Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded

1

Haridus- ja Teadusministeeriumi

tulemusvaldkonna

„Eesti keel ja eestlus“

2023. aasta tulemusaruanne

Tartu 2024

2

Sissejuhatus

Siinne Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tulemusaruanne annab 2023. aasta kohta ülevaate

tulemusvaldkonna „Eesti keel ja eestlus“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest

eesmärkide suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud valdkonna

olulisematel probleemidel ja väljakutsetel ning toodud esile panus riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse.

Tulemusvaldkonda panustab „Eesti keele arengukava 2021–2035“, mille lähtekoht on eesti keele

staatus riigikeelena, mis on tagatud põhiseaduse, keeleseaduse ning muude keeleoskust ja -

kasutust reguleerivate õigusaktidega.

Arengukava üldeesmärk on tagada eesti

keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis

esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada

igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis

eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti

keele staatust, mainet ja eestikeelset

kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste

keelte valdamist.

Arengukava eesmärkide elluviimiseks on kinnitatud keeleprogramm, mida koostatakse ja muudetakse igal aastal eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames ning milles on arengukava struktuuri järgides esitatud meetmed ja programmi tegevused.

HTMi juhitava keelevaldkonna toimimiskeskkonda iseloomustasid 2023. aastal kolm

suuremat mõjutegurit: 1) valitsuse üks peamisi prioriteete jätkata eestikeelsele õppele

ülemineku ettevalmistustega; 2) Ukraina sõja tõttu jätkuv vajadus toetada sõjapõgenike

keeleõpet ning 3) ühiskonnas tekkinud vajadus uuendada keelevaldkonna õigusruumi.

Eestikeelsele õppele üleminek algab 2024. aasta sügisel. 2023. aastal tähendas see laialdasi

tegevusi ülemineku ettevalmistamiseks: haridustöötajate keeleõppest koolituste, eri toetuste jm

meetmete väljatöötamiseni.

Endiselt on tuntav Ukraina sõja mõju keelevaldkonnale, eriti seoses täiskasvanute eesti keele

õppega, mille järele on jätkuvalt suur nõudlus. Samuti on suurenenud huvi tasemeeksamite

Joonis 1. Tulemusvaldkond ja selle elluviimise strateegilised dokumendid

3

sooritamise vastu. Põgenikele on vaja jätkuvalt pakkuda eesti keele õppe võimalusi, sh elektroonilisi,

ning selgitada eesti keele oskuse nõudeid, mis on seotud nii töötamise kui pikemaajalise riigis

viibimisega.

Ühiskonnas toimunud arengud, näiteks tehnoloogia areng, rändesurve, muudatused

haridussüsteemis jm, on põhjustanud arutelu eesti keele kasutamist ja oskamist reguleeriva

õigusruumi üle. Nii avalikes esinemistes kui ka poliitilistes debattides on muret tuntud eesti keele

kasutusala ahenemise üle. Näiteks üha enam kõlavad võõrkeelsed sõnumid avalikus ruumis, igas

eluvaldkonnas pole võimalik saada eestikeelset teenindust ning kasvanud on ka järelevalvele

tehtavate kaebuste hulk. Koos rände suurenemisega on ühiskonnas enam kõlama hakanud

võõrkeeled. Seetõttu alustati kehtiva õigusraamistiku aja- ja asjakohasuse hindamist, et seda

vajaduse korral muuta.

4

1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine

Tulemusvaldkonna eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase

keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada

ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste

keelte valdamist.

Üldeesmärgi elluviimiseks on seatud kolm strateegilist eesmärki:

1) eesti keele staatus on kindel ja maine on hea;

2) eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud

ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult;

3) kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust.

HTM hindab tulemusvaldkonna ja arengukava eesmärkide poole liikumist üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide mõõdikute järgi (vt tabel 1).

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Mõõdik Algtase 2023 tegelik „Eesti 2035“

sihttase1

Üldeesmärgi mõõdikud

16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles

Täpsustatakse PIAAC uuringu

tulemuste põhjal.

Tulemused avaldatakse

2024. a lõpuks.

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust* 91 (2021) 91,7 > 91

1. strateegilise eesmärgi „Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea“ mõõdikud**

Eesti keele maine ühiskonnas:

eesti emakeelega inimeste hulgas

eesti keele oskus ja maine eesti keelest erineva ema- või kodukeelega inimeste hulgas

Täpsustatakse 2024. aastal.

Uuring viiakse läbi 2024. a.

2. strateegilise eesmärgi „Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult“ mõõdikud

Rahvusvahelise levikuga Eesti keeleteaduse publikatsioonide hulk ja viidatavus*** 150 (2021)

Mitmekeelsete terminibaaside hulk**** 70 (2020) 115

Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline (2020) Osaline

3. strateegilise eesmärgi „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“ mõõdikud

Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud õppijale

Puudub (2020) Puudub

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus***** Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga; sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal.

1 Kuna Eesti keele arengukavas ja ka riigieelarve strateegias puuduvad praegu mõõdikute vahepealsed sihttasemed, on tabelis esitatud ainult „Eesti 2035“ sihttase.

5

* Muu ema- või kodukeelega inimeste enesehinnangulise eesti keele oskuse kohta kogutakse infot Statistikaameti korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Mõõdik sisaldub riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. ** Allikas: Eesti keele maine uuring. 2023. aastal uuringut ei toimunud. *** Mõõdetakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes (välja arvatud teeside kogumikud) avaldatud publikatsioonide (ETISe klassifikatsiooni 1.1, 1.2, 3.1, 2.1) hulka ja viidatavust. 2023. a mõõdeti publikatsioonide hulka ning andmed on 2023. aasta oktoobri seisuga. **** Mõõdetakse, kui paljude erialade oskussõnavara arendatakse keskselt koordineeritavas terminihalduskeskkonnas Ekilex. ***** Eesti elanike enesehinnangulise võõrkeeleoskuse kohta kogutakse infot Statistikaametis korraldatava Eesti tööjõu-uuringuga. Täpsem metoodika töötatakse välja 2024. aastal.

Arengukava üldeesmärgi mõõdik (ühtlasi Eesti 2035 mõõdik) näitab, et 2023. aastal oli eesti

keelt kasutavate inimeste osakaal 91,7%. Viimasel kolmel aastal on eesti keelt kasutatavate

inimeste osakaal taas tõusma hakanud.

2023. aasta seisuga oli riigi keskselt arendatavas Ekilexi terminihalduskeskkonnas 115

terminibaasi. Aastaga lisandus 15 uut terminibaasi, mis viitab sellele, et valdkondade

terminitöö järele on endiselt suur vajadus.

2024. aastal on lõpuks ettevalmistamisel eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti

inimeste keelehoiakud ja keelekasutusvaldkondade eelistused. Plaanis on, et uuring valmib

2024. aasta lõpuks.

6

Olulisemad arengud tulemusvaldkonnas

Eestikeelsele õppele ülemineku toetamine

Valmistati ette haridustöötajate eesti keele oskuse arendamist

toetavaid tegevusi: 2024. aastal käivituvad haridustöötajate uued

ja suuremas mahus keelekursused, samuti korraldatakse

haridustöötajatele B2- või C1-taseme eesti keele tasemeeksami

lisasessioon keeleoskuse tõendamiseks.

Eestikeelsele õppele ülemineku tegevusi toetab 2023. aasta

augustis kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Euroopa

Sotsiaalfond+ kaasrahastatud programm „Eesti keele õpe ja

keeleõppe arendamine“, mida viib ellu Eesti Keele Instituut (EKI).

Programmi tegevused toetavad nii keele- kui ka haridusvaldkonna

eesmärkide elluviimist. Programmist toetatavate tegevuste

eelarve perioodil 2023−2029 on kokku 46 mln eurot.

2023. aastal kinnitati „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022– 2025“

Tegevuskava koostasid EKI ja HTM koostöös ning vajadus selle

järele tulenes ühiskonnas kerkinud arutelust uue ÕSi koostamise

ümber. Selles on täpsustatud „Eesti keele arengukava 2021–2035“

täitmiseks tehtavaid eesti keele korraldamise ja arendamise

tegevusi EKIs. Tegevuskava laiem eesmärk on tagada info

kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning selgus EKI tegevuse

kohta uute keeleallikate koostamisel. Tegevuskava kohaselt

ühendatakse osa EKIs koostatavad sõnastikud, et lihtsustada

kasutaja juurdepääsu neile, samuti lepiti selles kokku, et ÕS ilmub

nii paberil kui ka veebis.

2023. aastal kinnitati „Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025“

Tegevuskava koostamisse kaasati HTMi ja EKI juhtimisel nii terminikomisjonid ja kõrgkoolide esindajad kui ka teised terminitöö huvirühmad. Tegevuskava peamine eesmärk on tõhustada terminitööd, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Samuti on tegevuskavas esitatud arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul mitmekeelses inforuumis. Terminivara vajatakse üha rohkem ka keeletehnoloogia arenduses, näiteks valdkondliku masintõlke ja riigi Tõlkevärava (keskkond avaliku sektori tõlkeprojektide haldamiseks) arendamisel.

EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskus

EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskus (KTKK) koordineeris

riigiüleselt keeletehnoloogia valdkonda ja täitis teadmuskeskuse

rolli, mh koostöös mitmete avaliku sektori ja erasektori asutustega

keeletehnoloogiliste vahendite, näiteks kõnetuvastuse, masintõlke

7

ja tekstianalüüsi vahendite rakendamisel Riigi Teatajas,

Ravimiametis, PERHis jm.

Keeleseaduse toimekeskkonna analüüs

Seoses Eesti muutumisega rände sihtriigiks ja murdekeelte staatuse küsimuse tõstatamisega kogukondade poolt on HTM alustanud keelevaldkonna ja eesti keele kasutusala analüüsi, selgitamaks välja probleemsed kohad keeleseaduse rakendamisel. Kohtutud on erinevate valdkondade esindajatega ja huvirühmadega. Analüüs valmib 2024. aasta suveks, ettevalmistamisel on keeleseaduse väljatöötamiskavatsus.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine

Keelevaldkonna elluviidud tegevused toetavad järgmiste „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide täitmist.

„Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“

Hea keeleoskus on harituse märk ja võimaldab inimestel

ühiskonnas tõhusalt tegutseda. Keeleprogrammi mitmed

tegevused on suunatud sellele, et Eesti elanike keeleoskus

võimaldaks neil täielikult osaleda haridus-, töö- ja ühiskonnaelus.

2023. aastal jätkati eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava

elluviimist.

„Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“

Oluline on muu emakeelega inimeste keeleline lõimumine (sh läbi

eestikeelsele õppele ülemineku), mis loob kõigile elanikele

võrdsed võimalused osalemaks majandus- ja kultuurielus.

Mitmekeelsus ja võõrkeelte valdamine suurendavad ühiskonna

avatust ja võimekust teha rahvusvahelist koostööd. Jätkati

täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe edendamisega,

mille eesmärk on elanikkonna riigikeele oskuse suurendamine.

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

Eestis valitsev eestikeelne teaberuum soosib eestlaste naasmist

kodumaale, samuti arvestatakse keeleliste erivajadustega

inimeste ja nende hakkamasaamisega.

8

„Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Keeleprogrammi raames tehakse tööd keeletehnoloogia,

nüüdisaegse terminoloogia jm alal. Keeleoskuse ja keeletaristu

arendamine hoiavad eesti keelt ja kultuuri.

Tulemusvaldkonna olulisemad väljakutsed

Täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna killustatus

2023. aastal jätkusid ministeeriumide jt seotud asutuste arutelud

täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna korrastamise vajaduse

üle. Pakutavad keeleõppeteenused on eri ministeeriumide

haldusalade vahel ära jaotatud ning riigil ei ole keskset

süsteemset ja ajakohast ülevaadet täiskasvanute keeleõppest

ega selle tulemuslikkusest. See tekitab ühelt poolt dubleerimist,

teisalt on oht, et osad riigile olulised sihtrühmad jäävad vajaliku

õppeta (vt järgmine punkt). HTM on alustanud valdkonna

korrastamiseks vajaliku strateegia koostamist.

Haridustöötajate eesti keele oskus kui võtmekoht eestikeelsele õppele üleminekul

Eestis on paar tuhat haridustöötajat, kes vajavad eesti keele õpet,

et viia oma keeleoskus vastavusse neile seatud

keeleoskusnõuetega. Kui seni piisas paljudel õpetajatel B2-

tasemel keeleoskusest, siis arvestataval osal sihtrühmast tuleb

viia oma keeleoskus üleminekuperioodil C1-tasemele. Väljakutse

on piisavas mahus õppekohtade pakkumine sihtrühma ootustele

vastava paindlikkusega ja ka õppe tulemuslikkus, sh osalejate

motivatsioon pikaajalises keeleõppes osaleda.

Eesti keeletehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtt on tagasihoidlik

Digiühiskonnas on eesti keele elujõulisuse tagamiseks esiteks

vaja võtta eesti keeletehnoloogia vahendid kasutusele võimalikult

paljudes avaliku sektori teenustes ja infosüsteemides. Teiseks

tuleks jõuda täieliku keeletehnoloogilise toeni. Rahvusvahelises

võrdluses on eesti keele jaoks olemas keele töötlemiseks

vajalikud baaskomponendid, tegeleti mitmete puuduolevate

võtmekomponentide edasi arendamisega, nagu tekstide

kokkuvõtja, tekstide lihtsustaja, ebasündsate väljendite

9

(vihakõne) tuvastaja, valeuudiste tuvastaja, semantikavahendid,

dialoogimudelid jm.

Mitmekeelsuse

edendamine Eesti elanike mitmekeelsuse edendamiseks on oluline kujundada

hoiakuid, soodustada (keele)õpetajate koostööd ning

ajakohastada keeleõppe ja keeleoskuse hindamise metoodikaid.

Otsus laiendada võõrkeeleõppe (B-võõrkeele) valikuid

üldhariduskoolides on toonud kaasa vajaduse toetada koole

valikute pakkumisel, sh B-võõrkeelte õppevara soetamisel ja eri

keelte õppe populariseerimisel, samuti on oluline koolidesse

lisanduvate õpetajate pädevus. Eesti keele arengukava ja

keeleprogrammi eesmärkide täitmise seisukohast on oluline

jätkata lisaks inglise keelele teiste keelte õppe ja oskuse

populariseerimist.

10

2. Keeleprogrammi eesmärkide saavutamine

Keeleprogrammi 2023–2026 eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.

Programmi on koondatud eesti keele mainet ja staatust tugevdavad tegevused, mis loovad soodsad

hoiakud eesti keele arendamiseks ja kaitsmiseks. Samuti tagatakse ajakohane keeletaristu ja

keeletehnoloogia, et eesti keelt saaks kasutada igas elu- ja teadusvaldkonnas. Programmiga

arendatakse eesti keele kui emakeele ja teise keele õpet ning laiendatakse eesti keele õppimise

võimalusi, samuti toetatakse mitmekeelsuse arengut.

Tabel 2. Keeleprogrammi ülevaade

2023. aasta kõige olulisemad arengud

Eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamise toetamine. Eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. 2023. aastal jätkati eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimist.

Täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe edendamine. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega jätkati tööd valdkonna korrastamiseks (sh valmis Kultuuriministeeriumi analüüs prioriteetsetest sihtrühmadest, Riigikeele nõukojas koostati täiskasvanute eesti keele õppe tegevuskava kavand). Jätkati tööd iseseisvate e-õppe kursuste arendamiseks ning täiskasvanute eesti keele õppe tegevusi koondava e-keskkonna

Programmi nimi Keeleprogramm 2023–2026

Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Strateegiline üldsiht: „Demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur“ Siht: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keeleamet, Eesti Keele Instituut

11

arendamiseks. Haridus- ja Noorteamet jätkas täiskasvanute eesti keele tasemeeksamite

digitaliseerimise protsessi.

Eesti keeletehnoloogia valdkonna tegevuskava tegevused liideti tehisintellekti valdkonna tegevuskavaga, et tagada suurem riigiülene vaade ning ühtlustada erinevaid toetusmeetmeid, sh välisrahastust.

Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks jätkati koostööd kultuuriinstituutide ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga. 2023. aasta sügisest alates peavad koolid pakkuma B-võõrkeele valijatele valikut vähemalt kahe keele vahel – nõue on juba sel aastal oluliselt elavdanud võõrkeeleõpet koolides ning ministeeriumi strateegilised partnerid on jätkanud tööd haridusasutuste toetamisel, pakkudes koolitusvõimalusi, toetades õppematerjalide valikul ja korraldades ühisüritusi .

Toetati keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetati Üleilmakooli tegevusi. Toimuvad regulaarsed kogunemised ja koolitused õpetajatele ning tagatakse õppevara. Eesti keele ja kultuuri õpet akadeemilisel tasemel pakutakse ca 30 kõrgkoolis eri riikides. Toimusid ettevalmistused uue õpetuskoha avamiseks Torontos.

Kinnitati „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mille eesmärk on

täpsustada „Eesti keele arengukava 2021–2035“ täitmiseks tehtavaid eesti keele korraldamise

ja arendamise tegevusi EKIs .

Kinnitati „Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025“, mille eesmärk on tõhustada

terminitööd, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste

analüüs. Samuti on tegevuskavas esitatud arusaam Eesti terminitöö toimimisest digiajastul

mitmekeelses inforuumis.

2.1. Eesmärkide saavutamise ülevaade tegevuste lõikes Tabel 3. Meetme „Keelevaldkonna arendamine“ mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026 2035

Sihttase

16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles

Uus mõõdik: täpsustatakse 2024. a PIAAC uuringu tulemuste

põhjal

Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust

91 91,2 91,7 91 91 91 91 > 91

Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus Mõõdetakse Eesti tööjõu-uuringuga;

sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal.

12

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Tegevus hõlmab eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse

keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.

Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist

populariseerivaid ja väärtustavaid tegevusi ning keelepoliitika-alast rahvusvahelist koostööd.

Tabel 4. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamise tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

Sihttase

Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja tunnustusüritused

50 50 50 50 50 50 50

Eesti keele maine ühiskonnas

eesti emakeelega inimeste hulgas

eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas

Uuring on ettevalmistamisel;

sihttasemed täpsustatakse 2024. aastal.

Maine ja staatuse tegevust mõõdetakse programmi kaudu ellu kutsutud ja läbi viidud keeleürituste

ning Eesti elanike keelehoiakute kaudu. 2023. aastal toimusid kõik planeeritud keeleüritused, mis

olid piisavalt mitmekesised, et tõsta inimeste keeleteadlikkust, populariseerida keeleteadust,

keeletehnoloogiat ja keeleõpet ning tunnustada keeleuurijaid, keeleõpetajaid, eestikeelsete

kõrgkooliõpikute autoreid, piirkondlike keelte ehk murrete ning soome-ugri keelte ja kultuuride

eestkõnelejaid, vabatahtlikke algatusi jm. Keelevaldkonna teemad olid meedias pidevalt kajastatud.

Ettevalmistamisel on eesti keele maine uuring, et selgitada välja Eesti inimeste keelehoiakud ja

keelekasutusvaldkondade eelistused.

Selleks, et tugevdada eesti keele mainet ja staatust, viidi ellu järgmised olulised tegevused.

Viidi ellu eesti keele mainetegevusi, mis tõstavad elanike huvi eesti keele õppimise,

kasutamise või uurimise vastu. Korraldati keeleüritusi õpilastele ja õpetajatele: 2023. aastal

peeti koolides 67 eesti keele päeva, millest võttis osa rohkem kui 2000 põhikooli- ja

gümnaasiumiõpilast ning õpetajat, see on üle kahe korra enam kui 2022. aastal. Lisaks viidi

läbi Sõnaveebi ja ÕSi tutvustavaid üritusi eri sihtrühmadele, keeletoimetamise seminarid,

algatati noorlingvistide klubi, viidi läbi emakeeleolümpiaad ja lingvistikaolümpiaad,

Vikipeedia töötoad jm. Jätkusid keeleõpetajate teabepäevad ja korraldati eesti keele ja

kirjanduse õpetajate sügiskonverents (nii kohapeal kui ka veebis), kus osales 130 õpetajat.

Korraldati keeleüritusi üldsusele, selgitati välja aasta parimad keeleteod ja anti välja riigi F. J.

Wiedemanni keelepreemia. Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise,

õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav.

13

Osaleti rahvusvahelises keelepoliitikaalases koostöös: jätkus töö EFNIL-is ning CLARIN

ERIC-us. Lisaks teeb KTKK suurte keelemudelite valdkonnas koostööd Sitra, Turu ülikooli ja

SiloGeniga.

Teostati järelevalvet keeleseaduse täitmise üle. Keeleamet jälgis keeleseaduse täitmist

kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate

keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). Tulemus: on

laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust

keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Samas pole sunnimeetmed ilmselt

piisavalt tõhusad, sest 2023. aastal vaid 7% järelkontrolli võetud isikutest on ettekirjutuse

täitnud. Järelevalve tõhusust analüüsitakse ka keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse

ettevalmistamisel.

Tagati eesti keele keelekorraldus ja keelehoole. Soovijatele anti keele- ja termininõu ning

arendati keeleportaali Sõnaveeb, et igaüks saaks oma keeleküsimustele vastused iseseisvalt

ja kiiresti. Viidi läbi Sõnaveebi arendamise järgmine etapp, võttes muu hulgas arvesse

Sõnaveebi kasutajauuringu tulemusi. 2023. aastal täiendati Sõnaveebi kaheksa erialase

terminibaasiga, viidi lõpule mahuka terminibaasi Esterm import. Korraldati seminare ja

koolitusi ametiasutustele ja emakeeleõpetajatele. Tulemus: Eesti Keele Instituut (EKI) annab

pidevalt keele- ja termininõu ning koolitab ja toetab terminikomisjone, kes koostavad

oskussõnastikke, 2023. aastal tihendati kohtumiste sagedust ja alates sügisest korraldati

üle nädala konsultatsioonitunde, et terminikomisjone veelgi enam toetada. Samuti

värskendatakse ja korrastatakse keelehooldeallikaid. Jätkub avalik arutelu kirjakeele normi

ja keelekorralduse üle. Korraldatud on arvukaid üritusi keelekorralduse teemal.

2023. aastal algatasid seto ja võru kogukonnad taas arutelu, et nende murdekeeli võiks

iseseisvate keeltena tunnustada. Ka Eesti keelenõukogu märkis, et seto ja võru keelte

elujõulisuse tagamiseks on vajalik tagada neile tugevam õiguslik staatus. HTM tellis sügisel

keeleteadlastelt hinnangu, milliseid keeli võiks pidada murdekeelteks. Hinnang valmib 2025.

aasta alguses.

14

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Tegevus hõlmab keeleressursside loomist, keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia

vahendite kasutuselevõttu, keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside,

kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega

rakendusi erivajadustega inimeste jaoks .

Tabel 5. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamise tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

Sihttase

Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult.

Keeleressursside variatiivsus

Korpused

Sõnavararessursid

115

85

120

88

160 120

125

95

130 100

135 105

140 110

Aktiivsete terminikomisjonide arv 45 46 46 45 45 50 70

Eesti keelt käsitlevate keeleressursside (tekstikorpuste ja sõnastike) variatiivsus on säilinud,

suurem osa neist täieneb pidevalt (nt terminikogud ja veebitekstide sõelumisel saadud sõnakogud).

Keeleressursside olemasolu ja kättesaadavus on äärmiselt oluline nii eesti keeletehnoloogia

arendamisel, keeleteaduslikus töös kui ka keeleõppevahendite loomiseks. 2023. aasta lõpul avaldati

eesti keele suurim keelekorpus (ühendsõnastik), mille maht on 3,8 miljardit sõna.

Terminikomisjonide aktiivsus on püsinud samal tasemel (45 ringis), mida võib selgitada muu hulgas

sellega, et töökeskkond Ekilex on kõigile komisjonidele tasuta kättesaadav. 2023. aastal oli

terminitöö toetuse taotlejate seas viimaste aastate arvestuses ka kõige enam selliseid komisjone,

kes alles alustasid terminibaasi koostamist. See viitab, et Sõnaveebis ei täiene üksnes seal varem

esinenud valdkondade oskussõnavara, vaid lisandub ka uute erialade terminoloogiat. See kasv võib

olla seotud suurenenud ja süsteemsema teavitustööga.

Selleks, et tagada keelekasutajatele ajakohased vahendid keele kasutamiseks, õpetamiseks ja

uurimiseks, viidi ellu järgmised olulised tegevused.

Loodi ja arendati avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke,

andmebaase ja keelekorpusi. Lisaks arendati eesti viipekeelt, sh erialaviiped ja katsetati

viibete automatiseerimist. Tulemus: keeleportaali Sõnaveebi on koondatud info paljudest

sõnakogudest ja andmebaasidest ning keeleinfo on kasutajatele leitav peamiselt ühe kanali

kaudu. Sõnaveeb sisaldab mahukat ja pidevalt täienevat EKI ühendsõnastikku ja eesti keele

sõnaraamatut ÕS 2025.

15

Arendati eesti terminivara ja teaduskeelt. Koordineeriti eesti terminitööd ning tagati

eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomine, et oskussõnavara oleks pidevalt arendatud ja

ajakohane. Korraldati terminitööd toetavaid ja populariseerivaid seminare, infopäevi ja

konsultatsioonitunde, arendati terminihalduskeskkonda Ekilex. Kaasati uusi

terminikomisjone, kes oma valdkonna termineid loovad ja levitavad. Korraldati seminare ja

infopäevi teaduskeele ja terminoloogia kohta; viidi läbi avatud taotlusvoorud terminitöö

arendamiseks ning eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamiseks. Taotlusvoorude tulemusel

arendatakse aktiivselt vähemalt 46 erialast terminibaasi. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute

koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja

avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. 2023. aastal ilmus programmi toel kolm

kõrgkooliõpikut ning algatati kuus uut õpikuprojekti.

Jätkati hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamist. Hõimurahvaste programmi

kaudu toetati soome-ugri keelte ja kultuuride kestmiseks ja/või hoidmiseks ette võetud

tegevusi. Soodustati rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle

valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. 2023. aastal toetati 5 teadus- ja

arendusprojekti ning viidi läbi 23 haridus- ja kultuuriprojekti, aktiivsed projektide elluviijad on

udmurdid, aga toetati ka maride, ingerisoomlaste ja karjalaste (lüütide) tegevusi oma keele

ja kultuuri hoidmisel ja levitamisel. Teadus- ja arendusprojektid jagunesid keelevaldkonna ja

kultuuriuuringute vahel, seejuures toetati vepsa, vadja, liivi ja ersa uuringuid ning kahe

välisüliõpilase õpinguid soome-ugri keelte magistriõppekaval. Hõimurahvaste programmi

auhindadega tunnustati inimesi, kelle tegevus on aidanud kaasa hõimurahvaste keelte ja

kultuuride populariseerimisele, uurimisele, arendamisele ja pärandi säilitamisele ning

omariikluste hõimurahvaste olukorra teadvustamisele rahvusvahelisel tasandil. Tulemus:

korraldatud on hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse hõimurahvaste

keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. Seoses Venemaa täiemahulise

sõjaga Ukrainas on koostöösuhted Venemaa Föderatsiooniga jätkuvalt katkestatud ning see

mõjutab ka hõimurahvaste programmi. Programm on algselt loodud soome-ugri ja samojeedi

põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks. Enamik neist rahvastest elab aga Venemaa

Föderatsioonis. Sõja tõttu on nii Eesti kui ka Euroopa Liit kehtestanud Venemaa suhtes

mitmeid sanktsioone ning asutustega Venemaal on katkestatud igasugune koostöö. Neid

põhimõtteid järgitakse ka hõimurahvaste programmis, mistõttu keskendutakse siinpool piiri

korraldatud sündmuste toetamisele ning auhindadega tunnustatakse siinpool piiri elavaid

soome-ugri keelte, kultuuride ja teaduse eestvedajaid.

Toetatud on eesti keeletehnoloogia arengut. Eesti keeletehnoloogia valdkonna tegevuskava

tegevused liideti tehisintellekti valdkonna tegevuskavaga, et tagada suurem riigiülene vaade

ning ühtlustada erinevaid toetusmeetmeid, sh välisrahastust. 2023. aasta lõpul valmis

Tõlkevärava 1. etapi arendus ning nelja uue asutuse liitumine projektiga: riigi teenus ka

tundlike tekstide masintõlkimiseks on heal tasemel ja kasutuses.

16

EKI keeletehnoloogia kompetentsikeskus (KTKK) loodi selleks, et kindlustada eesti keele

digitaalne jätkusuutlikkus, arendades ja integreerides keeletehnoloogilisi vahendeid

võimalikult laia kasutajaskonna jaoks. Koguti ja töödeldi eri tüüpi keeleandmestikke, mis on

kättesaadavaks tehtud kõigile huvilistele keeleandmestike registris. KTKK konsulteeris

mitmeid asutusi: nt Riigikantselei innovatsioonivõimekuse meetme keeletehnoloogilisi

hankeid (Riigikantselei projekt, Siseministeeriumi projekt), EASi eelkonsulteerimisvooru

taotlusi, PERHi, kohtuid, jpt avaliku sektori asutusi ning sidusvaldkonna teadusharusid

(peamiselt sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnas). Lisaks on KTKK tegelenud keeletehnoloogia

teavitustegevusega, mh avalikkuse teavitamisega.

Kuna keelevaldkonna ja keeletehnoloogia arendamiseks on vaja rohkelt kvaliteetseid

keeleandmestikke, siis on HTM koostöös EKI-ga 2023. aastal sellele teemale eraldi

tähelepanu pööranud, hõlbustades masinloetavate keeleandmestike avaandmetena

kättesaadavaks tegemist. Koguti eri tüüpi kõneandmestikke (kokku u 600 tundi) koostöös

Riigi Infosüsteemi Ametiga: lühikese ajaga on lisandunud palju suulist teksti. Käivitati

koostöö Harnoga keelematerjalide (eksamitööd) kogumisel: kaardistati vajalikud

keeleandmestikud ja õiguslikud küsimused.

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine,

mitmekeelsuse toetamine

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet

toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele kui riigikeele õpe ja eesti keele õpe välismaal.

Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale

ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid.

Tabel 6. Eesti keele õppe toetamise ja oskuste hindamise ning mitmekeelsuse toetamise tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

Sihttase

Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100)

61,6 62,4 58 64 64 64 65

Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%)

57,6 56,1 51,7 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 60 ≥ 61

Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas)

5000 5300 5300 5050 5100 5100 5100

Võõrkeele riigieksamil vähemalt B2-keeleoskustaseme saavutanute osakaal (%)*

- 74,8 75,5 ≥ 64 ≥ 66 ≥ 66 ≥ 66

*K.a rahvusvaheliste keeleeksamite tulemused, arvestatud on statsionaarse õppe lõpetanute tulemusi.

17

Eesti keele tasemeeksami edukalt sooritanute osakaal on võrreldes eelmiste aastatega märgatavalt

langenud. Languse taga on eri tegurid. Et A2-taseme keeleoskus on osale isikutele vajalik riigis

viibimiseks, on nad selle taseme eksamit teinud. Kõrgematel tasemetel (B2 ja C1) on osalenud

rohkem haridustöötajaid, kellel on eestikeelsele õppele üleminekuga seoses vaja tõendada vastava

taseme keeleoskust. 2023. aastal osales nelja taseme eksamitel kokku rekordarv inimesi – 8088

(2022. aastal 5208 osalejat). Kui varasematel aastatel on eksamile registreerunutest eksamil

osalenud ligikaudu 85–87%, siis 2023. aastal oli see näitaja 92%. See koos väheneva eduka

sooritamise protsendiga osutab tõsiasjale, et osa eksaminande tuleb eri põhjustele eksamile piisava

ettevalmistuseta.

Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele riigieksami keskmine tulemus oli 2023. aastal

samuti 2022. aastaga võrreldes madalam (58% vs 62,4%). Mõlemal juhul on tulemused sihttasemest

madalamad. Kehvemini sooritavad igal aastal eksami mehed ja kutseõppe õpilased.

Võõrkeele riigieksamil saavutas vähemalt B2-keeleoskustaseme 75,5% eksamil käinutest. Võrreldes

eelmise aastaga on tulemus veelgi paranenud ning seega riiklikult seatud siht taas saavutatud.

