Ministri käskkiri nr 1.1-2/24/140 ja seletuskiri

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus-

poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste

teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku

sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“

elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitika-

eesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“

saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi

TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja

ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust,

pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arengu-

vajadustele“ saavutamisse, mida hinnatakse „Eesti 2035“ ja TAIE arengukava

näitajaga „Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta

erasektoris, arv 1000 elaniku kohta“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust

ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste Eesti 2035

näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse

näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

1.4. Sekkumise näol on tegemist strateegiliselt olulise tegevusega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses.

1.5. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7.

2. Mõisted

2.1. Alusuuringud on algupärased teoreetilised või eksperimentaalsed uuringud uute

teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks

saadud teadmiste kohest rakendamist.

2.2. Arendustegevus on uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine

uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste

juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks.

2.3. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse uut teadmist

uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil. Loodud teadmist

kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või

täiustamiseks.

2.4. Ettevõtluskoostöö leping on toetuse andmise tingimuste mõistes leping, mis on

rahastatud kodu- või välismaiste äriühingute poolt, teostatud nimetatud äriühingute

huvides ja mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA-

tegevusega.

2.5. Intellektuaalne vara on mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus

või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid,

protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara).

2.6. Koostöökeskkond on teadmussiirdes osalevate osapoolte (teadlased, ettevõtjad,

avaliku sektori asutusete ja muude organisatsioonide esindajad) omavahelised

tegevused, suhete võrgustik ja tingimused (nt teadlikkus ja info liikumine,

koostööplatvormid jms), mille arendamiseks on ette nähtud elluviija tegevuste

komplekt sh konverentsid, seminarid, koostööpäevad, erinevad kommunikatsiooni-

kanalid, eesmärgiga edendada ettevõtjate ja teadlaste koostööd TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades ja luua soodne alus teadustulemuste

juurutamiseks ettevõtluses.

2.7. Koostööprojekt on uurimisprojekt, mille täitmises osalevad vähemalt kaks

organisatsiooni.

2.8. Rakenduskõrgkool on toetuse andmise tingimuste kontekstis riigi rakenduskõrgkool

kõrgharidusseaduse §-de 21 ja 23 tähenduses.

2.9. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on TAIE

arengukavas määratud fookusvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem

kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse on võimalik

saavutada konkurentsieelis. Kasvuvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas,

tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, kohalike

ressursside väärindamine: toit, kohalike ressursside väärindamine: maapõueressursid ,

kohalike ressursside väärindamine: teisene toore ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud

energialahendused.

2.10. Rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase

eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja

jooksul.

2.11. TAIE fookusvaldkonnad (edaspidi fookusvaldkonnad) on Eesti arenguvajaduste ja -

võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös

eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.

TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035 (www.taie.ee).

2.12. TAIE fookusvaldkonna teekaart (edaspidi teekaart) on fookusvaldkondade

arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale

fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena.

Teekaartides on määratletud prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad), mida fookusvaldkonnas

arendatakse. Teekaardid on kinnitatud 3-4 aastaks haridus- ja teadusministri ning

ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri poolt. Teekaardid on kättesaadavad aadressilt

www.taie.ee.

2.13. Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on toetuse andmise tingimuste

kontekstis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 201 tähenduses.

2.14. Teadustegevus on isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on

teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning

nende vastastikuse toime kohta.

2.15. Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA-

programm) on tegevuste kogum uurimisprojektide teostamiseks fookusvaldkondades

eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide, eelarvete ja koosseisudega tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ ellu viimiseks.

2.16. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on igale

fookusvaldkonnale moodustatud komisjon, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste

ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste

esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna

„Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT

Akadeemia programmi juhtkomisjon.

2.17. Uurimisprojekt on uurimisteemal läbiviidav alus- või rakendusuuring või

eksperimentaalarendus, millele kehtivad sarnased nõuded kui Eesti teadusagentuuri

kehtestatud ning rahastamiseks kasutatava rühmagrandi aluseks olevale

uurimisprojektile esitatud nõuetele. Igal uurimisprojektil on tööde teostamiseks

eelnevalt kindlaks määratud eelarve, tegevuskava ja uurimismeeskonna koosseis.

2.18. Uurimisteema on käesoleva käskkirja lisas 3 viidatud tegevuse „Temaatiliste teadus-

ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“

elluviimiseks esitatud nõuetekohane ettepanek teadus- ja arendustegevuse võimekuse

arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaardis nimetatud

prioriteetsetes suundades.

3. Toetuse andmise eesmärk

3.1. Toetuse andmise eesmärk on

3.1.1. kasvatada ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna

nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja

ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades;

3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades

teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd;

3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Punktis 3.1. nimetatud eesmärkide ja punktis 5.1 nimetatud tulemuste saavutamiseks

rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist:

4.1.1. Tegevus 1: uuringute läbiviimine järgmistes TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades:

4.1.1.1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“

alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja

jäätmed“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste

läbiviimine;

4.1.1.7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.2. Tegevus 2: Teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökeskkonna

edendamine ning teadus- ja arendustegevuse pakkumise seire korraldamine

TAIE fookusvaldkondades, eesmärgiga soodustada ettevõtjate ja teadlaste

TA-alase koostöö algatamist ja arengut ning tutvustada TAIE

fookusvaldkondi ning teadus- ja koostöötulemusi.

4.2. Tegevuse 1 elluviimist rahastatakse

4.2.1. ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2;

4.2.2. toetuse määr on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast, sh 70% on EL toetus ja

14,9% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu

kohustus 15,1%.

4.3. Tegevuse 2 elluviimist rahastatakse

4.3.1. tegelike kulude alusel;

4.3.2. toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne

kaasfinantseering.

4.4. Tegevuse 1 raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi,

kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega.

4.5. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.6. Tegevuste valikul on lähtutud ühendmääruse §-st 7.

4.7. Tingimused Tegevus 1 (4.1.1) läbiviimiseks partneritele ja uurimisprojektidele:

4.7.1. kui partneriks on positiivselt evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab

tegemist olema koostööprojektiga, kus uurimisprojekti täitmises osaleb lisaks

partnerile vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool;

4.7.2. uurimisprojekti juht võib olla isik:

4.7.2.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

4.7.2.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses

(partner) ja töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib ekspertkomisjon

uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas

asutuses (partner) täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti

edukat elluviimist;

4.7.2.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või doktorant-

nooremteadurit või hetkel (kaas)juhendab doktoranti või doktorant-

nooremteadurit;

4.7.2.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t.

on viimase kolme aasta jooksul, mille sisse ei arvestata

lapsehoolduspuhkust või ajateenistust, Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS)

andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö

lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000

eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana;

4.7.2.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks

üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis;

4.7.3. uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik

vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et

uus uurimisprojekti juht vastab punktides 4.7.2.1- 4.7.2.5. kehtestatud

tingimustele;

4.7.4. lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises

uurimisprojekti põhitäitja(d):

4.7.4.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

4.7.4.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses

(partner) või Lisas 3 toodud projektis osalevas TA-asutuses;

4.7.4.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest;

4.7.4.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes

(2) ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises

temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis;

4.7.5. põhitäitjate muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid

mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus

põhitäitja vastab punktides 4.7.4.1- 4.7.4.4. kehtestatud tingimustele;

4.7.6. lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis

täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes

ei kvalifitseeru põhitäitjaks;

4.7.7. uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt

üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadur põhitäitja kohta;

4.7.8. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu peab terve uurimisprojekti

perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas uurimisprojekti

juht ning üks põhitäitja. Lisa 2 punktis 1.2. nimetatud ühikuhinna

rakendamise puhul peavad uurimisprojekti täitmises osalema lisaks

uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm põhitäitjat terve uurimisprojekti

perioodi jooksul;

4.7.9. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise

kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid;

4.7.10. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseis peab olema vastavuses

punkti 4.7.8. nõuetega alates toetuse andmise tingimuste kehtestamisest.

Uurimisprojekti täitmise jooksul immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadurite arv peab vastama uurimisprojektis toodud põhitäitjate

arvule, kuid mitte olema väiksem, kui punktis 4.7.8. toodud vastava

ühikuhinnaga projekti põhitäitjate minimaalne arv.

4.8. Tegevuse 1 läbiviimiseks valitakse uurimisteemad kahes etapis.

4.9. Tegevuse 1 raames läbi viidud uurimisprojekti tulemused on avalikult kättesaadavad

kõigile huvilistele, intellektuaalne vara kuulub asjakohasele teadlasele ja tema

tööandjale TA-asutusele või rakenduskõrgkoolile.

5. Toetuse andmise tulemused

5.1. Tegevuste 1 ja 2 elluviimise tulemusena:

5.1.1. on kasvanud ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes positiivselt

evalveeritud TA-asutustes ettevõtete ja ühiskonna vajadustele vastava teadus-

ja arendustegevuse võimekus, sh on kindlustatud teadlaste olemasolu ja

kõrgetasemeline teadustöö valdkondades, kus on selge majanduslik või

sotsiaalne potentsiaal ja suutlikkus ettevõtetele ja ühiskonnale vajalike

uurimisteemade käsitlemiseks ja turule orienteeritud lahenduste pakkumiseks

(tegevus 1);

5.1.2. on paranenud teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostöö

ning on loodud kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus- ja arendustöö

tulemuste rakendamiseks ja innovatsiooniks ettevõtluses ja ühiskonnas

laiemalt (tegevused 1 ja 2);

5.1.3. on kasvanud võimekus kindlustada teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv

ning valdkonna inimressursi areng TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades (tegevus 1).

5.2. Tegevuste 1 ja 2 elluviimist ja punktides 5.1.1.-5.1.3. nimetatud oodatavate tulemuste

saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1):

Tabel 1. Tegevuste seireks kasutatavad näitajad

1 Meetmete nimekirja näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021 -2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid)

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase,

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

Meetmete nimekirja (ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava) näitajad1

Tulemus-

näitaja

Toetatud projektidest tulenevad

publikatsioonid (arv) 0

Ei

kohaldu 800

Mõõdetakse toetatud projektide tulemusel avaldatud publikatsioonide arvu. Publikatsiooniks loetakse

valminud artikleid või raamatuid ning toetatava projekti panus neisse peab olema selgelt tuvastatav.

Näitaja hõlmab töid, mis on eelretsenseerimise väljaannete poolt retsenseerimiseks esitatud ja vastu

võetud. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

Väljund-

näitaja

Ühistes teadusprojektides osalevad

teadusasutused (arv) 0 6 18

Toetatud TA-asutuste ja kõrgkoolide arv, kes teevad koostööd ühistes teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks TA-asutus ja partner (näiteks ettevõte, teine TA-asutus,

kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). TA-tegevuse alane koostöö võib olla uus või

olemasolev ning see peaks kestma vähemalt toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset

osalemist ühises uurimisprojektis ning arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul

toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. Arvutuskäik: unikaalsete TA-asutuste kumulatiivne arv. Elluviija koondab ja esitab andmed.

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase

2025

Sihttase

2029 Selgitav teave

TATi spetsiifilised näitajad

Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadurid, kes on seotud toetatavate

uurimisprojektidega (arv)

0 35 120

Uurimisprojekti täitmises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise

perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur (edaspidi uus doktorant) uurimisprojekti

põhitäitja kohta. Uusi doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed

(võimalikke kattuvaid osalejaid loetakse näitajasse ühekordselt). Uurimisprojekti jooksul

immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni. Elluviija koondab ja

esitab andmed kord aastas.

Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal 0 10 70

Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada positiivselt evalveeritud TA-asutuste ühiskonna sh

ettevõtete nõudlusele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust. Teadus-arenduskoostöö leping

ettevõtetega uurimisprojekti teemal uurimisprojekti juhi või põhitäitjate juhtimisel on toetuse eesmärgi

täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mille maht on

suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

7. Elluviija ja partnerid

7.1. Elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG, edaspidi elluviija).

7.2. Tegevus 1 viiakse ellu käesoleva käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisteemal koostöös

uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühmaga seotud ülikooli või positiivselt evalveeritud

TA-asutusega, kes on antud käskkirja mõistes partner.

8. Sihtrühm

8.1. Toetuse otseseks sihtrühmaks on TA-asutused. TA-asutuse sees on sihtrühmaks

teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti täitmises.

8.2. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori

asutused jt huvigrupid ning laiem avalikkus.

9. Elluviija ja partnerite kohustused

9.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr

55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused

(edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partnerid peavad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

sätestatud nõuetele;

9.3. Elluviija ja partner peavad järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest

tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas

eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama

nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele aruande uuringute majandusliku ja

mittemajandusliku sisu proportsiooni kohta.

9.4. Elluviija ja partner on kohustatud maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui

majandusliku sisuga tegevustega seotud kulud ületavad 20% uuringuga seotud

tegevuste kogukuludest.

9.5. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on elluviija kohustatud:

9.5.1. seirama ja koordineerima punktis 4.1.1 (tegevus 1) nimetatud tegevuste ellu-

viimist partnerite poolt ning korraldama ja viima ellu punktis 4.1.2 (tegevus

2) nimetatud tegevused ettenähtud tingimustel ja korras õigeaegselt ning

korrektselt;

9.5.2. koostama ja kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud

rakendamise vormid, juhendid ja korrad, kooskõlastades need eelnevalt

rakendusasutusega;

9.5.3. nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel ETIS-esse, kontrollima

sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele ning vajadusel

tagastama selle partnerile muutmiseks;

9.5.4. jälgima partnerite poolt uurimisprojektide ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtete täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud välistuste järgimist;

9.5.5. korraldama ekspertkomisjonide tööd, sh valmistama ette vajalikke materjale

ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele

kättesaadavaks, jälgima otsuste täitmist;

9.5.6. tagama uurimisprojektide elluviimise vastavalt kinnitatud uurimisteemadele

sh vajadusel seadma ekspertkomisjonide ettepanekul partneritele tingimused

uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori vajadustega,

tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama

uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud

tulemuste saavutamist;

9.5.7. kinnitama või lükkama tagasi uurimisprojektide vahe- ja lõpparuanded,

vastavalt eksperdikomisjonide ettepanekutele;

9.5.8. esitama rakendusasutusele ettepaneku käskkirja lisa 3 muutmiseks, kui

partner ei ole õigeaegselt esitanud uurimisprojekti või selle aruannet,

kõrvaldanud selles esinevaid puuduseid või kui ekspertkomisjon on teinud

ettepaneku uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks;

9.5.9. sõlmima iga partneriga lepingu, millega nähakse ette lepingupoolte vastutus,

ülesanded, õigused ja kohustused ning tingimused ja kord partneri ülesande

täitmise edenemise seiramiseks, tulemuste raporteerimiseks ning maksete

tegemiseks;

9.5.10. toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste teadusasutuste, organisatsioonide

ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh arendama teadlaste ja ettevõtete

koostöökeskkonda ja seirama TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades tehtavat teadus- ja arendustegevuse edenemist, teadlaste

ja ettevõtete koostööd ja levitama infot TAIE fookusvaldkondades toimuva

teadus- ja arendustegevuse ja koostöövõimaluste kohta ja läbi viima koostööd

soodustavaid üritusi fookusvaldkondadega seotud siht- ja sidusrühmadele;

9.5.11. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste detailse aja-

ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks, esimese aasta kohta 15 tööpäeva jooksul peale käskkirja

kehtestamist ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult ,

tõhusalt ja säästlikult;

9.5.12. esitama rakendusasutusele rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve

jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;

9.5.13. esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15

tööpäeva jooksul pärast käskkirja kehtestamist, järgmistel eelarveaastatel

jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus

erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud

esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

9.5.14. esitama aruandeid tegevuste täitmise kohta vastavalt punktile 16;

9.5.15. tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende

nõuetekohase täitmise;

9.5.16. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas

vormis:

9.5.16.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast;

9.5.16.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

9.5.16.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis

võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite

saavutamist.

9.5.17. tagama avalikkusele suunatud tegevustes füüsilise ja digitaalse ligipääse-

tavuse.

9.6. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on partner kohustatud:

9.6.1. esitama elluviijale uurimisprojekti lisas 3 toodud uurimisteemal elluviija

koostatud vormil ETIS-es elluviija antud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 45

kalendripäeva jooksul alates vormi avanemisest;

9.6.2. esitama elluviijale uurimisprojekti vahe- ja lõpparuanded;

9.6.3. koostööprojekti korral sõlmima koostöölepingu uurimisprojekti läbiviimises

osalevate TA-asutuste ja/või riigi rakenduskõrgkoolidega, milles on

kirjeldatud poolte kohustused, tegevused ja eelarve;

9.6.4. tagama, et uurimisprojekti puudutav info on ETIS-es kogu projekti perioodi

jooksul asjakohane ja kaasaegne;

9.6.5. täitma Tegevuse 1 (4.1.1) kohast uurimisprojekti vastavalt käesolevas

käskkirjas, ekspertkomisjoni seatud ja punktis 9.5.9 viidatud lepingus

sätestatud tingimustel ja korras korrektselt ning õigeaegselt esitades

elluviijale vajalikku infot tema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks;

9.6.6. lähtuma uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7 toodud

tingimustest;

9.6.7. järgima uurimisprojekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852

artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud tingimusi.

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 – 31.08.2029.

11. Tegevuse eelarve

11.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 102 000 000 eurot, millest

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400 000 eurot ehk

70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate

omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot. Riiklik kaasfinantseering ja toetuse

saajate omafinantseering on kokku 30%, mis tegevuste lõikes on toodud punktides

4.2 ja 4.3.

11.2. Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel (eurodes):

Punktis 4.1. nimetatud tegevused

EL toetus Riiklik kaas-

finantseering Oma-

finantseering Kulud kokku

Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000

Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000

Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000

12. Kulude abikõlblikkus

12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustega.

12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja

punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks

vajalikud kulud:

12.2.1. tegevuse 1 kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel;

12.2.2. tegevuse 2 kulud tegelike kulude alusel, sh

12.2.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud

tingimustele;

12.2.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt

ühendmääruse §-le 22;

12.2.2.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike

tõlke-, trüki- ja kujundustööde, ürituste korraldamise kulud,

teavitamise ja seirega seotud jm vajalikud kulud;

12.2.2.4. teavitustegevuste ning teadustegevuse tulemuste ja TAIE

fookusvaldkondadega seotud info kogumiseks, levitamiseks ja

populariseerimiseks tehtavad kulud, sh koostööürituste korraldamise

kulud;

12.2.2.5. välislähetustega, sh -ürituste osalemistasudega seotud kulud.

12.3. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud

käskkirja eesmärkide elluviimisega.

12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on toetatavate

tegevuste raames abikõlbmatud järgmised kulud:

12.4.1. toetatavate tegevuste heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-

töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust

osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda

isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud

tegelike kulude alusel;

12.4.2. tasemeõppe ja ettevõtete täienduskoolitusega seotud kulud, sh õppekavade

või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega

kaasnevad kulud;

12.4.3. investeeringud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24.

juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvus-

fondi, artiklis 7 nimetatud valdkondadesse.

13. Riigiabi

13.1. Kui punktis 4.1.1 nimetatud tegevuse raames antav toetus on riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa

Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks”

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25,

ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

13.2. Elluviija hindab, kas tegevuse raames antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate

vastavust üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on

riigiabi ning abi summast.

13.3. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava

alusel viimase abi andmise päevast.

13.4. Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust asutusele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni

eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

13.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks punktis 13.4

nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2 - 6 sätestatud

juhtudel.

13.6. Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva käskkirja punktis 12.2.1

nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi

määruse artiklites 25 toodud tingimustele.

13.7. Kui tegevuse 1 raames uurimisprojektidele antav abi on käsitletav riigiabina, ei tohi

tegevused olla alanud enne käskkirja kehtestamise kuupäeva.

13.8. Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt konkurentsi-

seaduse §-le 342.

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

14.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel

vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt § 28

lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

14.2. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija kinnitus, et ettenähtud tegevused on

toimunud vastavalt uurimisprojektile. Väljamakse aluseks on kord kvartalis tehtav

maksetaotlus koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku

lepitud partneri ja elluviija vahelises lepingus.

14.3. Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud

juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks,

toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks, kui uurimisprojekti

täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav,

ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole

täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Juhul kui

ekspertkomisjoni ettepanekute alusel muutub rahastusotsus, teeb elluviija ettepaneku

rakendusasutusele käskkirja lisa 3 muutmiseks.

14.4. Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti

lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kuu ühikuhind.

Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpp-

aruande põhjal ettepaneku toetuse tagasinõudmiseks või lõppmakse mitte välja

maksmiseks, kui ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused

uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud

asjaolud.

14.5. Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendus-

üksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

14.6. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui

kord kvartalis.

14.7. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpp-

aruande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

15. Tegevuse juhtimine

15.1. Tegevuste elluviimist juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunavad ja

tulemuste saavutamist hindavad ekspertkomisjonid.

15.2. Ekspertkomisjonid on moodustatud iga Tegevuse 1 alapunkti jaoks eraldi ja on

kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 lõpparuande

kinnitamiseni.

15.3. Ekspertkomisjonide ülesandeks käesoleva tegevuse raames on:

15.3.1. teha ettepanek elluviijale kinnitada või tagasi lükata ETISesse sisestatud

uurimisprojektid;

15.3.2. teha ettepanekuid elluviijale uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete

kinnitamiseks või tagasilükkamiseks;

15.3.3. teha elluviijale ettepanekuid tingimuste seadmise osas, mida uurimisprojekti

või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse

saamiseks või projekti jätkamiseks täitma;

15.3.4. uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale

ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse

maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks;

15.3.5. uurimisprojekti lõpparuande alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale

ettepanek uurimisprojekti lõppmakse mitte välja maksmiseks ja/ või toetuse

tagasinõudmiseks;

15.3.6. kooskõlastada uurimisprojekti muudatused, sh muudatused partnerite,

uurimisprojekti juhi, põhitäitjate, ühikuhinna kohta;

15.3.7. teha elluviijale ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö

tõhustamiseks tegevuste raames;

15.3.8. teha elluviijale ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimis-

tegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks;

15.3.9. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetuse andmise tingimuste muutmiseks;

15.3.10. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse eesmärkidest.

16. Aruandlus

16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga).

16.2. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

16.2.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

16.2.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest;

16.2.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

16.2.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

16.3. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest.

16.4. Elluviija lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade

elluviidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035, sh TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide

saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele,

sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele.

16.5. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

16.6. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

16.7. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

16.8. Elluviija kehtestab partneritele Tegevuse 1 elluviimise aruandluse vormi ja korra.

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

17.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

18. Vaide esitamine

18.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 3.

18.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2.

18.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimisel

Tegevuses 1 kasutatakse uurimisprojektide täitmise kulude arvestamisel ühikuhinnana

siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi (RG) fikseeritud määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Eesti

Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse teadusprojektide rahastamisel riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult on rühmagrandile kehtestatud kindlaks aastaks neli erinevat määra põhinedes

uurimisülesande valdkondlikust või metoodilisest keerukusest tuleneval personali- ja teadustöö keskmisel kulul uurimisprojekti täitmiseks.

Tegevuse 1 raames uurimisprojektide täitmisel ehk alus- ja rakendusuuringute ning

eksperimentaalarenduste läbiviimisel on kulude arvestamisel lähtekohaks üks kuu

uurimisrühma tööd, mis on tuletatud rühmagrandi vastavaks aastaks kehtestatud määra

jaotamisest võrdseteks, kuupõhiseks suuruseks. Seega ühikuhinna ühikuks on üks kuu

uurimisrühma tööd.

Temaatilistes TA programmides kasutatakse ETAGi

- rühmagranti I fokusseeritud, selgelt piiritletud konkreetsete uurimisküsimuste

lahendamiseks ja

- rühmagranti IV teadussuuna võimekuse, mitme põimunud uurimissuuna arendamiseks.

1. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised:

1.1. Rühmagrant I:

1.1.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot);

1.1.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks;

1.1.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt

algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;

1.2. Rühmagrant IV:

1.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot);

1.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks;

1.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt

algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

1.3. Ühikuhinna väljamakse aluseks on elluviija kinnitus, et uurimisprojekt edeneb

vastavalt uurimisprojekti tegevuskavale. Väljamakse aluseks on kvartaalne makse-

taotlus koos vastava partneri poolt allkirjastatud ja elluviija kinnitatud tegevuste

toimumist kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partnerluslepingus.

1.4. Ekspertkomisjoni põhjendatud ettepanekul seotult uurimisprojekti tegevuskava või

ekspertkomisjoni suuniste täitmata jätmisega peatab elluviija tegevuse elluviimise või

lõpetab ennetähtaegselt selle uurimisprojekti. Elluviija jätab tegevuse toimumise

vastavate kuude eest kinnitamata.

1.5. Kui ETAGi rühmagrandi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade

alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast

korrigeerimist esitatud taotlustele.

Lisa 3 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö

edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel

Tegevuse 1 uurimisteemad:

1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“

Kood ETISe järgi

Uurimisteema Partner (TA- asutus)

Projektis osalevad TA-asutused

Uurimis- projekti algusaeg

Uurimis- projekti lõppaeg

Pikkus (kuud)

Ühiku- hind

Uurimispro- jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek- tile esitatud tingimused

TEM-TA5 Tehisintellekt

küberturbes

Tallinna

Tehnikaülikool (TTÜ) Tartu Ülikool (TÜ) 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA119 Turvaliste digilahenduste ja tehisintellekti alused

TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA120 Inimkesksete digilahenduste

arendamine

TÜ 01.04.24 31.03.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA141 Masinõpe targema andmekasutuse jaoks

TTÜ TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA101 Tehisintellekt nutikaks automatiseerimiseks

TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA138 Jätkusuutlik nutikas asjade internet (SAIoT)

TTÜ TÜ 01.03.24 29.02.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA26 Digipööre elukestva

õppe läbi Tallinna Ülikool (TLÜ) TTÜ 01.01.24 31.12.27 48 RG IV 1 080 000

2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis osalevad

TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek-

tile esitatud tingimused

TEM-TA43 Uudsed lahendused pehmete kudede kliiniliseks jälgimiseks

TTÜ TÜ 01.04.24 30.11.28 56 RG I 826 896

TEM-TA105 Terve Ühiskonna

Digitervishoid TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA110

Neurodegeneratiivsete

haiguste varane diag- noosimine elektroonilise nina tehnoloogiaga

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA72

Terviseandmete teisese

kasutamise võimekuse kasvatamine (TAKS)

TÜ Metrosert AS 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA83

Innovaatilise uue põlv- konna replitseeruvate mRNAde tehnoloogia

rakendamine biomedit- siini- ja tervishoiu- teenustes

TÜ Icosagen Cell Factory

OÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA55

Sünergial põhinevad antimikroobsed pinna-

katted innovatiivsed rakendused tervishoius

Keemilise ja bioloogilise füüsika

instituut (KBFI)

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ *

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis osalevad

TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek-

tile esitatud tingimused

TEM-TA85

Puidu biomassi moleku- laarne väärindamine pürgimaks väärtusahela

tippu

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA103

Tselluloosist ja taimsete õlide tootmise kõrval- saadustest reaktiivse ekstrusiooni teel valmis-

tatud uued biomaterjalid

TTÜ TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960

TEM-TA49

Puidu ja teisese ligno- tselluloosse toorme keemilise ja bioloogilise väärindamise tehno-

loogiad

TTÜ TÜ Metrosert AS

01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA124

Puidusuhkrutest too- detud valgulised liimid, katted ja värvid puidu- põhiste komposiit-

materjalide loomiseks ja töötlemiseks

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA22 Kvaliteetse puidu kasva- tamine majandus- metsades ja istandikes

Eesti Maaülikool (EMÜ)

01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA80

Vähekasutatud puidu ja

puitmaterjali väärin- damise meetodite arendamine ehituses

TTÜ Eesti Kunstiakadeemia (EKA), TÜ

01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis osalevad

TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek-

tile esitatud tingimused

TEM-TA35

Toidu koostise, päritolu ja ohutuse jälgimine toidus oleva DNA

järjestamise abil

TÜ

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (Tervise TAK)

BioCC OÜ

01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA28 Kõrge lisandväärtusega tervist edendavad vadakutooted

TÜ EMÜ BioCC OÜ Tervise TAK

01.01.24 30.09.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA24

Valkude tehno- funktsionaalsete

omaduste struktuur- sõltuvused

TTÜ

Toidu- ja Fermentatsiooni-

tehnoloogia Arendus- keskus AS (TFTAK)

01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA50

Toidutoodete reformu- leerimine -suhkru, soola, rasva vähendamine

toitudes maitseomadusi ja ohutust muutmata

TTÜ 01.05.24 29.02.28 46 RG I 679 236

TEM-TA3

Pestitsiidide kasutamist vähendavate bioloogi- liste taimekaitse-

vahendite arendamine

Maaelu Teadmuskeskus

(METK)

TÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA52

Kõrge riski kategooria taimsete toitude ning liha-alternatiivide ohutus ja kvaliteet

EMÜ 01.09.24 29.02.28 42 RG I 620 172

TEM-TA60

Toidu tootmise kaas- ja

kõrvalsaaduste ning - jääkide väärindamine söödaks

EMÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ *

Kood ETISe järgi

Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis

osalevad TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus (kuud)

Ühiku- hind

Uurimis-

projekti kogueel- arve (€)

Uurimisprojektile esitatud tingimused

TEM-TA30

Eesti aluskorra kriiti- liste tehnoloogiliste

ressursside metalloge- neetiline potentsiaal

TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

TEM-TA143

Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed:

kestliku kaevandamise ning ringse väärinda- mise võimalused Eestis

TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000

Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega, sh ei tohi uurida ega kasutada „värsket

jäädet“. Uurimisprojektis peab uuritava ja optimeeritava energiaallikana kasutama vaid taastuvaid energiaallikaid, mitte

fossiilset päritolu energiaallikaid.

