevusi, s.o laskeharjutused miinipildujatest ja tankitõrjerelvadest ning üle 1 kg laenguga lõhketööd (k.a demineerimistööd), läbi viia kõikidel päevadel (v.a. riiklikel pühadel) ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00.

2.7. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb kõrge müra tekitamine) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud HV ohutuse vanemspetsilistile.

2.8. Laske- või tegevuskäsus peab olema märgitud majutusalad.

2.9. Isiklikku sõiduvahendiga HV-le sõitmine on lubatud ainult ohutuse vanemspetsialisti loal ja kooskõlastusega.

3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

3.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud:

3.1.1. organiseerima välikäimlad juhul kui majutus toimub väljaspool ettenähtud majutuskohti, mis peab olema kajastatud käsus;

3.1.2. ladustama kasutatud väljaõppe materjali korrektselt selleks ettenähtud kohta ja eraldama katkised tervetest;

3.1.3. HV-le saabumisaeg lepitakse ohutuse vanemspetsilistiga vähemalt üks (1) tööpäev (k.a maastiku rekele tulek) enne kokku;

3.1.4. lõhkeharjutuse läbiviija on kohustatud täitma lõhketabelit (vt. lisa 3.6);

3.1.5. koristama alad peale harjutusala kasutamist;

3.1.6. kasutama HV-l olevat varustust heaperemehelikult ja tagastama varustuse oma kohale peale harjutuse läbiviimist.

4. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD

4.1 Tõkkepuude, signaalmastide ja infotahvlite asukohad on toodud lisas 3.2.

4.2 HV-l kehtib kiirusepiirang 40 km/h.

4.3 Laskemoona tuleb hoiustada betoonpunkris, kui HV-l ollakse üle 24h.

4.4 Sõidukite kolonn moodustatakse liiklusmärgist „Kolonni algus“ sissepoole.

4.5 Võimalusel vältida kolonni seiskamine avalikul teel enne HV-d.

4.6 Üldkasutatavate teede blokeerimine sõidukitega on keelatud.

5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE SISENEMISE TÕKESTAMINE

5.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) HV-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest viis (5) tööpäeva enne tegevuse algust:

5.1.1. Narva – Jõesuu Linnavalitsust;

5.1.2. Ida päästekeskust;

5.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust;

5.1.4. Ida - Eesti pommigruppi;

5.1.5. Eesti Geoloogiateenistust;

5.1.6. Toila Vallavalitsust.

5.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste (vt lisa 3.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega .

5.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja.

5.4. Signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus tutvuda HV kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma HV ohutuse vanemspetsialistiga.

5.5. Kui kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata.

6. KESKKONNAKAITSE

6.1. Keskkonnakaitselised liikumis- ja tegevuspiirangud on esitatud eeskirja lisas 3.3. Jäätmete sorteerimise juhend on eeskirja lisas 3.5.

6.2. Lisaks tuleb HV-l tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded.

6.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab ala kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist.

6.4. Keskkonnakaitse piirangud liikumisele:

6.4.1. Kalda piiranguvööndis ei ole lubatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. HV on kalda piiranguvöönd 100 meetrit vooluveekogudel Metsküla oja ja Mustajõgi ning 50 meetrit Narva karjääri tiigil.

6.5. Keskkonnakaitse piirangud tegevustele:

6.5.1. Kõikidel HV ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 meetrit. Veekaitsevööndis on keelatud:

6.5.1.1. puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta;

6.5.1.2. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või reostamist.

6.5.2. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada puid, hävitada kaitsealuseid taimi ja nende kasvukohtasid, häirida tahtlikult loomi ja linde ning hävitada nende elupaiku.

6.5.3. Uuringu- ja seirepuuraukude hävitamine või kahjustamine ei ole lubatud.

6.6. Üldised keskkonnakaitsenõuded:

6.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida vastavalt eeskirja lisale 3.5. Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid jms) tuleb alale tulles kaasa võtta. Jäätmed tuleb alalt lahkudes kaasa võtta.

6.6.2. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning immutamata ja värvimata puitu.

LISA 3.1

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV väljaõppealade kirjeldused

1.1. Käsitulerelvad lõuna 1 (KTL1).

Lubatud tegevused/vahendid:

1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm;

1.1.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon;

1.1.3. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

1.1.4. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon.

1.2. Platoo laskeväli (PLV).

Lubatud tegevused/vahendid:

1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm;

1.2.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm;

1.2.3. tankitõrjerelvad;

1.2.4. 23 mm õhutõrjekahur;

1.2.5. miinipilduja kaliibriga kuni 120 mm;

1.2.6. lahinglaskeharjutused kuni rühma suuruse üksusega;

1.2.7. imitatsiooni laengu lõhkeaine kogus ei tohi ületada 125 g.

1.3. Laskekoht 3 (LK3)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.3.1. 40 mm lahingumoon (kindlaksmääratud koht ja suund);

1.3.2. tankitõrjerelvad;

1.3.3. snaiprirelvad kuni 12,7 mm.

1.4. Sirgala põhi 1 (SP1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.4.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm;

1.4.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon;

1.4.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

1.4.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon.

1.5. Sirgala põhi 2 (SP2)

Lubatud tegevused/vahendid

1.5.1. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon;

1.5.2. taktikaharjutused;

1.5.3. majutus.

1.6. Sirgala põhi 3(SP3)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.6.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm;

1.6.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; Javelin block 0;

1.6.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

1.6.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon.

1.7. Sirgala põhi 4(SP4)

Lubatud tegevused/vahendid

1.7.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm;

1.7.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon;

1.7.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

1.7.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon.

1.8. Sirgala põhi 5 (SP5)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.8.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm;

1.8.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon;

1.8.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

1.8.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon.

1.9. Käsigranaat (KG1)

Lubatud tegevused/vahendid

1.9.1 käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 9 mm;

1.9.2 sileraudsed käsitulirelvad;

1.9.3 40 mm harjutusmoon.

1.10 Sirgala lõuna 5 (SL5).

Lubatud tegevused/vahendid

1.10.1 käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 9 mm;

1.10.1 siledaraudsed käsitulirelvad.

1.11 SMA/UXO (UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht).

Lubatud tegevused/vahendid:

1.11.1 tankitõrjegranaadiheitjad;

1.11.2 kaudtulerelvad;

1.11.3 tankitõrjerelvad.

1.12 Pioneeri 1(P1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.12.1 lõhketööd (maksimaalne laengu lõhkeainekogus ei tohi ületada 30 kg).

1.13 Pioneeri 5 (P5)

P5 alal on lubatud lõhkeharjutusi läbi viia ainult selleks ettenähtud kohtades. Muud tegevused tuleb eelnevalt kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

Lubatud tegevused/vahendid:

1.13.1 lõhketööd (maksimaalne laengu lõhkeainekogus ei tohi ületada 300 kg).

