Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 13-3/24/1-2 |
Registreeritud | 30.05.2024 |
Sünkroonitud | 30.05.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Kaitsetahte arendamine |
Sari | 13-3 Kirjavahetus kodanikeühendustega |
Toimik | 13-3/24 Kirjavahetus kodanikeühendustega 2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Justiitsministrile, represseeritute valitsuskomisjoni juhile
Sihtasutuse Eesti Represseeritute Abistamise Fond
protest
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (RIS] paragrahv 5
fikseerib valitsuse kohustused represseeritud isikute toetuseks ja kaitseks
Justiitsministri juhtimisel tegutsev komisjon on moodustatud selle seaduse alusel.
14. veebruaril 2024 toimunud komisjoni koosolekul me andsime ministrile üle
protesti Kaitseministeeriumi ootamatu keeldumise kohta seni kehtinud lepingute
süsteemi jätkamiseks. Selline tegevus ei ole õiguspärane ja eeldab valitsuskomisjoni
sekkunist lähtudes represseeritud isiku seadusest. 21. märtsil k.a. me saime
valitsuskomisjonilt vastuse, et meie dokumendid on võetud teadmiseks. Viimastel
aastatel on valitsuskomisjoni töös saanud tavaks mitte anda sisulisi ja selgeid
vastuseid meie taotlustele. Tõsiste õiguslike küsimuste maha vaikimisega on
komisjon jätnud täitmata seadusest tulenevaid kohustusi represseeritute toetamiseks.
Tuletame meelde, et represseeritud isiku seaduse teksti koostasid Riigikogu riikliku
komisjoni ORURK-i õigusteadlased. Nendega koos kuulusid komisjoni ka meie
ühenduste esindajad. Seadus on kindlalt seotud rahvusvahelise õigusega ja
represseeritud isiku mõiste seaduses on määratletud rahvusvahelise õiguse alusel
koos kõigi sellest tulenevate järeldustega. Rahvusvahelise õiguse eiramine Eesti
riigis on saanud selgeks viimase kahe aasta jooksul. 2022. aasta jaanuaris Tartu
Memento palvel me alustasime selgitustööd Sotsiaalkindlustusameti (SKA
ebaseaduslike otsuste kohta RIS seaduse väära mõistmise pärast. Siberis sündinud
laste MTÜ asutamise järel veebruaris 2022 selgus peagi, et selliseid seaduse
rikkumisi on palju. RIS seaduse alusel 2006. aastal loodud sihtasutus Eesti
Represseeritute Abistamise Fond SA ERAF peab oma põhikirja järgi toetama
represseerituid ja nendega võrdsustatud isikuid. Me saame edukalt täita seadusega
antud kohustusi vaid koostöös valitsuskomisjoniga ning rahvusvahelist õigust
rakendades. Sellest tulenevalt on kõik meie ühenduste liikmed Venemaale
deporteerituna kommunistide sõjakuritegude ohvrid. Nende ohvrite võõrsil
sündinud lapsed on sündimisest alates nõukogude jõhkra õigussüsteemi järgi
võrdsustatud eriti ohtlike riiklike kurjategijatega. Selline on riikliku ORURK-i
komisjoni õigusteadlaste järeldus.