TEM-TA128

Eesti maavarade ja teiseste toormete orgaaniliste kompo-

nentide jätkusuutlik väärindamine kemi- kaalideks

TTÜ EMÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

Uurimisprojekti tegevused ei tohi olla seotud eksisteeriva põlevkivitööstu- sega, mille eesmärgiks on toota fossiil-

kütuseid ja mille saadustena või vahe- produktina tekivad fenoolid või püro- lüüsiõli, mida energeetiliseks otstar- beks edasi töödeldakse või kasuta-

takse. Põlevkivi väärindamise tulemu- sel maavarana ei ole lubatud toota ega kasutada fossiilseid kütuseid ja ener- giat. Aheraine kasutamisel on abikõlb-

likkuse tingimuseks ladestatud aher- aine kasutamine, mis ei eelda jätkuvat seost fossiilkütuste tootmisega.

TEM-TA69

Turba füüsikalis-keemi-

line väärindamine kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks sobilikeks süsinikeks

TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

Uurimisprojekt peab piirduma seni kasutuses olevate tootmisaladega ja/

või jääkide ja/või värske sphagnumi väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla, et võetakse kasutusele uusi turbatoot-

misalasid. Uurimisprojekti tegevused ei

tohi olla seotud protsessidega, mille käigus võidakse saada turbast kui maa- varast fossiilkütuseid ning vaheproduk-

te, mida energeetiliseks otstarbeks edasi töödeldakse või kasutatakse. Turba väärindamise tulemusel maa- varana ei ole lubatud toota ega kasu-

tada fossiilseid kütuseid ega energiat.

TEM-TA100

Fosforiidi kaastoor- mete omaduste varieeruvus ja väärin- damise võimalused

TTÜ 01.06.24 31.10.28 53 RG IV 1 192 500

TEM-TA73 Põlevkivi väärindamine tooraineteks tööstus- tele

TTÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

Uurimisprojekti tegevused ei või olla

seotud fossiilkütuste põhise kütuste ega energia tootmisega. See hõlmab ka tekkivaid jääkgaase, jäätmeid või kõrvalsaaduseid, mida kasutatakse

energeetilisel otstarbel. Energiaallika- tena saab kasutada vaid taastuvaid energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu

allikaid. Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei tohi uurida ega kasutada „värsket

jäädet“.

TEM-TA87

Mineraalsete kaevan- dus- ja tööstusjäätme- te kompleksne väärin- damine teisese toor-

mena ehitusmaterja- lide ja hüdro- metallurgia kontekstis

TTÜ TÜ 01.06.24 31.05.28 48 RG I 708 768

Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei

tohi uurida ega kasutada „värsket jäädet“

TEM-TA122

Eesti mereala raua-

mangaani konkreet- sioonide leviku, tekke- mehhanismide ja majandusliku potent-

siaali väljaselgitamine

TTÜ TÜ 01.02.25 31.12.28 47 RG I 694 002

6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ *

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis

osalevad TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojektile esitatud

tingimused

TEM-TA104

Eri liiki jäätmete väärindamine kütus- teks ja kemikaalideks

läbi integreeritud gasi- fitseerimis-gaasfer- mentatsioon platvormi

TÜ EMÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

Nafta baasil toodetud plastijäätmete

töötlemisel tuleb saaduste kasutust

uurida lähtuvalt ringlussevõtu võima-

lustest ning välistatud peab olema

saaduste tootmine protsessivälisteks

kütusteks. Protsessi toimimiseks vaja-

lik energiaallikas peab olema kas

protsessist endast tekkiv kõrvalsaadus

või põhinema taastuvenergia allikal.

TEM-TA169

Teekond Ringmajan- duseni: UPMADE Digi-

lahenduse Rakenda- mine Tekstiiliringluses

Eesti Kunsti-

akadeemia (EKA)

01.02.24 31.12.28 59 RG I 871 194

TEM-TA25

Kõrgekvaliteetne püsi- magnetite taaskasutus uuteks energia- ja

mobiilsusrakendusteks (MagNEO)

KBFI TTÜ,

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA31

Taaskasutatud mater- jalidest sünteesitud karbiidid ja nende

kasutamine töötlevas ning kõrgtehno- loogilises tööstuses

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh

ei tohi uurida ega kasutada „värsket jäädet“

TEM-TA56

Tekstiilijäätmete ja teiseste tselluloosi-

allikate väärindamise tehnoloogiad

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA139

Teisesest toormest arendatud biopõhised

jätkusuutlikud ja tulekindlad komposiitmaterjalid

TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960

TEM-TA146

RECYCLEST - Ringlusse võetud ehitus- ja lam- mutusjäätmete kasu-

tamine uute taristu- objektide rajamisel

EMÜ TÜ 01.09.25 30.11.28 39 RG I 575 874

7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ *

Kood ETISe järgi

Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis

osalevad TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus (kuud)

Ühiku- hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojektile esitatud tingimused

TEM-TA134

Elektrisüsteemide opti- maalne ja töökindel

juhtimine suuremahu- lise taastuvenergeetika raamistikus

TTÜ 01.07.24 31.12.28 54 RG IV 1 215 000

TEM-TA144

Nanolisandite välja- töötamine lennuki-

kütuse põlemise opti- meerimiseks ja süsi- niku jalajälje vähen- damiseks

EMÜ Eesti Lennu- akadeemia

01.03.24 31.12.28 58 RG I 856 428

Uurimisprojektis peab uuritava ja optimeeritava energiaallikana

kasutama vaid taastuvaid energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu energiaallikaid.

TEM-TA78

Hoonete energiasääs-

tu- ja paindlikkusteh- noloogiate potentsiaali ning rakendamise mõju andmepõhine hinda-

mine

TTÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500

TEM-TA23 Energiatootmine sfaleronreaktoris

KBFI TÜ TTÜ

01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

TEM-TA38 Mere taastuvenergia digitaalne kaksik

TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000

TEM-TA81

Uudsete taastuvener- geetika seadmete

arendamine ja energia salvestussüsteemi

TÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500

komplekteerimine ja testimine

TEM-TA96

CO2-st valmistatud süsinikmaterjalid ener-

gia salvestamiseks ja tootmiseks

KBFI TTÜ 01.03.25 31.12.28 46 RG IV 1 035 000

_____________________

* uurimisteemad märgitud fookusvaldkondades vastavad sekkumiskoodile 029: „Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ning ettevõtjate, teadus-

keskuste ja ülikoolide vaheline koostöö, milles keskendutakse vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõimele ja

kliimamuutustega kohanemisele.“

MINISTRI KÄSKKIRI

29.05.2024 nr 1.1-2/24/140

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Temaatiliste teadus- ja

arendustegevuse programmide rakendamine

akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted

tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“.

3. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvald-

kondades „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“.

4. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima.

5. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

6. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks“ juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus-

poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel.1

Käskkirjaga reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2.

„Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)

võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste TA-

tegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö

edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse (edaspidi eelnõu) andmise ja

kasutamise tingimused ning kord. Sekkumise rahastamisega aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

Vastavus valikukriteeriumidele. Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla

valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja eelnõu punktis 1.3. ning seletuskirja

punktis 2, seos rakenduskava erieesmärgiga on toodud käskkirja reguleerimisala punktis 1.2.

Tegevused panustavad otseselt rakenduskava peatükis 2.1.1.1.1 nimetatud sekkumistesse, sh

otseselt alapunkti 2.2 „nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide

rakendamine“, kus keskendutakse kvaliteetse TA-tegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja

järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada

uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning

pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Tegevuste panus meetme väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamisse on esitatud käskkirja punktis 5.2. Sekkumise põhjendatust on

selgitatud punktis 1.1. ning käskkirja punktides 3, 4; 5 ja 11. Tegevuse elluviimiseks arvestatud

kulude maht on esitatud käskkirja punktis 11 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas

punktis 2 (alapunkt 11). Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja punktis 1.3.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna TAIE arengukava nõunik Kristel Reim (735 4025;

[email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite

planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279; [email protected]),

nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna

peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika

osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ning eelarve- ja

finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (7350 161;

[email protected]).

1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus

2

1.1 Tegevuse taust

Tänase Eesti TA-tegevuse ning innovatsioonisüsteemi oluline väljakutse on uue teadmise

viimine TA-asutustest väljapoole ning koostöö edendamine teadmisi loovate ning teadmisi

rakendavate asutuste ja sektorite vahel. 2019. a. avaldatud teadus- ja arendus- ning

innovatsioonisüsteemi raport (edaspidi TAI süsteemi raport) juhib tähelepanu, et Eestil on vaja

määrata kindlaks ning eelisarendada TA-tegevuse valdkondi, mis toetaksid ühiskonna

olemasolevate ja eesseisvate arenguvajaduste lahendamist. Üheks võimaluseks on raportis

toodud interdistsiplinaarsete TA-projektide toetamiseks rahastusinstrumendi loomine, mis

oleks sihistatud ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021- 2035“ (edaspidi TAIE arengukava) on

toodud välja, et Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe

teadustulemusi ja teadlasi. Lisaks on märgitud, et TA-tegevuse ning innovatsiooni (edaspidi

TAI) poliitika ei ole hetkel piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide

saavutamist.

Vabariigi Valitsus kinnitas TA-tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

(TAIE arengukava) 15. juulil 2021. aastal. TAIE arengukava koondab ühte dokumenti TA-

tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad

järgmiseks 15 aastaks. TAIE arengukava üldeesmärgina nähakse, et Eesti teadus,

arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele. Arengukava teadmussiirde tegevustes otsitakse teadussüsteemi ja

ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Teadmussiirde

suund vähendab teadustulemuste eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI

ühiskondlikku kasu ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh soodustades olulisel määral Eesti

majanduse lisandväärtuse kasvu. Struktuursete muutuste esilekutsumine eeldab teaduse,

ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju ning tegevuste ja rahaliste vahendite koondumist.

Seetõttu on arengukava eesmärkide saavutamiseks keskse tähendusega TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad

ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, toit, maapõueressursid ja teisene toore-

ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja

teadusasutuste koostöös eelisarendatavad TA-tegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

valdkonnad. Eelisarendamine tähendab, et eesmärgiks seatakse nende valdkondade osatähtsuse

kasv Eesti majanduses, sh ekspordis ja arenguvajaduste rahuldamisel, ning selleks vajalikku

TA- tegevust toetab riik täiendavalt (www.taie.ee).

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele on iseloomulik keskmisest kõrgem

arengupotentsiaal ja TA-tegevuse koostööst tekkiv võimalik lisandväärtus. Fookusvaldkondade

puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja

ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti

arenguvajaduste lahendamisel.

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade parimaks toetamiseks koostati teadlaste,

ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös TAIE fookusvaldkondade teekaardid.

Teekaartides lepiti ühiselt kokku, millised on eelisarendatavad TA-tegevuse suunad

fookusvaldkondades ja millised tegevused on teaduse ja ettevõtluse koostöö arendamiseks

esmatähtsad.

3

Temaatilised TA-programmid on loodud selleks, et kasvatada ettevõtete vajadustele vastavat

TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Võimekuse kasv

tähendab ettevõtluse ja ühiskonna vajadustest lähtuvate teadussuundade arengut TA- asutustes

ning kõrgkoolides, sh nii alus- kui rakendusuuringuid, eksperimentaalarendusi ja uute

uurimissuundade väljaarendamist ning koostööd erinevate TA asutuste vahel. Luuakse

eeldused teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas

laiemalt, mis omakorda eeldab head koostööd TA-asutuste ning TA-tegevuse nõudluse

osapoole vahel. TA nõudlust esindavad TA programmide ekspertkomisjonid, mis on

temaatiliste TA-programmide nõuandvaks organiks ning kuhu kuuluvad ettevõtlussektori ning

avaliku sektori asjakohased esindajad. Samuti on koostöö teadlaste ja nõudluse poole esindajate

vahel toetatud mitmete koostöö edendamisele suunatud tegevuste kaudu, nt elluviija tegevused

kommunikatsiooni, koordinatsiooni, koostöökeskkonna arendamiseks ja seireks. TA

võimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline temaatilistes TA-programmides valdkonna

teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetamine, sh uute doktorantide kaasamine

uurimisprojektide elluviimisesse.

1.2 Seosed teiste rakenduskava meetmete ja sekkumistega

Temaatilised TA-programmid omavad seoseid Teadmussiirde programmi ja meetmete

nimekirja meetmetega:

21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava TA-tegevuse võimekuse kasvatamine“

sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse

pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ (edaspidi ÕÜF). Antud

sekkumise eesmärgiks on kasvatada ettevõtete teadmusmahukust Ida-Virumaal, pakkudes

ettevõtetele TA-tegevuse arendamiseks vastavaid teadmisi ja keskkonda ning tõsta Ida-

Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste võimekust pakkuda piirkonna ettevõtlusele

vajalikke teadmusteenuseid ja tõhustada teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd Ida-

Virumaal. Temaatilised TA-programmid ja ÕÜFi meetme dubleerimise vältimiseks on

Haridus- ja teadusministeerium rakendusasutusena pidanud uurimisteemade valikul silmas, et

rahastatavad teemad ei kattuks, vaid täiendaks üksteist . Temaatilised TA-programmid aitavad

kasvatada TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades

vastavalt TAIE fookusvaldkondade teekaartidele ja ÕÜF-i meede lähtub konkreetselt Ida-

Virumaa kohaliku ettevõtja arendusvajadustest, mis on kokku lepitud kohalike ettevõtjatega ja

fikseeritud meetme toetuse andmise tingimustes. Temaatiliste TA-programmide Tegevus 1

sihtrühmaks on ülikoolid ja positiivselt evalveeritud TA-asutused, ÕUFis viiakse tegevused ellu

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt moodustatud konsortsiumi poolt.

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ sekkumine „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise

võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (edaspidi

RITA+). Temaatilised TA-programmid aitavad kasvatada TA-asutustes TA-tegevuse

võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt TAIE fookusvald -

kondade teekaartidele, sekkumine RITA+ aitab suurendada nutika spetsialiseerumise

valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse

tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete

lahendamises. Seega, temaatilised TA-programmid on kantud innovatsiooni toetamise

eesmärgist, rakenduste ja lahenduste kasutuselevõtmiseks turgudel, kui RITA+ huvi on

teaduspõhine poliitikakujundus. Mõlemate programmide uurimisteemad lähtuvad nõudluse

4

vajadusest, kuid nõudluse poole esindajateks temaatilistes TA-programmides on ennekõike

ettevõtjad, ja ettevõtete liidud ning sekkumises RITA+ on selleks ennekõike EV

ministeeriumid, Riigikantselei ja Arenguseire Keskus. Temaatilisetel TA-programmidel ja

sekkumisel RITA+ on sama elluviija, Eesti Teadusagentuur, kes tagab, et samu TA-projekte

kahest sekkumisest ei rahastata.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja lisa 1 koosneb 18 punktist:

1. Reguleerimisala

2. Mõisted

3. Toetuse andmise eesmärk

4. Toetatavad tegevused

5. Toetuse andmise tulemused

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

7. Elluviija ja partnerid

8. Sihtrühm

9. Elluviija ja partnerite kohustused

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

11. Tegevuste eelarve

12. Kulude abikõlblikkus

13. Riigiabi

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

15. Tegevuse juhtimine

16. Aruandlus

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

18. Vaide esitamine

Käskkirja lisa 2 selgitab ühikuhindade alused, suuruse ja arvestamise korra ning uurimisprojekti

meeskonnale seatud nõuded.

Lisa 3 nimetab toetatavad uurimisteemad, seatud eesmärkide saavutamise eest vastutavad

partnerid (TA-asutused) ja uurimisprojekti täitmises osalevad TA-asutused, ühikuhinna ja

kogueelarve, uurimisteemal ellu viidava projekti kestuse ning uurimisprojekti algus- ja lõppaja.

Lisaks on Lisas 3 toodud uurimisprojektile esitatud tingimused, mis on kohustuslikud

uurimisprojekti täitmisel.

Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning

esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid,

mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste

strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega.

Temaatilised TA-programmid panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi: „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse.

„Eesti 2035“ strateegias on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti

tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult

ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on

piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori TA-tegevuste kulutuste osakaal

sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete ja

5

teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel, peab Eestis

märgatavalt kasvama TA-tegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel. Strateegia juhib ka

tähelepanu, et TA-tegevuse rakendamise võimekus on Eesti piirkondades erinev. Temaatilised

TA-programmid toetavad TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse

võimekuse kasvu ning kvaliteetse ja jätkusuutliku aluse loomist teaduspõhiste ja innovaatiliste

lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt sh pakkudes ka vastava

kvalifikatsiooniga TA töötajate järelkasvu. Programm soodustab koostööd TA- asutuste ja

ettevõtete ning teiste oluliste partnerite vahel.

Punktis 1.3 on toodud sekkumise puutumus horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsed

võimalused, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng.

Puutumuse korral panustavad sekkumise tegevused järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskava

näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse

indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning

„Keskkonnatrendide indeks“. Siiski saab sekkumise panust lugeda osaliseks, kuna temaatiliste

TA programmide eesmärgiks on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, sh ettevõtluse ja

ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade areng TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades, koostöö edendamine teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite

vahel ning teadlaste ja inseneride juurde -ja järelkasv. Näiteks on osad uurimisprojektid seotud

horisontaalsete põhimõtete valdkondadega (kohalike ressursside väärindamine – puit,

maapõueressursid, teisene toore ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused

panustavad keskkonna/ kliimaeesmärki) ning seeläbi panustavad nende põhimõtete arengusse.

Vt. seletuskirja punkt 4. „Käskkirja mõjud“.

Näitajasse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, on seotud sekkumine läbi teise

eesmärgi- koostöö teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite vahel. Temaatilised TA

programmid panustavad ettevõtlusest ja ühiskonna vajadustest lähtuva TA-tegevuse võimekuse

kasvu, loovad aluse teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja

ühiskonnas laiemalt. TA-tegevuse ning innovatsiooni rakendamine ettevõtluses võimaldab

turul pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis aitab omakorda kaasa

tootlikkuse tõstmisele. Siiski, sekkumise panus on kaudne, kuna temaatilised TA programmid

loovad kvaliteetse ja jätkusuutliku aluse teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, kuid ei toeta otseselt innovatsiooni või

tootearendust ettevõtetes.

Punkti 1.4 järgi on sekkumine strateegiliselt oluline tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 järgi. Tegevusega antakse märkimisväärne panus programmi

eesmärkide saavutamisse ja selle suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid.

Strateegiliselt oluliste tegevuste korral tuleb liikmesriigil tagada fondist toetatavate tegevuste

puhul toetuse nähtavus. Strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille

kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitamisüritus või -tegevus,

nagu on asjakohane, ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.

Lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklist 7, ei kohaldata

käskkirja artiklis nimetatud välistatud tegevustele. Piirangud on täpsemalt avatud seletuskirja

punkti 2 alateemas 12 kulude abikõlblikkusest.

6

Punktis 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes

õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt

kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust.

Punktides 2.1-2.2, 2.10. ja 2.14. defineeritud mõisted lähtuvad kehtivast TA-tegevuse

korralduse seadusest (TAKS). Punktis 2.3 defineeritud mõiste lähtub TAIE arengukavast 2021-

2035 (www.taie.ee).

Punktis 2.4. defineeritakse ettevõtluskoostöö leping kui kodu- või välisettevõtte rahastatud ning

nende huvides teostatud projekt või tellimustöö, mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud

teenus on seotud TA-tegevusega. Ettevõtluskoostöö lepingute ja/või litsentside arv

uurimisprojekti teemal on toetuse andmise tingimuste spetsiifiline näitaja, millega mõõdetakse

temaatilise TA programmi eesmärkide täitmist (käskkirja Lisa 1 punkt 5.2). Definitsioon on

kooskõlas Eesti TA-tegevuse poliitikas kasutatava ettevõtluslepingu definitsiooniga.

Punktis 2.5 defineeritakse intellektuaalne vara kui mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega

saadud tulemus või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid,

protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara). Definitsioonis on lähtutud komisjoni soovitusest (EL)

2023/499, 1. märts 2023, tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad intellektuaalse vara haldamist

teadmiste väärindamiseks Euroopa teadusruumis ning mis on kooskõlas nõukogu soovitusega

(EL) 2022/2415, mille alusel intellektuaalne vara hõlmab igasuguse teadus- ja

innovatsioonialase tegevuse tulemusena saadud tulemusi, teenuseid või tooteid, näiteks

patendid, autoriõigused, kaubamärgid, väljaanded, andmed, oskusteave, prototüübid,

protsessid, tavad, tehnoloogiad, leiutised, tarkvara ja ärimudelid.

Punktis 2.6 defineeritakse koostöökeskkond kui teadmussiirde protsessis osalevate osapoolte –

teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori asutuste ja muude organisatsioonide esindajate ning teiste

siht- ja sidusgruppide esindajate omavahelised tegevused, suhete võrgustik ja tingimused sh

teadlikkus, info liikumine, koostööplatvormid jms. Elluviija ülesandeks on koostöökeskkonna

arendamine. Elluviija algatab ja hoiab jõus eriilmeliste tegevuste komplekti eesmärgiga tekitada

erinevaid võimalusi teadlaste ja ettevõtjate vahelise suhtluse intensiivistamiseks. Elluviija

tegevuste komplektis on erinevaid kommunikatsioonitegevusi, teadusprojektide ja teadus-

suundade ühistutvustusi ja -üritusi, infoseminare, virtuaalsete suhtlus- ja infovahetuskanalite

arendamist jne. Üksikute teadusprojektide kommunikatsioonitegevused sisalduvad uurimis -

projektides. Koostöökeskkonna sihiks on soodustada teadusmahuka innovatsiooni teket TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

Punktis 2.7. defineeritakse selle käskkirja mõistes koostööprojektiks uurimisprojektid, mille on

esitanud ja mille täitmises osalevad vähemalt kaks organisatsiooni. Ülikool või TA-asutus võib

kaasata uurimisprojekti elluviimisse partneri või partnerid. Uurimisprojektis osalev partner

võib olla positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslik või eraõiguslik TA-asutus,

rakenduskõrgkool, ettevõte, avaliku sektori asutus või muu võimalik valdkonnas tegutsev

organisatsioon (erialaliit, selts, vabaühendus vms). Kui uurimisprojekti esitab positiivselt

evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab olema tegemist koostööprojektiga, kus osaleb

partnerina vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool. Partnerite vaheline tööjaotus

kirjeldatakse uurimisprojektis. Partnerid võivad projektides osaleda ka mitterahalise panusega,

näiteks võib panustada aparatuuri või labori kasutusvõimalustega, uurimiseks vajaliku tooraine

või andmetega loodud lahenduse testimisel vms.

7

Rakenduskõrgkooli (punkt 2.8.) all mõistetakse selle käskkirja mõistes riigi rakenduskõrgkoole

Kõrgharidusseaduse §21 ja §23 tähenduses.

TA-asutuse (punkt 2.13.) all mõistetakse selle käskkirja mõistes vaid positiivselt evalveeritud

TA-asutusi Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 201 tähenduses.

Punktis 3 on esitatud toetuse andmise eesmärk. Sekkumise eesmärk on kasvatada ülikoolides

ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse

võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades; luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus-

põhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt,

võimendades teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd, ning toetada

valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome on nende programmide tugev

alus. TA asutuste uurimisrühmade TA-tegevuse võimekus kasvab ettevõtjate vajadusest lähtuva

TA-tegevuse käigus, nõudlusest lähtuva TA-tegevuse raames ilmnevad täiendavad võimalused

ettevõtjatega suhtlemiseks ja edasiseks koostööks. Paraneb teadlaste arusaam ettevõtjate

ootustest ja vajadustest TA valdkonnas. Uute doktorantide värbamise kaudu uurimisteemade

täitjateks kasvab TA oskustega inimeste hulk TAIE fookusvaldkondades.

Eesmärkide saavutamist toetavad elluviija tehtavad horisontaalsed tegevused , sh teavitus- ja

kommunikatsioonitegevused, teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökontaktide

edendamine, koostöökeskkonna arendamise ja TAIE nutika spetsialiseerumise fookus-

valdkondade TA-tegevuse edenemise seire korraldamine. Horisontaalsete tegevuste eesmärgiks

on muuhulgas tutvustada TAIE fookusvaldkondades tehtavat TA-tegevust ning viia kokku

valdkondade ettevõtjaid ja teadlasi TA-alase koostöö võimaluste otsimiseks, algatamiseks ja

laiendamiseks (punkt 4.1.2). Elluviija viib temaatilise TA-programmiga „Digilahendused igas

eluvaldkonnas“, IT Akadeemia ja IT Akadeemia juhtkomisjoni tegevustega seotud horison-

taalseid tegevusi ellu tihedas koostöös Haridus- ja Noorteametiga (edaspidi HARNO) ning

koostöötegevusi ettevõtete suunal koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega

(edaspidi EIS).

Punktis 4 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused jagunevad kaheks

alategevuseks. Tegevuste raames ei toetata üksikute ettevõtete või asutuste TA-vajaduste

lahendamist, vaid luuakse laiemat ettevõtjate ühishuve teenivaid uusi teadmisi ja tehnoloogiaid.

Tegevuste raames antav toetus ei ole TA-tegevusele suunatud riigiabi kui TA-projekt on seotud

mittemajandustegevusega. Riigiabi tingimused on täpsemalt kirjas lisa 1 punktis 13.

Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Tegevuste vastavust „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtete täitmisele hindab ja kontrollib elluviija (elluviija kohustused punkt 9.5.4).

Tegevus 1 (4.1.1) on alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduste läbiviimine

uurimisprojektidena TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt lisas 3

toodud uurimisteemadele.

8

Uurimisteemad on välja valitud siseriikliku konkursiga rakendusasutuse poolt vastavalt

rakendusasutuse poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale (haridus- ja teadusministri

20.10.2023 a käskkiri nr 289 „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja

arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja

koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike

uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“). Konkursile esitatud uurimisteemade

hindamiseks ning pingerea tekitamiseks on rakendusasutus kinnitanud igale temaatilisele TA-

programmile eraldi ekspertkomisjoni. Ekspertkomisjonid koosnevad asjaomaste ministee-

riumite, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, ettevõtete ja riigiasutuste esindajatest ning

teistest asjakohastest sõltumatutest ekspertidest. Eksperdid on valitud eelnevate programmide

(nt ResTA) positiivse kogemuse põhjal aga ka koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega. Konkurss viidi läbi vastavalt raken-

dusasutuse poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale Eesti Teadusagentuuri (edaspidi

ETAG) poolt.

Uurimisprojekti täpsem sisu, uurimisküsimused ja metoodika kirjeldatakse uurimisprojektis.

Uurimisprojektide elluviimise seires nõustavad elluviijat ekspertkomisjonid, kes jälgivad

uurimisprojektide kooskõla TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide,

teemade valikul aluseks olnud uurimisteema ettepanekutele ning TAIE fookusvaldkondades

aset leidvatele arengutele. Uurimisprojekte kohandatakse vastavalt ekspertkomisjonide

soovitustele. Tegevust 1 rahastatakse ühikuhinna alusel vastavalt lisadele 2 ja 3, toetuse määr

on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast sh 70% on EL toetus ja 14,9% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 15,1% (punkt 4.2).

Rahastamise aluseks olev ühikuhind põhineb siseriikliku uurimistoetuste toetusskeemil

põhineval rühmagrandi ühikuhinnal, mille taotlemise tingimused ja korra kehtestab vastavalt

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 161 ETAG. Ühikuhindadena käsitletavad

grantide mahud on kehtestatud ETAG juhatuse käskkirja lisana kinnitatud dokumendis

„Personaalse uurimistoetuse taotluse eelarve koostamise juhend“.

Personaalne uurimistoetus - rühmagrant Toetus uurimisprojektile temaatiliste TA-

programmide raames

Toetuse

eesmärk

Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud

TA-asutuses töötava isiku või uurimisrühma

kõrgetasemelise TA-tegevuse projekti

rahastamiseks eraldatav toetus, sealhulgas

järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav

toetus.