1.14  Taktikaala 1 (TA1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.14.1 taktikaharjutused.

1.15 Taktikala 2 (TA2)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.15.1 taktikaharjutused

1.16 Taktikala 3 (TA3)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.16.1 taktikaharjutused.

1.17 Taktikala 4 (TA4)

Lubatud tegevused/ vahendid:

1.17.1 taktikaharjutused.

1.18 Taktikaala 5 (TA5)

Lubatud tegevused/ vahendid:

1.18.1 taktikaharjutused.

1.19 Majutusala 3 (MA3)

Lubatud tegevused/ vahendid:

1.19.1 taktikaharjutus,

1.19.2 majutus.

1.20 Teeninduslinnak Sirgala (TLS)

Lubatud tegevus/ vahendid

1.20.1 majutus ja administreerimine.

15/15

LISA 3.2

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan

LISA 3.3

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitselised ja liikumise piirangud

LISA 3.4

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV kasutamise registreerimisvorm

SIRGALA HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT

1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust.

Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja SIRGALA HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga.

ÜksusKasutatav väljaõppeehitis

(kasutatav + , mittekasutatav 0 )Läbiviidav harjutus, õppusKasutatavad vahendid

(kogus )

Käsitulerelvad lõuna 1 (KTL1)Pioneeri 1 (P1)TehnikaMaa-alal väljastatud

Platoo laskeväli (PLV)Pioneeri 5 (P5)BussTreppsein

Osalev koosseisLaskekoht 3 (LK3)Taktikaala 1 (TA1)TraktorAukudega sein

Sirgala põhi 1 (SP1)Taktikaala 2 (TA2)MaasturSein

Sirgala põhi 2 (SP2)Taktikaala 3 (TA3)VeoautoTäiskuju alus +SM

Harjutuse algusSirgala põhi 3 (SP3)Taktikaala 4 (TA4)SoomustransportöörMetall JV SM

Sirgala põhi 4 (SP4)Taktikala 5 (TA5)Lahingumasin Metall KP SM

Sirgala põhi 5 (SP5)Majutusala 3 (MA3)TankSoomuk otsevaates

Harjutuse lõppSirgala lõuna 5 (SL5)Teeninduslinnak Sirgala (TLS)HelikopterSoomuk külgvaates

Sihtmärgiala (SMA/ UXO)MuuMuu Võti

Käsigranaat 1 (KG1)Muu

Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel:

Andis üle:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäev / AsukohtAllkiri

Võttis vastu:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust

a) üleandjab) vastuvõtja

Kasutatud laskemoona/lõhkeaine kogusKasutatud laskemoona jäägidVahejuhtumid, õnnetusedKaduma läinud asjadMaa-ala ja vahendite vastuvõtmisel esinenud puudused:Väljastatud vahendite tagastamine

Treppsein

Aukudega sein

Sein

Täiskuju alus

Metall JV SM

Metall KP SM

Soomuk otsevaates

Soomuk külgvaates

Võti

Muu

Andis üle:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

Võttis vastuAuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

LISA 3.5

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Jäätmete sorteerimisjuhend

1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutaja peab jäätmed sorteerima ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 9.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“.

1.1. Segaolmejäätmed:

1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber;

1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid;

1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast;

1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub;

1.1.5. klaasikillud;

1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid);

1.1.7. aerosoolpakendid;

1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid;

1.1.9. allesjäänud toit (kui ei koguta eraldi);

1.1.10. katkised esemed.

1.2. Papp ja paber:

1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud;

1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber;

1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid.

1.3. Laskemoonast järelejäänud materjal:

1.3.1. vasest hülsid;

1.3.2. messingist hülsid;

1.3.3. muu metall;

1.3.4. mittemetall.

2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile.

3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu.

4. Üksused on kohustatud täitma antud juhendis kehtestatud korda.

LISA 3.6

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Sirgala HV lõhketabel

JrKAsukoht (P1,P5, PLV) Tegevus/harjutusLõhkeaine kogusKuupäev ja kellaeg

                Läbiviija (nimi)……………………………………………….

                Allkiri …………………………………………………………….

                Allüksus…………………………………………………………

LISA 3.7

Sirgala harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV teeninduslinnaku (TLS) kasutuseeskiri

1. TLS on rajatud HV-l harjutusi läbiviivatele üksustele majutusvõimaluste pakkumiseks, harjutuse toimumise ajavahemikul. Asukoht HV-l on toodud lisas 3.2.

2. TLS pakutavad võimalused:

2.1. haldushoone A01: HV teenindava personali ametiruumid, veevõtukoht;

2.2. telkimisplats CG1: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda ca 250 inimest;

2.3. laskemoonapunkrid (2tk), laskemoona lühiajaliseks hoiustamiseks (kohustuslik kui õppus kestab üle 24 h).

3. TLS territooriumile lubab ja sealset tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist, kes on ka julgeoleku eest vastutav isik. Pidevat ööpäevast kohal viibimist ei tagata.

4. TLS territooriumile sisenemine toimub tagumise värava kaudu. Erandkorras (evakuatsioon, tulekahju, eriolukord), kooskõlastatult, saab kasutada ka varuväravaid.

5. Harjutava üksuse ülem määrab teeninduslinnaku vastutava, kes teeninduslinnakusse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad teeninduslinnaku alad fikseeritult üleandmise/vastuvõtmise lehel vt. lisa 3.4.

6. TLS vastutava ülesanded on:

6.1. tutvustada oma üksusele teeninduslinnaku kasutuseeskirja ja kontrollida eeskirja järgimist;

6.2. korraldada vajadusel toimkonna määramine, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra ööpäevas ja enne üksuse lahkumist.

7. Telkimisplatsi keskel on jaotuskilbid. Sealt on üksustel oma pikendusjuhtmeid kasutades võimalik elektrit tarbida (4x230 V).