Valdav enamus võõrkeele riigieksami tegijatest valib inglise keele, kusjuures suur arv

gümnaasiumilõpetajaid (2022/23. õppeaastal 4894) kasutab inglise keele oskuse tõendamiseks

rahvusvahelist keeleeksamit (enamik riigi poolt tasuta võimaldatavat Cambridge Assessment

English C1 Advanced eksamit). Noorte huvi inglise keelt õppida ja kasutada aitab kaasa sellele, et

võõrkeele riigieksami tulemused on oodatust kõrgemad.

Väliseestlaste osaluse mõõdikus on arvestatud nii välismaal HTMi toel keelt õppivad lapsed kui ka

emakeelepäevadel osalevad inimesed. Eesti keele õppes osales 2023. aastal 5300 väliseestlast.

Õppes osalejate arv on kasvanud nii välismaal loodud eesti keele õpetuskohtade arvu kasvu tõttu

kui ka taas aktiivselt toimuvate väliseesti keelepäevade tõttu. Stabiilset tegevustoetust saab HTMi

rahastamisel umbes 55 õpetuskohta välismaal. Eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid õppematerjale

on jagatud ca 35 õpetuskohta välismaal. Pariisis toimusid 13. emakeelepäevad eesti keele ja kultuuri

õpetajatele, kus osales ca 100 õpetajat välismaa õpetuskohtadest. Igakuiselt toimusid keele ja

kultuuri õpetamise teemalised Zoomi koolitused, mille salvestused on tehtud kõigile huvilistele

kättesaadavaks. Pärast mitmeid aastaid toimus taas keeleõpetajate suvekool Eestis. Kõige suurema

õpilaste arvuga on Üleilmakool, kus tegutsemise 11. õppeaastal õpib 350 õpilast. Õppetegevust

pakutakse 32 ainekursusel 1.−9. klassis. Lisandunud on keeleõpe C1-tasemel.

Eesti keele õppe ja mitmekeelsuse toetamiseks viidi 2023. aastal ellu järgmised tegevused.

Jätkati tööd täiskasvanute eesti keele õppe valdkonna e-teenuste arendamiseks.

Olulisemate projektidena olid töös täiskasvanute eesti keele õppe teenuseid koondava

elektroonilise keskkonna loomine ja B2-taseme e-õppe kursuse tellimise

18

ettevalmistamine. E-keskkonda soovitakse koondada ja ühtlustada täiskasvanutele

pakutavad eesti keele õppe teenused, et seeläbi vähendada nende killustatust, parandada

nende kättesaadavust ning anda poliitikakujundamiseks parem ülevaade teenuste

kasutamisest ja tulemuslikkusest. Ärianalüüs valmis 2023. aasta kevadel ning selles tehtud

ettepanekute alusel jätkatakse keskkonna loomist.

Eestikeelsele õppele üleminekuks on prioriteet haridustöötajate eesti keele oskus, milleta

üleminek ei ole võimalik. 2023. aastal pakuti ministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse

koostöös B1-, B2 ja C1-taseme eesti keele õpet neljas linnas (Tallinn, Narva, Kohtla-Järve,

Sillamäe) kokku 297 haridustöötajale. 2024. aastal jätkuvad haridustöötajate keelekursused

Eesti Keele Instituudi juures. Samuti valmistati ette haridustöötajate keelelähetuse

programmi, et eesti keelest erineva emakeelega haridustöötajad saaksid stažeerida

eestikeelses töökeskkonnas. Lisaks hakkab instituut pakkuma metoodika- ja

didaktikakoolitusi keelevaldkonnas, sest õpetajate oskused õpilaste keeleoskuse

arendamisel ja mitmekeelsuse toetamisel on ülemineku elluviimiseks võtmetähtsusega.

Jätkus strateegiline partnerlus kultuuriinstituutidega ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga,

et toetada võõrkeelte õpet ja edendada mitmekeelsust. Mh soodustatakse

haridusasutustes eri võõrkeelte õpetamist ja võõrkeelte valiku laiendamist, pakkudes selles

tuge koolidele ja (alustavatele) võõrkeeleõpetajatele, korraldades ühisüritusi ja koolitusi,

nõustades õppematerjali jm osas. Samuti tunnustatakse tulemuslikku võõrkeeleõpet (nt

CertiLingua programmi tegevused, rahvusvahelised keeleeksamid, Euroopa keeleõppe

tunnuskiri). Jätkati koostööd Euroopa Nüüdiskeelte Keskusega.

19

3. Keeleprogrammi eelarve täitmine

Tabel 7. Keeleprogrammi eelarve täitmise ülevaade (tuhandetes eurodes)

Keeleprogramm Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine %

Meede 1. Keelevaldkonna arendamine 10 539 10 331 8 026 78%

Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Kulud 994 1 007 931 92%

Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Investeeringud 22 22 11 49%

Kulud 5 254 5 910 4 720 80%

Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Investeeringud 0 172 77 45%

Kulud 4 269 3 221 2 287 71%

Keeleprogramm kokku Investeeringud 22 194 88 45%

Kulud 10 518 10 137 7 938 78%

KOKKU 10 539 10 331 8 026

Keeleprogrammi lõplik eelarve vähenes esialgse eelarvega võrreldes 0,2 miljoni euro võrra (2%)

seoses uue perioodi välisvahendite planeeritust väiksemas mahus kasutusele võtmisega 2023.

aastal. Eelarve mahtu suurendasid 0,9 miljoni euro võrra 2022. aastast üle kantud vahendid, sh 2022.

aastal lisaeelarvega eraldatud investeeringute eelarve 172 tuhat eurot ukraina keele kui uue

keeleõppe lähtekeele lisamiseks iseseisvat eesti keele õpet toetava e-kursuse Keeleklikk keskkonda.

Tulu majandustegevusest oli EKI keelevaldkonna koolitustest 54 000 eurot, mida oli kavandatust

31 000 euro võrra vähem.

Programmi investeeringute eelarve kujunes kaudsete kulude investeeringute 22 tuhandest eurost ja

eelmisest aastast üle toodud 2022. a lisaeelarvega eraldatud 172 tuhandest eurost. Keeleklikk e-

kursuse loomisel loobuti grammatikavideote lisamisest, mistõttu hanke tegelik maksumus jäi

planeeritust väiksemaks. Eesti keele e-õppe kursusele kavandatud eelarve jääki summas 95 155

eurot üle ei kanta, vaid suunatakse riigituludesse.

Programmi lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on 1,8 miljonit eurot (22%), sh ministeeriumi

kaudsete kulude jääk 0,4 miljonit eurot, mis on tekkinud teadliku majandus- ja personalikulude

kokkuhoiu arvelt. Asutuse kaudukulude jäägi kasutamine on 2024. aastal planeeritud ühekordseteks

arendustegevusteks, milleks kokkuhoiu tõttu ei ole vahendeid 2024. aasta eelarves planeeritud.

20

Programmi tegevuse Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine eelarve jääk on ca 76 tuhat eurot,

millest 68 tuhat eurot peamiselt Keeleameti personalikulude arvelt seoses aasta jooksul täitmata

ametikohtade ja peatatud töösuhetega Jääk kantakse üle 2024. aastasse ja kasutatakse vastavalt

programmi tegevuse eesmärkidele, sh keskendutakse eesti keele mainet tõstvatele keeleüritustele.

Programmi tegevuse Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine otsekulude jääk on ca 0,8 miljonit

eurot, millest 0,3 miljonit moodustavad eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetusmeetme ja

hõimurahvaste programmi lepingute ettemaksed ning 0,1 miljoni euro ulatuses võetud kohutused

tarkvara analüüsi- ja arendustööde teostamiseks. Eelarve kantakse üle 2024. aastasse ja on

planeeritud juba võetud kohustuste katmiseks ning keele- ja kõnetehnoloogia toetamiseks 2024.

aastal.

Programmi tegevuse Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine

lõpliku eelarve piirmääraga kulude jääk on 0,6 miljonit eurot, mis on teadlik kokkuhoid eesti keele

tasemeeksamite eksaminandide arvu olulisest kasvust tingitud lisavajaduste katteks. Hoiti kokku

uute ülesannete versioonide tellimiselt, edasi lükkusid kodakondsuseksamite arendustööd jms.

Jääk viiakse üle 2024. aastasse ning kasutatakse eesti keele tasemeeksamite sisutöödeks

(tellitakse juurde lisakoguses ülesandeid), kahe täiendava eesti keele tasemeeksami korraldamiseks

EHIS-es registreeritud haridustöötajatele seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga,

kodakondsuseksamite sisulisteks arendustöödeks ja eksaminandide arvu kasvust tuleneva

eelarvevajaduse katmiseks.

Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja

„2023. aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2024. aastasse“ seletuskirjas.

1

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“

2023. aasta TULEMUSARUANNE

Koostatud 2024

Haridus- ja Teadusministeeriumis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja

Kliimaministeeriumis

2

Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND ........ 3

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo .......................................................................................... 3

1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud ..................................................................................... 4

1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes ........................ 4

1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ...................................................... 5

1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs .......................................................................... 5

2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM ........................................................................................12

2.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................12

2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs ...............................................................................12

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................14

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ............................19

3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM ...........................................................................................21

3.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................21

3.2. Programmi mõõdikud .................................................................................................21

3.3. Programmi olukorra analüüs ......................................................................................23

3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................25

3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ............................30

4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM .......................................................................31

4.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................31

4.2. Programmi mõõdikud .................................................................................................31

4.3. Programmi olukorra analüüs ......................................................................................33

4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................34

4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ............................37

5. EHITUSE PRORGAMM .....................................................................................................38

5.1. Programmi üldinfo .....................................................................................................38

5.2. Programmi mõõdikud .................................................................................................38

5.3. Programmi olukorra analüüs ......................................................................................40

5.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs ......................................................................41

5.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine - täpsustamisel ...47

LISA. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse ...............48

3

1. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING

ETTEVÕTLUSE TULEMUSVALDKOND

1.1. Tulemusvaldkonna üldinfo

Valdkondlikest arengukavadest panustab tulemusvaldkonda Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). TAIE on Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt

elluviidav arengukava, mida viiakse ellu erinevate programmidega. Lisaks kuulub

tulemusvaldkonda ehituse programm, mis 2023. aastal toimunud valitsemisalade

ümberkorralduste tõttu liikus 1. juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Tulemusvaldkonna eesmärk peegeldab TAIE üldeesmärki: Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse

tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma

arenguvajadustele.

Tulemusvaldkonnaga on strateegia „Eesti 2035“ sihtidest enim seotud sihid:

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

(valdkonna arengukavad, poliitika põhialused jms)

Programm sh vastutavad ministeeriumid

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE). Lisaks on tulemusvaldkonna programmide sisendiks ehitusvaldkonna strateegiad „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ ning turismivaldkonna strateegia “Turismistrateegia 2022-2025"

1. Teadussüsteemi programm – vastutaja haridus- ja teadusministeerium

2. Teadmussiirde programm – vastutajad haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

3. Ettevõtluskeskkonna programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

4. Ehituse programm – vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, alates 01.07.2023 kliimaministeerium

4

1.2. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna

mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 2035*

Riigieelarves kavandatud

TA rahastamine

osakaaluna SKP-st (%) Allikas: Riigieelarve seletuskiri

0,75 1 1 1 ≥1

Erasektori TA kulutuste

tase SKP-st (%)** Allikas: Statistikaamet

0,99 1 -*** 1,1 1,30 2

Nominaalne

tööjõutootlikkus EL-27

keskmisest (%)**** Allikas: Eurostat

84 80,7 77,5 88 90,0 110

Koht Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis (koht

tulemusrühmas) Allikas: Euroopa Komisjon

Tugev

innovaator

(9. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Mõõdukas

innovaator

(12. koht)

Tugev

innovaator

Tugev

innovaator

* Märgitakse juhul, kui on tegemist strateegia „Eesti 2035“ mõõdikuga

** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052)

*** Andmeid ei ole veel avaldatud

**** Andmeid on tagantjärele redigeeritud vastavalt Eurostatis tehtud korrektsioonidele

1.3. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna kulude eelarve jaotus 2023.

aasta kohta ja programmide lõikes on esitatud sektordiagrammina.

-184,3 mln eurot

-138,8 mln eurot

-82,7 mln eurot

-83,0 mln eurot Teadussüsteemi programm

Teadmussiirde programm

Ettevõtluskeskkonna programm

Ehituse programm

5

1.4. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Tulemusvaldkonna eelarvesse kavandatud kulude täitmine on olnud 78% (tabel 2), enim vastab

täitmine lõplikule eelarvele teadussüsteemi programmi korral (94%). Täpsemalt on programmide

eelarvete täitmisi analüüsitud vastavates alapeatükkides.

Tabel 2. 2023. aasta teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve

täitmine programmide lõikes, kulud tuhandetes eurodes.

Esialgne eelarve, tuh

eurot

Lõplik eelarve, tuh

eurot

Täitmine, tuh eurot Täitmine (%)

Kulud 528 857 488 723 378 872 78%

1.5. Tulemusvaldkonna olukorra analüüs

Valdkonna toimimiskeskkond 2023. aastal

2023. aastal langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esialgsetel andmetel 3 protsenti,

mis oli oluliselt sügavam kui aasta varasem 0,5-protsendiline langus. Kiire hinnatõusu tõttu

jätkasid nii majanduse kogutoodang kui ka lisandväärtus jooksevhindades siiski kasvu.

Jooksevhindades oli SKP 2023. aastal 37,7 miljardit eurot. Aasta arvestuses tulid suurimad

positiivsed panused kaubandusest ja kinnisvaraalasest tegevusest, negatiivsed info ja side

tegevusalalt. Suurem langus oli ka energeetikas ja töötlevas tööstuses. Tegu on kõige

laiapõhjalisema majanduslangusega alates 2008. aasta finantskriisist.

Eratarbimine vähenes aastaga 1,5 protsenti ja valitsussektori tarbimine 0,9 protsenti. Seejuures

vähenesid kulutused kaupadele, kuid teenuseid osteti veidi rohkem kui aasta varem. Tarbimist

pidurdas kiire hinnakasv, mis aasta lõpus küll oluliselt aeglustus, kuid kogu aasta peale jäi siiski

9,2 protsendi juurde.

Netoeksport oli 2023. aastal kolmandat aastat järjest negatiivne. Kokku kahanes kaupade ja

teenuste ekspordi aheldatud väärtus aastaga 6,9 protsenti, sh kaupade eksport kukkus lausa 12,3

protsenti. Eelkõige pidurdas teenuste poolelt majandustegevust langus transpordisektoris, mille

peamine mõjutaja oli transporditeenus raudteel. 2022. aasta lõpus moodustas väliskaubandus

86 protsenti sisemajanduse koguproduktist, 2023. aasta lõpuks vähenes see aga 78 protsendi

peale.

Valdkonna olukorra analüüs

Kulutused teadus- ja arendustegevusele. Lähtudes 2018. a detsembris sõlmitud ühiskondlikust

kokkuleppest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamiseks tegi Teadus- ja

Arendusnõukogu 2019. aasta veebruaris valitsusele ettepaneku tõsta teadus- ja arendustegevuse

6

ning innovatsiooni (TAI) rahastamine riigieelarvest 1%-ni SKPst. Alates 2021. aastast on

riigieelarves TAI rahastamist hoitud 1% juures SKP prognoosist. 2022. ja 2023. aastal TAI

rahastamise tase säilitati1, teadus- ja arendustegevuseks kavandatud vahendid moodustasid

2023. a riigieelarves kokku 390,7 mln eurot.

2023. aasta kulutuste statistika koondab Statistikaamet 2024. aasta detsembriks. 2022. aasta

avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jäid statistika kohaselt riigieelarve

eraldistele oluliselt alla (0,78% SKP-st). Näitajate vahe tuleneb erinevast arvestuse metoodikast,

ent paranemisruumi on ka avaliku sektori kulude arvestuses. Statistikas võetakse teadus- ja

arendustegevuse kulutustena arvesse üksnes rahvusvaheliselt kokkulepitud kulutusi OECD

Frascati käsiraamatu2 kohaselt. Eestis kasutatakse riigieelarves valdkonnale eraldatud

vahendeid ka teadus- ja arendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks (näiteks

teadusasutuste tegevustoetuste, teaduspreemiate või teaduse populariseerimisega seotud

tegevuste rahastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et riigieelarve eraldised planeeritakse

võttes arvesse riigieelarve eelnõu koostamisel kehtivat majandusprognoosi. Tegelik SKP erineb

prognoosist ja võib tuua kaasa mõningast kõikumist 1% tasemest.

Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel kuuel aastal suurenenud.

Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist.

2022. aastal raporteeris statistikaametile teadus- ja arendustegevuse kulutusi 399 ettevõtet, mis

on läbi aja suurim teadus- ja arendustegevusele kulutusi teinud ettevõtete arv. Ligi pooled teadus-

ja arendustegevusse panustavatest ettevõtteist on suured ehk 250 ja enama hõivatuga

ettevõtted, samas on märgatavalt kasvanud mikro- ja väikeettevõtete panus. Kokku investeeris

erasektor teadus- ja arendustegevusse 2022. aastal 361 miljonit eurot, mida oli 53 miljoni võrra

rohkem kui aasta varem. Erasektori kulutused osakaaluna SKP-st on viimastel aastatel kasvanud,

ületades 2022. aastal ühe protsendi piiri. Eestis on arenenud riikide eeskujul seatud

strateegiliseks eesmärgiks jõuda avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastuses

proportsioonini üks kahele. Nüüd, kui avaliku sektori 1 protsendi eesmärk on saavutatud, tuleb

erasektorit tagant tõugata 2 protsendi saavutamisel. Selleks tuleb leida sobivad

poliitikavahendid ja luua innovatsiooni soodustav keskkond, et motiveerida ettevõtteid rohkem

investeerima.

Eesti innovatsioonisuutlikkus. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem

langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta. Selle

mõõdiku näitaja oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid aastatel 2022

ja 2023 on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). Eesti majandus

langes, kuid see ei peegeldunud tööturul. Ettevõtted hoidsid oma töötajaid viimase võimaluseni

tööl ning seetõttu tootlikkus hõivatu kohta vähenes.

1 Rahandusministeerium. Riigieelarve. 2 OECD (2015), Frascati Manual 2015: Guidelines for Collecting and Reporting Data on Research and Experimental Development, The Measurement of Scientific, Technological and Innovation Activities, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264239012-en.

7

Euroopa innovatsiooni tulemustabelis lootis Eesti 2023. aastal jõuda tugeva innovaatori

tasemele, mis oli kaks aastat varem saavutatud. Napilt jäi aga Eesti sarnaselt eelmisele aastale

ka 2023. aastal mõõdukaks innovaatoriks3, olles siiski viimase kaheksa aasta jooksul läbi teinud

suurima arenguhüppe. See viitab asjaolule, et ka teised riigid panustavad aktiivselt oma

innovatsioonisüsteemide parendamisse ja toetamisse, konkurents tiheneb ning Eestil on tarvis

panustada senisest rohkem, et soodustada Eesti ettevõtete püsimist rahvusvahelises

konkurentsis. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani tõusis Eesti innovatsiooniindeks 24

protsenti, kuid 2023. aastal tegi läbi hoopis 15-protsendilise languse. Kukkumine tulenes suuresti

asjaolust, et tulemustabelisse pandi uue Community innovation survey’i tulemused, kus

innovaatiliste ettevõtete arv Eestis kukkus erinevate segmentides. Parema tulemuse saavutas

Eesti valdkondades, mis puudutavad inimressursse, koostööd ja uurimissüsteeme. Endiselt on

nõrk keskkonnasäästlikkuse osa.

Positiivsed arengud

• Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks ja hoidnud riigieelarves teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni rahastust vähemalt 1% juures SKPst. 2023. a kavandati

teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves kokku 390,7 mln eurot.

• 2023. a käivitusid mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja

arendustegevuse toetusmeetmed. Mobilitas 3.0 ja TeaMe 3.0 tegevused toetavad

teadussüsteemi programmi eesmärkide saavutamist. SekMo, RITA+ ja Õiglase Ülemineku fondi

teadusvõimekuse toetamise sekkumised panustavad teadmussiirde programmi eesmärkide

täitmisesse.

• Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. Alates 2022. a sügisest võimaldatakse

doktorantidel ülikoolides tööle asuda nooremteaduri ametikohal ning neile makstakse Eesti

keskmist palka. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada positiivselt evalveeritud

teadus- ja arendusasutuses. Struktuurivahenditest rahastatud SekMo meetme abil on

doktorantidel võimalik töötada ka ettevõttes või avaliku sektori asutuses

(teadmussiirdedoktorantuuris). Muudatus aitab ette valmistada doktorikraadiga tippspetsialiste

ja teadus- ja arendustöötajaid era- ja avalikule sektorile ning edendada ülikoolide, ettevõtete,

avaliku sektori jt asutuste tihedamat ja pikemaajalist koostööd.

• 2023. aastal töötati välja ja kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega

teadustaristu toetamise tingimused. Kui varasemalt on mõlemaid tegevusi rahastatud EL-i

struktuurivahenditest, siis alates 2024. aastast rahastatakse ka neid teadussüsteemi

põhiinstrumente riigieelarvelistest vahenditest. Teaduse tippkeskuste toetuse andmise

eesmärgiks on arendada silmapaistvalt kõrge tasemega Eesti uurimisrühmade koostööd ja

ühistegevust Eesti arenguvajadustest lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga

teadusküsimuste lahendamisel. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on

kindlustada taristu jätkusuutlik majandamine ja kasutus ning pakkuda taristuteenuseid

teadusasutustele, kõrgkoolidele, ettevõtjatele ja avalikule sektorile.

3 Peamiselt on langus toimunud tooteinnovatsiooni vähenemise tõttu. Indeksisse lisatud uue alamindikaatori „environment-related technologies“ osas on Eestil samuti palju arenguruumi.

8

• Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute teemadena

käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda.

• 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene

rakendusuuringute keskus ja alustati värbamistega. Rakendusuuringute keskuses käivitatakse 5

ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning

autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja

koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks.

• Käivitusid või alustasid teist toimimisaastat mitmed teadmusmahukat iduettevõtlust

soodustavad tegevused (äriarenduse meede, CDL, NATO DIANA, AI arenguprogramm jts), mis

panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava ambitsioonikasse eesmärki: kasvatada

jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete arvu.

• Rakendati erinevad ettevõtete arendustoetused (nt innovatsiooni- ja arendusosak,

tootearenduse toetus, arenduskeskuste investeeringutetoetus, ettevõtte arenguprogramm

jt)struktuurivahenditest. Et ettevõtete jaoks vahendid võimaldada võimalikult kiiresti, siis avati

enamik vahenditest 2023. aasta esimeses pooles.

• 2023. aastal käivitati ka kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed

(rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna

konkurentsivõime tõstmiseks toetuse andmise käskkiri). Ühtlasi lõpetati edukalt 2014-2020

periood ja REACT-EU tootearenduse ning kesksete digilahenduste meede, mis tõid turule uued

kvaliteetsed turismitooted ja lõi eeldused ettevõtete digitaliseerimisele.

• Käivitusid õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed

(suurinvesteeringute toetus, Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute

toetus, Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus)

• Eesti taastekava raames käivitus ettevõtja varutuskindluse toetus.

• Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi

ruumipoliitika ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja Ruumiameti

loomisel.

• Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu

enam kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse.

• BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat 2024.

aastal, valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe esimese maailma

riigina).

• Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute

rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

• Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit, väikeelamute

rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

9

• Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba

taastuvenergia rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete energiatõhususe

määruste uuendamine.

• Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute

renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe baastaseme ja

parendusmeetmete eelhinnangu uuringud.

Eesti 2035“ strateegiliste sihtide suunas liikumine

Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitmed TAIE arengukava

mõõdikud on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused

osakaaluna SKP-st; 2) tööjõu tootlikkus EL-i võrdluses; 3) erasektoris täistööajaga hõivatud

teadlaste ja inseneride arv 1000 elaniku kohta. Erasektori kulutuste kohta 2023. aasta andmeid

veel avaldatud ei ole, mistõttu on analüüsitud 2022. aastat.

Üldiselt võib mõõdikute osas märgata ootuspärast paranemist, kuigi nominaalne

tööjõutootlikkus kukkus 2023. aastal tagasi 2018. aasta tasemele.

Positiivseks tuleb pidada erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise hoogustumist ka

majandusele keerulistel aastatel. Avaliku sektori 1 protsendi kokkulepe on lubanud käivitada uued

riigipoolseid meetmed erasektori TAI võimekuse kasvatamiseks ja erasektori võimestamiseks 2

protsendi eesmärgini jõudmisel. Erasektori investeerimisjulguse tõstmiseks on oluline aidata neil

teadus- ja arendustegevusega seotud riske maandada. . Võrreldes 2021. a on oluliselt kasvanud

erasektori teadlaste ja inseneride arv, jõudes 2022. a. 2,23-ni 1000 elaniku kohta (2021. a. 1,81

täistöökohta 1000 elaniku kohta). Sellega ületab näitaja ka oluliselt TAIE arengukavas 2022. a

seatud eesmärki (1,9 ametikohta 1000 elaniku kohta). Ehkki progress on märgatav, on näitaja

2035. a sihttaseme saavutamine (4,53 töötajat 1000 elaniku kohta) veel kaugel ning seetõttu

tuleb jätkata teadlaste ja inseneride arvu kasvatamist erasektoris.

„Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava vaates on plaanipäraselt edasi liigutud. Nii eespool

loetletud tulemusvaldkonna 2023. aasta kõige olulisemad edusammud kui ka HTMis ja MKMis

käivitatud uued toetusmeetmed on otseselt seotud „Eesti 2035“ tegevuskava tegevustega. Ka

järgnevalt käsitletud tulemusvaldkonna väljakutsed on seotud tegevuskava majandust ja kliimat

ning riigivalitsemist käsitlevas osas esitatud vajalike muutustega.

Kokkuvõtlik ülevaade pikaajalise arengustrateegia elluviimisest on leitav Riigikantselei

dokumendist „Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest 2023. aastal“4, mis keskendub „Eesti

2035” sihtide ning valitsuse prioriteetsete üldeesmärkide saavutamiseks ellu viidud tegevustele

2023. aastal. „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalike muutuste

4 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2024- 01/%C3%9Clevaade%20Vabariigi%20Valitsuse%20tegevusest%202023.%20aastal.pdf

10

saavutamiseks ellu kutsutud meetmeid ja tegevusi on pikemalt käsitletud järgnevate

programmiaruandluse peatükkide raames.

Väljakutsed

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti praegusest mitu korda

rohkem teadlasi ja insenere, eriti väljaspool akadeemiat nii era- kui avalikus sektoris. Eestis napib

väljaspool akadeemilist sektorit inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tegeleda teadus- ja

arendustegevusega. Teisalt vajab järelkasvu ka eestikeelne akadeemiline töötajaskond. Juba

mitmeid aastaid sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni saavutatud, üha

suuremaks probleemiks on kujunenud siinsete noorte vähene huvi doktoriõppe vastu. Seetõttu

tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui akadeemilise karjääri

atraktiivsuse suurendamisele.

• Vaja on tagada kõrgel tasemel teadussüsteemi baasvõimekus. Teadussüsteemi kõrge

taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab sihipärast ja järjekindlat riigipoolset tuge, sh

teadusasutuste kõrge kvaliteediga tegevuste järjepidevat toetamist, uurimisprojektide ja eesliini

teadus- ja arendustegevusega kursis olevate teadusrühmade rahastamist, heal tasemel

teadustaristu kindlustamist, nii rahvusvahelise kui riigisisese teaduskoostöö edendamist.

Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste

ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete lahendamisele.

Seejuures on vaja tagada tõukefondide toel saavutatud tulemuste jätkusuutlikkus ning

kindlustada EL rahastuse lõppedes jätkuv tugi riiklikes rahastusskeemides.

• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd. Eesti

teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni

ettevõtetes või avalikus sektoris. Teadusasutuste ja ettevõtete vahel on liiga vähe sünergiat ja

üksteise rollide mõistmist. Selle muutmiseks tuleb jätkata teadusasutuste ja ettevõtete koostöö

soodustamist nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel

ning veelgi enam panustada ettevõtete rakendusuuringutesse. Senisest enam tuleb rõhku panna

ka teadustaristu avamisele välistele kasutajatele, mis võimaldab Eesti heal tasemel

teadustaristut kasutada ka ettevõtjate ja avaliku sektori poolt.

• Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele

ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt)

kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa –

olenevalt aastast 10-12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas.

• Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõimee kasvuks vajalikke

strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks et suurendada ettevõtjate investeeringuid

suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute elluviimisse (sh

ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste eksporditehingute

sõlmimist on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS)

rahastamisvahendite pakkumise võimekust

• Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata

välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele.

11

• Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada

multifunktsionaalne ja suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi

arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tekitada tihedad

strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega.

• Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks.

Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses

ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

• Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja

järelevalve.

• Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi

kogutavate andmete ühtne süsteem, teha investeeringuid masinloetavate andmete

vastuvõtmiseks ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada

stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda.

• Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete

süsinikujalajälje arvutamise metoodika.

• Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on

vaja riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut

koordineerivat arengukava.

• Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu

riigieelarve rahastuse tõusu.

• Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest.

Uue Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna, sh

taristu arendamiseks.

12

2. TEADUSSÜSTEEMI PROGRAMM

2.1. Programmi üldinfo

Programmi nimi Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja (ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)

Kaasvastutajad (valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (Harno)

2.2. Programmi mõõdikud ja analüüs

Tabel 3. Teadussüsteemi programmi mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka

kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) Allikas: European Innovation Scoreboard

9,4* 8,7* 8,8 9,6 8,9

Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja

arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta

(eurodes)

Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet

39 343 40 404 ** 29 800 38 077

Meede 1 (mõõdikud ühilduvad tegevuste omadega) Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine Eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja

mitmekesine.

Programmi tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades

tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi

toimimist toetavaid tegevusi, tegevusi, sh tagada

võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja

inseneride arvu kohta

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet

1,7 1,5 ** 1,4 1,4

Teaduse mitmekesisuse mõõdik ***

Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse

raamprogrammis Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses

5. koht

(252)

4. koht

(273)

3. koht

(376) Top 5 Top 5

13

võidetud lepingute mahu alusel SKP kohta, % EL

keskmisest (EL = 100)

Allikas: eCorda, Eurostat

EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi Euroopa

Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv

Allikas: eCorda

255**** 99***** 156***** 70***** 118

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik

ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste

arendamine ja pakkumine.

Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv****** Allikas: EL tõukefondide meetme aastaaruannete alusel

920,38 1101,27 1176 ≥827,58 -

* Korrigeeritud aegrida vastavalt EIS andmebaasi andmetele.

** Andmeid ei ole veel avaldatud.

*** Metoodika, alg- ja sihttase fikseeritakse hiljemalt 2024. a lõpus.

**** Kumulatiivselt, 2021. a osas vastavalt perioodil 2014-2021.

***** Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi

(2014‒2020) näitajat.

****** Mõõdik kasutusel kuni 2023. a, kui lõppeb SF toetusperiood. Alates 2024. a võetakse kasutusele teadustaristu kasutamist näitav

mõõdik, mille metoodika, baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2024. a lõpuks.

Teadusartiklid. Teaduspublikatsioonide kaudu väljendub teadlase, asutuse ja teadussüsteemi

kvaliteet ja kõrge tase. Teadustöö kvaliteedi näitajana jälgitakse Euroopa innovatsiooni

tulemustabelis riigi teadlaste publikatsioonide osakaalu 10% enim tsiteeritud teadusartiklite

hulgas. Eesti teadlaste publikatsioonide osakaal aastate lõikes pisut kõigub, 2022. a ja 2023. a

saavutatud tasemed (vastavalt 8,7% ja 8,8%) jäävad mõnevõrra alla TAIE arengukavas seatud

sihttasemetele (vastavalt 9,0% ja 9,6%). Siiski tuleb arvesse võtta, et publikatsioonide andmete

eripäradest tulenevalt võivad näitajate tasemed aastate lõikes mõnevõrra varieeruda. Näitaja

eesmärkide täitmisesse panustab 2023. a kinnitatud teaduse tippkeskuste toetusmeede, mille

eesmärk on kõrge tasemega ja suure läbimurdepotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse

toetamine.

Teadusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht. Mõõdik näitab TA-asutuste

osalemist ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamises koostöös avaliku sektori, erasektori

ja rahvusvaheliste partneritega. See iseloomustab TA-asutuste valmisolekut pakkuda era- ja

avalikule sektorile vajalikke konkurentsivõimelisi teenuseid ja Eesti TA-asutuste tegevuste

asjakohasust rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes. Alates 2021. a on positiivselt evalveeritud

teadusasutuste lepingulise koostöö maht hüppeliselt suurenenud ja jõudnud 2022. a 104 miljoni

euro juurde. Tõusu tulemusena on näitaja oluliselt ületanud TAIE arengukavas seatud eesmärke

(40 404 eurot/akadeemilise töötaja kohta vs 28 300 eurot/akadeemilise töötaja kohta).

Kõrgetasemeliste publikatsioonid. Näitaja on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse

taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju. Kõrgetasemeliste

publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta on 2022. a mõnevõrra vähenenud (1,5

artiklit/töötaja kohta) kuid ületab siiski TAIE arengukavas seatud eesmärki.

Rahvusvaheline teaduskoostöö. Välismaised rahastusallikad on väga olulised nii avaliku sektori

teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtjatele. Eesti jaoks on kõige suurem välisrahastaja

14

Euroopa Komisjon Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu. Eesti

teadlaste ja ettevõtjate edukust raamprogrammis näitab nii välisvahendite suur maht

teadusrahastuses kui ka võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega. Riikide võrdluses paistab Eesti

eriti positiivselt silma saadud toetuste suhtega SKP-sse (3. koht EL-i võrdluses). EL

raamprogrammi Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide arv on eelmisel aastal

oluliselt tõusnud, kuid jääb veel alla 2020. ja 2021. a tasemetele. Näitaja tasemete kõikumine on

tingitud EL raamprogrammi perioodilisusest (vana perioodi lõpp, uue algus). Võrreldes lõppenud

perioodiga, oodatakse uuel perioodil organisatsioonide arvu kasvu eelkõige lisanduvate

ettevõtete, riigiasutuste jt arvelt.

Teadustaristu kvaliteet ja kättesaadavus. Mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga

asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel

teadustaristuga asutustes. Mõõdiku algne sihttase on tublisti ületatud (algne siht 2023. aastaks

oli 750). Mõõdik ei hõlma kogu teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende

konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti kajastab mõõdik töötajaid taandatuna

täistööajale.

2.3. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Teadussüsteemi programmi eesmärk on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sealhulgas

kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestav teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna loomine ja

teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Teadussüsteemi programmi tegevusi viidi ellu

plaanipäraselt ja tulemuslikult. Tegevuste elluviimine oli võimalik tänu teadus- ja

arendustegevuse rahastamisele 1% ulatuses SKP-st, sealjuures võimaldas teadus- ja

arendustegevuseks eraldatud lisanduv rahastus ellu viia doktoriõppe reformi ning teha

ettevalmistusi mitmete teadus- ja arendustegevuse rahastamisskeemide väljumiseks EL

struktuurivahendite rahastamisest. 2023. a programmi tegevuste elluviimisel oli olulisel kohal

eelmise struktuurivahendite perioodi meetmete lõppemine ning uute toetusmeetmete

käivitamine.

Tegevuste tulemuslikkus peegeldub mõõdikute tasemes. Siiski tuleb arvestada, et teadus- ja

arendustegevuse jõudmine mõõdetavate tulemusteni ja mõjusate rakendusteni võib võtta

aastaid või isegi aastakümneid, mistõttu on oluline säilitada teadus- ja arendustegevuse

keskkonna (sh rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus.

Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Olulisemad arengud ja väljakutsed

Tegevuse eesmärk on toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja

arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada Eesti teadlastele

võimalused osaleda rahvusvahelises koostöös. Programmi tegevused keskenduvad eelkõige

teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisele, selleks vajaliku keskkonna tagamisele ja

uue teadmise loomise toetamisele.

15

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.1. eesmärkide täitmisesse:

• Doktoriõppe reform. 2022. aasta II poolaastal käivitus doktoriõppe reform, mille põhieesmärk on

kujundada doktoriõpe ümber nii, et enamusele doktorantidele oleks tagatud nooremteaduri

ametikoht ülikoolis või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga

seotud valdkonnas. Lisaks ülikoolides nooremteadurite töökohtade rahastamisele, toetab

Haridus- ja Teadusministeerium alates 2023. aastast nooremteadurite palkamist ka positiivselt

evalveeritud TA asutustes (toetuse tingimused on kinnitatud 25. novembril 2022. a haridus- ja

teadusministri käskkirjaga „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused

ja kord“). 2023. a lõpuks töötas seitsmes teadus- ja arendusasutuses kokku 12 nooremteadurit.

Tegevus panustab teadlaste järelkasvu kindlustamisse, tõstab doktoriõppe atraktiivust ning

kindlustab doktorantidele sotsiaalsed tagatised ja püsiva sissetuleku.

• Teaduse tippkeskuste toetamine. 2023. a töötati välja teaduse tippkeskuste toetusmeetme uued

tingimused (kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. mai 2023. a määrusega „Teaduse

tippkeskuste nimetamise ja finantseerimise tingimused ja kord“) ning viidi läbi taotlusvoor uute

tippkeskuste nimetamiseks. Võrreldes eelnevate teaduse tippkeskuste toetusmeetmetega, seati

uues meetmes fookusesse kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadus- ja arendustegevuse

toetamine ning tippteaduse kooskõla suurendamine ühiskonna ja majanduse vajadustega.

Sellest lähtuvalt toetati 2023. a taotlusvoorus tippkeskusi, kes panustasid „Eesti 2035“

arenguvajaduste lahendamisse, sealhulgas TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse.

10 uut teaduse tippkeskust alustasid tegevust 2024. a alguses5. Teaduse tippkeskused

panustavad mitmete teadussüsteemi programmi eesmärkide ja näitajate (sh 10% maailmas

enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal) tulemuste saavutamisse,

tippkeskused toetavad teadusrühmade interdistsiplinaarset ja asutusteülest koostööd.

• Teadussüsteemi põhiinstrumentide mahu kasvatamine. Teadussüsteemi programmi

eesmärkide saavutamisel on olulisel kohal kahe põhiinstrumendi, uurimistoetuste ja

baasfinantseerimise, stabiilne rahastamine ja rahastusmahu kasvatamine. Sealjuures on võetud

eesmärgiks hoida uurimistoetuste ja baasfinantseerimise omavahelist suhet 50:50

proportsioonis. 2023. a. kasvas nii baasfinantseerimise kui uurimistoetuse maht 3 mln euro võrra,

jõudes mõlemas rahastusinstrumendis 55 310 000 euroni. Baasfinantseerimine võimaldab

teadus- ja arendusasutustel seada ja täita asutuse strateegilisi eesmärke, rakendada asutuses

akadeemilist karjäärimudelit, leevendada tihedat konkurentsisurvet teadus- ja arendustegevuse

rahastamisel ning tulla toime ka kiire hinnakasvuga. Uurimistoetused on positiivselt evalveeritud

teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja

arendustegevuse projekti elluviimiseks (sh järeldoktori teadustöö toetamiseks) antav toetus.

2023. a. alustati 39 uue rühmaprojektiga, 18-ne stardiprojektiga ning anti välja 9 granti järeldoktori

projekti läbiviimiseks välisriigis. 2023. a jätkati uurimistoetuste hindamist rahvusvahelistes

eksperdikomisjonides. Uurimistoetused toetavad teadussüsteemis akadeemilist vabadust,

toetusmeede panustab teadussüsteemi programmi eesmärgi (Eesti teadus on kõrgetasemeline,

mõjus ja mitmekesine) saavutamisse.

• TeaMe 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. a lõpus kinnitati sekkumise

„Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (edaspidi TeaMe 3.0) toetuse andmise

tingimused. TeaMe 3.0 meetmest toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine

5 https://etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/teaduse-tippkeskuste-toetus/teaduse-tippkeskuste- toetuse-taotlusvooru-tulemused-2023/

16

laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine loodus- ja

täppisteaduste ja tehnoloogia (edaspidi LTT) karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel;

uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse

populariseerimise edendamine. Tegevuse eesmärgiks on suurendada Eesti inimeste (eelkõige

laste ja noorte) teadlikkust teadus- ja arendustegevusest, sh teadlase ja inseneri elukutsest ja töö

sisust. Oodatud tulemusena nähakse, et noored valivad suurema tõenäosusega õppimiseks LTT

valdkonna, sooline lõhe LTT valdkonnas on vähenenud ning elanikkonna teadlikkus teadus- ja

arendustegevuse olulisusest on suurenenud.

• Mobilitas 3.0 toetusmeetme käivitamine. 2023. aastal käivitus struktuuritoetustest rahastatav

sekkumine „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“

(edaspidi Mobilitas 3.0). Mobilitas 3.0 tegevusega toetatakse Euroopa Teadusnõukoja (European

Research Council, ERC) teadusgrandi edukuse tõstmist, Marie Skłodowska Curie järeldoktori

grandi projektide elluviimist, rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes

osalemist, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindust ning Eesti teaduse välisturundust „Research

in Estonia“. Meetme sihtrühmaks on Eestis teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla

soovivad teadlased ja teadusrühmade liikmed ning teadus- ja arendusasutuste tugipersonal, kes

toetavad teadlaste osalemist teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes. Meetme tegevused

toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise

tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine,

teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö

võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja tugevdada Eesti teaduse

kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades rahvusvahelises teadmusringluses

osalemist.

• Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse tegevustoetus. Rakenduskõrgkoolidele on

kõrgharidusseadusega antud ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid siiani ei ole

rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevust eraldi toetatud. Alates 2023. aastast

eraldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele

teadus- ja arendustegevuse toetust. Toetuse suurus on 5% rakenduskõrgkoolile eraldatud

kõrghariduse tegevustoetuse mahust. Toetuse abil avaneb rakenduskõrgkoolidel võimalus tõsta

asutuse võimekust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, värvates selleks inimesi, täiendades

taristut ning rahastades valdkonna jaoks oluliste rakendusuuringute läbiviimist. Teadus- ja

arendustegevusega tegelemine toetab rakenduskõrgkoolides ka teaduspõhise kõrgharidusõppe

andmist. Meede on seotud teadussüsteemi programmiga, aidates kaasa Eesti teadusvaldkonna

üldise võimekuse kasvatamisele ning selle mitmekesisuse tagamisele.

• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu väljatöötamine.

2023. a jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

(edaspidi TAIKS) väljatöötamisega. Oluliste sihtrühmade eriarvamuste tõttu peatus eelnõu

menetlemine Riigikogus pärast esimest lugemist, kui lõppesid eelmise Riigikogu volitused.

Jätkusid arutelud erinevate sihtrühmadega evalveerimise, teaduseetika riikliku korralduse ning

teadus- ja arendusasutuste rahastamise üle. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seadus loob senisest selgema raamistiku teadus- ja arendustegevuse riiklikuks

korraldamiseks ning toob selgemalt esile ka erinevate osapoolte rollid innovatsiooni riiklikul

korraldamisel. Uute teemadena on võrrelduna kehtiva teadus- ja arendustegevuse korralduse

seadusega sisse toodud teaduseetika ning avatud teaduse teemad ning osapoolte ülesanded

seoses nende teemadega. Seaduse eelnõu loob õigusliku raamistiku, mille jõustumine on aluseks

17

mitmete TAIE arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks (sh baasfinantseerimise

ümberkujundamine teadus- ja arendustegevuse toetuseks, teaduseetika riiklikuks

reguleerimiseks jm).

Valdkonna olulisemad väljakutsed

• Teadussüsteemi kõrge taseme ja kestliku kvaliteedi kindlustamine vajab järjekindlat ja

sihipärast riigipoolset tuge. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine on vältimatu eeldus, et

jõuda uue teadmise rakendamiseni ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Sellest lähtuvalt on vaja

jätkata nii asutuste baasfinantseerimisega, uurimistoetuste väljaandmisega, rahvusvahelise

teaduskoostöö toetamisega, teaduse populariseerimisega kui ka teiste teadussüsteemi

baasvõimekust tagavate toetuste eraldamisega. Seetõttu on oluline, et ka edaspidi peetakse

riigieelarve koostamisel kinni 1% kokkuleppest.

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitmeid kordi rohkem teadus-

ja arendustöötajaid ning insenere, kui meil hetkel on. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja

kohta OECD riikide võrdluses maha juhtivatest innovatsiooniriikidest ning eriti suur erinevus on

erasektori teadlaste ja inseneride hõivatuse osas. TAIE arengukavas on seatud eesmärgiks jõuda

erasektoris 2035. a 4,53 teadustöötajani 1000 elaniku kohta, seetõttu tuleb veelgi rohkem

tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ning teadus- ja arendustöötajate

sektoritevahelisele liikumisele.

• Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eesti jaoks

oluline osaleda rahvusvahelises teadusloomes ja -võrgustikes. Nii on võimalik Eestisse tuua

maailma eesliiniteadust ja uusi tehnoloogiaid, samuti panustatakse Eestis loodud teadmusega

maailma tippteadusesse. Kuigi Eesti teadlaste ja ettevõtete osalemine EL teadus- ja

arendustegevuse raamprogrammi Euroopa Horisont tegevustes on silmapaistev, vajab jätkuvalt

tugevdamist Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelises koostöös juhirolli.

Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Olulisemad arengud ja väljakutsed

Teadussüsteemi programmi tegevuse 1.2. eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö

tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ning teadustaristu teenuste arendamine

ja pakkumine teadusasutustele, era- ja avalikule sektorile. Tegevuse raames toetatakse riikliku

tähtsusega teadustaristu investeeringuid, juurdepääsu rahvusvahelistele teadustaristutele,

samuti ligipääsu andmetele ja teadustulemusele.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 1.2. eesmärkide täitmisesse:

• Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimuste kinnitamine. 28. septembril 2023. a

kinnitati haridus- ja teadusministri määrus „Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine“. Siiani

on riiklikult olulisi taristuid toetatud struktuurifondide rahastustest, siis selle määrusega luuakse

esimene riigieelarveline rahastus Eesti teadustaristutele. Riigi huvides on kindlustada teadus- ja

arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine. Lisaks sellele on oluline pakkuda

taristuteenuseid nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Määrus

annab aluse ka riikliku tähtsusega teadustaristu teekaardi uuendamise protsessi käivitamiseks,

18

selle raames saavad teekaardile kandideerida juba olemasolevad teekaardiobjektid kui ka uued

konsortsiumid. Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks nii

akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut, ning seetõttu

ajakohastatakse teekaarti regulaarselt (samm 5 aastat). Mitte kõik teadustaristud ei asu Eestis,

sest arvestades teadustaristute kõrgeid investeerimis ja ülalpidamiskulusid on Eestil mõistlik

osaleda ka taristute arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti

teadlastele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel

rahvusvahelisele taristule.

• Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga liitumine. 2023. aastal jõudis lõpule Eesti

liitumise protsess maailma juhtiva molekulaarbioloogia organisatsiooni Euroopa

Molekulaarbioloogia Laboratooriumiga (edaspidi EMBL). Eesti sai selle organisatsiooni 28.

täisliikmeks. Enne täisliikmeks saamist läbis Eesti kolmeaastase EMBLi eeldatava liikme

perioodi, mis avas võimaluse tasuta osaleda organisatsiooni tegevustes. Eesti vastuvõtmine

EMBLi täisliikmeks kinnitab Eesti eluteaduste kõrget taset ning avardab veelgi meie teadlaste

koolitus- ja koostöövõimalusi. Paraneb meie teadlaste, eriti aga kraadiõppurite, ligipääs

spetsiifilisele uurimistaristule – aparatuurile, oskusteabele ja andmebaasidele EMBLi

teaduskeskustes. Eesti vastuvõtmine EMBL-i täisliikmeks tuli põneval ajal, mil algas EMBLi uus

tänapäeva väljakutsetele suunatud teadusprogramm „Molekulidest ökosüsteemini“. Eesti

koostöö EMBLiga on edukalt käivitunud. Möödunud aasta suvel jõudis Tallinnasse EMBLi

ekspeditsioon TREC, mis uurib ranniku ökosüsteeme ja nende reaktsiooni keskkonnale

molekulidest kogukondadeni. Ekspeditsioonis osalesid teiste seas Eesti teadlased, et lahendada

paljudele riikidele ühiseid keskkonna-alaseid väljakutseid.

Valdkonna olulisemad väljakutsed

• Stabiilse rahastamise toel on Eestisse tekkinud heal tasemel teadustaristud ning Eesti teadlastel

ja teadus- ja arendusasutustel on ligipääs mitmetele olulistele rahvusvahelistele

teadustaristutele. Siiski on valdkonna väljakutseks teadustaristu arendamine väliste kasutajate

huvidest lähtuvalt ning taristu teenuste kättesaadavaks tegemine era- ja avalikule sektorile.

TAIE arengukava eesmärgiks on siduda Eesti kõrgetasemelised teadustaristud rohkem

ühiskonna ja majanduse vajaduste ja ootustega, eesmärgi saavutamine vajab jätkuvalt

riigipoolset sihistatud suunamist ja tuge.

19

2.4. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Teadussüsteemi programmi eelarve oli 2023. a 205,6 mln eurot, millest 183,8 mln eurot panustas

tegevus 1.1. (teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine) eesmärkide saavutamisse.

Programmi tegevus 1.2. (teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine) eelarve oli

kokku 21,8 mln eurot. Programmi eelarve täideti 85% ulatuses. Eelarvest jäi 14 miljonit eurot

kasutamata, kuna riigieelarve seaduse muudatusega suunati teadmussiirde programmist 14

miljonit eurot teadussüsteemi programmi tegevusse 1.1. teadusasutuste ja teadlaskonna arengu

toetamine. Vahendite ületõstmine oli vajalik, kuna esialgu kavandatud rohetehnoloogiate

teadmuskeskuse tegevus oleks dubleerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas käivitatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi programmis

suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda teadusrahastuse

killustamisest ning ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks sh energiatõhusate

nutikate roheinvesteeringute toetamiseks, mille eesmärk on teadussüsteemi jaoks oluliste

arenduste ja vajaduste katmine. Vahendid kasutatakse ära 2024. aastal. Teadussüsteemi

programmi lõplik eelarve suurenes 18 miljoni euro võrra, sh eelmisest perioodist üle kantud

vahendite arvelt 10,2 mln eurot, seaduse muudatusega lisandunud vahendite arvelt 14 mln eurot

ning välistoetuste ja omatulude laekumise arvelt vähenes eelarve 6,2 mln euro võrra.

Teadussüsteemi eelarve kulude jääk on 31,2 mln eurot sh piirmäärata vahendid – välistoetused

ja omatulud – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 28,9 mln eurot. Lisaks eespool nimetatud

14 mln eurole, kantakse 2024. aastasse üle 2,3 mln eurot teadusraamatukogude teavikute

soetamise toetust, et katta järgmise aasta vajadused täies mahus. Haridusteaduste programmi

projektid ei käivitunud 2023. aastal, vahendid summas 1,2 mln eurot on samaks otstarbeks

vajalikud 2024. aastal. Tegevused jätkuvad juba sõlmitud lepingute alusel ning kasutatakse

teadus- ja arendustegevuse valdkonna sihttoetusteks ning strateegilise analüüsi võimekuse

kasvatamiseks. Rahvusvaheliste liikmemaksude jääk 2,7 mln oli reserveeritud rahvusvaheliste

liikmemaksude tõusuks, mis ei rakendunud. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal

rahvusvahelistumiseks ja rahvusvahelisteks liikmemaksudeks vajalikeks tegevusteks, sh

osalemiseks Ukraina teadussüsteemi ülesehituses koostöös USA-ga ning osaliselt suunatakse

2024. aastal ühekordsete investeeringute ja tegevuste läbiviimiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate uue perioodi tegevuste olulisemad jäägid on

mobiilsuse ja järelkasvu toetamise tegevustes ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse

populariseerimise tegevustes, mille käivitumine uuest perioodist viibis. Planeeritud oli selleks 5,5

mln eurot. Mõlemad toetusmeetmed kinnitati 2023. a ning tegevused viiakse ellu

struktuurivahendite rakendusperioodi jooksul.

20

Tabel 4. Teadussüsteemi programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik

eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes (esialgne, täiendatakse enne kinnitamist)

Teadussüsteemi programm

Esialgne eelarve, tuh eurot

Lõplik eelarve, tuh eurot Täitmine, tuh

eurot Täitmine, %

Programmi kulud kokku

186 829 205 653 174 450 85%

Programmi tegevus 1.1.Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

167 136 183 796 155 563 85%

Programmi tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

19 692 21 857 18 887 86%

21

3. TEADMUSSIIRDE PROGRAMM

3.1. Programmi üldinfo

3.2. Programmi mõõdikud

Tabel 5. Teadmussiirde programmi, meetmete ja tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Teadlaste ja inseneride arv

ettevõtlussektoris ja

kasumitaotluseta

erasektoris, arv 1000 elaniku

kohta

Allikas: Statistikaamet

1,81 2,23 -* 1,9 2,1

Ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse

põhivarasse osakaaluna

SKP-st (%, mld eurodes)

Allikas: Statistikaamet

7,3%**

( 2,3 mld)

3,3%

(1,2 mld) -*

3,0 %

(1 mld)

3,2%

(1,1 mld)

Meede 1

Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine

(MKM vastutusalas)

Eesmärk: Meetme raames parendatakse nii ettevõtete võimekust ja

valmisolekut TAI-mahukamateks tegevusteks kui ka võimestatakse

innovatsioonisüsteemi tervikuna, et töötada välja üha efektiivsemaid

teenuseid, mis lähtuvad ettevõtja vajadustest.

Programmi nimi Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja (ministeerium)

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (valitsemisala asutused)

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) Haridus- ja Noorteamet (HARNO) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) AS Metrosert

22

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Innovaatiliste ettevõttete

osakaal, %

Allikas: The Community

Innovation Survey (CIS)

-* -*** -*** >75 >75

Programmi tegevus 1.1.

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

Eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde läbiviimiseks.

Müügitulu uutest või oluliselt

muudetud toodetest või

teenustest (suhe kogu

müügitulusse), %

Allikas: Statistikaamet

-* -*** -*** >15 >16

Ettevõtete digitaliseeritus

(robotid jms)

Allikas: DESI

14. 13. -**** Top 7 Top 10

Programmi tegevus 1.2.

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse

ökosüsteemi arengut

Riskikapitali maht eurodes

Allikas: Startup Estonia 962 1333 395 >500 >500

Kiirendites osalevate

ettevõtete arv

Allikas: Startup Estonia

44 53 51 40 40

Meede 2 (mõõdikud

ühilduvad tegevuse

omadega)

Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine (HTM vastutusalas)

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Programmi tegevus 2.1.

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja

arendustegevuse võimekuse kasvatamine

Erasektori poolt rahastatud

avaliku sektori teadus- ja

arendustegevuse kulutuste

osakaal, %

Allikas: Statistikaamet

5,3 7,2 -* 8,0 9,0

Doktorikraadiga teadlaste ja

inseneride arv 1000 tööealise

elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet

3,5 3,7 -* 3,4 3,45

Era- ja avaliku sektori

ühispublikatsioonide arv

miljoni elaniku kohta, tase

EL keskmisest (EL keskmine

= 100) %*****

Allikas: European Innovation

Scoreboard

191 198 183 - 189

Sotsiaalmajanduslikele

rakendustele suunatud 19 25 -* 25 28

23

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

kulutuste osakaal

riigieelarves planeeritud TA

eraldistest, %

Allikas: Statistikaamet, HTM

* Andmeid ei ole veel avaldatud

** Ettevõtete immateriaalsete varade indikaator sisaldab ühekordseid Volkswagen grupi tehinguid. Kontsern on juba teatanud oma

plaanide muutmisest ning järgnevatel aastatel peaks selle ettevõtte mõju välja taanduma näitajast.

*** Andmed avaldatakse maikuus.

**** Antud kujul on indikaatori avaldamine lõpetatud.

***** EISil põhineva mõõdiku metoodika on muutunud, mille osas tehtavad muudatused, sh sihttasemetes hakkavad kajastuma

järgmises teadmussiirde programmis ja edaspidi tulemusvaldkonna aruandes. Korrigeeritud aegrida vastavalt EISi andmetele,

sihttasemed korrigeeritakse teadmussiirde programmi uuendamisel. Seoses EISil põhineva mõõdiku metoodika muutusega ei kehti

2022. ja 2023. a seatud sihttasemed. Alates 2024. a on mõõdiku sihttasemed järgmised: 2024 – 189%; 2025 – 195%; 2035 – 250%.

3.3. Programmi olukorra analüüs

Valitud mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate

teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab

oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja

arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja

arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, kuivõrd oluline on TA rahastuse kaudu

toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks.

Teadlased ja insenerid. TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu

korda rohkem teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat, nii era kui avalikus

sektoris. Eesti jääb teadlaste arvult 1000 töötaja kohta OECD riikide võrdluses kaugelt maha

juhtivatest innovatsiooniriikidest, eriti suur on lõhe erasektoris. Samal ajal on ka doktoriõppe

atraktiivsus madal ja varem sihiks seatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas ei ole seni

saavutatud6. Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise elaniku kohta on siiski

ootuspäraselt kasvanud (2022. a 3,7), samuti on kasvanud teadlaste ja inseneride arv erasektoris

(2022. a 2,23). Seoses doktoriõppe reformi elluviimisega, näeme doktorikraadide kaitsmiste

trendi muutust ilmselt alles mõne aasta pärast.

Vaatamata positiivsetele muutustele viimastel aastatel jääb Eesti teadlaste ja inseneride arvult

EL keskmisele selgelt alla (Eestis 2022. a teadlaste osakaal hõivatutest 0,87% ja EL27 1,04%, sh

erasektoris Eestis 0,38% ja EL27 0,58% hõivatutest)7. Teiste EL riikidega võrreldes on selge, et

edukamates riikides on erasektoris hõivatud märksa rohkem teadlasi kui avalikus sektoris.

Teadus- ja arendustegevustega hõivatud töötajate arv ettevõtlussektoris 2022. a kasvas, kokku

oli teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajaid 5 164, kellest 3 373 olid teadlased ja

6 2022. a oli 250, 2021.a 222 ja 2020.a 221 doktorikraadi kaitsmist. 7 Eurostat

24

insenerid. Töötajate täistööaja ekvivalent oli kõigil kokku 4 188,6 ning teadlaste ja inseneride

täistööaja ekvivalent 2 924,2.

2023. aastal tehtud OSKA uuringus ettevõtlussektori teadus- ja arendustöötajate tööjõu- ja

oskuste vajaduse kohta tõdeti, et 84% erasektori teadustöötajatest koondus kümnele

tegevusalale (info ja side, energeetika, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötleva

tööstuse tegevusaladest keemia, farmaatsia, elektroonika, elektriseadmed, mootorsõidukid,

muud transpordivahendid, masinad ja seadmed), mille arvele langes 21% ettevõtlussektori kogu

hõivest ja 26% loodavast lisandväärtusest. Teadustöötajate äärmiselt madal või lausa olematu

osatähtsus iseloomustab aga pea pooli Eesti töötleva tööstuse tegevusalasid, tooraine

hankimisega tegelevat sektorit ning valdavat osa teenuste pakkumisega seotud aladest.

Erasektori teadlaste töökohtade hulk on Eestis küll kasvanud, ent madala stardipositsiooni tõttu

jääme endiselt EL keskmisest oluliselt maha ja teadustöötajad koonduvad jätkuvalt piiratud

tegevusaladel tegutsevatesse ettevõtetesse. Seetõttu on oluline jätkuvalt suurendada teadlaste

ja inseneride arvu erasektoris, pöörata erilist tähelepanu just teadlaste ja inseneride

järelkasvule ning leida võimalusi teadusvõimekuse kasvatamiseks uutes sektorites

Teadmussiire ja innovatsioon. Innovatsiooni indikaatoritega müügitulu uutest toodetest ja

teenustest ning innovatiivsete ettevõtete osakaal ei ole püsitud soovitud trendil. Samas on siin

ka eesmärgid väga ambitsioonikad, kuna 75 protsendini on innovaatiliste ettevõtete osakaal

jõudnud viimaste uuringute järgi vaid üksikutes riikides. Riskikapitaliinvesteeringutes oli

2023. aastal oluline tagasilangus. Eelnevatel aastatel väga kõrgel tasemel püsinud

investeeringute maht kukkus mullu enam kui kolm korda, jäädes üle pika aja alla 400 miljoni euro.

Seda põhjustas nii ülemaailmne intressimäärade tõus kui ka Eesti paiknemine sõjapiirkonna

läheduses. Investorid on muutunud ettevaatlikumaks ning oluliselt on kasvanud suhteliselt

riskivabade riiklike võlakirjade eelistamine.

Ettevõtete digitaliseerituse kohta senisel kujul enam andmeid ei avaldata, kuid 2023. aastal

toimunud küsitluste põhjal võib öelda, et Eesti ettevõtete digitaliseeritus paranes. Tehisintellekti

kasutanud ettevõtete osakaal kasvas ligi kaks korda, ERP-i kasutanud ettevõtet osakaal kasvas

2023. aastaks 30,4 protsendini võrreldes 22,6 protsendiga kaks aastat varem. Vähemalt

minimaalsel tasemel digitaliseeritud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal kasvas

aastaga 54% pealt 66,9%ni. Samas EL-is oli kasv veelgi kiirem ning liidu keskmisest jäime veelgi

rohkem maha.

Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta on aastate lõikes kõikuv,

jõudes 2023. a 183%-ni EL-i keskmisest. TAIE arengukava võtab selgelt sihiks tugevdada

teadussüsteemi ja ettevõtluse koostööd, seega eeldatavasti kasvab ka ühispublikatsioonide arv.

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA

eraldistest peegeldab teadmussiirde ja laiemalt ühiskonna arenguvajaduste täitmise võimekust.

Näitaja tase võib kõikuda, kuna on sõltuv arvestuse aluseks olevatest rahastusallikatest, sh

25

valdkondlike ministeeriumide tegevusest ja EL struktuuritoetuste eelmise perioodi lõppemisest

ja uue perioodi käivitamisest. 2022. a moodustas sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud

kulutuste osakaal riigieelarve TA eraldistest 25%, täites 2023. a sihttaseme. Eelduste kohaselt

tõuseb näitaja tase lähiaastatel seoses kokkuleppega, et kui TAI rahastus püsib 1% SKP-st,

eraldatakse lisanduvatest vahenditest 20% ministeeriumidele valdkondlike poliitikate

teaduspõhise kujundamise ja elluviimise toetamiseks.

3.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs8

Programmi tegevused 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine ja 1.2

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM vastutusalas)

Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks sihis „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ olulisemad tegevused 2023. aastal:

• 2023. aastal asutati riigi omanduses olevas ASis Metrosert Eesti esimene rakendusuuringute

keskus ja alustati värbamistega. Töö jätkub 2024. aastal ning edaspidi. Rakendusuuringute

keskuses käivitatakse esialgu viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed,

vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute

keskuse ülesanne on anda hoogu ettevõtete arendustegevusele, toetada nende

konkurentsivõimet globaalsel turul ja muuta Eesti majandust nutikamaks.

• Jätkus aina suureneva populaarsusega ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekust

kasvatav rakendusuuringute programm.

• Toimus esimene konkurss kahese kasutusega tehnoloogia arendust edendavasse NATO

DIANA kiirendisse, kuhu pääses ka üks Eesti ettevõte. Eestis asuvas kiirendiprogrammis

alustab 2024. aastal tööd üheksa ettevõtet üle alliansi. NATO DIANA raames rajatakse üle

Alliansi iduettevõtete kiirendivõrgustik, testkeskuste võrgustik ning usaldusväärse kapitali

andmebaas. Samal ajal jätkus töö NATO Innovatsioonifondi mehitamisega ning

investeerimisstrateegia koostamisega. NATO Innovatsioonifondi eesmärk on säilitada ja

tugevdada NATO liikmesriikide tehnoloogilist eelist ning investeerida kahese kasutusega

süvatehnoloogia ettevõtetesse. Lisaks jagavad London ja Tallinn DIANA Euroopa peakontorit.

