Kiri

Justiitsministrile, represseeritute valitsuskomisjoni juhile

Sihtasutuse Eesti Represseeritute Abistamise Fond

protest

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse (RIS] paragrahv 5

fikseerib valitsuse kohustused represseeritud isikute toetuseks ja kaitseks

Justiitsministri juhtimisel tegutsev komisjon on moodustatud selle seaduse alusel.

14. veebruaril 2024 toimunud komisjoni koosolekul me andsime ministrile üle

protesti Kaitseministeeriumi ootamatu keeldumise kohta seni kehtinud lepingute

süsteemi jätkamiseks. Selline tegevus ei ole õiguspärane ja eeldab valitsuskomisjoni

sekkunist lähtudes represseeritud isiku seadusest. 21. märtsil k.a. me saime

valitsuskomisjonilt vastuse, et meie dokumendid on võetud teadmiseks. Viimastel

aastatel on valitsuskomisjoni töös saanud tavaks mitte anda sisulisi ja selgeid

vastuseid meie taotlustele. Tõsiste õiguslike küsimuste maha vaikimisega on

komisjon jätnud täitmata seadusest tulenevaid kohustusi represseeritute toetamiseks.

Tuletame meelde, et represseeritud isiku seaduse teksti koostasid Riigikogu riikliku

komisjoni ORURK-i õigusteadlased. Nendega koos kuulusid komisjoni ka meie

ühenduste esindajad. Seadus on kindlalt seotud rahvusvahelise õigusega ja

represseeritud isiku mõiste seaduses on määratletud rahvusvahelise õiguse alusel

koos kõigi sellest tulenevate järeldustega. Rahvusvahelise õiguse eiramine Eesti

riigis on saanud selgeks viimase kahe aasta jooksul. 2022. aasta jaanuaris Tartu

Memento palvel me alustasime selgitustööd Sotsiaalkindlustusameti (SKA

ebaseaduslike otsuste kohta RIS seaduse väära mõistmise pärast. Siberis sündinud

laste MTÜ asutamise järel veebruaris 2022 selgus peagi, et selliseid seaduse

rikkumisi on palju. RIS seaduse alusel 2006. aastal loodud sihtasutus Eesti

Represseeritute Abistamise Fond SA ERAF peab oma põhikirja järgi toetama

represseerituid ja nendega võrdsustatud isikuid. Me saame edukalt täita seadusega

antud kohustusi vaid koostöös valitsuskomisjoniga ning rahvusvahelist õigust

rakendades. Sellest tulenevalt on kõik meie ühenduste liikmed Venemaale

deporteerituna kommunistide sõjakuritegude ohvrid. Nende ohvrite võõrsil

sündinud lapsed on sündimisest alates nõukogude jõhkra õigussüsteemi järgi

võrdsustatud eriti ohtlike riiklike kurjategijatega. Selline on riikliku ORURK-i

komisjoni õigusteadlaste järeldus.

3. veebruaril 2023 me esitasime SA ERAF nimel valitsuskomisjonile avalduse uutest

rikkumistest seoses RIS seadusega. Tõime näitena äsja 20. jaanuaril 2023 Tallinna

Halduskohtus tehtud otsuse tühistada SKA kaks eitavat otsust mitte anda

represseeritu tunnistust Lanna Vassilale. Tema kaitseks me olime aasta varem

esitanud vajalikud argumendid ning kohtuotsus kinnitas neid pädevaks. Teiseks me

selgitasime samas avalduses, et Riigikogus ette valmistatud seaduse eelnõu RIS

seaduse täiendamiseks ei ole õiguspärane, sest on vastuolus Põhiseadusega tagatud

kannatanute võrdse kohtlemise põhimõttega. 3. veebruari 2023 avaldusele pole

valitsuskomisjon vastust meile andnud. Riigikogu kinnitas ebaõiglase paranduse ja

Siberis sündinud laste diskrimineerimine jätkub. 20. oktoobril 2023 tegi Tallinna

