Rüütja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ja keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

EELNÕU

24.05.2023

Verston OÜ [email protected]

Rüütja maardla Rüütja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Rüütja II liivakarjääri keskkonnaloa

taotlusele.

1.2. Rüütja II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Maavara väljavedu toimub mööda teed nr 2920043 Lelle sihitee mahasõiduga riigitee

27 km 30,42. Riigiteele uusi mahasõite ei tohi rajada ning maavara väljaveotee peab

kajastuma mäeeraldise plaanil.

1.2.2. Ammendatud kaevandusalale tuleb võimalusel (tulenevalt veerežiimiist ja

kasvupinnase muutustest kaevandusalal) juba kaevandustegevuse käigus kujundada selline

metsaökosüsteem, mis oleks võimalikult sarnane alal enne kaevandamistegevust olnud

olukorrale.

1.2.3. Kaebuste esitamisel tuleb loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes läbi viia müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse

esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt,

et ületamisi ei esineks. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused esitada ka Keskkonnaametile kahe nädala jooksul.

1.2.4. Müra ja tolmu leviku vähendamiseks tuleb lähimate elamute suunal ladustada

vähemalt 3 m kõrgused katendivallid.

1.2.5. Jälgida tuleb ilmastikutingimusi. Peenosakeste (PM) heite välisõhku vähendamiseks

tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada karjäärisiseseid teid, platse ja

väljaveo teed.

1.2.6. Võimalusel teha kõik suuremad inimtegevusest tulenevad häiringud (Rail Balticu

raudtee, Selja ökodukti ja Kootja rohesilla ehitus ning Rüütja II liivakarjääri kaevandamine)

võimalikult korraga ja võimalikult lühikese aja jooksul. Ülejäänud olukordades kasutada

võimalusel maavara kaevandamisel mäeeraldise piiride lähistel (kuni ~50 m ulatuses)

korraga ainult ühte töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit).

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Verston OÜ (reg. kood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva

maakond; edaspidi ka ettevõte) esitas 08.11.2022 Keskkonnaametile taotluse Rüütja II

liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Esmataotlus on registreeritud KOTKAS-es 08.11.2022

menetluse nr M-122095 juurde, korrigeeritud taotlus 29.09.2023.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“

ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus

vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Taotluse kontrollimisel tuvastati, et mäeeraldisest ligikaudu 0,8 km kaugusel idas asub

Nõlvasoo metsise püsielupaik ja 1,3 km kaugusel läänes Selja metsise püsielupaik. Samuti

tuvastati, et taotletava Rüütja II liivakarjääri lähedal (vastavalt 1400 m ja 1300 m asuvad Rail

Balticu (RB) Selja ökodukt ja Kootja rohesild (Kootja tee kombineeritud ülepääs), mille

toimimist karjäär võib mõjutada. Sellest tulenevalt palus Keskkonnaamet lisada taotlusele

pädeva eksperdi eksperthinnang, mis käsitleks karjääri ja materjali väljaveoga seotud mõjusid

RB Kootja tee ja RB Selja ökodukti toimivusele (võttes arvesse sihtliikide käitumist ja vajadusi),

Rapla maakonnaplaneeringu ning Kehtna üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku

koridori toimivusele ja piirkonna rohelise võrgustiku sidususele. Hinnata tuli ka kumulatiivseid

mõjusid (RB trassi ja kaasnevate ehitiste rajamine, teised karjäärid jms).

Verston OÜ esitas nõutud eksperthinnangu 31.05.2023 (registreeritud KOTKAS-es 01.06.2023

numbriga DM-122095-6).

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 28.11.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 02.10.2023 kirjaga nr DM-122095-12 keskkonnaloa

taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Transpordiamet avaldas arvamust 04.10.2023 kirjaga 7.1-7/23/20857-2 (registreeritud

KOTKAS-es 05.10.2023 numbriga DM-122095-17), millega nõustuti Rüütja II maavara

kaevandamise loaga tingimusel, et maavara väljavedu toimub mööda teed nr 2920043 Lelle

sihitee mahasõiduga riigitee 27 km 30,42. Samuti mainiti, et riigiteele uusi mahasõite ei tohi

rajada ning maavara väljaveotee peab kajastuma mäeeraldise plaanil. Sellest tulenevalt

seatakse antavale keskkonnaloale vastav kõrvaltingimus järgmises sõnastuses:

- Maavara väljavedu toimub mööda teed nr 2920043 Lelle sihitee mahasõiduga riigitee 27

km 30,42. Riigiteele uusi mahasõite ei tohi rajada ning maavara väljaveotee peab

kajastuma mäeeraldise plaanil.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Rüütja II liivakarjääri

keskkonnaloa taotluse 02.10.2023 kirjaga nr DM-122095-16 Kehtna Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks, tähtajaga 03.12.2023. Kehtna Vallavalitsus määratud tähtajaks arvamust ei

avaldanud. Kirjavahetusest Maa-ameti ja Kehtna Vallavalitsusega ilmnes, et taotluse

seletuskirjas ja taotluse vormil ei vastanud plokkide nimed ja varukogused maavarade registri

andmetele (kirjavahetus registreeritud KOTKAS-es 23.10.2023 numbriga DM-122095-18).

Vastavalt Keskkonnaameti 23.10.2023 puuduste likvideerimise kirjale DM-122095-19 esitas

ettevõte 26.10.2023 parandatud taotluse (registreeritud KOTKAS-es 26.10.2023 numbriga DM-

122095-20).

Parandatud taotlus jäi Kehtna Vallavalitsusel märkamata ning määratud tähtajaks arvamust ei

esitatud. Toimunud suhtluse käigus palus kohalik omavalitsus Keskkonnaametil taotluse

uuesti saata. Keskkonnaamet saatis parandatud taotluse uuesti 08.01.2024 kirjaga DM-

122095-22 ning Kehtna Vallavalitus edastas 06.03.2024 kirjaga Kehtna Vallavolikogu

28.02.2024 otsuse 1-2/141, millega nõustuti maavara kaevandamise keskkonnaloa

taotlusega (kiri registreeritud KOTKAS-es 06.03.2024 numbriga DM-122095-23).