Temaatiline TA programm on positiivselt

evalveeritud TA-asutuste ühiskonna

nõudlusele vastava TAIE nutika

spetsialiseerumise valdkondade TA-tegevuse

võimekuse kasvu rahastamiseks eraldatav

toetus.

Toetatavad

tegevused

Rühmagrant on teadusliku uurimistöö

kirjeldus, milles on välja toodud selgelt

piiritletud uurimisprobleem ja selle

lahendamiseks kavandatud alus- või

rakendusuuring.

Alus- või rakendusuuringute või

eksperimentaalarenduste läbiviimine TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvald-

kondade eelnevalt kokkulepitud ja nõudluse

esindajate poolt valideeritud teemadel.

Periood Rühmagrandi periood on kuni 5 aastat. Temaatilise TA-programmi uurimisprojekti

periood on kuni 5 aastat.

Taotleja Granti võib taotleda doktorikraadiga isik

(edaspidi taotleja) positiivselt evalveeritud

Eesti TA-asutuse nõusoleku alusel.

Uurimisteema ettepaneku saavad esitada

ülikoolid ja positiivselt evalveeritud riigi ja

avalik-õiguslikud TA-asutused.

Eraõiguslikud positiivselt evalveeritud TA-

asutused uurimisteemat esitada ei saa, kuid

saavad osaleda koostööprojektides.

Uurimisteemat juhib doktorikraadiga isik,

kellel on doktorantide juhendamise kogemus

ja kellel on varasem ettevõtluskoostöö

kogemus ning kes töötab täistööajaga

9

ülikoolis või positiivselt evalveeritud riigi

või avalik-õiguslikus TA-asutuses (lisa 1 pt

4.7.2).

Toetuse

ühikud

Neli erinevat grandiühikut (rühmagrant I,

rühmagrant II, rühmagrant III ja rühmagrant

IV). Kaks suuremat (rühmagrandid III ja IV)

on seotud tingimusega, mille kohaselt

uurimisrühmas peab olema rohkem liikmeid.

Kaks grandiühikut ehk ühikuhinda, mis

vastavad rühmagrandi suurustele rühmagrant

I ja rühmagrant IV. Suurema ühikuhinna

puhul kehtib nõue suurema uurimisrühma

liikmete arvu kohta.

Põhilisteks erinevusteks rühmagrandi ja temaatiliste TA programmide vahel on:

- temaatiliste TA programmide tugev fookus ühiskonna nõudlusele vastava TA-tegevuse

toetamisel, mille aluseks on uurimisprojekti kohustuslik seos TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartides kokku lepitud prioriteetsete

suundadega;

- tulenevalt tegevuste eesmärkidest ja nõudlusest lähtuva TA-tegevuse toetamisega on

temaatilistes TA programmides lubatud lisaks alus- ja rakendusuuringutele ka

eksperimentaalarendus;

- uurimisprojekti saavad temaatilises TA programmis esitada ülikoolid ja positiivselt

evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud TA-asutused, eraõiguslikud positiivselt

evalveeritud TA-asutused ja rakenduskõrgkoolid saavad osaleda koostööprojektides

täitjatena;

- kaks ühikuhinda temaatilises TA programmis on põhjendatud võimaliku uurimissuuna

fookusega, st kitsama fookusega uurimisteema täitmiseks on sobilik rühmagrant I ja

laiema uurimisteema (põimunud alateemad) täitmiseks rühmagrant IV (lisa 2).

Seega on personaalsete uurimistoetuste ja temaatiliste TA-programmide raames välja antavad

uurimistoetused sarnased nii sisult, korralduselt kui ülesehituselt kasvatades TA-asutuste

võimekust sh järel- ja juurdekasvu uurimisprojekti valdkonnas. Toetatavad tegevused,

sihtrühmad, tegevuste maht ning elluviimiseks vajaminevad kulud on sarnased. Erinevused

tulenevad uurimisprojekti teemapüstitustest – kui uurimistoetuste korral on oluline

kõrgetasemeline TA-tegevus, siis temaatilistes TA programmides arendatakse ühiskonna

vajadustele vastavat TA-tegevuse võimekust, et saaks tulevikus pakkuda ettevõtetele vajalikku

teadmust.

Partnerid peavad arvestama uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7. toodud

tingimusega.

Tegevust 1 rahastatakse kahes voorus. Esimesed välja valitud uurimisteemad on loetletud Lisas

3. Teine uurimisteemade ettepanekute esitamise võimalus on planeeritud peale TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide uuendamist, eeldatavalt aastal 2026.

Täpsemalt on rahastuse jaotust avatud seletuskirjas punkti 2 alateemas 11.

Tegevuse 1 käigus loodava intellektuaalse vara võõrandamisel ja kasutusse andmisel võetakse

arvesse ja maksimeeritakse sotsiaalmajanduslikku kasu, sealhulgas panust kestlikkusesse.

Avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute ja innovatsioonialase tegevuse käigus loodud

teadmised peavad olema avalikult kättesaadavad, kui ei ole olulist põhjust vastupidiseks.

Intellektuaalse vara jagamise ning levitamise alused on sätestatud TA-asutuse sisemise korraga

ja on avalikult kättesaadavad.

10

Juhul, kui uurimisprojekti läbiviimisel kaasab TA-asutus teisele isikule (näiteks ettevõttele)

kuuluvat intellektuaalset vara (taust-intellektuaalvara), siis peab teine isik olema andnud TA-

asutusele õiguse varem loodud intellektuaalse vara kasutamiseks nii, et uurimisprojekti

tulemused oleksid peale uurimisprojekti lõppu avalikult kasutatavad. Uurimisprojekti

läbiviimisel kasutatav taust-intellektuaalvara ei pea olema avalikult kasutatav kui see ei takista

uurimisprojekti tulemuste avalikku kasutamist. TA-asutus sõlmib taust-intellektuaalvara

kasutamise kohta teise isikuga vastava lepingu enne taust-intellektuaalvara kasutamise algust.

Tegevuses 2 (punkt 4.1.2.) on kirjeldatud horisontaalsed tegevused, mis ennekõike panustavad

laiemalt teavitus- ja võrgustumistegevustele. Tegevuse 2 eesmärk on TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine ning

uurimisprojektide tulemuste levitamine ettevõtetele ja laiemale avalikkusele, luues eeldused

teadusasutustes tehtava TA-tegevuste tulemuste paremaks lõimumiseks ühiskonda. Selleks, et

muuta teaduse rolli ning kaasata teadlasi ettevõtete ja avaliku sektori innovatsiooni, tuleb tagada

teadustulemuste laiem väärtustamine. Selle oluline osa on teadustulemuste kättesaadavaks

tegemine ning teadustöö väärtuse selgitamine avalikkusele. Temaatiliste TA-programmide

raames korraldatakse elluviija poolt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade TA-

tegevuse tutvustamist, ettevõtjate ja teadlaste kogukonna kaasamisega seotud tegevusi ja

üritusi. Valdkondlikel üritustel ettevõtetele ja teadlastele tutvustatakse TAIE

fookusvaldkondades olevaid peamisi uurimissuundi ja olemasolevaid kompetentse ning

luuakse võimalusi ettevõtete esindajatel ja valdkonna teadlastel omavahel kontakte luua ja

suhelda. Tegevused soodustavad ühiste TA-alaste koostööprojektideni jõudmist, suurendavad

koostööalast teadlikkust ja toetavad teadmussiiret akadeemilisest sektorist teistesse

sektoritesse. Tegevuse tulemusena tõuseb TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondades

teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste teadlikkus koostöövõimalustest ning suureneb

teadmussiirdevõimekus akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse.

Eesmärgiga suurendada eelisarendatavate nutika spetsialiseerumise valdkondade TA-tegevuse

ühiskondlikku ja majanduslikku mõju, korraldab elluviija nutika spetsialiseerumise

valdkondadega seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi ning valdkondade TA-tegevuse

arengu seiret vastavalt TAIE fookusvaldkondade seire ja juhtimise süsteemis kokkulepitule.

Kõik tegevused viiakse ellu tihedas koostöös EIS-i ning HARNO-ga (valdkonnas

„Digilahendused igas eluvaldkonnas“). Teavitus- ja kommunikatsioonitegevused hõlmavad

mitmekesiseid ja eripalgelisi tegevusi, nt koostööpäevade korraldamist teadlaste ja ettevõtjate

kokku toomiseks võimalike ühistegevuste planeerimiseks, seminaride, konverentside

korraldamist, infomaterjalide koostamist, erinevate meediakanalite kasutamist koostöö

toetamiseks ja tulemuste levitamiseks (videomaterjal, raadio- ja telesaated, artiklid

ajakirjanduses, sotsiaalmeedia teavitus jms). Konverentsid jt teavitusüritused on kõigile

kättesaadavad kohalikku mõju omavad tegevused, mis ei mõjuta liikmesriikide vahelist

kaubandust ning nende näol ei ole tegemist majandustegevusega.

Oluliseks elluviija tegevuseks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga nutika spetsiali-

seerumise fookusvaldkonnaga seotud alaprogrammi nõustab valdkonna ekspertkomisjon.

Tegevust viiakse ellu koordineeritult ja elluviija arvestab oma tegevuste elluviimisel ekspert-

komisjonide sisendiga. Elluviija tegevused hõlmavad ekspertkomisjonide töö toetamist sh

ekspertkomisjonide koosolekute ettevalmistamist ja korraldamist (Lisa 1 punkt 9.5.5).

11

Tegevust 2 (4.1.2.) viib ellu Eesti Teadusagentuur ning seda rahastatakse tegelike kulude alusel,

toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne kaasfinantseering (punkt

4.3).

Punkt 5 kirjeldab tegevuse oodatavaid tulemusi ning nende saavutamise mõõtmiseks

kasutatavaid näitajaid.

Toetuse andmise oodatavad tulemused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegilisest sihist „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning TAIE arengukava üldeesmärgist

„Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ning

alaeesmärgist „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“.

Temaatiliste TA programmide tulemusel kasvab ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-

asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA võimekus. Teaduse ja teadlaste mõjusus ja

mõjukus kasvab, teadussüsteem on seotud ühiskonna ja majandusega ja toimib tõhus

teadmussiire (5.1.1.). Teadust ja teadlasi väärtustatakse ühiskonnas kõrgelt, teadusasutused ja

teadlased on võimekad ja hinnatud partnerid nii ettevõtjatele, ühiskondlike väljakutsete

lahendamisel kui poliitikate kujundamisel (5.1.2). TA arendused TAIE fookusvaldkondades on

jätkusuutlikud, on tagatud teadlaskonna järel- ja juurdekasv ning valdkonna inimressursi areng

(5.1.3).

Meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika, raporteerimise ning

sihttasemete seadmise alused on detailselt kirjeldatud Rahandusministeeriumi perioodi 2021-

2027 seire juhendi lisas (näitajate metoodika).

Toetuse andmise tingimuste spetsiifilised väljundnäitajad on seotud sisutegevustega ning

nendele on püstitatud vahesihttase 2025. ja sihttase 2029. aastaks.

TAT spetsiifiline näitaja „Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadurid, kes on seotud toetatavate uurimisprojektidega“ on seotud TAI võimekuse

järjepidevuse eesmärgiga. Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul

vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur

(edaspidi uus doktorant) põhitäitja kohta. Seos uute doktorantide ja põhitäitjate vahel on toodud

käesoleva käskkirja lisas 1 punktis 4.7.7, põhitäitjate arvu miinimumnõuded on sama

dokumendi punktis 4.7.8. Uute doktorantide arv ei tohi olla väiksem põhitäitjate arvule esitatud

miinimumnõudest (4.7.10). Uued doktorandid peavad olema kaasatud uurimisprojekti täitmisse

käesoleva käskkirja mõistes ja nende palgakulusid kaetakse antud tegevuse raames. Uute

doktorantidena lähevad arvesse doktorandid, kes on uurimisprojektis esitatud täitjatena. Uusi

doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed. Uurimisprojekti jooksul

immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni.

Sihttaseme arvutuse aluseks on lisas 1 (pt 4.7.7) toodud nõue immatrikuleerida uurimisprojekti

täitmise perioodil vähemalt üks doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta.

TAT spetsiifiline näitaja „Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal“ toetab

TAIE strateegia üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus

suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust“ täitmist, aga ka selle

saavutamiseks vajalikku TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastava TA

võimekuse kasvu eesmärki. Ettevõtluskoostöö leping ettevõtete või avaliku sektori asutustega

uurimisprojekti teemal on toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse

12

lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mis on sõlmitud tegevuse raames läbiviidavate

uurimisprojektides osalevate TA-asutuste ja fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete vahel

ning mille maht on suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Koostöölepingute mahtu ei

saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku. Kui tegemist on mitmeaastase

projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/ kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu.

Lepingu täitmise algus peab jääma abikõlblikkuse perioodi (01.01.2024 – 31.08.2029), kuid

lepingu täitmine ei pea abikõlblikkuse perioodi vältel lõppema.

Ettevõtluskoostöö lepingu täitja peab olema temaatilise TA-programmi tegevuse raames

läbiviidava uurimisprojekti juht ja / või vähemalt üks uurimisprojekti põhitäitja.

Ettevõtluskoostöö leping on defineeritud punktis 2.4, mille järgi peab olema tegemist kodu- või

välismaise äriühingu rahastatud ning nende huvides teostatud projekti või tellimustööga, mille

puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA tegevusega. Ettevõtluskoostöö

leping on antud tähenduses TA tegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping, mis ei tulene asutuse

osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Seega arvestusse lähevad sellised

lepingud, kus TA-asutus on teenuse pakkuja ja/või alltöövõtja. Oluline on lepingulise tegevuse

konkreetne tulemus, mis antakse projekti lõppedes konkreetsele asutusele või kasusaajale üle,

sh raport, prototüüp vms. Näiteks, kui TA-asutus on rakendusuuringute programmis (RUP)

toetuse kaastaotleja sh tõhusa koostöö raames, siis see leping ei lähe ettevõtluskoostöö lepingu

mõõdikus arvesse ja seda arvestatakse sihttoetusena, aga kui TA-asutus on RUPis teenuse

pakkuja/alltöövõtja, siis läheb leping TA-asutuse ja ettevõtja vahel ettevõtluskoostöö lepingu-

tena arvesse. Arvesse ei lähe teadusasutuste võimekuse arendamise toetused.

Andmed ettevõtluskoostöö lepingu kohta tuleb esitada uurimisprojekti aruandes. Arvestust

peetakse ETISe andmete põhjal, kus peavad ettevõtluskoostöö lepingu andmed aruande

esitamise ajaks kajastuma.

Sihttaseme arvutuse aluseks on tõenäosus, et vähemalt kaks kolmandikku Rühmagrant I alusel

rahastatavatest projektidest ning vähemalt pooled Rühmagrant IV alusel rahastatavatest

uurimisprojektidest jõuavad ettevõtluskoostöö lepinguteni projekti perioodi jooksul, sh esimese

projektiaasta jooksul vähemalt üks igast TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnast.

Punkt 6 defineerib rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendus-

üksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Punkt 7 defineerib elluviijana Eesti Teadusagentuuri (ETAG). Tegevuse eluviimiseks

kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuste rakendusaktide loomiseks. ETAG, mis

alustas tegevust 1. märtsil 2012. aastal, on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse

kuuluv riigi sihtasutus, mis on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise

toetamiseks. ETAG on 1990. a loodud Eesti Teadusfondi õigusjärglane, kelle TA-tegevuse

korralduse seadusest tulenevaks põhiliseks ülesandeks on finantseerida kõrgetasemelisi

teadusuuringuid, uusi ideid ja nendeni jõudmist ning väljastada teadlastele uurimistoetusi ja -

grante. ETAG toetab teadlasi, pakkudes rahastamisvõimalusi erinevateks teadustöö

vajadusteks. Organisatsiooni üheks põhikirjaliseks ülesandeks on muuhulgas individuaalsete

teadusgrantide konkursi korras väljaandmine (taotluste hindamine ning väljaantud grantide

aruandluse kontrollimine). Elluviija nimetamise kriteeriumiks on varasem kogemus, mis loob

eeldused antud tegevuse edukaks elluviimiseks. ETAG on olnud mitmete struktuurivahenditest

rahastatavate programmide elluviija varasematel perioodidel, sh „Ressursside väärindamise

13

alase TA-tegevuse toetamine“ (ResTA) elluviija. ETAG-i kogemus on Eestis ainulaadne ning

arvestades tegevuse seotust ETAG-i tegevustega, on ETAG tegevuse elluviijana ainuvõimalik

asutus.

Partnerina on defineeritud lisas 3 toodud positiivselt evalveeritud TA-asutus, kus tegutsevad

uurimisprojekti täitvad uurimisrühmad .

Punktis 8 nimetatakse Temaatiliste TA-programmise sihtrühmad.

Toetuse otseseseks sihtrühmaks on uurimisprojekti täitmises osalevad TA-asutused, kellel

kasvab ühiskonna nõudlusele vastav TA-tegevuse võimekus uurimisprojekti läbiviimisel. TA-

asutuse sees on sihtrühmaks teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti

täitmises. Seega on sihtrühmaks Eestis teadustööd tegevad teadlased ja teadusrühmade liikmed

ennekõike Eesti evalveeritud TA-asutustest ning kõrgkoolidest, kes viivad läbi TA-tegevust

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Oluliseks sihtrühmaks on ka ülikoolid ja

riigi rakenduskõrgkoolid , tagamaks arendatavate teemade jõudmise kõrgharidusõppesse, et

sellega luua soodne pinnas innovatsiooniks ettevõtetes.

Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega

seotud Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori asutused jt partnerid ning laiem üldsus,

kellele on suunatud teavitus-, kommunikatsiooni- ja seiretegevused. Ühiskond tervikuna saab

kasu eelkõige pikemas perspektiivis teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste rakendamisest.

Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on ka Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõikide

tasemete õppurid, kes saavad kasu innovatsioonialastest teadmistest kõrghariduses.

Punktis 9 määratakse elluviija ja partnerite kohustused. Elluviijale ja partnerile kohalduvad

ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviijal ja partneritel kohustus

täita teavitamisnõudeid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“.

Lisaks ühendmääruses sätestatule on elluviija kohustatud viima ellu käskkirja lisa 1 punktis

4.1.2 nimetatud tegevust 2 ja seirama ning koordineerima punktis 4.1.1 nimetatud tegevuse 1

elluviimist partnerite poolt.

Lisaks on elluviija kohustatud sõlmima partneritega lepingud, millega lepitakse kokku

lepingupoolte ülesanded, õigused ja kohustused, elluviija ja partnerite vaheline vastutus ning

tegevused. Elluviija seirab sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust. Lisaks

kohustub elluviija igakülgselt toetama partnereid ja sihtrühmi tegevuses osalemisel sh

nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS ning

vajadusel selle muutmisel, kontrollima sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele

ning rahastamistingimustele sh lisas 3 toodud lisatingimuste täitmist ning vajadusel tagastama

uurimisprojekti partnerile muutmiseks, toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste

teadusasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh ühise võrgustiku

koostoimet. Elluviija jälgib tehnilise kontrolli käigus partnerite poolt uurimisprojektide ellu

viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju

keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud välistuste järgimist kaasates vajadusel väliseid eksperte.

Elluviija poolt läbi viidud tehnilisest kontrollist säilib kontrolljälg.

14

Elluviija koostab ja kinnitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid

ja vormid, sh aruandluse tingimused, vormi ja korra partneritele (16.8.).

Elluviija ülesandeks on korraldada ekspertkomisjonide tööd , sh valmistada ette vajalikke

materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele kättesaadavaks ning

jälgima otsuste täitmist, kinnitama ekspertkomisjonide ettepaneku alusel uurimisprojektid ,

nende elluviimisest tekkivad (vahe)tulemused, vajadusel tegema ekspertkomisjonide

ettepanekul partneritele ettepanekuid uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori

vajadustega, tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama

uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud tulemuste saavutamist .

Elluviija on kohustatud seirama ja kommunikeerima TAIE nutika spetsialiseerumise fookus-

valdkondade TA-tegevuse kohta käivat infot, levitama ja tutvustama ettevõtetele ja laiemale

avalikkusele fookusvaldkondade TA-tegevuse tulemusi ja läbi viima koostööüritusi

fookusvaldkondade liikmetele elluviija poolt koostatud tegevuskava alusel.

Ühtlasi on elluviija kohustatud koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste

detailse aja- ja tegevuskava koos eelarve/ maksete prognoosiga tegevuste elluviimiseks

järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, sh esitama rakendusasutuse nõudmisel

toetuse andmise tingimuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Esimese aasta

kohta peab esitama elluviija rakendusasutusele tegevuste detailse aja- ja tegevuskava koos

eelarvega 15 tööpäeva jooksul peale käskkirja kehtestamist.

Rakendusüksusele peab elluviija esitama esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosid 15

tööpäeva jooksul pärast käskkirja kehtestamist, järgmistel eelarveaastatel jooksva aasta

väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra

esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud

eelarveaasta osas

Elluviija peab tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende

nõuetekohase täitmise. Täpsemalt on kohustusi avatud seletuskirja punkt 2 alateemas 13.

Elluviija on kohustatud esitama aruandeid vastavalt käskkirja lisa 1 punktis 16 sätestatule.

Juhul, kui temaatiliste TA programmise elluviimises esineb takistusi või probleeme, on elluviija

kohustatud koheselt nendest rakendusasutust teavitama.

Rakendusasutus viib koostöös elluviijaga läbi teavitustegevused määruse „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §

2 täitmiseks.

Avalikkusele suunatud tegevustes on elluviija kohustatud tagama füüsilise ja digitaalse

ligipääsetavuse st kõikidele inimestele, olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist,

peavad olema tagatud võrdsed võimalused osa võtta avalikkusele suunatud tegevustest.

Ligipääsetavuse tingimused sõltuvad tegevusest. Täpsemad nõuded ja juhised on toodud ÜKP

fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehel kompetentsikeskus.sm.ee.

Lisaks ühendmääruses sätestatule, riigiabi reeglitele ja teavitusnõuetele on partnerid

kohustatud koostama uurimisprojekti vastavalt uurimisteema ettepanekule, mis on toodud

käesoleva käskkirja lisas 3 ning esitama selle elluviija koostatud vormil ETISe kaudu vastavale

ekspertkomisjonile kooskõlastamiseks mitte hiljem kui 45 kalendripäeva jooksul alates ETAGi

poolest infost vormi avanemise kohta. Partner peab tagama, et ETISes olev info on kogu

15

projekti perioodi jooksul asjakohane ja kaasaegne. Uurimisprojektis on muuhulgas arvestatud

ja selgitatud, et planeeritavad tegevused oleksid mittediskrimineerivad ja ligipääsetavad

kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest. Samuti tuleb partneritel tagada, et probleemi -

püstitustena esitatud uurimisprojektid järgivad keskkonna ja kliima mitteohustamise põhi-

mõtteid.

Koostööprojekti korral peab partner sõlmima koostöölepingu uurimisprojektis osalevate TA-

asutuste ja/või riigi rakenduskõrgkoolidega, vajadusel ka teiste organisatsioonidega.

Koostöölepingus on kirjeldatud poolte kohustused, tegevused, eelarve ja vajadusel taust-

intellektuaalvara kasutamise tingimused . Koostöölepingu sõlmimine on eelduseks elluviijaga

sõlmitavale lepingule.

Partnerid on kohustatud viima ellu uurimisprojektis toodud tegevusi, saavutama tähtaegselt

lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning täitma uurimisprojektile seatud tingimusi. Partnerid

peavad esitama elluviijale elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded vastavalt

punktile 16, maksetaotlused ja muu info, mis on elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks.

Partnerid peavad arvestama uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7. toodud

tingimustega. Tingimused sätestavad nõuded partneritele, uurimisrühma juhile, põhitäitjatele ja

uutele doktorantidele.

Partnerid peavad järgima uurimisprojekti ellu viimisel

- „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852 artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ja

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud välistusi.

Punktis 10 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood, mis jääb vahemikku 1. jaanuar 2024

kuni 31. august 2029. Tegevuse 1 raames läbiviidavate uurimisprojektide tegevused peavad

lõppema ja algama lisas 3 määratud ajavahemikus.

Punktis 11 esitatakse tegevuste eelarve. Temaatiliste TA programmide kogueelarve on

102 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400

000 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate

omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot.

Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel on toodud järgnevas tabelis:

Tegevus EL toetus

Riiklik

kaasfinant-

seering

Omafinant-

seering Kulud kokku

Osakaalud

EL RF OF

Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000 70,0% 14,9% 15,1%

Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000 70,0% 30,0% 0,0%

Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000 70,0% 15,5% 14,5%

Alategevuse eelarvete kujundamisel on lähtutud tegevuste sisust ning elluviija senisest

kogemusest ettevõtluskoostöö fookusega meetmete eluviimisel (nt NUTIKAS, ResTA).

Tegevus 1 eelarve puhul on arvestatud kahe uurimisteemade ettepanekute esitamise läbi-

viimisega, millest esimeses voorus rahastatakse uurimisprojekte suurusjärgus 57% ja teises

16

voorus suurusjärgus 43% Tegevus 1 eelarvest seitsmes erinevas fookusvaldkonnas kokku.

Teine uurimisteemade ettepanekute esitamise võimalus on planeeritud kooskõlas TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide uuendamisega. Teekaartide uuendamisel

kasutatakse mh elluviija tegevusena kogutud seireinfot. Uuendatud TAIE fookusvaldkondade

teekaartide prioriteetsetele teemadele toetudes selgitatakse välja uued uurimisteemad.

Teekaartide uuendamine toimub eeldatavalt 2026. aastal. Teise vooru on planeeritud väiksem

toetuse summa lühema abikõlbulikkuse perioodi tõttu.

Tegevus 2 all on kajastatud nii temaatiliste TA-programmide elluviimist toetavad tegevused (sh

teavitustegevused, koostöötegevused, fookusvaldkondades tegutsevate teadlaste ja ettevõtete

ning teiste osaliste koostöökeskkonna ja uurimisprojektide seire, ekspertkomisjonide

toimimine) kui ka elluviija personali- ja kaudsed kulud.

Meetme 21.1.1.2 kogueelarve on 217 269 387 eurot sh EL toetus 152 088 571 eurot, riiklik

kaasfinantseering 32 039 658 eurot ning omafinantseering 33 141 157 eurot. Käesolevaga ei

võeta kasutusele kogu meetme eelarvet. Kokku planeeritakse meetmes käivitada viis erinevat

toetusskeemi, millest jõustunud on kaks (01.02.2024) ning väljatöötamisel sh käesolev toetus,

on kolm. Sellega võetakse kasutusse kogu planeeritav meetme eelarve.

Punktiga 12 sätestatakse kulude abikõlblikkus.

Tegevuse 1 rahastamine põhineb ühikuhindadel, mis on toodud käskkirja lisas 2. Ühikuhinna

kasutamine võimaldab lihtsustada toetuste eraldamise ja aruandluse protsessi ning võrdsustab

riigis kasutusel olevad teadlaste toetusskeemid. Ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt,

sealjuures ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest.

Toetus makstakse välja vastavalt elluviija ja partneri vahel kokku lepitud ajakavale. Üldjuhul

toimub see kord kvartalis ning tagasiulatuvalt tegevuste elluviimiseks vajaliku sujuva rahastus-

voo tagamiseks. Lisas 3 toodud uurimisteema partner kohustub esitama elluviija vormil

kinnituse, et projekt on ellu viidud vastavalt ETISes esitatud uurimisprojektile ning selle

eesmärkidele ja tegevuskavale. Toetuse maksmise aluseks on elluviija kinnitus, et partneri

esitatud kinnitus on vastavuses ETISes esitatud uurimisprojekti eesmärkide ja tegevustega. Kui

partner ei esita vastavat kinnitust, ei esita elluviija toetuse maksmise kinnitust.

Ühikuhind on arvestatud sellisena, et see katab uurimisprojekti täitmise kulud täies ulatuses.

Ühikuhind ei muutu alates uurimisteema ettepaneku esitamisest kuni uurimisprojekti lõpuni, sh

ühikuhinda uurimisprojekti perioodil ei muudeta. Kui ETAGi rühmagrandi ühikuhindu

muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu järgmises

taotlusvoorus. Korrigeeritud ühikuhinnad hakkavad kehtima pärast ühikuhindade

korrigeerimist esitatud uurimisteemade taotlustele ja uurimisprojektidele.

Tegevuse 2 kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikeks kuludeks loetakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 nimetatud tingimustele ja

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele vastavad kulud.

Punktis 12.2. nimetatakse abikõlblikud kulud, võttes arvesse temaatiliste TA-programmide

eesmärke ning planeeritud tegevusi. Abikõlblike kulude alla kuuluvad kõik tegevuste

elluviimisega seotud otsesed kulud (sh personalikulud, sisseostetavate teenuste kulud,

teavitustegevustega seotud kulud, TAIE fookusvaldkondade ja koostöökeskkonna seirega

17

seotud kulud nt eksperttasud, andmete väljavõtted jms) ning kaudsed kulud. Kaudseid kulusid

arvestatakse 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6.

Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja

eesmärkide elluviimisega (12.3.).

Punktis 12.4. on toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse kõiki

ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulusid ning siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja,

töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd

tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Toetatavate tegevuste heaks

töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese

lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad

abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt

halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski abikõlbmatute kulude

tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning abikõlbmatute kulude tekkimise riski

maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud

kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15% ühtse määrana saadavatest projekti otsestest

personalikuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel

töötajale, ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest,

mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega.

Abikõlbmatud on ka tasemeõppe ja ettevõtete täienduskoolitusega seotud kulud, sh õppekavade

või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega kaasnevad kulud

ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides.

Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021),

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

investeeringud. Nimetatud artiklis märgitakse abikõlbmatuks investeeringud nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondadega puutumuslikel teemadel mh

- jäätmete prügilasse ladustamisel v.a igakülgselt põhjendatud juhtudel või olemasolevate

prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks nii, et

sellised investeeringud ei suurendaks prügilate võimusust;

- jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsuse suurendamisel v.a igakülgselt põhjendatud

juhtudel või investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale

taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;

- fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega

seotud tegevustel v.a tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamine

gaasiküttel töötavate süsteemidega määruses märgitud eesmärkidel, gaasi ülekande- ja

jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse

või moderniseerimisse määruses märgitud alatingimusel, avalikuks kasutamiseks ette

nähtud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse ja elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistusse

projekteeritud ja ehitatud või kohandatud sõidukitesse.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõike 62 järgi on

fossiilkütusteks taastumatud süsinikul põhinevad energiaallikaid nagu tahked kütused (mh

kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi), maagaas ja nafta.

Näiteks, kui põlevkivi väärindamiseks küsitakse toetust, siis see on abikõlblik juhul, kui selle

käigus ei teki fossiilseid kütuseid ja energiaallikaid ehk projekt peab panustama kliima-

18

neutraalsusesse. Samuti ei tohi uurimisteema panustada olemasolevasse põlevkivitööstusse ehk

energeetika valdkonda ega olla sellega seotud. Turbaalade puhul peavad tegevused olema

piiritletud seni kaevanduses olevate aladega ja jääkide väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla,

et võetakse kasutusele uued turbaalad ehk kaasneb siis täiendav CO2 heide. Ühtlasi ei sobi

turvas ka energiaallikaks, kuna on fossiilkütus.

Tegevuse 1 läbiviimisel Lisas 3 nimetatud uurimisteemadel tagavad partnerid kulude

abikõlblikkuse sh vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24.

juuni 2021), artiklile 7 ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtete täitmise, mille kohaselt tuleb vältida

kahju keskkonna eesmärkide saavutamisele. Elluviija jälgib uurimisprojektide ellu viimisel

nimetatud tingimuste täitmist.

Punktis 13 reguleeritakse riigiabiga seonduv.

Riigiabi analüüs. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL)

siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid2 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi

peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1. abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2. abi antakse ettevõtjale;

3. abimeetmel on valikuline iseloom;

4. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

5. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel.

Riigiabiks loetakse toetust vaid juhul, kui abi vastab kõigile toodud viiele kriteeriumile.

Tegevuse 1 raames toetatakse alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduste

läbiviimist nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Tegevuse 2 raames viiakse läbi

teavitus- ja võrgustumistegevusi, mille eesmärk on teadusasutustes toimuva TA-tegevuse

tutvustamine ning uurimisprojektide tulemuste levitamine ettevõtetele ja laiemale avalikkusele.

Järgnevalt on toodud analüüs kõigi ülaltoodud kriteeriumite kaupa.

1. Toetust antakse riigi vahenditest, kuna struktuuritoetuste puhul on tegemist riigi

vahenditega. Seega esimene kriteerium on täidetud.

2. Tegevuse 1 raames antakse toetust positiivselt evalveeritud TA-asutustele, mille

uurimisrühmad ja teadlased viivad ellu käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisprojekte.

Positiivselt evalveeritud TA-asutuste puhul on tegemist üksustega, mille peamine

eesmärk on sõltumatult teostada alus- ja rakendusuuringuid, tootearendust või

teadmussiiret. Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse3 §-s 3

sätestatule on teadus- ja arendusasutus juriidiline isik või asutus, mille põhitegevus on

2 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019092

19

alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või mitme nimetatud tegevuse

läbiviimine ning põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks on levitada teadmisi

õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu. Seaduses on sätestatud, et

nimetatud tegevuste tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud

kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või

õpetamisse, samuti see, et majandustegevus ja mittemajanduslik tegevus, nende kulud

ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud.

Käesoleva käskkirja tegevustesse on kaasatud evalveeritud teadus- ja arendusasutused,

mis vastavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 toodud nõuetele.

Lisas 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud ei osale tegevuste elluviimisel

ettevõtjatena, vaid positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustena (evalveerimise

tulemused on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri veebilehel https://etag.ee/tegevused/

evalveerimine/korraline-evalveerimine/), kelle poolt elluviidavad tegevused on

üldjuhul kvalifitseeritavad mittemajanduslike tegevustena, mis tähendab, et uurimis -

projektide tulemused on avalikult kättesaadavad, samuti ei ristsubisdeerita antud toe-

tusega eraõiguslike TA asutuste majandustegevust. Määratlemisel, kas tegemist on ette-

võtjaga või mitte, ei ole oluline asutuste või üksuste õiguslik seisund, vaid see, kas ta

tegeleb majandustegevusega, ehk siis kas asutus tegutseb antud juhul ettevõtjana või

mitte.

Vastavalt Komisjoni teatisele TA-tegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi

raamistikule (2022/C 414/01) leiab komisjon, et teadusasutuste mittemajanduslikeks

tegevusteks võib lugeda:

a. teadusasutuste ja teadusuuringute taristu esmast tegevust, eelkõige koolitus-

tegevust, sõltumatut TA-tegevust teadmiste suurendamiseks ja arusaamise

parandamiseks ning teadusuuringute tulemuste laialdast levitamist mitteeksklu-

siivsel ja mittediskrimineerival alusel näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga

andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil;

b. teadmussiirde alast tegevust, kui sellega tegeleb teadusasutus või teadus-

uuringute taristu või seda tehakse koos teiste selliste üksustega või nende nimel

ning kui kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusasutuse

või teadusuuringute taristu esmasesse tegevusse.

Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult

mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi

eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks,

s.o tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega

ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku

tegevusega ning mille maht on piiratud. Käesoleva raamistiku tähenduses leiab

komisjon selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu

majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mitte-

majandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks

mitte üle 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust.

Tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud on mõeldud teadmiste suurendamiseks ja aru-

saamise parandamiseks ning uuringute tulemused on laialdaselt kättesaadavad.

Tegevuse raames ei osutata ettevõtetele teenuseid ning ei tehta lepingulisi teadus-

uuringuid. Tegevuse 1 raames ei toetata üksikute ettevõtete või asutuste TAvajaduste

lahendamist, vaid viiakse läbi sõltumatut TA-tegevust teadmiste suurendamiseks

20

laiemalt ettevõtlusele huvipakkuvatel teemadel. Ettevõtete roll on sisendi andmine

uuringute võimalikeks teemadeks, kuid uuringuid ei viida läbi otseselt ettevõtete

tellimusel. Teadustulemused on avalikud ja kasutatavad kõikidele antud teemast

huvitatud ettevõtetele. Intellektuaalne vara, kui see tekib, kuulub TA-asutusele ja

teadlasele. Ettevõtted ei osale uuringute läbiviimisel ning antud tegevuse raames

nendega koostöölepinguid ei sõlmita (lepingulist koostööd ei rahastata), kuid

eesmärgiks on uurimisrühmade võimekuse tõstmine tasemele, mis võimaldaks

hilisemas faasis ettevõtete huvides TA-tegevust läbi viia. Lisas 3 toodud uurimisteemad

on küll kohati spetsiifilised, kuid tegemist on teemadega, mis on kantud fookus-

valdkondade teekaartidele ning on uurimisteemasid hinnanud ekspertide arvamuse

kohaselt oma mõju ulatuselt laiemad kui ühe ettevõtte huvi. Tegevuse mõõdikuks on

ettevõtetega sõlmitavate lepingute arv, kuid silmas ei ole peetud, et tegevuse 1 raames

läbi viidud uuringuid tehakse konkreetsete ettevõtete tellimusel, vaid asjaolu, et

läbiviidud uuringute tulemused on potentsiaalselt edasiarendatavad (jätku-uuringud) ja

rakendatavad konkreetsete ettevõtete huvides (ettevõtted tellivad ning rahastavad jätku-

uuringuid ise). Seega ei ole tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud reeglina seotud

majandustegevusega, kuid välistada seda ei saa.

Tegevuse 2 raames viiakse laiemale avalikkusele ja ettevõtetele läbi teavitus- ja võrgus-

tumistegevusi, mille eesmärk on teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine

ning uurimisprojektide tulemuste laialdane levitamine. Tegevuste elluviijaks on ETAG.

Tegemist ei ole majandustegevusega, kuna korraldatavad üritused ja jagatav teave on

avalikud ning mõeldud kõikidele asjast huvitatutele.

3. Toetusmeetmel on valikuline iseloom, kuna sellesse kaasatakse ainult elluviija ning

positiivselt evalveeritud TA-asutused. Tegevus 2 puhul on tegevused suunatud laiemale

avalikkusele ja ettevõtjatele, ehk siis kõigile, kes antud tegevuses osaleda soovivad.

4. Abimeede ei pruugi anda toetuse saajale otseselt majanduslikku eelist. Tegevuse 1

raames läbiviidavate uuringute tulemused tuleb toetuse andmise tingimuste kohaselt

teha avalikkusele kättesaadavaks, kuid kuna otseselt ei saa välistada, et uuringu lõpuks

jõutakse ka kommertsialiseeritavate tulemusteni (näiteks patendid), võivad tegevuse 1

raames tehtavad uuringud kvalifitseeruda ka riigiabiks. Tegevus 2 raames läbiviidavad

tegevused on mõeldud laiemale avalikkusele ning seega nende tulemusena kellelegi

majanduslikku eelist ei anta.

5. Abimeede võib moonutada konkurentsi ja kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide

vahel. Tegevuste raames toetatakse teadusuuringuid erinevates valdkondades, mis

pakuvad lisaks Eesti ettevõtjatele ja laiemale avalikkusele eeldatavalt huvi ka Euroopas

ja mujal maailmas. Teadustulemused on avalikult kättesaadavad, seega tõenäosus, et

tegevused moonutavad konkurentsi ja kahjustavad kaubandust EL riikide vahel, on

väike, kuid välistada seda ei saa.

Tegevuste 2 raames viiakse läbi erinevaid teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi, mille

puhul on tegemist kohalikku mõju omava tegevusega ning seega ei mõjuta

liikmesriikide vahelist kaubandust.

Kokkuvõttes võib öelda, et üldiselt ei anta toetust majandustegevusteks, kuid kuna tegevuse 1

raames seda otseselt välistada ei saa, võib tegemist olla teadus- ja arendustegevusele ning

21

innovatsioonile antava riigiabiga ning sellele tuleb kohaldada üldise grupierandi määruse

artiklis 25 sätestatut.

Tegevuse 2 raames toimuvad üritused ja jagatav info on avalik ning mõeldud kõigile huvilistele.

Kuna tegevusel ei ole valikulist iseloomu, ei ole tegemist riigiabiga.

Punkti 13 kohaselt hindab elluviija, kas tegevuse 1 raames elluviidavate uurimisprojektidele

antav toetus on riigiabi, samuti kontrollib abisaajate vastavust üldises grupierandi määruses

toodud nõuetele, teavitab abi saajat antavast abist ning abi summast. Kui tegemist on riigiabiga,

kohalduvad sellele vastavad abi määrad, samuti peavad tegevuse 1 uurimisprojektide raames

tehtavad kulud olema liigitatavad konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning

olema järgmised:

a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad

tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;

b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid

kasutatakse projekti jaoks.

c) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,

teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja

muude sarnaste teenuste kulud;

d) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja

samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

ÜGEM artiklis 25 toodud kulude kategooriad kattuvad üldjoontes Eesti Teadusagentuuri poolt

väljatöötatud rühmagrandi tingimustes toodud kulukategooriatega, samuti on need kooskõlas

ühendmääruse §-des 15-17 ja 21 sätestatuga.

Kui tegemist on riigiabiga, peab toetusel olema ergutav mõju, mis tähendab, et tegevused ei ole

abikõlblikud enne taotluse esitamise kuupäeva. Taotluse esitamise kuupäevana käsitletakse

kuupäeva, mil toetuse taotleja (abisaaja) esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse

uurimisteemale, mis oli hiljem aluseks antud teema arvamiseks elluviidavate uurimisprojektide

nimekirja. Vastavalt toetuse andmise tingimustele on kulud abikõlblikud alates 1.jaanuarist

2024, seega kuna taotlused esitati HTMile varem, võib abisaavate projektide puhul lugeda

ergutava mõju nõude täidetuks, kui uurimisprojekti tegevused algavad, sh siduvad lepingud

uurimisprojekti elluviimiseks on sõlmitud, 1.jaanuaril või hiljem. Toetuse andmise tingimuste

kinnitamise järel esitab elluviija Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt konku-

rentsiseaduses sätestatule.

Punkt 14 määrab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetus makstakse vastavalt

ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1,

standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt

§ 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest

personalikuludest. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi kord kvartalis. Samuti

täpsustatakse punktis 13, kuidas toimub lõppmakse tegemine.

Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel

elluviijale ettepanekuid toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks Tegevus

1 elluviimisel, kui uurimisprojekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral

22

vähenenud või on ebapiisav, ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimis -

projekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti lõpparuande

kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kordne ühikuhind ühe kuu kohta st ühikuhind ühe

kuu kohta korda 3 kuud. Näiteks rühmagrant IV korral on see 22 500 eurot * 3 kuud = 67 500

eurot. Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpparuande

põhjal ettepaneku lõppmakset uurimisprojektile mitte välja maksta, kui ekspertkomisjoni poolt

seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud

olulised ja põhjendatud asjaolud.

Punktis 15 on kirjeldatud tegevuse juhtimine.

Tegevusi juhib elluviija. Elluviijat nõustavad tema tegevustes ekspertkomisjonid. Elluviija

ülesandeks on ekspertkomisjonide töö korraldamine (p 9.5.5.) ja planeeritud tegevuste

elluviimine (p 9.5).

Temaatilise TA programmi ekspertkomisjonid nõustavad elluviijat, sh Tegevuse 1 kavandamist

ja seiret, lähtudes tegevuse eesmärgist. Ekspertkomisjonid on moodustatud eraldi igale TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnale, sealjuures fookusvaldkonna „Digilahendused

igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia programmi

juhtkomisjon (p 2.16). Komisjonid on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga

tähtajaliselt kuni Euroopa Komisjoni Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava

(edaspidi „ÜKP rakenduskava“) lõpparuande kinnitamiseni. Ekspertkomisjonidesse kuuluvad

asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste

esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid . Ekspertkomisjonid kooskõlastavad

uurimisprojektid toetuse andmiseks ja teevad ettepanekuid uurimisprojektide ning tegevuste

vahearuannete tulemuste ja lõpparuande heakskiitmiseks elluviijale. Ekspertkomisjonid võivad

kirjeldada tingimused, mida uurimisprojekti või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti

juht on kohustatud toetuse saamiseks või projekti jätkamiseks täitma, aga ka teha põhjendatud

juhtudel ettepankuid toetuse maksmise lõpetamiseks või tagasinõudeks. Lisaks võivad ekspert-

komisjonid teha ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks tegevuste

raames. Ekspertkomisjon kooskõlastab uurimisprojektide muudatused sh muudatused

uurimisgrupi meeskonnas. Ekspertkomisjoni hinnangute põhjal on elluviijal on õigus teha

rakendusasutusele ettepanek uurimisprojekti ühikuhinna ja partnerite muutmiseks.

Ekspertkomisjon võib teha ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimistegevuste

kavandamiseks ning elluviimiseks, toetuse andmise tingimuste kavandamiseks ja muutmiseks.

Punktis 16 sätestatakse aruandluse kord, sealhulgas vahearuannete ja lõpparuande esitamise

kohustus rakendusüksusele, aruannete esitamise tähtajad ning nende menetlemise kord.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida sekkumise tegevuste edenemist ja tulemuste

saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral teha tegevuste elluviimises õigeaegseid

muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval

vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks kajastada

põhjalikum ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele,

seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete

edendamisele, sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele.

Tegevuse 1 elluviimiseks kehtestab aruandluse tingimused ja korra elluviija.

23

Punkt 17 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) §-dele 28-30 ning ühendmääruse §-dele 34-39.

Punktis 18 sätestatakse vaiete esitamise ja lahendamise kord. Rakendusüksuse toimingu või

otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3 ning rakendusasutuse toimingu või

otsuse korral rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

Punktis 18.3 on täpsustatud, et vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Käskkirja mõjud

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasa-

kaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel

potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

4.1 Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele

Sekkumise elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda

puudutavaid ning regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata, kuid

potentsiaalselt on mõju olemas. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste valdkondadest ja teemadest. Temaatiliste TA

programmide raames ei avalda ühiskonnale, majandusele, keskkonnale või regionaalarengule

mõju sekkumine ise, vaid sekkumise toel läbiviidud alus- ja rakendusuuringute ning

eksperimentaalarenduste tulemused. Näiteks esimese tegevuse puhul avaldub tegevuse mõju

teadusrühmade tegevuse ning läbiviidud uurimisprojektide kaudu, millega luuakse valdkonnas

uut teadmist ja mis on aluseks teaduspõhise innovatsiooni juurutamisele. Siiski, eeldatavasti on

sekkumisel positiivne mõju, kuna sekkumise eesmärk on panustada „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning TAIE arengukava eesmärkide

24

saavutamisse. Toetusmeetmel on positiivne mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule

tervikuna.

4.2 Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Temaatiliste TA programmide elluviimisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb

tagada eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega isikute võrdne kohtlemine. Uute doktorantide

kaasamisel uurimisprojektide elluviimisesse edendatakse soolist tasakaalu ja võrdsete

kandidaatide puhul eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Kõigi tegevuste elluviimisel

peab järgima universaalse disaini põhimõtteid ning täitma ligipääsetavuse nõudeid parimal

võimalikul viisil. Näiteks koostöö- ja võrgustumisürituste korraldamisel ja läbiviimiseks sobiva

koha valikul tuleb jälgida, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega

inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele ja eakatele, vajadusel ning võimalusel

tehakse asukohas täiendavaid kohandusi, et kõigil oleks ligipääs. Samuti tuleb tagada

ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on avalikkusele suunatud,

asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist.

Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul,

võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ja

konkurentsivõimet tööturul.

Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega

kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele, mis

on suunatud erinevatel karjäärietappidel olevatele teadlastele, et tagada Eesti TA-tegevuse

jätkusuutlikus. Töökogemuse ajalises arvestuses ei arvestata aja sisse lapsehoolduspuhkusel või

kaitseväeteenistuses viibitut aega.

Tulenevalt toetatavast TA-tegevusest võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja

terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetatakse osalust tervisehoiualastes

algatustes või sotsiaalset staatust ja –rolli käsitlevat teadustööd. Uurimisprojektide täitmise

seires hinnatakse teadustöö seotust soolise võrdõiguslikkusega.

4.3 Tasakaalustatud regionaalareng

TA-asutused paiknevad enamjaolt Tallinnas ja Tartus. Seetõttu areneb peamiselt linna-

piirkondade potentsiaal ja võimekus TA kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel.

Riigi üldine TA võimekuse kasv avaldab positiivset kõrvalmõju ka suurlinnadest eemal

asuvatele piirkondadele. Mitmed TAIE fookusvaldkondade teekaardid panustavad otse

piirkondliku ettevõtluse edendamisse, näiteks kohalike ressursside väärindamine: puit, maapõu

jt. Tegevustes, milles toetatakse koostööd ettevõtetega, on võimalik osaleda ettevõtetel üle

Eesti.

4.4 Keskkond ja kliima

Sekkumise elluviimisega kaasnevaid keskkonna ja kliima mõjusid ei ole võimalik täpselt ette

hinnata. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud uurimisprojektide valdkondadest ja

teemadest. Uurimisteemad arvestavad DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta

oluliselt) põhimõtetega. Uurimisprojekte viiakse läbi koostöös partneritega, sh ettevõtetega,

millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate

teemadega. Kavas on mh kliimaga/keskkonnaga seonduvate projektide toetamine vastavalt

25

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele: nutikad ja kestlikud energialahendused,

ressursside väärindamine – puit, teisene toore ja jäätmed, maapõueressursid . Seeläbi tagatakse

eelnõuga antud meetmes kliimapanusega arvestamine ning rakenduskavas ja meetmete

nimekirjas prognoositud eelarvelises mahus sekkumisvaldkonna 0294 alla kuuluvate ehk

kliimavaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamine. Nimetatud

fookusvaldkondadesse kuuluvad uurimisteemad ning nendele kavandatud eelarve (Lisa 3)

loetakse sekkumisvaldkonda 029 panustavaks. Toetatavad uurimisprojektid ei põhjusta olulist

kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik.

Ei toetata projekte ja osalusi, mis on seotud fossiilsete kütuste ja nende kasutamisega. Meetme

mõju kliimale ja keskkonnahoiule avaldub peamiselt toetatavate projektide teadusrühmade

tegevuse ning selle valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku

uut teadmist, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrge teaduslik

tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale.

Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem

lisandväärtus. Lisaks lähtutakse nt koostööürituste läbiviimisel keskkonnahoidlike sündmuste

juhendist, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel kliimaministeerium.ee/

keskkonnateadlikkus.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a, mis hetkel algas tegevuste abikõlblikkuse periood.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti

Teadusagentuur, Haridus- ja Noorteametile, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja positiivselt evalveeritud teadus-ja arendusasutustele: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool,

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus,

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia

Arenduskeskus AS, Eesti Taimekasvatuse Instituut, STACC OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert. Märkuste/ettepanekute kooskõlastustabelid on esitatud seletuskirja lisadena 3 ja 4.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

Lisad:

4 Sekkumise kood 029 - Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ning ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide vaheline koostöö, milles keskendutakse vähese CO2 -heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele

26

1) Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht“;

2) Lisa 2 „Riskihindamise tabel“;

3) Lisa 3 „Kooskõlastustabel“;

4) Lisa 4 „Täiendav kooskõlastustabel“.

Lisa 1 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks“

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus-

poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme

21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste

teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku

sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“

elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitika-

eesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“

saavutamisele.

1.3. Sekkumisega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi

TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja

ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust,

pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arengu-

vajadustele“ saavutamisse, mida hinnatakse „Eesti 2035“ ja TAIE arengukava

näitajaga „Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta

erasektoris, arv 1000 elaniku kohta“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja

elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid.

Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust

ning keskkonna/kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste Eesti 2035

näitajatega: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse

näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“.

1.4. Sekkumise näol on tegemist strateegiliselt olulise tegevusega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 tähenduses.

1.5. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7.

2. Mõisted

2.1. Alusuuringud on algupärased teoreetilised või eksperimentaalsed uuringud uute

teadmiste saamiseks nähtuste ja sündmuste põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks

saadud teadmiste kohest rakendamist.

2.2. Arendustegevus on uuringute ja kogemuste kaudu saadud teadmiste rakendamine

uute materjalide, toodete ja seadmete tootmiseks, protsesside, süsteemide ja teenuste

juurutamiseks või nende oluliseks täiustamiseks.

2.3. Eksperimentaalarendus on tootearenduse osa, millega luuakse uut teadmist

uurimistegevusega saadud teadmiste ja praktiliste kogemuste baasil. Loodud teadmist

kasutatakse uute või olemasolevate toodete, teenuste või protsesside arendamiseks või

täiustamiseks.

2.4. Ettevõtluskoostöö leping on toetuse andmise tingimuste mõistes leping, mis on

rahastatud kodu- või välismaiste äriühingute poolt, teostatud nimetatud äriühingute

huvides ja mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA-

tegevusega.

2.5. Intellektuaalne vara on mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus

või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid,

protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara).

2.6. Koostöökeskkond on teadmussiirdes osalevate osapoolte (teadlased, ettevõtjad,

avaliku sektori asutusete ja muude organisatsioonide esindajad) omavahelised

tegevused, suhete võrgustik ja tingimused (nt teadlikkus ja info liikumine,

koostööplatvormid jms), mille arendamiseks on ette nähtud elluviija tegevuste

komplekt sh konverentsid, seminarid, koostööpäevad, erinevad kommunikatsiooni-

kanalid, eesmärgiga edendada ettevõtjate ja teadlaste koostööd TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades ja luua soodne alus teadustulemuste

juurutamiseks ettevõtluses.

2.7. Koostööprojekt on uurimisprojekt, mille täitmises osalevad vähemalt kaks

organisatsiooni.

2.8. Rakenduskõrgkool on toetuse andmise tingimuste kontekstis riigi rakenduskõrgkool

kõrgharidusseaduse §-de 21 ja 23 tähenduses.

2.9. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on TAIE

arengukavas määratud fookusvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem

kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse on võimalik

saavutada konkurentsieelis. Kasvuvaldkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas,

tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, kohalike

ressursside väärindamine: toit, kohalike ressursside väärindamine: maapõueressursid ,

kohalike ressursside väärindamine: teisene toore ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud

energialahendused.

2.10. Rakendusuuringud on algupärased uuringud uute teadmiste saamiseks esmase

eesmärgiga rakendada saadud teadmisi kindlas valdkonnas suhteliselt lühikese aja

jooksul.

2.11. TAIE fookusvaldkonnad (edaspidi fookusvaldkonnad) on Eesti arenguvajaduste ja -

võimaluste täitmisele panustavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös

eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad.

TAIE fookusvaldkonnad on kinnitatud TAIE arengukavas 2021-2035 (www.taie.ee).

2.12. TAIE fookusvaldkonna teekaart (edaspidi teekaart) on fookusvaldkondade

arendamise ja juhtimise alusdokument, mis on koostatud koosloomeliselt igale

fookusvaldkonnale teadlaste, ettevõtjate ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena.

Teekaartides on määratletud prioriteetsed teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni suunad (edaspidi prioriteetsed suunad), mida fookusvaldkonnas

arendatakse. Teekaardid on kinnitatud 3-4 aastaks haridus- ja teadusministri ning

ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri poolt. Teekaardid on kättesaadavad aadressilt

www.taie.ee.

2.13. Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on toetuse andmise tingimuste

kontekstis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse § 201 tähenduses.

2.14. Teadustegevus on isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on

teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning

nende vastastikuse toime kohta.

2.15. Temaatiline teadus- ja arendustegevuse programm (edaspidi temaatiline TA-

programm) on tegevuste kogum uurimisprojektide teostamiseks fookusvaldkondades

eelnevalt kindlaks määratud eesmärkide, eelarvete ja koosseisudega tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise,

era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ ellu viimiseks.

2.16. Temaatilise TA-programmi ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) on igale

fookusvaldkonnale moodustatud komisjon, mille koosseisu kuuluvad asjaomaste

ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste

esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid. Fookusvaldkonna

„Digilahendused igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT

Akadeemia programmi juhtkomisjon.

2.17. Uurimisprojekt on uurimisteemal läbiviidav alus- või rakendusuuring või

eksperimentaalarendus, millele kehtivad sarnased nõuded kui Eesti teadusagentuuri

kehtestatud ning rahastamiseks kasutatava rühmagrandi aluseks olevale

uurimisprojektile esitatud nõuetele. Igal uurimisprojektil on tööde teostamiseks

eelnevalt kindlaks määratud eelarve, tegevuskava ja uurimismeeskonna koosseis.

2.18. Uurimisteema on käesoleva käskkirja lisas 3 viidatud tegevuse „Temaatiliste teadus-

ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“

elluviimiseks esitatud nõuetekohane ettepanek teadus- ja arendustegevuse võimekuse

arendamiseks TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna teekaardis nimetatud

prioriteetsetes suundades.

3. Toetuse andmise eesmärk

3.1. Toetuse andmise eesmärk on

3.1.1. kasvatada ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna

nõudlustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekust, sh ettevõtluse ja

ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades;

3.1.2. luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, võimendades

teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd;

3.1.3. toetada valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

4. Toetatavad tegevused

4.1. Punktis 3.1. nimetatud eesmärkide ja punktis 5.1 nimetatud tulemuste saavutamiseks

rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist:

4.1.1. Tegevus 1: uuringute läbiviimine järgmistes TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades:

4.1.1.1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“

alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.1.6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja

jäätmed“ alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste

läbiviimine;

4.1.1.7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimine;

4.1.2. Tegevus 2: Teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökeskkonna

edendamine ning teadus- ja arendustegevuse pakkumise seire korraldamine

TAIE fookusvaldkondades, eesmärgiga soodustada ettevõtjate ja teadlaste

TA-alase koostöö algatamist ja arengut ning tutvustada TAIE

fookusvaldkondi ning teadus- ja koostöötulemusi.

