Kiri

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

► ILC.111/Konventsioon nr 191

► Vastuvõetud tekstid

Rahvusvaheline Töökonverents – 111. istungjärk, Genf, 2023

Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui

aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid

standardite muudatusi käsitlev

konventsioon (12. juuni 2023)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma

111. istungjärgule 5. juunil 2023,

meenutades 2022. aasta juunis toimunud 110. istungjärgul vastu võetud resolutsiooni ohutu ja

tervisliku töökeskkonna lisamise kohta ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku,

olles otsustanud võtta vastu teatavad ettepanekud seoses lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu

tegevuse viivitamatu keelustamise 1999. aasta konventsiooni (nr 182), emaduse kaitse 2000. aasta

konventsiooni (nr 183), meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud), tööohutuse ja töötervishoiu

edendamise raamistiku 2006. aasta konventsiooni (nr 187), kalandustöö 2007. aasta konventsiooni

(nr 188), koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189), vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise

2019. aasta konventsiooni (nr 190) ja sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni 2014. aasta protokolli

muutmisega, et teha neis teatavad muudatused, mis tulenevad ohutu ja tervisliku töökeskkonna ILO

tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku lisamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmisest,

arvestades, et need ettepanekud peavad olema rahvusvahelise konventsiooni vormis,

võtab 12. juunil 2023 vastu järgmise konventsiooni, mida võib nimetada ohutu ja tervisliku

töökeskkonna (tulenevate muudatuste) 2023. aasta konventsiooniks:

Artikkel 1

1. Sõnad „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsioon ja selle järelmeetmed“

või mis tahes variandid, mis sisalduvad lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu

keelustamise 1999. aasta konventsiooni (nr 182), emaduse kaitse 2000. aasta konventsiooni (nr 183),

meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud), tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku

2006. aasta konventsiooni (nr 187), kalandustöö 2007. aasta konventsiooni (nr 188), koduabiliste

2011. aasta konventsiooni (nr 189) ja sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni 2014. aasta protokolli

preambulis, asendatakse sõnadega „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta

► ILC.111/Konventsioon nr 191 2

deklaratsioon, mida on muudetud 2022. aastal“.

2. Sõnad „tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioon (nr 155)“ ja „tööohutuse ja töötervishoiu

edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioon (nr 187)“ lisatakse kronoloogilises järjestuses meretöö

2006. aasta konventsiooni (muudetud) preambuli kolmandasse lõiku, kalandustöö 2007. aasta

konventsiooni (nr 188) preambuli viiendasse lõiku ning sunniviisilise töö 1930. aasta konventsiooni

2014. aasta protokolli preambuli kaheteistkümnendasse lõiku.

3. Sõnad „ohutu ja tervislik töökeskkond“ lisatakse meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud)

III artiklisse uue punktina e; koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189) artikli 3 lõikesse 2 uue

punktina e; ning vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise 2019. aasta konventsiooni (nr 190) artiklisse 5

pärast sõnu „tööhõive ja elukutse“.

4. Sõnad „ILO deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta“ või mis tahes variandid,

mis sisalduvad koduabiliste 2011. aasta konventsiooni (nr 189) ja sunniviisilise töö 1930. aasta

konventsiooni 2014. aasta protokolli preambulis, asendatakse sõnadega „ILO 2008. aasta deklaratsioon

sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta, mida on muudetud 2022. aastal“.

Artikkel 2

1. Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, kes pärast käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva

edastab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile mõne artiklis 1 osutatud konventsiooni või protokolli

ametliku ratifitseerimiskirja, loetakse käesoleva konventsiooniga muudetud asjaomase konventsiooni või

protokolli ratifitseerinud isikuks.

2. Käesoleva konventsiooni ratifitseerimisel tunnistab iga liige, et tema suhtes on jätkuvalt siduv artiklis 1

osutatud mis tahes konventsioon või protokoll, mille ta on varem ratifitseerinud ja mida on käesoleva

konventsiooniga muudetud.

Artikkel 3

Käesoleva konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad edastatakse Rahvusvahelise Tööbüroo

peadirektorile registreerimiseks.

Artikkel 4

1. Lähtudes käesoleva artikli lõikest 3, jõustub käesolev konventsioon kuupäeval, mil Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni kahe liikme ratifitseerimiskirjad on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures

registreeritud.

2. Seejärel jõustub käesolev konventsioon iga liikme suhtes tema ratifitseerimiskirja registreerimise

kuupäeval.