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast

KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on

Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11

lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH

algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Rüütja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; ja

eksperthinnang (RÜÜTJA II LIIVAKARJÄÄRI EKSPERTHINNANG TÖÖ NR 23/4381)

2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused;

3. E-Kinnistusraamatut,

4. Kehtna valla üldplaneering (kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 20.6.2023 otsus nr 1-2/91);

5. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/80);

6. PRIA veebirakendus

7. Metsaregister

8. Mapinfo kaardirakendus koos relevantsete kaardikihtidega

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Rüütja II liivakarjäär, mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 16,92 ha (sh mäeeraldis

pindalaga 14,62 ha), asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas jäädes riigiomandisse

kuuluvale kinnistule Kõnnu metskond 3 (katastritunnus 29201:001:0836, 100%

maatulundusmaa). Katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletav mäeeraldis hõlmab 534,27 ha suurusest

maaüksusest ~3%, jäädes selle edela-lääneossa. Loa andmise korral on vajalik katastriüksuse

sihtotstarve kaevandamisega hõlmatud määras muuta mäetööstusmaaks.

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Rüütja maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 7 aT

ja 8 aT. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt Selja V uuringuruumiga. Kogu taotletav varu ei

ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu mäeeraldise

perimeetrile jätta nõlvatervik – maavara ohutuks nõlvuseks on kogu mäeeraldise perimeetril

veepealses osas 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 3. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mäeeraldisega seotud varukogused on järgnevad:

täiteliiva aktiivne tarbevaru plokis 7 on 54 tuh m³ ja plokis 8 on 207 m³ (kokku 261 m³),

kaevandatav varu kogus on kokku 252 tuh m³.

Rüütja II liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise

mahuga 20 tuh m³ . Keskmise aastase kaevandamise mahuga 20 tuh m³ ammendatakse

Rüütja II liivakarjäär ~13 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa

korrastada. Maa korrastamise suunaks on märgitud metsamaa.

RB kavandatav trassikoridor jääb taotletavast Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisest vaid ~1 km

kaugusele läände. Rüütja II liivakarjääris kaevandatavat täiteliiva kasutataks RB raudteetrassi

mulde ning muude raudteetrassi objektide ehitusel. Mäeeraldise 10 km raadiusesse jääb peale

raudteetrassi mulde veel seitse RB raudteetrassi ehitusobjekti – Järvakandi jaam (id OS1800),

Selja ökodukt (id BR1730), Kootja rohesild (id BR1740), Kõnnu ökodukt (id BR1760), Kõnnu

viadukt (id BR1160) ning Sohlu ökodukt (id BR1770).

Taotletav mäeeraldis paikneb metsamassiivis, jäädes Järvakandi alevist ~1,5 km kaugusele

lõunasse. Rüütja II liivakarjäär asub Selja küla ida-kagu poolses osas, külgnevus

naaberküladega puudub.

Taotletava Rüütja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa reljeef on tasane, väikese tõusuga

ala keskosas, kus abs kõrgused jäävad 52 – 54 m tasemele. Valdavaks metsakoosluseks

segaja okaspuu (mänd, kuusk, kask). Tänaseks on suuremal osal alast tehtud lageraiet ja tegu

on raiesmikuga.

Mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ~1,2 km kaugusel idas kulgeb Kõnnu jõgi (teise nimega

Kohtru jõgi, tunnus VEE1113300), kuhu juhitakse mäeeraldise teenindusmaa ümbrusesse

rajatud maaprandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Kõnnu jõgi suubub läänes Nurtu

jõkke, mis omakorda kuulub Kasari jõestikku.

Rüütja II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult

maaparandussüsteemi Järvakandi2 (ÜP-49) (tunnus 5111330031020/001) maa-alaga.

Taotletavast mäeeraldisest läänes kulgeb püsikattega tugimaantee 27 Rapla-Järvakandi-

Kergu, mis jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist kaugemale kui 30 m. Vastavalt

Ehitusseadustiku § 71 (avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Rüütja II

liivakarjärist põhjas kulgeb kruuskattega 2920043 Lelle sihitee, mis jääb taotletava

mäeeraldise teenindusmaa piirist ~10 m kaugusele.

Taotletav Rüütja II liivakarjäär ja taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei kattu kaitstavate

loodusobjektidega ja Natura 2000 alaganing seal ei ole inventeeritud kaitstavate liikide

leiukohti ega elupaiku. Mäeeraldise teenindusmaast ~700 meetri kaugusel kagus asub

vääriselupaik VEP124132, 1 – 1,5 km kaugusel kirdes asuvad vääriselupaigad VEP124131 ja

VEP124130 ning 1,8 – 2,0 km kaugusel kagus asuvad vääriselupaigad VEP160077 ja

VEP160076.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast ~300 m

loodes jäädes kinnistutele Kääru (tunnus 29203:001:0240), Väike-Kääru (29203:001:0014) ja

Vahtra (tunnus 29203:001:0690) ning ~650 m kaugusel lõunas Liiva (tunnus 29203:001:0540)

kinnistul.

Rüütja II liivakarjäär paikeb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere

arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne

savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus

kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3,5 meetrini.

Maapinna reljeef mäeeraldise teenindusmaal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas – abs

kõrgused jäävad 52 – 54 m vahemikku.

Katendi paksus on mäeeraldisel 0,1 – 1,0 m (keskmiselt 0,4 m), millest kasvukiht moodustab

keskmiselt 0,3 m. Katendile lisab paksust mäeeraldise põhjaosas leiduvad Holotseeni

soosetted (turvas). Kaevandites K-1, 3, 11 ja 12 on kattekihi all kuni 1,0 m paksune turbakiht,

millele järgneb peen- kuni keskmiseteralise, kohati kruusakas liiv.