4.2. Tegevuse 1 elluviimist rahastatakse

4.2.1. ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2;

4.2.2. toetuse määr on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast, sh 70% on EL toetus ja

14,9% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu

kohustus 15,1%.

4.3. Tegevuse 2 elluviimist rahastatakse

4.3.1. tegelike kulude alusel;

4.3.2. toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne

kaasfinantseering.

4.4. Tegevuse 1 raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi,

kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega.

4.5. Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4.6. Tegevuste valikul on lähtutud ühendmääruse §-st 7.

4.7. Tingimused Tegevus 1 (4.1.1) läbiviimiseks partneritele ja uurimisprojektidele:

4.7.1. kui partneriks on positiivselt evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab

tegemist olema koostööprojektiga, kus uurimisprojekti täitmises osaleb lisaks

partnerile vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool;

4.7.2. uurimisprojekti juht võib olla isik:

4.7.2.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

4.7.2.2. kes töötab uurimisprojekti täitmise ajal täistööajaga taotlevas asutuses

(partner) ja töö asukohaga Eestis; erandjuhul võib ekspertkomisjon

uurimisprojekti juhi nõuetele vastavaks lugeda isiku, kes töötab taotlevas

asutuses (partner) täistööajast vähem, kui see ei ohusta uurimisprojekti

edukat elluviimist;

4.7.2.3. kes on (kaas)juhendanud kraadi kaitsnud doktoranti või doktorant-

nooremteadurit või hetkel (kaas)juhendab doktoranti või doktorant-

nooremteadurit;

4.7.2.4. kellel on varasem ettevõtlus- või avaliku sektoriga koostöö kogemus, s.t.

on viimase kolme aasta jooksul, mille sisse ei arvestata

lapsehoolduspuhkust või ajateenistust, Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS)

andmete põhjal täitnud või täitmas vähemalt üht teadus- ja arendustöö

lepingut ettevõtte või avaliku sektori asutusega mahus vähemalt 35 000

eurot ning osalenud või osaleb lepingu elluviimisel juhi või põhitäitjana;

4.7.2.5. kes ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks või põhitäitjaks

üheski teises temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis;

4.7.3. uurimisprojekti juhi muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik

vaid mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et

uus uurimisprojekti juht vastab punktides 4.7.2.1- 4.7.2.5. kehtestatud

tingimustele;

4.7.4. lisaks uurimisprojekti juhile osalevad uurimisprojekti täitmises

uurimisprojekti põhitäitja(d):

4.7.4.1. kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon;

4.7.4.2. kes töötab (töötavad) uurimisprojekti täitmise ajal taotlevas asutuses

(partner) või Lisas 3 toodud projektis osalevas TA-asutuses;

4.7.4.3. kelle töötasu kaetakse täielikult või osaliselt uurimisprojekti vahenditest;

4.7.4.4. kes võib olla samal ajal märgitud põhitäitjaks kokku maksimaalselt kahes

(2) ja ei ole samal ajal märgitud uurimisprojekti juhiks üheski teises

temaatiliste TA-programmide uurimisprojektis;

4.7.5. põhitäitjate muutmine peale uurimisprojekti esitamist on võimalik vaid

mõjuvatel põhjustel ja ekspertkomisjoni nõusolekul ning tingimusel, et uus

põhitäitja vastab punktides 4.7.4.1- 4.7.4.4. kehtestatud tingimustele;

4.7.6. lisaks uurimisprojekti juhile ja põhitäitjatele osalevad uurimisprojektis

täitja(d), sh üliõpilased, kelle töö on uurimisprojektiga sisuliselt seotud ja kes

ei kvalifitseeru põhitäitjaks;

4.7.7. uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt

üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadur põhitäitja kohta;

4.7.8. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu peab terve uurimisprojekti

perioodi jooksul kuuluma vähemalt kolm liiget, nende hulgas uurimisprojekti

juht ning üks põhitäitja. Lisa 2 punktis 1.2. nimetatud ühikuhinna

rakendamise puhul peavad uurimisprojekti täitmises osalema lisaks

uurimisprojekti juhile veel vähemalt kolm põhitäitjat terve uurimisprojekti

perioodi jooksul;

4.7.9. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseisu nõuete täitmise

kontrollimiseks kasutatakse ETISe andmeid;

4.7.10. uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühma koosseis peab olema vastavuses

punkti 4.7.8. nõuetega alates toetuse andmise tingimuste kehtestamisest.

Uurimisprojekti täitmise jooksul immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadurite arv peab vastama uurimisprojektis toodud põhitäitjate

arvule, kuid mitte olema väiksem, kui punktis 4.7.8. toodud vastava

ühikuhinnaga projekti põhitäitjate minimaalne arv.

4.8. Tegevuse 1 läbiviimiseks valitakse uurimisteemad kahes etapis.

4.9. Tegevuse 1 raames läbi viidud uurimisprojekti tulemused on avalikult kättesaadavad

kõigile huvilistele, intellektuaalne vara kuulub asjakohasele teadlasele ja tema

tööandjale TA-asutusele või rakenduskõrgkoolile.

5. Toetuse andmise tulemused

5.1. Tegevuste 1 ja 2 elluviimise tulemusena:

5.1.1. on kasvanud ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes positiivselt

evalveeritud TA-asutustes ettevõtete ja ühiskonna vajadustele vastava teadus-

ja arendustegevuse võimekus, sh on kindlustatud teadlaste olemasolu ja

kõrgetasemeline teadustöö valdkondades, kus on selge majanduslik või

sotsiaalne potentsiaal ja suutlikkus ettevõtetele ja ühiskonnale vajalike

uurimisteemade käsitlemiseks ja turule orienteeritud lahenduste pakkumiseks

(tegevus 1);

5.1.2. on paranenud teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostöö

ning on loodud kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus- ja arendustöö

tulemuste rakendamiseks ja innovatsiooniks ettevõtluses ja ühiskonnas

laiemalt (tegevused 1 ja 2);

5.1.3. on kasvanud võimekus kindlustada teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasv

ning valdkonna inimressursi areng TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades (tegevus 1).

5.2. Tegevuste 1 ja 2 elluviimist ja punktides 5.1.1.-5.1.3. nimetatud oodatavate tulemuste

saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1):

Tabel 1. Tegevuste seireks kasutatavad näitajad

1 Meetmete nimekirja näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt perioodi 2021 -2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate passid)

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase,

2024

Sihttase

2029 Selgitav teave

Meetmete nimekirja (ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava) näitajad1

Tulemus-

näitaja

Toetatud projektidest tulenevad

publikatsioonid (arv) 0

Ei

kohaldu 800

Mõõdetakse toetatud projektide tulemusel avaldatud publikatsioonide arvu. Publikatsiooniks loetakse

valminud artikleid või raamatuid ning toetatava projekti panus neisse peab olema selgelt tuvastatav.

Näitaja hõlmab töid, mis on eelretsenseerimise väljaannete poolt retsenseerimiseks esitatud ja vastu

võetud. Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

Väljund-

näitaja

Ühistes teadusprojektides osalevad

teadusasutused (arv) 0 6 18

Toetatud TA-asutuste ja kõrgkoolide arv, kes teevad koostööd ühistes teadusprojektides. Ühises uurimisprojektis osaleb vähemalt üks TA-asutus ja partner (näiteks ettevõte, teine TA-asutus,

kõrgkool, avaliku sektori asutus või organisatsioon jne). TA-tegevuse alane koostöö võib olla uus või

olemasolev ning see peaks kestma vähemalt toetatava projekti kestuse. Näitaja hõlmab aktiivset

osalemist ühises uurimisprojektis ning arvesse ei lähe lepingulised kokkulepped, mille puhul

toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. Arvutuskäik: unikaalsete TA-asutuste kumulatiivne arv. Elluviija koondab ja esitab andmed.

Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase

2022

Vahe-

sihttase

2025

Sihttase

2029 Selgitav teave

TATi spetsiifilised näitajad

Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadurid, kes on seotud toetatavate

uurimisprojektidega (arv)

0 35 120

Uurimisprojekti täitmises peab osalema uurimisprojekti jooksul vähemalt üks uurimisprojekti täitmise

perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur (edaspidi uus doktorant) uurimisprojekti

põhitäitja kohta. Uusi doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed

(võimalikke kattuvaid osalejaid loetakse näitajasse ühekordselt). Uurimisprojekti jooksul

immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni. Elluviija koondab ja

esitab andmed kord aastas.

Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal 0 10 70

Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada positiivselt evalveeritud TA-asutuste ühiskonna sh

ettevõtete nõudlusele vastavat teadus- ja arendustegevuse võimekust. Teadus-arenduskoostöö leping

ettevõtetega uurimisprojekti teemal uurimisprojekti juhi või põhitäitjate juhtimisel on toetuse eesmärgi

täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mille maht on

suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Elluviija koondab ja esitab andmed kord aastas.

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

6.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

6.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

7. Elluviija ja partnerid

7.1. Elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG, edaspidi elluviija).

7.2. Tegevus 1 viiakse ellu käesoleva käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisteemal koostöös

uurimisprojekti ellu viiva uurimisrühmaga seotud ülikooli või positiivselt evalveeritud

TA-asutusega, kes on antud käskkirja mõistes partner.

8. Sihtrühm

8.1. Toetuse otseseks sihtrühmaks on TA-asutused. TA-asutuse sees on sihtrühmaks

teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti täitmises.

8.2. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori

asutused jt huvigrupid ning laiem avalikkus.

9. Elluviija ja partnerite kohustused

9.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr

55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused

(edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija ja partnerid peavad täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“

sätestatud nõuetele;

9.3. Elluviija ja partner peavad järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest

tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas

eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama

nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele aruande uuringute majandusliku ja

mittemajandusliku sisu proportsiooni kohta.

9.4. Elluviija ja partner on kohustatud maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui

majandusliku sisuga tegevustega seotud kulud ületavad 20% uuringuga seotud

tegevuste kogukuludest.

9.5. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on elluviija kohustatud:

9.5.1. seirama ja koordineerima punktis 4.1.1 (tegevus 1) nimetatud tegevuste ellu-

viimist partnerite poolt ning korraldama ja viima ellu punktis 4.1.2 (tegevus

2) nimetatud tegevused ettenähtud tingimustel ja korras õigeaegselt ning

korrektselt;

9.5.2. koostama ja kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud

rakendamise vormid, juhendid ja korrad, kooskõlastades need eelnevalt

rakendusasutusega;

9.5.3. nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel ETIS-esse, kontrollima

sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele ning vajadusel

tagastama selle partnerile muutmiseks;

9.5.4. jälgima partnerite poolt uurimisprojektide ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtete täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud välistuste järgimist;

9.5.5. korraldama ekspertkomisjonide tööd, sh valmistama ette vajalikke materjale

ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele

kättesaadavaks, jälgima otsuste täitmist;

9.5.6. tagama uurimisprojektide elluviimise vastavalt kinnitatud uurimisteemadele

sh vajadusel seadma ekspertkomisjonide ettepanekul partneritele tingimused

uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori vajadustega,

tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama

uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud

tulemuste saavutamist;

9.5.7. kinnitama või lükkama tagasi uurimisprojektide vahe- ja lõpparuanded,

vastavalt eksperdikomisjonide ettepanekutele;

9.5.8. esitama rakendusasutusele ettepaneku käskkirja lisa 3 muutmiseks, kui

partner ei ole õigeaegselt esitanud uurimisprojekti või selle aruannet,

kõrvaldanud selles esinevaid puuduseid või kui ekspertkomisjon on teinud

ettepaneku uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks;

9.5.9. sõlmima iga partneriga lepingu, millega nähakse ette lepingupoolte vastutus,

ülesanded, õigused ja kohustused ning tingimused ja kord partneri ülesande

täitmise edenemise seiramiseks, tulemuste raporteerimiseks ning maksete

tegemiseks;

9.5.10. toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste teadusasutuste, organisatsioonide

ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh arendama teadlaste ja ettevõtete

koostöökeskkonda ja seirama TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades tehtavat teadus- ja arendustegevuse edenemist, teadlaste

ja ettevõtete koostööd ja levitama infot TAIE fookusvaldkondades toimuva

teadus- ja arendustegevuse ja koostöövõimaluste kohta ja läbi viima koostööd

soodustavaid üritusi fookusvaldkondadega seotud siht- ja sidusrühmadele;

9.5.11. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste detailse aja-

ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks, esimese aasta kohta 15 tööpäeva jooksul peale käskkirja

kehtestamist ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult ,

tõhusalt ja säästlikult;

9.5.12. esitama rakendusasutusele rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve

jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;

9.5.13. esitama rakendusüksusele esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15

tööpäeva jooksul pärast käskkirja kehtestamist, järgmistel eelarveaastatel

jooksva aasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus

erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud

esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas;

9.5.14. esitama aruandeid tegevuste täitmise kohta vastavalt punktile 16;

9.5.15. tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende

nõuetekohase täitmise;

9.5.16. viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas

vormis:

9.5.16.1. asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast;

9.5.16.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest;

9.5.16.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis

võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite

saavutamist.

9.5.17. tagama avalikkusele suunatud tegevustes füüsilise ja digitaalse ligipääse-

tavuse.

9.6. Lisaks punktides 9.1.- 9.4. viidatule on partner kohustatud:

9.6.1. esitama elluviijale uurimisprojekti lisas 3 toodud uurimisteemal elluviija

koostatud vormil ETIS-es elluviija antud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui 45

kalendripäeva jooksul alates vormi avanemisest;

9.6.2. esitama elluviijale uurimisprojekti vahe- ja lõpparuanded;

9.6.3. koostööprojekti korral sõlmima koostöölepingu uurimisprojekti läbiviimises

osalevate TA-asutuste ja/või riigi rakenduskõrgkoolidega, milles on

kirjeldatud poolte kohustused, tegevused ja eelarve;

9.6.4. tagama, et uurimisprojekti puudutav info on ETIS-es kogu projekti perioodi

jooksul asjakohane ja kaasaegne;

9.6.5. täitma Tegevuse 1 (4.1.1) kohast uurimisprojekti vastavalt käesolevas

käskkirjas, ekspertkomisjoni seatud ja punktis 9.5.9 viidatud lepingus

sätestatud tingimustel ja korras korrektselt ning õigeaegselt esitades

elluviijale vajalikku infot tema kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks;

9.6.6. lähtuma uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7 toodud

tingimustest;

9.6.7. järgima uurimisprojekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852

artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 kirjeldatud tingimusi.

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

10.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 – 31.08.2029.

11. Tegevuse eelarve

11.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 102 000 000 eurot, millest

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400 000 eurot ehk

70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate

omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot. Riiklik kaasfinantseering ja toetuse

saajate omafinantseering on kokku 30%, mis tegevuste lõikes on toodud punktides

4.2 ja 4.3.

11.2. Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel (eurodes):

Punktis 4.1. nimetatud tegevused

EL toetus Riiklik kaas-

finantseering Oma-

finantseering Kulud kokku

Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000

Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000

Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000

12. Kulude abikõlblikkus

12.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas

käskkirjas sätestatud tingimustega.

12.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 3 nimetatud eesmärgi ja

punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks

vajalikud kulud:

12.2.1. tegevuse 1 kulud lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel;

12.2.2. tegevuse 2 kulud tegelike kulude alusel, sh

12.2.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud

tingimustele;

12.2.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt

ühendmääruse §-le 22;

12.2.2.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh tegevuste elluviimiseks vajalike

tõlke-, trüki- ja kujundustööde, ürituste korraldamise kulud,

teavitamise ja seirega seotud jm vajalikud kulud;

12.2.2.4. teavitustegevuste ning teadustegevuse tulemuste ja TAIE

fookusvaldkondadega seotud info kogumiseks, levitamiseks ja

populariseerimiseks tehtavad kulud, sh koostööürituste korraldamise

kulud;

12.2.2.5. välislähetustega, sh -ürituste osalemistasudega seotud kulud.

12.3. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud

käskkirja eesmärkide elluviimisega.

12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on toetatavate

tegevuste raames abikõlbmatud järgmised kulud:

12.4.1. toetatavate tegevuste heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-

töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust

osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda

isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud

tegelike kulude alusel;

12.4.2. tasemeõppe ja ettevõtete täienduskoolitusega seotud kulud, sh õppekavade

või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega

kaasnevad kulud;

12.4.3. investeeringud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24.

juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvus-

fondi, artiklis 7 nimetatud valdkondadesse.

13. Riigiabi

13.1. Kui punktis 4.1.1 nimetatud tegevuse raames antav toetus on riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa

Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks”

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25,

ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

13.2. Elluviija hindab, kas tegevuse raames antav toetus on riigiabi, kontrollib abisaajate

vastavust üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on

riigiabi ning abi summast.

13.3. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava

alusel viimase abi andmise päevast.

13.4. Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust asutusele, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni

eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

13.5. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat käskkirja lisaks punktis 13.4

nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2 - 6 sätestatud

juhtudel.

13.6. Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva käskkirja punktis 12.2.1

nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi

määruse artiklites 25 toodud tingimustele.

13.7. Kui tegevuse 1 raames uurimisprojektidele antav abi on käsitletav riigiabina, ei tohi

tegevused olla alanud enne käskkirja kehtestamise kuupäeva.

13.8. Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt konkurentsi-

seaduse §-le 342.

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

14.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel

vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt § 28

lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.

14.2. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija kinnitus, et ettenähtud tegevused on

toimunud vastavalt uurimisprojektile. Väljamakse aluseks on kord kvartalis tehtav

maksetaotlus koos vastava allkirjastatud kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku

lepitud partneri ja elluviija vahelises lepingus.

14.3. Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud

juhtudel elluviijale ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks,

toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks, kui uurimisprojekti

täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav,

ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole

täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud. Juhul kui

ekspertkomisjoni ettepanekute alusel muutub rahastusotsus, teeb elluviija ettepaneku

rakendusasutusele käskkirja lisa 3 muutmiseks.

14.4. Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti

lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kuu ühikuhind.

Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpp-

aruande põhjal ettepaneku toetuse tagasinõudmiseks või lõppmakse mitte välja

maksmiseks, kui ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused

uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud

asjaolud.

14.5. Elluviija esitab maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendus-

üksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

14.6. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui

kord kvartalis.

14.7. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpp-

aruande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

15. Tegevuse juhtimine

15.1. Tegevuste elluviimist juhib elluviija. Tegevuste eesmärkide seadmist suunavad ja

tulemuste saavutamist hindavad ekspertkomisjonid.

15.2. Ekspertkomisjonid on moodustatud iga Tegevuse 1 alapunkti jaoks eraldi ja on

kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga tähtajaliselt kuni

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 lõpparuande

kinnitamiseni.

15.3. Ekspertkomisjonide ülesandeks käesoleva tegevuse raames on:

15.3.1. teha ettepanek elluviijale kinnitada või tagasi lükata ETISesse sisestatud

uurimisprojektid;

15.3.2. teha ettepanekuid elluviijale uurimisprojektide vahe- ja lõpparuannete

kinnitamiseks või tagasilükkamiseks;

15.3.3. teha elluviijale ettepanekuid tingimuste seadmise osas, mida uurimisprojekti

või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti juht on kohustatud toetuse

saamiseks või projekti jätkamiseks täitma;

15.3.4. uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale

ettepanekuid uurimisprojekti ennetähtaegseks lõpetamiseks, toetuse

maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks;

15.3.5. uurimisprojekti lõpparuande alusel teha põhjendatud juhtudel elluviijale

ettepanek uurimisprojekti lõppmakse mitte välja maksmiseks ja/ või toetuse

tagasinõudmiseks;

15.3.6. kooskõlastada uurimisprojekti muudatused, sh muudatused partnerite,

uurimisprojekti juhi, põhitäitjate, ühikuhinna kohta;

15.3.7. teha elluviijale ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö

tõhustamiseks tegevuste raames;

15.3.8. teha elluviijale ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimis-

tegevuste kavandamiseks ning elluviimiseks;

15.3.9. teha rakendusasutusele ettepanekuid toetuse andmise tingimuste muutmiseks;

15.3.10. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuse eesmärkidest.

16. Aruandlus

16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil

toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20.

jaanuariks (31. detsembri seisuga).

16.2. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

16.2.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala-

või ületäitmise kohta;

16.2.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest;

16.2.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

16.2.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

16.3. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest.

16.4. Elluviija lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade

elluviidud tegevuste mõjust Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035, sh TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade teekaartide eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide

saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele,

sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele.

16.5. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande

laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

16.6. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

16.7. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale

puuduste kõrvaldamist.

16.8. Elluviija kehtestab partneritele Tegevuse 1 elluviimise aruandluse vormi ja korra.

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

17.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027

§-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

18. Vaide esitamine

18.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 3.

18.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse

esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja §

32 lõikele 2.

18.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele

esitamisest.

Lisa 2 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted tegevuse

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimisel

Tegevuses 1 kasutatakse uurimisprojektide täitmise kulude arvestamisel ühikuhinnana

siseriikliku personaalse uurimistoetuse rühmagrandi (RG) fikseeritud määrasid, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Eesti

Teadusagentuuri (ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse teadusprojektide rahastamisel riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult on rühmagrandile kehtestatud kindlaks aastaks neli erinevat määra põhinedes

uurimisülesande valdkondlikust või metoodilisest keerukusest tuleneval personali- ja teadustöö keskmisel kulul uurimisprojekti täitmiseks.

Tegevuse 1 raames uurimisprojektide täitmisel ehk alus- ja rakendusuuringute ning

eksperimentaalarenduste läbiviimisel on kulude arvestamisel lähtekohaks üks kuu

uurimisrühma tööd, mis on tuletatud rühmagrandi vastavaks aastaks kehtestatud määra

jaotamisest võrdseteks, kuupõhiseks suuruseks. Seega ühikuhinna ühikuks on üks kuu

uurimisrühma tööd.

Temaatilistes TA programmides kasutatakse ETAGi

- rühmagranti I fokusseeritud, selgelt piiritletud konkreetsete uurimisküsimuste

lahendamiseks ja

- rühmagranti IV teadussuuna võimekuse, mitme põimunud uurimissuuna arendamiseks.

1. Rühmagrandi ühikuhinnad on järgmised:

1.1. Rühmagrant I:

1.1.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 14 766 eurot (aastas 177 200 eurot);

1.1.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks;

1.1.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt

algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks;

1.2. Rühmagrant IV:

1.2.1. ühikuhind ühe kuu kohta on 22 500 eurot (aastas 270 000 eurot);

1.2.2. ühikuhind sisaldab nii otseseid kui üldkulusid uurimisprojekti täitmiseks;

1.2.3. ühikuhinda lühema perioodi kui ühe kuu eest ei arvestata. Näiteks kui projekt

algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks.

1.3. Ühikuhinna väljamakse aluseks on elluviija kinnitus, et uurimisprojekt edeneb

vastavalt uurimisprojekti tegevuskavale. Väljamakse aluseks on kvartaalne makse-

taotlus koos vastava partneri poolt allkirjastatud ja elluviija kinnitatud tegevuste

toimumist kinnitava tõendiga, mis on eelnevalt kokku lepitud partnerluslepingus.

1.4. Ekspertkomisjoni põhjendatud ettepanekul seotult uurimisprojekti tegevuskava või

ekspertkomisjoni suuniste täitmata jätmisega peatab elluviija tegevuse elluviimise või

lõpetab ennetähtaegselt selle uurimisprojekti. Elluviija jätab tegevuse toimumise

vastavate kuude eest kinnitamata.

1.5. Kui ETAGi rühmagrandi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade

alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast

korrigeerimist esitatud taotlustele.

Lisa 3 KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide

rakendamise akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö

edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel

Tegevuse 1 uurimisteemad:

1. valdkonnas „Digilahendused igas eluvaldkonnas“

Kood ETISe järgi

Uurimisteema Partner (TA- asutus)

Projektis osalevad TA-asutused

Uurimis- projekti algusaeg

Uurimis- projekti lõppaeg

Pikkus (kuud)

Ühiku- hind

Uurimispro- jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek- tile esitatud tingimused

TEM-TA5 Tehisintellekt

küberturbes

Tallinna

Tehnikaülikool (TTÜ) Tartu Ülikool (TÜ) 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA119 Turvaliste digilahenduste ja tehisintellekti alused

TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA120 Inimkesksete digilahenduste

arendamine

TÜ 01.04.24 31.03.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA141 Masinõpe targema andmekasutuse jaoks

TTÜ TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA101 Tehisintellekt nutikaks automatiseerimiseks

TÜ 01.09.24 31.08.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA138 Jätkusuutlik nutikas asjade internet (SAIoT)

TTÜ TÜ 01.03.24 29.02.28 48 RG IV 1 080 000

TEM-TA26 Digipööre elukestva

õppe läbi Tallinna Ülikool (TLÜ) TTÜ 01.01.24 31.12.27 48 RG IV 1 080 000

2. valdkonnas „Tervisetehnoloogia ja -teenused“

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis osalevad

TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek-

tile esitatud tingimused

TEM-TA43 Uudsed lahendused pehmete kudede kliiniliseks jälgimiseks

TTÜ TÜ 01.04.24 30.11.28 56 RG I 826 896

TEM-TA105 Terve Ühiskonna

Digitervishoid TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA110

Neurodegeneratiivsete

haiguste varane diag- noosimine elektroonilise nina tehnoloogiaga

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA72

Terviseandmete teisese

kasutamise võimekuse kasvatamine (TAKS)

TÜ Metrosert AS 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA83

Innovaatilise uue põlv- konna replitseeruvate mRNAde tehnoloogia

rakendamine biomedit- siini- ja tervishoiu- teenustes

TÜ Icosagen Cell Factory

OÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA55

Sünergial põhinevad antimikroobsed pinna-

katted innovatiivsed rakendused tervishoius

Keemilise ja bioloogilise füüsika

instituut (KBFI)

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

3. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – puit“ *

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis osalevad

TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek-

tile esitatud tingimused

TEM-TA85

Puidu biomassi moleku- laarne väärindamine pürgimaks väärtusahela

tippu

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA103

Tselluloosist ja taimsete õlide tootmise kõrval- saadustest reaktiivse ekstrusiooni teel valmis-

tatud uued biomaterjalid

TTÜ TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960

TEM-TA49

Puidu ja teisese ligno- tselluloosse toorme keemilise ja bioloogilise väärindamise tehno-

loogiad

TTÜ TÜ Metrosert AS

01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA124

Puidusuhkrutest too- detud valgulised liimid, katted ja värvid puidu- põhiste komposiit-

materjalide loomiseks ja töötlemiseks

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA22 Kvaliteetse puidu kasva- tamine majandus- metsades ja istandikes

Eesti Maaülikool (EMÜ)

01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA80

Vähekasutatud puidu ja

puitmaterjali väärin- damise meetodite arendamine ehituses

TTÜ Eesti Kunstiakadeemia (EKA), TÜ

01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

4. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – toit“

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis osalevad

TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojek-

tile esitatud tingimused

TEM-TA35

Toidu koostise, päritolu ja ohutuse jälgimine toidus oleva DNA

järjestamise abil

TÜ

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (Tervise TAK)

BioCC OÜ

01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA28 Kõrge lisandväärtusega tervist edendavad vadakutooted

TÜ EMÜ BioCC OÜ Tervise TAK

01.01.24 30.09.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA24

Valkude tehno- funktsionaalsete

omaduste struktuur- sõltuvused

TTÜ

Toidu- ja Fermentatsiooni-

tehnoloogia Arendus- keskus AS (TFTAK)

01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA50

Toidutoodete reformu- leerimine -suhkru, soola, rasva vähendamine

toitudes maitseomadusi ja ohutust muutmata

TTÜ 01.05.24 29.02.28 46 RG I 679 236

TEM-TA3

Pestitsiidide kasutamist vähendavate bioloogi- liste taimekaitse-

vahendite arendamine

Maaelu Teadmuskeskus

(METK)

TÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

TEM-TA52

Kõrge riski kategooria taimsete toitude ning liha-alternatiivide ohutus ja kvaliteet

EMÜ 01.09.24 29.02.28 42 RG I 620 172

TEM-TA60

Toidu tootmise kaas- ja

kõrvalsaaduste ning - jääkide väärindamine söödaks

EMÜ 01.04.24 31.12.28 57 RG IV 1 282 500

5. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – maapõueressursid“ *

Kood ETISe järgi

Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis

osalevad TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus (kuud)

Ühiku- hind

Uurimis-

projekti kogueel- arve (€)

Uurimisprojektile esitatud tingimused

TEM-TA30

Eesti aluskorra kriiti- liste tehnoloogiliste

ressursside metalloge- neetiline potentsiaal

TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

TEM-TA143

Ehitusmaavarad ja mineraalsed jäätmed:

kestliku kaevandamise ning ringse väärinda- mise võimalused Eestis

TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000

Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega, sh ei tohi uurida ega kasutada „värsket

jäädet“. Uurimisprojektis peab uuritava ja optimeeritava energiaallikana kasutama vaid taastuvaid energiaallikaid, mitte

fossiilset päritolu energiaallikaid.