3. Käesolev konventsioon jõustub meretöö 2006. aasta konventsiooni (muudetud) suhtes vastavalt selle

XIV artiklile.

Artikkel 5

Käesoleva konventsiooni jõustumisest alates on artiklis 1 osutatud konventsioonid või protokoll

nende muutmata kujul edasiseks ratifitseerimiseks suletud.

► ILC.111/Konventsioon nr 191 3

Artikkel 6

1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teavitab kõiki Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmeid kõikide

ratifitseerimiskirjade ja deklaratsioonide registreerimisest, mille organisatsiooni liikmed on edastanud.

2. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor saadab, kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta

artikliga 102, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks täielikud andmed

kõigi, kooskõlas eelnevate artiklite sätetega registreeritud ratifitseerimiskirjade ja deklaratsioonide kohta.

Artikkel 7

1. Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, millega muudetakse käesolevat konventsiooni, siis juhul,

kui uues konventsioonis ei ole sätestatud teisiti:

(a) toob uue, muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt ipso jure kaasa käesoleva

konventsiooni kohese denonsseerimise, juhul kui uus muudetud konventsioon on jõustunud;

(b) on alates uue, muudetud konventsiooni jõustumise kuupäevast käesolev konventsioon

liikmesriikidele ratifitseerimiseks suletud.

2. Käesolev konventsioon jääb igal juhul oma praeguses vormis ja praeguse sisuga kehtima nende liikmete

suhtes, kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni.

Artikkel 8

Konventsiooni hispaania-, inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdselt autentsed.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikogu

[email protected]

Meie 30.05.2024 nr 11-2/1513-1

ILO 2023.a peakonverentsil vastuvõetud

tööstandardite edastamine

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja artikli 19 lõike 6 alusel edastame Teile ILO

peakonverentsi 111. istungjärgul 2023. aasta juunis vastu võetud järgmiste tööstandardite tekstid

a) Kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlev soovitus nr 208

b) Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid

standardite muudatusi käsitlev konventsioon nr 191

c) Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid

standardite muudatusi käsitlev soovitus nr 207

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulla Saar

tööala asekantsler

Lisad: 1. Soovituse nr 208 tekst

2. Konventsiooni nr 191 tekst

3. Soovituse nr 207 tekst

Lisaadressaadid: Riigikantselei

Liis Tõnismaa

[email protected]

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

► ILC.111/Soovitus nr 207

► Vastuvõetud tekstid

Rahvusvaheline Töökonverents – 111. istungjärk, Genf, 2023

Ohutu ja tervisliku töökeskkonna kui

aluspõhimõtte tunnustamisest tulenevaid

standardite muudatusi käsitlev soovitus (12. juuni 2023)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma

111. istungjärgule 5. juunil 2023,

meenutades 2022. aasta juunis toimunud 110. istungjärgul vastu võetud resolutsiooni, mis käsitleb

ohutu ja tervisliku töökeskkonna lisamist ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku,

olles otsustanud võtta vastu teatavad ettepanekud seoses ühistute edendamist käsitleva

2002. aasta soovituse (nr 193), inimressursside arendamist käsitleva 2004. aasta soovituse (nr 195),

töösuhteid käsitleva 2006. aasta soovituse (nr 198), HIVi ja AIDSi käsitleva 2010. aasta soovituse

(nr 200), sotsiaalkaitse põhialuseid käsitleva 2012. aasta soovituse (nr 202), mitteametlikult

majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitleva 2015. aasta soovituse (nr 204) ning tööhõive

ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva 2017. aasta soovituse (nr 205)

muutmisega, et teha neis teatavad muudatused, mis tulenevad ohutu ja tervisliku töökeskkonna ILO

tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste raamistikku lisamist käsitleva resolutsiooni vastuvõtmisest,

arvestades, et need ettepanekud peavad olema esitatud soovituse vormis,

võtab 12. juunil 2023 vastu järgmise soovituse, mida võib nimetada ohutu ja tervisliku

töökeskkonna (tulenevate muudatuste) 2023. aasta soovituseks:

1. Sõnad „ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsioon ja selle järelmeetmed“

või mis tahes variandid, mis sisalduvad ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta soovituse (nr 193),

inimressursside arendamist käsitleva 2004. aasta soovituse (nr 195), töösuhteid käsitleva 2006. aasta

soovituse (nr 198), mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitleva

2015. aasta soovituse (nr 204) ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel

käsitleva 2017. aasta soovituse (nr 205) preambulis ning ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta

soovituse (nr 193) punkti 8 lõike 1 alapunktis a, HIVi ja AIDSi käsitleva 2010. aasta soovituse (nr 200)

punktis 35 ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva

2017. aasta soovituse (nr 205) punkti 23 alapunktis a ja punkti 41 alapunktis c, asendatakse sõnadega

„ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsioon, mida on muudetud

► ILC.111/Soovitus nr 207 2

2022. aastal“.