• Teist toimimisaastat alustas Creative Destruction Lab, mille eesmärk on kiirendada

digitaalseid tehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid. Creative Destruction Lab-Estonia (CDL-

Estonia) programm on kohordipõhine Tartu Ülikooliga seotud üheksakuuline (mentorlus-

)programm, mida rakendatakse aastatel 2022-2026. CDL-Estonia aitab teadusprojektidel

liikuda kiiresti kasvavateks ettevõteteks. CDL-Estonia programmi läbiviimine tugineb Toronto

Ülikooli poolt välja töötatud metoodikal, mis on kokku lepitud Tartu Ülikooli ja Toronto Ülikooli

vahel 4. märtsil 2022. aastal sõlmitud lepingus. CDL tegutseb kaheteistkümnes erinevas

8 Siin kirjeldatakse aruandeaastaks kavandatud olulisi, s.h. eelarvet nõudnud tegevusi, seostatult aruandeaasta riigieelarve seletuskirja ja riigi eelarvestrateegiaga sh kas ja mil määral jõuti soovitud tulemus(te)ni, võimalusel kasutada viiteid mõõdikutele. Tuua välja tegevused, mis otseselt panustasid strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalikesse muutustesse.

26

asukohas, kus igal asukohal on oma unikaalne ressurss, et toetada varajase faasi ettevõtteid

skaleerimisel. Eesti haru fookus on Digital Society’il ehk Digitaalse Ühiskonna valdkonnal.

• Struktuurivahenditest käivitati 2023. aasta alguses kõik ettevõtete arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvu toetavad meetmed (innovatsiooni- ja arendusosak,

tootearendus, TAI teadlikkuse kasvatamise teenused, Start-Up Estonia tagevused ning

innovatsioonihangete-suunalised omategevused).

• Töötati välja Seal of Excellence, mis võimaldab Eesti riiklikest vahenditest rahastada tugevaid

ettevõtete projekte, mis jäävad Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendiprogrammi väga suure

konkurentsiga rahastusest napilt ilma. Ettevõtete jaoks vähendab see taotlemisega

kaasnevad halduskoormust.

• 2023. aasta alguses avati esmakordselt inseneritudengite toetusmeede, mille eesmärk on

innustada tudengeid koostöös ettevõtetega arendama konkreetseid rakenduslikke projekte

nagu seda on nt Solaride, EstCube, Tudengivormel jpt.

• Käivitusid ka küberkaitse kompetentsikeskuse meetmed, mille eesmärk on toetada

ettevõtetes kübertehnoloogiate arendamist ja enamat kasutuselevõttu.

• Koostöös Tööandjate Keskliiduga toimus Innovatsioonitrepi arendus ja testimine, sh

veebiplatvormi arendus, eesmärgiga avalikustada see 2024. aasta I kvartalis.

Innovatsioonitrepi eesmärk on pakkuda klassikalise majanduse ettevõtetele samm-haaval

innoveerimise teel abi, diagnoosides esmalt nende innovatsioonivõimekuse taseme.

Innovatsioonitrepi eri astmetelt üles liikumiseks on EIS-il ja eraturu konsultantidel teenused,

mis on sel teel abiks.

• Tööstuse erialaliitude arendusnõunike meede liikus HTMi eelarvest MKMi eelarvesse. EIS

korraldas konkursi, mille tulemusel valiti välja 13 arendusnõunikku, kes on EISile ja MKMile

partnerid ettevõtete arendusmahukuse kasvatamisel. Lisaks aitavad arendusnõunikud

toetada enda erialaliite kui organisatsioone innovatsioonivõimekuse kasvu teel.

• 2023. aasta alguses kinnitati Süvatehnoloogia iduettevõtluse tegevuskava9 ja juba testiti ka

tegevuskavas meedet – süvatehnoloogia start-up’ide äriarenduse toetust. Piloot oli edukas

ning meetmega jätkatakse.

• Lisaks alustasid MKM ja EIS koostööd New Nordic Deep Tech Valley sisustamisel ja

põhjamaade partneritega läbirääkimisel. Töö jätkub 2024. aastal.

• Toimimist jätkas tehisintellekti programm Tehnopolis, mis toetas andmepõhiste AI (artificial

intelligence – ingl k) lahenduste kasutuselevõttu tööstusettevõtetes ja teistes TAIE

fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes ning AI tehnoloogiatel põhinevate uude

toodete ja idufirmade tekkimist.

• Smartcapi kaudu tegevust alustanud Rohefond tegi oma esmased investeeringud. Rohefondi

peamine eesmärk on suurendada riskikapitali kättesaadavust kõrge kasvupotentsiaaliga

Eesti varase faasi rohetehnoloogia ettevõtetele.

• Reaalajamajanduse valdkonnas liiguti edasi mitme olulise projektiga: jätkati 2022. aastal

valminud tehisintellekti baasil ettevõtja elujõulisuse hindamise tööriista esmase versiooni

täiendamise ja eesti.ee keskkonda toomisega, et katsetada lahendust ettevõtjatega.

Andmepõhise aruandluse raames jätkus asutuste (enam kui 20) ülese ühtse taksonoomia

9 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/DeepTech%20tegevuskava_01032023.pdf

27

loomine rakendamaks andmete ühekordse küsimise printsiipi riigiga suhtluses. Jätkus ka

laiapõhjaline andmete korrastamine ja standardiseerimine, sh jäätme-, pakendi-, kütuse-, õhu-

, vee- ja metsavaldkonna aruandlusandmetega, mis on aluseks kestlikkuse aruandluse

esitamise lihtsustamiseks tulevikus. Kutsusime ellu ettevõtjatele erinevad toetusmeetmed

nii uudse äritarkvara kui ka andmepõhise aruandluse lahenduste arenduseks, äriprotsesside

innovatsiooni ja uute teenuste piloteerimiseks ja testimiseks koostöös avaliku sektori

asutustega. Ettevõtjate toetamiseks viisime läbi laialdaselt koolitusi ning ülikoolidega

koostöös toetatud uute ideede ja lahenduste uurimist ja katsetamist läbi teaduspreemia

konkursi.

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM vastutusalas)

Teadmussiirde programmi tegevuse 2.1. eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele

vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Tegevusega luuakse eeldused

sektoritevaheliseks teadmussiirdeks ning toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist.

2023. a. olulisemad arengud, mis panustavad programmi tegevus 2.1. eesmärkide täitmisesse

• SekMo toetusmeetme käivitamine. 16. mail 2023. a kinnitati toetuse andmise tingimused

tegevuse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks, mille eesmärgiks on teadus-

ja arendustöötajate liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti era- ja avaliku sektori

asutuste TA-alast võimekust, parandada asutuste suutlikkust teadustulemuste rakendamisel

ja kohandamisel, mitmekesistada teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites,

paremini seostada tööturu vajadusi õppe- ja teadustööga ning suurendada teadustöö

potentsiaalset rakendatavust, et vastata ühiskonna vajadustele. Meetme raames toetatakse

teadlaste liikumist positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusest ettevõttesse või

avaliku sektori asutusse tegema rakendusuuringu või tootearendusega. Samuti toetatakse

tippspetsialistide liikumist ettevõtlusest või avalikust sektorist positiivselt evalveeritud

ülikooli või akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli läbi viima õppe-, teadus- või

arendustegevust. Kolmanda olulise tegevusena toetatakse teadmussiirdedoktorantide

palkamist ettevõttesse, avaliku sektori asutusse või riigi rakenduskõrgkooli. Tegevuse

põhifookus on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja

ühiskonnast, võimendades TAI ühiskondlikku kasu. Teadmussiire toetab mitte ainult

teadustulemuste rakendamist ettevõtluse ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse

mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate uurimissuundade kujundamist.

• Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetusmeetme käivitamine.

04.07.2023 allkirjastas haridus- ja teadusminister käskkirja „Ida-Viru ettevõtluse

teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-

Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“. Eesmärk on toetada sihtpiirkonna ettevõtete ja asutuste

teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste

kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse

teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide

28

ja ettevõtete vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge

lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Meetme raames

toetatakse Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli konsortsiumi tegevusi Ida-Virumaal

(TalTech Virumaa Kolledžis ja TÜ Narva Kolledžis) vastava tegevuskava alusel. Elluviijaks on

Harno. Tegevuskava alusel rahastatakse aastatel 2023-2029 alus- ja rakendusuuringuid ning

eksperimentaalarendusi (22 uurimisprojekti), taristuinvesteeringuid laborivõimekuse

loomiseks sihtpiirkonnas teadus- ja arendustegevuse pakkumise edendamiseks, kõrgel

teaduslikul tasemel teadlaste kaasamist Ida-Virumaal tegutsevatesse üksustesse ning TA-

tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele ning

tegevuskava elluviimise koordineerimist. Tegevuste elluviimise tulemusena on piirkonnas

loodud jätkusuutlik võimekus teadus-, arendus- ja innovatsioonialaste teadmiste, teenuste ja

taristu pakkumiseks ettevõtetele.

• RITA+ toetusmeetme käivitamine. 21. novembril 2023. a kinnitati haridus- ja teadusministri

käskkiri nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja

innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks

soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks (edaspidi RITA+). Tegemist on eelmise

struktuurivahendite perioodi meetme „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse

tugevdamine“ jätkutegevusega. Võrreldes eelmise meetmega on RITA+ fookuses senisest

enam pädevuse kasvatamine ning ühiskonna suurtele ja valdkonnaülestele väljakutsetele

uuenduslike lahenduste leidmine. Sekkumise raames toetatakse nelja tegevust: 1) suurte

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist ühiskonna ja majanduse väljakutsete

lahendamiseks; 2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimist ja

seiret; 3) ministeeriumide teadusnõunike ning erialaliitude arendusnõunike pädevuse

kasvatamist; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi arendamist. Sekkumine panustab TAIE arengukava

järgmiste eesmärkide saavutamisse: suurendada ministeeriumide võimekust ja vastutust

teadus- ja arendustegevuse alal, suurendatakse riigi rolli teadus- ja arendustööde tellijana ja

uuenduste eestvedajana.

• Teaming tippkeskuste toetamine. Teaming on EL raamprogrammi konkurentsipõhine

toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi

tippkeskusi riikidesse, kelle innovatsioonivõimekus on veel Euroopa tipptasemega võrreldes

madal. Teaming projektide eesmärk on tagada riigis mõjus ja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus, teadmussiire ning aidata kaasa riigi

arengule. Teaming projektide kaudu on Eesti teadus- ja kõrgharidusasutustel, ettevõtjatel ja

avalikul sektoril võimalik osaleda Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vabas

ringluses. Vabariigi Valitsuse otsusega kaasrahastatakse kolme Euroopa Komisjoni poolt

programmist Horisont 2020 ja Euroopa Horisont osaluse laiendamise meetmest Teaming

toetatud projekti. Finest Targa Linna tippkeskuse projekti juhib Tallinna Tehnikaülikool ning

seda rahastatakse perioodil 2019-2027. 2023. a sai toetust kaks uut Tartu Ülikooli Teaming

tippkeskust – Bioinseneeria tippkeskus ja Personaalmeditsiini tippkeskus. Neid rahastatakse

perioodil 2023-2029.

• TAIE arengukava fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“

teekaardi kinnitamine. 1. novembril 2023. a kiitis Teaduspoliitika ja Innovatsioonipoliitika

komisjon (TAIE juhtkomisjoni ülesannetes) heaks TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti

ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardi. TAIE juhtkomisjoni heakskiidu alusel kinnitas

teekaardi haridus- ja teadusminister. Teekaart koosneb ühiskonna, keele, kultuuri ja hariduse

29

valdkondadest ja on fookusvaldkonna arendamise ja juhtimise alusdokument. Keele ja

kultuuri valdkondade sisustamisel toimusid kaasamisüritused, haridusvaldkonna sisu järgib

teekaardis otseselt 2023. aasta alguses kinnitatud „Haridusvaldkonna teadus- ja

arendustegevuse programmi 2023-2027“ sisu. Ühiskonna protsesside valdkonna sisustamine

liigub hilisemas tempos ja valmib 2024. a sügisel. TAIE fookusvaldkondi eelisarendatakse

teadmussiirde tegevuste raames. Elujõulise Eesti valdkond hõlmab erinevaid eluvaldkondi ja

teemasid, mida ühendab asjaolu, et need keskenduvad otseselt Eesti ühiskonnale, eesti

rahvusele ja kultuuriruumile. Valdkonna arendamine on Eesti ühiskonna ja riigi toimimise

seisukohalt vajalik ka siis, kui sel puuduvad otsesed siirded majandusse.

• Nutikate roheinvesteeringute toetus. 2023. aasta alguses töötati välja „Toetuse eraldamise

kord teadus-arendusasutustele ja nende tööd toetavatele asutustele hoonete

energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks“, mille alusel oli asutustel

võimalik taotleda toetust hoonete energiatõhusust parandavateks nutikateks

investeeringuteks kokku ca 15 miljoni euro ulatuses. Toetuse eraldamise eesmärk oli

parandada asutuste hoonete energiatõhusamaks muutmist, sisekliimat ning elektrienergia

varustuskindluse tõstmist. Lisaks tõsta hoonete energiatõhusaks muutmise mõju nähtavust

ja sellealast teadlikkust ühiskonnas. Toetati päikesepaneelide soetamist; energiasäästlike

valgustuslahenduste kasutuselevõttu, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide

energiasäästlikumaks ehitamist; küttesüsteemide parendamist jmt, mis toetab

taastuvenergiatehnoloogia lahenduste kasutusele võtmist, sisekliima parandamist,

elektrienergia varustuskindlust ning energiasäästu. Toetuse eraldamise tulemusena on

asutustes saavutatud märkimisväärne energiatõhusus ja parem sisekliima, väheneb

energiatarbimine ja energiale tehtud kulutused, kasvab teadlikum energiatarbimine ning

tagatud on asutuste elektrienergia varustuskindlus. Toetust anti 16-le asutusele (7-le HTMi

hallataval asutusele ning 9 avalik-õiguslikul TA asutusele).

Valdkonna olulisemad väljakutsed

• Kuigi teadus- ja arendustegevus ettevõtetes on kasvutrendis (nt erasektori kulutused TA-le,

teadlaste ja inseneride arv erasektoris) ning teadusasutuste lepinguline koostöö era- ja

avaliku sektoriga on suurenenud, on valdkonna jätkuvaks väljakutseks teadusasutuste ja

ettevõtete koostöö suurendamine ning teadustulemuste rakendamine majanduse ja

ühiskonna hüvanguks. Seetõttu tuleb Eestil leida viise ja kujundada keskkonda, mis soosiks

teadmisi loovate asutuste ning teadmisi rakendavate asutuste koostööd nii

uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel.

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti rohkem kvalifitseeritud

teadus- ja arendustöötajaid. Teadlaskarjäär ei ole piisavalt atraktiivne, doktoriõppes ei ole

siiani saavutatud 300 doktorikraadi kaitsmist aastas. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu

pöörata nii teadlaste ja inseneride järelkasvule kui ka teadlaskarjääri atraktiivsuse

suurendamisele (sh väljaspool akadeemiat).

30

3.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Teadmussiirde programmi tegevuse 2.1. (sektoritevahelise teadmussiirde toetamine) 2023. a

eelarve oli 27,8 mln eurot. HTM vastutusala eelarve kulude jääk on 4,1 mln eurot sh piirmäärata

vahendid – välistoetused – 2,3 mln eurot ning piirmääraga vahendid 1,8 mln eurot. Eelarves

moodustasid suurima jäägi Teaming projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks planeeritud

vahendid (1,8 mln eurot), kuna projektide käivitumine oli planeeritust aeglasem. Vahendid

suunatakse 2024. aastal Teaming projektide kaasrahastamiseks, projektid on pikaajalised ja

kestavad kuni 2029. aastani. Välistoetuste kasutamine ei realiseerunud oodatus mahus, kuna

uue perioodi toetusmeetmete käivitamine võttis planeeritust rohkem aega. 2023. aasta lõpul

kinnitati mitmed toetuse andmise tingimused ning kavandatud eelarved kasutatakse ära

struktuurifondide rakendusperioodi jooksul.

Tabel 6. Teadmussiirde programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik

eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes.

Teadmussiirde programm Esialgne eelarve, tuh eurot

Lõplik eelarve, tuh eurot

Täitmine, tuh

eurot

Täitmine, %

Programmi kulud kokku

(HTM+MKM)

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine (MKM)

Programmi tegevus 1.2. Teadus-

ja arendusmahuka iduettevõtluse

arendamine (MKM)

Programmi tegevus 2.1. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM)

38 543 27 777 23 698 85%

31

4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA PROGRAMM

4.1. Programmi üldinfo

4.2. Programmi mõõdikud

Tabel 7. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Eesti positsioon Doing

Business indeksis (koht

edetabelis)*

Allikas: Maailmapank

-* -* -* -* -*

Kaupade ja teenuste

eksport (mld eurot)

Allikas: Statistikaamet

24,6 30,9 29,5 27 30

Väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta

EL-27 keskmisest (%)

Allikas: Eurostat

(MET_10R_3GDP)

64,4 -62,4 -** 45 62,05

Meede 1

Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine

Eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted

toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.

Eesti positsioon IMD World

Competitiveness indeksi 31. 22. 25. 25. 21.

Programmi nimi Ettevõtluskeskkonna programm

Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

32

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

alamkategoorias

„Äritegevuse efektiivsus“10

Allikas: IMD konkurentsivõime

raport

Digitehnoloogiate

integreerimine

ettevõtlussektoris

(Eesti koht DESI indeksis)

Allikas: Digitaalmajanduse ja -

ühiskonna indeks (DESI)11

14. 13. -* 8. 12.

Tark ja õiglane

tarbimiskeskkond

(Eesti näitaja EL

tarbijatingimuste

indeksis)*** Allikas: Euroopa Komisjon,

Tarbijatingimuste tulemustabel

-*** -*** -*** -*** -***

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine

Eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad

Kolm aastat varem loodud

ettevõtete arv, mille käive

on suurem kui 200 000 €

(kolme aasta keskmisena)

Allikas: Äriregister

-** 1256 -** 1200 1400

Eesti kui atraktiivse

töökohariigi positsioon

Allikas: Rahvusvaheliste

talentide konkurentsivõime

indeks (GTCI raport)

20. 20. 20. 22. 24.

Programmi tegevus 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine

Eesmärk: Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt

Eesti toodete ekspordihind

kasvab kiiremini kui

Euroopas keskmiselt (2020

kuni sihtaasta)

Allikas: Eurostat

Kasv oli kiirem

Kasv oli

kiirem

Eesti 21,8%

ja EL 15,6%

Kasv oli

aeglasem

EL +1,6%

Eesti -4,4%

Kasv kiirem Kasv kiirem

Turismiteenuste eksport

(mld/EUR) Allikas:

Statistikaamet

0,77 1,6 1,7 1,5 2,1

Tööstustoodangu

mahuindeks, 2020 = 100

Allikas: Statistikaamet

112,8 110,2 98,4 110 110

Programmi tegevus 1.3.

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

Eesmärk: Ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule

finantseerimisele ja kapitalile

10 Hõlmab viite valdkonda: tootlikkus, tööjõuturg, finantsturud, ettevõtete juhtimine ja väärtushinnangud. 11 https://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=66938

33

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Ettevõtete investeeringud

materiaalsesse

põhivarasse

(jooksevhindades,

lühiaajastatistika mld

eurot)

Allikas: Statistikaamet

3,3 3,9 4 3,8 4****

Välisinvesteeringud

töötlevas tööstuses (mld

eurot)

Allikas: Eesti Pank12

3,4 4 3,6 4,0 4,2

*Andmeid ei avaldata enam. Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane

tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta sügisel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks.

**Andmeid ei ole veel avaldatud.

*** Mõõdiku avaldamisega ei ole Euroopa Komisjonil plaanis jätkata.

**** 2023-2027 aastate programmi sihttase.

4.3. Programmi olukorra analüüs

Kokkuvõtte on programmi eesmärkide täitmine küllaltki varieeruv. 2023. aasta oli Eesti

majanduse jaoks väga keeruline aasta ning ettevõtlussektori areng tegi vähikäiku. Kõige

tugevamalt oli see tunda tööstussektoris, kus toodangumaht kukkus 1,6 protsenti allapoole

2020. aasta taset ning jäi oluliselt alla ootustele. Nõudlus Eesti tööstustoodetele oli maailmaturul

nõrk ning langust soodustas Rootsi krooni madal kurss, kuna Rootsi on üks olulisi sihtturge Eesti

tööstusele. Lisaks näitab Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime langust ekspordihindade

langus, mis ulatus 4,4 protsendini. Samal ajal Euroopa liidus ekspordi ühikuhinnad kasvasid mõne

protsendi võrra. Üheks suuremaks põhjuseks on siin Eesti ekspordi struktuur, kus aasta

varasemaga võrreldes kaotasid hinnas nii põlevkiviõli, puit kui ka elekter. Vastupidisel kaupade

ekspordile läks väga hästi teenuste ekspordil, kus maht ületas 0,2 miljardi võrra oodatud taset.

Edaspidi on oluline leida viise siia tulevate turistide kulutuste suurendamiseks, et eesmärk saaks

täidetud. Kokku aitaski teenuste ekspordi kasv kaasa, et indikaatori kaupade ja teenuste eksport

kokku sihttase sai varuga täidetud. Ühest küljest toetas seda inflatsiooniline keskkond, kuid

teisalt püsis ka tugev nõudlus Eestis IT-teenuste järele. Negatiivselt panustas siin logistika sektor,

kus teenuste müük vähenes.

Rahvusvahelistes edetabelites läks Eestil üldiselt ootuspäraselt. IMD äritegevuse lihtsuse

indeksis, me 2023. aastal küll kukkusime 3 kohta, kuid sellegipoolest vasta tulemus

prognoositule. Talentide atraktiivsuse osas säilitasime 20nda koha, mis oli samuti parem

oodatust.

Kohalike investeeringute esikohalt vastasid arengud ootustele. Ettevõtete investeeringud kokku

olid esialgsetel andmetel 4 miljardit eurot, mida oli veidi rohkem kui oodatud. Samas

12 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902

34

välisinvesteeringuid suutis töötleva tööstuse sektor kaasata 400 miljoni euro võrra vähem kui

oodatud. Arvestades üldist konteksti ja hetke globaalseid arenguid siis võib tulemust pidada

heaks. Eesti on siiski väga lähedal Venemaale ja meie peamiste kaubanduspartnerite

majandused on languses, mistõttu ongi raske olla välisinvesteeringutele ahvatlev sihtkoht.

Sellegipoolest jäime ootustele alla vaid kümnendiku võrra. Samas järgnevatel aastatel võib

investeeringute kaasamine olla jätkuvalt keerukas.

4.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs13

Strateegia “Eesti 2035” muutuste saavutamiseks olulisemad tegevused 2023. aastal (sihtide

kaupa):

1. Siht Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik

• Ettevõtjate kapitalile ligipääsu parandamiseks suurendati EISi sihtkapitali 100M €

ulatuses, mille tulemusena on võimalik täiendavalt käendada ettevõtete investeeringuid

kuni 25 miljoni euro ulatuses.

• 2023. aastal avanesid Euroopa struktuurifondide uue rahastus perioodi toetusmeetmed.

• Õiglase ülemineku fondi raames avanesid toetusmeetmed ettevõtete teadmusmahukuse

ja investeeringute toetamiseks Ida-Virumaal.

• Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames avati toetusmeede ettevõtjate

varustuskindluse toetamiseks 20 miljoni euro ulatuses.

• Edendati toodete turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust, et

Eestis müüdavad tooted oleks ohutud. Selleks järgiti riikliku turujärelevalve strateegia

2022-2025 täitmist ning korraldati turujärelevalve nõukogu kohtumise, mis tõi kokku

tööstustoodete üle turujärelevalvet teostavate asutuste ja nende valitsemisalade

ministeeriumide esindajad.

• Vähendati väärismetalltoodete valdkonda reguleerivaid nõudeid ettevõtjatele ning

arendati (jätkuvalt töös) ettevõtjate vajadustele vastavat e-teenust (nimemärgise

registreerimine). Selleks ajakohastati väärismetalltoodete seaduse nõudeid ning esitati

vastav eelnõu Vabariigi Valitsusele menetlemiseks.

• Elektrivaldkonnas tagati kahelt paralleelselt süsteemilt kutsesüsteemile üleminek, et

tagada kõrge ja kvaliteetne elektritööde tase. 2031. aasta 1. jaanuariks peavad kõikidel

elektrivaldkonnas elektri- või käidutöid tegevatel isikutel olema kutsetunnistused.

• Suures mahus liiguti edasi Eesti ettevõtete ja kodanike piiriülese tegutsemise

hõlbustamiseks eelduste loomisega. 2023. aastal viidi läbi mitmed piiriüleste avalike

teenuste liikumise hõlbustamise mehhanismi ehk EL ühtse digivärava (SDG)

rakendamiseks vajalikud arendustegevused. Lisaks on ette valmistatud SDGks vajalikud

õigusmuudatused.

13 Siin kirjeldatakse aruandeaastaks kavandatud olulisi, s.h. eelarvet nõudnud tegevusi, seostatult aruandeaasta riigieelarve seletuskirja ja riigi eelarvestrateegiaga sh kas ja mil määral jõuti soovitud tulemus(te)ni, võimalusel kasutada viiteid mõõdikutele. Tuua välja tegevused, mis otseselt panustasid strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskavas toodud vajalikesse muutustesse.

35

• Toetati ettevõtjate halduskoormuse vähendamist. Selleks töötati välja halduskoormuse

definitsioon ja juhend mõjuhindamiste jaoks.

• Tagati tarbijate huvide kaitse vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku

läbivaatamisel. Esitati Vabariigi Valitsusele Eesti seisukohad seoses Euroopa Komisjoni

vaidluste kohtuvälise lahendamise raamistiku läbivaatamisega ja kaitseti neid seisukohti

Euroopa Liidu aruteludes.

• Alustati ostutšekkide esitamise kohustuse vabatahtlikuks muutmise protsessiga. Selleks

koostati tarbijakaitse seaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsus ning analüüsiti

turuosalistelt ja puudutatud ministeeriumitelt saadud tagasisidet.

• Jätkati Turismistrateegia 2022-2025 elluviimist, et tutvustada Eestit kui atraktiivset

turismisihtkohta, tagada Eesti külalistele positiivne kogemus ning suurendada sektori

kohanemisvõimet. Valmis 2022. a turismistrateegia elluviimise seirearuanne, mille

kohaselt on jätkuv väljakutse neli aastat kestnud välis- ja siseturistide proportsiooni

muutus välisturistide kahjuks. Seda näitab ka turismiteenuste vähenemine Eesti teenuste

ekspordis, turismi sesoonsus ja vähene regionaalsus, hariduse ja oskuste mittevastavus

ettevõtjate vajadustele, oskustöötajate puudus, kuigi olulist ajutist leevendust on

pakkunud Ukraina põgenikud, multifunktsionaalse konverentsikeskuse osas jätkub

segadus ning paljud andmeallikad pole kiirelt kättesaadavad.

• Turisminõukojas kinnitati VVTP eesmärgi täitmiseks turismi pika vaate 2035

väljatöötamise aja- ja tegevuskava14 ning alustati selle väljatöötamist koostöös

turismisektori ja seotud osapooltega.

• Lõpetati edukalt ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 perioodi elluviimine. Eesti turismi

arendus- ja turundustegevusi toetati lõppenud perioodil kokku ligi 90 miljoni EL ja Eesti

riigi vahenditega. Korraldati arvukalt võrgustikuüritusi, koolitusi, seminare, konverentse,

infopäevi, arenguprogramme, meistriklasse ja õppereise. Teostati mitmeid uuringuid ja

analüüse, nt festivalide uuring, testostude uuring, diginomaadide uuring, sihtturgude

elanikkonna uuringud, konverentsiturismi uuring, mobiilpositsioneerimise uuring jt.

Korraldati kontaktüritusi, tootetutvustusreise, pressireise ja nii B2B kui B2C

turunduskampaaniaid, korraldati ja osaleti messidel, tehti sotsiaalmeedia jm

digiturundust. Koostöös kommunikatsioonipartneritega ilmus arvukalt pressiteateid ja

meediakajastusi. Ettevõtjate ja sihtkohtade kasutuses oli terve perioodi vältel VisitEstonia

turismiinfosüsteem seitsmes keeles ning ReviewPro online jalajälje mõõtmise tööriist.

Peamiste tulemustena saab välja tuua ettevõtjate ja sihtkohtade teadlikkuse kasvu,

ülemineku 40-lt killustunud organisatsioonilt seitsme võimeka

sihtkohajuhtimisorganisatsiooni (DMO) mudelile, loodus-, kultuuri- ja toiduturismi

teemastrateegiad, tegevuskavad ja koostöövõrgustikud, roheliste sihtkohtade (Green

Destinations) võrgustik ja tunnustused, Rohelise võtme (Green Key) märgise levik

turismiettevõtetes.Kokku osales arendustegevustes ca 2000 turismiettevõtjat ning nende

rahulolu teenustega oli viiepallisüsteemis üle 4,5. VisitEstonia veebilehte külastas üle 15

miljoni külastaja. Turundustegevusi tehti kokku ligi 2000 ning meediakajastusi ilmus Eesti

14 www.mkm.ee/turism2035

36

kohta ligi 8000. REACT-EU meetmetest valmis üle 70 uut kvaliteetset

tootearendusprojekti ning “Turismi kesksete digilahenduste toetuse" raames sai 7 projekti

kokku 2 miljonit eurot, et arendada ja juurutada uusi keskseid tarkvaratooteid Eesti

turismiteenuste pakkujatele.

• Turismi ettevõtluskeskkonna panustati Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 meetmetest ja

riigieelarvest nii toetusmeetmete välja töötamise kui ka regulatiivse keskkonna

arendamise ja andmeanalüüsi kaudu. Töötati välja ja kinnitati rahvusvaheliste sündmuste

ja konverentside toetuse määrus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmiseks

toetuse andmise käskkiri, suurkontsertide ja konverentside Eestisse toomise programmid

ning turismisektori digitaliseerimise eesmärgil tarkvaradega liitumis- ja liidestamistoetus.

Lisaks kaardistati turismile sobivad toetusmeetmed ja seisti laiemalt teenussektori

abikõlblikkuse eest erinevates teiste ministeeriumite toetusmeetmete

väljatöötamisprotsessides. Euroopa Liidu lühiajaliste üüriteenuste määrus vastab meie

VV seisukohtadele. Tänu nende tegevuste ja välja töötatud meetmete elluviimisele EAS ja

Kredexi ühendasutuse poolt on turismisektori konkurentsivõimet tugevdatud ja

saavutatud 2023. a järgmised tulemused:

o Eesti restoranide arv kasvas Michelini tunnustussüsteemis (34 restorani);

o Eesti oli 2023. aastal kestliku turismi edetabelis (Sustainable Travel Index)

maailmas neljandal kohal;

o Tallinn oli Euroopa roheline pealinn;

o Sauna-aasta oli nii edukas, et tegevustega jätkatakse ka tulevikus;

o Platvorm Kongres Magazine valis Tallinna 2023. a Euroopa parimaks

konverentsisihtkohaks;

o Eesti on soovitatud reisisihtkohana 2024 edetabelites (Lonely Planet, Wanderlust,

National Geographic, CNN jne);

o Rahvusvaheline lennujaamade ühendus ACI World valis kuuendat korda Tallinna

lennujaama parimate lennujaamade sekka 2-5 miljoni reisijaga lennujaamade

kategoorias.

2. Siht: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

• 2023. aastal jõudsid ettevõtjateni järgmised ärisündmusteenuse ja kesksete

komponentide esmased versioonid: pääsuhalduse ja postkasti keskne komponent,

ettevõtja andmekardi lahendus ning ettevõtete finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste

sündmusteenus.

37

4.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 8. Ettevõtluskeskkonna programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja

lõplik eelarve ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes. Ettevõtluskeskkonna programm Esialgne eelarve,

tuh eurot Lõplik eelarve, tuh

eurot Täitmine, tuh

eurot

Täitmine, %

Programmi kulud kokku

Programmi tegevus 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine

Programmi tegevus 1.2.