Kasuliku kihi moodustavad tume beež kuni hall keskmine- kuni peeneteraline liiv kruusa

lisandiga, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on kohati muutlik.

Kasulikus kihis esinevad sügavuse suurenedes ka paelahmakad. Liiv on kohati rähkne ja

paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on küll muutlik, kuid uuringuruumis läbivalt tuvastatav.

Kruusaosas on enamasti peen kuni jäme. Purdosad on noo karbonaatsed kui ka kristalliinsed

ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 – 15 cm. Kasuliku kihi

paksus jääb 1,1 – 2,7 m vahemikku.

Valdavalt muutub sügavuse suurenedes kasuliku kihi teralisus peenemaks ja värv

beežikamaks. Liivas on veeriseid (>64 mm) keskmiselt 0,5% ja kruusaosakesi (2…64 mm)

keskmiselt 28,5%. Kruus on valdavalt jäme (20…31,5 mm). Liivaosist on keskmiselt 64,9% ja

valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm). Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 0,3 – 27,8%

(keskmiselt 6,1%).

Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi või paas. Kasuliku kihi lamamipind on

kohati lauglev ning kohati tasane, jäädes mäeeraldisel abs kõrguste 50,1 – 52,6 m vahemikku,

väikese tõusuga ida suunas.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on mäeeraldise teenindusmaal esimeseks veekihiks Kvaternaari

veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi.

Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjaveetase jäi uuringuaegsete

mõõtmiste andmetel (08. – 09.02.2022. a.) maapinanst 0,1 – 1,0 m sügavusele, abs kõrguste

51,9 – 53,4 m vahemikku (keskmiselt 52,7 m). Üksikud mäeeraldise ida- ja lõunaservas asuvad

kaevandid (K-18 ja 26), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Mäeeraldisele

jäävates kraavides jäi veetase 2022. a. märtsis abs kõrguste 52,6 – 53,1 m vahemikku.

Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund ida ja

kagu suunda. Maapinnlähedase põhjavekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi.

Mäeeraldise teenindusmaal ja selle ümbruses reguleerivad maapinnalähedase põjavee režiimi

(sh vee voolusuunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid.

Mäetehnilised tingimused taotletavas Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara

kaevandamiseks ei ole keerulised. Mäeeraldisele on hea juurdepääs ning kattekihi paksus on

enamasti õhuke. Valdava enamuse kattekihist moodustab muld, mäeeraldise põhjaosas

leidub piiratud alal kattekihi all ka turvast. Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme, jääb

kasulik kiht mäeeraldise edelaosas täielikult vee alla ja vastupidiselt idaosas täielikult vee

peale. Vee alla jääva varu kogus on 207 tuh m³ .

Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel raadata

mets, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi

kogus taotletaval mäeeraldisel on 65 tuh m³ , sh muld hinnanguliselt mahuga 44 tuh m³ .

Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise

teenindumsaa perimeetrile kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse esimesel võimalusel

karjääriala korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.

Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Juhul, kui kogu katend

ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.

Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla, tuleb taotletavas Rüütja II

liivakarjääris kaevandada mitmeastanguliselt. Esmalt kaevandatakse veetasemest kõrgemal

paiknev kiht (plokk 7 aT). Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja.

Veealuse kasuliku kihi (plokk 8 aT) keskmine paksus on 1,4 m ning on ekskavaatoriga

kaevandatav ühe astmena veetaset alandamata. Vajadusel tuleb kasutusele võtta pika

noolega ekskavaator. Vee alt kaevandatav täiteliiv tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse

nõrguma. Pärast vee välja nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurauto kasti.

Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus, mille alusel

ei tohi kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Rüütja II liivakarjäärist

väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase

edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Käesolevas taotluses ei ole

käsitletud karjäärist välja juhitava vee puhastamise meetmeid – see lahendatakse

kaevandamise projekti koostamise käigus vastavalt PTA projekteerimistingimustele.

Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja

mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.

Rüütja II liivakarjääris on eeldatav veetase maavara ammendamisel kuni abs kõrgusel 52,7 m.

Sellest tulenevalt ei ole mäeeraldisele võimalik kujundada Keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavat veekogu. Kaevandatud alale tuleb maavara

ammendamisel moodustada metsamaa selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7

m sügavusele (maapinna abs kõrgus peab olema vähemalt 53,4 m). Mäeeraldisele ja selle

teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 16,92 ha.

Kaevandatud maa-ala korrastamiseks selliselt, et põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m

sügavusele on karjääri täitmiseks vajaliku materjali kogus ~300 tuh m³ . Rüütja II liivakarjääri

korrastamisel oleks otstarbekas kasutada nii katendist tulevat materjali kui ka muid

püsijäätmeid. Täpsemad korrastamistöödega seotud mahud määratakse korrastamise

projektis. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Rüütja II liivakarjääris võimalik teha

paralleelselt kaevandamisega.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus

määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa

loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning

selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti

sisu ja vorm“ kehtestatule.

Eeldatav Rüütja II liivakarjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus jääb tasemele 4 000

eur/ha ehk summaarselt ~68 000 eurot.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Raplamaa maakonnaplaneering taotletava karjääri piirkonda detailselt ei käsitle. Küll aga on

toodud üldised punktid mida jälgida:

1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju

maastikukomponentidele.

2. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe

mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja

põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke

leevendusmeetmeid.

3. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb

arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate

leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne

elukeskkond.

4. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära

kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või

ehitusalana.

5. Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

6. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

Samuti mainib maakonnaplaneering, et: „Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline kruusa-

ja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu rajamisega./…/“

Antud kontekstis on oluline, et maakonnaplaneering ei välista erinevate uute alade kasutusele

võttu ja isegi näeb ette nõudluse kasvu seoses RB trassi rajamisega. Oluline on leida parim

võimalik koht, kust materjali ammutada, hinnata sellega kaasnevaid mõjusid ning anda

roheline tuli kaevandustegevusele, kui mõjusid pole või neid annab nõutud piirides leevendada.

Täpsem analüüs viimaste kriteeriumite osas on toodud järgenvates peatükkides, valdkonna

kaupa.

Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav karjäär rohelise võrgustiku koridoriga.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt planeeringuga mäetööstusmaid täiendavalt ei kavandata.

Kaevandamise vajaduse ilmnemisel tuleb lähtuda nii ptk 6.3.5.Maavarad tingimustest:

1) Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui kaevandamine

on vältimatu:

1.1) tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule,

maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele.

1.2) rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. Vajadusel tuleb lisada

kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

2) Hea elukeskkonna säilitamise nimel eelistada nende maardlate kasutuselevõtmist, mis ei asu

asustatud alade (tiheasustusala, elamu- ja puhkealad) vahetus läheduses.

3) Maardlate aladel püsiva iseloomuga ehitiste ehitamissoovi korral (sh hooned, päikesepargid,

tuulikud jms) tuleb lähtuda kehtivast MaaPS’st või MaaPS alusel saadud muu sisuga

kooskõlastusest või loast.

4) Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstuse või

turbatööstuse maa-ala) eesmärgil seni kasutusse võetud, on võimalik kasutusele võtta pärast

maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

kui ka alltoodud tingimustest:

1. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohaseid meetmeid

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

2. Teede seisundi hoidmine on KOV huvi, seega on eelistatud kaevandamisest huvitatud

osapooled, kes teede seisundi hoidmisse panustavad.

3. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi

jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat.

4. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada. Karjäärid tuleb

korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning

kujundada kas rohe- või puhkealadeks, veekoguks, taastuvenergeetika alaks, metsastada vms,

võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. Korrastusviisi kokkuleppimisel

on oluline mh koostöö Keskkonnaameti ja kaevandusettevõtte vahel.

Samuti on välja toodud, et …/Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma

keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia

võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat.

Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada. Karjäärid tuleb

korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning

kujundada kas rohe- või puhkealadeks, veekoguks, taastuvenergeetika alaks, metsastada vms,

võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi. Korrastusviisi kokkuleppimisel

on oluline mh koostöö Keskkonnaameti ja kaevandusettevõtte vahel./…

Taotletav Rüütja II liivakarjäär asub rohelise võrgustiku koridoris. Kõige kitsamast kohast on

koridor ~2,1 km lai. Taotletav karjäär lõikaks sellest välja ~400x400 m ruudu jäädes alla 20%.

Peab arvestama ka, et RB trassi ehitusega mõjutatakse karjäärist ~ 1 km läände jäävaid alasid.

Plaanis on lisaks raudtee trassile rajada ka taristut ning ökodukt. Arvestades, et RB rajamisega

seonduvad tööd on vältimatud, tekkib piirkonda ajutine häiring igal juhul. Kaevandav tegevus

ei oleks siinkohal kõige suurema mõjuga tegevus. Kumulatiivseid mõjusid käsitleti ka

keskkonnaloa taotlusele lisatud Rüütja II liivakarjääri eksperhinnagus (töö nr 23/4381), milles

leiti, et mõju rohekoridorile on olemas, kuid on leevendatav.

Välja toodi, et piirkonnas tuleks püüda teha kõik suuremad inimtegevusest tulenevad häiringud

(Rail Balticu raudtee, Selja ökodukti ja Kootja rohesilla ehitus ning Rüütja II liivakarjääri

kaevandamine) võimalikult korraga ja võimalikult lühikese aja jooksul, et ökosüsteemid

saaksid hakata häiringutest taastuma ning leevendusmeetmed rakenduma võimalikult kiiresti.

Tuleb ka analüüsida fakti, et kuskilt peab saabuma ka materjal RB-ga seonduva arenduse

läbiviimiseks. Üldjuhul on kõige optimaalsem, kui vajalik materjal tuleb sihtpunktile võimalikult

lähedalt. See tähendab, et maavara transpordiga kaasnev saaste on tunduval väiksem. Sellest

tulenevalt oleks tunduvalt mõistlikum kaevandada vajaminevat materjali Rüütja II

liivakarjäärist, kui tuua sisse kaugemalt. Taotluse rahuldamisel oleks Rüütja II liivakarjäär

kõnealustele objektidele kõige lähedamal asuv karjäär.

Seega üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu kohaselt ei välista kaevandamisloa andmist

asjaolu, et taotletav karjäär asub rohevõrgustiku koridoris, samuti ei ole teada õiguslikke

aluseid loa andmisest keeldumiseks. Rüütja II liivakarjääri avamine ei piira metsa hooldamist

ja kasvatamist. Rüütja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlus on saadetud Kehtna Vallavalitsusele

arvamuse andmiseks, kes nõustus keskkonnaloa andmisega.

Rohevõrgustiku koridori töö säilimiseks soovitati eksperthinnangus ka täiendavaid meetmeid:

- ammendatud kaevandusalale tuleb võimalusel juba kaevandustegevuse käigus

kujundada selline metsaökosüsteem, mis oleks võimalikult sarnane sellele, mis oli alal

enne, sedavõrd, kuivõrd seda võimaldab veerežiimi ja kasvupinnase muutus

kaevandusalal.

- kõnealust rohekoridori tuleks laiendada lõuna poole sama palju kui on kavandatava

kaevandusala laius.

