RTK vaideotsus rahuldamata jätmiseks

Põhja-Sakala Vallavalitsus

[email protected]

Lembitu pst 42

71502, Viljandi maakond, Suure-Jaani linn

29.05.2024 nr 11.4-5/24/564

Registrikood: 77000463

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning

haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Põhja-Sakala Vallavalitsuse 15.05.2024 esitatud vaie rahuldamata ning Riigi

Tugiteenuste Keskuse 16.04.2024 haldusotsus nr 11.4-5/24/292 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil

2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) ja perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse

(edaspidi STS) § 51 lg 2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide

lahendaja) läbi Põhja-Sakala Vallavalitsuse 15.05.2024 esitatud vaide.

1.2. Põhja-Sakala Vallavalitsus taotleb vaides RTK 16.04.2024 haldusotsuse nr 11.4-5/24/292

osalist kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1. RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 16.04.2024 haldusotsuse nr 11.4-

5/24/292 (edaspidi finantskorrektsiooni otsus), millega luges Põhja-Sakala Vallavalitsuse

projektis nr 2014-2020.104-0032 „Võhma linna koolivõrgu korrastamine (lammutamine,

renoveerimine ja sisustamine)“ mitteabikõlblikuks kuluks 133 171,44 eurot.

2.2. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et toetuse saaja Põhja-Sakala

Vallavalitsus (edaspidi toetuse saaja, hankija või vaidlustaja) ei järginud riigihanke nr 204162

„Võhma Kooli õppehoone ehitustööd“ läbiviimisel riigihangete seaduses (edaspidi RHS)

sätestatud nõudeid. Toetuse saaja jättis hankelepingu perioodil lisandunud alltöövõtjate osas

täitmata RHS § 122 lõikest 5 tuleneva kontrollikohustuse ning ei andnud pakkujale tähtaega

maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ega nõudnud pakkujalt maksuvõlaga alltöövõtjate

asendamist.

2.3. Toetuse saaja esitas finantskorrektsiooni otsuse peale vaide, leides, et tegemist on väheolulise,

tahtmatu ja teoreetilise kahjuga rikkumisega, mistõttu on finantskorrektsiooni otsuses

rakendatud viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr ja vähendatud toetuse summa

ebaproportsionaalne ja põhjendamata. Vaidlustaja hinnangul esinevad erandlikud ja kaalukad

asjaolud rakendamaks viiest protsendist väiksemat finantskorrektsiooni määra.

2.4. Vaidlustaja selgitab: „Otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 56 lõigetele 1 ja 3, sest ei

põhjenda piisavalt, miks ei saa kohaldada viiest protsendist väiksemat korrektsioonimäära,

kuigi möönab rikkumise väheolulisust ja vaid eelduslikult hanke tulemusi mõjutanud

rikkumisega.“ Vaidlustaja arvates ei ole finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvesse võetud,

et alltöövõtjate kontrolli kohustuse osalise mittetäitmise põhjuseks oli kommunikatsiooni

probleem suhtluses Maksu- ja Tolliametiga. Samuti asjaolu, et tegemist oli tahtmatu ja üksiku

eksimuse, mitte süstemaatilise rikkumisega, ning juhtumiga ei ole kellelegi kahju tekitatud.

2.5. Vaidlustaja märgib täiendavalt: „Kui rikkumine on oma olemuselt tahtmatu, ei ole raske ega

oma kindlaks tehtavat rahalist mõju, tuleks rakendada võimalikult madalat korrektsiooni

määra, mis mõjuks pigem hoiatusena, mitte karistusena. Juhtum väärib hoiatavat meedet, mis

kutsuks edaspidi suuremale täpsusele ja korrektsusele, mitte rahalist karistust, mis mõjutab

toetuse saaja teiste seadusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist.“ Vaidlustaja lisab, et

Põhja-Sakala vallale kui väikesele omavalitsusele on viieprotsendiline finantskorrektsioon

liialt koormav.

2.6. Kokkuvõttes soovib vaidlustaja RTK-lt uue finantskorrektsiooni otsuse tegemist, milles

rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr ei ületaks kahte protsenti.