8. Linnaku majutusalal sõidukitega liikumine ja parkimine on lubatud selleks ettenähtud kohtades.

9. Transpordimasinad võivad siseneda ainult kauba laadimiseks eeldusel, et kasutatakse juhendajat.

10. Jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmete liigiti kogumise juhendile vt lisa 3.6.

11. TLS-s on keelatud:

11.1. sõita transpordivahenditega telkimisplatsile või haljasalale;

11.2. teha teeninduslinnaku territooriumil kaevetöid;

11.3. telkide maskeerimine;

11.4. kasutada harjutusmoona;

11.5. paigutada ümber inventari;

11.6. jäätmete (k.a ahjutuhk) ladustamine mitte ettenähtud kohta;

11.7. valada teeninduslinnaku septikupaaki mistahes kemikaale, nende jääke, toidunõude pesuvett, kütust, õli jms;

11.8. käidelda territooriumil olevaid materjale, esemeid või tööriistu ilma HV ohutuse vanemspetsialisti loata;

11.9. pildistada ja filmida territooriumil ilma HV ohutuse vanemspetsialisti eelneva kooskõlastuseta;

11.10. avaldada teadmisvajadust mitteomavale isikule informatsiooni RKIK-i töökorralduse, läbipääsurežiimi ja julgeolekumeetmete kohta (sh asutusesiseseks kasutamiseks juurdepääsupiiranguga teave);

11.11. kasutada tuletõrjestendil olevat varustust muuks otstarbeks;

11.12. HV võtme edasiandmine kolmandatel isikutele.

12. TLS kasutaja on kohustatud:

12.1. käituma vastavalt TLS kasutuseeskirjale;

12.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, HV personali poolt antud korraldusi;

12.3. teavitama viivitamatult HV-e ohutuse vanemspetsialisti TLS inventari, seadme ning vahendi purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest;

12.4. kasutama vett- ja elektrienergiat säästlikult;

12.5. kinni pidama jalakäija kiirusepiirangust ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest;

12.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas;

12.7. kinni pidama distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse heaperemehelikult;

12.8. puude lõhkumine selleks ettenähtud kohas.

13. TLS kasutaja vastutus:

13.1. harjutav üksus vastutab täielikult teeninduslinnaku objektide sihipärase kasutamise eest;

13.2. HV vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras.

14. TLS territooriumil tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida, helistada hädaabinumbrile 112, informeerida HV ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega.

15. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid.

16. Julgeolekualased juhised külalistele:

16.1. Üldsätted:

16.1.1. külalised on isikud, kelle külastus TLS-sse on ühekordne või väga harv ja kellel puudub iseseisva sissepääsu õigus ning kes lubatakse TLS-sse seoses teenistus- või tööülesannete täitmisega;

16.1.2. külalisel on lubatud teenistus- või tööülesannete täitmisega seoses viibida TLS-s kogu väljaõppe perioodi jooksul;

16.1.3. külalise kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumisel isikut territooriumile ei lubata;

16.1.4. külaliste ja/või grupikülastuste korral (sh välisriigi kodanikud, teabepäev, seminar vms) tuleb grupi vastutaval esitada kõigi üritusel osalevate isikute nimed, isikukoodid ja eraautode olemasolul auto mark, reg number HV ohutuse vanemspetsialistile vähemalt seitse (7) tööpäeva enne ürituse toimumist.

16.2. Külaline on kohustatud:

16.2.1. tutvuma TLS kasutuseeskirjaga;

16.2.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, HV personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi;

16.2.4. kinni pidama territooriumil kehtestatud kiiruspiirangutest ning alal kehtivast liikluskorraldusest;

16.2.5. teavitama ohutuse vanemspetsilisti ja HV personali või külalist saatvat isikut kõikidest turvalisust ohustavatest olukordadest või nende kahtlustest;

16.2.6. territooriumilt lahkumisel tagastama talle väljastatud värava võtmed/puldi.

18

2/23

 KINNITATUD

LISA 6

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori

09.03.2022 käskkirjaga nr 9

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori

27.05.2024 nr käskkirja nr 52 redaktsioonis

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

KLOOGA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2024

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 3

2. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3

3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 4

4. KESKKONNAKAITSE 4

5. PROTSEDUURID MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKIGA OPEREERIMISEKS HV-l……………………………………………5

LISA 6.1 HV väljaõppealade kirjeldused 6

LISA 6.2 HV üldplaan 8

LISA 6.3 HV keskkonnakaitse piirangud 9

LISA 6.4 HV kasutamise registreerimisvorm 10

LISA 6.5 Jäätmete sorteerimisjuhend 11

LISA 6.6 HV linnavõitluslinnaku kasutusjuhend 12

LISA 6.6.1 Skeem 1. Linnaku territooriumi üldplaan 14

LISA 6.6.2 Hall maja 15

LISA 6.6.3 Kollane maja 16

LISA 6.6.4 Harjutusseinad 17

LISA 6.7 Lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) 18

LISA 6.7.1 LT 1 lasketiiru skeem 20

LISA 6.7.2 LT 1 lasketiiru automaadi ohuala joonis 21

LISA 6.7.3 LT 1 lasketiiru kuulipilduja ohuala joonis 22

LISA 6.7.4 LT1 lasketiiru täpsusrelva ohuala joonis……………………………………………………………………………… 23

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Klooga harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra.

1.2. Klooga harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel ja prügi sorteerimisel juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirjaga kinnitatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Lääne-Harju vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 989,9 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 6.2.

1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2008 korraldusega nr 334 „Kaitseväe Klooga harjutusvälja asutamine“.

1.5. HV-d haldab vastavalt kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 § 2 p 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist:

telefon:  +372 5332 6746; 

e-post:  [email protected];

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-klooga.

2. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

2.1. HV õhuohuala on 620 m maapinnast. Mehitamata õhusõidukite puhul on maksimaalne lubatud lennukõrgus 300 m.

2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 6.1.

2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 6.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

2.4. HV-l on lubatud läbi viia laskeharjutusi, kasutada imitatsioonivahendeid, teha käsigranaadi viskeharjutusi ja viia läbi lõhketöid (k.a demineerimistöid) kõikidel päevadel ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00.

2.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõppe planeerimist nädalavahetusel.

2.6. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile.

3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE

3.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) HV-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest viis tööpäeva enne tegevuse algust:

3.1.1. Lääne-Harju Vallavalitsust;

3.1.2. Põhja päästekeskust;

3.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust;

3.1.4. Põhja-Eesti pommigruppi;

3.1.5. Eesti Geoloogiateenistust.

3.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste ( vt lisa 6.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega .

3.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja.

3.4. Signaalmastidesse heisatakse ohutuse vanemspetsialisti poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil harjutusväljale liikujatel kohustus tutvuda harjutusvälja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga.

3.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata.

4. KESKKONNAKAITSE

4.1. Keskkonnakaitselised piirangud HV-l liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 6.3.

4.2. HV-l tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel tuleb lähtuda kehtivast õigusaktidest ning harjutusväljade kasutuseeskirjast, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded.

4.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab HV kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist.

4.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele:

4.4.1. Keelatud on liikuda liikumispiiranguga aladel. Piiranguga alal liikumiseks peab läbiviijal olema Keskkonnaameti kirjalik nõusolek ja see tuleb esitada HV ohutuse vanemspetsialistile koos tegevuskäsuga.