Kuivõrd rohevõrgustiku kehtestab planeeringuga kohalik omavalitsus, ei lange selle muutmine

ja ümberkorraldamine koostatava eelhinnangu raamidesse. Mis puudutab ala korrastamist,

siis korrastamise tingimused annab Keskkonnaamet peale loa andmist, ettevõtte vastava

taotluse alusel. Selleks, et eksperdi soovitus ei läheks kaduma ning sõnastus oleks üheselt

mõistetav, määratakse loale kõrvaltingimus järgnevas sõnastuses:

- Ammendatud kaevandusalale tuleb võimalusel (tulenevalt veerežiimiist ja kasvupinnase

muutustest kaevandusalal) juba kaevandustegevuse käigus kujundada selline

metsaökosüsteem, mis oleks võimalikult sarnane alal enne kaevandamistegevust olnud

olukorrale.

Ilmselgelt on ka ettevõttepoolne hea praktika jälgida eksperthinnangus toodud soovitusi

võimalikult suurel määral, seal kus kohane.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast ~300 m

loodes jäädes kinnistutele Kääru (tunnus 29203:001:0240), Väike-Kääru (29203:001:0014) ja

Vahtra (tunnus 29203:001:0690) ning ~650 m kaugusel lõunas Liiva (tunnus 29203:001:0540)

kinnistul.

Taotletav Rüütja II liivakarjäär ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää

taotletava mäeeraldise teenindusmaa piiresse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku.

Mäeeraldise teenindusmaast ~700 meetri kaugusel kagus asub vääriselupaik VEP124132, 1

– 1,5 km kaugusel kirdes asuvad vääriselupaigad VEP124131 ja VEP124130 ning 1,8 – 2,0 km

kaugusel kagus asuvad vääriselupaigad VEP160077 ja VEP160076. Taotletava karjääri mõju

veele, tolmule mürale jne on analüüsitud täpsemalt peatükkis 3.1.5.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana.

Tegemist on hajaasustusega st piirkonnas esineb üksikuid majapidamisi. Taotletav

mäeeraldis paikneb metsamassiivis, jäädes Järvakandi alevist ~1,5 km kaugusele lõunasse.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Rüütja II liivakarjäär paikneb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere

arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne

savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus

kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3,5 meetrini.

Maapinna reljeef mäeeraldise teenindusmaal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas – abs

kõrgused jäävad 52 – 54 m vahemikku.

Katendi paksus on mäeeraldisel 0,1 – 1,0 m (keskmiselt 0,4 m), millest kasvukiht moodustab

keskmiselt 0,3 m. Katendile lisab paksust mäeeraldise põhjaosas leiduvad Holotseeni

soosetted (turvas). Kaevandites K-1, 3, 11 ja 12 on kattekihi all kuni 1,0 m paksune turbakiht,

millele järgneb peen- kuni keskmiseteralise, kohati kruusakas liiv.

Kasuliku kihi moodustavad tume beež kuni hall keskmine- kuni peeneteraline liiv kruusa

lisandiga, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on kohati muutlik.

Kasulikus kihis esinevad sügavuse suurenedes ka paelahmakad. Liiv on kohati rähkne ja

paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on küll muutlik, kuid uuringuruumis läbivalt tuvastatav.

Kruusaosas on enamasti peen kuni jäme. Purdosad on noo karbonaatsed kui ka kristalliinsed

ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 – 15 cm. Kasuliku kihi

paksus jääb 1,1 – 2,7 m vahemikku.

Valdavalt muutub sügavuse suurenedes kasuliku kihi teralisus peenemaks ja värv

beežikamaks. Liivas on veeriseid (>64 mm) keskmiselt 0,5% ja kruusaosakesi (2…64 mm)

keskmiselt 28,5%. Kruus on valdavalt jäme (20…31,5 mm). Liivaosist on keskmiselt 64,9% ja

valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm). Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 0,3 – 27,8%

(keskmiselt 6,1%).

Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi või paas. Kasuliku kihi lamamipind on

kohati lauglev ning kohati tasane, jäädes mäeeraldisel abs kõrguste 50,1 – 52,6 m vahemikku,

väikese tõusuga ida suunas.

Mäetehnilised tingimused taotletavas Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara

kaevandamiseks ei ole keerulised. Mäeeraldisele on hea juurdepääs ning kattekihi paksus on

enamasti õhuke. Valdava enamuse kattekihist moodustab muld, mäeeraldise põhjaosas

leidub piiratud alal kattekihi all ka turvast. Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme, jääb

kasulik kiht mäeeraldise edelaosas täielikult vee alla ja vastupidiselt idaosas täielikult vee

peale. Vee alla jääva varu kogus on 207 tuh m³.

Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel raadata

mets, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi

kogus taotletaval mäeeraldisel on 65 tuh m³ , sh muld hinnanguliselt mahuga 44 tuh m³.

Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaa perimeetrile kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse esimesel võimalusel

karjääriala korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.

Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Juhul, kui kogu katend

ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.

Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla, tuleb taotletavas Rüütja II

liivakarjääris kaevandada mitmeastanguliselt. Esmalt kaevandatakse veetasemest kõrgemal

paiknev kiht (plokk 7 aT). Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja.

Veealuse kasuliku kihi (plokk 8 aT) keskmine paksus on 1,4 m ning on ekskavaatoriga

kaevandatav ühe astmena veetaset alandamata. Vajadusel tuleb kasutusele võtta pika

noolega ekskavaator. Vee alt kaevandatav täiteliiv tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse

nõrguma. Pärast vee välja nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurauto kasti.

Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus, mille alusel

ei tohi kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Rüütja II liivakarjäärist

väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase

edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Käesolevas taotluses ei ole

käsitletud karjäärist välja juhitava vee puhastamise meetmeid – see lahendatakse

kaevandamise projekti koostamise käigus vastavalt PTA projekteerimistingimustele.

Kogu kaevandatav maavara turustataks ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja

mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse kaevandamise projektis.

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati vähemal või rohkemal määral looduskeskkonda,

kuid keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise abil on võimalik negatiivseid

mõjusid minimeerida. Liiva kaevandamisega kujundatakse tänane maastikupilt taotletaval alal

ümber. Maavara ammendamise järgselt tuleb ala taastada metsamaaks.