Ettevõtete konkurentsivõime ja

ekspordi edendamine

Programmi tegevus 1.3. Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

38

5. EHITUSE PRORGAMM

5.1. Programmi üldinfo

Programmi nimi Ehituse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

-

5.2. Programmi mõõdikud

Tabel 9. Ehituse programmi ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat

61% * - * 64% 66%

Kodumajapidamiste elektri- ja

soojusenergia tarbimine

Allikas: Statistikaamet

5,9 TWh 6 TWH

(5,951) - * 5,3 TWh 5,2 TWh

Meede 1

Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

Eesmärk: Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise

eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse

tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele.

39

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat

61%* - * 64% 66%

Programmi tegevus 1.1

E-ehitus

Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad

ehitusvaldkonna tootlikkust ja kvaliteeti.

Ehitusloa menetlemise aeg

päevades alates selle

sisestamisest ehitisregistrisse

Allikas: Ehitisregister

35 päeva 37 päeva

32 päeva

(30 päeva

ilma

Tallinnata)

30 päeva 29 päeva

Programmi tegevus 1.2

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Eesmärk: Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja

analüüside koostamiseks antakse usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud

digitaalse keskkonna.

Uute nõuetele vastavate

eluruumide lisandumine, tk

Allikas: Ehitisregister

6907 tk 7127 tk 9960 tk 7000 tk 7000 tk

Meede 2

Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Toetatakse elamupiirkondade arengut, kus investeeringute tegemine ei ole

erasektorile atraktiivne, kuid millel on Eesti majandusele, looduskeskkonnale ja

sotsiaalsfäärile oluline positiivne mõju.

Otsustes tuginetakse ehituse

pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise pikaajalisele

strateegiale

Allikas: Kliimaministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

Programmi tegevus 2.1

Eluasemepoliitika

Eesmärk: Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad

kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma

eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada.

Riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumide arv

Allikas: Kliimaministeerium

6048 7060 5942 6189 9000

* Andmed ei ole avaldatud

40

5.3. Programmi olukorra analüüs

Ehituse programm panustab strateegia “Eesti 2035” sihi “Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” saavutamisse, millega on seotud pea kõik valdkonna tulemused. Lisaks aga panustab programm ka “Eesti 2035” sihti “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” läbi ringmajanduse kasutuselevõttu soodustavate tegevuste.

2022-2024 viidi läbi uuring “Sidusa ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille eesmärk oli ette valmistada elukeskkonna arengukava algatamine VV-s kinnitamiseks. Projekt lähtub „Eesti 2035“ koostamise käigus kujunenud arusaamast, et elukeskkonna areng peab hakkama arvestama ühiskonna baasvajadustega ja elukeskkonna kujundamine on terviklikult organiseeritud.

Eesti ehitussektori tööjõutootlikkus EU keskmise suhtes, mis seni on järjepidevalt tõusnud (2019: 63% ja 2020: 64%), langes 2021. aastal 61%-le. Ehitussektori tootlikkust arvutatakse järgmiselt)1 tootlikkus = lisandväärtus/töötajate arv, kusjuures lisandväärtus = ärikasum + tööjõukulud + kulum. Seoses erinevate kriisidega on vaadeldaval perioodil kahanenud ehitusettevõtete kasum ning vähenenud investeeringud võrreldes EU keskmisega. Lisaks ehituse ja elukeskkonna osakonna tegevusele sõltub see mõõdik väga tugevalt ka majandustsüklitest. Visioonidokument „Ehituse pikk vaade 2035“ toob ära 7 suurt sammu sektori tootlikkuse tõusuks. Mitte ükski neis pole veel realiseerunud, kuigi algatused on tehtud. Olulisemate sammudena tuleks nimetada E1.1. Kvaliteetse elukeskkonna arengukava kokku leppimist (otsustatud on luua uus TUV „Elukeskkond ja liikuvus“, koostatud on arengukava alusuuring, kuid arengukava ise valmiks alles 2028), E1.5. Maa- ja Ruumiameti loomine (MaRu loomine on otsustatud, kuid amet ise alustab tööd 2025 alguses), E2. Ehitusinvesteeringute pikaajalise plaani koostamine (algatused on tehtud, 2024 alguses kokku tulnud innotiim on loonud esialgse prototüübi, kuid edasine tegevus on veel otsustamisel), E3.2. Avalik sektor on targa tellijana eestvedajaks ja eeskujuks (alustatud on esimeste allianss-hangetega, kuid ükski neist pole lõpuni jõudnud ja tulemusi andnud). Ka ülejäänud arengud käivituvad aeglaselt.

Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimise väärtusi eelmise aasta kohta Statistikaamet veel esitanud pole. Statistiliste andmete vaatamise tuleb jälgida vähemalt viimase 2-3 aasta keskmist ja pikemaajalist trendi, mille järgi trend on pigem stabiilne. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aasta lõikes sõltub mitmetest teguritest sh nii energia hinnast kui ka välitemperatuurist. Kodumajapidamiste soojus- ja elektrienergiatarbimise kerget suurenemist saab selgitada fossiilsete soojusallikate välja vahetamisega soojuspumpade ning kaugkütte baasil toimivate küttelahenduste vastu.

Ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitisregistrisse üldise tendentsina selgelt langeb, mis näitab, et eesmärgiks seatud ehitusvaldkonna digitaliseerimine ja loamenetluste läbipaistvaks muutumine edeneb hästi. 2022. aastal oli ehitusloa menetlemise pikenemise põhjuseks uuele ehitisregistrile üleminekuga seotud vana registrirakenduse tingitud andmeprobleemid.

Lähtudes Eesti elanikkonna suurusest, peaks elamufondi taastootmiseks aastas lisanduma 7000 uut eluruumi. 2023. aastal sai kasutusloa 9960 uut nõuetele vastavat eluruumi. Keskmisest oluliselt suur arv on seletatav 2020.ndate alguse inflatsioonieelse kinnisvarasse investeerimise ja väikese ehitusbuumi järelmina.

Kuna eluruumide rekonstrueerimine on seni toimunud välisrahastusel, siis riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv sõltub aastas jagatavatest toetussummadest. 2023 aastal

41

jagati toetusteks kogu plaanitud ressurss. 2024. aasta sihttase on ligi kaks korda kõrgem, sel aastal on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks jagada kaks korda suurem summa.

Programmi binaarne mõõdik “Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale” on täidetud. Viime ellu ehituse pika vaate eesmärke, sh elukeskkonna kvaliteedi parandamine. Soodustame eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust üle Eesti, sh integreerime oma toetustingimustesse renoveerimisteemalise TA programmi Life IP BuildEST tulemusi. Renoveerimistoetuste määr on piirkonniti diferentseeritud.

2023. aasta programmis rõhutatud väljakutsetest oleme osaliselt lahendanud keskkonnasäästliku ehituse valdkonna arendamise vajaduse (välisvahendite arvelt) ja osaliselt tõusis ehitisregistri baasrahastus riigieelarvest (kuid mitte piisavalt, arvestades Targa ettevõtluse programmi rahastuse lõppemist ja E-ehituse RRF-i lõppemist 2025. aasta lõpus). Kuna 2026. aastal lõppevad korterelamute välistoetused, on vajalik elamute renoveerimistegevuse toetamise jätkamine riigieelarvest. Tervikuna vajab tähelepanu ehituse- ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendutegevus ning tulemuste elluviimine. Samuti investeeringutes lähtumine kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest ning nende juurutamine Eesti ruumiloomes.

5.4. Programmi tegevuste täitmise analüüs

Tegevus 1.1 E-ehitus

Peamised tegevused

• Paljuski olid 2023. aasta tegevused suunatud seesmiste protsesside ja arenduskvaliteedi tõstmiseks – muuhulgas uus raamhange, andmehalduse ja arendusprotsesside ning arenduskeskkondade korrastamine – et 2024. ja 2025. aastal oleks võimalik tarkvaraprojekte võimalikult tõhusalt läbi viia. Arendustöödest olulisemad teemad:

o Vanast EHRist uude toodud täiendav funktsionaalsus: näiteks arestid/keelud, KOV otsused, omaniku teatis. Lisaks ehitus, kasutusloa ja projekteerimistingimuste kehtestuks tunnistamine.

o BIM-ehitusloa funktsionaalsus piloteeritud 1 omavalitsusega ja ettevalmistused tehtud selle avalikuks kasutuselevõtuks 2024. aasta 14. veebruaril.

o Veevõtukohtade ja hüdrantide informatsiooni halduse projekt Päästeametiga ette valmistatud nii et selle funktsionaalsusega saaks välja tulla 2024. aasta märtsi lõpuks.

o Energiamärgiste vanast EHRist uude toomine ettevalmistatud, et nendega oleks võimalik muudetud skoobis välja tulla 1. mail 2024. aastal.

o e-ehituse platvormi kasutajaliidese komponentide välja vahetamise ettevalmistus mobiilisõbralikuma ja VEERA-kokkusobiva teegi vastu läbi viidud (rakendatakse 2024. aasta juunis kui toimub vana EHRi lõplik sulgemine).

o Tõime välja 3D kaksiku täiendava funktsionaalsuse, muuhulgas renoveerimistööde kiireks arvutamiseks vajaliku horisontaalsete ja vertikaalsete välispindade arvutamine LOD2 kujudelt, tänaval navigeerimine, radoonikaart.

42

• Käivitus e-ehituse platvormi 3D kaksiku järgmine arendusetapp, millega teeme mh senisest veelgi enam infot avalikult kättesaadavaks (sh andmed, mis oma olemuselt ongi ruumilised nagu nt haljastus või muinsuskaitse vaatekoridorid) ja laiendame võimalusi kasutada kaksikut ruumiotsuste tegemiseks (visandamistööriist) ning hoonestust puudutava statistika saamiseks. 3D kaksikus on ühendatud erineval detailsuse tasemel ja allikates pärit informatsiooni kuvamine ja allalaadimine, mis aitab kaasa projekteerijate töö tootlikkusele.

• 2023. aasta lõpus avanes ehitusvaldkonna digitaliseerimise rahastusprogrammi "ehituse e-hüpe“ II voor, mille maht on 1,5 miljonit eurot. Ehituse e-hüpe on rahastusprogramm, mis toetab innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi laiendamist uute teenustega. Kokku on tänu Euroopa taaste– ja vastupidavusrahastust Next Generation EU jagada 4,5 miljonit eurot.

Väljakutsed

• EL taasterahastu (RRF) ja Targa Ettevõtluse Programmi (TEP) projektirahastuse vähenedes ja lõppedes on vaja tagada valdkonna arenduste jätkuv rahastus riigieelarvest 2023-2027 a mahus 2,2M€ (võrreldes eelmise tulemusaruandega on vajadust õnnestunud vähendada tänu täiendavatele allikatele ja platvormi arhitektuurist tulenevale arendusprotsessi efektiivsusele) ennekõike platvormi jooksvaks evolutsiooniliseks arendamiseks.

• E-ehituse platvorm on oluline keskkond ehitusvaldkonna (kõige laiemalt ehk kaasaarvatud planeeringud, kinnisvara, jne) avalike teenuste koondamiseks ühte keskkonda, mis a) hõlbustab süsteemide kooskasutamist, b) väldib avaliku raha kulutamist analoogsete süsteemide arendamisele KOVides ja erinevates asutustes, c) hõlbustab andmete ja tarkvarakomponentide ristkasutust ning d) lühendab kasutajate õpikõverat kuna erinevad süsteemid on sarnase kasutusloogikaga.

• E-ehituse platvormi tõhusamad protsessid hoiavad kokku nii pädevate asutuste (92 000 tundi (1,1M€) aastas) kui erasektori tööaega ja võimaldavad nügida kõiki osapooli suurema digitaliseerimise poole (sektori võit tootlikkuse kasvust kuni 750M€ aastas, riigieelarvest finantseeritava ehituse osas kuni 168M€).

Tegevus 1.2. Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Peamised tegevused

• 2022. a sügisel alustati Riigikantselei juhtimisel koostöös Rahandusministeeriumi (täna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga) ja Keskkonnaministeeriumiga (täna Kliimaministeeriumiga) taastuvenergia ehitiste kiirendamiseks auditi koostamist. 2023. aastal koostati ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis eelduslikult võetakse vastu 2024. aasta teises kvartalis. Sellega luuakse ühendloa menetlemise võimalus merel ning muudetakse keskkonnamõjude hindamise protsesse lühemaks. Lisaks on juba töös ehitisregistri arendus hoonestuslubade ja ühendloa menetlemise võimaluseks. Taastuvenergia kiirema kasutusele võtmisega seoses on alustatud koostöös energeetika osakonnaga taastuvenergia direktiivi ülevõtmise sätete väljatöötamist.

• Ehitusseadustiku tervikmuudatusteks on varasemalt viidud läbi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“ ning VTK. 2022 jätkus ehitusseadustiku

43

muudatustega töö ning viidi läbi 3 ümarlauda sektoriga, et arutada varasemalt edastatud VTK-le tulnud tagasisidet ning võimalikke lahendusi. Esimene eelnõu mustand esitati sektorile tagasisidestamiseks 2022 suvel. 2023. aastal hinnati saadud tagasisidet ning valmistati ette rahvusvahelise õiguse analüüsi hange, mis hindab kvaliteetse ruumi kriteeriumise ehitusseadustikku sisse viimise vajalikkust ja võimalusi. Eelnõule on oodata sisendit ka ehitusprojekti hankest ning ehitisregistri andmehalduse raamistiku analüüsist ja otsustest. 2024. aasta lõpus koostatakse lõplik eelnõu, mis esitatakse turuosalistele juba EIS-i kaudu tutvumiseks.

• 2023. aastal hinnati ehitusprojektile esitatavate nõuete määruse muutmise vajadust ning praktilisi probleeme. Tegemist on ehitusõiguses ühe kõige olulisema dokumendiga, mis muutub ehitusloa andmisel haldusakti resolutsiooni osaks. Ministeerium koostas 2023. aastal hanke alusmaterjalid ning avaldas 2024. aasta veebruaris hanke põhimõtteliste küsimuste analüüsimiseks. Selle töö tulemused annavad vajaliku sisendi nii ehitusseadustiku tervikmuudatuste tarbeks kui ka määruse uue versiooni koostamiseks.

• 2023 aastal avati määruse “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele” uue tervikteksti loomise protsess. Vaadati üle kehtiva määruse sätted, praktikas esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused ning hinnati ligipääsetavuse rakkerühma lõpuaruandes toodud regulatiivseid ettepanekuid. Sellel aastal koostatakse määruse lõplik terviktekst koos seletuskirjaga ning edastatakse EIS-i kaudu turuosalistele tutvumiseks.

• Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistati ette ruumiloome kompetentsi koondava Maa- ja Ruumiameti loomist. Vastavalt valitsuse otsusele hakkab amet tegutsema 1. jaanuarist 2025. Ruumiloome tervikvaadet koondav amet suunab strateegiliselt riigi ruumiloomet ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamist, on nõuandvaks ja analüüsivaks partneriks KOV-dele, koondab ja väärindab ruumiandmeid ning tagab tänu ruumilisele tervikpildile ressursside parema haldamise ja ettevõtluskeskkonna.

• 2022.a märtsis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused, muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 305/2011. 2023. aasta suveni toimusid intensiivsed läbirääkimised (kokku 27 töörühma koosolekut), kus osales vastavalt käsitletavatele teemadele atašee või Eesti ekspert. 2023.a juulis jõudis CPR eelnõu triloogidesse, mille käigus küsiti liikmesriikidelt pidevat tagasisidet ja ettepanekuid kolmepoolsete kompromisside sõnastamisel. 2. veebruaril kinnitati alaliste esindajate komitee poolt lõplik kompromisstekst. 7. veebruaril 2024 esitas eesistuja riik eelnõu koos lisadega Euroopa Parlamendile. 2024. aasta kevadel (eeldatavalt aprillis) jõuab eelnõu parlamendis arutamisele, võimalik on corrigendum menetluse algatamine eelnõu teksti kärpimiseks. Eelnõu vastuvõtmist oodatakse 2024. aasta esimeses pooles.

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (täna Kliimaministeerium) tellis 2022. aastal ehitusgiidi rakenduse loomise ja 2023. aastal selle lahenduste testimise ja täiendamise. Kaasatud on nii haldusorgand kui ka turuosalised. Tegemist on ehitusalaste õigusaktide sisu koondamisega ühele veebilehele, mis aitab lihtsamalt orienteeruda ehitamist ja ehitisi puudutavates normides. Ehitusgiid on täiendatud visuaalse materjaliga ning kirjutatud tavakasutuses olevate mõistete ja sõnadega. Ehitusgiid on kavas avalikustada kevade lõpus/suve alguses.

44

• 2021. a detsembris esitas Euroopa Komisjon oma muudatuseelnõu ja -ettepanekud hoonete energiatõhususe direktiivi kohta. 2022. a kujundas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium muudatusettepanekutele Eesti seisukohad, mida tutvustati nii Riigikogu majanduskomisjoni kui ka Valitsuses. 2022. a lõpuks jõuti liikmesriikide vahel kokkuleppele üldises lähenemises, mis tagas liikmesriikidele paindlikuma lähenemise kui algselt pakutud Komisjoni ettepanek. Alates 2023. a juunist toimusid kolmepoolsed läbirääkimised, mille tulemusena jõuti esialgse poliitilise kokkuleppeni 2023. a detsembris.. Hetkel toimetatakse direktiivi tõlgetega ning Euroopa Parlament kinnitab direktiivi kevadel 2024. Hinnanguliselt avaldatakse direktiiv uues sõnastuses EL Teatajas kevadel, hiljemalt suvel 2024.

• Aastatel 2023-2024 uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe seotud ministri määruseid (EIM määrus nr 63 „Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded“, MTM määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning MTM määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“). Arvestades, et suur osa Eesti hoonetest on nõrgalt soojustatud ning Eesti hoonefondi energiatarbimine moodustas 2021. a ligi 53% energia lõpptarbimisest, on võimalik hoonesektoris märkimisväärselt suurendada energiasäästu, muutes majad energiatõhusamaks. Olemasolevaid hooneid korda tehes, uusi hooneid tõhusalt ning säästlikult projekteerides ja ehitades on võimalik oluliselt energiatarbimist vähendada ja seeläbi avaldada võimalikult väikest mõju keskkonnale ja kliimale.

• Jätkus 2022. aastal käivitatud teadusarendusprojekt LIFE IP BuildEST. 2023. a valmis mitu uuringut elamute renoveerimisvõimekuse kohta, mis koondati kokku koos välisriikide rekonstrueerimise kogemusega üheks lõppraportiks. Samuti valmis uuring rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara mahu, energiatõhususe baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu osas. Jätkusid Tartu ja Võru renoveerimise õpilaborid, mille eesmärk on läheneda naabruskonnapõhiselt ning töötada välja sekkumismudelid piirkonnapõhiseks rekonstrueerimiseks. Ringmajanduse osas valmis renoveeritavate ja lammutavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaali käsitlev uuring ning samuti kliimakindluse alusarvutuste raport. Kõik eelpool nimetatud teadusuuringud annavad sisendi poliitikate kujundamisse ning väljenduma ka konkreetsemalt rekonstrueerimist puudutavates meetmetes.

• Algas Tänavaruumi standardi ning selle eel Tänavaruumi giidi koostamise protsess, kus Kliimaministeerium koos Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning MTÜga Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus veab tänavaruumi projekteerimise aluste uuendamist. 2023. aastal leidis aset standardi ja giidi hanke ettevalmistus, et kõigile avaliku ruumi ja liikumisruumi kujunemise huvilistele mõeldud, ruumilahenduste printsiipe tutvustav giid saaks valmida 2024. ning projekteerijatele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud standard 2025. aastal. Eesmärk on oluliselt tõsta Eesti avaliku ruumi kvaliteeti ning vähendada autostumisest tulenevaid negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid.

Tulemused

Tänu eelnimetatud tegevustele suurendame ehitussektori tõhusust ja kvaliteeti. Kiireneb

taastuvenergia ehitiste ehitamine ning suureneb hoonestuslubade menetluse protsessi

läbipaistvus ja väheneb halduskoormus. Ehitusõigus muutub selgemaks ja praktikas ilmnenud

kitsaskohad on parandatud ning ehitusgiid aitab lihtsamalt norme selgitada. Võtame

ehitusvaldkonnas järk-järgult kasutusele ringmajanduse põhimõtted (vastavalt Eesti 2035

45

tegevuskavale), arvestades valdkonna suurt mõju nii maavarade kaevandamisel kui ka

jäätmetekkel.

Süsinikujalajälje arvutamismetoodika väljatöötamine oli esimeseks sammuks teel

süsinikujalajälge arvutamiskohustuse rakendamisel Eestis. Süsinikujalajälje arvutamisnõue

suunab juba hoone projekteerimisfaasis läbi mõtlema hoone ja/või ehituse mõjule keskkonnale

ning vähendada seda läbi teadlikkuse tõusu.

Mida energiatõhusam on Eesti hoonefond, seda vähem kulub ressursse hoonete kütmisele ja

jahutamisele ning seeläbi on võimalik vähendada sektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet

ja negatiivset mõju kliimale. Selleks, et Eesti hoonefond saaks kliimaneutraalseks ning hooneid

oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab Kliimaministeerium hoonete energiatõhususe ja

-märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Tagamaks hoonete energiatõhususe

miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt

hoonete energiatõhususe direktiivile. Uuendused toetavad Eestit nii riiklikul kui Euroopa Liidu

tasandil seatud energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. Lisaks energiatõhususele ja

kliimamõjude vähendamisele on ehitussektoril oluline roll kanda kliimamuutustega kohanemisel.

Hooned peavad pakkuma kaitset mitte ainult külma, tuule ja vihma, vaid ka kuumuse ja

kuumalainete eest.

Energiatõhususe regulatsioonide täpsustamisel lähtutakse kuluoptimaalsetest tasemetest,

arvestatakse tehnoloogiliste muutustega ehitussektoris, täpsustatakse arvutusmetoodikat,

viiakse sisse liginullenergiahoone kohustus ka väikeelamutele, mis toob kaasa ka uute

väikeelamute energiatõhususe kasvu (energiatarbimise vähenemise). Uuenevad

energiatõhususe arvutuses kasutatavad kliimaandmed, mis aitab suurendada hoonete

kliimakindlust, tuues paremini esile hoonete jahutusvajaduse ning võimaldades senisest paremini

arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi tuleks

kasutada, et saavutada hea sisekliima. KOVide halduskoormuse vähendamiseks, energiamärgise

kvaliteedi parandamiseks ning valminud hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks

uuendatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise korda. Uue korra järgi tuleb

energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul enne kasutusloa või kasutusteatise taotlemist

vastavalt tegelikult välja ehitatud hoonele. See ühtlustab KOVide halduspraktikat ning tagab, et

projekteerimisel määratud energiaklass vastab reaalselt valminud energiaklassile.

Tegevus. 2.1 Eluasemepoliitika

Peamised tegevused

• 2023. aastal suunati Kredexi kaudu elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit eurot, korterelamute rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit eurot, tehaselise rekonstrueerimise toetuseks 2,3 miljonit eurot, väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit eurot ning üürielamutele 5 miljonit eurot. Lisaks pakuti Kredexi kaudu elamute rekonstrueerimistegevuse toetuseks laenu (4,2 milj eurot), käendust (3,2 milj eurot) ja lammutustoetust (0,55 milj eurot). Käendusega toetati ka eluasemete kättesaadavust summas 23,2 miljonit eurot.

• 2023. aastal lisandus 366 mln eurot EL struktuurifondide raha. Kujundamaks Eestist rahvusvahelist renoveerimise kompetentsikeskust, on käivitatud LIFE IP BuildEst teadus-

46

ja arendusprogrammi mahus 16,3 mln eurot (6 aastat). Sellest Euroopa toetus on 9,5 miljonit. Välja on töötatud meetmed korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks. Meetmete kujundamisel lähtutakse kvaliteetse elukeskkonna tervikkäsitlusest, mille järgi hea elukeskkond ei peaks toimima hästi mitte ainult funktsionaalses, ökoloogilises või majanduslikus plaanis, vaid vastama ühtlasi ka inimeste sotsiaalsetele, kultuurilistele ja psühholoogilistele vajadustele. See vajadus ei tulene mitte ainult Eesti siseriiklikest arengusihtidest ja strateegilistest dokumentidest vaid ka Euroopa Liidu suunalt. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine on tingimuseks ka välisvahendite kasutamisel, mis puudutavad elukeskkonna sh taristu arendamist.

Tulemused

Korterelamutele vajame täiendavalt eesmärkide täitmiseks riigieelarvest 2024-2027. a perioodil 193 mln eurot. Rahastust vajavad ka teised hoonekategooriad, näiteks väikeelamud mahus 108 mln eurot (graafik). Selle tempoga saame 2050. a-ks hoonete aastast energiatarbimist vähendada 7 TWh ehk 43% ja süsinikujalajälge 90% võrra, mis vastab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkidele. Säästame energiat, kulusid ning vähendame energia impordi ja tootmismahtude tõstmise vajadust.

Graafikud korterelamute ja väikeelamute renoveerimistoetuse lisavajaduse kohta

47

5.5. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine - täpsustamisel

Tabel 10. Ehituse programmi ja programmi tegevuste 2023. a kulude esialgne ja lõplik eelarve

ning eelarve täitmine, tuhandetes eurodes.

Ehituse programm Esialgne eelarve, tuh eurot

Lõplik eelarve, tuh eurot

Täitmine, tuh

eurot

Täitmine, %

Programmi kulud kokku

Programmi tegevus 1.1. E-ehitus

Programmi tegevus 1.2. Ehitatud

keskkonna ja ehitusvaldkonna

kvaliteedi arendamine

48

Programmi tegevus 2.1. Eluasemepoliitika

LISA. Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta

majandusaasta koondaruandesse

Positiivsed arengud

• Eesti on seadnud strateegiliseks eesmärgiks hoida TAI rahastust vähemalt 1% juures SKPst.

2023. a kavandati teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks riigieelarves

kokku 390,7 mln eurot.

• Käivitati mitmed uue struktuurivahendite perioodi (2021-2027) teadus- ja arendustegevuse

toetusmeetmed, mis toetavad teadussüsteemi ja teadmussiirde süsteemi eesmärkide

saavutamist.

• Jätkati doktoriõppe reformi elluviimist. 2023. a lisandus doktorantidele võimalus töötada

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses ning SekMo sekkumise toel era- või

avalikus sektoris.

• Kinnitati teaduse tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise tingimused, mis

toetavad murranguliste teadustulemuste loomist ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes

valdkondades ning tagavad kõrgetasemelise teadustaristu jätkusuutlikku toimimise ja

avamise välistele kasutajatele.

• Jätkati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

väljatöötamisega. Seaduse eelnõuga on kavas luua senisest selgem raamistik teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul korraldamisel ja rahastamisel. Uute teemadena

käsitletakse seaduse eelnõus ka teaduseetika ja avatud teaduse valdkonda.

• Aktsiaseltsis Metrosert asutati Eesti esimene rakendusuuringute keskus, mille eesmärk on

pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja

innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. Keskuses käivitatakse viis ärisuunda:

biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning

autonoomsed sõidukid.

• Teadmusmahukatest iduettevõtlust soodustavatest tegevustest avati äriarenduse toetus,

käivitati NATO DIANA kiirendi, jätkati tehisintellekti pilootprojektide programmi ning CDL-

Estonia mentorprogrammi rakendamisega, mis panustavad süvatehnoloogia iduettevõtluse

tegevuskava ambitsioonikasse eesmärki kasvatada jõuliselt süvatehnoloogia iduettevõtete

arvu.

• Rakendati struktuurivahenditest erinevaid ettevõtete arendustoetusi.

• Käivitati kõik ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi turismimeetmed (rahvusvaheliste

sündmuste ja konverentside toetus, Eesti turismivaldkonna konkurentsivõime tõstmise

toetus) ning lõpetati eelmise perioodi REACT-EU tootearenduse ja kesksete digilahenduste

meetmed, mis tõid turule uued kvaliteetsed turismitooted ja lõid eeldused ettevõtete

digitaliseerimisele.

49

• Käivitati õiglase ülemineku fondi teadusmahukuse ja investeeringute toetusmeetmed.

• Eesti taastekava raames käivitati toetusmeede ettevõtete varustuskindluse toetamiseks.

• Elukeskkonna arengukava koostamist ette valmistav alusuuring andis soovitusi ruumipoliitika

ümberkujundamiseks, saades muuhulgas kaalukeeleks Maa- ja Ruumiameti loomisel.

• Uus ehitisregistri menetluskeskkond lühendas ehitus- ja kasutuslubade menetlusaegu enam

kui 25% ning ühtlustada KOVide menetlusprotsesse.

• BIM-ehitusloa kuvamise ja kontrollide piloteerimine võimaldab avalikku beetat 2024. aastal,

valmisades ette BIM-ehituslubadele juriidilise tähenduse andmist ühe esimese maailma

riigina).

• Kredexi kaudu suunati elamuvaldkonda kodutoetuseks 3 miljonit, korterelamute

rekonstrueerimiseks 81,6 miljonit, tehaseliseks rekonstrueerimiseks 2,3 miljonit,

väikeelamute rekonstrueerimiseks 7,8 miljonit ning üürielamutele 5 miljonit eurot.

• Energiasõltumatuse ja keskkonnasäästu eesmärgil valmistati ette koondluba taastuvenergia

rajatiste ehitamise kiirendamiseks ja valmistati ette hoonete energiatõhususe määruste

uuendamine.

• Rekonstrueerimise TA-programmi LIFE IP BuildEst raames valmisid elamute

renoveerimisvõimekuse, rekonstrueerimist vajava ärikinnisvara, energiatõhususe

baastaseme ja parendusmeetmete eelhinnangu uuringud.

Väljakutsed

• Teadusasutustel ja ettevõtetel napib motivatsiooni ja võimekust teha koostööd ning

teadustöö tulemused ei leia Eesti ühiskonnas piisavalt rakendust. Senisest oluliselt enam

tuleb panustada ettevõtete rakendusuuringutesse.

• TAIE arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajab Eesti mitu korda rohkem

teadlasi ja insenere kui meil täna on, eriti väljaspool akadeemiat. Seetõttu tuleb erilist

tähelepanu pöörata teadlaste ja inseneride järelkasvule ja akadeemilise karjääri atraktiivsuse

suurendamisele, et pakkuda kompetentsi ka ettevõtetes TA-töötajate ja inseneride

palkamiseks.

• Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamine ja teadus- ja arendustegevuse keskkonna (sh

rahastamise) stabiilsus ja järjekindlus on vältimatu eeldus, et jõuda teadussaavutuste

ühiskondlike ja majanduslike rakendusteni ja aidata kaasa ühiskonna väljakutsete

lahendamisele.

• Ettevõtete üldine innovatsiooni võimekus on madal. Selle kasvatamiseks on oluline jätkata

ettevõtjate arendusvõimekuse kasvatamisele suunatud toetustega.

• Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja toodetele-teenustele ebapiisavalt

avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused kui ka ettevõtete konkurentsivõime,

sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10–12 protsenti

sisemajanduse koguproduktist ehk ligikaudu kolm miljardit eurot aastas.

• Eesti võimekus toetada majanduse kasvu ja konkurentsivõime kasvuks vajalikke

strateegilisi investeeringuid on madal. Selleks, et suurendada ettevõtjate investeeringuid

suurprojektidesse (uute tootmiste rajamine) ja roheinvesteeringute elluviimisse (sh

ressursitõhususe tõstmise investeeringud) ning soodustada suuremahuliste

50

eksporditehingute sõlmimist, on oluline suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

rahastamisvahendite pakkumise võimekust .

• Ekspordi, investeeringute ning turismi mahtude suurendamiseks on oluline jätkata

välismajanduse edendamist ning suurendada tuge eksportivatele eesti ettevõtjatele.

• Äriturismi kui kõrge lisandväärtusega teenussektori kasvatamiseks tuleb Eestisse rajada

multifunktsionaalne, suure mahutusega konverentsi- ja messikeskus. Lisaks tuleb äriturismi

arendamiseks, aga ka välisinvesteeringute meelitamiseks ja ekspordi toetuseks tekitada

strateegilised lennuühendused ärikeskuste ja sõlmjaamadega.

• Riik peab muutuma ettevõtja jaoks proaktiivseks ja terviklikuks teenusepakkujaks.