2. Sõnad „tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioon (nr 155)“ ja „tööohutuse ja töötervishoiu

edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioon (nr 187)“ lisatakse kronoloogilises järjestuses

ühistute edendamist käsitleva 2002. aasta soovituse (nr 193) preambuli viiendasse lõiku.

3. Mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitlevas 2015. aasta soovituses

(nr 204):

(a) asendatakse preambuli kaheksandas lõigus sõna „kaheksa“ sõnaga „kümme“;

(b) lisatakse punkti 16 uue alapunktina e sõnad „ohutu ja tervislik töökeskkond“;

(c) jäetakse sõnad „tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioon (nr 155)“ ja „tööohutuse

ja töötervishoiu edendamise raamistiku 2006. aasta konventsioon (nr 187)“ lisas pealkirja „Muud

õigusaktid“ all olevate õigusaktide loetelust välja ning lisatakse kronoloogilises järjestuses

pealkirja „Põhikonventsioonid“ alla.

4. Sõnad „ILO 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta“ või mis

tahes variandid, mis sisalduvad sotsiaalkaitse põhialuseid käsitleva 2012. aasta soovituse (nr 202),

mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut käsitleva 2015. aasta soovituse

(nr 204) ning tööhõive ja inimväärse töö tagamist rahu ja vastupanuvõime nimel käsitleva 2017. aasta

soovituse (nr 205) preambulis, asendatakse sõnadega „ILO 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse

õigluse ja õiglase globaliseerumise kohta, mida on muudetud 2022. aastal“.

5. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor laseb ette valmistada käesoleva soovitusega muudetud,

punktides 1 ja 4 osutatud soovituste ametlikud tekstid ning edastab nende kinnitatud koopiad igale

organisatsiooni liikmele.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

► ILC.111/ Soovitus nr 208

► Vastuvõetud tekstid Rahvusvaheline Töökonverents – 111. istungjärk, Genf, 2023

Kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlev soovitus (16. juuni 2023)

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

mille Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kutsus kokku Genfis ja mis tuli kokku oma

111. istungjärgule 5. juunil 2023,

nentides, et üleilmsed töötuse ja vaeghõive määrad on jätkuvalt kõrged, ebavõrdsus püsib ning

kiired muutused töömaailmas, näiteks need, mis tulenevad kliimamuutustega seotud probleemidest,

süvendavad oskuste tööturu vajadustele mittevastavust ja oskuste nappust, mis nõuab kvaliteetse

töökohapõhise õppe arendamist, mis pakub igas vanuses inimestele pidevalt võimalusi oskuste

omandamiseks, ümberõppeks ja täiendõppeks,

nentides ka, et selline pidev oskuste omandamine, ümberõpe ja täiendõpe aitavad edendada

täielikku, produktiivset ja vabal valikul põhinevat tööhõivet ning inimväärset tööd kõigile,

rõhutades kõigi jaoks kvaliteetse hariduse ja koolituse ning kvaliteetsele elukestvale õppele

juurdepääsu tähtsust,

meenutades, et igal inimesel on õigus püüelda nii enda materiaalse heaolu kui ka vaimse arengu

poole vabaduse ja väärikuse, majandusliku kindluse ja võrdsete võimaluste tingimustes,

tunnistades, et kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamine ja arendamine võib viia inimväärse

tööni, aidata kaasa tulemuslikule ja tõhusale reageerimisele töömaailmaga seotud probleemidele ning

pakkuda elukestva õppe võimalusi produktiivsuse, vastupanuvõime, tööturustaatuste vahelise

liikumise ja tööalase konkurentsivõime suurendamiseks ning töökohapõhiste õppijate, tööandjate ja

tööturu praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks,

tunnistades, et kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamine, arendamine ja pakkumine võib

toetada ka ettevõtlust, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, tööalast konkurentsivõimet,