Kaitsealuste liikide elupaiku ega leiukohti mäeeraldise ja teenindusmaa alale registreeritud ei

ole. Karjääri avamisel raadatakse mets (kuigi osaliselt on juba tegemist raiesmikuga), mis võib

olla elupaigaks mitmetele linnuliikidele. Raadamisel ja katendi koorimisel tuleb muu hulgas

arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud aastaringselt. Viidatud säte kehtib

keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega MaaPS ei

kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava

kõrvaltingimuse puudumine. Rohumaa kujuneb mäeeraldise idaossa ja veekogu lõunaossa.

Kaevandatud alale tuleb maavara ammendamisel moodustada metsamaa selliselt, et

põhjavesi jääks maapinnast vähemalt 0,7 m sügavusele (maapinna abs kõrgus peab olema

vähemalt 53,4 m). Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale tekkiva metsamaa pindala on 16,92

ha. Kaevandatud maa-ala selliselt korrastamiseks on karjääri täitmiseks vajaliku materjali

kogus ~300 tuh m³ . Rüütja II liivakarjääri korrastamisel oleks otstarbekas kasutada nii

katendist tulevat materjali kui ka muid püsijäätmeid. Täpsemad korrastamistöödega seotud

mahud määratakse korrastamise projektis. Tehnoloogilise korrastamise tööd on Rüütja II

liivakarjääris võimalik teha paralleelselt kaevandamisega.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja

vajadusel veoks mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme. Kaevandamine toimub veetaset

alandamata, seega selleks energiat ei kulutata.

Juurdepääs karjäärile on hea, taotletavast mäeeraldisest läänes kulgeb püsikattega

tugimaantee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu, mis jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist

kaugemale kui 30 m. Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (avalikult kasutatava tee kaitsevöönd)

lõige 2 järgi on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest

servast kuni 30 m. Rüütja II liivakarjärist põhjas kulgeb kruuskattega 2920043 Lelle sihitee, mis

jääb taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist ~10 m kaugusele.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Rüütja II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi või paas. Kasuliku kihi lamamipind on

kohati lauglev ning kohati tasane, jäädes mäeeraldisel abs kõrguste 50,1 – 52,6 m vahemikku,

väikese tõusuga ida suunas.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on mäeeraldise teenindusmaal esimeseks veekihiks Kvaternaari

veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi.

Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjaveetase jäi uuringuaegsete

mõõtmiste andmetel (08. – 09.02.2022. a.) maapinanst 0,1 – 1,0 m sügavusele, abs kõrguste

51,9 – 53,4 m vahemikku (keskmiselt 52,7 m). Üksikud mäeeraldise ida- ja lõunaservas asuvad

kaevandid (K-18 ja 26), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Mäeeraldisele

jäävates kraavides jäi veetase 2022. a. märtsis abs kõrguste 52,6 – 53,1 m vahemikku.

Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund ida ja

kagu suunda. Maapinnlähedase põhjavekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi.

Mäeeraldise teenindusmaal ja selle ümbruses reguleerivad maapinnalähedase põjavee režiimi

(sh vee voolusuunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.

Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis

kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus

sademeveest jõuab põhjavette.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel

alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks

olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel.

See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri

ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise

dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi

karjääri suunas kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva

vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka. Taotluse seletuskirjas pole märgitud, et esineks vajadus põhjaveetaseme

alandamiseks.

Mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ~1,2 km kaugusel idas kulgeb Kõnnu jõgi (teise nimega

Kohtru jõgi, tunnus VEE1113300), kuhu juhitakse mäeeraldise teenindusmaa ümbrusesse

rajatud maaprandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Kõnni jõgi suubub läänes Nurtu

jõkke, mis omakorda kuulub Kasari jõestikku.

Taotlusele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kooskõlastus, mille alusel

ei tohi kaevandamise ja sellele eelnevate tööde käigus kahjustada Rüütja II liivakarjäärist

väljapoole jäävate kraavide ja truupide tehnilist seisukorda ning vältida tuleb sette ja pinnase

edasikandumist alast väljuvatesse kuivenduskraavidesse. Käesolevas taotluses ei ole

käsitletud karjäärist välja juhitava vee puhastamise meetmeid – see lahendatakse

kaevandamise projekti koostamise käigus vastavalt PTA projekteerimistingimustele.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

väljakujunenud põhjavee režiimi. Mõningane risk tekib vee kvaliteedile, mis võib ilmneda

karjääris töötavate mehhanismide rikete puhul. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või

masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise

võimalus minimeerida.

Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel

teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.

Kaevandamise ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust

ega õli.

Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid

regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas

avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud

tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb

reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale

jäätmekäitlusasutusele.

Rüütja II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal

turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal

aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks.

Lähimaks puurkaevuks taotletavale Rüütja II liivakarjäärile on Vahtra kinnistule

(29203:001:0690) jääv puurkaev (PK_26237), mis asub ~440 m kaugusel. Kauguselt järgmine

on Allika kinnistul (29301:001:0575) asuv puurkaev (PK_67010), mis asub ~910 m kaugusel.

Taotluse seletuskirja järgi tõstetakse vee alt kaevandatav täiteliiv esmalt vallidesse ja jäetakse

nõrguma. Pärast vee välja nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurauto kasti. Seega

veetaset ei alandata ja kuna lähim majapidamine jääb 300 m kaugusele ning karjääri vahele

jääb Rapla - Järvakandi – Kergu tee siis puudub tõenäoliselt oluline mõju veevarustusele.