3. RTK seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes toetuse saaja poolt

vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

3.2. Esmalt märgib RTK, et Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2024 otsuses nr 3-22-1577 asunud

seisukohale, et finantskorrektsiooni tegemise eeldused on riigihanke nr 204162 rikkumise

puhul täidetud – esineb rikkumine, mis sai kaasa tuua finantsmõju s.o kahju tekkimise Euroopa

Liidu eelarvele. Kohtuotsus on jõustunud, järelikult ei ole enam vaidluse all hankerikkumise

ja finantsmõju tuvastamine, samuti finantskorrektsiooni tegemise eelduste täitmine. Sellega

nõustub ka vaidlustaja.

3.3. Vaide lahendamisel on küsimuseks, kas finantskorrektsiooni otsuses kohaldatud

viieprotsendiline finantskorrektsiooni määr on õiguspärane ja proportsionaalne. RTK

hinnangul tuleb selle küsimusele vastata jaatavalt.

3.4. Sama hankerikkumise osas varasemalt tehtud rakendusüksuse finantskorrektsiooni otsus ja

vaideotsus tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024 otsusega nr 3-22-1577 kehtetuks

põhjusel, et rakendusüksus oli finantskorrektsiooni tegemisel kohaldanud ebaõiget

ühendmääruse1 redaktsiooni. Tuginedes ringkonnakohtu otsusele ning võttes arvesse, et

toetuse saaja taotluse rahuldamise otsus nr 3-3.1/300 on tehtud 10.09.2017, kohaldas

rakendusüksus uuele finantskorrektsiooni otsusele korrektset, kuni 10.09.2018 kehtinud

1 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

ühendmääruse redaktsiooni § 22 lõiget 14, millega hankelepingule eraldatavat toetust

vähendatakse kuni 10 protsenti.

3.5. Eeltoodust tingituna saab käesoleva vaidluse objektiks olla üksnes rikkumisele kohaldatava

korrektsioonimäära suurus. Vastavalt õigusaktidele on rakendusüksusele omistatud

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel kaalutlusõigus, mis tähendab, et HMS, STS ja

ühendmäärus annavad kaalutlusõiguse teostamise õiguse ja kohustuse otsuse tegijale ning

teised, s.h ka näiteks kohus, saavad kaalutlusõiguse teostamisse sekkuda üksnes piiratud

ulatuses. Laialdasele kohtupraktikale tuginedes on kohtul (aga ka auditil, korraldusasutusel

jne) võimalik üksnes kontrollida, et kaalutlusõiguse teostamisel ei oleks kõrvale kaldutud

etteantud reeglitest ja elementaarsest põhjendamiskohustusest. Kohus ei saa otsustada ega

haldusorganit suunata, kas antud vaidluses tuleks kohaldada näiteks 10-, 5-, 4- või 2-

protsendilist korrektsioonimäära, kohus saab üksnes kontrollida, kas rakendusüksus on

erinevate määrade kohaldamist kaalunud ja valitud määra põhjendanud.

3.6. Rakendusüksus on finantskorrektsiooni otsuses põhjendanud, milliste asjaoludega on

arvestatud finantskorrektsiooni määra kohaldamisel ja mis põhjustel ei ole vaidlustaja suhtes

õigustatud kohaldada viiest protsendist veelgi madalamat, nt neljaprotsendilist määra. RTK

hinnangul ei esine finantskorrektsiooni otsuses ilmselgeid kaalutlusvigu.

3.7. Finantskorrektsiooni otsuses toodud korrektsioonimäära kaalutlused on põhjalikud ja

kaasusepõhised, muu hulgas on rakendusüksus õiglase ja proportsionaalse määra kohaldamisel

teostanud selgeid ja asjakohaseid arvutuskäike. RTK nõustub, et hankija tegevusetus ja

hooletus avalduvad rikkumise kahes episoodis - esmalt ei ole hankija täitnud

kontrollikohustust ning teisalt on jätnud pakkujalt nõudmata maksuvõlaga alltöövõtjate

asendamist – mis korrektsioonimäära kaalumisel on põhjendatud lugeda raskendavaks

asjaoluks. Samuti avaldub hankija hooletus üheaegselt nii RHS-i sätete kui omaenda

kehtestatud riigihanke alusdokumentide ja hankelepingu tingimuste eiramises. Viiest

protsendist madalam finantskorrektsiooni määr ei ole proportsionaalne ka seetõttu, et kahe

maksuvõlaga alltöövõtja poolt teostatud tööd moodustasid esialgsest hankelepingu

maksumusest peaaegu 7,77%. Eraldiseisvalt on korrektsioonimäära põhjendustes asjakohased

viited ühendmääruse seletuskirjale, mis näeb RHS-i üldpõhimõtete rikkumise korral ette pigem

rangemat korrektsioonimäära.