üleminekut ametlikule majandusele, inimväärsete töökohtade loomist ning ettevõtete kasvu ja

kestlikkust,

arvestades, et kvaliteetse töökohapõhise õppe tõhus raamistik nõuab, et töökohapõhine õpe oleks

hästi reguleeritud, kestlik, piisavalt rahastatud, kaasav ning vaba diskrimineerimisest, vägivallast,

ahistamisest ja ärakasutamisest, edendaks soolist võrdõiguslikkust ja mitmekesisust, tagaks piisava

tasu või muu rahalise hüvitise ja sotsiaalkaitse, aitaks omandada tunnustatud kvalifikatsiooni ja

parandaks tööhõivetulemusi,

► ILC.111/Soovitus nr 208 2

rõhutades, et töökohapõhist õpet tuleks edendada ja reguleerida, sealhulgas sotsiaaldialoogi

kaudu, et tagada selle kvaliteet, pakkuda töökohapõhistele õppijatele ja ettevõtetele hüvesid ja kaitset

ning suurendada töökohapõhise õppe atraktiivsust potentsiaalsete töökohapõhiste õppijate ja

tööandjate, sealhulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks,

meenutades inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti

ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti sätteid,

rõhutades ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste 1998. aasta deklaratsiooni (muudetud

2022. aastal), ILO sotsiaalse õigluse ja õiglase globaliseerumise 2008. aasta deklaratsiooni (muudetud

2022. aastal), hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kolmepoolse deklaratsiooni

(muudetud 2022. aastal), kestlike ettevõtete edendamist käsitlevate 2007. aasta järelduste ning töö

tulevikku käsitleva ILO sajanda aastapäeva deklaratsiooni (2019) olulisust kvaliteetse töökohapõhise

õppe edendamise ja kõigi töökohapõhiste õppijate tõhusa kaitse jaoks, pidades eelkõige silmas

põhjalikke muutusi töömaailmas,

meenutades muude oluliste ILO õigusaktide sätteid, eelkõige tööhõivepoliitikat käsitlevat

1964. aasta konventsiooni (nr 122) ja soovitust (nr 122), inimressursside arendamist käsitlevat

1975. aasta konventsiooni (nr 142), tööhõivepoliitika (lisasätete) 1984. aasta soovitust (nr 169),

eratööhõivebüroode 1997. aasta konventsiooni (nr 181), inimressursside arendamist käsitlevat

2004. aasta soovitust (nr 195) ja mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele üleminekut

käsitlevat 2015. aasta soovitust (nr 204),

olles otsustanud võtta vastu teatavad kvaliteetset töökohapõhist õpet käsitlevad ettepanekud, mis

on istungjärgu neljas päevakorrapunkt, ning olles otsustanud, et need ettepanekud esitatakse

soovituse vormis,

võtab 16. juunil 2023 vastu järgmise soovituse, mida võib nimetada kvaliteetset töökohapõhist õpet

käsitlevaks 2023. aasta soovituseks:

I. Mõisted, kohaldamisala ja rakendusvahendid

1. Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) mõistet „töökohapõhine õpe“ tuleks mõista kui hariduse ja koolituse vormi, mida reguleeritakse

töökohapõhise õppe lepinguga, mis võimaldab töökohapõhisel õppijal omandada kutsealal

töötamiseks vajalikud pädevused struktureeritud ja tasustatud või muul viisil rahaliselt hüvitatud

koolituse kaudu, mis hõlmab nii töökohapõhist kui ka väljaspool töökohta toimuvat õpet ning

mille tulemusel omandatakse tunnustatud kvalifikatsioon;

(b) mõistet „vahendaja“ tuleks mõista kui üksust, mis ei ole vastuvõttev ettevõte ega haridus- ja

koolitusasutus ning mis koordineerib töökohapõhise õppe pakkumist või toetab või abistab

töökohapõhise õppe pakkumisel;

(c) mõistet „töökohapõhise õppe eelne programm“ tuleks mõista kui programmi, mille eesmärk on

aidata potentsiaalsetel töökohapõhistel õppijatel arendada oma pädevusi, et parandada nende

valmisolekut töökohas või täita ametlikke töökohapõhise õppe alustamise nõudeid;

(d) mõistet „varasemate õpingute arvestamine“ tuleks mõista kui kvalifitseeritud töötajate poolt läbi

viidavat protsessi, mille käigus tehakse kindlaks, dokumenteeritakse, hinnatakse ja

tõendatakse isiku formaalse, mitteformaalse või informaalse õppimise käigus omandatud

pädevusi, tuginedes kehtestatud kvalifikatsioonistandarditele.

► ILC.111/Soovitus nr 208 3

2. Käesolevat soovitust kohaldatakse töökohapõhise õppe suhtes kõigis ettevõtetes ja

majandussektorites.

