Vastus

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Pr Heidy Purga

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie 02.05.2024 nr 1-12/550-1

Meie 29.05.2024 nr 2-2/24/0032/0677

Arvamuse avaldamine Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele

Austatud proua kultuuriminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK).

Toetame üldjoontes VTK-s toodud ettepanekute eesmärke, kuid leiame, et eelnõu ettevalmistamise

etapis vajavad väljapakutud lahendused veel täiendavat analüüsi. Põhjalikumalt tuleks analüüsida

uue avaliku meediateenuse mõju hindamise praktilist teostatavust, sellega kaasnevaid kulusid ja

hindajale seatavate lisaülesannete teostamiseks vajaliku ressursi ulatust. Samuti tuleks veelkord

analüüsida selles protsessis osalevate ja kaasatud asutuste võimalikku tööjaotust ning täpsustades

nende rolle.

Avalike teenuste mõju hindaja

VTK-s on toodud kaks võimalikku lahendust uute avalike teenuste mõju hindamiseks: hindajaks

on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu (variant 1) või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet (TTJA) (variant 2). Kultuuriministeeriumi ei ole hindajana kaalutud, sest VTK kohaselt ei

saa valitsusasutusele anda pädevust otsustada, milliseid meediateenuseid võib avalik-õiguslik

meedia pakkuda. Ometigi nähtub Euroopa Majanduspiirkonnas kasutusel olevaid avaliku väärtuse

testi mudeleid vaadates, et lõpliku otsuse langetamine valitsustasandil (valitsus, ministeerium) on

kõige laialtlevinum mudel1. Seetõttu tasuks siiski põhjalikumalt analüüsida nende riikide

praktikat, kus uute avalike teenuste mõju hindamise otsused langetatakse valitsustasandil.

ERR-i nõukogu kui avalike teenuste mõju hindamise läbiviija ja otsustaja puhul leitakse VTK-s,

et tagatud ei ole piisav erapooletus ja sõltumatus avalik-õiguslikust meediateenuse osutajast, kes

uue avaliku teenusega turule tulla soovib. Samas omab ERR-i nõukogu kõige paremat ülevaadet

ERR-i teenustest ja organisatsioonile seatud ülesannetest.

ERR-i nõukogu kui avaliku väärtuse testi läbiviija puhul oleks võimalik protsessi läbipaistvust ja

erapooletust suurendada luues ERR-i nõukogule kohustuse igal üksikul juhul, kui ilmneb vajadus

1 Gransow, C. A question of value or further restriction? Public value as a core concept, p 117. https://norden.diva-

portal.org/smash/get/diva2:1535632/FULLTEXT01.pdf

2 (4)

avaliku väärtuse testi läbi viia, moodustada ad hoc ekspertkomisjon meedia- ja

konkurentsivaldkonna asjatundjatest. Seejuures on võimalik õigusakti tasandil määrata

kaasatavate ekspertide pädevuse, organisatsioonilise kuuluvuse jmt nõuded (sh kaasata nt

konkurentsiametit, TTJA-d, ülikoolide eksperte). Samuti on võimalik protsessi läbipaistvust

suurendada avaliku konsultatsiooni korraldamisega.

Ühtlasi tasub välja tuua, et 2020. aasta seisuga oli läbi viidud 91 avaliku väärtuse testi, millest vaid

viiel juhul leiti, et uue teenusega turule tulek ei teeni avalikke huvisid piisavalt, et õigustada

konkurentsiõiguslikku riivet2. Seega lõppevad avaliku väärtuse testid vaid 5,5% juhtudel

järeldusega, et uue avaliku teenuse turule toomine pole põhjendatud.

Lisaks väärib märkimist, et lõppastmes allub avalike teenuste mõju hindamise tulemusena tehtud

otsus kohtulikule kontrollile ning puudutatud isikutel on võimalik oma õiguste kaitse tagada muu

hulgas kohtumenetluse käigus.

Seega teeme ettepaneku eelnõu ettevalmistamise etapis veelkord põhjalikult kaaluda erinevaid

variante avalike teenuste mõju hindaja rolli.

Avalike teenuste mõju hindamise mudel VTK-st nähtub, et detailsemate avalike teenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika

kehtestamist kaalutakse Vabariigi Valitsuse määruse või valdkonna eest vastutava ministri määruse

tasandil.

Rõhutame, et oluline on koos Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamisega töötada koheselt välja ka avalike teenuste mõju hindamise mudel. Vastupidisel

juhul ei ole võimalik eelnõus asjakohaselt hinnata muudatustega kaasnevat mõju.

Seejuures tuleks analüüsida ka seda, kellel ja millistel juhtudel tekib õigus nõuda avaliku väärtuse

testi läbiviimist, samuti millistel juhtudel saab avalike teenuste mõju hindaja algatada hindamise

ilma ERR-i taotluseta.