TEM-TA128

Eesti maavarade ja teiseste toormete orgaaniliste kompo-

nentide jätkusuutlik väärindamine kemi- kaalideks

TTÜ EMÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

Uurimisprojekti tegevused ei tohi olla seotud eksisteeriva põlevkivitööstu- sega, mille eesmärgiks on toota fossiil-

kütuseid ja mille saadustena või vahe- produktina tekivad fenoolid või püro- lüüsiõli, mida energeetiliseks otstar- beks edasi töödeldakse või kasuta-

takse. Põlevkivi väärindamise tulemu- sel maavarana ei ole lubatud toota ega kasutada fossiilseid kütuseid ja ener- giat. Aheraine kasutamisel on abikõlb-

likkuse tingimuseks ladestatud aher- aine kasutamine, mis ei eelda jätkuvat seost fossiilkütuste tootmisega.

TEM-TA69

Turba füüsikalis-keemi-

line väärindamine kõrgtehnoloogilisteks rakendusteks sobilikeks süsinikeks

TÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

Uurimisprojekt peab piirduma seni kasutuses olevate tootmisaladega ja/

või jääkide ja/või värske sphagnumi väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla, et võetakse kasutusele uusi turbatoot-

misalasid. Uurimisprojekti tegevused ei

tohi olla seotud protsessidega, mille käigus võidakse saada turbast kui maa- varast fossiilkütuseid ning vaheproduk-

te, mida energeetiliseks otstarbeks edasi töödeldakse või kasutatakse. Turba väärindamise tulemusel maa- varana ei ole lubatud toota ega kasu-

tada fossiilseid kütuseid ega energiat.

TEM-TA100

Fosforiidi kaastoor- mete omaduste varieeruvus ja väärin- damise võimalused

TTÜ 01.06.24 31.10.28 53 RG IV 1 192 500

TEM-TA73 Põlevkivi väärindamine tooraineteks tööstus- tele

TTÜ 01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

Uurimisprojekti tegevused ei või olla

seotud fossiilkütuste põhise kütuste ega energia tootmisega. See hõlmab ka tekkivaid jääkgaase, jäätmeid või kõrvalsaaduseid, mida kasutatakse

energeetilisel otstarbel. Energiaallika- tena saab kasutada vaid taastuvaid energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu

allikaid. Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei tohi uurida ega kasutada „värsket

jäädet“.

TEM-TA87

Mineraalsete kaevan- dus- ja tööstusjäätme- te kompleksne väärin- damine teisese toor-

mena ehitusmaterja- lide ja hüdro- metallurgia kontekstis

TTÜ TÜ 01.06.24 31.05.28 48 RG I 708 768

Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh ei

tohi uurida ega kasutada „värsket jäädet“

TEM-TA122

Eesti mereala raua-

mangaani konkreet- sioonide leviku, tekke- mehhanismide ja majandusliku potent-

siaali väljaselgitamine

TTÜ TÜ 01.02.25 31.12.28 47 RG I 694 002

6. valdkonnas „Kohalike ressursside väärindamine – teisene toore ja jäätmed“ *

Kood ETISe

järgi Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis

osalevad TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus

(kuud)

Ühiku-

hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojektile esitatud

tingimused

TEM-TA104

Eri liiki jäätmete väärindamine kütus- teks ja kemikaalideks

läbi integreeritud gasi- fitseerimis-gaasfer- mentatsioon platvormi

TÜ EMÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

Nafta baasil toodetud plastijäätmete

töötlemisel tuleb saaduste kasutust

uurida lähtuvalt ringlussevõtu võima-

lustest ning välistatud peab olema

saaduste tootmine protsessivälisteks

kütusteks. Protsessi toimimiseks vaja-

lik energiaallikas peab olema kas

protsessist endast tekkiv kõrvalsaadus

või põhinema taastuvenergia allikal.

TEM-TA169

Teekond Ringmajan- duseni: UPMADE Digi-

lahenduse Rakenda- mine Tekstiiliringluses

Eesti Kunsti-

akadeemia (EKA)

01.02.24 31.12.28 59 RG I 871 194

TEM-TA25

Kõrgekvaliteetne püsi- magnetite taaskasutus uuteks energia- ja

mobiilsusrakendusteks (MagNEO)

KBFI TTÜ,

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA31

Taaskasutatud mater- jalidest sünteesitud karbiidid ja nende

kasutamine töötlevas ning kõrgtehno- loogilises tööstuses

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

Uurimisprojekt ei tohi olla seotud olemasoleva põlevkivitööstusega sh

ei tohi uurida ega kasutada „värsket jäädet“

TEM-TA56

Tekstiilijäätmete ja teiseste tselluloosi-

allikate väärindamise tehnoloogiad

TÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG IV 1 350 000

TEM-TA139

Teisesest toormest arendatud biopõhised

jätkusuutlikud ja tulekindlad komposiitmaterjalid

TTÜ 01.01.24 31.12.28 60 RG I 885 960

TEM-TA146

RECYCLEST - Ringlusse võetud ehitus- ja lam- mutusjäätmete kasu-

tamine uute taristu- objektide rajamisel

EMÜ TÜ 01.09.25 30.11.28 39 RG I 575 874

7. valdkonnas „Nutikad ja kestlikud energialahendused“ *

Kood ETISe järgi

Uurimisteema

Partner

(TA- asutus)

Projektis

osalevad TA-asutused

Uurimis-

projekti algusaeg

Uurimis-

projekti lõppaeg

Pikkus (kuud)

Ühiku- hind

Uurimispro-

jekti kogu- eelarve (€)

Uurimisprojektile esitatud tingimused

TEM-TA134

Elektrisüsteemide opti- maalne ja töökindel

juhtimine suuremahu- lise taastuvenergeetika raamistikus

TTÜ 01.07.24 31.12.28 54 RG IV 1 215 000

TEM-TA144

Nanolisandite välja- töötamine lennuki-

kütuse põlemise opti- meerimiseks ja süsi- niku jalajälje vähen- damiseks

EMÜ Eesti Lennu- akadeemia

01.03.24 31.12.28 58 RG I 856 428

Uurimisprojektis peab uuritava ja optimeeritava energiaallikana

kasutama vaid taastuvaid energiaallikaid, mitte fossiilset päritolu energiaallikaid.

TEM-TA78

Hoonete energiasääs-

tu- ja paindlikkusteh- noloogiate potentsiaali ning rakendamise mõju andmepõhine hinda-

mine

TTÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500

TEM-TA23 Energiatootmine sfaleronreaktoris

KBFI TÜ TTÜ

01.03.24 31.12.28 58 RG IV 1 305 000

TEM-TA38 Mere taastuvenergia digitaalne kaksik

TTÜ 01.06.24 30.11.28 54 RG IV 1 215 000

TEM-TA81

Uudsete taastuvener- geetika seadmete

arendamine ja energia salvestussüsteemi

TÜ 01.02.24 31.12.28 59 RG IV 1 327 500

komplekteerimine ja testimine

TEM-TA96

CO2-st valmistatud süsinikmaterjalid ener-

gia salvestamiseks ja tootmiseks

KBFI TTÜ 01.03.25 31.12.28 46 RG IV 1 035 000

_____________________

* uurimisteemad märgitud fookusvaldkondades vastavad sekkumiskoodile 029: „Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ning ettevõtjate, teadus-

keskuste ja ülikoolide vaheline koostöö, milles keskendutakse vähese CO2-heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõimele ja

kliimamuutustega kohanemisele.“

MINISTRI KÄSKKIRI

29.05.2024 nr 1.1-2/24/140

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Temaatiliste teadus- ja

arendustegevuse programmide rakendamine

akadeemilise, era- ja avaliku sektori

koosloome ja koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks (lisa 1).

2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhinnad ja rakendamise põhimõtted

tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“.

3. Kehtestan käskkirja lisa 3 „Uurimisteemad TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvald-

kondades „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimisel“.

4. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima.

5. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a.

6. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

1

Seletuskiri

haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

„Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era-

ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise

valdkondades“ elluviimiseks“ juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisus-

poliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 ja 4 alusel.1

Käskkirjaga reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2.

„Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA)

võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Temaatiliste TA-

tegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö

edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse (edaspidi eelnõu) andmise ja

kasutamise tingimused ning kord. Sekkumise rahastamisega aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele.

Vastavus valikukriteeriumidele. Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla

valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja eelnõu punktis 1.3. ning seletuskirja

punktis 2, seos rakenduskava erieesmärgiga on toodud käskkirja reguleerimisala punktis 1.2.

Tegevused panustavad otseselt rakenduskava peatükis 2.1.1.1.1 nimetatud sekkumistesse, sh

otseselt alapunkti 2.2 „nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide

rakendamine“, kus keskendutakse kvaliteetse TA-tegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja

järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada

uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning

pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Tegevuste panus meetme väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamisse on esitatud käskkirja punktis 5.2. Sekkumise põhjendatust on

selgitatud punktis 1.1. ning käskkirja punktides 3, 4; 5 ja 11. Tegevuse elluviimiseks arvestatud

kulude maht on esitatud käskkirja punktis 11 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas

punktis 2 (alapunkt 11). Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja punktis 1.3.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse poliitika osakonna TAIE arengukava nõunik Kristel Reim (735 4025;

[email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite

planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279; [email protected]),

nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna

peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika

osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ning eelarve- ja

finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (7350 161;

[email protected]).

1 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus

2

1.1 Tegevuse taust

Tänase Eesti TA-tegevuse ning innovatsioonisüsteemi oluline väljakutse on uue teadmise

viimine TA-asutustest väljapoole ning koostöö edendamine teadmisi loovate ning teadmisi

rakendavate asutuste ja sektorite vahel. 2019. a. avaldatud teadus- ja arendus- ning

innovatsioonisüsteemi raport (edaspidi TAI süsteemi raport) juhib tähelepanu, et Eestil on vaja

määrata kindlaks ning eelisarendada TA-tegevuse valdkondi, mis toetaksid ühiskonna

olemasolevate ja eesseisvate arenguvajaduste lahendamist. Üheks võimaluseks on raportis

toodud interdistsiplinaarsete TA-projektide toetamiseks rahastusinstrumendi loomine, mis

oleks sihistatud ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. „Teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021- 2035“ (edaspidi TAIE arengukava) on

toodud välja, et Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe

teadustulemusi ja teadlasi. Lisaks on märgitud, et TA-tegevuse ning innovatsiooni (edaspidi

TAI) poliitika ei ole hetkel piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide

saavutamist.

Vabariigi Valitsus kinnitas TA-tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

(TAIE arengukava) 15. juulil 2021. aastal. TAIE arengukava koondab ühte dokumenti TA-

tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad

järgmiseks 15 aastaks. TAIE arengukava üldeesmärgina nähakse, et Eesti teadus,

arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja

majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele. Arengukava teadmussiirde tegevustes otsitakse teadussüsteemi ja

ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Teadmussiirde

suund vähendab teadustulemuste eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades TAI

ühiskondlikku kasu ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh soodustades olulisel määral Eesti

majanduse lisandväärtuse kasvu. Struktuursete muutuste esilekutsumine eeldab teaduse,

ettevõtluse ja poliitikakujundamise koosmõju ning tegevuste ja rahaliste vahendite koondumist.

Seetõttu on arengukava eesmärkide saavutamiseks keskse tähendusega TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad

ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine: puit, toit, maapõueressursid ja teisene toore-

ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja

teadusasutuste koostöös eelisarendatavad TA-tegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

valdkonnad. Eelisarendamine tähendab, et eesmärgiks seatakse nende valdkondade osatähtsuse

kasv Eesti majanduses, sh ekspordis ja arenguvajaduste rahuldamisel, ning selleks vajalikku

TA- tegevust toetab riik täiendavalt (www.taie.ee).

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele on iseloomulik keskmisest kõrgem

arengupotentsiaal ja TA-tegevuse koostööst tekkiv võimalik lisandväärtus. Fookusvaldkondade

puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja

ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti

arenguvajaduste lahendamisel.

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade parimaks toetamiseks koostati teadlaste,

ettevõtjate, valitsusasutuste ja teiste partnerite koostöös TAIE fookusvaldkondade teekaardid.

Teekaartides lepiti ühiselt kokku, millised on eelisarendatavad TA-tegevuse suunad

fookusvaldkondades ja millised tegevused on teaduse ja ettevõtluse koostöö arendamiseks

esmatähtsad.

3

Temaatilised TA-programmid on loodud selleks, et kasvatada ettevõtete vajadustele vastavat

TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Võimekuse kasv

tähendab ettevõtluse ja ühiskonna vajadustest lähtuvate teadussuundade arengut TA- asutustes

ning kõrgkoolides, sh nii alus- kui rakendusuuringuid, eksperimentaalarendusi ja uute

uurimissuundade väljaarendamist ning koostööd erinevate TA asutuste vahel. Luuakse

eeldused teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas

laiemalt, mis omakorda eeldab head koostööd TA-asutuste ning TA-tegevuse nõudluse

osapoole vahel. TA nõudlust esindavad TA programmide ekspertkomisjonid, mis on

temaatiliste TA-programmide nõuandvaks organiks ning kuhu kuuluvad ettevõtlussektori ning

avaliku sektori asjakohased esindajad. Samuti on koostöö teadlaste ja nõudluse poole esindajate

vahel toetatud mitmete koostöö edendamisele suunatud tegevuste kaudu, nt elluviija tegevused

kommunikatsiooni, koordinatsiooni, koostöökeskkonna arendamiseks ja seireks. TA

võimekuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline temaatilistes TA-programmides valdkonna

teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu toetamine, sh uute doktorantide kaasamine

uurimisprojektide elluviimisesse.

1.2 Seosed teiste rakenduskava meetmete ja sekkumistega

Temaatilised TA-programmid omavad seoseid Teadmussiirde programmi ja meetmete

nimekirja meetmetega:

21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava TA-tegevuse võimekuse kasvatamine“

sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse

pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ (edaspidi ÕÜF). Antud

sekkumise eesmärgiks on kasvatada ettevõtete teadmusmahukust Ida-Virumaal, pakkudes

ettevõtetele TA-tegevuse arendamiseks vastavaid teadmisi ja keskkonda ning tõsta Ida-

Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste võimekust pakkuda piirkonna ettevõtlusele

vajalikke teadmusteenuseid ja tõhustada teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete koostööd Ida-

Virumaal. Temaatilised TA-programmid ja ÕÜFi meetme dubleerimise vältimiseks on

Haridus- ja teadusministeerium rakendusasutusena pidanud uurimisteemade valikul silmas, et

rahastatavad teemad ei kattuks, vaid täiendaks üksteist . Temaatilised TA-programmid aitavad

kasvatada TA-tegevuse võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades

vastavalt TAIE fookusvaldkondade teekaartidele ja ÕÜF-i meede lähtub konkreetselt Ida-

Virumaa kohaliku ettevõtja arendusvajadustest, mis on kokku lepitud kohalike ettevõtjatega ja

fikseeritud meetme toetuse andmise tingimustes. Temaatiliste TA-programmide Tegevus 1

sihtrühmaks on ülikoolid ja positiivselt evalveeritud TA-asutused, ÕUFis viiakse tegevused ellu

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt moodustatud konsortsiumi poolt.

21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ sekkumine „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise

võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (edaspidi

RITA+). Temaatilised TA-programmid aitavad kasvatada TA-asutustes TA-tegevuse

võimekust TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt TAIE fookusvald -

kondade teekaartidele, sekkumine RITA+ aitab suurendada nutika spetsialiseerumise

valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse

tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete

lahendamises. Seega, temaatilised TA-programmid on kantud innovatsiooni toetamise

eesmärgist, rakenduste ja lahenduste kasutuselevõtmiseks turgudel, kui RITA+ huvi on

teaduspõhine poliitikakujundus. Mõlemate programmide uurimisteemad lähtuvad nõudluse

4

vajadusest, kuid nõudluse poole esindajateks temaatilistes TA-programmides on ennekõike

ettevõtjad, ja ettevõtete liidud ning sekkumises RITA+ on selleks ennekõike EV

ministeeriumid, Riigikantselei ja Arenguseire Keskus. Temaatilisetel TA-programmidel ja

sekkumisel RITA+ on sama elluviija, Eesti Teadusagentuur, kes tagab, et samu TA-projekte

kahest sekkumisest ei rahastata.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja lisa 1 koosneb 18 punktist:

1. Reguleerimisala

2. Mõisted

3. Toetuse andmise eesmärk

4. Toetatavad tegevused

5. Toetuse andmise tulemused

6. Rakendusasutus ja rakendusüksus

7. Elluviija ja partnerid

8. Sihtrühm

9. Elluviija ja partnerite kohustused

10. Tegevuste abikõlblikkuse periood

11. Tegevuste eelarve

12. Kulude abikõlblikkus

13. Riigiabi

14. Toetuse maksmise tingimused ja kord

15. Tegevuse juhtimine

16. Aruandlus

17. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

18. Vaide esitamine

Käskkirja lisa 2 selgitab ühikuhindade alused, suuruse ja arvestamise korra ning uurimisprojekti

meeskonnale seatud nõuded.

Lisa 3 nimetab toetatavad uurimisteemad, seatud eesmärkide saavutamise eest vastutavad

partnerid (TA-asutused) ja uurimisprojekti täitmises osalevad TA-asutused, ühikuhinna ja

kogueelarve, uurimisteemal ellu viidava projekti kestuse ning uurimisprojekti algus- ja lõppaja.

Lisaks on Lisas 3 toodud uurimisprojektile esitatud tingimused, mis on kohustuslikud

uurimisprojekti täitmisel.

Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning

esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid,

mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste

strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega.

Temaatilised TA-programmid panustavad „Eesti 2035“ strateegilise sihi: „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse.

„Eesti 2035“ strateegias on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti

tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult

ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on

piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori TA-tegevuste kulutuste osakaal

sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete ja

5

teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel, peab Eestis

märgatavalt kasvama TA-tegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel. Strateegia juhib ka

tähelepanu, et TA-tegevuse rakendamise võimekus on Eesti piirkondades erinev. Temaatilised

TA-programmid toetavad TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse

võimekuse kasvu ning kvaliteetse ja jätkusuutliku aluse loomist teaduspõhiste ja innovaatiliste

lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt sh pakkudes ka vastava

kvalifikatsiooniga TA töötajate järelkasvu. Programm soodustab koostööd TA- asutuste ja

ettevõtete ning teiste oluliste partnerite vahel.

Punktis 1.3 on toodud sekkumise puutumus horisontaalsete põhimõtetega, milleks on võrdsed

võimalused, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng.

Puutumuse korral panustavad sekkumise tegevused järgmiste „Eesti 2035“ tegevuskava

näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse

indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning

„Keskkonnatrendide indeks“. Siiski saab sekkumise panust lugeda osaliseks, kuna temaatiliste

TA programmide eesmärgiks on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, sh ettevõtluse ja

ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade areng TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades, koostöö edendamine teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite

vahel ning teadlaste ja inseneride juurde -ja järelkasv. Näiteks on osad uurimisprojektid seotud

horisontaalsete põhimõtete valdkondadega (kohalike ressursside väärindamine – puit,

maapõueressursid, teisene toore ja jäätmed ning nutikad ja kestlikud energialahendused

panustavad keskkonna/ kliimaeesmärki) ning seeläbi panustavad nende põhimõtete arengusse.

Vt. seletuskirja punkt 4. „Käskkirja mõjud“.

Näitajasse „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, on seotud sekkumine läbi teise

eesmärgi- koostöö teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite vahel. Temaatilised TA

programmid panustavad ettevõtlusest ja ühiskonna vajadustest lähtuva TA-tegevuse võimekuse

kasvu, loovad aluse teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja

ühiskonnas laiemalt. TA-tegevuse ning innovatsiooni rakendamine ettevõtluses võimaldab

turul pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis aitab omakorda kaasa

tootlikkuse tõstmisele. Siiski, sekkumise panus on kaudne, kuna temaatilised TA programmid

loovad kvaliteetse ja jätkusuutliku aluse teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt, kuid ei toeta otseselt innovatsiooni või

tootearendust ettevõtetes.

Punkti 1.4 järgi on sekkumine strateegiliselt oluline tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 2021/1060 järgi. Tegevusega antakse märkimisväärne panus programmi

eesmärkide saavutamisse ja selle suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid.

Strateegiliselt oluliste tegevuste korral tuleb liikmesriigil tagada fondist toetatavate tegevuste

puhul toetuse nähtavus. Strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille

kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitamisüritus või -tegevus,

nagu on asjakohane, ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.

Lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklist 7, ei kohaldata

käskkirja artiklis nimetatud välistatud tegevustele. Piirangud on täpsemalt avatud seletuskirja

punkti 2 alateemas 12 kulude abikõlblikkusest.

6

Punktis 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes

õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt

kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust.

Punktides 2.1-2.2, 2.10. ja 2.14. defineeritud mõisted lähtuvad kehtivast TA-tegevuse

korralduse seadusest (TAKS). Punktis 2.3 defineeritud mõiste lähtub TAIE arengukavast 2021-

2035 (www.taie.ee).

Punktis 2.4. defineeritakse ettevõtluskoostöö leping kui kodu- või välisettevõtte rahastatud ning

nende huvides teostatud projekt või tellimustöö, mille puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud

teenus on seotud TA-tegevusega. Ettevõtluskoostöö lepingute ja/või litsentside arv

uurimisprojekti teemal on toetuse andmise tingimuste spetsiifiline näitaja, millega mõõdetakse

temaatilise TA programmi eesmärkide täitmist (käskkirja Lisa 1 punkt 5.2). Definitsioon on

kooskõlas Eesti TA-tegevuse poliitikas kasutatava ettevõtluslepingu definitsiooniga.

Punktis 2.5 defineeritakse intellektuaalne vara kui mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega

saadud tulemus või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid,

protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara). Definitsioonis on lähtutud komisjoni soovitusest (EL)

2023/499, 1. märts 2023, tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad intellektuaalse vara haldamist

teadmiste väärindamiseks Euroopa teadusruumis ning mis on kooskõlas nõukogu soovitusega

(EL) 2022/2415, mille alusel intellektuaalne vara hõlmab igasuguse teadus- ja

innovatsioonialase tegevuse tulemusena saadud tulemusi, teenuseid või tooteid, näiteks

patendid, autoriõigused, kaubamärgid, väljaanded, andmed, oskusteave, prototüübid,

protsessid, tavad, tehnoloogiad, leiutised, tarkvara ja ärimudelid.

Punktis 2.6 defineeritakse koostöökeskkond kui teadmussiirde protsessis osalevate osapoolte –

teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori asutuste ja muude organisatsioonide esindajate ning teiste

siht- ja sidusgruppide esindajate omavahelised tegevused, suhete võrgustik ja tingimused sh

teadlikkus, info liikumine, koostööplatvormid jms. Elluviija ülesandeks on koostöökeskkonna

arendamine. Elluviija algatab ja hoiab jõus eriilmeliste tegevuste komplekti eesmärgiga tekitada

erinevaid võimalusi teadlaste ja ettevõtjate vahelise suhtluse intensiivistamiseks. Elluviija

tegevuste komplektis on erinevaid kommunikatsioonitegevusi, teadusprojektide ja teadus-

suundade ühistutvustusi ja -üritusi, infoseminare, virtuaalsete suhtlus- ja infovahetuskanalite

arendamist jne. Üksikute teadusprojektide kommunikatsioonitegevused sisalduvad uurimis -

projektides. Koostöökeskkonna sihiks on soodustada teadusmahuka innovatsiooni teket TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades.

Punktis 2.7. defineeritakse selle käskkirja mõistes koostööprojektiks uurimisprojektid, mille on

esitanud ja mille täitmises osalevad vähemalt kaks organisatsiooni. Ülikool või TA-asutus võib

kaasata uurimisprojekti elluviimisse partneri või partnerid. Uurimisprojektis osalev partner

võib olla positiivselt evalveeritud riigi, avalik-õiguslik või eraõiguslik TA-asutus,

rakenduskõrgkool, ettevõte, avaliku sektori asutus või muu võimalik valdkonnas tegutsev

organisatsioon (erialaliit, selts, vabaühendus vms). Kui uurimisprojekti esitab positiivselt

evalveeritud TA-asutus, mis ei ole ülikool, peab olema tegemist koostööprojektiga, kus osaleb

partnerina vähemalt üks ülikool või riigi rakenduskõrgkool. Partnerite vaheline tööjaotus

kirjeldatakse uurimisprojektis. Partnerid võivad projektides osaleda ka mitterahalise panusega,

näiteks võib panustada aparatuuri või labori kasutusvõimalustega, uurimiseks vajaliku tooraine

või andmetega loodud lahenduse testimisel vms.

7

Rakenduskõrgkooli (punkt 2.8.) all mõistetakse selle käskkirja mõistes riigi rakenduskõrgkoole

Kõrgharidusseaduse §21 ja §23 tähenduses.

TA-asutuse (punkt 2.13.) all mõistetakse selle käskkirja mõistes vaid positiivselt evalveeritud

TA-asutusi Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 201 tähenduses.

Punktis 3 on esitatud toetuse andmise eesmärk. Sekkumise eesmärk on kasvatada ülikoolides

ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA-tegevuse

võimekust, sh ettevõtluse ja ühiskonna vajadusest lähtuvate teadussuundade arengut TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades; luua kvaliteetne ja jätkusuutlik alus teadus-

põhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuks ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt,

võimendades teadusasutuste, ettevõtete ja teiste oluliste partnerite koostööd, ning toetada

valdkonna teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu TAIE nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondades. Ettevõtlik avastusprotsess ja ühisloome on nende programmide tugev

alus. TA asutuste uurimisrühmade TA-tegevuse võimekus kasvab ettevõtjate vajadusest lähtuva

TA-tegevuse käigus, nõudlusest lähtuva TA-tegevuse raames ilmnevad täiendavad võimalused

ettevõtjatega suhtlemiseks ja edasiseks koostööks. Paraneb teadlaste arusaam ettevõtjate

ootustest ja vajadustest TA valdkonnas. Uute doktorantide värbamise kaudu uurimisteemade

täitjateks kasvab TA oskustega inimeste hulk TAIE fookusvaldkondades.

Eesmärkide saavutamist toetavad elluviija tehtavad horisontaalsed tegevused , sh teavitus- ja

kommunikatsioonitegevused, teadlaste, ettevõtjate ja teiste partnerite koostöökontaktide

edendamine, koostöökeskkonna arendamise ja TAIE nutika spetsialiseerumise fookus-

valdkondade TA-tegevuse edenemise seire korraldamine. Horisontaalsete tegevuste eesmärgiks

on muuhulgas tutvustada TAIE fookusvaldkondades tehtavat TA-tegevust ning viia kokku

valdkondade ettevõtjaid ja teadlasi TA-alase koostöö võimaluste otsimiseks, algatamiseks ja

laiendamiseks (punkt 4.1.2). Elluviija viib temaatilise TA-programmiga „Digilahendused igas

eluvaldkonnas“, IT Akadeemia ja IT Akadeemia juhtkomisjoni tegevustega seotud horison-

taalseid tegevusi ellu tihedas koostöös Haridus- ja Noorteametiga (edaspidi HARNO) ning

koostöötegevusi ettevõtete suunal koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega

(edaspidi EIS).

Punktis 4 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused jagunevad kaheks

alategevuseks. Tegevuste raames ei toetata üksikute ettevõtete või asutuste TA-vajaduste

lahendamist, vaid luuakse laiemat ettevõtjate ühishuve teenivaid uusi teadmisi ja tehnoloogiaid.

Tegevuste raames antav toetus ei ole TA-tegevusele suunatud riigiabi kui TA-projekt on seotud

mittemajandustegevusega. Riigiabi tingimused on täpsemalt kirjas lisa 1 punktis 13.

Toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas ja arvestama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi

artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Tegevuste vastavust „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtete täitmisele hindab ja kontrollib elluviija (elluviija kohustused punkt 9.5.4).

Tegevus 1 (4.1.1) on alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduste läbiviimine

uurimisprojektidena TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades vastavalt lisas 3

toodud uurimisteemadele.

8

Uurimisteemad on välja valitud siseriikliku konkursiga rakendusasutuse poolt vastavalt

rakendusasutuse poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale (haridus- ja teadusministri

20.10.2023 a käskkiri nr 289 „Konkursi tingimused ja kord tegevuse „Temaatiliste teadus- ja

arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja

koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ elluviimiseks vajalike

uurimisteemade ja neid teostavate partnerite leidmiseks“). Konkursile esitatud uurimisteemade

hindamiseks ning pingerea tekitamiseks on rakendusasutus kinnitanud igale temaatilisele TA-

programmile eraldi ekspertkomisjoni. Ekspertkomisjonid koosnevad asjaomaste ministee-

riumite, ettevõtjate esindusorganisatsioonide, ettevõtete ja riigiasutuste esindajatest ning

teistest asjakohastest sõltumatutest ekspertidest. Eksperdid on valitud eelnevate programmide

(nt ResTA) positiivse kogemuse põhjal aga ka koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega. Konkurss viidi läbi vastavalt raken-

dusasutuse poolt kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale Eesti Teadusagentuuri (edaspidi

ETAG) poolt.