3. Liikmed võivad käesoleva soovituse sätteid jõustada siseriiklike õigusnormide, kollektiivlepingute,

poliitikate ja programmide või muude siseriiklike õigusaktide ja tavadega kooskõlas olevate

meetmetega.

4. Liikmed peaksid käesoleva soovituse sätteid rakendama tööandjate ja töötajate

esindusorganisatsioonidega konsulteerides.

II. Kvaliteetse töökohapõhise õppe õigusraamistik

5. Liikmed peaksid lisama kvaliteetse töökohapõhise õppe oma haridus-, kutseõppe-, elukestva õppe ja

tööhõivepoliitikasse ning seda edendama.

6. Liikmed peaksid kehtestama kvaliteetse töökohapõhise õppe õigusraamistiku ning

kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid, et hõlbustada töökohapõhise õppe käigus omandatud

pädevuste tunnustamist. Kvaliteetse töökohapõhise õppe raamistike, süsteemide, poliitika ja

programmide kavandamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse tuleks kaasata tööandjate ja

töötajate esindusorganisatsioonid.

7. Liikmed peaksid looma või määrama ühe või mitu töökohapõhise õppe reguleerimise eest vastutavat

avaliku sektori asutust, milles peaksid olema esindatud tööandjate ja töötajate

esindusorganisatsioonid.

8. Liikmed peaksid tagama, et pädevatel asutustel on selgelt määratletud kohustused, nad on piisavalt

rahastatud ja töötavad tihedas koostöös teiste asutuste või institutsioonidega, kes vastutavad hariduse

ja koolituse reguleerimise või pakkumise, tööinspektsiooni toimingute, sotsiaalkaitse, tööohutuse ja

töötervishoiu ning avaliku ja erasektori tööturuteenuste eest.

9. Liikmed peaksid võtma kasutusele protsessi, milles osalevad tööandjate ja töötajate

esindusorganisatsioonid, et teha kindlaks, kas kutseala sobib kvaliteetseks töökohapõhiseks õppeks,

võttes arvesse järgmist:

(a) sellel kutsealal töötamiseks vajalikud pädevused;

(b) töökohapõhise õppe asjakohasus selliste pädevuste omandamise vahendina;

(c) selliste pädevuse omandamiseks vajaliku töökohapõhise õppe kestus;

(d) praegune ja tulevane nõudlus oskuste järele ja tööhõivepotentsiaal sellel kutsealal;

(e) tööandjate ja töötajate organisatsioonide kutse-, koolitus- ja tööturualased eksperditeadmised;

(f) mitmesugused uued kutsealad ning arenevad tootmisprotsessid ja -teenused.

► ILC.111/Soovitus nr 208 4

10. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides kehtestama

vastavalt vajadusele kvaliteetse töökohapõhise õppe kutse- või üldstandardid, võttes meetmeid,

millega nähakse muu hulgas ette:

(a) töölevõtmise vanuse alampiir vastavalt töölevõetava isiku vanuse alammäära 1973. aasta

konventsioonile (nr 138) ning lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu

keelustamise 1999. aasta konventsioonile (nr 182);

(b) tööohutuse ja töötervishoiu vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu 1981. aasta konventsioonile

(nr 155) ning tööohutuse ja töötervishoiu konventsiooni edendamise raamistiku 2006. aasta

konventsioonile (nr 187);

(c) kõik töölevõtmiseks vajalikud haridusalased kvalifikatsioonid, haridustasemed või varasemad

õpingud;

(d) töökohapõhiste õppijate, tööandjate, haridus- ja koolitusasutuste ning vahendajate kohustused;

(e) töökohapõhiste õppijate järelevalve kvalifitseeritud töötajate poolt ja sellise järelevalve laad;

(f) sobiv tasakaal töökohapõhiste õppijate ja töötajate vahel töökohal, et tagada edukad

töökohapõhise õppe programmid ja piisav järelevalve, võttes samal ajal arvesse vajadust vältida

töötajate asendamist ja edendada töökohapõhist õpet mikro-, väikestes ja keskmise suurusega

ettevõtetes;

(g) töökohapõhise õppe eeldatav minimaalne ja maksimaalne kestus;

(h) ulatus, mil määral võib töökohapõhise õppe eeldatavat kestust lühendada varasemate õpingute

või töökohapõhise õppe ajal tehtud edusammude alusel;

(i) õpiväljundid ja õppekavad, mis põhinevad asjakohastel kutsealastel pädevustel, töökohapõhiste

õppijate haridus- ja koolitusvajadustel ning tööturu vajadustel;