3.8. RTK juhib tähelepanu, et finantskorrektsiooni otsuses on arvesse võetud toetuse saaja

täiendavaid selgitusi, niisamuti haldusasjas nr 3-22-1577 esitatud ringkonnakohtu suuniseid

ning vähendatud esialgset 10-protsendilist korrektsioonimäära poole võrra. Varasema

menetlusega võrreldes ei ole vaidlustaja esitanud uusi argumente, mis annaks RTK-le vaiet

lahendades võimaluse finantskorrektsiooni otsuses kohaldatud korrektsioonimäära viiest

protsendist veelgi madalamaks kaaluda. Tähelepanuta tuleb jätta toetuse saaja selgitus, mille

kohaselt hankija esitas alltöövõtjate kohta andmed Maksu- ja Tolliametile, et viimane nende

eest riigihangete seaduse alased kontrollid hankija eest ära teevad. Rakendusüksus on õigesti

selgitanud, et RHS § 122 lõigetes 5 ja 7 sätestatud kontrollikohustus lasub hankijal endal ning

ei saa eeldada, et keegi teine seda teostab.

3.9. Vaidlustaja väidab, et rikkumisega ei tekkinud kellelegi kahju sh EL-i eelarvele. Esmalt on

selline väide vastuolus nii haldus- kui ringkonnakohtu seisukohaga sama rikkumist käsitlevas

haldusasjas nr 3-22-1577. Lisaks selgitab RTK Euroopa Kohtu otsustele C-743/18 ja C‑406/14

tuginedes, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine

nõutav ning finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

mõjutamise võimalus ei ole välistatud. RTK tõlgendust Euroopa Kohtu käsitlusest on Tallinna

Ringkonnakohus jaatanud ka 21.06.2022 otsuses nr 3-19-1239.

3.10. Tuginedes eeltoodud kohtupraktikale ei saa välistada, et pakkujate ring ja hanke tulemused

võinuks olla teistsugused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib

hankelepingu täitmisel alltöövõtjaid, kellel esinevad kõrvaldamise alused. Samuti pole

välistatud, et hanke raames laekunud pakkumuste maksumused võinuksid potentsiaalsete

pakkujate suuremast ringist tingituna veelgi soodsamad olla. Tallinna Halduskohus on

23.07.2019 otsuses nr 3-19-754 märkinud, et kokkuvõttes isegi soodsama pakkumuse

saamisega ei saa õigustada riigihankemenetluse nõuete rikkumist. Riigihangete läbiviimise

nõuete rikkumine kahjustab juba iseenesest konkurentsi ja liidu siseturu toimimise

aluspõhimõtteid, mis on väärtused omaette ja mille kahjustamist ei väära see, et kokkuvõttes

võidi üksikjuhtumil saavutada eelarvevahendite seisukohast soodsam tulemus.

3.11. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-21-339 rõhutanud, et finantskorrektsioon ei ole

karistus, vaid abikõlblike kulude ümberhindamine. Õigus toetusele tekib siis, kui toetuse

saamise kriteeriume täidetakse. Kui leiab kinnitust, et toetuse saamise kriteeriume ei ole

täidetud, jäetakse toetus välja maksmata või nõutakse see tagasi. Sellist tegevust ei saa käsitada

toetuse saaja karistamise ega sanktsioneerimisena, mistõttu ei oma ka tähtsust, kas hankija pani

rikkumise toime teadlikult või kogenematusest. Euroopa Kohtu otsuse nr C-743/18 kohaselt ei

ole eeskirjade eiramise tuvastamisel otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja tahtlus või

hooletus.

3.12. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab RTK Põhja-Sakala

Vallavalitsuse vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kari Treial