Uurimisprojekti täpsem sisu, uurimisküsimused ja metoodika kirjeldatakse uurimisprojektis.

Uurimisprojektide elluviimise seires nõustavad elluviijat ekspertkomisjonid, kes jälgivad

uurimisprojektide kooskõla TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide,

teemade valikul aluseks olnud uurimisteema ettepanekutele ning TAIE fookusvaldkondades

aset leidvatele arengutele. Uurimisprojekte kohandatakse vastavalt ekspertkomisjonide

soovitustele. Tegevust 1 rahastatakse ühikuhinna alusel vastavalt lisadele 2 ja 3, toetuse määr

on 84,9% uurimisprojekti ühikuhinnast sh 70% on EL toetus ja 14,9% riigipoolne

kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 15,1% (punkt 4.2).

Rahastamise aluseks olev ühikuhind põhineb siseriikliku uurimistoetuste toetusskeemil

põhineval rühmagrandi ühikuhinnal, mille taotlemise tingimused ja korra kehtestab vastavalt

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-le 161 ETAG. Ühikuhindadena käsitletavad

grantide mahud on kehtestatud ETAG juhatuse käskkirja lisana kinnitatud dokumendis

„Personaalse uurimistoetuse taotluse eelarve koostamise juhend“.

Personaalne uurimistoetus - rühmagrant Toetus uurimisprojektile temaatiliste TA-

programmide raames

Toetuse

eesmärk

Uurimistoetus on positiivselt evalveeritud

TA-asutuses töötava isiku või uurimisrühma

kõrgetasemelise TA-tegevuse projekti

rahastamiseks eraldatav toetus, sealhulgas

järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav

toetus.

Temaatiline TA programm on positiivselt

evalveeritud TA-asutuste ühiskonna

nõudlusele vastava TAIE nutika

spetsialiseerumise valdkondade TA-tegevuse

võimekuse kasvu rahastamiseks eraldatav

toetus.

Toetatavad

tegevused

Rühmagrant on teadusliku uurimistöö

kirjeldus, milles on välja toodud selgelt

piiritletud uurimisprobleem ja selle

lahendamiseks kavandatud alus- või

rakendusuuring.

Alus- või rakendusuuringute või

eksperimentaalarenduste läbiviimine TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvald-

kondade eelnevalt kokkulepitud ja nõudluse

esindajate poolt valideeritud teemadel.

Periood Rühmagrandi periood on kuni 5 aastat. Temaatilise TA-programmi uurimisprojekti

periood on kuni 5 aastat.

Taotleja Granti võib taotleda doktorikraadiga isik

(edaspidi taotleja) positiivselt evalveeritud

Eesti TA-asutuse nõusoleku alusel.

Uurimisteema ettepaneku saavad esitada

ülikoolid ja positiivselt evalveeritud riigi ja

avalik-õiguslikud TA-asutused.

Eraõiguslikud positiivselt evalveeritud TA-

asutused uurimisteemat esitada ei saa, kuid

saavad osaleda koostööprojektides.

Uurimisteemat juhib doktorikraadiga isik,

kellel on doktorantide juhendamise kogemus

ja kellel on varasem ettevõtluskoostöö

kogemus ning kes töötab täistööajaga

9

ülikoolis või positiivselt evalveeritud riigi

või avalik-õiguslikus TA-asutuses (lisa 1 pt

4.7.2).

Toetuse

ühikud

Neli erinevat grandiühikut (rühmagrant I,

rühmagrant II, rühmagrant III ja rühmagrant

IV). Kaks suuremat (rühmagrandid III ja IV)

on seotud tingimusega, mille kohaselt

uurimisrühmas peab olema rohkem liikmeid.

Kaks grandiühikut ehk ühikuhinda, mis

vastavad rühmagrandi suurustele rühmagrant

I ja rühmagrant IV. Suurema ühikuhinna

puhul kehtib nõue suurema uurimisrühma

liikmete arvu kohta.

Põhilisteks erinevusteks rühmagrandi ja temaatiliste TA programmide vahel on:

- temaatiliste TA programmide tugev fookus ühiskonna nõudlusele vastava TA-tegevuse

toetamisel, mille aluseks on uurimisprojekti kohustuslik seos TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartides kokku lepitud prioriteetsete

suundadega;

- tulenevalt tegevuste eesmärkidest ja nõudlusest lähtuva TA-tegevuse toetamisega on

temaatilistes TA programmides lubatud lisaks alus- ja rakendusuuringutele ka

eksperimentaalarendus;

- uurimisprojekti saavad temaatilises TA programmis esitada ülikoolid ja positiivselt

evalveeritud riigi ja avalik-õiguslikud TA-asutused, eraõiguslikud positiivselt

evalveeritud TA-asutused ja rakenduskõrgkoolid saavad osaleda koostööprojektides

täitjatena;

- kaks ühikuhinda temaatilises TA programmis on põhjendatud võimaliku uurimissuuna

fookusega, st kitsama fookusega uurimisteema täitmiseks on sobilik rühmagrant I ja

laiema uurimisteema (põimunud alateemad) täitmiseks rühmagrant IV (lisa 2).

Seega on personaalsete uurimistoetuste ja temaatiliste TA-programmide raames välja antavad

uurimistoetused sarnased nii sisult, korralduselt kui ülesehituselt kasvatades TA-asutuste

võimekust sh järel- ja juurdekasvu uurimisprojekti valdkonnas. Toetatavad tegevused,

sihtrühmad, tegevuste maht ning elluviimiseks vajaminevad kulud on sarnased. Erinevused

tulenevad uurimisprojekti teemapüstitustest – kui uurimistoetuste korral on oluline

kõrgetasemeline TA-tegevus, siis temaatilistes TA programmides arendatakse ühiskonna

vajadustele vastavat TA-tegevuse võimekust, et saaks tulevikus pakkuda ettevõtetele vajalikku

teadmust.

Partnerid peavad arvestama uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7. toodud

tingimusega.

Tegevust 1 rahastatakse kahes voorus. Esimesed välja valitud uurimisteemad on loetletud Lisas

3. Teine uurimisteemade ettepanekute esitamise võimalus on planeeritud peale TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide uuendamist, eeldatavalt aastal 2026.

Täpsemalt on rahastuse jaotust avatud seletuskirjas punkti 2 alateemas 11.

Tegevuse 1 käigus loodava intellektuaalse vara võõrandamisel ja kasutusse andmisel võetakse

arvesse ja maksimeeritakse sotsiaalmajanduslikku kasu, sealhulgas panust kestlikkusesse.

Avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute ja innovatsioonialase tegevuse käigus loodud

teadmised peavad olema avalikult kättesaadavad, kui ei ole olulist põhjust vastupidiseks.

Intellektuaalse vara jagamise ning levitamise alused on sätestatud TA-asutuse sisemise korraga

ja on avalikult kättesaadavad.

10

Juhul, kui uurimisprojekti läbiviimisel kaasab TA-asutus teisele isikule (näiteks ettevõttele)

kuuluvat intellektuaalset vara (taust-intellektuaalvara), siis peab teine isik olema andnud TA-

asutusele õiguse varem loodud intellektuaalse vara kasutamiseks nii, et uurimisprojekti

tulemused oleksid peale uurimisprojekti lõppu avalikult kasutatavad. Uurimisprojekti

läbiviimisel kasutatav taust-intellektuaalvara ei pea olema avalikult kasutatav kui see ei takista

uurimisprojekti tulemuste avalikku kasutamist. TA-asutus sõlmib taust-intellektuaalvara

kasutamise kohta teise isikuga vastava lepingu enne taust-intellektuaalvara kasutamise algust.

Tegevuses 2 (punkt 4.1.2.) on kirjeldatud horisontaalsed tegevused, mis ennekõike panustavad

laiemalt teavitus- ja võrgustumistegevustele. Tegevuse 2 eesmärk on TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine ning

uurimisprojektide tulemuste levitamine ettevõtetele ja laiemale avalikkusele, luues eeldused

teadusasutustes tehtava TA-tegevuste tulemuste paremaks lõimumiseks ühiskonda. Selleks, et

muuta teaduse rolli ning kaasata teadlasi ettevõtete ja avaliku sektori innovatsiooni, tuleb tagada

teadustulemuste laiem väärtustamine. Selle oluline osa on teadustulemuste kättesaadavaks

tegemine ning teadustöö väärtuse selgitamine avalikkusele. Temaatiliste TA-programmide

raames korraldatakse elluviija poolt TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade TA-

tegevuse tutvustamist, ettevõtjate ja teadlaste kogukonna kaasamisega seotud tegevusi ja

üritusi. Valdkondlikel üritustel ettevõtetele ja teadlastele tutvustatakse TAIE

fookusvaldkondades olevaid peamisi uurimissuundi ja olemasolevaid kompetentse ning

luuakse võimalusi ettevõtete esindajatel ja valdkonna teadlastel omavahel kontakte luua ja

suhelda. Tegevused soodustavad ühiste TA-alaste koostööprojektideni jõudmist, suurendavad

koostööalast teadlikkust ja toetavad teadmussiiret akadeemilisest sektorist teistesse

sektoritesse. Tegevuse tulemusena tõuseb TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondades

teadlaste ning era- ja avaliku sektori asutuste teadlikkus koostöövõimalustest ning suureneb

teadmussiirdevõimekus akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse.

Eesmärgiga suurendada eelisarendatavate nutika spetsialiseerumise valdkondade TA-tegevuse

ühiskondlikku ja majanduslikku mõju, korraldab elluviija nutika spetsialiseerumise

valdkondadega seotud teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi ning valdkondade TA-tegevuse

arengu seiret vastavalt TAIE fookusvaldkondade seire ja juhtimise süsteemis kokkulepitule.

Kõik tegevused viiakse ellu tihedas koostöös EIS-i ning HARNO-ga (valdkonnas

„Digilahendused igas eluvaldkonnas“). Teavitus- ja kommunikatsioonitegevused hõlmavad

mitmekesiseid ja eripalgelisi tegevusi, nt koostööpäevade korraldamist teadlaste ja ettevõtjate

kokku toomiseks võimalike ühistegevuste planeerimiseks, seminaride, konverentside

korraldamist, infomaterjalide koostamist, erinevate meediakanalite kasutamist koostöö

toetamiseks ja tulemuste levitamiseks (videomaterjal, raadio- ja telesaated, artiklid

ajakirjanduses, sotsiaalmeedia teavitus jms). Konverentsid jt teavitusüritused on kõigile

kättesaadavad kohalikku mõju omavad tegevused, mis ei mõjuta liikmesriikide vahelist

kaubandust ning nende näol ei ole tegemist majandustegevusega.

Oluliseks elluviija tegevuseks on valdkondlike tegevuste koordineerimine. Iga nutika spetsiali-

seerumise fookusvaldkonnaga seotud alaprogrammi nõustab valdkonna ekspertkomisjon.

Tegevust viiakse ellu koordineeritult ja elluviija arvestab oma tegevuste elluviimisel ekspert-

komisjonide sisendiga. Elluviija tegevused hõlmavad ekspertkomisjonide töö toetamist sh

ekspertkomisjonide koosolekute ettevalmistamist ja korraldamist (Lisa 1 punkt 9.5.5).

11

Tegevust 2 (4.1.2.) viib ellu Eesti Teadusagentuur ning seda rahastatakse tegelike kulude alusel,

toetuse määr on 100%, sh 70% on EL toetus ja 30% on riigipoolne kaasfinantseering (punkt

4.3).

Punkt 5 kirjeldab tegevuse oodatavaid tulemusi ning nende saavutamise mõõtmiseks

kasutatavaid näitajaid.

Toetuse andmise oodatavad tulemused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegilisest sihist „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning TAIE arengukava üldeesmärgist

„Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ning

alaeesmärgist „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“.

Temaatiliste TA programmide tulemusel kasvab ülikoolides ning riigi ja avalik-õiguslikes TA-

asutustes ühiskonna nõudlustele vastava TA võimekus. Teaduse ja teadlaste mõjusus ja

mõjukus kasvab, teadussüsteem on seotud ühiskonna ja majandusega ja toimib tõhus

teadmussiire (5.1.1.). Teadust ja teadlasi väärtustatakse ühiskonnas kõrgelt, teadusasutused ja

teadlased on võimekad ja hinnatud partnerid nii ettevõtjatele, ühiskondlike väljakutsete

lahendamisel kui poliitikate kujundamisel (5.1.2). TA arendused TAIE fookusvaldkondades on

jätkusuutlikud, on tagatud teadlaskonna järel- ja juurdekasv ning valdkonna inimressursi areng

(5.1.3).

Meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika, raporteerimise ning

sihttasemete seadmise alused on detailselt kirjeldatud Rahandusministeeriumi perioodi 2021-

2027 seire juhendi lisas (näitajate metoodika).

Toetuse andmise tingimuste spetsiifilised väljundnäitajad on seotud sisutegevustega ning

nendele on püstitatud vahesihttase 2025. ja sihttase 2029. aastaks.

TAT spetsiifiline näitaja „Uurimisprojekti jooksul immatrikuleeritud doktorant-

nooremteadurid, kes on seotud toetatavate uurimisprojektidega“ on seotud TAI võimekuse

järjepidevuse eesmärgiga. Uurimisprojekti elluviimises peab osalema uurimisprojekti jooksul

vähemalt üks uurimisprojekti täitmise perioodil immatrikuleeritud doktorant-nooremteadur

(edaspidi uus doktorant) põhitäitja kohta. Seos uute doktorantide ja põhitäitjate vahel on toodud

käesoleva käskkirja lisas 1 punktis 4.7.7, põhitäitjate arvu miinimumnõuded on sama

dokumendi punktis 4.7.8. Uute doktorantide arv ei tohi olla väiksem põhitäitjate arvule esitatud

miinimumnõudest (4.7.10). Uued doktorandid peavad olema kaasatud uurimisprojekti täitmisse

käesoleva käskkirja mõistes ja nende palgakulusid kaetakse antud tegevuse raames. Uute

doktorantidena lähevad arvesse doktorandid, kes on uurimisprojektis esitatud täitjatena. Uusi

doktorante loetakse kumulatiivselt ning nad peavad olema unikaalsed. Uurimisprojekti jooksul

immatrikuleeritud doktorant ei pea projekti vältel jõudma doktoritöö kaitsmiseni.

Sihttaseme arvutuse aluseks on lisas 1 (pt 4.7.7) toodud nõue immatrikuleerida uurimisprojekti

täitmise perioodil vähemalt üks doktorant-nooremteadur põhitäitja kohta.

TAT spetsiifiline näitaja „Ettevõtluskoostöö lepingute arv uurimisprojekti teemal“ toetab

TAIE strateegia üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus

suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust“ täitmist, aga ka selle

saavutamiseks vajalikku TA-asutuste ühiskonna sh ettevõtete nõudlusele vastava TA

võimekuse kasvu eesmärki. Ettevõtluskoostöö leping ettevõtete või avaliku sektori asutustega

uurimisprojekti teemal on toetuse eesmärgi täitmisel kvaliteedi indikaatoriks. Arvestusse

12

lähevad ettevõtluskoostöö lepingud, mis on sõlmitud tegevuse raames läbiviidavate

uurimisprojektides osalevate TA-asutuste ja fookusvaldkondades tegutsevate ettevõtete vahel

ning mille maht on suurem kui 35 000 eurot (ilma käibemaksuta). Koostöölepingute mahtu ei

saa arvestada kumuleeruvalt mitme lepingu peale kokku. Kui tegemist on mitmeaastase

projektiga, arvestatakse projekti kogukestust/ kogumaksumust, mitte lepingu aastast mahtu.

Lepingu täitmise algus peab jääma abikõlblikkuse perioodi (01.01.2024 – 31.08.2029), kuid

lepingu täitmine ei pea abikõlblikkuse perioodi vältel lõppema.

Ettevõtluskoostöö lepingu täitja peab olema temaatilise TA-programmi tegevuse raames

läbiviidava uurimisprojekti juht ja / või vähemalt üks uurimisprojekti põhitäitja.

Ettevõtluskoostöö leping on defineeritud punktis 2.4, mille järgi peab olema tegemist kodu- või

välismaise äriühingu rahastatud ning nende huvides teostatud projekti või tellimustööga, mille

puhul on üheselt tuvastatav, et osutatud teenus on seotud TA tegevusega. Ettevõtluskoostöö

leping on antud tähenduses TA tegevuste läbiviimiseks sõlmitud leping, mis ei tulene asutuse

osalemisest teadusrahastuse skeemide taotlusvoorudes. Seega arvestusse lähevad sellised

lepingud, kus TA-asutus on teenuse pakkuja ja/või alltöövõtja. Oluline on lepingulise tegevuse

konkreetne tulemus, mis antakse projekti lõppedes konkreetsele asutusele või kasusaajale üle,

sh raport, prototüüp vms. Näiteks, kui TA-asutus on rakendusuuringute programmis (RUP)

toetuse kaastaotleja sh tõhusa koostöö raames, siis see leping ei lähe ettevõtluskoostöö lepingu

mõõdikus arvesse ja seda arvestatakse sihttoetusena, aga kui TA-asutus on RUPis teenuse

pakkuja/alltöövõtja, siis läheb leping TA-asutuse ja ettevõtja vahel ettevõtluskoostöö lepingu-

tena arvesse. Arvesse ei lähe teadusasutuste võimekuse arendamise toetused.

Andmed ettevõtluskoostöö lepingu kohta tuleb esitada uurimisprojekti aruandes. Arvestust

peetakse ETISe andmete põhjal, kus peavad ettevõtluskoostöö lepingu andmed aruande

esitamise ajaks kajastuma.

Sihttaseme arvutuse aluseks on tõenäosus, et vähemalt kaks kolmandikku Rühmagrant I alusel

rahastatavatest projektidest ning vähemalt pooled Rühmagrant IV alusel rahastatavatest

uurimisprojektidest jõuavad ettevõtluskoostöö lepinguteni projekti perioodi jooksul, sh esimese

projektiaasta jooksul vähemalt üks igast TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnast.

Punkt 6 defineerib rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendus-

üksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse.

Punkt 7 defineerib elluviijana Eesti Teadusagentuuri (ETAG). Tegevuse eluviimiseks

kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuste rakendusaktide loomiseks. ETAG, mis

alustas tegevust 1. märtsil 2012. aastal, on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse

kuuluv riigi sihtasutus, mis on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise

toetamiseks. ETAG on 1990. a loodud Eesti Teadusfondi õigusjärglane, kelle TA-tegevuse

korralduse seadusest tulenevaks põhiliseks ülesandeks on finantseerida kõrgetasemelisi

teadusuuringuid, uusi ideid ja nendeni jõudmist ning väljastada teadlastele uurimistoetusi ja -

grante. ETAG toetab teadlasi, pakkudes rahastamisvõimalusi erinevateks teadustöö

vajadusteks. Organisatsiooni üheks põhikirjaliseks ülesandeks on muuhulgas individuaalsete

teadusgrantide konkursi korras väljaandmine (taotluste hindamine ning väljaantud grantide

aruandluse kontrollimine). Elluviija nimetamise kriteeriumiks on varasem kogemus, mis loob

eeldused antud tegevuse edukaks elluviimiseks. ETAG on olnud mitmete struktuurivahenditest

rahastatavate programmide elluviija varasematel perioodidel, sh „Ressursside väärindamise

13

alase TA-tegevuse toetamine“ (ResTA) elluviija. ETAG-i kogemus on Eestis ainulaadne ning

arvestades tegevuse seotust ETAG-i tegevustega, on ETAG tegevuse elluviijana ainuvõimalik

asutus.

Partnerina on defineeritud lisas 3 toodud positiivselt evalveeritud TA-asutus, kus tegutsevad

uurimisprojekti täitvad uurimisrühmad .

Punktis 8 nimetatakse Temaatiliste TA-programmise sihtrühmad.

Toetuse otseseseks sihtrühmaks on uurimisprojekti täitmises osalevad TA-asutused, kellel

kasvab ühiskonna nõudlusele vastav TA-tegevuse võimekus uurimisprojekti läbiviimisel. TA-

asutuse sees on sihtrühmaks teadusrühmad või teadlased, kes osalevad uurimisprojekti

täitmises. Seega on sihtrühmaks Eestis teadustööd tegevad teadlased ja teadusrühmade liikmed

ennekõike Eesti evalveeritud TA-asutustest ning kõrgkoolidest, kes viivad läbi TA-tegevust

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Oluliseks sihtrühmaks on ka ülikoolid ja

riigi rakenduskõrgkoolid , tagamaks arendatavate teemade jõudmise kõrgharidusõppesse, et

sellega luua soodne pinnas innovatsiooniks ettevõtetes.

Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadega

seotud Eesti ettevõtted, ettevõtete liidud, avaliku sektori asutused jt partnerid ning laiem üldsus,

kellele on suunatud teavitus-, kommunikatsiooni- ja seiretegevused. Ühiskond tervikuna saab

kasu eelkõige pikemas perspektiivis teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste rakendamisest.

Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on ka Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõikide

tasemete õppurid, kes saavad kasu innovatsioonialastest teadmistest kõrghariduses.

Punktis 9 määratakse elluviija ja partnerite kohustused. Elluviijale ja partnerile kohalduvad

ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviijal ja partneritel kohustus

täita teavitamisnõudeid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“.

Lisaks ühendmääruses sätestatule on elluviija kohustatud viima ellu käskkirja lisa 1 punktis

4.1.2 nimetatud tegevust 2 ja seirama ning koordineerima punktis 4.1.1 nimetatud tegevuse 1

elluviimist partnerite poolt.

Lisaks on elluviija kohustatud sõlmima partneritega lepingud, millega lepitakse kokku

lepingupoolte ülesanded, õigused ja kohustused, elluviija ja partnerite vaheline vastutus ning

tegevused. Elluviija seirab sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust. Lisaks

kohustub elluviija igakülgselt toetama partnereid ja sihtrühmi tegevuses osalemisel sh

nõustama partnereid uurimisprojekti sisestamisel Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS ning

vajadusel selle muutmisel, kontrollima sisestatud uurimisprojekti vastavust tehnilistele nõuetele

ning rahastamistingimustele sh lisas 3 toodud lisatingimuste täitmist ning vajadusel tagastama

uurimisprojekti partnerile muutmiseks, toetama uurimisprojektide elluviijate, teiste

teadusasutuste, organisatsioonide ja ettevõtete omavahelist koostööd, sh ühise võrgustiku

koostoimet. Elluviija jälgib tehnilise kontrolli käigus partnerite poolt uurimisprojektide ellu

viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte täitmist, mille kohaselt tuleb vältida kahju

keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud välistuste järgimist kaasates vajadusel väliseid eksperte.

Elluviija poolt läbi viidud tehnilisest kontrollist säilib kontrolljälg.

14

Elluviija koostab ja kinnitab toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid

ja vormid, sh aruandluse tingimused, vormi ja korra partneritele (16.8.).

Elluviija ülesandeks on korraldada ekspertkomisjonide tööd , sh valmistada ette vajalikke

materjale ettepanekute ja otsuste tegemiseks, tegema otsused partneritele kättesaadavaks ning

jälgima otsuste täitmist, kinnitama ekspertkomisjonide ettepaneku alusel uurimisprojektid ,

nende elluviimisest tekkivad (vahe)tulemused, vajadusel tegema ekspertkomisjonide

ettepanekul partneritele ettepanekuid uurimisprojekti fookuste kohandamiseks ettevõtlussektori

vajadustega, tegevuste muutmiseks või täiendamiseks ning koordineerima ja seirama

uurimisprojektide elluviimise edenemist ning projektides kokku lepitud tulemuste saavutamist .

Elluviija on kohustatud seirama ja kommunikeerima TAIE nutika spetsialiseerumise fookus-

valdkondade TA-tegevuse kohta käivat infot, levitama ja tutvustama ettevõtetele ja laiemale

avalikkusele fookusvaldkondade TA-tegevuse tulemusi ja läbi viima koostööüritusi

fookusvaldkondade liikmetele elluviija poolt koostatud tegevuskava alusel.

Ühtlasi on elluviija kohustatud koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste

detailse aja- ja tegevuskava koos eelarve/ maksete prognoosiga tegevuste elluviimiseks

järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks, sh esitama rakendusasutuse nõudmisel

toetuse andmise tingimuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Esimese aasta

kohta peab esitama elluviija rakendusasutusele tegevuste detailse aja- ja tegevuskava koos

eelarvega 15 tööpäeva jooksul peale käskkirja kehtestamist.

Rakendusüksusele peab elluviija esitama esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosid 15

tööpäeva jooksul pärast käskkirja kehtestamist, järgmistel eelarveaastatel jooksva aasta

väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra

esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud

eelarveaasta osas

Elluviija peab tagama tegevuse elluviimisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende

nõuetekohase täitmise. Täpsemalt on kohustusi avatud seletuskirja punkt 2 alateemas 13.

Elluviija on kohustatud esitama aruandeid vastavalt käskkirja lisa 1 punktis 16 sätestatule.

Juhul, kui temaatiliste TA programmise elluviimises esineb takistusi või probleeme, on elluviija

kohustatud koheselt nendest rakendusasutust teavitama.

Rakendusasutus viib koostöös elluviijaga läbi teavitustegevused määruse „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §

2 täitmiseks.

Avalikkusele suunatud tegevustes on elluviija kohustatud tagama füüsilise ja digitaalse

ligipääsetavuse st kõikidele inimestele, olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist,

peavad olema tagatud võrdsed võimalused osa võtta avalikkusele suunatud tegevustest.

Ligipääsetavuse tingimused sõltuvad tegevusest. Täpsemad nõuded ja juhised on toodud ÜKP

fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse veebilehel kompetentsikeskus.sm.ee.

Lisaks ühendmääruses sätestatule, riigiabi reeglitele ja teavitusnõuetele on partnerid

kohustatud koostama uurimisprojekti vastavalt uurimisteema ettepanekule, mis on toodud

käesoleva käskkirja lisas 3 ning esitama selle elluviija koostatud vormil ETISe kaudu vastavale

ekspertkomisjonile kooskõlastamiseks mitte hiljem kui 45 kalendripäeva jooksul alates ETAGi

poolest infost vormi avanemise kohta. Partner peab tagama, et ETISes olev info on kogu

15

projekti perioodi jooksul asjakohane ja kaasaegne. Uurimisprojektis on muuhulgas arvestatud

ja selgitatud, et planeeritavad tegevused oleksid mittediskrimineerivad ja ligipääsetavad

kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest. Samuti tuleb partneritel tagada, et probleemi -

püstitustena esitatud uurimisprojektid järgivad keskkonna ja kliima mitteohustamise põhi-

mõtteid.

Koostööprojekti korral peab partner sõlmima koostöölepingu uurimisprojektis osalevate TA-

asutuste ja/või riigi rakenduskõrgkoolidega, vajadusel ka teiste organisatsioonidega.

Koostöölepingus on kirjeldatud poolte kohustused, tegevused, eelarve ja vajadusel taust-

intellektuaalvara kasutamise tingimused . Koostöölepingu sõlmimine on eelduseks elluviijaga

sõlmitavale lepingule.

Partnerid on kohustatud viima ellu uurimisprojektis toodud tegevusi, saavutama tähtaegselt

lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning täitma uurimisprojektile seatud tingimusi. Partnerid

peavad esitama elluviijale elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded vastavalt

punktile 16, maksetaotlused ja muu info, mis on elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks.

Partnerid peavad arvestama uurimismeeskonna mehitamisel ja muutmisel punktis 4.7. toodud

tingimustega. Tingimused sätestavad nõuded partneritele, uurimisrühma juhile, põhitäitjatele ja

uutele doktorantidele.

Partnerid peavad järgima uurimisprojekti ellu viimisel

- „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852 artiklile 17, mille kohaselt tuleb vältida kahju keskkonnaeesmärkide

saavutamisele ja

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud välistusi.

Punktis 10 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood, mis jääb vahemikku 1. jaanuar 2024

kuni 31. august 2029. Tegevuse 1 raames läbiviidavate uurimisprojektide tegevused peavad

lõppema ja algama lisas 3 määratud ajavahemikus.

Punktis 11 esitatakse tegevuste eelarve. Temaatiliste TA programmide kogueelarve on

102 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 71 400

000 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 15 809 550 eurot ja toetuse saajate

omafinantseeringust vähemalt 14 790 450 eurot.

Tegevuste eelarve jaotus alategevuste vahel on toodud järgnevas tabelis:

Tegevus EL toetus

Riiklik

kaasfinant-

seering

Omafinant-

seering Kulud kokku

Osakaalud

EL RF OF

Tegevus 1 68 565 000 14 594 550 14 790 450 97 950 000 70,0% 14,9% 15,1%

Tegevus 2 2 835 000 1 215 000 0 4 050 000 70,0% 30,0% 0,0%

Kokku 71 400 000 15 809 550 14 790 450 102 000 000 70,0% 15,5% 14,5%

Alategevuse eelarvete kujundamisel on lähtutud tegevuste sisust ning elluviija senisest

kogemusest ettevõtluskoostöö fookusega meetmete eluviimisel (nt NUTIKAS, ResTA).