(j) sobiv tasakaal väljaspool töökohta toimuva ja töökohapõhise õppe vahel;

(k) juurdepääs kutsenõustamisele ja karjäärinõustamisele ning vajaduse korral muudele

tugiteenustele enne töökohapõhist õpet, selle ajal ja pärast seda;

(l) õpetajatelt, instruktoritelt, töökohasisestelt koolitajatelt ja muudelt töökohapõhises õppes

osalevatelt ekspertidelt nõutav kvalifikatsioon ja kogemused;

(m) sobiv tasakaal töökohapõhiste õppijate ja õpetajate vahel, võttes arvesse vajadust tagada

kvaliteetne haridus ja koolitus;

(n) omandatud pädevuste hindamise ja tõendamise kord;

(o) töökohapõhise õppe edukal läbimisel omandatav kvalifikatsioon.

11. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et tagada õiglane ja läbipaistev protsess, mille abil saab

töökohapõhise õppija nõusolekul korraldada töökohapõhist õpet rohkem kui ühes ettevõttes, kui seda

peetakse töökohapõhise õppe lõpuleviimiseks vajalikuks.

12. Liikmed peaksid ette nägema tingimused, mille alusel:

(a) ettevõtted võivad pakkuda töökohapõhist õpet;

(b) haridus- ja koolitusasutused võivad pakkuda väljaspool töökohta toimuvat ja töökohapõhist õpet;

(c) vahendajad võivad koordineerida töökohapõhise õppe pakkumist ning toetada ja abistada

töökohapõhise õppe pakkumisel.

13. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et pidevalt:

► ILC.111/Soovitus nr 208 5

(a) arendada ja tugevdada valitsusasutuste, tööandjate ja töötajate organisatsioonide ning haridus-

ja koolitusasutuste suutlikkust;

(b) tugevdada vastuvõtvate ettevõtete koolitussuutlikkust;

(c) suurendada õpetajate, instruktorite, töökohasiseste koolitajate ja muude töökohapõhises õppes

osalevate ekspertide pädevust.

14. Liikmed peaksid võtma meetmeid tagamaks, et pädevad asutused jälgivad ja hindavad korrapäraselt

töökohapõhise õppe süsteeme ja programme. Järelevalve ja hindamise tulemusi tuleks kasutada

süsteemide ja programmide vastavaks kohandamiseks ja parandamiseks.

III. Töökohapõhiste õppijate kaitse

15. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et austada, edendada ja rakendada tööalaseid aluspõhimõtteid ja -

õigusi seoses töökohapõhise õppega.

16. Liikmed peaksid võtma meetmeid tagamaks, et töökohapõhised õppijad:

(a) saavad piisavat tasu või muud rahalist hüvitist, mida võib suurendada töökohapõhise õppe eri

etappides, et kajastada kutseoskuste järkjärgulist omandamist;

(b) ei ole kohustatud töötama tundidel, mis ületavad siseriiklikes õigusaktides ja kollektiivlepingutes

sätestatud piiranguid;

(c) omavad õigust puhkusele, saades piisavat tasu või muud rahalist hüvitist;

(d) omavad õigust töölt puududa haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, saades piisavat tasu või muud

rahalist hüvitist;

(e) omavad õigust tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkusele või isapuhkusele ja vanemapuhkusele;

(f) omavad juurdepääsu sotsiaalkindlustusele ning emaduse kaitsele;

(g) võivad kasutada ühinemisvabadust ning neile on tagatud kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhus

tunnustamine;

(h) saavad kaitset ja koolitust tööohutuse ja -tervishoiu ning diskrimineerimise, vägivalla ja

ahistamise valdkonnas;

(i) omavad õigust saada hüvitist tööga seotud vigastuste ja haiguste korral;

(j) omavad juurdepääsu tõhusale kaebuste ja vaidluste lahendamise mehhanismile;

(k) omavad õigust isikuandmete kaitsele.

IV. Töökohapõhise õppe leping

17. Liikmed peaksid tagama, et töökohapõhist õpet reguleerib kirjalik leping, mis on sõlmitud

töökohapõhise õppija ja vastuvõtva ettevõtte või avalik-õigusliku asutuse vahel, ning mille võib juhul,

kui see on siseriiklike õigusnormidega lubatud, allkirjastada ka kolmas isik, näiteks haridus- või

koolitusasutus või vahendaja.