Halduskohus teise õigeksmõistva otsuse Konstantin Siida kaebusele. Kohtuotsusega

tehti SKA-le korraldus anda välja represseeritu tunnistus K. Siidale. Õiguskantsler

kinnitas meile antud vastuses, et kohtuotsuse täitmine on kohustuslik, aga SKA ei

ole seda teinud. Ebakompetentsed ametnikud jätkavad kohtuprotsesse

kommunismiohvrite lastega, sest justiitsministri valitsuskomisjon pole kasutanud

seadusega antud volitusi represseeritute kaitseks. Tallinna Halduskohtu kaks nimetatud

kohtuotsust tõestavad, et keeldumine represseeritu tunnistuse väljastamiseks pole õiguspärane ja

teadaolevate faktide eitamine tähendab ametniku puudulikke teadmisi .

Pärast Maarjamäel Kommunismiohvrite Memoriaali avamist augustis 2018, sai

meile selgeks, et seni kestnud hea koostöö Justiitsministeeriumiga on lõppenud.

Meie ettepanekuid memoriaali arendamiseks ja tehtud vigade kõrvaldamiseks ei

arvestatud. Unustati ära, et repressioonide ohvrite ja vabadusvõitlejate ühendused

olid 30-aastase uurimistöö tulemusena koostanud memoriaali jaoks enam kui

27 000 isiku andmebaasi. Töö sai tehtud rahvusvahelise õiguse normidest lähtudes,

nagu meid abistanud riikliku ORURK-i komisjoni õigusteadlased olid selgitanud.

Kui Eesti Memento Liidu poolt esitasime augustis 2019 ettepaneku sõjakuritegude

ohvrina 50 eesti lapse andmed memoriaalile kandmiseks, siis teatati, et probleemi

lahendatakse valitsuse tasemel. Lahendust ja vastust meile pole tänaseni antud.

Kommunistide sõjakuritegude need ohvrid pole memoriaali pääsenud.

Teine näide on pärit 2020. aasta veebruarist, kui olime valitsuskomisjonis, et

takkajärgi kinnitada kommunismiohvrite Maarjamäe Memoriaali statuut. Meie

ühenduste esindajad ei nõustunud esitatud projektiga, sest sellega vähendati

tunduvalt sõjakuritegude ohvrite arvu võrreldes meie 2017. aastal koostatud ERRB

raamatus R8/6 esitatud nimekirjaga. Meie protesti justiitsminister ei rahuldanud.

Vähemalt 5200 kommunismiohvrit jäi kõrvale ja rahvusvahelise õiguse järgi on see

juhtum tõsine eksimus riigi tasemel.

Kolmas näide. 2021. aasta suvel tegid ühise pöördumise Justiitsministeeriumile

Kõnnu metsas hukatud Eesti lendurite mälestuspäeval osalejad. Need olid: Eesti

Õhuvägi. Kuusalu valla elanikud, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Memento Tallinna

Ühendus jt Teemaks oli metsa peidetud sõjakuritegude ohvritena tapetud ohvitserid

tuua välja Maarjamäe memoriaalile. Sellele pöördumisele pole Justiitsministeerium

vastust andnud. 1941. aasta sõjasuvel Stalini juhtimisel korraldatud massiline terror

Eestis ja põletatud maa taktika kasutamine on ammendavalt dokumenteeritud

õigusteadlase Herbert Lindmäe kümne maakonna raamatutes pealkirjaga „Suvesõda

1941“. Riikliku ORURK-i komisjoni aseesimehena ja Riigikohtu liikmena on

Herbert Lindmäe vaieldamatu autoriteet nii sõjakuritegude kui rahvusvahelise

õiguse küsimustes. Justiitsministeeriumi valitsuskomisjoni puudulik tegevus

kommunistliku režiimi sõjakuritegude hindamisel paneb kahtluse alla komisjoni

kompetentsuse. Meie ühenduste uurimistööde tulemusena on trükis avaldatud 21

musta nimekirjaraamatut u 240 000 ohvri saatusega. Teiselt poolt on Riigikogu

repressiivpoliitika uurimise komisjoni liikmed avaldanud 43 uurimust 50 aastat

kestnud nõukogude okupatsiooni kuritegudest. Sellises koostöös osalemisega me

võime ennast nimetada ekspertideks antud valdkonnas. Meie poolt nimetatud

soovitused valitsuskomisjonile on tegelikult eksperthinnangud toimunule.