4.4.2. Klooga rabas tuleb minimeerida inimmõju, st vältida tallamist, sõitmist, lõhkamist jms tegevust.

4.4.3. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Klooga järvel, Vasalemma jõel 100 m ning Klooga järve ojal 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine.

4.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele:

4.5.1. Kalda piiranguvööndis on telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituste korraldamine lubatud ainult Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul.

4.5.2. Kõikidel HV-ga ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

4.5.3. HV-lasub Vasalemma jõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaameti nõusolek.

4.5.4. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku.

4.5.5. Kaitsealuste taimedega aladel tuleb säilitada võimalikult looduslähedane seisukord. Keelatud on pinnast ja taimestikku kahjustavad tegevused – lõhkamised, tallamised, maastikul sõitmised, kaevikute kaevamised, puude raied, lõkete süütamised jne.

4.6. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi (vt lisa 6.5) järgi.

5. PROTSEDUURID MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKIGA OPEREERIMISEKS HV-l

5.1. Õhutemperatuuril -10 C ja soojem on maksimaalne mehitamata õhusõidukitele (ingl Unmanned aerial vehicle – UAV) lubatud lennukõrgus 1000 jalga (FT). Õhutemperatuuril alla -10 C, on maksimaalne kõrgus 900 FT. Kasutades baromeetriga UAV-d, tuleb küsida vastav QNH (maksimaalne lennukõrgus merepinnast) Ämari Lennujuhtimisteenistuselt (edaspidi Ämari lennujuhtimise tornilt).

5.2. Vahetult enne igat mehitamata õhusõidukite lennutamise algust tuleb saada luba Ämari lennujuhtimise torni lennujuhilt telefonil 7173415.

5.3. Lennujuhile tuleb edastada vastutava käitaja nimi, väeosa, lennutamise ajavahemik ja kontakt, mis peab olema mehitamata õhusõiduki käitamise ajal alati kättesaadav.

5.4. Lennujuhil on õigus lähtuvalt liiklusolukorrast lükata edasi mehitamata õhusõiduki käitamise algus.

5.5. Lennujuhil on õigus maandada vajaminevaks ajaks liiklusolukorrast lähtuvalt mehitamata õhusõiduk, kui see peaks vajalikuks osutuma.

5.6. Käitaja kohustub koheselt teavitama lennujuhti, kui mehitamata õhusõidukiga on kadunud side ning see lendab kontrollimatult.

5.7. Käitaja kohustub informeerima lennujuhti telefonil 7173415 iga kord, kui mehitamata õhusõiduki lennutamine on lõppenud.

5.8. Käitaja kohustub viivitamatult mehitamata õhusõiduki maanduma, kui kaob side lennujuhiga.

5.9. Käitaja kohustub viivitamatult mehitamata õhusõiduki kõrgust vähendama või maanduma ning teavitama lennujuhti, kui samas õhuruumis on teine lennuvahend.

LISA 6.1

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV väljaõppealade kirjeldused

1.1. Klooga laskevälja 1000 m lasketiir (LT1)

Laskmistel LT1 625 – 1000 m positsioonidelt on liikumise ja väljaõppelased piirangud LA1 ja on P1 aladel.

Lubatud tegevused/vahendid:

1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 8.6 mm ja 9,0 mm;

1.2. Põllküla laskeväli (LV2)

LT1 alaga samaaegsel kasutamisel on fikseeritud laskmiste põhisuund (direktsiooninurk) 31-17 (NB! maastikul tegutsedes peab direktsioonnurkade näidud ümber arvutama magnetilisteks asimuudiks.) ja tõstenurga piirang kuni 00-70. Lisaks asub laskeväljal käsigranaadi viskekoht. Trasseeriva laskemoona kasutamine ainult HV ohutuse vanemspetsialisti loal.

Lubatud tegevused/vahendid:

1.2.1. püstol ja püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9,0 mm;

1.2.2. pumppüss;

1.2.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (9 mm) ja harjutusmoon;

1.2.4. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon;

1.2.5. lõhkamistööd, lõhkeaine koguse piirang kuni 200g;

1.2.6. ründe ja kaitse käsigranaadi viskeharjutused.

1.3. 200 m lasketiir (LT2)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.3.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm;

1.3.2. keelatud on lasta trasseerivat laskemoona;

1.3.3. keelatud on lasta metallsihtmärke v.a 9mm FRANGIBLE (lagunev);

1.3.4. lasta on lubatud ainult omal laskerajal olevat sihtmärki;

1.3.5. sihtmärgid tuleb panna vahetult tagavalli ette.

1.4. Taktikaala 1 (TA1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.4.1. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine;

1.4.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine;

1.4.3. taktikaharjutused, sh välilaagrid;

1.4.4. maastikusõit;

1.4.5. telkimine.

1.5. Taktikaala 2 (TA2)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.5.1. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine;

1.5.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine;

1.5.3. taktikaharjutused, sh välilaagrid;

1.5.4. maastikusõit;

1.5.5. telkimine.

1.6. Maastikusõidu ala (MSA1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.6.1. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine;

1.6.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine;

1.6.3. taktikaharjutused, sh välilaagrid;

1.6.4. maastikusõit;

1.6.5. telkimine.

1.7. Linnak (LA1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.7.1. taktikaharjutused, sh välilaagrid;

1.7.2. mittelõhkevate tõkete rajamine;

1.7.3. telkimine.

1.8. Linnavõitluslinnak (LVL1)

 Lubatud tegevused/vahendid:

1.8.1. taktikaharjutused;

1.8.2. linnalahing;

1.8.3. lõhkeainega hoonesse sisenemine – breaching.

Linnavõitluslinnakus asub piiratud kasutusõigusega laskemaja. Lisainfo harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistilt.

1.9. Pioneeriõppeväli (P1)

Lubatud tegevused/vahendid:

1.9.1. taktikaharjutused;

1.9.2. kaevamine.

LISA 6.2

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaanLISA 6.3

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse piirangud

21/23

LISA 6.4

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV kasutamise registreerimisvorm

KLOOGA HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT

1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust.

Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja KLOOGA HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga.