18. Liikmed peaksid tagama, et töökohapõhise õppe leping:

(a) määratleb selgelt lepingupoolte vastavad rollid, õigused ja kohustused;

(b) täpsustab, kus töökohapõhine õpe toimub;

(c) ei sisalda ühtegi sätet, mis piiraks töökohapõhise õppija võimalusi liikuda tööturul pärast

töökohapõhist õpet;

► ILC.111/Soovitus nr 208 6

(d) sisaldab sätteid, mis käsitlevad töökohapõhise õppe kestust, tasu või muud rahalist hüvitist ja

selle maksmise sagedust, tööaega, puhkeaega, vaheaegu, pühasid ja puhkust, tööohutust ja -

tervishoidu, sotsiaalkindlustust, vaidluste lahendamise mehhanisme ja töökohapõhise õppe

lepingu lõpetamist;

(e) määrab kindlaks pädevused, tunnistused või kvalifikatsioonid, mis tuleb omandada, ning mis

tahes täiendava haridusalase toe, mida tuleb pakkuda;

(f) registreeritakse pädeva asutuse kehtestatud tingimustel;

(g) allkirjastatakse töökohapõhise õppe alguses;

(h) juhul kui töökohapõhine õppija on alaealine, allkirjastatakse töökohapõhise õppija nimel vanema,

eestkostja või seadusliku esindaja poolt või vanema, eestkostja või seadusliku esindaja

nõusolekul töökohapõhise õppija poolt, nagu on nõutud siseriiklikes õigusnormides.

19. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides välja töötama

töökohapõhise õppe näidislepingu, et hõlbustada järjepidevust, ühtsust ja nõuete täitmist.

V. Võrdsus ja mitmekesisus kvaliteetses töökohapõhises õppes

20. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et edendada võrdsust, mitmekesisust ja sotsiaalset kaasatust

töökohapõhises õppes, võttes eelkõige arvesse ühte või mitmesse haavatavasse rühma või

haavatavas olukorras olevasse rühma kuuluvate isikute olukorda ja vajadusi.

21. Liikmed peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja tasakaalu

töökohapõhise õppe kõigis aspektides, sealhulgas seoses juurdepääsuga töökohapõhisele õppele.

22. Liikmed peaksid võtma tõhusaid meetmeid töökohapõhiste õppijate suhtes esineva diskrimineerimise,

vägivalla, ahistamise ja ärakasutamise ennetamiseks ja kõrvaldamiseks ning tagama juurdepääsu

asjakohastele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele.

23. Liikmed peaksid aktiivselt edendama töökohapõhist õpet täiskasvanutele ja kogenud isikutele, kes

soovivad vahetada valdkonda või kutseala, täiendada oma oskusi või suurendada oma tööalast

konkurentsivõimet, et edendada täielikku, produktiivset ja vabal valikul põhinevat tööhõivet.

24. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et edendada juurdepääsu kvaliteetsele töökohapõhisele õppele, et

hõlbustada edukat üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele ja ebakindlalt töölt

turvalisele, inimväärsele tööle, mis tagab juurdepääsu sotsiaalkindlustusele ja töökaitsele.

VI. Kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamine

25. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides võtma meetmeid

kvaliteetse töökohapõhise õppe edendamiseks soodsa keskkonna loomiseks, sealhulgas:

(a) töötades välja ja rakendades strateegiaid, seades riiklikke eesmärke ja eraldades piisavaid

vahendeid kvaliteetseks töökohapõhiseks õppeks;

(b) lõimides kvaliteetse töökohapõhise õppe riiklikesse arengustrateegiatesse ning haridus-,

kutseõppe, elukestva õppe ja tööhõivepoliitikasse;

(c) luues valdkondlike või kutsealaste oskustega tegelevad asutused, et hõlbustada kvaliteetse

töökohapõhise õppe rakendamist;

► ILC.111/Soovitus nr 208 7

(d) töötades välja ja säilitades tugevad mehhanismid, nagu tööturu infosüsteemid ning korrapärased

konsultatsioonid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega, et hinnata praegust ja

tulevast nõudlust oskuste järele, eesmärgiga kavandada või kohandada vastavalt töökohapõhise

õppe programme;

(e) rakendades tõhusaid ja jätkusuutlikke rahastamismudeleid;

(f) pakkudes stiimuleid ja tugiteenuseid;

(g) töötades välja tugevad järelevalvemehhanismid, sealhulgas pädeva asutuse poolt andmete

kogumine töökohapõhises õppes püsimise, töökohapõhise õppe lõpetamata jätmise ja

töökohapõhises õppes edu saavutamise määrade kohta, et hinnata rahastamismudelite ja

stiimulikavade tõhusust kvaliteetse töökohapõhise õppe loomisel;