Ettevõtjatele suunatud info ja teenused tuleb panna suhtlema ja koondada maksimaalses

ulatuses eesti.ee ettevõtja digiväravasse.

• Tagada tuleb järjepidev ja tõhus Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamine ja

järelevalve.

• Ettevõtjate aruandlust riigile tuleb kaasajastada ja reformida. Selleks tuleb luua riigi

kogutavate andmete ühtne süsteem, investeerida masinloetavate andmete vastuvõtmiseks

ja töötlemiseks ning toetada ettevõtjaid ülemineku kiirendamiseks.

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia eesmärkide täitmiseks tuleb tagada

stabiilsed ja järjepidevalt kasvavad vahendid, et ehitusturg ja omanikud saaks kohaneda.

• Vaja on juurutada ringmajanduse põhimõtted ning võtta kasutusele hoonete süsinikujalajälje

arvutamise metoodika.

• Keskkonnasäästuks, ressursitõhususeks ja elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks on vaja

riigi tasandil tervikvaadet elukeskkonna kujundamiseks ehk riigi ruumilist arengut

koordineerivat arengukava.

• Ehitusvaldkonna digitaliseerimine vajab jätkamist ja välisvahendite lõppemise tõttu

riigieelarve rahastuse tõusu.

• Ehituse ja elukeskkonna kvaliteediga seotud teadus- ja arendustegevus ning tulemuste

elluviimine vajab riiklikku tähelepanu.

• Investeeringutes tuleb lähtuda kvaliteetse ruumi ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest. Uue

Bauhausi põhimõtete rakendamine on tingimus ka välisvahendite abil elukeskkonna, sh

taristu arendamiseks.

RA aruanne 2023

Tulemusvaldkond: tõhus riik (Rahvusarhiiv)

Arhiivindusprogrammi eesmärk: ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine

ning kodanike õiguste tõendamine

1. Programmi eesmärkide täitmine

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

sihttase

Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on

Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale 40 44 63 50 55 60 70

Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal

Rahvusarhiivis, %

Arhivaalide koguhulk 10 427 684 arhivaali (1.12.2023

seisuga)

88 88 88 88 88 88 88

Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit kujutist* 25,8 33,6 36,2 28 29 30 31

*Arvestatud on kõiki kujutisi, mis pole filmid, helid, fotod ega kaardid

• Digisündinud arhivaalide üleandmine asutuste poolt on hoogustunud, digitaalsena sündinud teavet

võeti vastu 19 tegutsevalt asutuselt, kes digiteavet esmakordselt üle andsid. Hoogustumise taga on

eelkõige kolm lõpusirgele jõudnud arendust. Esiteks ühendati novembris vastuvõtusüsteem ASTRA

ja digihoidla Preservica, kuhu vastuvõetud teave nüüd automaatselt hoiule liigub. Teiseks on üks

tarkvaraarendaja juurutanud võimekuse väljastada Rahvusarhiivi digiarhiivi andmestruktuurile

vastavaid XML-faile digisündinud teabe arhiveerimiseks. Kolmandaks suudab vastuvõtukeskkond

ASTRA hakkama saada ka asutuste failikataloogide ja vähem kvaliteetsete XML-pakettidega.

• Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal jääb, nagu eelmistelgi aruandeperioodidel,

muutumatuks kuni Rahvusarhiivi Tallinna keskuse kasutuselevõtuni.

• Arhivaalide kättesaadavust veebis õnnestus ka 2023. aastal prognoosidega võrreldes

märkimisväärselt suurendada. Selle taga on digitaalse kultuuripärandi tegevuskava 2018–2023

raames Rahvusarhiivi juhitud ja lõpusirgele jõudnud kuus massdigiteerimise koostööprojekti

Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumiga.

2. Ülevaade meetme elluviimisest

Meede 1. Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste

tõendamine

Meetme eesmärk: arhiiviväärtusega (püsiva väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule

säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise

võimaldamine.

Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 2025 2026

sihttase

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest

aastas) 4330 5442

11

875 5000 5000 5000 5000

Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln

korda) 1,7 1,5 1,67 1,7 1,7 1,7 1,7

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas) 7 8 8 7 7 7 7

Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv on oluliselt suurem planeeritust. Märkimisväärse tõusu

taga on suuresti Rahvusarhiivi filmiarhiivi aktiivne kuraatoritöö filmifestivalidel, varasemast rohkem

RA aruanne 2023

rahvast osales aga teisteski programmides. Virtuaalse uurimissaali külastuste arv õnnestus prognoosida

enam-vähem täpsena. Nagu varemgi, toimus 99,6% Rahvusarhiivi külastustest virtuaalsetes

kasutuskeskkondades. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks kujunes prognoosist ühe võrra

suurem tulemus.

Olulisemad tegevused

Esiletõstmist väärivad kaks valdkonda. Kõigepealt, vahefinišini jõuti mitme keskse arendusega. Aprillis

avati AISi ehk arhiivi infosüsteemi uus avalik liides, mis pälvis kasutajate sooja vastuvõtu. Fotode-

filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis lõplikult üle Meediateek ja ka see muutus võeti

arhiivi klientide poolt hästi vastu. Kiirelt liiguti edasi ka filmipärandi voogedastusplatvormiga Arkaader,

millele lisandus näiteks filmide ajajoon ja ingliskeelne osa, järgmisel aastal peaks valmima ka koolidele

õppetööks mõeldud haridusliides. Need olid olulisimad edusammud, aga üsna hästi kulgesid ka teised

arendusprojektid, mida seiretöölaual on hetkel kokku 21. Rahuloluga võib nentida, et mõne aasta eest

langetatud juhtimisotsus projektide agiilseks käsitlemiseks on end täiel määral õigustanud, samuti on

edu toonud arenduste juhtimisvastutuse selge üleandmine IT meeskonnalt sisuosakondadele.

2023. aasta teiseks märkimisväärseks tähiseks on viimaste suuremahuliste digiprojektide lõpuleviimine.

Digitaalse kultuuripärandi tegevuskava raames juhtis Rahvusarhiiv aastail 2018–2023 kokku seitset nn

massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln kaadrit

dokumendipärandit (sellest 4,5 mln kaadrit Rahvusarhiivi arhivaale), 245 tundi Rahvusarhiivi

filmilintidel olevaid filme ja 24 erineva mäluasutuse 167 tuhat fotonegatiivi (neist 56 tuhat

Rahvusarhiivi fotonegatiivi). Nende projektide tulemusena jõudis avalikkuseni tohutu hulk

senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse uuteks arendusteks, millistest

suurimat uut avalikku hüve pakub juba ülalmainitud Arkaader. Etteruttavalt saab öelda, et 2024. aastal

algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetatava digipöörde raames arhiiviainese

suuremahulise massdigiteerimise järgmine etapp, kus Rahvusarhiiv on osalemas kolme projektiga.

2023. aastal loendati Rahvusarhiivi uurimissaalides 1,7 miljonit külastust, mida on eelmise aastaga

võrreldes veidi enam. Tegelikkuses on erinevate arhiiviteenuste kasutamine palju laiemgi. Näiteks

ainuüksi Facebooki kaudu jõudis Rahvusarhiiv 2023. aastal ligi poole miljoni inimeseni, kiiresti kasvab

arhiivihariduse programmides osalenute arv, arhiiv üllitab igal aastal kümmekond teadustrükist, mille

lugejaskonda mõõta ei saa. Küll saab aga loendada ajalookultuuri ajakirja Tuna numbreid. Nimelt ilmus

2023. aastal kõige kõrgema (1.1) tähisega teadusajakirja Tuna 100. number ja ühtlasi tähistati 25 aasta

möödumist ajakirja sünnist.

Aruandlusaastal seati ka pikemaid arhiivinduslikke plaane, sõnastades arengusihid järgnevaks kolmeks

aastaks ehk eelduslikult perioodiks, mis eelneb Rahvusarhiivi Tallinna üksuste Endla tn hoonesse

kolimisele. Muude uuendatud eesmärkide seas väärib siinkohal märkimist kehtiva arhiivieeskirja

kaasajastamise vajadus, et toetada digiainese võimalikult lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi.

Eelduslikult on võimalik märkimisväärselt vähendada asutuste arhiivinduslikku halduskoormust,

säilitades samal ajal arhiveeritava teabe kvaliteeti.

Rahvusarhiivi 2023. aasta arhiivindusprogrammi eelarve koos eelmisest aastast üle kantud vahendite

(0,2 mln eurot) ja projektitoetused ning majandustegevusest laekuv tulu (1 mln eurot) kokku moodustas

10,9 mln eurot, Arhiivindusprogrammi tegevuskulude jääk oli 1,2% lõplikust eelarvest (mahus

75 305,94 eurot) ning kasutatakse "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027" meetme

21.1.2.1 "Digiriik" KUM valdkondliku digipöörde partnerina kolme projekti raames digiteerimiseks

ettevalmistamise tegevuste katmiseks (läbivaatus, korrastamine, konserveerimine, materjalid jm).

Majandustegevusest saadud tulu eelarvejääk on vajalik järgmise aasta asutuse põhitegevuse kulude ja

investeeringute katmiseks.

RA aruanne 2023

Arhiivindusprogrammi tegevuse 2023. a eelarve täitmine (tuhat eurot)

Arhivaalide kogumine,

säilitamine ja

juurdepääsu tagamine

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine

Kulud 9 823 10 924 9 607

3. Hinnang programmi tegevuste tulemuslikkusele

Arhiivinduslikus vaates saab möödunud aastat pidada kordaläinuks. 2023. aastal pälvis Rahvusarhiiv

kõrgeima koha „Unistuste Tööandja“ konkursil ning sai ühtlasi Kaitseministeeriumi märgi „Riigikaitse

toetaja“. Sellest saab muuhulgas järeldada, et hea arhiiv ei seisne pelgalt hästi hoitud ja kiiresti leitavates

andmetes, vaid samavõrra hästi hoitud ja märgatud inimestes, nii organisatsiooni sees kui väljaspool

arhiivi. Ka selles tähenduses oli 2023. aasta edukas.

LISA: Lühikokkuvõte riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande jaoks

Arhiivinduses väärivad 2023. a saavutustest esiletõstmist ennekõike kaks valdkonda. Esiteks jõuti

vahefinišini mitme keskse arendusega, sh avati arhiivi infosüsteemi uus avalik liides ning fotode-

filmide-helide avaliku juurdepääsusüsteemi rolli võttis üle Meediateek. Liiguti edasi ka filmipärandi

voogedastusplatvormiga Arkaader, millele lisandus nt filmide ajajoon ja ingliskeelne osa. Nimetatud

arendused võeti arhiivi klientide poolt hästi vastu.

Teiseks liiguti jõudsalt edasi suuremahuliste digiteerimisprojektidega. Rahvusarhiiv juhtis aastail 2018–

2023 kokku seitset nn massdigiteerimisprojekti, mille raames digiteeriti 22 erineva mäluasutuse 6,6 mln

kaadrit dokumendipärandit, lisaks 245 tundi filme ja 167 tuhat fotonegatiivi. Projektide tulemusena

jõudis avalikkuseni tohutu hulk senitundmatut kultuuripärandit. Just digiteerimine annab võimaluse

uuteks arendusteks, millistest suurimat uut avalikku hüve pakub ülalmainitud Arkaader.

Väljakutsena võib esile tuua arhiivieeskirja kaasajastamise vajaduse, et toetada digiainese võimalikult

lihtsat ja automatiseeritud üleandmist arhiivi, mis aitaks vähendada asutuste arhiivinduslikku

halduskoormust.

1

Haridus- ja Teadusministeeriumi

tulemusvaldkonna

„Tark ja tegus rahvas“

2023. aasta tulemusaruanne

Tartu 2024

2

Sissejuhatus

Käesolev Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aruanne annab 2023. aasta kohta ülevaate

tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ eesmärkide täitmisest, olulisematest saavutustest eesmärkide

suunas liikumisel ning eelarve täitmisest. Lisaks on aruandes peatutud olulisematel valdkonna väljakutsetel.

Aruandes on samuti välja toodud seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide

saavutamisega. Joonisel 1 on näha strateegiadokumendid, millest tulemusvaldkonna tegevus lähtub.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuskeskkond 2023.

aastal

2023. aasta märtsis toimusid Riigikogu korralised valimised ning ametisse astunud Eesti Reformierakonna,

Eesti 200 ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonivalitsus seadis oma valitsemisajaks uued

sihid. Suurimate uute reformidena lepiti kokku kohustusliku kooliea pikendamine, kutsekeskhariduse sisuline

muutmine ja õpingute pikendamine neljale aastale, aga ka koolivõrgu reform koos väikekoolide toetamisega.

Lisaks on ministri fookus tugevalt õpetajate palgatõusul ja pikaajalise haridusleppe läbirääkimistel. Jätkub

eestikeelsele õppele üleminek ning alushariduse ja lapsehoiu koondamine ühtseks süsteemiks.

Pärast valimisi, kui oli selgunud riigieelarve seis ja majanduse väljavaated järgmistel aastatel, teravnes HTMi

ja Eesti Õpetajate Liidu vaheline palgavaidlus – õpetajad olid valmis oma palganõudmiste kaitseks streigi

välja kuulutama. Sellele järgnes töötülile lahenduste otsimine.

Majanduslangus ja elukalliduse tõus on raskendanud olukorda kogu haridussektoris – kärpe- või

kokkuhoiukohti on pidanud otsima nii ministeerium, omavalitsused kui ka teised haridus- ja noorteasutuste

pidajad. Kokkuhoiu ja targa majandamisega samaaegselt tuleb silmas pidada ka rohereformi eesmärke.

Lisaks tõusis 2023. aastal selgemalt päevakorda hariduskulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse teema.

Joonis1. HTMi strateegiadokumendid

3

Endiselt on aktuaalne küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust

halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Rekordmadalad sündivuse numbrid tõstsid teema taas

tulipunkti ja osutasid vajadusele leida pikaajalisi lahendusi. Lahenduste leidmist raskendab üha teravam

puudus kvalifitseeritud haridustöötajatest.

Tehnoloogilised muutused, eriti suurte keelemudelite lai levik ja kättesaadavus alates 2023. aasta esimesest

poolest, on päevakorda toonud tehisintellektiga seotud teemad. Tehisaru mõjutab oluliselt õppimist ja

õpetamist – tuleb leida võimalused, kuidas tehistaipu õppeprotsessi toetavalt kasutada. HTMi valitsemisala

arengu teadlikumaks planeerimiseks kutsus minister kokku tehisintellekti töörühma.

Ukraina sõja mõju on Eesti haridus- ja noortevaldkonnas jätkuvalt tunda, kuigi rõhuasetused on mõnevõrra

teisenenud. Kui eelmisel aastal pidi haridussüsteem kohanema suurte põgenike hulkadega ja leidma kiirelt

lahendusi õpivõimaluste pakkumiseks, siis nüüdseks on fookus nihkunud Ukraina noorte kaasamisele, et nad

ei jääks haridusest ja noorsootööst eemale. 2023. aastal sõja kaasnähuna haridusasutusele tehtud

massilised pommiähvarused testisid asutuste kriisiplaanide toimivust. Endiselt on päevakorral sõjapõgenike

keeleõppe küsimused.

4

1. Tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamine

Mida tahame saavutada? Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end

isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore

avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna mõõdikute ülevaade

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Eesti

2035

Siht

Madala haridustasemega mitteõppivate

18−24aastaste osakaal (%),

kokku

mehed

naised

Allikas: Eurostat

11,2

14,4

8.0

8,5

10,7

6,3

9,8

12,0

7,6

10,8

14,3

7,5

9,7

11,4

7,8

9,6

12,5

6,7

9,3

12,0

6,6

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute

(25–64a) osakaal (%)

Allikas: Statistikaamet

73 74,1 73,5 74,7 74,9 74,5 75 80

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr, formaal- ja mitteformaalõppes (%)

Allikas: Eurostat, Statistikaamet

20,2 17,1 18,4 21,1 23,2 19,4 19,4 25

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr, informaalõppes(%) Metoodika väljatöötamisel

Aasta pärast lõpetamist nutika

spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute

osakaal kõigist hõivatutest (%)i

Allikas: Edukus tööturul

11,6 12,9 27,31 26,7

Andmed

2024 III

kv

29 29

Ennastjuhtiv õppija Mõõtmist alustatakse 2023

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6.

taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%),

funktsionaalne lugemisoskus

matemaatiline kirjaoskus

loodusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA

13,7

15,5

12,2

- - -

10,6

13,1

11,6

- -

Õpetajate keskmine töötasu, võrreldes Eesti

keskmise töötasuga (%),

lasteaiaõpetajad

üldhariduskooli õpetajad

kutseõppe õpetajad

Allikas: Saldoandmik, EHIS, Statistikaamet

86

112

108

85

112

110

81

106

103

81

105

102

92

120

117

85

111

111

92

120

120

1 2022. a muudeti nutika spetsialiseerumise kasvualade loetelu muutumise tõttu näitaja arvutamise metoodikat. 2021. aasta tase on mõõdetud juba uue metoodika järgi.

5

Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Eesti

2035

Siht

Noorte usaldus riigi vastu (%) 56

(2016) - - 57 - - -

PISA tipptasemel oskustega õpilaste osakaal langes kõigis kolmes mõõdetud valdkonnas, kõige

suurem oli langus funktsionaalses lugemisoskuses. Vaatamata sellele kuuluvad Eesti õpilased PISA

tulemuste poolest maailma tippriikide hulka ja siinsete õpilaste tulemused langesid teiste riikidega

võrreldes suhteliselt vähem. Eestis oli lisaks positiivne, et eesti keelest erineva õppekeelega koolide

õpilased parandasid keskmisi tulemusi lugemises ja loodusteadustes.

Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24aastaste inimeste osakaal on võrreldes 2022.

aastaga kokkuvõttes vähenenud ja seda meeste vastava näitaja arvelt. Naiste puhul näitaja 2023.

aastal veidi tõusis, samuti näitas halvenemise tendentsi põhikooli kolmandast kooliastmest

väljalangenud tüdrukute näitaja.

Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on viimastel aastatel püsinud muutumatult 75%

juures. See ei anna lootust, et 2035. aastaks on võimalik saavutada 80%-le seatud siht.

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr on aasta-aastalt jõudsalt kasvanud, jõudes 2023.

aastaks juba 23,2% juurde. Sellise arengu valguses on 2035. aastaks seatud 25% siht teostatav.

Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist

hõivatutest on aastaga pisut vähenenud. Vähenemine on toimunud meeslõpetajate arvelt, sest

nutika spetsialiseerumise kasvualal rakendunute osakaal nende hulgas on vähenenud 29%-lt 27%-ni;

naiste hulgas püsis näitaja varasemaga samal tasemel (26%). Kuigi osakaaluna on nutika

spetsialiseerumise kasvuvaldkondades rakendunud lõpetajate osakaal vähenenud, kasvas 2022.

aastal absoluutarvudes neis valdkondades tööleasujate arv (+169 töötajat).

Üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga tõusis 2023.

aastal 120%-ni. 2023. aastal tõsteti õpetajate palga alammäära 23,9%. Riigieelarvelisele palgafondile

lisandus kohalike omavalitsuste panus 13,1 mln eurot ning septembrist rakendus Ida-Virumaa

koolides eesti keeles õpetavate õpetajate 1,5-kordne tasu, mille toel saavutati 120% tase. Eesmärgi

saavutamist mõjutas ka Eesti keskmise palga aastane muutus 11%, mis jäi õpetajate omale alla.

Lasteaiaõpetajatel oli keskmise töötasu näitaja võrreldes Eesti keskmisega 92% ja

kutseõppeasutuste õpetajatel 117%.

6

2023. aasta olulisimad edusammud

Valmis alushariduse ja

lapsehoiu seaduse

eelnõu.

Eelnõuga suurendatakse alushariduse kättesaadavust, määratletakse

selgemalt tugiteenuste osutamine ja hariduslike erivajadustega laste

toetamine, sätestatakse eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse nõue,

tõstetakse direktori ja lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeid ning

kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele, lisaks täpsustakse

rühmade moodustamise regulatsiooni.

Üldhariduses kiideti

heaks riikliku õppekava

muudatused.

Põhikooli riikliku õppekava, gümnaasiumi riikliku õppekava ja põhikooli

lihtsustatud riikliku õppekava muudatused said valitsuses heakskiidu, sh

kinnitati põhjalikult uuendatud ainevaldkonnakavad. Muudetud riikliku

õppekava alusel muudavad koolid oma õppekavu, toetamaks

nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist. Riikliku õppekava juurde valmisid

soovituslikud õppeprotsesside kirjeldused, mis toetavad õpetajaid nende

töös.

Jätkati haridusasutuste

toetamist eestikeelsele

õppele üleminekul,

uuendati ülemineku

tegevuskava.

Alates septembrist 2023 toetatakse Ida-Virumaal eestikeelsete

haridustöötajate tööle asumist, makstes koolipidajatele palgatoetust.

Ida-Virumaa haridusasutuste pidajatele algas väärtuspõhise

hariduskultuuri kujundamise programm. Lisaks pakuti 2023. a

keeleõppekursusi nelja linna haridustöötjatele. Koolidele pakutakse tuge

asendusõpetajate palkamisel ja üliõpilastest abiõpetajate näol. Kooli- ja

lasteaiapidajatel oli võimalik taotleda toetust eesti keele lisaõppeks,

suurendatud mahus eestikeelse õppe läbiviimiseks ja uussisserändajate

õppeks.

Õpetajate järelkasvu

toetamine.

Õpetajate töötasu alammäär kasvas 2023. aastal 1412 eurolt 1749

eurole. Lisaks suurendati Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis

õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide

õppekavadel vastuvõttu. Õpetajakoolituse või tugispetsialistide

koolituse õppekavadel täiskoormusega õppivatele üliõpilastele hakati

maksma stipendiumi 400 eurot kuus. Uuendati õpetaja kutseaasta

programmi, mis alustava õpetaja tugiprogrammina toetab nüüdsest kõiki

õpetajaametis uusi inimesi sõltumata kutse olemasolust.

Kutsehariduses alustati

kutsehariduse reformi

ettevalmistamist.

Reformi eesmärk on muuta põhikoolilõpetajatele pakutav

kutsekeskharidusõpe mitmekesisemaks, paindlikumaks ja õppekavad

valdavalt nelja aasta pikkuseks, suurendades üldoskuste osa

õppekavades. Kinnitati toetuse andmise tingimused „Inseneriakadeemia

ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“, mille raames toetatakse

inseneeria ja IKT valdkonna tasemeõpet kutsekoolides.

7

Kõrghariduses

suurendati kõrgkoolidele

tegevustoetust ja

üliõpilaste vajaduspõhist

õppetoetust.

Kõrgharidusõppe läbiviimiseks suurendati tegevustoetust 15% võrra ning

kahekordistati üliõpilaste vajaduspõhist õppetoetust, mis ulatub nüüd

vastavalt perekonna sissetulekutele kuni 440 euroni kuus. Lisaks loodi

haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevatele

rakenduskõrgkoolidele rahastusinstrument esmase ajakohase teadus- ja

arendustegevuse toetamiseks.

Roheoskuste

arendamine ja

kliimaneutraalse

majanduse toetamine.

Eesti ettevõtete rohepöörde toetamiseks on kõrgkoolide,

kutseõppeasutuste ning kutse- ja erialaliitude koostöös alustatud kõige

olulisemate roheoskuste väljaselgitamise ja õpiväljundite

sõnastamisega. 2023. a toimus õiglase ülemineku fondi teadus- ja

haridusmeetmete ettevalmistamine ja käivitamine Ida-Virumaal

koostöös kohalike partneritega. Meetmed aitavad toetada piirkonna

kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja majanduskeskkonna

mitmekesistumist.

Täiskasvanuhariduse

riikliku koolitustellimuse

fookusse võeti

digioskuste arendamine.

Uuendati riikliku täienduskoolituse tellimise korda.

Noortevaldkonna

teenuste kvaliteedi

arendamine.

Valmis teenuste kvaliteedijuhtimist ja hindamist toetav digitaalne

keskkond, mis võimaldab andmete põhjal luua hindajale eeltäidetud

graafikuid ja tabeleid omavalitsuste noortevaldkonna kohta.

8

Olulisimad väljakutsed

Eestikeelsele õppele

üleminek.

Eestikeelsele õppele üleminek võimendab õpetajate järelkasvu

probleeme, sest õpetajate keeleoskusnõuete lisamine

kvalifikatsiooninõuetesse teravdab õpetajate puudujääki. Tegeleda

tuleb ülemineku laiemate haridusmõjudega (nt mõju õppe

tulemuslikkusele, rahulolule, erivajadusega õppijate toetamine,

väljalangemise ennetus, edasiõppimine jne).

Kvalifikatsioonile

mittevastavate õpetajate

osakaalu suurenemine.

Õpetajaskonna vananemise ja üldise õpetajate puuduse tingimustes on

õppeasutused sunnitud palkama töötajaid, kellel puudub õpetajatööks

nõutav pädevus. See ohustab hariduse kvaliteeti jm tulemuslikkuse

näitajaid.

Õpilaste vähenev rahulolu

kooliga.

Rahulolu väheneb ja eriti suur on rahulolematus 8. klassi õpilaste seas.

Rahulolematuse üks põhjusi on koolides esinev sage kiusamine.

Probleemi osaliseks väljenduseks võib olla ka 2023. aastal suurenenud

tüdrukute väljalangevus kolmandas kooliastmes. Teema vajab lähemat

analüüsi ning võimalikke uusi või suuremas mahus tugimeetmeid.

Nüüdisaegse õpikäsituse

rakendamine õppeasutustes.

Nüüdisaegne õpikäsituse rakendamine on seatud strateegiliseks

eesmärgiks, kuid võetud meetmed pole andnud ootuspäraseid

tulemusi. PISA uuringu (2022, 2018 ja varasemad) ning riigiüleste

rahulolu ja koolikeskkonna küsitluse kohaselt on Eesti õppeasutustes

olulisi vajakajäämisi õppijakeskse koolikultuuri loomisel ning õppija

eripära ja vajadusi arvestaval õpetamisel.

Tähelepanu vajab üliõpilaste

toetus- ja laenusüsteem.

Toetus- ja laenusüsteem peab tagama ligipääsu kõrgharidusele ka

madalama sotsiaalmajandusliku taustaga noortele ja vähendama

vajadust õpingute ajal töötada.

IT ja LTT õppesuuna

lõpetajatega seotud

tulemusnäitajate oodatust

madalam tase.

Teist aastat järjest on vähenenud LTT erialade lõpetanute osakaal

kõrghariduses, muret teeb ka IT suuna lõpetanute oodatust väiksem

arv.

Noortevaldkonna

töötajaskonna kvalifikatsioon.

Välja on küll töötatud noorsootöötaja kutsestandard ja

noorsootöötajatele pakutakse kõrghariduse tasemel õpet, kuid

noorsootöös ja huvihariduses töötamiseks ei ole seatud

kvalifikatsioonilävendit. Kvalifikatsiooninõude kehtestamine aitaks

tagada teenuse kvaliteeti.

9

2. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide saavutamine

Tabel 1. Haridus- ja noorteprogrammi ülevaade

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus

Meetme eesmärk: õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat

liikumist haridustasemete ja -liikide vahel.

Tabel 3. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

3a kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud

koolieelses lasteasutuses (%) 91,1 91,6 91,2 91,6 88,2 92 92,5

Vähemalt keskharidusega 20−24a osakaal (%) 82,6 85,7 85,9 83,2 83,3 85,4 85,6

Kolmanda taseme haridusega 25−34a osakaal (%)*

Allikas: Eesti tööjõu-uuring 42,8 43,1 43,2 43,9 43,5 43,5 43,6

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes

osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%)

Allikas: EHIS

2,3 6,9

Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes

osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute

osakaal (%)

Allikas: EHIS

8,0 8,3 8,0 6,7 7,3 9,0 9,3

* Eesti 2035 mõõdik. Sihttase 2035: 45%. Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

Programmi nimi Haridus- ja noorteprogramm (HNP) 2023−2026

Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega) Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks. Tegus inimene saab hästi hakkama ning on ühiskondlikult aktiivne ja vastutustundlik, panustades nii enda, pere- ja kogukonna kui ka riigi arengusse terve eluea jooksul.

Programmi periood 2023–2026

Peavastutaja (ministeerium) Haridus- ja Teadusministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, SA Kutsekoda, Keeleamet

10

Mis on hästi?

Riigigümnaasiumide rajamine on läinud oodatud tempos – 2023. aasta lõpuks oli riigigümnaasiume

kokku 25.

Paranemise märke näitas ka keskhariduse omandanute näitaja – 82% õpilasi jõudis neli aastat peale

põhikooli lõpetamist keskhariduse diplomini.

Mittestatsionaarses üldharidusõppes on õppetööst väljalangevuse määr selgelt vähenenud – 2023.

aastal oli väljakukkujaid 26% varasema 32% asemel. Mittestatsionaarses üldharidusõppes või

kutsekeskhariduses õppijate osakaal keskhariduseta 19-64aastaste hulgas on ka aastaga pisut

kasvanud, jõudes 4,7%ni.

Kutseõppest esimesel õppeaastal väljalangemise määr vähenes märkimisväärselt 10,7%-lt 8,6%-le.

Kolmanda taseme haridusega 25-34a inimeste osakaal püsib viimastel aastatel ühtlasel tasemel 43%

juures, täites seatud eesmärgi.

Kõrgharidusõppest esimesel astmel esimesel õppeaastal väljalangemine näitab pikaajalise vähenemise

märke – 2023. aastal langes see 13%ni (vrl 17% 2019. a).

Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud lühiajalises õpirändes osalenud õppijate arv. Eriti jõudsalt on

suurenenud näitaja kutseõppe lõpetanute seas, kelle puhul on kasv olnud lausa kolmekordne võrreldes

2022.a aastaga.

Mis vajab tähelepanu?

Kolmeaastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud koolieelses lasteasutuses, on langenud alla

90%, jäädes selgelt maha seatud 92% eesmärgist. Kõige suurem osalemise langus on toimunud 6aastaste

laste seas – põhjused, miks selline muutus on toimunud, vajavad täpsemat väljaselgitamist.

Kui põhikooli kolmandast kooliastmest väljalangejate osakaal jäi kokkuvõttes eelmise aastaga võrreldes

muutumatuks, siis tüdrukute osas on märgata väljalangevuse suurenemist. Samuti suurenes

gümnaasiumist väljalangemine esimesel õppeaastal.

Vähemalt keskharidusega 20−24a inimeste osakaal on püsinud võrreldes eelmise aastaga sisuliselt

muutumatu ja ei ole liikunud seatud eesmärgile lähemale.

25−64aastate madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr on aastaga pisut

langenud ja ei täida seatud sihti.

11

Doktorikraadini jõudnuid on loodetust vähem – kui 2022. aastal jõudis kraadini 250 õppijat, siis 2023.

aastal oli neid 237. Seatud sihist – 300 – ollakse jätkuvalt kaugel maas.

Eestis õppivate välisüliõpilaste osakaal on kiiresti langenud. Ühelt poolt on see mõjutatud Ukraina sõjast

(Venemaa päritolu isikud ei saa siin kõrgkooli astuda, Euroopa kodanikud ei julge sõjakoldele lähedale

õppima tulla), teiselt poolt aga muutunud viisapoliitikast – vähem antakse õppimiseks elamislubasid

kolmandate riikide kodanikele.

2023. aasta kõige olulisemad arengud

Ligipääs ja õppimisvõimaluste arendamine

Alushariduses valmis alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, millega suurendatakse alushariduse

kättesaadavust, määratletakse selgemalt tugiteenuste osutamine ja hariduslike erivajaduste lapse toetamine,

sätestatakse eestikeelse õppe- ja kasvatustegevuse nõue, tõstetakse direktori ja lapsehoidja

kvalifikatsiooninõudeid ja kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded abiõpetajatele ning täpsustakse rühmade

moodustamise regulatsiooni.

Üliõpilaste vajaduspõhiseid õppetoetusi tõsteti alates 2023/24. õppeaastast kaks korda, kuni 440 euroni

kuus. Vajaduspõhise õppetoetuse määrad olid püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Vajaduspõhise

õppetoetuse saamine ja toetuse suurus sõltub üliõpilase keskmisest kuusissetulekust pereliikme kohta.