ÜksusKasutatav väljaõppeehitis

(kasutatav + , mittekasutatav 0 )Läbiviidav harjutus, õppusKasutatavad vahendid

(kogus )

Klooga laskevälja 1000m lasketiir (LT1)TehnikaMaa-alal väljastatud

Põllküla laskeväli (LV2)BussTreppsein

Osalev koosseis200 m laskepaik (LP1)TraktorAukudega sein

Taktika õppeväli 1 (TA1)MaasturSein

Taktika õppeväli 2 (TA2)VeoautoTäiskuju alus +SM

Harjutuse algusMaastikusõidu ala (MSA1)SoomustransportöörMetall JV SM

Linnak (LA1)Lahingumasin Metall KP SM

Linnavõitluslinnak (LVL1)TankSoomuk otsevaates

Harjutuse lõppPioneeriõppeväli (P1)HelikopterSoomuk külgvaates

MuuMuu Võti

Muu

Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel:

Andis üle:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäev / AsukohtAllkiri

Võttis vastu:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust

a) üleandjab) vastuvõtja

Kasutatud laskemoona/lõhkeaine kogusKasutatud laskemoona jäägidVahejuhtumid, õnnetusedKaduma läinud asjadMaa-ala ja vahendite vastuvõtmisel esinenud puudused:Väljastatud vahendite tagastamine

Treppsein

Aukudega sein

Sein

Täiskuju alus

Metall JV SM

Metall KP SM

Soomuk otsevaates

Soomuk külgvaates

Võti

Muu

Andis üle:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

Võttis vastuAuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

LISA 6.5

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Jäätmete sorteerimisjuhend

1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 9.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“.

1.1. Segaolmejäätmed:

1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber;

1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid;

1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast;

1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub;

1.1.5. klaasikillud;

1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid);

1.1.7. aerosoolpakendid;

1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid;

1.1.9. allesjäänud toit (kui ei koguta eraldi);

1.1.10. katkised esemed.

1.2. Papp ja paber:

1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud;

1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber;

1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid.

1.3. Laskemoonast järelejäänud materjal:

1.3.1. vasest hülsid;

1.3.2. messingist hülsid;

1.3.3. muu metall;

1.3.4. mittemetall.

2. Tegevuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (nt süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile.

3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta.

LISA 6.6

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV linnavõitluslinnaku kasutusjuhend

1. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID

1.1. Kõikides tegevustes osalevad isikud tohivad linnakus liikuda üksnes väljaõppe läbiviija käsul või juhendamisel.

1.2. Linnakut võib kasutada järgmisteks tegevusteks:

1.2.1. linnalahinguks;

1.2.2. allüksus(t)e majutuseks;

1.2.3. sõjalis-sportlike ürituste läbiviimiseks;

1.2.4. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada.

1.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud.

1.4. Linnakus võib kasutada järgnevaid vahendeid:

1.4.1. paukmoon ja muud imitatsioonivahendid (nt flashbang, gaasipadrun);

1.4.2. plastkuuli- ja värvikuulirelvi (ingl airsoft, paintball);

1.4.3. köielaskumise vahendeid.

1.5. Linnakus on keelatud:

1.5.1. lõhkuda väljaõppeehitise (nt majade, harjutusseinte) konstruktsiooni ja inventari;

1.5.2. kasutada süütepudeleid ja lahingumoona;

2. LINNAKU JA HOONETE ÜLDINE KIRJELDUS

2.1. Linnaku üldine kirjeldus (vt lisa 6.6.1).

Linnavõitluslinnak koosneb kahest hoonest, harjutusseintest, teede võrgustikust ja haljasalast. Linnakus on elektri väljavõtted. Sõiduteede katteks on freesitud asfalt. Hoonete ja harjutusseinte juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega.

2.2. Hall maja (vt lisa 6.6.2).

Raudbetoonist välis- ja siseseintega ja raudbetoonist talade ning postidega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad on varustatud OSB materjalist suletavate luukidega. Hoone ei ole köetav. Hoonel on lukustatavad metallist välisuksed. Katuse pinnal on üks eraldi koht laskumisköie kinnitamiseks. Katuse kate on bituumenist. Katusele viib hoone välisseinal olev terasredel. Hoone seest saab katusele läbi katuseluugi. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks.

2.3. Kollane maja (vt lisa 6.6.3).

Hoone on ühekordne raudbetoonist seintega ehitis. Katuse kate on bituumenist. Katusele viib hoone välisseinal olev terasredel. Hoone aknad on varustatud OSB (puitlaastplaat) materjalist suletavate luukidega. Hoonel on lukustatavad metallist välisuksed. Hoone ei ole köetav. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks.

2.4. Harjutusseinad (vt lisa 6.6.4).

Harjutusseinad kujutavad endast plaanilahenduselt U-kujulise konfiguratsiooniga terasraamile kinnitatud tsementkiudplaatidest paralleelseinu. Kahe seina vahele jääb koridor. Seina kõrgus maapinnast on 2,5 m, seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud. Harjutusseinu on kaks kompleksi.

3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED

3.1. Linnakusse saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande Klooga harjutusvälja kasutamise registreerimise raamatusse ning ohutuse vanemspetsialistiga vajadusel täiendavalt tegevuse üle täpsustama.

3.2. Väljaõppes kasutuses olnud maa-ala ja hooned tuleb üle kontrollida ja tegevuse järgselt koristada. Paintballi ja airsofti relvade laskemoona jäätmed tuleb kokku koguda. Paintballi relvade kasutamisest tekkinud värvilaigud jms tuleb seintelt jms pindadelt maha pesta. Kui kasutajatel pesemisvõimekust ei ole, on paintballi relvade kasutamine keelatud.

3.3. Kõigist vahejuhtumitest (õnnetusjuhtumid) tuleb viivitamatult informeerida ohutuse vanemspetsilisti vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 5.1.19 ning teha vastavasisuline sissekanne „Klooga harjutusvälja kasutamise registreerimise raamatusse“. Vahejuhtumite ajal tuleb kogu tegevus linnakus peatada.

LISA 6.6.1

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Skeem 1. Linnaku territooriumi üldplaan

LISA 6.6.2

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Hall maja Fotod: RKIK

LISA 6.6.3

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kollane maja Fotod: RKIK

LISA 6.6.4

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Harjutusseinad Foto: RKIK

LISA 6.7

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

1000 m Lasketiiru kasutuseeskiri (LT1)

1. ÜLDSÄTTED

1.1. HV lahtise 1000 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja Klooga HV kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub 6 m kõrge 34 ° kaldenurgaga tagavall;

2.1.2. laskepositsioonide 0-300 m külgedel asuvad 3 m kõrgused 34° kaldenurgaga külgvallid;

2.1.3. maapind on suures osas kaetud liivaga vähendamaks rikošeti tekkimise võimalust;

2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1-2% soola;

2.2. Tulepositsioonid:

2.2.1. Tulejoon on tähistatud järgmistel laskekaugustel: 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m, 400 m, 500 m, 600 m, 700 m, 800 m, 900 m ja 1000 m.;

2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.3. 0-300 m asub 48 laskerada, 310 - 600 m asub 24 laskerada, 610 - 1000 m asub 4 laskerada;

2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärgi numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–48;

2.2.5. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai.