(h) hõlbustades tõhusaid avaliku ja erasektori partnerlusi, et toetada kvaliteetset töökohapõhist õpet

riiklikus õigusraamistikus;

(i) toetades vajaduse korral vahendajaid, kes koordineerivad töökohapõhise õppe pakkumist või

toetavad või abistavad töökohapõhise õppe pakkumisel;

(j) suurendades korrapäraste ajavahemike järel teadlikkust ja korraldades reklaamikampaaniaid, et

parandada kvaliteetse töökohapõhise õppe mainet ja atraktiivsust, rõhutades töökohapõhise

õppe eeliseid töötajatele, noortele, peredele, õpetajatele, karjäärinõustajatele, tööandjate ja

töötajate organisatsioonidele ning tööandjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele;

(k) suurendades teadlikkust töökohapõhiste õppijate õigustest, toetustest ja kaitsest;

(l) luues vajaduspõhiseid töökohapõhise õppe eelseid programme, milles keskendutakse ühte või

mitmesse haavatavasse rühma või haavatavas olukorras olevasse rühma kuuluvate isikute

töökohapõhises õppes osalemise, seal püsimise ja edu saavutamise määrade tõstmisele;

(m) hõlbustades töökohapõhiste õppijate juurdepääsu täiendavale kutseõppele ja muudele

haridusvõimalustele;

(n) pakkudes paindlikke õppimisvõimalusi ja karjäärinõustamist, et toetada liikuvust, elukestvat õpet

ning oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavust;

(o) arendades, toetades ja julgustades mentorluse kaasamist töökohapõhise õppe

programmidesse;

(p) kasutades uusi tehnoloogiaid ja uuenduslikke meetodeid töökohapõhise õppe tõhususe ja

kvaliteedi parandamiseks;

(q) edendades töökohapõhist õpet rohelise majanduse ja õiglase üleminekuga seotud

valdkondades, et levitada teadmisi ja arendada oskusi, mis on suunatud töö tulevikule.

26. Liikmed peaksid edendama elukestva õppe, oskuste omandamise, ümberõppe ja täiendõppe kultuuri,

sealhulgas seoses põhioskustega.

27. Liikmed peaksid tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonidega konsulteerides võtma meetmeid,

et hõlbustada üleminekut mitteametlikult majanduselt ametlikule majandusele, et:

(a) tugevdada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega majandusüksuste suutlikkust, hõlbustades

juurdepääsu ettevõtluse arendamise ja finantsteenustele, parandades tööohutust ja

töötervishoidu ning edendades õpetamis- ja koolitusmeetodeid ning käsitööliste tehnilist ja

ettevõtluspädevust;

► ILC.111/Soovitus nr 208 8

(b) tagada, et töökohapõhistel õppijatel on juurdepääs väljaspool töökohta toimuvale õppele ning

nad võivad täiendada oma töökohapõhist õpet teistes ettevõtetes või vajaduse korral

vahendajate kaudu;

(c) tugevdada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega majandusüksuste ühenduste suutlikkust,

sealhulgas rahalise toetuse kaudu, et parandada töökohapõhise õppe kvaliteeti;

(d) võtta kasutusele protsess, et arvestada asjakohaseid varasemaid õpinguid, sealhulgas juhul, kui

need on omandatud mitteametlikus majanduses, ning soodustada üleminekukursuste

korraldamist.

VII. Rahvusvaheline, piirkondlik ja riiklik koostöö kvaliteetse

töökohapõhise õppe valdkonnas

28. Liikmed peaksid võtma meetmeid, et:

(a) tõhustada rahvusvahelist, piirkondlikku ja riiklikku koostööd ning vahetada teavet heade tavade

kohta kvaliteetse töökohapõhise õppe kõigis aspektides;

(b) teha koostööd, et pakkuda töökohapõhistele õppijatele laiendatud õppimisvõimalusi ja arvestada

töökohapõhise õppe programmide või varasemate õpingute käigus omandatud pädevusi;

(c) luua tõhusaid partnerlusi kvaliteetsete töökohapõhise õppe programmide edendamiseks,

sealhulgas kolmepoolsete riiklike, valdkondlike või kutseoskustega tegelevate asutuste,

ülemaailmsete ja piirkondlike liitude ning töökohapõhise õppe võrgustike kaudu;

(d) edendada töökohapõhise õppe kvalifikatsioonide tunnustamist riiklikul, piirkondlikul ja

rahvusvahelisel tasandil.