Tallinna Halduskohtu kahe kohtuotsuse puhul tuleks taotleda, et Justiitsministeerium

peaks kontrollima, kui pädevad on SKA spetsialistid, kes ei mõista Siberis sündinud

laste seaduslikke õigusi. Näitena nimetame veel kord kaks aastat Lanna Vassila

õigusi eiranud ametnikele kohtuotsuses antud hinnanguid: teadaolevate faktide

eitamine, oletustele rajatud otsused, Tallinna Memento selgituste eiramine. Nüüd

soovime saada valitsuskomisjonilt kirjalikult vormistatud vastuseid seni vastamata

jäänud küsimustele:

1. Millal jõuavad Maarjamäe Memoriaalile sõjakuritegude ohvritena eesti lapsed

ja lendurid-ohvitserid ?

2. Millal Maarjamäe Memoriaali statuut saab vastavaks rahvusvahelisele

õigusele, selliseks, nagu memoriaali algatajad eesti kommunismi ohvrid olid

ise kavandanud ?

3. Kas alates 19.12.2021 Sotsiaalkindlustusameti (SKA tehtud ebaseaduslikke

otsuseid Lanna Vassila kohta saab hinnata kui tema õigust saada

kompensatsiooni materiaalse kahju eest ?

Meie hinnangul on Justiitsministeeriumi valitsuskomisjoni pädevuses tühistada

Kaitseministeeriumi otsus .

SA ERAF nõukogu liikmed:

1. Tiit Põder, Eesti Vabadusvõitlejate Liit

2. Arnold Aljaste, Eesti Memento Liit

3. Harri Tromp, Eesti Endiste Poliitvangide Liit

4. Peep Varju, juhatuse liige,

Memento Tallinna Ühendus

25. aprillil 2024

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

SA Eesti Represseeritute Abistamise Fondi nõukogu [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud härra Varju Pöördusite poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste asjatundjate komisjoni poole mitmete küsimustega. Represseeritute tervisetoetusega seonduvalt vastasime Teile e-kirjaga k.a 21. märtsil. Kuna tegemist on Kaitseministeeriumit puudutava küsimusega, siis edastame käesoleva selgitustaotluse koopia neile ning palume Kaitseministeeriumil veelkord tervisetoetuse maksmise lõpetamisega seonduvaid asjaolusid Teile võimalusel selgitada. Sotsiaalkindlustusameti otsuste üle, mis puudutavad represseeritud isiku staatust, ei teosta Justiitsministeerium ega asjatundjate komisjon järelevalvet, samuti ei ole Justiitsministeerium menetlusosaline nendes kohtuvaidlustes, mis tõusetuvad Sotsiaalkindlustusameti otsuse pinnalt. Teie selgitustaotluse nendes küsimustes edastame ka Sotsiaalministeeriumile ning palume niipalju, kui konkreetseid asjaolusid ja isikuandmeid avaldamata on võimalik, Teile selgitada represseeritud isiku staatuse taotluste menetlemisega seonduvat. Eesti Kommunismiohvrite Memoriaali statuut, mis määrab kindlaks memoriaalis andmete avaldamise põhimõtted, kinnitati justiitsministri 22. jaanuari 2021. aasta käskkirjaga nr 6. Statuudi muutmine eeldab kõigi asjaosaliste ühist pikemat arutelu ning vastastikust mõistmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisa: SA ERAF 26. aprill 2024 selgtustaotlus Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium

Teie 26.04.2024

Meie 30.05.2024 nr 2-6/24-3839-2

Mariko Jõeorg-Jurtšenko 53955340 [email protected]