3. OHUALA

3.1. Ohuala:

3.1.1. 10-100 m distantsilt lastes (tulekoonus (TK) 00-30) lasketiirus ohuala ei teki (kehtib kuni 200 m fragmenteerumisala), kuna tagavall püüab laskmistel tekkiva tulekoonuse kinni. Lastes 10-100 m distantsilt ja TK on 00-30 kuni 00-50 siis tuleb kasutada kasutuseeskirjas antud ohuala (vt. Lisa 6.6.2). Muudel distantsidel lastes pole vaja ohualasid joonestada vaid saab kasutada lasketiirule kehtestatud ohualasid (vt Lisa 6.7.2 ja 6.7.3). Jälgides, et lasud sooritatakse ainult kehtestatud laske põhisuunas (vt. Lisa 6.7.2 ja 6.7.3).

3.1.2. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga).

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõppedokumente (nt laskekäsk jne);

4.1.2. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud;

4.1.3. on lubatud lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke;

4.1.4. on lubatud lasta ainult omal laskerajal olevat sihtmärki v.a 0-100 m;

4.1.5. 10-100 m on lubatud lasta kõrval radadele ainult lasketest 3 raames (kokku kuni 3, test 3 rada) jälgides laske põhisuunda (vt. Lisa 6.7.2);

4.1.6. KP laskmistel kuni 600 m on lubatud paigutada omal rajal lastes sihtmärke kogu distantsi ulatuses. Kui soovitakse 600 m distantsilt lasta kõrval rajal olevat sihtmärki (keskmised 24 laskerada), siis võib seda teha ainult paigutades sihtmärgid distantsidel 0 m, 100 m, 200 m ja 300 m. Oluline on , et 600 m pealt kõrval rajal asuvat sihtmärki lastes jääks laskedistantsi ja sihtmärgi vahele vähemalt 300 m ( va talvisel ajal ei saa teha - külmunud pinnas);

4.1.7. laskedistantsidelt 610-1000 m on lubatud lasta ainult täpsusrelvaga (kuni 8,6 mm);

4.1.8. 8,6 mm täpsusrelvaga tuleb enne iga laskmist kontrollida relvad 400 m laskedistantsilt. Kui TK on väiksem kui 00-02, siis võib minna kaugematel distantsidele. Kuni lasud jäävad lubatud piiridesse, võib laskur jätkata laskmist kaugematel distantsidel. Kui mõni lask kaob või hajub lubatud piiridest välja, siis tuleb kas lõpetada laskmine või peab minema tagasi lähemale distantsile relva kontrollima ja saavutama lubatud TK-se (00-02);

4.1.9. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 00-70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks;

4.1.10. kui laskjaid on vähem kui laskeradu, peab laskjad paigutama keskmistele radadele;

5. LUBATAVATE RELVADE JA HARJUTUSTE LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi:

5.1.1. sport ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm;

5.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm (maksimaalne padrun 7,62 x 54R). Kuuli J lennukiirus maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia ei tohi ületada 4500 J;

5.1.3. püstol kaliibriga kuni 9 mm;

5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm;

5.1.5. kuulipilduja kaliibriga 7,62 mm;

5.1.6. täpsuspüss kuni 8,6 mm.

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. soomust läbistavat laskemoona;

5.2.2. trasseerivat laskemoona(kuival ajal);

5.2.3. lõhkevat laskemoona;

5.2.4. lõhkeainet;

5.2.5. harjutus- ja lahingugranaate;

5.2.6. lõhkepakette.

LISA 6.7.1

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 3. LT 1 lasketiiru skeem

LISA 6.7.2

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 4. LT 1 lasketiiru automaadi ohuala joonis

LISA 6.7.3

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 5. LT 1 lasketiiru kuulipilduja ohuala joonis

LISA 6.7.4

Klooga harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 6. LT 1 lasketiiru täpsusrelva ohuala joonis

2/15

 KINNITATUD

LISA 8

     Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori

09.03.2022 käskkirjaga nr 9

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori

27.05.2024 nr käskkirja nr 52 redaktsioonis

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI

Tallinn 2024

SISUKORD

1. ÜLDSÄTTED 3

2. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3

3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 4

4. KESKKONNAKAITSE 4

LISA 8.1 Männiku HV väljaõppealade kirjeldused 6

LISA 8.2 Männiku HV üldplaan 7

LISA 8.3 Männiku HV keskkonnakaitse piirangud 8

LISA 8.4 HV kasutamise registreerimisvorm 9

LISA 8.5 Jäätmete sorteerimisjuhend 10

LISA 8.6 Männiku 600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) 11

LISA 8.6.1 Männiku 600 m lasketiiru ohualajoonis 15

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Männiku harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra.

  

1.2. Männiku harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel ja prügi sorteerimisel juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori kinnitatud harjutusväljade kasutuseeskirjast.

1.3. HV asub Saku vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 1246,39 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 8.2.

 

1.4. Männiku linnak (edaspidi linnak) asub Saku vallas Harju maakonnas. Linnaku pindala on
120,1 ha, territooriumi üldplaan on eeskirja lisas 8.2

1.5. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 11. septembri 2008 korraldusega nr 394 „Kaitseväe Männiku harjutusvälja asutamine“.

1.6. HV-d haldab vastavalt kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 p 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on HV ohutuse vanemspetsialist:

telefon:   +372 503 4102; 

e-post:   [email protected];

veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-manniku.

2. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD

2.1. HV õhuohuala on 458 m maapinnast.

2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 8.1.

2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 8.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga.

2.4. HV-l on lubatud läbi viija laskeharjutusi, kasutada imitatsioonivahendeid ja viia läbi lõhketöid (k.a demineerimistöid) kõikidel päevadel ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00.

2.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõpet nädalavahetusel.

2.6. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda HV ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud HV ohutuse vanemspetsilistile.

3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE SISENEMISE TÕKESTAMINE

3.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) harjutusväljal teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust:

3.1.1. Saku Vallavalitsust;

3.1.2. Kiili Vallavalitsust;

3.1.3. Põhja päästekeskust;

3.1.4. Päästeameti demineerimiskeskust;

3.1.5. Põhja-Eesti pommigruppi;

3.1.6. Eesti Geoloogiateenistust.

3.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste (vt lisa 8.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega .

3.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja.

3.4. Signaalmastidesse heisatakse HV ohutuse vanemspetsialisti poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus tutvuda HV kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma HV ohutuse vanemspetsialistiga.

3.5. Kui kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevused pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata.

4. KESKKONNAKAITSE

4.1. Keskkonnakaitselised piirangud HV-l liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 8.3.

4.2. Lisaks tuleb HV tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivast õigusaktidest ning harjutusväljade kasutuseeskirjast, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded.

4.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab HV kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist.