Mäeeraldise teenindusmaast ~700 meetri kaugusel kagus asub vääriselupaik VEP124132, 1

– 1,5 km kaugusel kirdes asuvad vääriselupaigad VEP124131 ja VEP124130 ning 1,8 – 2,0 km

kaugusel kagus asuvad vääriselupaigad VEP160077 ja VEP160076. Lähimad kaitstavad alad

on Natura 2000 alade koosseisu kuuluvad ligikaudu 0,8 km kaugusel Nõlvasoo metsise

püsielupaik ja 1,3 km kaugusel asuv Selja metsise püsielupaik. Nimetatud ja kaugemal

asuvatele aladele kaevandamine otsest ega kaudset mõju ei avalda. Kaevandamisel veerežiimi

ei muudeta ja kaevandamisega seotud mõjud nende objektideni ei ulatu.

Maa-ameti kaardirakenduse järgi on karjäärialal põhjavesi nõrgalt kaitstud ning

reostusohtlikkuse tasemeks on märgitud kõrge. Hinnang on antud maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse

reostuse eest. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.

Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid

planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika

hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Arvestades, et kaevandamine toimub veetaset alandamata ning loale rakendatakse

asjakohased kõrvaltingimused, ei tohiks tegevusel olla märkimisväärset mõju pinna ja

põhjaveele.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast,

tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. . Rüütja II liivakarjääris

kaevandamisel tekib müra eelkõige kahest peamisest allikast – kaevandamise käigus

masinate poolt tekitatav müra ja transpordimüra. Välisõhus leviva müraga seonduvat

reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42).

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast ~300 m

loodes jäädes kinnistutele Kääru (tunnus 29203:001:0240), Väike-Kääru (29203:001:0014) ja

Vahtra (tunnus 29203:001:0690) ning ~650 m kaugusel lõunas Liiva (tunnus 29203:001:0540)

kinnistul.

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator.

Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel

töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Karjääris on planeeritud tehniliselt korras

masinate kasutamine ning kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase

normeeritud. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud:

Masin Masina spetsifikatsioonis antud müratase 15 m

kaugusel müraallikast Lmax

dB (A)

Mõõdetud müratase 15 m kaugusel müraallikast Lmax

dB (A)

Ekskavaator 85 81 Buldooser 85 82

Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71

“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.

Lähim majapidamine asub taotletavast mäeeraldisest ~300 m kaugusel.

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas

majapidamises (~300 m kaugusel Kääru kinnistul) jääb karjääri äärealal elamule lähimas

punktis töötamisel tasemele kuni 56 dB, mis jääb II kategooria segaalas kehtiva päevase

piirtaseme piiresse. Sellest tulenevalt pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega

kaasneks ülenormatiivse mürataseme levimist ega piirnormide ületamist lähimate

majapidamiste õuelades. Ülenormatiivne müratase levib peamiselt karjääriala piires töötavate

masinate ja seadmete ümber kuni ~40 m ulatuses.

Väljaveoga seotud liiklus panustab ümbruskonna mürafooni vähesel määral ning 27

RaplaJärvakandi-Kergu kõrvalmaanteel liiklusmüra fooni olulisel määral ei tõsta.

Kaevandataval karjäärialal väljakujunev iseloomulik maastik ja mäeeraldise piiridele rajatavad

katendivallid aitavad müra levikut täiendavalt lokaliseeritda. Taotletava Rüütja II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaale moodustatavate katendivallide asukohad ja parameetrid

määratakse kaevandamise projektis – võimalusel tuleks need mürahäiringute

minimeerimiseks rajada lähimate majapidamiste suunadel.

Arvutuste kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva

müratasemete seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust

suuremaks või esineb kohalike elanike poolt kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida

kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud

tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud

akrediteeritud mõõtja poolt.

OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud eksperthinnangu (töö nr 23/4381) käigus hinnati ka

liiklus- ja tööstusmüra tasemed Rüütja II liivakarjääri piirkonnas ja Rapla-Järvakandi-Kergu

maanteel ning selle lähiümbruses. Müra leviku kirjeldamiseks teostati modelleerimine ja

koostati mürakaardid Rüütja II karjääris intensiivse kaevandamise tingimustes ja materjali

väljaveoga planeeritava Rail Baltic raudteetrassile. Müra modelleerimisel on arvesse võetud

taotletava tegevusega mäeeraldisel töötavad mäemasinad ja tööprotsesse ning nende

maksimaalseid (pidevalt) töötamisega kaasnevaid helirõhutasemeid. Seetõttu

iseloomustavad modelleerimistulemused suurimat võimalikku müra levikut

tootmisterritooriumil, mis maavara kaevandamisega võib kaasneda.

Lähtuvalt kaevandatava materjali kogustest, kasutatavate kallurite kandevõimest ja tööajast

on arvutatud prognoositav väljaveo liiklusintensiivsus karjäärist kuni Rail Baltic

trassikoridorini. Seejuures on arvestatud intensiivse kaevandamise ja väljaveoga, milleks on 4-

kordne taotletav keskmine aastane maht ehk 80 tuh m³. Hinnati ka koosmõju riigimaanteega.

Modelleeritud tulemustest on näha, et kaevandamistegevusega mäeeraldisel ei levi

ülenormatiivsed müratasemed (>60 dB) väljapoole tootmisterritooriumi ega lähima(te)

majapidamis(t)e õuealani. Ettevalmistustöödel rajatavad müratõkkevallid karjääri põhja-,

lääne- ja lõunapiiridel aitavad lokaliseerida ja vähendada müra levikut ümbruskonda.

Vastavalt määrusega nr 42 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis

üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva

olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Lähimate majapidamiste juures jäävad päevaste summaarsete müratasemete väärtused

vahemikku 53,3–60,5 dB, millega ei ületata II kategooria piirväärtust (60 dB ja liiklusmüra puhul

65 dB hoone teepoolsel küljel).