3. veebruaril 2023 me esitasime SA ERAF nimel valitsuskomisjonile avalduse uutest
rikkumistest seoses RIS seadusega. Tõime näitena äsja 20. jaanuaril 2023 Tallinna
Halduskohtus tehtud otsuse tühistada SKA kaks eitavat otsust mitte anda
represseeritu tunnistust Lanna Vassilale. Tema kaitseks me olime aasta varem
esitanud vajalikud argumendid ning kohtuotsus kinnitas neid pädevaks. Teiseks me
selgitasime samas avalduses, et Riigikogus ette valmistatud seaduse eelnõu RIS
seaduse täiendamiseks ei ole õiguspärane, sest on vastuolus Põhiseadusega tagatud
kannatanute võrdse kohtlemise põhimõttega. 3. veebruari 2023 avaldusele pole
valitsuskomisjon vastust meile andnud. Riigikogu kinnitas ebaõiglase paranduse ja
Siberis sündinud laste diskrimineerimine jätkub. 20. oktoobril 2023 tegi Tallinna
Halduskohus teise õigeksmõistva otsuse Konstantin Siida kaebusele. Kohtuotsusega
tehti SKA-le korraldus anda välja represseeritu tunnistus K. Siidale. Õiguskantsler
kinnitas meile antud vastuses, et kohtuotsuse täitmine on kohustuslik, aga SKA ei
ole seda teinud. Ebakompetentsed ametnikud jätkavad kohtuprotsesse
kommunismiohvrite lastega, sest justiitsministri valitsuskomisjon pole kasutanud
seadusega antud volitusi represseeritute kaitseks. Tallinna Halduskohtu kaks nimetatud
kohtuotsust tõestavad, et keeldumine represseeritu tunnistuse väljastamiseks pole õiguspärane ja
teadaolevate faktide eitamine tähendab ametniku puudulikke teadmisi .
Pärast Maarjamäel Kommunismiohvrite Memoriaali avamist augustis 2018, sai
meile selgeks, et seni kestnud hea koostöö Justiitsministeeriumiga on lõppenud.
Meie ettepanekuid memoriaali arendamiseks ja tehtud vigade kõrvaldamiseks ei
arvestatud. Unustati ära, et repressioonide ohvrite ja vabadusvõitlejate ühendused
olid 30-aastase uurimistöö tulemusena koostanud memoriaali jaoks enam kui
27 000 isiku andmebaasi. Töö sai tehtud rahvusvahelise õiguse normidest lähtudes,
nagu meid abistanud riikliku ORURK-i komisjoni õigusteadlased olid selgitanud.
Kui Eesti Memento Liidu poolt esitasime augustis 2019 ettepaneku sõjakuritegude
ohvrina 50 eesti lapse andmed memoriaalile kandmiseks, siis teatati, et probleemi
lahendatakse valitsuse tasemel. Lahendust ja vastust meile pole tänaseni antud.
Kommunistide sõjakuritegude need ohvrid pole memoriaali pääsenud.
Teine näide on pärit 2020. aasta veebruarist, kui olime valitsuskomisjonis, et
takkajärgi kinnitada kommunismiohvrite Maarjamäe Memoriaali statuut. Meie
ühenduste esindajad ei nõustunud esitatud projektiga, sest sellega vähendati
tunduvalt sõjakuritegude ohvrite arvu võrreldes meie 2017. aastal koostatud ERRB
raamatus R8/6 esitatud nimekirjaga. Meie protesti justiitsminister ei rahuldanud.
Vähemalt 5200 kommunismiohvrit jäi kõrvale ja rahvusvahelise õiguse järgi on see
juhtum tõsine eksimus riigi tasemel.
Kolmas näide. 2021. aasta suvel tegid ühise pöördumise Justiitsministeeriumile
Kõnnu metsas hukatud Eesti lendurite mälestuspäeval osalejad. Need olid: Eesti
Õhuvägi. Kuusalu valla elanikud, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Memento Tallinna
Ühendus jt Teemaks oli metsa peidetud sõjakuritegude ohvritena tapetud ohvitserid
tuua välja Maarjamäe memoriaalile. Sellele pöördumisele pole Justiitsministeerium
vastust andnud. 1941. aasta sõjasuvel Stalini juhtimisel korraldatud massiline terror
Eestis ja põletatud maa taktika kasutamine on ammendavalt dokumenteeritud
õigusteadlase Herbert Lindmäe kümne maakonna raamatutes pealkirjaga „Suvesõda
1941“. Riikliku ORURK-i komisjoni aseesimehena ja Riigikohtu liikmena on
Herbert Lindmäe vaieldamatu autoriteet nii sõjakuritegude kui rahvusvahelise
õiguse küsimustes. Justiitsministeeriumi valitsuskomisjoni puudulik tegevus
kommunistliku režiimi sõjakuritegude hindamisel paneb kahtluse alla komisjoni
kompetentsuse. Meie ühenduste uurimistööde tulemusena on trükis avaldatud 21
musta nimekirjaraamatut u 240 000 ohvri saatusega. Teiselt poolt on Riigikogu
repressiivpoliitika uurimise komisjoni liikmed avaldanud 43 uurimust 50 aastat
kestnud nõukogude okupatsiooni kuritegudest. Sellises koostöös osalemisega me
võime ennast nimetada ekspertideks antud valdkonnas. Meie poolt nimetatud
soovitused valitsuskomisjonile on tegelikult eksperthinnangud toimunule.