4.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele:

4.4.1. Keelatud on liikuda märgitud perioodil liikumispiiranguga aladel. Piiranguga aladel liikumiseks peab läbiviijal olema Keskkonnaameti kirjalik luba ja see tuleb esitada HV ohutuse vanemspetsialistile koos käsuga.

4.4.2. Püsielupaigas on keelatud olemasolevate alla 0,5 m sügavuste veekogude pinnasega täitmine. Vältida tuleb alla 0,5 m sügavustest lompidest läbi- ja läheduses sõitmist maist juuli lõpuni.

4.4.3. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Tammemäe, Männiku ja Raku järvedele 100 m ning Rätsepa järvele 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine.

4.4.4. Märgaladel on keelatud sõita ATV-de jt sõidukitega. Liikumisel HV-lt taktikaalale tuleb kasutada sooga külgnevaid alasid.

4.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele:

4.5.1. Kalda piiranguvööndis on keelatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja Keskkonnaameti poolt tähistamata kohas. Männiku püsielupaigas on rahvaürituste korraldamine, telkimine ja lõkke tegemine lubatud.

4.5.2. Kõikidel HV veekogudel on veekaitsevöönd 10 m. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.

4.5.3. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku.

4.5.4. Kaitsealuste taimedega aladel tuleb säilitada võimalikult looduslähedane seisukord. Keelatud on pinnast ja taimestikku kahjustavad tegevused – lõhkamised, tallamised, maastikul sõitmised, kaevikute kaevamised, puude raied, lõkete süütamised jne.

4.6. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi (vt lisa 8.5) järgi

.

      LISA 8.1

      Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV väljaõppealade kirjeldused

1.1. 600 m lasketiir (LT1)

Laskmise põhisuund Dir 32-37

Lubatud tegevused/vahendid:

1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm;

1.2. Laskeväli (LV)

Laskmiste põhisuund on Dir 28-00. Laskeharjutuse ohuala peab jääma HV-ja piiridesse.

Lubatud tegevused/vahendid:

1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm;

1.2.2. siledaraudse relvad (pumppüss);

1.2.3. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR);

1.2.4. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber;

1.2.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon.

1.3. Taktikaalad 1 ja 2 (TA 1,2) ning linnaku alad 1-5 (LA 1-5)

Lubatud tegevused:

1.3.1. taktikaharjutused;

1.3.2. majutus, välilaagrid;

1.3.3. kaevamine;

1.3.4. kaudtulerelvade tulepositsioonide rajamine;

1.3.5. sõjalis – sportlikud üritused;

1.3.6. vabaaja üritused;

1.3.7. A-kategooria lõhkeharjutused.

LISA 8.2

       Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan

LISA 8.3

       Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde    

Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud

             LISA 8.4

             Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

HV kasutamise registreerimisvorm

MÄNNIKU HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT

1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust.

Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja MÄNNIKU HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga.

ÜksusKasutatav väljaõppeehitis

(kasutatav + , mittekasutatav 0 )Läbiviidav harjutus, õppusKasutatavad vahendid

(kogus )

600 lasketiir (600 LT)TehnikaMaa-alal väljastatud

Laskeväli (LV)BussTreppsein

Osalev koosseisTaktika õppeväli 1 (TA1)TraktorAukudega sein

Taktika õppeväli 2 (TA2)MaasturSein

Linnaku ala 1 (LA1)VeoautoTäiskuju alus +SM

Harjutuse algusLinnaku ala 2 (LA2)SoomustransportöörMetall JV SM

Linnaku ala 3 (LA3)Lahingumasin Metall KP SM

Linnaku ala 4 (LA4)TankSoomuk otsevaates

Harjutuse lõppLinnaku ala 5 (LA5)HelikopterSoomuk külgvaates

MuuMuu Võti

Muu

Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel:

Andis üle:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäev / AsukohtAllkiri

Võttis vastu:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust

a) üleandjab) vastuvõtja

Kasutatud laskemoona/lõhkeaine kogusKasutatud laskemoona jäägidVahejuhtumid, õnnetusedKaduma läinud asjadMaa-ala ja vahendite vastuvõtmisel esinenud puudused:Väljastatud vahendite tagastamine

Treppsein

Aukudega sein

Sein

Täiskuju alus

Metall JV SM

Metall KP SM

Soomuk otsevaates

Soomuk külgvaates

Võti

Muu

Andis üle:AuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

Võttis vastuAuasteEes- ja perenimiTelefoninumberKuupäevAllkiri

       LISA 8.5

       Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Jäätmete sorteerimisjuhend

1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käidelda vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 9.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“.

1.1. Segaolmejäätmed:

1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber;

1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid;

1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast;

1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub;

1.1.5. klaasikillud;

1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid);

1.1.7. aerosoolpakendid;

1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid;

1.1.9. allesjäänud toit (kui ei koguta eraldi);

1.1.10. katkised esemed.

1.2. Papp ja paber:

1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud;

1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber;

1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid.

1.3. Laskemoonast järelejäänud materjal:

1.3.1. vasest hülsid;

1.3.2. messingist hülsid;

1.3.3. muu metall;

1.3.4. mittemetall.

2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile.

3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu.

4. HV-d kasutavad struktuuriüksused on kohustatud kinni pidama käesoleva juhendiga kehtestatud korrast.

 

       LISA 8.6

       Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1)

1. ÜLDSÄTTED

1.1. HV lahtise 600 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded.

1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade kasutuseeskirjast ja käesolevast kasutuseeskirjast.

2. LASKETIIRU RAJATISED

2.1. Kaitserajatised:

2.1.1. laskesuunas asub 9,5 m kõrge 34° kaldenurgaga tagavall;

2.1.2. lasketiiru külgedel asuvad 3 m kõrgused 34° kaldenurgaga külgvallid;

2.1.3. lasketiiru põrand on suures osas kaetud liivaga, et vähendada rikošeti tekkimise võimalust. Samuti paiknevad tulejoonte 500 m, 400 m, 300 m ja 200 m vahel 4 rikošetivalli, mille eesmärk on vähendada rikošeti kaugust.

2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1-2% soola;

2.1.5. vahetult 500 m, 400 m, 300 m ja 200 m tulejoonte taga asuvad mõlemal küljel laskesuunaga risti raudbetoonist kaitseseinad, mille laskesuuna poolne külg on kaetud terves ulatuses terasplaadiga ning see omakorda puitlaudisega.