Tegevus 1 eelarve puhul on arvestatud kahe uurimisteemade ettepanekute esitamise läbi-

viimisega, millest esimeses voorus rahastatakse uurimisprojekte suurusjärgus 57% ja teises

16

voorus suurusjärgus 43% Tegevus 1 eelarvest seitsmes erinevas fookusvaldkonnas kokku.

Teine uurimisteemade ettepanekute esitamise võimalus on planeeritud kooskõlas TAIE nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaartide uuendamisega. Teekaartide uuendamisel

kasutatakse mh elluviija tegevusena kogutud seireinfot. Uuendatud TAIE fookusvaldkondade

teekaartide prioriteetsetele teemadele toetudes selgitatakse välja uued uurimisteemad.

Teekaartide uuendamine toimub eeldatavalt 2026. aastal. Teise vooru on planeeritud väiksem

toetuse summa lühema abikõlbulikkuse perioodi tõttu.

Tegevus 2 all on kajastatud nii temaatiliste TA-programmide elluviimist toetavad tegevused (sh

teavitustegevused, koostöötegevused, fookusvaldkondades tegutsevate teadlaste ja ettevõtete

ning teiste osaliste koostöökeskkonna ja uurimisprojektide seire, ekspertkomisjonide

toimimine) kui ka elluviija personali- ja kaudsed kulud.

Meetme 21.1.1.2 kogueelarve on 217 269 387 eurot sh EL toetus 152 088 571 eurot, riiklik

kaasfinantseering 32 039 658 eurot ning omafinantseering 33 141 157 eurot. Käesolevaga ei

võeta kasutusele kogu meetme eelarvet. Kokku planeeritakse meetmes käivitada viis erinevat

toetusskeemi, millest jõustunud on kaks (01.02.2024) ning väljatöötamisel sh käesolev toetus,

on kolm. Sellega võetakse kasutusse kogu planeeritav meetme eelarve.

Punktiga 12 sätestatakse kulude abikõlblikkus.

Tegevuse 1 rahastamine põhineb ühikuhindadel, mis on toodud käskkirja lisas 2. Ühikuhinna

kasutamine võimaldab lihtsustada toetuste eraldamise ja aruandluse protsessi ning võrdsustab

riigis kasutusel olevad teadlaste toetusskeemid. Ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt,

sealjuures ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest.

Toetus makstakse välja vastavalt elluviija ja partneri vahel kokku lepitud ajakavale. Üldjuhul

toimub see kord kvartalis ning tagasiulatuvalt tegevuste elluviimiseks vajaliku sujuva rahastus-

voo tagamiseks. Lisas 3 toodud uurimisteema partner kohustub esitama elluviija vormil

kinnituse, et projekt on ellu viidud vastavalt ETISes esitatud uurimisprojektile ning selle

eesmärkidele ja tegevuskavale. Toetuse maksmise aluseks on elluviija kinnitus, et partneri

esitatud kinnitus on vastavuses ETISes esitatud uurimisprojekti eesmärkide ja tegevustega. Kui

partner ei esita vastavat kinnitust, ei esita elluviija toetuse maksmise kinnitust.

Ühikuhind on arvestatud sellisena, et see katab uurimisprojekti täitmise kulud täies ulatuses.

Ühikuhind ei muutu alates uurimisteema ettepaneku esitamisest kuni uurimisprojekti lõpuni, sh

ühikuhinda uurimisprojekti perioodil ei muudeta. Kui ETAGi rühmagrandi ühikuhindu

muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu järgmises

taotlusvoorus. Korrigeeritud ühikuhinnad hakkavad kehtima pärast ühikuhindade

korrigeerimist esitatud uurimisteemade taotlustele ja uurimisprojektidele.

Tegevuse 2 kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Abikõlblikeks kuludeks loetakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 nimetatud tingimustele ja

käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele vastavad kulud.

Punktis 12.2. nimetatakse abikõlblikud kulud, võttes arvesse temaatiliste TA-programmide

eesmärke ning planeeritud tegevusi. Abikõlblike kulude alla kuuluvad kõik tegevuste

elluviimisega seotud otsesed kulud (sh personalikulud, sisseostetavate teenuste kulud,

teavitustegevustega seotud kulud, TAIE fookusvaldkondade ja koostöökeskkonna seirega

17

seotud kulud nt eksperttasud, andmete väljavõtted jms) ning kaudsed kulud. Kaudseid kulusid

arvestatakse 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6.

Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja

eesmärkide elluviimisega (12.3.).

Punktis 12.4. on toodud abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse kõiki

ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulusid ning siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja,

töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd

tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Toetatavate tegevuste heaks

töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese

lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad

abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt

halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski abikõlbmatute kulude

tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning abikõlbmatute kulude tekkimise riski

maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud

kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15% ühtse määrana saadavatest projekti otsestest

personalikuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel

töötajale, ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest,

mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega.

Abikõlbmatud on ka tasemeõppe ja ettevõtete täienduskoolitusega seotud kulud, sh õppekavade

või õppemoodulite arendamise, õppejõudude töötasu ja koolitustegevusega kaasnevad kulud

ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides.

Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021),

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud

investeeringud. Nimetatud artiklis märgitakse abikõlbmatuks investeeringud nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondadega puutumuslikel teemadel mh

- jäätmete prügilasse ladustamisel v.a igakülgselt põhjendatud juhtudel või olemasolevate

prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks nii, et

sellised investeeringud ei suurendaks prügilate võimusust;

- jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsuse suurendamisel v.a igakülgselt põhjendatud

juhtudel või investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale

taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;

- fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega

seotud tegevustel v.a tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamine

gaasiküttel töötavate süsteemidega määruses märgitud eesmärkidel, gaasi ülekande- ja

jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse

või moderniseerimisse määruses märgitud alatingimusel, avalikuks kasutamiseks ette

nähtud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse ja elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistusse

projekteeritud ja ehitatud või kohandatud sõidukitesse.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõike 62 järgi on

fossiilkütusteks taastumatud süsinikul põhinevad energiaallikaid nagu tahked kütused (mh

kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi), maagaas ja nafta.

Näiteks, kui põlevkivi väärindamiseks küsitakse toetust, siis see on abikõlblik juhul, kui selle

käigus ei teki fossiilseid kütuseid ja energiaallikaid ehk projekt peab panustama kliima-

18

neutraalsusesse. Samuti ei tohi uurimisteema panustada olemasolevasse põlevkivitööstusse ehk

energeetika valdkonda ega olla sellega seotud. Turbaalade puhul peavad tegevused olema

piiritletud seni kaevanduses olevate aladega ja jääkide väärindamisega. Eelduseks ei tohi olla,

et võetakse kasutusele uued turbaalad ehk kaasneb siis täiendav CO2 heide. Ühtlasi ei sobi

turvas ka energiaallikaks, kuna on fossiilkütus.

Tegevuse 1 läbiviimisel Lisas 3 nimetatud uurimisteemadel tagavad partnerid kulude

abikõlblikkuse sh vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24.

juuni 2021), artiklile 7 ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtete täitmise, mille kohaselt tuleb vältida

kahju keskkonna eesmärkide saavutamisele. Elluviija jälgib uurimisprojektide ellu viimisel

nimetatud tingimuste täitmist.

Punktis 13 reguleeritakse riigiabiga seonduv.

Riigiabi analüüs. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL)

siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid2 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi

peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune

liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1. abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

2. abi antakse ettevõtjale;

3. abimeetmel on valikuline iseloom;

4. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

5. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel.

Riigiabiks loetakse toetust vaid juhul, kui abi vastab kõigile toodud viiele kriteeriumile.

Tegevuse 1 raames toetatakse alus- või rakendusuuringute või eksperimentaalarenduste

läbiviimist nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Tegevuse 2 raames viiakse läbi

teavitus- ja võrgustumistegevusi, mille eesmärk on teadusasutustes toimuva TA-tegevuse

tutvustamine ning uurimisprojektide tulemuste levitamine ettevõtetele ja laiemale avalikkusele.

Järgnevalt on toodud analüüs kõigi ülaltoodud kriteeriumite kaupa.

1. Toetust antakse riigi vahenditest, kuna struktuuritoetuste puhul on tegemist riigi

vahenditega. Seega esimene kriteerium on täidetud.

2. Tegevuse 1 raames antakse toetust positiivselt evalveeritud TA-asutustele, mille

uurimisrühmad ja teadlased viivad ellu käskkirja lisas 3 nimetatud uurimisprojekte.

Positiivselt evalveeritud TA-asutuste puhul on tegemist üksustega, mille peamine

eesmärk on sõltumatult teostada alus- ja rakendusuuringuid, tootearendust või

teadmussiiret. Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse3 §-s 3

sätestatule on teadus- ja arendusasutus juriidiline isik või asutus, mille põhitegevus on

2 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019092

19

alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või mitme nimetatud tegevuse

läbiviimine ning põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks on levitada teadmisi

õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu. Seaduses on sätestatud, et

nimetatud tegevuste tulemustest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest saadud

kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või

õpetamisse, samuti see, et majandustegevus ja mittemajanduslik tegevus, nende kulud

ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud.

Käesoleva käskkirja tegevustesse on kaasatud evalveeritud teadus- ja arendusasutused,

mis vastavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 toodud nõuetele.

Lisas 3 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud ei osale tegevuste elluviimisel

ettevõtjatena, vaid positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustena (evalveerimise

tulemused on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri veebilehel https://etag.ee/tegevused/

evalveerimine/korraline-evalveerimine/), kelle poolt elluviidavad tegevused on

üldjuhul kvalifitseeritavad mittemajanduslike tegevustena, mis tähendab, et uurimis -

projektide tulemused on avalikult kättesaadavad, samuti ei ristsubisdeerita antud toe-

tusega eraõiguslike TA asutuste majandustegevust. Määratlemisel, kas tegemist on ette-

võtjaga või mitte, ei ole oluline asutuste või üksuste õiguslik seisund, vaid see, kas ta

tegeleb majandustegevusega, ehk siis kas asutus tegutseb antud juhul ettevõtjana või

mitte.

Vastavalt Komisjoni teatisele TA-tegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi

raamistikule (2022/C 414/01) leiab komisjon, et teadusasutuste mittemajanduslikeks

tegevusteks võib lugeda:

a. teadusasutuste ja teadusuuringute taristu esmast tegevust, eelkõige koolitus-

tegevust, sõltumatut TA-tegevust teadmiste suurendamiseks ja arusaamise

parandamiseks ning teadusuuringute tulemuste laialdast levitamist mitteeksklu-

siivsel ja mittediskrimineerival alusel näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga

andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil;

b. teadmussiirde alast tegevust, kui sellega tegeleb teadusasutus või teadus-

uuringute taristu või seda tehakse koos teiste selliste üksustega või nende nimel

ning kui kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusasutuse

või teadusuuringute taristu esmasesse tegevusse.

Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult

mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi

eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks,

s.o tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega

ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku

tegevusega ning mille maht on piiratud. Käesoleva raamistiku tähenduses leiab

komisjon selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu

majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mitte-

majandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks

mitte üle 20 % asjaomase üksuse üldisest aastasest tegevusmahust.

Tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud on mõeldud teadmiste suurendamiseks ja aru-

saamise parandamiseks ning uuringute tulemused on laialdaselt kättesaadavad.

Tegevuse raames ei osutata ettevõtetele teenuseid ning ei tehta lepingulisi teadus-

uuringuid. Tegevuse 1 raames ei toetata üksikute ettevõtete või asutuste TAvajaduste

lahendamist, vaid viiakse läbi sõltumatut TA-tegevust teadmiste suurendamiseks

20

laiemalt ettevõtlusele huvipakkuvatel teemadel. Ettevõtete roll on sisendi andmine

uuringute võimalikeks teemadeks, kuid uuringuid ei viida läbi otseselt ettevõtete

tellimusel. Teadustulemused on avalikud ja kasutatavad kõikidele antud teemast

huvitatud ettevõtetele. Intellektuaalne vara, kui see tekib, kuulub TA-asutusele ja

teadlasele. Ettevõtted ei osale uuringute läbiviimisel ning antud tegevuse raames

nendega koostöölepinguid ei sõlmita (lepingulist koostööd ei rahastata), kuid

eesmärgiks on uurimisrühmade võimekuse tõstmine tasemele, mis võimaldaks

hilisemas faasis ettevõtete huvides TA-tegevust läbi viia. Lisas 3 toodud uurimisteemad

on küll kohati spetsiifilised, kuid tegemist on teemadega, mis on kantud fookus-

valdkondade teekaartidele ning on uurimisteemasid hinnanud ekspertide arvamuse

kohaselt oma mõju ulatuselt laiemad kui ühe ettevõtte huvi. Tegevuse mõõdikuks on

ettevõtetega sõlmitavate lepingute arv, kuid silmas ei ole peetud, et tegevuse 1 raames

läbi viidud uuringuid tehakse konkreetsete ettevõtete tellimusel, vaid asjaolu, et

läbiviidud uuringute tulemused on potentsiaalselt edasiarendatavad (jätku-uuringud) ja

rakendatavad konkreetsete ettevõtete huvides (ettevõtted tellivad ning rahastavad jätku-

uuringuid ise). Seega ei ole tegevuse 1 raames läbiviidavad uuringud reeglina seotud

majandustegevusega, kuid välistada seda ei saa.

Tegevuse 2 raames viiakse laiemale avalikkusele ja ettevõtetele läbi teavitus- ja võrgus-

tumistegevusi, mille eesmärk on teadusasutustes toimuva TA-tegevuse tutvustamine

ning uurimisprojektide tulemuste laialdane levitamine. Tegevuste elluviijaks on ETAG.

Tegemist ei ole majandustegevusega, kuna korraldatavad üritused ja jagatav teave on

avalikud ning mõeldud kõikidele asjast huvitatutele.

3. Toetusmeetmel on valikuline iseloom, kuna sellesse kaasatakse ainult elluviija ning

positiivselt evalveeritud TA-asutused. Tegevus 2 puhul on tegevused suunatud laiemale

avalikkusele ja ettevõtjatele, ehk siis kõigile, kes antud tegevuses osaleda soovivad.

4. Abimeede ei pruugi anda toetuse saajale otseselt majanduslikku eelist. Tegevuse 1

raames läbiviidavate uuringute tulemused tuleb toetuse andmise tingimuste kohaselt

teha avalikkusele kättesaadavaks, kuid kuna otseselt ei saa välistada, et uuringu lõpuks

jõutakse ka kommertsialiseeritavate tulemusteni (näiteks patendid), võivad tegevuse 1

raames tehtavad uuringud kvalifitseeruda ka riigiabiks. Tegevus 2 raames läbiviidavad

tegevused on mõeldud laiemale avalikkusele ning seega nende tulemusena kellelegi

majanduslikku eelist ei anta.

5. Abimeede võib moonutada konkurentsi ja kahjustada kaubandust Euroopa Liidu riikide

vahel. Tegevuste raames toetatakse teadusuuringuid erinevates valdkondades, mis

pakuvad lisaks Eesti ettevõtjatele ja laiemale avalikkusele eeldatavalt huvi ka Euroopas

ja mujal maailmas. Teadustulemused on avalikult kättesaadavad, seega tõenäosus, et

tegevused moonutavad konkurentsi ja kahjustavad kaubandust EL riikide vahel, on

väike, kuid välistada seda ei saa.

Tegevuste 2 raames viiakse läbi erinevaid teavitus- ja kommunikatsioonitegevusi, mille

puhul on tegemist kohalikku mõju omava tegevusega ning seega ei mõjuta

liikmesriikide vahelist kaubandust.

Kokkuvõttes võib öelda, et üldiselt ei anta toetust majandustegevusteks, kuid kuna tegevuse 1

raames seda otseselt välistada ei saa, võib tegemist olla teadus- ja arendustegevusele ning

21

innovatsioonile antava riigiabiga ning sellele tuleb kohaldada üldise grupierandi määruse

artiklis 25 sätestatut.

Tegevuse 2 raames toimuvad üritused ja jagatav info on avalik ning mõeldud kõigile huvilistele.

Kuna tegevusel ei ole valikulist iseloomu, ei ole tegemist riigiabiga.

Punkti 13 kohaselt hindab elluviija, kas tegevuse 1 raames elluviidavate uurimisprojektidele

antav toetus on riigiabi, samuti kontrollib abisaajate vastavust üldises grupierandi määruses

toodud nõuetele, teavitab abi saajat antavast abist ning abi summast. Kui tegemist on riigiabiga,

kohalduvad sellele vastavad abi määrad, samuti peavad tegevuse 1 uurimisprojektide raames

tehtavad kulud olema liigitatavad konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning

olema järgmised:

a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad

tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;

b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid

kasutatakse projekti jaoks.

c) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,

teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja

muude sarnaste teenuste kulud;

d) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja

samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu.

ÜGEM artiklis 25 toodud kulude kategooriad kattuvad üldjoontes Eesti Teadusagentuuri poolt

väljatöötatud rühmagrandi tingimustes toodud kulukategooriatega, samuti on need kooskõlas

ühendmääruse §-des 15-17 ja 21 sätestatuga.

Kui tegemist on riigiabiga, peab toetusel olema ergutav mõju, mis tähendab, et tegevused ei ole

abikõlblikud enne taotluse esitamise kuupäeva. Taotluse esitamise kuupäevana käsitletakse

kuupäeva, mil toetuse taotleja (abisaaja) esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse

uurimisteemale, mis oli hiljem aluseks antud teema arvamiseks elluviidavate uurimisprojektide

nimekirja. Vastavalt toetuse andmise tingimustele on kulud abikõlblikud alates 1.jaanuarist

2024, seega kuna taotlused esitati HTMile varem, võib abisaavate projektide puhul lugeda

ergutava mõju nõude täidetuks, kui uurimisprojekti tegevused algavad, sh siduvad lepingud

uurimisprojekti elluviimiseks on sõlmitud, 1.jaanuaril või hiljem. Toetuse andmise tingimuste

kinnitamise järel esitab elluviija Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt konku-

rentsiseaduses sätestatule.

Punkt 14 määrab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetus makstakse vastavalt

ühendmääruse §-dele 24-26, tegelike kulude alusel vastavalt § 27 lõike 1 punktile 1,

standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt

§ 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest

personalikuludest. Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi kord kvartalis. Samuti

täpsustatakse punktis 13, kuidas toimub lõppmakse tegemine.

Ekspertkomisjonil on õigus uurimisprojekti vahearuannete alusel teha põhjendatud juhtudel

elluviijale ettepanekuid toetuse maksmise lõpetamiseks või toetuse tagasinõudmiseks Tegevus

1 elluviimisel, kui uurimisprojekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral

22

vähenenud või on ebapiisav, ekspertkomisjoni poolt seatud täiendavad tingimused uurimis -

projekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud olulised ja põhjendatud asjaolud.

Toetatavatele uurimisprojektidele tehakse lõppmakse pärast uurimisprojekti lõpparuande

kinnitamist. Lõppmakse suurus on kolme kordne ühikuhind ühe kuu kohta st ühikuhind ühe

kuu kohta korda 3 kuud. Näiteks rühmagrant IV korral on see 22 500 eurot * 3 kuud = 67 500

eurot. Ekspertkomisjon võib põhjendatud juhtudel teha elluviijale uurimisprojekti lõpparuande

põhjal ettepaneku lõppmakset uurimisprojektile mitte välja maksta, kui ekspertkomisjoni poolt

seatud täiendavad tingimused uurimisprojekti elluviijale ei ole täidetud või esinevad muud

olulised ja põhjendatud asjaolud.

Punktis 15 on kirjeldatud tegevuse juhtimine.

Tegevusi juhib elluviija. Elluviijat nõustavad tema tegevustes ekspertkomisjonid. Elluviija

ülesandeks on ekspertkomisjonide töö korraldamine (p 9.5.5.) ja planeeritud tegevuste

elluviimine (p 9.5).

Temaatilise TA programmi ekspertkomisjonid nõustavad elluviijat, sh Tegevuse 1 kavandamist

ja seiret, lähtudes tegevuse eesmärgist. Ekspertkomisjonid on moodustatud eraldi igale TAIE

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnale, sealjuures fookusvaldkonna „Digilahendused

igas eluvaldkonnas“ puhul täidab ekspertkomisjoni ülesandeid IT Akadeemia programmi

juhtkomisjon (p 2.16). Komisjonid on kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga

tähtajaliselt kuni Euroopa Komisjoni Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava

(edaspidi „ÜKP rakenduskava“) lõpparuande kinnitamiseni. Ekspertkomisjonidesse kuuluvad

asjaomaste ministeeriumite, ettevõtete, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste

esindajad ning teised asjakohased sõltumatud eksperdid . Ekspertkomisjonid kooskõlastavad

uurimisprojektid toetuse andmiseks ja teevad ettepanekuid uurimisprojektide ning tegevuste

vahearuannete tulemuste ja lõpparuande heakskiitmiseks elluviijale. Ekspertkomisjonid võivad

kirjeldada tingimused, mida uurimisprojekti või vahearuannet esitav asutus ja uurimisprojekti

juht on kohustatud toetuse saamiseks või projekti jätkamiseks täitma, aga ka teha põhjendatud

juhtudel ettepankuid toetuse maksmise lõpetamiseks või tagasinõudeks. Lisaks võivad ekspert-

komisjonid teha ettepanekuid TA-asutuste ning ettevõtete koostöö tõhustamiseks tegevuste

raames. Ekspertkomisjon kooskõlastab uurimisprojektide muudatused sh muudatused

uurimisgrupi meeskonnas. Ekspertkomisjoni hinnangute põhjal on elluviijal on õigus teha

rakendusasutusele ettepanek uurimisprojekti ühikuhinna ja partnerite muutmiseks.

Ekspertkomisjon võib teha ettepanekuid teavitus-, võrgustiku- ja populariseerimistegevuste

kavandamiseks ning elluviimiseks, toetuse andmise tingimuste kavandamiseks ja muutmiseks.

Punktis 16 sätestatakse aruandluse kord, sealhulgas vahearuannete ja lõpparuande esitamise

kohustus rakendusüksusele, aruannete esitamise tähtajad ning nende menetlemise kord.

Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida sekkumise tegevuste edenemist ja tulemuste

saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral teha tegevuste elluviimises õigeaegseid

muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval

vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks kajastada

põhjalikum ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust TAIE arengukava eesmärkide saavutamisele,

seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete

edendamisele, sealhulgas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgmisele.

Tegevuse 1 elluviimiseks kehtestab aruandluse tingimused ja korra elluviija.

23

Punkt 17 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) §-dele 28-30 ning ühendmääruse §-dele 34-39.

Punktis 18 sätestatakse vaiete esitamise ja lahendamise kord. Rakendusüksuse toimingu või

otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele

vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3 ning rakendusasutuse toimingu või

otsuse korral rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

Punktis 18.3 on täpsustatud, et vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Käskkirja mõjud

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasa-

kaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel

potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1).

4.1 Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele

Sekkumise elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, loodus- ja elukeskkonda

puudutavaid ning regionaalarengut puudutavaid mõjusid ei ole võimalik ette hinnata, kuid

potentsiaalselt on mõju olemas. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud alus- ja

rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste valdkondadest ja teemadest. Temaatiliste TA

programmide raames ei avalda ühiskonnale, majandusele, keskkonnale või regionaalarengule

mõju sekkumine ise, vaid sekkumise toel läbiviidud alus- ja rakendusuuringute ning

eksperimentaalarenduste tulemused. Näiteks esimese tegevuse puhul avaldub tegevuse mõju

teadusrühmade tegevuse ning läbiviidud uurimisprojektide kaudu, millega luuakse valdkonnas

uut teadmist ja mis on aluseks teaduspõhise innovatsiooni juurutamisele. Siiski, eeldatavasti on

sekkumisel positiivne mõju, kuna sekkumise eesmärk on panustada „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning TAIE arengukava eesmärkide

24

saavutamisse. Toetusmeetmel on positiivne mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule

tervikuna.

4.2 Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Temaatiliste TA programmide elluviimisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb

tagada eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või

veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega isikute võrdne kohtlemine. Uute doktorantide

kaasamisel uurimisprojektide elluviimisesse edendatakse soolist tasakaalu ja võrdsete

kandidaatide puhul eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Kõigi tegevuste elluviimisel

peab järgima universaalse disaini põhimõtteid ning täitma ligipääsetavuse nõudeid parimal

võimalikul viisil. Näiteks koostöö- ja võrgustumisürituste korraldamisel ja läbiviimiseks sobiva

koha valikul tuleb jälgida, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega

inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele ja eakatele, vajadusel ning võimalusel

tehakse asukohas täiendavaid kohandusi, et kõigil oleks ligipääs. Samuti tuleb tagada

ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on avalikkusele suunatud,

asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist.

Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul,

võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ja

konkurentsivõimet tööturul.

Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega

kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele, mis

on suunatud erinevatel karjäärietappidel olevatele teadlastele, et tagada Eesti TA-tegevuse

jätkusuutlikus. Töökogemuse ajalises arvestuses ei arvestata aja sisse lapsehoolduspuhkusel või

kaitseväeteenistuses viibitut aega.

Tulenevalt toetatavast TA-tegevusest võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja

terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetatakse osalust tervisehoiualastes

algatustes või sotsiaalset staatust ja –rolli käsitlevat teadustööd. Uurimisprojektide täitmise

seires hinnatakse teadustöö seotust soolise võrdõiguslikkusega.

4.3 Tasakaalustatud regionaalareng

TA-asutused paiknevad enamjaolt Tallinnas ja Tartus. Seetõttu areneb peamiselt linna-

piirkondade potentsiaal ja võimekus TA kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel.

Riigi üldine TA võimekuse kasv avaldab positiivset kõrvalmõju ka suurlinnadest eemal

asuvatele piirkondadele. Mitmed TAIE fookusvaldkondade teekaardid panustavad otse

piirkondliku ettevõtluse edendamisse, näiteks kohalike ressursside väärindamine: puit, maapõu

jt. Tegevustes, milles toetatakse koostööd ettevõtetega, on võimalik osaleda ettevõtetel üle

Eesti.

4.4 Keskkond ja kliima

Sekkumise elluviimisega kaasnevaid keskkonna ja kliima mõjusid ei ole võimalik täpselt ette

hinnata. Mõju ulatus oleneb sekkumise raames toetatud uurimisprojektide valdkondadest ja

teemadest. Uurimisteemad arvestavad DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta

oluliselt) põhimõtetega. Uurimisprojekte viiakse läbi koostöös partneritega, sh ettevõtetega,

millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate

teemadega. Kavas on mh kliimaga/keskkonnaga seonduvate projektide toetamine vastavalt

25

TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele: nutikad ja kestlikud energialahendused,

ressursside väärindamine – puit, teisene toore ja jäätmed, maapõueressursid . Seeläbi tagatakse

eelnõuga antud meetmes kliimapanusega arvestamine ning rakenduskavas ja meetmete

nimekirjas prognoositud eelarvelises mahus sekkumisvaldkonna 0294 alla kuuluvate ehk

kliimavaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamine. Nimetatud

fookusvaldkondadesse kuuluvad uurimisteemad ning nendele kavandatud eelarve (Lisa 3)

loetakse sekkumisvaldkonda 029 panustavaks. Toetatavad uurimisprojektid ei põhjusta olulist

kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik.

Ei toetata projekte ja osalusi, mis on seotud fossiilsete kütuste ja nende kasutamisega. Meetme

mõju kliimale ja keskkonnahoiule avaldub peamiselt toetatavate projektide teadusrühmade

tegevuse ning selle valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku

uut teadmist, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrge teaduslik

tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale.

Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem

lisandväärtus. Lisaks lähtutakse nt koostööürituste läbiviimisel keskkonnahoidlike sündmuste

juhendist, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel kliimaministeerium.ee/

keskkonnateadlikkus.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a, mis hetkel algas tegevuste abikõlblikkuse periood.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti

Teadusagentuur, Haridus- ja Noorteametile, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja positiivselt evalveeritud teadus-ja arendusasutustele: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool,

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus,

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia

Arenduskeskus AS, Eesti Taimekasvatuse Instituut, STACC OÜ, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert. Märkuste/ettepanekute kooskõlastustabelid on esitatud seletuskirja lisadena 3 ja 4.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

Lisad:

4 Sekkumise kood 029 - Teadus- ja innovatsiooniprotsessid, tehnosiire ning ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide vaheline koostöö, milles keskendutakse vähese CO2 -heitega majanduse edendamisele ning kliimamuutustele vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele

26

1) Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht“;

2) Lisa 2 „Riskihindamise tabel“;

3) Lisa 3 „Kooskõlastustabel“;

4) Lisa 4 „Täiendav kooskõlastustabel“.