Tallinna Halduskohtu kahe kohtuotsuse puhul tuleks taotleda, et Justiitsministeerium
peaks kontrollima, kui pädevad on SKA spetsialistid, kes ei mõista Siberis sündinud
laste seaduslikke õigusi. Näitena nimetame veel kord kaks aastat Lanna Vassila
õigusi eiranud ametnikele kohtuotsuses antud hinnanguid: teadaolevate faktide
eitamine, oletustele rajatud otsused, Tallinna Memento selgituste eiramine. Nüüd
soovime saada valitsuskomisjonilt kirjalikult vormistatud vastuseid seni vastamata
jäänud küsimustele:
1. Millal jõuavad Maarjamäe Memoriaalile sõjakuritegude ohvritena eesti lapsed
ja lendurid-ohvitserid ?
2. Millal Maarjamäe Memoriaali statuut saab vastavaks rahvusvahelisele
õigusele, selliseks, nagu memoriaali algatajad eesti kommunismi ohvrid olid
ise kavandanud ?
3. Kas alates 19.12.2021 Sotsiaalkindlustusameti (SKA tehtud ebaseaduslikke
otsuseid Lanna Vassila kohta saab hinnata kui tema õigust saada
kompensatsiooni materiaalse kahju eest ?
Meie hinnangul on Justiitsministeeriumi valitsuskomisjoni pädevuses tühistada
Kaitseministeeriumi otsus .
SA ERAF nõukogu liikmed:
1. Tiit Põder, Eesti Vabadusvõitlejate Liit
2. Arnold Aljaste, Eesti Memento Liit
3. Harri Tromp, Eesti Endiste Poliitvangide Liit
4. Peep Varju, juhatuse liige,
Memento Tallinna Ühendus
25. aprillil 2024
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
SA Eesti Represseeritute Abistamise Fondi nõukogu [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud härra Varju Pöördusite poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste asjatundjate komisjoni poole mitmete küsimustega. Represseeritute tervisetoetusega seonduvalt vastasime Teile e-kirjaga k.a 21. märtsil. Kuna tegemist on Kaitseministeeriumit puudutava küsimusega, siis edastame käesoleva selgitustaotluse koopia neile ning palume Kaitseministeeriumil veelkord tervisetoetuse maksmise lõpetamisega seonduvaid asjaolusid Teile võimalusel selgitada. Sotsiaalkindlustusameti otsuste üle, mis puudutavad represseeritud isiku staatust, ei teosta Justiitsministeerium ega asjatundjate komisjon järelevalvet, samuti ei ole Justiitsministeerium menetlusosaline nendes kohtuvaidlustes, mis tõusetuvad Sotsiaalkindlustusameti otsuse pinnalt. Teie selgitustaotluse nendes küsimustes edastame ka Sotsiaalministeeriumile ning palume niipalju, kui konkreetseid asjaolusid ja isikuandmeid avaldamata on võimalik, Teile selgitada represseeritud isiku staatuse taotluste menetlemisega seonduvat. Eesti Kommunismiohvrite Memoriaali statuut, mis määrab kindlaks memoriaalis andmete avaldamise põhimõtted, kinnitati justiitsministri 22. jaanuari 2021. aasta käskkirjaga nr 6. Statuudi muutmine eeldab kõigi asjaosaliste ühist pikemat arutelu ning vastastikust mõistmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisa: SA ERAF 26. aprill 2024 selgtustaotlus Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium
Teie 26.04.2024
Meie 30.05.2024 nr 2-6/24-3839-2
Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340 [email protected]