2.2. Tulejooned:

2.2.1. Tulejooned asuvad järgmistel laskekaugustel: 10 m - 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m, 400 m, 500 m, 600 m;

2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega;

2.2.3. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta;

2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24;

2.2.5. 10 m kuni 100 m tulejoonel on tasapinnalised laskekohad, 10, 15, 20, 25, 30 m tulejooned on kaetud graniitkillustikuga, 50, 75m tulejooned on liivpinnasel - laskekohtasid pole välja ehitatud;

2.2.6. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai;

2.2.7. laskekohtade taga on ühe (1) m laiune käigutee, mis on laskekohale liikumiseks ning instruktorile laskmiste läbiviimiseks.

2.3. Sihtmärkide jooned:

2.3.1. sihtmärgid asuvad alumisel ja ülemisel sihtmärkide joonel;

2.4. Valgustus:

2.4.1. mõlemal külgvallil on kaks statsionaarset valgustit, mis valgustavad sihtmärgiala;

2.4.2. valgustus võimaldab laskeharjutusi läbi viia ka pimedal ajal.

2.5. Parklad ja hooldusteed:

2.5.1. lasketiiru paremas servas asub hooldustee;

2.5.2. lasketiiru 600 m tulejoone taga asub 10-kohaline parkla, 400 m ja 300 m tulejoonte vahel lasketiiru paremas servas asub 5-kohaline parkla.

2.6. Sihtmärgi ladu:

2.6.1. Tagavalli paremas servas asub sihtmärkide ladu.

3. OHUALA

3.1. Ohuala:

3.1.1. lasketiiru põrand on ehitatud nii, et kehtestatud tulekoonuse piirides vintrelvast lastud kuulid võivad rikošeteeruda ainult rikošeti vallidest ja kuulipüüdjast. Püstoli laskmisel võib tekkida rikošett (25 m püsti laskeasend) lasketiiru põrandast ja kuulipüüdjast, kuid rikošeteerunud kuulide lennukaugus jääb vintrelva ohuala sisse. Maksimaalne lubatud tõstenurk on 00–70 (3.94°), mis lubab rakendada 1830 m pikkust vähendatud ohuala.

3.2. Õhuohuala:

3.2.1. Lasketiiru õhuohuala on 458 m maapinnast.

4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED

4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid:

4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskekäsk jne);

4.1.2. hooldusteel on lubatud nii veo- kui väikeautoga;

4.1.3. lasketiirus väljaspool hooldusteed sõitmine on keelatud;

4.1.4. kõik sõidukid peavad olema pargitud parklasse, v.a vajadusel laskemoona või meditsiinisõiduk;

4.1.5. liikumine tulejoontele on lubatud ainult äärmiste laskekohtade kaudu ja;

4.1.6. 10 m kuni 100 m tulejoontelt on lubatud liikuda sihtmärkide juurde kõige otsemat teed;

4.1.7. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud;

4.1.8. lubatud on lasta ainult ettenähtud tulejoontelt va. 10-100 m;

4.1.9. lubatud on ainult paigalt laskmine;

4.1.10. lubatud on lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke;

4.1.11. lubatud on lasta ainult laskekohale määratud, põhisuunas olevat sihtmärki v.a 10-100 m (võib lasta ainult kõrval asuvaid sihtmärki);

4.1.12. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 00–70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks;

4.1.13. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta ainult kuni 100 m kauguselt;

4.1.14. ülemisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta alates 100 m kauguselt;

4.1.15. laskmise ajal on sihtmärkide laos viibimine keelatud.

4.2. Sihtmärkide paigutamine:

4.2.1. lasketiirus on lubatud kasutada ainult pehmet sihtmärki;

4.2.2. liikumiseks ülemise sihtmärkide joone juurde peab kasutama puidust kaldteed lasketiiru servas;

4.2.3. sihtmärke on lubatud paigutada ainult sihtmärkide joonel olevatesse sihtmärgi pesadesse;

4.2.4. sihtmärgi keskpunkti kõrgus on määratud vastava tähisega, nimetatud tähisest on keelatud sihtmärgi keskpunkti kõrgemale paigutada.

5. LUBATAVATE RELVATÜÜPIDE JA HARJUTUSTE LOETELU

5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvatüüpe:

5.1.1. sport ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm;

5.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm (maksimaalne padrun 7,62 x 54R). Kuuli l lennukiirus maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia ei tohi ületada 4500 J;

5.1.3. püstol kaliibriga kuni 9 mm;

5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga 9 mm;

5.2. Keelatud on kasutada:

5.2.1. soomust läbistavat laskemoona;

5.2.2. lõhkevat laskemoona;

5.2.3. lõhkeainet;

5.2.4. lahingugranaate;

5.2.5. lõhkepakette.

5.3. Kirjeldatud relvatüüpidest on lubatud laskmine ainult vastavatelt laskekohtadelt ning vastavatest laskeasenditest:

5.3.1. Laskekaugused ja laskeasendid ülemiste sihtmärkide laskmiseks:

5.3.1.1. 100 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti;

5.3.1.2. 150 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti;

5.3.1.3. 200 m – vintrelv, lamades, põlvelt;

5.3.1.4. 300 m – vintrelv, lamades, põlvelt;

5.3.1.5. 400 m – vintrelv, lamades;

5.3.1.6. 500 m – vintrelv, lamades;

5.3.1.7. 600 m – vintrelv, lamades.

5.3.2. Laskekaugused ja laskeasendid alumiste sihtmärke laskmiseks:

5.3.2.1. 10 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol põlvelt, püsti;

5.3.2.2. 15 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol püsti;

5.3.2.3. 20 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol püsti;

5.3.2.4. 25 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti / püstol püsti;

5.3.2.5. 30 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti;

5.3.2.6. 50 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti;

5.3.2.7. 100 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti.

6. Lasketiiru piirangud

6.1. Mootorsõidukiga liiklemisel on kiirusepiirang 20 km/h;

6.2. Lasketiirus on tule tegemine keelatud.

       LISA 8.6.1

       Männiku harjutusvälja kasutuseeskirja juurde

Kaardilehe koopia 3. 600 m LT ohualajoonis

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Märge tehtud:

Juurdepääsupiirang kehtib kuni:

Alus:

2

KÄSKKIRI

27.05.2024 nr 52

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirja nr 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ muutmine

Kaitseministri 08.08.2022 määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 12 lg 1 punkti 7 ja lõike 2 alusel

1. Muudan direktori 09.03.2022 käskkirja nr 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ kehtestan uues redaktsioonis alljärgnevad käskkirja lisad:

1.1. Lisa 1. Harjutusväljade kasutuseeskiri;

1.2. Lisa 3. Sirgala harjutusvälja kasutuseeskiri;

1.3. Lisa 6. Klooga harjutusvälja kasutuseeskiri;

1.4. Lisa 8. Männiku harjutusvälja kasutuseeskiri.

2. Käskkiri teha teatavaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisule, Kaitseväele ja Kaitseliidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Magnus-Valdemar Saar

peadirektor