2023. aastal kasvas riigi poolt eraldatav kõrghariduse tegevustoetus 15%, 175 miljonilt eurolt 201,5 miljoni

euroni. Tegevustoetuse kasv võimaldas eeskätt vähendada õppejõudude palkade mahajäämust võrreldes

üldhariduskoolide õpetajate palgakasvuga.

Haridusvõrk

2023. a alustas tööd viis uut riigigümnaasiumi: Mustamäe Riigigümnaasium, Pelgulinna Riigigümnaasiumis,

Tõnismäe Riigigümnaasium, Narva Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium. Valmis ka Rae riigigümnaasiumi

õppehoone, kuid õppetöö algab seal 1. septembril 2024. a.

Põhikoolide õppehoonetest valmisid Narva Eesti Põhikooli, Hariduse Kooli, Tartu Kroonuaia (Pärli) Kooli ja

Võru Järve koolide õppehooned. Kohtla-Järve Kesklinna kooli õppehoone avamine lükkus 2024.a jaanuari.

Riigi pidamisele tulid Sillamäe Gümnaasium, Sillamäe Eesti Põhikool, Kiviõli 1. Keskkool, Kiviõli Vene Kool ja

Lüganuse Kool.

12

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad

Meetme eesmärk: Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning

õppijast lähtuv õpe.

Tabel 4. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

PISA uuringus alla kolmanda tasemeii

saavutanud õpilaste osakaal (%),

funktsionaalne lugemisoskus

Allikas: PISA

32,3 - - - 36,2 - -

PISA uuringus alla kolmanda taseme

saavutanud õpilaste osakaal (%),

matemaatiline kirjaoskus

Allikas: PISA

31,0 - - - 38,2 - -

PISA uuringus alla kolmanda taseme

saavutanud õpilaste osakaal (%),

loodusteaduslik kirjaoskus

Allikas: PISA

30,2 - - - 32,0 - -

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega

16-24a osakaal (DESI) (%)

Allikas: The Digital Economy and Society Index

(DESI)

- - 47,5 - Täpsustamisel

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu:

kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate

õpilaste osakaal (%), 8. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

24,5 24,4 24,6 23 20,1 25 25

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu:

kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate

õpilaste osakaal (%), 11. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

33,6 35,4 39,6 33,4 30,1 40 40

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu:

kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate

õpilaste osakaal (%), kutsekeskharidus

Allikas: Rahulolu-uuring

52,4 - 54,8 52,7 45 55 55

Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu:

tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate

õpetajate osakaaliii (%)

Allikas: Rahulolu-uuring

- - 84,2 - 85 85

Eesti keele kui teise keele põhikooli

lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute

osakaal (%)

Allikas: EHIS, EIS

67,8 - 57,9 55,6 52,3 66 68

13

Eesti keele kui teise keele põhikooli

lõpueksamil vähemalt B2-taseme saavutanute

osakaal (%)

Allikas: EHIS, EIS

uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse

lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist

õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%)

Allikas: EHIS

57 51 55 62 56 hoida

taset 56

Õpetaja kutsekindlus: esmakordselt õpetajana

alustanute osakaal, kes on pärast ametisse

asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel

aastal (%)

Allikas: EHIS

46 50 51 50 52 hoida

taset 52

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

Mis on hästi?

Õpetajakoolituse kutsekindluse mõlema indikaatori 2023.a näitajad on saavutanud 2024. aastaks seatud

sihi: eelmise aastaga võrreldes suurenes esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast

ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (siiski oli märgatav kukkumine nende seas,

kes on pärast lõpetamist töötanud viiel järjestikusel aastal). Õpetajakutse populaarsusele viitab ka

asjaolu, et 2023. aastal suurendati õpetajakoolituse üliõpilaste vastuvõttu märgatavalt (vastu võeti 1518

õppijat varasema 1173 asemel), kuid konkurents kohtadele ei vähenenud. Kõige kõrgemad on

sisseastumiskonkursid alushariduse pedagoogi erialal ja klassiõpetaja õppesse.

Kaasava hariduse näitajad paranevad järk-järgult, pidevalt on kasvanud tavaklassi ja tavakooli kaasatud

tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal. 2023. aastal õppis tavakoolis juba 72,8% tuge vajavatest

õpilastest; tavaklassi kaasatuse osakaal tõusis 38%ni.

Eesti keelest erineva õppekeelega koolide õpilaste tipptasemel PISA tulemused on viie aasta taguse

ajaga paranenud loodusteadustes ja lugemises, eriti märgatavalt on edenenud muukeelsete õpilaste

tulemused lugemises.

Mis vajab tähelepanu?

Õpilaste rahulolu kooliga on langenud nii 8. ja 11. klassis kui ka kutsekeskhariduse tasemel.

Silmatorkavalt suur on rahulolematus 8. klasside õpilaste seas – vaid iga viies õpilane kinnitas, et tunneb

end koolis hästi. Tüdrukud on poistest rahuolematumad ja madalamad on ka nende õpilaste

rahulolunäitajad, kelle pere rahalised võimalused on piiratumad. Õpilaste rahulolu languse tagamaad

vajavad selgelt põhjalikumat analüüsi. Mõõdikud osutavad, et oma osa mängib rahulolus vähene

turvatunne, sest koolikiusamise näitaja on samuti halvenenud. Vähenenud on nende õpilaste osakaal,

keda ei ole viimase nädala jooksul korduvalt kiusatud. 40% neljanda klassi õpilastest on öelnud, et neid

on viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud. Vanemates klassides ja kutseõppes kogetakse vähem

kiusamist, kuid ka seal on kiusamise kogemine sagenenud. Rahulolus mängib olulist rolli ka õpilaste

14

hinnang kooli liikumisvõimalustele – selles näitajas ei ole viimastel aastatel olulist edasiminekut

toimunud.

Üldhariduse ja alushariduse õpetajate hulgas langeb kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate

osakaal (2023/24. õppeaastal vastavalt 79% ja 85%). Meie õpetajaskond vananeb – viimase viie aastaga

on 60aastaste ja vanemate õpetajate osakaal tõusnud juba 24%le, noorte osakaal aga ei näita kasvu

märke. Tähelepanuväärne on, et alustavate õpetajate seas on kvalifikatsiooninõuetele vastavate

töötajate osakaal madalam kui ametist lahkujate seas, mis omakorda võimendab kvaliteediprobleeme.

Õpetajate puuduse leevendamiseks annavad lootust õpetajakoolituse õppekohtade konkursid. Kuigi

üldine pilt suurenenud vastuvõtu valguses on positiivne, valmistavad muret aineõpetajate koolituse

õppekavad, kuhu on juba pikemat aega vähe soovijaid.

Eesti keele kui teise keele õpitulemused on jätkuvalt halvad, jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha.

Eriti halb on olukord gümnaasiumi lõpuks B2-keeletaseme saavutanute osas – viimasel neljal aastal on

vajaliku keeletaseme omandanute osakaal järjest vähenenud.

2023. a olulisimad arengud

Õpetajad ja koolijuhid

Õpetajate töötasu alammäär kasvas 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole. Lisaks töötasu alammäärale

eraldab riik koolipidajatele õpetajate tööjõukuludeks 17% ulatuses täiendavaid vahendeid (nn

diferentseerimiskomponent), mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt

reguleerida. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär oli 2023. aastal kohalike omavalitsuste otsusel vähemalt 90%

üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast, kui õpetaja vastab keelenõuetele, ning 100%, kui tal lisaks on

magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon. Lasteaiaõpetaja töötasu toetuseks eraldati kohaliku

omavalitsuse üksustele 15 miljonit eurot riigieelarvelist toetust.

Koolis tööd alustanud õpetajate toetamiseks loodud kutseaasta programm on läbinud uuenduse – alates 1.

septembrist 2024 pakuvad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool alustava õpetaja tugiprogrammi. Kuna koolides

töötab õpetajaid, kes pole õpetaja kutset omandanud, kuid vajavad oma töös samuti tuge, laiendati

programmi sihtrühma kõigile alustavatele õpetajatele. Tartu Ülikool pakub programmi ka alustavatele

tugispetsialistidele. Programmis osaleja saab tuge kooliellu ja ametisse sisseelamisel, samuti asjatundlikku

nõu edasisteks õpinguteks ja kutse taotlemiseks. Programmi sisu ja vormi aja- ja eesmärgikohasena

hoidmiseks tegutseb alates 2023. aasta algusest nõukoda, kuhu kuuluvad valdkonna eksperdid Tallinna ja

Tartu ülikoolist ning Haridus- ja Teadusministeeriumist.

2023. aastal, mil lõppesid kahe Euroopa Liidu struktuuritoetusest õpetajate ja juhtide professionaalse arengu

ning nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise toetamisele suunatud meetme tegevused, tehti kokkuvõtteid

toetuste andmise tulemustest. Tulemused näitasid, et täiendusõppes (kestvusega üle 30 tunni) osales üle

ootuste rohkem õpetajaid. Kokku osales 39 409 õpetajat ja 5456 haridusasutuse juhti. Mõttekoja Praxis poolt

läbiviidud meetmete tulemuslikkuse ja mõju hindamine näitas samuti, et eesmärkide raames planeeritud

15

tegevused on valdavalt olnud tulemuslikud. Siiski osutas hindamine, et kasutusel olevad näitajad ei võimalda

programmi sisulist tulemuslikust väga hästi hinnata ja need tuleks uuel perioodil üle vaadata. Hindamine

osutas, et nüüdisaegne õpikäsitus ei ole Eestis veel laialdaselt rakendunud, kuid liikumine selles suunas on

tuvastatav. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendumise näitaja ja õpetajate täienduskoolitustel käimise aktiivsuse

vaheline seos ei leidnud kvantitatiivset tõendust, kuid nii koolituste läbiviijad kui ka nendes osalejad hindavad

neid valdavalt (pigem) tulemuslikuks. Hindamise tulemusi võetakse arvesse uue ESF+ meetme „Haridus- ja

noortevaldkonna täiendusõpe ning järelkasv“ planeerimisel.

Selleks et õpetajate ja noortevaldkonna töötajate enesetäiendamise võimalused oleksid kvaliteetsed ja

kättesaadavad, töötas Haridus- ja Teadusministeerium 2023. aastal koostöös partneritega välja haridus- ja

noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooni. Kõikide õppetasemete ja -liikide sidusus ja

paindlikkus on muutunud üha olulisemaks, seetõttu on haridus- ja noortevaldkonda kontseptsioonis

käsitletud koos. Arvestades lõppenud meetmete hindamise tulemusi, määratleb kontseptsioon täiendusõppe

üldised põhimõtted: korralduses on mitu osalist (üksikisik, asutus, asutuse pidaja, riik ja ülikoolid) ning igal

osalisel on oma ülesanded ja vastutus, riiklikult rahastatud täiendusõpe põhineb täiskasvanute koolitamise

seadusel, kutsestandarditel ja uuringutel, toetab valdkonna ametites vajalike oskuste ja teadmiste arendamist

ning haridus- ja noortevaldkonna asutuste arengut. Oluline täiendus võrreldes eelmise kontseptsiooniga on

täiendusõppe osaliste ülesannete ja vastutuse sõnastamine.

2023. aasta sügisel tõusis päevakorda õpetaja karjäärimudeli teema – oktoobris moodustati õpetaja

karjäärimudeli loomise töögrupp, kuhu kuuluvad õpetajate, pidajate, juhtide, mittetulundusühingute ja

ministeeriumi esindajad. 2024. aastal jätkub ekspertgrupi töö haridusleppe raames. Töörühma ülesandeks

on haridusleppe läbirääkimiste jaoks ette valmistada õpetajate karjäärimudeli visioon.

Haridus- ja Teadusministeerium alustas 2023. aastal koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti

Koolijuhtide Ühendusega koolijuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendusplaani väljatöötamist.

Soodustamaks haridusuuenduste levikut ja rakendamist ning vaimset ja füüsilist tervist ning heaolu toetava

turvalise õppekeskkonna loomist, valmib 2024. aasta lõpuks koolijuhtide hindamise süsteem.

2023. aasta lõpus esitas Haridus- ja Teadusministeerium Kutsekojale taotluse abiõpetaja kutsestandardi

loomiseks, et ühtlustada abiõpetaja tööülesanded ning kirjeldada abiõpetaja kui pedagoogilise töötaja töö

olemus. Kutsekoja kutsenõukogu otsustas abiõpetaja kutsestandardi loomise ja õpetaja kutsestandardite

uuendamise protsessi ühendada. Kutsekomisjon alustab tööd 2024. aastal ja uued kutsestandardid hakkavad

kehtima 2025. aastal.

Tartu Ülikooliga ja Tallinna Ülikooliga sõlmiti rahastuskokkulepped vastuvõtu suurendamiseks

õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel. Prioriteetideks on vastuvõtu

suurendamine eesti keele õpetaja (sh eesti keel teise keelena), loodus- ja täppisteaduste õpetaja (sh

matemaatika) ning klassiõpetaja erialadel. 2023/24. õa vastuvõtuks suurendati õppekohtade arvu Tartu

Ülikoolis 287 ja Tallinna Ülikoolis 155 võrra. 2024/25. õa vastuvõtuks on kokku lepitud suurendada

õppekohtade arvu Tartu Ülikoolis 270 ja Tallinna Ülikoolis 175 võrra võrreldes 2021/22. õa vastuvõtuga.

Alates 2023/24. õa õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppima asunud üliõpilastele

makstakse täiskoormusega õppimise korral stipendiumi 400 eurot kuus. Stipendiumi saavate üliõpilaste

16

osakaal on õppekavati erinev, lähtutud on valdkonna prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest.

Loodus- ja täppisteaduste ning keeleõpetajaid ettevalmistavatel õppekavadel, kus õpetajate puudus on kõige

teravam, hakkavad stipendiumi saama 80% üliõpilastest.

Eestikeelsele õppele üleminek

11. detsembril 2023 kinnitati täiendatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava 2022–2030.

Olulisimad täiendused oli järgmised:

Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppekvaliteedi seiramiseks luuakse eesti keele kui teise

keele, loodusõpetuse, matemaatika ja vene keele kui emakeele taseme hindamise vahendid ning

erivajadustega laste ja õpilaste eestikeelsele õppele ülemineku õppetöö toetamiseks töötatakse

välja juhendmaterjal;

Tartu Ülikooli eetikakeskuse Ida-Virumaa haridusasutuste pidajatele ja lasteasutustele suunatud

programm „Väärtuspõhise hariduskultuuri kujundamine Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes

eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks“ perioodil 2023–2024;

Ülemineku toetamiseks saavad koolid vajaduse korral taotleda asendusõpetajat MTÜ

Asendusõpetajate programmist ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli üliõpilased pakuvad tuge

abiõpetajana.

Alates septembrist 2023 toetab HTM Ida-Virumaal eestikeelsete haridustöötajate tööle asumist, makstes

koolipidajatele palgatoetust. Kokku said meetmest toetust 1151 haridustöötajat, lisaks ca 150 direktorit ja

õppejuhti. Meetme kavandatud maksumus ühes kalendriaastas on ca 15 mln eurot. 2023.a maksumus oli 4,2

mln.

Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli haridusteadlased koostöös alushariduse õpetajatega koostasid 100

tehnoloogiaga rikastatud õppemängu lasteaedadele eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste eesti keele

õppeks. Loodud digiõppevara võimaldab lisaks eesti keelele omandada teadmisi eesti kultuuri kohta,

lõimides erinevaid koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kehtestatud üldoskuste ja õppe-kasvatuse

valdkondi. Projektis osales 20 pilootlasteaeda, kus õpetajad õppematerjale katsetasid. Mängud on

kättesaadavad E-koolikotis.

HTMi ja Integratsiooni Sihtasutuse koostöös pakuti 2023. a keeleõppekursusi nelja linna haridustöötjatele.

B1-, B2- ja C1-taseme keeleõppekursustel Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Tallinnas osales kokku 297

inimest. Haridustöötajate keeleõpet pakub 2024. aastast alates edasi Eesti Keele Instituut.

Koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega algatati kutsehariduses erivajadusega õppijate

lõimitud aine- ja keeleõppe arendamise projekt, mille eesmärk on toetada õppijat eestikeelses keskkonnas

õppimises, saades vajalikud teadmised ja praktilised oskused tööks ja iseseisvaks eluks. Projekti tegevuse

raames avati õppekursus eesti keelest erineva emakeelega õppijale, et piloteerida väljatöötatud keelemudelit

ja õppekava. Lisaks loodi toetav keeleõppe keskkond, mis arvestaks ühtaegu õppijate füüsilise, vaimse ja

sotsiaalse toe vajadusega.

17

Kooli- ja lasteaiapidajatel oli võimalik taotleda toetust eesti keele lisaõppeks, suurendatud mahus eestikeelse

õppe läbiviimiseks ja uussisserändajate õppeks. Kokku eraldati 2023. aastal keeleõppetoetusi summas 5 064

124 eurot. 32 rahvusvähemuste huvikoolile eraldati oma emakeele ja kultuuri õppe toetamiseks toetust

summas 217 150 eurot.

Õppe kvaliteet, õppekava ja võrdsed võimalused

Detsembris 2023 valmisid põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ning

gümnaasiumi riikliku õppekava juurde soovituslikud õppeprotsesside kirjeldused. Loodud materjalid on

tehtud kättesaadavaks HTMi Confluence’i keskkonnas. Õppeprotsesside kirjeldustes on avatud õpitulemused

ja õppesisu klassiti ning esitatud soovitused õppemeetodite ja õppematerjali valikuks. Uute õppekavade

rakendamise toetamiseks toimusid kevadel esimesed infotunnid koolidele, kus selgitati peamisi muudatusi

valdkondade ainekavades.

Detsembris 2023 allkirjastasid haridus-ja teadusminister, justiitsminister, siseminister ja sotsiaalminister

lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2024–2027. Tegevuskava valmis HTMi osalusel.

28. novembril 2023 avalikustati 2022. aasta kevadel läbi viidud IEA kodanikuhariduse uuringu tulemused.

Uuringu teostas Tallinna Ülikool Haridus- ja Teadusministeeriumi toel. Uuring annab ülevaate 8. klasside

õpilaste kodanikuhariduse- ja ühiskonnaalastest teadmistest ja hoiakutest. Kokku osales ICCS 2022 uuringus

3961 õpilast 254st Eesti koolist. Lisaks õpilastele koguti andmeid 8. klasse õpetavatelt õpetajatelt ja

koolijuhtidelt, et koguda kontekstiteavet selle riigi õpilaste tulemuste paremaks tõlgendamiseks. Eesti on

osalenud IEA rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus alates 1999. aastast ning erinevate uuringuvoorude

(1999, 2009, 2016) tulemused on andnud olulise sisendi õppekava ja ühiskonnaõpetuse kui õppeaine

arendamisse. Uuringus mõõdetakse õpilaste ühiskonnaalaseid teadmisi testiga. Seejuures ei ole põhirõhk

õpilaste faktiteadmistel, vaid võimel arutleda ja argumenteerida ning omandatud teadmisi erinevates

kontekstides rakendada. Uuring näitas, et Eesti õpilaste ühiskonna-alased teadmised on head, kuid valmidus

ühiskonnaelus osaleda on madal, eriti kõrgemate ühiskonnateadmistega noorte hulgas. Tüdrukute ja poiste

hoiakute vahel olid suured erinevused, eriti soolise võrdõiguslikkuse küsimuses.

Uuendati avatud õppematerjalide portaali E-koolikott. Materjalide kättesaadavuse parandamiseks viidi

õppekirjanduse õppematerjalide vaatest eraldi õppekirjanduse registrisse. Õppematerjalide

kvaliteedikontrolli käigus parandati ka materjalide kohta käivaid andmeid. Lisandus uus funktsionaalsus,

mille abil kasutajad saavad anda tagasisidet probleemsetest ja ebasobivatest materjalidest, ning kogumikele

viite lisamise funktsionaalsus, mis võimaldab suuremate õppematerjalide osi paremini koondada ja muudab

need paremini leitavaks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi toel viidi digikujule kultuurilooline õppematerjal (17 raamatut: maakonnad,

Tallinn, Tartu). Kultuuriobjektid on leitavad interaktiivselt kaardil, infotekstid ja ülesanded on sisestatud H5P

ülesandemallidele. Õppematerjal toetab kohalike näidete kasutamist ajaloo õpetamisel ja kohaliku kultuuriloo

valikkursuse õpetamist.

18

Programmi “Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses” raames

töötati sihtgruppe kaasates välja üldhariduse kvaliteedikriteeriumid ja kvaliteedi hindamise mudel, mida

2024. aastal koolides piloteeritakse. Programmi eesmärk on suunata õppeasutusi rohkem eneseanalüüsile,

mis toetaks iga õppija arengut.

Valmisid toetuse andmise tingimused „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“,

mis toetavad inseneeria ja IKT valdkonna tasemeõpet kutsekoolides, sealhulgas töötatakse välja 4-aastased

õppekavad. Lisaks arendatakse üld- ja huvihariduses MATIK õpet ehk matemaatika, teaduse, tehnoloogia,

inseneeria ja kunstide valdkonna praktilist õpet.

Kinnitati toetuse andmise tingimused tegevuste „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ ning

„Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks. Esimese toetuse eesmärk on kõrgkoolide

parema koostöö kaudu tõsta kõrgharidusõppe kvaliteeti, parendada kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja -

paindlikkust ning suurendada Eesti kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet. Teise

meetmega soovitakse tõsta doktoriõppe kvaliteeti ülikoolideülese ühise doktorikooli kaudu, sh toetades

teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning kogemuse vahetamise kaudu.

HTMi valitsemisalas olevatele rakenduskõrgkoolidele loodi rahastusinstrument esmase ajakohase teadus-

ja arendustegevuse toetamiseks. Kuna kõrgharidusõpe on tõenduspõhine, tuleb ka rakenduskõrgkoolides

tagada kõrghariduse kvaliteedi kindlustamiseks vajalik teadus- ja arendustegevuse võimekus. Sihttoetuse

eraldamise eelduseks on rakenduskõrgkooli arengukava ja selle alusel koostatav tegevuskava, mis sätestab

kõrgkooli teadus- ja arendustegevuse eesmärgid, oodatavad tulemused ja tegevused. Toetuse suurus on 5%

kõrgharidusseaduse § 45 lõike 1 alusel rakenduskõrgkoolile eraldatud tegevustoetuse mahust.

Kutsehariduses alustati kutsehariduse reformi ettevalmistamist, et suurendada põhikooli lõpetajate

pakutava kutsekeskharidusõppe mitmekesisust ja paindlikkust ning muuta õpe valdavalt nelja-aastaseks,

suurendades üldoskuste osa õppekavades.

19

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed

Meetme eesmärk: Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele

Tabel 5. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega

20–34a inimeste hulgas üks aasta pärast

lõpetamist (%)

Allikas: „Edukus Tööturul“

78,4 73,5 75,2 78,9

Andmed

2023 III

kv

77 77

Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega

20–34a inimeste hulgas viis aastat pärast

lõpetamist (%)

Allikas: „Edukus Tööturul“

74,4 72,5 73,9 75,1

Andmed

2023 III

kv

75 75

Baastasemest kõrgema taseme digioskustega

16–74a osakaal (%)*

Allikas: The Digital Economy and Society Index

(DESI)

- - 28 Täpsustamisel

Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

Mis on hästi?

Kutse- ja kõrghariduse lõpetanud on tööturul edukalt rakendunud. 20–34aastaste kutse- või kõrghariduse

lõpetanute hõive näitajad olid 2023. aastal väga head. Praeguseks on hõivenäitajad ületanud ka

pandeemiaeelse taseme.

Mis vajab tähelepanu?

Teist aastat järjest on vähenenud LTT erialade lõpetanute osakaal kõrghariduses. Mõõdiku puhul tuleb

samas silmas pidada, et Eesti näitaja on juba rahvusvahelises võrdluses eeskujulike OECD riikide seas,

mis võib osutada selle, et ehk on vajalik üle vaadata näitaja sihid. Lähiaastate prognoos ei anna samuti

põhjust optimismiks, sest kuigi LTT valdkondade tudengite arv on kasvanud, on muude õppevaldkondade

õppurite juurdekasv olnud märksa suurem, andes aimu, et osakaalu näitaja tõus ei ole tõenäoline.

Nii kõrg- kui kutsehariduses oli IT õppesuuna lõpetanuid oodatust vähem. Eesmärgist on rohkem

kaugenenud lõpetajate arv kõrghariduses, kus see jääb sihist maha 182 lõpetajaga. Kõrghariduses on IT

õppesuunas vastuvõetud üliõpilaste arv vähenenud kolmandat õppeaastat järjest, sh vähenenud on nii

valdkonda vastu võetud välisüliõpilaste arv kui ka Eesti päritolu üliõpilaste arv. Samal aja on

katkestamine veidi vähenenud. Kutsehariduses oli võrreldes eelmise aastaga märgata lõpetajate arvu

suurenemist, kuid seatud siht 520 lõpetajat jäi siiski saavutamata (496 lõpetajat 2023. aastal). IT

valdkonna vastuvõtt kasvas 2023. aastal ligi 8%.

20

Töökohapõhise õppe lõpetajate osakaal on viimasel kahel aastal vähenenud ja langenud tänaseks alla

12% (eesmärk 19%). Langus tulenes toetuse vähenemisest kahe toetusperioodi vahel.

2023. a olulisimad arengud

2023. a kinnitati toetuse andmise tingimused „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“. Toetuse

andmise eesmärk on ajakohastada inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades

kõrghariduse tasemeõppe sisu koostöös tööandjatega ning suurendada nende valdkondade populaarsust ja

kandepinda, et vastata tööturu vajadustele. Insenerihariduse valdkonna edendamiseks moodustati

laiapõhjaline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tööandjate

Keskliidu ning erialaliitude esindajad.

Kinnitati toetuse andmise tingimused „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine

PRÕM+“. Toetust antakse kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamiseks ja

laiendamiseks.

2023. a valmistati ette ja käivitati õiglase ülemineku fondi teadus- ja haridusmeetmed Ida-Virumaal koostöös

kohalike partneritega. Meetmed aitavad toetada piirkonna kliimaneutraalsele majandusele üleminekut ja

majanduskeskkonna mitmekesistumist. Teadusmeetme tegevused toetavad piirkonna teadus- ja

arendustegevuse võimekust ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites järgmistel uurimissuundadel: 1) üleminek

taastuvenergiale ja hajuslahendusetele energeetikas; 2) tööstus 4.0; 3) keemiliste protsessidega

väärindamine; 4) siirdeprotsesside seire ja analüüs Ida-Virumaal ning uued juhtimismudelid üleminekul

taastuvenergiale. Teadus- ja arendustegevuse toetused aitavad omakorda tõhustada koostööd

teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ning arendada Ida-Virumaal alternatiivina

põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua uusi töökohti. Haridusmeede on

kavandatud tööealise elanikkonna oskuste arendamiseks Ida-Virumaa vajadustest lähtuvalt.

Õppimisvõimaluste mitmekesistamiseks arendatakse Ida-Virumaal õppekavasid ja pakutakse nii tasemeõpet

kui täienduskoolitusi. 2023. a käivitusid meetme toel esimesed tasemeõpe õppekavad kutse- ja

kõrghariduses.

2023. a kevadel käivitunud täiskasvanute riikliku koolitustellimuse voorus keskenduti digioskuste

arendamisele: digibaasoskused, küberturvalisus, andmeanalüüs, erinevate valdkondade töötajate erialaste

IKT-oskuste arendamine ning e-teenuste arendamise oskuste koolitused. Uuendati riikliku täienduskoolituse

tellimuse koostamise ja esitamise korda, et Eesti kõrgkoolid ja kutseõppeasutused saaksid 2024. aastal

jätkata tööturu vajadustest lähtuvate koolituste pakkumist.

Eesti ettevõtete rohepöörde toetamiseks on algatatud kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ning kutse- ja

erialaliitude koostöös kõige olulisemate roheoskuste väljaselgitamist ja õpiväljundite sõnastamist. Selleks

moodustati 2023. a üheksa konsortsiumit, kes on alustanud valdkondlike roheoskuste määratlemisega,

millele järgneb tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekavade arendus.

21

Täiskasvanuhariduse valdkonnas valmis 2023.a „Õppepuhkuste kasutatavuse uuring“ (teostaja

Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE), mis andis esmakordse ülevaade õppepuhkuste

taotlemise ja võimaldamise praktikatest Eestis. Uuringu järgi kasutatakse õppepuhkuse võimalust suhteliselt

vähe, õppepuhkuse võtmine on levinum suure tööalase enesetäienduse vajadusega sektorites, nagu

tervishoid ja haridus, ning õppepuhkuste regulatsioon vajab täpsustamist ja paremat kommunikatsiooni

tööandjate ja kasutajate teadlikkuse tõstmiseks.

HTMi tellimisel koostas Poliitikauuringute Keskus Praxis uuringu „Täiskasvanute gümnaasiumide

kutseõppeasutustega liitmise mõjuanalüüs“, kust selgus, et liitmise sujuvusel mängib väga olulist rolli

kommunikatsioon. Oluline on hoida liitumise eel ja protsessi käigus selget suhtlust ning toetada kõiki

osapooli. Kokkuvõttes tõdeti, et esimese viie liidetud kooli näitel on liitmine olnud edukas keskhariduseta

täiskasvanute osakaalu vähendamiseks ühiskonnas ning täiskasvanutele rohkemate võimaluste ja paremate

õppetingimuste pakkumiseks.

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine

Meetme eesmärk: aastal 2035 elavad noored kõigis Eesti piirkondades tervislikku ja täisväärtuslikku elu ning

on võimestatud muutma kogukonda ja riiki selliselt, et Eestis on maailma parim keskkond kasvamiseks,

elamiseks ja eneseteostuseks.

Tabel 6. Meetme mõõdikud ja nende täitmine

Mõõdik Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Noorsootöö kvaliteedi hindamise läbinud kohalike

omavalitsuste osakaal (%)

Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu

- 15 20 24 40,5 37 45

Põhjalikumad tegevusindikaatorite tabelid on lisas 1.

Mis on hästi?

Noorsootöö ja huvihariduse korralduse kvaliteedi hindamise läbinud omavalitsuste osakaal kasvab.

Omavalitsused rakendavad vabatahtlikku kvaliteedijuhtimise mudelit üha regulaarsemalt – viimase

nelja aasta jooksul on hindamise läbi viinud 40,5% omavalitsusi, seejuures liitub omavalitsusi, kes

varem hindamisi teinud ei ole või on teinud väga ammu.

Noorte osalusvormide ring on jätkuvalt mitmekülgne, kuigi vähenes eelmise aastaga võrreldes kolme

võrra (89-le), seda eeskätt omavalitsuste juures tegutsevate noorte aktiivgruppide arvelt. Riigi

tasandil on noorte kaasamine üha levinum ning aasta-aastalt luuakse uusi noorte nõukogusid

ministeeriumide juurde. 2023 alustas noorte nõukogu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

juures. Kokku on aruandeaastal viis ministeeriumi noortenõukogu, neli maakondlikku osaluskogu, 59

KOV noortevolikogu ja 21 aktiivgruppi.

22

Mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate (NEET-staatuses) 15–29-aastaste noorte

osatähtsus vanuserühmast langes 9,6%-ni ja sellega seatud eesmärk (11,1%) saavutati. Hoolimata

langusest püsib aga näitaja alates 2017. aastast 10−11% juures.

Noorte vabatahtlikus tegevuses osalemine kasvab. 2023. aastal panustas organiseeritud

vabatahtlikku tegevusse 27,2% (eesmärk 23%) 15–26-aastastest noortest, mis on 0,7 protsendipunkti

enam kui eelnenud aastal. Uuringud näitavad üha enam, et noored soovivad ühiskonnaelus osaleda

pigem mitteformaalsete algatuste kaudu ja panustada oma aega neid isiklikult puudutavatel

teemadel2.

Mis vajab tähelepanu?