Mudeli koostamisel tuleks määratleda ka tähtajad (sh avaliku konsultatsiooni läbiviimise), mille

jooksul avaliku väärtuse test tuleb läbi viia ja otsus teenuse turule tuleku kohta langetada. See

tagab ERR-le kui tulevasele teenuse osutajale ja tulevasele hindajale selguse tegevuste

planeerimisel. Eelnõus vajab kindlasti täpsustamist ka see, millisel juhul on tegemist uue avaliku

teenusega, millele avaliku väärtuse testi läbiviimise nõue kohaldub. Sarnaselt Soome Yleisradio

Oy seadusele3 §-le 6a võiks kaaluda eelnõu ettevalmistamisel hindamise vajaduse ette nägemist

vaid olulisel määral mõju avaldavatele uute teenuste puhul, määratledes seejuures olulisuse

kriteeriumid.

Muudatusega kaasnevate mõjude hindamine

Olenemata sellest, kellele avaliku väärtuse testi läbiviimise ülesanne lõpuks omistatakse, vajab

eelnõu ettevalmistamise etapis põhjalikumat hindamist uute ülesannetega kaasnev mõju. On

mõistetav, et täpset avaliku väärtuse testi läbiviimise sagedust ja kulu pole võimalik ette ennustada.

Ent samas on võimalik teha olulisi järeldusi seni avaliku väärtuse testi läbiviimist rakendanud

riikide praktikatest. Näiteks on võimalik arvutada keskmine testi läbiviimise tihedus

2 Rodriguez-Castro, M., Campos-Freire, F. Public value tests and citizen participation in public service 2eedia’s

decision-making. Story of a missed opportunity, p 225. https://norden.diva-

portal.org/smash/get/diva2:1761445/FULLTEXT01.pdf 3 Laki Yleisradio Oy:stä.

https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1993/19931380?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=yleisradio#L2P6a

3 (4)

liikmesriikides. Samuti on võimalik liikmesriikidelt asjakohaseid andmeid pärides selgitada välja

avaliku väärtuse testi osaks oleva analüüsi erasektorilt soetamise keskmine maksumus. Näiteks on

Soome Yleisradio Oy viimase avaliku väärtuse testi läbi viinud 2022. aastal4, seega on testi

läbiviimise võimalike kulude kohta olemas ajakohane näide. Liikmesriikidel on võimalik pärida

andmeid ka avaliku väärtuse testi läbiviimisega kaasneva ajakulu kohta. Eelnev aitab veelgi

paremini välja töötada mõistliku avalike teenuste mõjude hindamise mudeli.

Tulevase sobivaima avaliku väärtuse testi läbiviija ja hindaja määramisel tuleks kindlasti arvesse

võtta ka seda, millise variandi puhul kaasneb riigieelarvele väikseim kulu. Samuti vajab tulevases

eelnõus selgelt määratlemist, kuidas uute ülesannetega kaasnevaid kulusid rahastada plaanitakse.

Ligipääsetavus

VTK ei käsitle hetkel ERR-i pakutavate teenuste ligipääsetavuse küsimusi. Eelnõu

ettevalmistamise etapis teeme ettepaneku analüüsida ka ERR-i teenuste ligipääsetavuse tagamise

nõuete täpsustamise vajadust. Praegu sätestab ERHS § 5 lg 1 p 1, et teleprogrammide

originaalsaated peavad ERR-i võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad

kuulmispuudega inimestele. Tutvudes ERR-i arengukavadega aastateks 2024-20275 ja 2025-20286

nähtub, et ERR-i teenuste ligipääsetavuse arendamist mainitakse põgusalt vaid kahel korral,

seejuures on jäetud määramata teenuste ligipääsetavuse arendamise mõõdikud.

Ligipääsetavus puudutab märksa laiemat isikute rühma, kui kuulmispuudega isikud (puuetega

isikud 11%, lapsed ja noorukid 20%, vanemaealised 20% elanikkonnast, millele lisanduvad ajutise

tervisest tuleneva tegevuspiiranguga isikud7). Ligipääsetavat sisu on vaja pakkuda erineva

erivajaduse, vanuse ja huvidega publikule. Tagamaks erivajadustega isikutele võrdne võimalus

olla informeeritud, saada osa ühiskondlikest aruteludest ning nautida kultuuri oleks asjakohane

sätestada ERR-i teenustele konkreetsed sihteesmärgid ligipääsetavuse arendamiseks. Ka

Põhjamaades on avalik-õiguslikule ringhäälingule sätestatud konkreetsed programmi

ligipääsetavaks muutmise nõuded.8

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Artur Järviste

667 2105, [email protected]

4 Ylen internetissä tarjoamat äänisisällöt, 2022. https://yle.fi/aihe/s/10003353 5 Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2024 – 2027, lk-d 7,27. https://files.err.ee/info/ERR_Arengukava_24-

27_web.pdf 6 Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2025 – 2028, lk-d 9,29.

https://files.err.ee/info/ERR_Arengukava_2025%20-%202028.pdf 7 Riigikantselei. Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne, lk-d 8-10.

https://www.riigikantselei.ee/media/1169/download 8 Medietillgänglighet 2022, lk 9 jj.

https://www.mediemyndigheten.se/globalassets/dokument/publikationer/medieutveckling/medietillganglighet/medie

tillganglighet-2022.pdf

4 (4)

Helen Rohtla

620 1737 [email protected]