Kuigi noorte kaasamist otsuste tegemise protsessi on noortevolikogude seadustamise

algusaastatest alates riiklikult koordineeritud ja toetatud ning noorte kodanikuosaluseks on loodud

mitmekülgseid formaate, on noorte mõtestatud kaasamine endiselt väljakutse. Toimivate ehk

aktiivselt ja noori esindavalt tegutsevate noorte osaluskogudega omavalitsuste osakaal on

vähenenud 62%-ni (2022. a 68%). Noorte osaluskogud (noortevolikogud või mitteformaalsed

aktiivgrupid) on küll enamiku (75) omavalitsuste juurde loodud, kuid sisulisi tegevusi (nt kohtumised

volikogu esindajatega, koosolekud, arutelud jmt) toimus aruandeaastal 49 omavalitsuse

osaluskogus.

Noorte ettevõtlikkuse võimestamiseks toetatakse noorte omaalgatust ehk noorte ideedest ja

vajadustest väljakasvanud projekte. Mõnevõrra on langenud esitatud projektitaotluste arv, kuid

toetatud taotluste osakaal on kasvanud 69%ni.

Jätkuvalt on noortevaldkonnas väljakutseks spetsialistide väärtustamine, sh neile väärika töötasu

maksmine. Noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate palgatase jääb märkimisväärselt alla Eesti

keskmise – 70% täiskoormusega töötajate palk on alla 1500 eurot (bruto).

2023. a olulisimad arengud

HOOG

2023. a lõppes kolmeaastane mitteformaalõppe (MFÕ) ja formaalhariduse (FÕ) lõimimise edendamiseks

käivitatud koostööprojekt „Noorte edu toetuseks - võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks

formaalõppega“. Projekt tõi esile mitmed kitsaskohad, mis lõimingut takistavad. Mh selgus et osaliste

teadlikkus lõimingust on madal ja arusaamad erinevad, mis teeb keeruliseks nende motiveerimise

lõiminguprotsessis osalema. Lõimingut takistab ka MFÕ ja FÕ õppekavade erinev ülesehitus, mistõttu on

õpiväljundeid keeruline võrrelda. Ka olemasolev digitaristu ei toeta lõimingut. Projekti tulemuste põhjal

alustati ja 2024. a jätkatakse lõimingu kontseptsiooni ja tegevuskava koostamist, luuakse metoodiline

2 Vt nt 2020−2023 väldanud „Noorte osaluse suurendamine“ projekti raporteid https://haridusportaal.edu.ee/noorteseire/noortevaldkonna-teenuste-arendamine-0#noorte-osaluse-suurendamine

23

juhendmaterjal, arendatakse huvihariduse õppekavu ning valmistatakse ette EHIS-e arendusi, mis toetavad

eelnimetatud murekohtade lahendamist.

Lõppes EMP ja Norra toetusmeetme „Nutikad lahendused noorsootöös“ projekt „Noortevaldkonna digihüpe“

(03.2022−12.2023), mille eesmärk oli suurendada kohalike omavalitsuste võimalusi ja võimekust kasutada

noorsootöös digilahendusi. Projekti tulemusel omandasid 207 noorsootöötajat uusi teadmisi-oskusi

digilahenduste, nt kujundusprogrammide, sotsiaalmeedia kasutamise, digiohtude, noorteinfo jmt teemal.

Projekti raames loodi viis kirjalike juhiste ja videoõpetustega õppematerjali noorsootöötajatele, nt erinevate

digilahenduste nagu taskuhäälingute, Canva, Instagram Reels, TikToki, E-mängude ja ChatGP kasutamiseks

noorsootöös. Ühtlasi loodi noorsootöötajate ja noorsootööasutuste digipädevus- ja digiküpsusraamistik koos

hindamisvahenditega, mille abil noorsootöötajad saavad hinnata oma digioskuste taset ning kavandada

enesetäiendamist.

OSA3

Perioodil 2020−2023 viidi koostöös Tallinna Ülikooliga ellu ESFist kaasrahastatud projekt „Noorte osaluse

suurendamine“. Eesmärk oli teaduspõhiselt lahti mõtestada noorte kodanikuosaluses toimunud muutused,

mis toetaks nii poliitika kujundajat kui praktikut noorte osaluse arendamisel noorte vajadustele vastavamaks.

Projekti tulemusel valmis mitmekülgne vaade noorte kodanikuosalusele, mh osaluse sõlmprobleemidele (nt

uussisserändajate kaasamine, sotsiaalmeedia osalus), millele tuleb noorte aktiivseks kodanikuks kujunemise

toetamisel tähelepanu pöörata. Loodud materjal on mh sisendiks noorte osaluse kontseptsiooni

väljatöötamisele.

Strateegilise partneri, Eesti Noorteühenduse Liidu (ENL) eestvedamisel alustati noortevolikogude

kvaliteedikriteeriumite väljatöötamist. Eesmärk on parendada noortevolikogude kui ühe noorte

kaasarääkimise formaadi tööd noorte sisulisema osaluse suunas. Huvirühma eestvedamisel ja ministeeriumi

toel luuakse toimivate noortevolikogude nn miinimumnõuded. Alustati ka koostööd ENLi ja noorsootöö

kõrgharidust pakkuva Tallinna Ülikooli vahel, et koolitada noorsootöö tudengeid noorte osaluse valdkonnas

ja anda tulevastele praktikutele enam oskusi noorte osaluse edendamiseks.

ISE

2023. aastal alustati ettevalmistusi noorsootöö seaduse muutmiseks. Valdkonna alusseadus on suuremate

sisuliste muudatusteta püsinud 2010. aastast. Eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) kirjeldatakse

lahendust vajavate probleemkohtadena riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete ja vastutuste

ajakohastamist, noorsootöötajatele esitatavate nõuete reguleerimist ja/või kaasaajastamist, noorsootöö

teenustele esitatavaid kvaliteedinõudeid ja üleriigiliselt ühtse andmekogumise reguleerimist. VTK

koostamisel on arvestatud mh 2023. a noortevaldkonna foorumi sisendit, valdkonna esindusühingutelt

saadud mitteformaalset sisendid ning viimaste aastate uuringute, sh kvalifikatsiooninõuete kehtestamise

reformi uuringu järeldusi (ilmub 2024.a).

3 Noorte osaluse kohta loe rohkem ka tulemusaruande analüütilisest lisast.

24

Ettevalmistusi tehti huvihariduse seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamiseks, mis tulevikus

asendab kehtivat huvikooli seadust. Peamised probleemid, mida VTK-s käsitletakse on huvihariduse

olemuslik erinevus noorsootööst; huvikooli õpetajate kvalifikatsiooninõuete puudumine; andmepõhiseks

poliitikakujundamiseks vajalike huvihariduse andmete vähesus ja ebaühtlane kvaliteet; riigi ning omavalitsuse

rolli ja rahastuse ebaselgus huvihariduse korraldamisel jm.

2023. aastal jõudis lõpule noorsootöö kutsestandardi uuendamine. Standard jõustus 01.01.2024. Uuendatud

standardi olulisimad muudatused on täiendusõppe kohustuse lisamine igale kutsetasemele, haridustasemete

nõuete muutused, sh loobuti 4. kutsetasemest, mille asemele loodi kõrgem, 5. taseme kutse, ning kutsetase

7 nimetati noorsootööjuhi kutsetasemeks jpm.

Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooni, sh kutse omandamise toetamiseks töötati koostöös partneritega

välja haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsiooni. Selle eesmärk on määratleda

haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe üldised põhimõtted ning osapoolte ülesanded ja

vastutus. Kontseptsioon aitab kaasa noortevaldkonna töötajate koolitusvajaduste katmisele – nii on näiteks

kahe valdkonna ülesed täienduskoolitused edaspidi avatud mõlema valdkonna töötajatele.

Valmis suuremahuline uuring „Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused“, mis esmakordselt

võttis üle Eesti vaatluse alla huvihariduse ja noorsootöö spetsialistid. Uuring tõi välja, et huvihariduses ja

noorsootöös töötab kokku ligikaudu 12 300 inimest, kellest enamik saab Eesti keskmisest märksa madalamat

palka. 70% täiskohaga töötajate brutokuupalk jääb alla 1500 euro ning 55% palk alla 1300 euro. Uuringu

tulemustele toetudes alustati nt haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ametite

atraktiivsuse kasvu kontseptsiooni koostamist (valmib 2024).

KINDLUS

Käivitus Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastuse uus periood noortevaldkonnas (2023−2029), mille raames on

keskseteks tegevusteks noortevaldkonna teenuste kvaliteedi tõstmine, NEET-staatuses noorte toetamine,

noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tõhustamine ning noorte vaimset tervist toetavate tegevuste

elluviimine.

Haridussilma valmis noortevaldkonna korralduse kvaliteedi hindamise digikeskkond kohalikele

omavalitsustele. Digitaalne hindamismoodul koosneb kolmest hindamise etapist: hindamise planeerimine,

enesehindamine ja välishindamine. Alates 2024. aastast saavad omavalitsused hinnata noortevaldkonna

korraldust digikeskkonnas, mis võimaldab luua Haridussilmas olevate andmete põhjal graafikuid ja tabeleid

omavalitsuse noortevaldkonna kohta.

Valmisid teaduspõhised mudelid noortevaldkonna teenuste parendamiseks. Tartu Ülikool töötas välja

mudeli N-TELG noortele suunatud teenuste ja tegevuste noorest lähtuvaks korraldamiseks. Tallinna Ülikool

lõi noorte sotsiaalset kaasatust toetava mudeli nimega TASK-U, mis keskendub tõrjutusriskis noorte

toetamise meetmete parendamisele ja spetsialistide jõustamisele. Tallinna Ülikool lõi ka „Noorte osaluse

suurendamise“ mudeli, mis vaatleb, kuidas on poliitiline osalus muutunud ja peaks muutuma, et vastata

tänapäeva noorte vajadustele ja huvidele. Loodud teaduspõhised mudelid sisaldavad lisaks teoreetilisele

25

käsitlusele ka praktilisi töölehti ning on kasutusel ülikoolides noorsootöö tudengite õpetamisel. Mudelid on

eeskätt suunatud noortevaldkonna praktikutele ja spetsialistidele nende teadmiste suurendamiseks ja

praktiliste oskuste kasvatamiseks.

Valmis Statistikaameti koostatud analüüs „Mis mõjutab noorte langemist NEET-staatusesse?“, mis toob KOV

lõikes esile noorte tööturult ja õpingutest eemalejäämist enim mõjutavad tegurid. Analüüsi põhjal on suurem

risk NEET-staatusesse sattuda noortel, kes on välispäritolu (eriti Eestist väljapool sündinutel),

töökogemuseta, põhiharidusega või nt ka madala haridustasemega vanemate lastel (vt ka lisaanalüüsi).

Analüüsi tulemusi rakendatakse tõrjutusriskis noortele suunatud riiklike meetmete ja ennetustegevuste

kavandamisel.

Korraldati rahvusvaheline noortevaldkonna foorum ehk Noorum „Noortevaldkonna muutuvad mustrid“.

Foorum tõi valdkonna spetsialistid kokku arutlema noortevaldkonna oluliste väljakutsete üle nagu

töötajaskonna töötingimused ja kvalifikatsioon, valdkondlik ühtsus ja erinevused, tulevikutrendid. Arutelude

tulemused talletati raportis ning on sisendiks valdkonna alus- ja arengudokumentides, nt noorsootöö seaduse

muutmise ja huvihariduse seaduse väljatöötamise protsessis.

26

3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuste

eelarve täitmine

Haridus- ja noorteprogrammi lõplik eelarve suurenes esialgse eelarvega võrreldes ca 100,9 miljonit eurot

(14%). Suurima osa sellest ehk 49,3 miljonit eurot moodustasid eelmisest eelarveaastast üle kantud vahendid

(sh 2022. aastal lisaeelarvega eraldatud sõjapõgenikega seotud meetmete jääk 25,7 miljonit eurot ning

investeeringud 2,7 miljonit eurot).

Valitsemisala asutuste hulgas moodustas suurima osa ehk 32,4% (248,9 miljonit eurot, sh investeeringud 3,9

miljonit eurot) programmi eelarve täitmisest riigi üldhariduskoolide, riigi kutseõppeasutuste ja riigi

rakenduskõrgkoolide tegevus.

Välisvahendite kulude ja investeeringute osakaal programmis oli 17,9% (137,7 miljonit eurot), millest

omakorda kasutati riigigümnaasiumide, hariduslike erivajadustega õpilaste koolide ja põhikoolide

ehitamiseks ja remondiks 71,7 miljonit eurot (programmitegevus „Haridusvõrgu korrastamine ja

arendamine“).

Programmi meetmetest moodustas olulisema osa „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“. 67 % meetme

mahust (514,8 miljonit) on seotud üld- ja kutsehariduse ning kõrgharidusega, 15% (113,7 miljonit)

haridusvõrgu korrastamise ja arendamisega, 6% (45,2 miljonit) täiskasvanuhariduse arendamise ja

õpivõimaluste loomise ning hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamisega. 9% (71,8 miljonit)

eelarve täitmisest moodustavad meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkond tegevused, sh

õppekava ja koolikorralduse arendustegevused“ (34,2 miljonit), „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses“

(33,6 miljonit) ning „Õpetajate ja koolijuhtide arengu toetamine“ (4 miljonit). Kõige väiksema osakaaluga on

meetmed „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ (2%, s.o 11,8 miljonit) ja „Noortevaldkonna arendamine“

(1%, 10 miljonit).

2024. aastasse ei kanta kasutamise tähtaja või tegevuse lõppemiste tõttu enam üle järgmisi eelarvejääke

(17,4 miljonit): 2022. aasta Ukraina sõjapõgenikega seotud lisaeelarve 16,5 miljonit eurot; taaste- ja

vastupidavusrahastu käibemaksu toetus 0,5 miljonit eurot; reservist eraldatud vahendite jäägid 0,3 miljonit

eurot.

2024. aastasse kantakse üle 49,3 miljonit eurot, sh mahukamad:

Programmi tegevusest „Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine“ 3,7 miljonit eurot Lääneranna

valla kooli renoveerimiseks (1,1 miljonit); riigikoolide IKT ja mööbli soetused, kohalikelt

omavalitsustelt ületulevate Narva Täiskasvanute Kooli ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi

sisustuse, Narva Eesti Põhikooli projekteerimine ning IKT ja kinnisvara kulud (2 miljonit). Ülejäänud

jääk on kavandatud mh tegevusteks, mis võimaldaksid edaspidi kulusid kokku hoida:

tehnosüsteemide ehitus ja hooldus, automaatika- ja digioperaatori rakendamine, energiatõhusus (sh

LED).

27

„Võrdsete võimaluste tagamine hariduses“ hõlmas mh tegevusi eesti keelsele õppele üleminekuks.

Eelarve jääk summas 6,3 miljonit eurot tekkis eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavast kolme

tegevussuuna välja jätmise tõttu. Jääk suunatakse kasvavate mahupõhiste kuluvajaduste (Ida-

Virumaa täiendav tööjõukulu, õpetajakoolituse stipendiumid, õpilaste/laste pearahapõhised

täiendavat eesti keele õppe toetused jms) katteks eestikeelsele õppele ülemineku perioodi lõpuni, st

aastani 2030.

Ministeeriumi kaudsete kulude jääk 2,5 miljonit eurot on tekitatud, hoides kokku majandus- ja

personalikulusid. Asutuse kaudukulude jääki on 2024. aastal kavas kasutada ühekordseteks

arendustegevusteks, milleks kokkuhoiu tõttu ei ole 2024. a eelarves vahendeid (sh Eesti

infoturbestandardi (E-ITS) kasutuselevõtu ettevalmistus, konsultatsioonid ja audit, IT süsteemide

infoturbe ründetestide läbiviimine, HTM-i siseveebi, ühistöökaustade ja tööplaani infosüsteemi

arendamine, lisafunktsioonide vajaduse analüüs, turvalisuse tõstmine ja arendustööd).

*Detailne info ülekantud riigieelarve vahendite kohta on Haridus- ja teadusministri käskkirja „2023. aasta

riigieelarve vahendite ülekandmine 2024. aastasse“ seletuskirjas.

Tabel 7. Haridus- ja noorteprogrammi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes)

Haridus- ja noorteprogramm Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Täitmine Täitmine

%

Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus 709 642 810 546 673 810 83%

1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja

arendamine

Kulud 67 689 63 337 59 134 93%

Investeeringud 81 848 65 914 54 673 83%

1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja

kutseharidusele

Kulud 264 720 304 578 269 666 89%

Investeeringud 615 1 167 878 75%

1.3. Juurdepääsu tagamine

kõrgharidusele

Kulud 242 560 251 085 242 621 97%

Investeeringud 692 2 887 1 660 57%

1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine

ja õppimisvõimaluste loomine

Kulud 15 189 8 741 5 753 66%

Investeeringud 0 9 9 100%

1.5. Hariduse rahvusvahelise

konkurentsivõime edendamine

Kulud 36 328 112 840 39 428 35%

Investeeringud 0 12 12 100%

Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng,

õpikäsitus ja -keskkonnad 97 236 101 024 71 741 71%

2.1 Õppekava ja koolikorralduse

arendustegevused

Kulud 33 274 35 153 28 666 82%

Investeeringud 2 233 6 834 5 530 81%

2.2. Võrdsete võimaluste tagamine

hariduses Kulud 55 185 53 722 33 608 63%

2.3. Õpetajate ja haridusasutuste

juhtide arengu toetamine Kulud 6 543 5 316 3 937 74%

Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu

seosed 31 787 23 456 11 754 50%

3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja

oskuste prognoosisüsteem OSKA Kulud

3 420 3 210 3 159 98%

28

Haridus- ja noorteprogramm Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Täitmine Täitmine

%

3.2. Õppe seostamine tööturu

vajadustega

Kulud 28 219 20 011 8 560 43%

Investeeringud 149 235 35 15%

Meede 4. Noortevaldkonna arendamine 13 123 15 524 10 013 64%

4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja

omaalgatuste toetamine (HOOG)

Kulud 2 554 6 471 3 052 47%

Investeeringud 0 1 1 100%

4.2. Noorte kodanikuosaluse

toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Kulud 853 853 815 96%

4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja

kvaliteedi arendamine (ISE) Kulud 4 664 5 593 4 350 78%

4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete

võimaluste tagamine (KINDLUS)

Kulud 5 053 2 312 1 520 66%

Investeeringud 0 293 274 94%

Haridus- ja noorteprogramm kokku Kulud 766 251 873 223 704 270 81%

Investeeringud 85 537 77 327 63 048 82%

29

LISA 1: mõõdikute tabelid tegevuse tasandi mõõdikutega

Meede 1 tegevusmõõdikud

Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 157 158 158 158 156 153 150

Riigigümnaasiumide arv (tk) 16 16 18 20 25 25 26

Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Põhikoolist väljalangejate määr

statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%), kokku

Allikas: EHIS

0,3 0,2 0,25 0,3 0,3 0,3 0,3

Põhikoolist väljalangejate määr

statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%), poisid

Allikas: EHIS

0,4 0,3 0,3 0,4 0,4 0,4 0,4

Põhikoolist väljalangejate määr

statsionaarse õppe kolmandas

kooliastmes (%), tüdrukud

Allikas: EHIS

0,2 0,1 0,2 0,2 0,3 0,2 0,2

Gümnaasiumist väljalangejate määr

esimesel õppeaastal (%)

Allikas: EHIS

1,2 0,7 0,9 1,2 1,3 1,2 1,2

Kutseõppest väljalangejate määr

kutsekeskhariduse 1. õppeaastal (%)

Allikas: EHIS

10,6 9,4 8,9 10,7 8,6 8,6 8,4

Keskhariduse omandanute osakaal 4

aastat pärast põhikooli lõpetamist

Allikas: EHIS

81,2 82,1 81,9 81,2 82,1 82 82

Kutsehariduse* omandanute osakaal 5

aastat pärast põhikooli lõpetamist (%)

Allikas: EHIS

23 22,4 22,3 21,6 21,2 22,7 22,9

* Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust.

30

Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Kõrgharidusõppest väljalangejate määr

(kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel

aastal) (%)

Allikas: EHIS

17,0 15,2 14,5 15,1 13,2 16,2 16,0

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas

Allikas: EHIS 235 221 222 250 237 300 300

Nominaalajaga lõpetanute osakaal

kõrghariduses (%)

Allikas: EHIS

51,4 52,3 55,0 56,1 54,8 53,6 54

Osakaal vilistlastest, kes on rahul

õppejõudude ja õpetamise ning

juhendamisegaiv

Allikas: Vilistlaste uuring

79,6 - - 81,4 - -

Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

25−64a madala haridustasemega

täiskasvanute elukestvas õppes osaluse

määr* (%)

Allikas: Statistikaamet

8,6 6,5 8,6 10,7 9,95 10,1 10,8

Mittestatsionaarses üldharidusõppes või

kutsekeskhariduses õppijate osakaal

keskhariduseta 19−64aastaste hulgas (%)

Allikas: EHIS

- 4,6 4,8 4,5 4,7 3,2 3,3

Õppetööst väljalangevuse määr

mittestatsionaarses üldharidusõppes** (%)

Allikas: EHIS

32 28 30 32 26 32 31

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr viimase 12 kuu jooksul (%) formaal-

ja mitteformaalõppes***

- - - 48,1 - 39

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise

määr viimase 12 kuu jooksul (%)

informaalõppes****

- - 59,6 62,6 67,8 - Täpsus-

tamisel

* Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase

nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse

põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2).

** Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes

*** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, v.a juhendatud töökohapõhine õpe

31

**** Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga

ekskursioonidel, õppekeskustes.

Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2022 2022 2023 2023 2024

Eestis õppivate immatrikuleeritud

välisüliõpilaste osakaal (%)

Allikas: EHIS

12,2 11,6 11,4 11,0 9,7 11,0 11,0

Meede 2 tegevusmõõdikud

Tegevus 2.1. Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku

kuuluvate koolide arv

Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programmv

78 148 148 184 194 204

Õpilaste osakaal, kes on

liikumisvõimalustega koolis pigem rahul

või väga rahulvi (%), 4. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

26,3 31,6 31,8 30,7 31,7 32 32

Õpilaste osakaal, kes on

liikumisvõimalustega koolis pigem rahul

või väga rahul (%), 8. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

12,3 14,7 16,3 16,1 15,5 16 17

Õpilaste osakaal, kes on

liikumisvõimalustega koolis pigem rahul

või väga rahul (%), 11. klass

Allikas: Rahulolu-uuring

13,8 16,3 15,8 15,5 16,5 16 16

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe

nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 4.

klass

Allikas: Rahulolu-uuring

65,4 67,8 66,0 63,5 60,9 66 66

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe

nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 8.

klass

Allikas: Rahulolu-uuring

74,0 74,2 79,3 76,7 69,9 80 80

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe

nädala jooksul korduvalt kiusatud (%), 11.

klass

Allikas: Rahulolu-uuring

89,5 89,1 92,4 90 88,1 92 92

32

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe

nädala jooksul korduvalt kiusatud (%),

kutseõppeasutuste õppijad

Allikas: Rahulolu-uuring

87,6 - 92,4 87,8 86 92 92

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal,

keda ei ole viimase kahe nädala jooksul

korduvalt kiusatud (sh õpilaste,

lapsevanemate, kolleegide poolt) (%)

Allikas: Rahulolu uuring

. - 87,5 - - - 89

Andeka õppija toetamine uus mõõdik, metoodika töötatakse välja

Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitatud tugispetsialisti teenuste

rakendamise osakaal põhihariduses

(%)

Allikas: EHIS

69 72 74 76 75 76 77

Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja

erituge saavate õpilaste osakaal

kõigist tõhustatud ja erituge saavatest

õpilastest (%)

Allikas: EHIS

31,1 32,1 34,4 36,2 38 35 36

Tavakooli kaasatud tõhustatud ja

erituge saavate õpilaste osakaal

kõigist tõhustatud ja erituge saavatest

õpilastest (%)

Allikas: EHIS

63,5 64,9 68,4 70,8 72,8 70 71

Eesti keele kui teise keele põhikooli

lõpueksami keskmine tulemus

Allikas: Harno

69 - 65 60 58,9 75 75

Eesti keele kui teise keele

gümnaasiumi riigieksami keskmine

tulemus

Allikas: Harno

75 74 73 67 72,2 75 75

Eesti keel teise keelena eksamil

vähemalt B2 taseme saavutanute

osakaal gümnaasiumi statsionaarses

õppes (%)

Allikas: Harno

81,8 83,1 77,3 75,5 69 76 77

Tipptasemel oskustega õpilaste

osakaal eesti keelest erineva

5,3

vs - -

5,9

vs - -

33

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

õppekeelega koolis võrreldes

eestikeelse kooliga, loodusteadused

Allikas: PISA

14,6 13,3

Tipptasemel oskustegavii õpilaste

osakaal eesti keelest erineva

õppekeelega koolis võrreldes

eestikeelse kooliga, lugemisoskus

Allikas: PISA

5,7

vs

16,7

- -

7,3

vs

11,6

- -

Tipptasemel oskustega õpilaste

osakaal eesti keelest erineva

õppekeelega koolis võrreldes

eestikeelse kooliga, matemaatika

Allikas: PISA

9,8

vs

17,5

- -

7,8

vs

14,7

- -

Õpetajate osakaal, kes on enda

hinnangul saanud vajaliku õppe

erivajadustega laste õpetamiseks

ja/või toetamiseks, alusharidus

Allikas: Rahulolu uuring

- 46,3 - - - 47

Õpetajate osakaal, kes on enda

hinnangul saanud vajaliku õppe

erivajadustega laste õpetamiseks

ja/või toetamiseks, üldharidus

Allikas: Rahulolu uuring

43 - - - 44

Alushariduse õpetajate osakaal, kes

nõustuvad, et lasteaed ja erinevad

lasteaiavälised spetsialistid, sh arstid,

tugi- ja lastekaitsespetsialistid ning

politsei jt, teevad erivajadustega laste

toetamisel head koostööd

Allikas: Rahulolu uuring

59,2 - - - 60

Üldhariduskoolide õpetajate osakaal,

kes leiavad, et kool ja erinevad

koolivälised spetsialistid sh

politseinikud, nõustajad, arstid,

psühholoogid, noorsootöötajad jt

teevad hariduslike erivajadustega laste

toetamisel head koostööd

Allikas: Rahulolu uuring

65,3 - - - 67

Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et

nad on hästi või väga hästi ette

valmistatud õpetamiseks

mitmekultuurilises või -keelses

keskkonnas

Allikas: TALIS

15,7

(2018) - - - - 20

34

Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Koolijuhtide osakaal, kes võtsid

meetmeid, toetamaks õpetajate

koostööd uute õpetamispraktikate

väljaarendamisel (%)

Allikas: TALIS

45

(2018) - - - - - 55

Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal

üldhariduskoolides (%)

Allikas: EHIS

27,0 27,0 26,5 26,4 26,4 28 28

Konkurss õpetajakoolituse

õppekohtadele

Allikas: SAIS, EHIS

1,1 1,0 1,2 1,1 1,2 1,3 1,3

Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et

õpetajaamet on ühiskonnas

väärtustatud

Allikas: TALIS

26,4

(2018) - - - - - 35

Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord

kuus õpetanud koos teise õpetajaga (%)

Allikas: TALIS

21,5

(2018) - - - - - 25

35

Meede 3 tegevusmõõdikud

Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Mõõdik(ud) väljatöötamisel mõõdikud töötatakse välja

Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

1−3 aastat tagasi kutsehariduse

lõpetanud 20−34-aastaste inimeste

tööhõive määr (%)

Allikas: Eurostat

82,7 80,3 70,6 75,1 84,6 80 81

1–3 aastat tagasi kolmanda taseme

õpingud lõpetanud 20−34-aastaste

tööhõive määr

Allikas: Eurostat

87,6 85,7 92,4 87,3 96,7 88 88

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika,

tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate

osakaal kõrghariduses (%)

Allikas: EHIS

27,9 27,4 28,1 27,5 26,5 30 30

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas

kõrghariduses

Allikas: EHIS

718 766 975 847 793 975 975

IT õppesuuna lõpetajate arv aastas

kutsehariduses

Allikas: EHIS

507 486 499 424 496 520 520

Vilistlaste rahulolu

praktikavõimalustegaviii, bakalaureuseõpe

(%)

Allikas: Vilistlaste uuring

58,0 - - 66,2ix - -

Vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega,

magistriõpe (%)

Allikas: Vilistlaste uuring

61,3 - - 58,8x - -

Töökohapõhises õppevormis lõpetajate

osakaal kõigist kutseõppe lõpetajatest

(%)

Allikas: EHIS

12,4 15,2 17,2 13,2 11,6 19 21

36

Meede 4 tegevusmõõdikud

Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine (HOOG)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

18-26-aastaste noorte juhitud

mittetulundusühingute osakaal

aktiivsetest mittetulundusühingutest (%)

Allikas: Statistikaamet

4,2 2,0 1,8 2,3 andmed

mais 2,6 3

Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–

26-aastastest noortest (%)

Allikas: EHIS, Statistikaamet

29,9 30,3 32,3 32,9 andmed

mais 32,9 33,2

Noorte omaalgatusprojektide arv (ja

toetatud projektide osakaal (%))

Allikas: Harno, Eesti Avatud

Noortekeskuste Ühendus4

164

(71%)

179

(74%)

32

(50%)

168

(42%)

111

(69%)

hoida

taset

Noorte ettevõtjate osakaal 18–26-

aastastest noortest

Allikas: Statistikaamet

3,8 4,0 4,3 4 andmed

mais 4,7 5,0

Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Osalusvormide arv

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit 79 82 91 92 89

hoida

taset

hoida

taset

Toimiva osaluskoguga kohalike

omavalitsuste osakaal kõigist

omavalitsustest (%)

Allikas: Eesti Noorteühenduste Liit

89,9 94,0 92,0 68 62

vähemalt

90%

vähemalt

90%

18-26a kandidaatide osakaal kõigist

kohalike omavalitsuste volikogu

valimiste kandidaatidest (%)

Allikas: Statistikaamet

- - 5,4 - - - -

15-26-aastaste noorte osakaal, kes on

osalenud organiseeritud vabatahtlikus

tegevuses (%)

Allikas: Statistikaamet

- - 22 26,5 27,2 23 >23

4 Alates 2023. aastast viib noorte omaalgatuste taotlusvooru läbi strateegilise partnerluse raames Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus.

37

Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

Kohalike omavalitsuste osakaal, kus

noorsootööteenused on vähemalt

edasijõudnu tasemel (%)

Allikas: RM, minuomavalitsus.ee

59,0 69,6 34,2 39,2 andmed

juunis

kasvab

(>35)

kasvab

(40)

Noorsootöö teenustega rahul olevate

noorte osakaal (%)

Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate

noorte rahulolu noorsootööga"

- 90 - - - hoida

taset -

Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

Programmi tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase

2019 2020 2021 2022 2023 2023 2024

15-26-aastaste noorte osakaal, kes

hindavad, et tugi on kättesaadav (%)

Allikas: Statistikaamet

Mõõdiku metoodika on väljatöötamisel

15-29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei

õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses

noored) (%)

Allikas: Statistikaamet

9,8 11,7 11,2 10,6 9,6 11,1 10,8

i 2020.aasta lõpetajad aastal 2021, kõrghariduse I ja II aste. Näitaja arvutamise metoodika on 2022. a muutunud seoses nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade muutmisega. ii Mõõdetakse skaalal 1-6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. iii Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. iv 2019. a tulemus muudetud seoses metoodika muutusega. Allikas: Vilistlaste uuring (Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti"). v Liikuma Kutsuva Kooli programm (projekt „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuse 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ raames) vi Allikas: Rahulolu uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul st õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele (1. Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. 2.Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. 3. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma.) nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). vii PISA 5. ja 6. tase viii Rahulolevate vilistlaste osakaal väljendub vastusevariantides "pigem nõustun" ja "nõustun täiesti". ix 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 6. taseme lõpetajate andmed (nii bakalaureuseõppe kui ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud). x 2022. a näitajas kajastuvad ISCEDi 7. taseme lõpetajate andmed (nii magistriõppe kui ka integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanud).

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Rahandusministeerium

Riigikontroll

29.05.2024 nr 5.1-2.3/24/1

Haridus- ja Teadusministeeriumi

2023. aasta tulemusaruanded

Saadame teile Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded.

Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ tulemusaruanne on koostatud

koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja Kliimaministeeriumiga, haridus- ja teadusministri allkiri on kehtiv tulemusvaldkonna üldosale ning peatükkidele „Teadussüsteemi programm“ ja „Teadmussiirde programm“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023. aasta tulemusaruanded

Meelis Aunap

735 0105 [email protected]