Arvestades modelleerimistingimusi, kus modelleerimisel on arvestatud 4-kordse keskmise

taotletava mahuga, lähtutud on masinate maksimaalsetest helivõimsustasemetest ja nende

pidevast töötamisest kogu päeva jooksul koos materjali väljaveoga ning kõrghaljastuse

puudumist koostatud alusmudelist, siis on modelleerimistulemused konservatiivsed ehk

kujutavad mürataseme levimise seisukohast pigem ülehinnatud olukorda, mida tegelikul

kaevandamisel tõenäoliselt ei esine. Sõltuvalt metsa tüübist ja puistu laiusest võib see müra

levikut täiendavalt vähendada 5–15 dB võrra. Seetõttu ei ole müra tegeliku leviku suurem

ulatus prognoositust tõenäoline, vaid kohapealsetes keskkonnatingimustes pigem väiksem.

Lõunasse jäävate kinnistute ja taotletava karjääri vahele jääb ka vöönd metsa, mis aitab

vähendada tekkivat mõra ja potentsiaalset tolmu. Loodesse jäävate kinnistute vahele metsa

väga palju ei jää.

Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning

võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Taotluse seletuskirja kohaselt on mäetööde tegemine kavandatud ainult päevasele ajale.

Arvutuste kohaselt ei ole täiendavate müra leevendavate meetmete ega perioodilise või pideva

müratasemete seire rakendamine vajalik. Juhul, kui mürataseme kasv osutub prognoositust

suuremaks või esineb kohalike elanike poolt kaebusi, tuleb tegelikke müratasemeid kontrollida

kohapealsete mõõtmistega. Mõõtmised tuleb läbi viia kaebuse esitamise hetkel esinenud

tingimustel. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema teostatud

akrediteeritud mõõtja poolt.

Kuna kavandatav karjäär ei laienda oluliselt juba toimiva maantee müratsooni, siis ei teki

metsisele lisanduvast mürast olulist lisamõju ja puudub vajadus ka müra mõjude

leevendamiseks. Täpsemalt on mõju metsisele käsitletud eelhinnangu peatükis 3.2.3.

Lähtuvalt eelnevast ja ettevaatusprintsiibist on põhjendatud antavale keskkonnaloale lisada

järgmised kõrvaltingimused:

- Kaebuste esitamisel tuleb loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara

väljaveo tingimustes läbi viia müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine

kaebuse esitaja katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri

töö selliselt, et ületamisi ei esineks. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud

mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada ka Keskkonnaametile kahe nädala jooksul.

- Müra ja tolmu leviku vähendamiseks tuleb lähimate elamute suunal ladustada vähemalt

3 m kõrgused katendivallid.

Kaebuste esinemisel vajalike mõõtmiste läbiviimine on parim viis saamaks teada, kas

kaevandamise käigus peetakse kinni sätestatud normidest. Vastavalt mõõtmiste tulemustele

saab seejärel objektiivselt edasi tegutseda.

Katendivallide ladustamine on lihtne ja efektiivne viis müra (ja ka tolmu) leviku tõkestamiseks

ning need tuleks rajada lähimate elamute suunale. Antud situatsioonis aitavad vallid

vähendada mõra mõju ka metsisele.

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

(määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe

aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.

Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus

liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on

võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel

puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning

PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 20 tuh m³ korral on tahkete

osakeste summaarne heitkogus 0,0018 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67

„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise

tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus

ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite

tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Rüütja II

liivakarjääris on planeeritud tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide

kasutamine, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega.

Sellest tulenevalt kavandatakse seada asjakohane leevendusmeede antava loa

kõrvaltingimuseks järgmises sõnastuses:

- Jälgida tuleb ilmastikutingimusi. Peenosakeste (PM) heite välisõhku vähendamiseks

tuleb kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada karjäärisiseseid teid,

platse ja väljaveo teed.

Kõrvaltingimuste korrektsel täitmisel (sh ka eelnevalt nõutud müratõkkevallid) ei ole

eeldatavalt ette näha ülenormatiivsete tahkete peenosakeste kontsentratsiooni teket ja levikut

väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine

mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste

kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise piiril).

Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute

vähendamiseks. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad kulgevate sõiduteede

seisukorra ning tolmuvabaks muutmise eest vastutab tee omanik, kes saab vajadusel kaasata

tee kasutamisest huvitatud isikud.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab

vastama kehtestatud normidele. Rüütja II liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega

vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse

tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 65 tuh m³).

Rüütja II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal

turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal

aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks. Korrastamistöödeks

mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Korrastamistöödega

alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse

samuti esimesel võimalusel. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete

eriosa lisamine vajalik.

Kui mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht ei leia kasutust 3 aasta jooksul ladustamise hetkest

alates, tuleb ettevõttel taotleda keskkonnaluba jäätmete (katendi) tekitamiseks (KeÜS § 41

lõige 3 punkt 3 ning JäätS § 73 lõige 2 punkt 7).

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda

nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

Taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Kui kaevandamise käigus

selgub, et kaevandamisjäätmeid tekib, tuleb esitada kaevandamisjäätmekava ning juhul kui

see on õigusaktides nõutud esitada keskkonnaloa muutmise taotlus, et taotleda õigust

jäätmete tekitamiseks.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel

võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii

pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning

planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid.

Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse

likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

Tegutsedes hooldatud ja töökorras masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi,

ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju

leevendada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Taotletav Rüütja II liivakarjäär, mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 16,92 ha (sh mäeeraldis

pindalaga 14,62 ha), asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Selja külas jäädes riigiomandisse

kuuluvale kinnistule Kõnnu metskond 3 (katastritunnus 29201:001:0836, 100%

maatulundusmaa). Katastriüksuse valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletav mäeeraldis hõlmab 534,27 ha suurusest

maaüksusest ~3%, jäädes selle edela-lääneossa. Loa andmise korral on vajalik katastriüksuse

sihtotstarve kaevandamisega hõlmatud määras muuta mäetööstusmaaks.

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Rüütja maardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 7 aT

ja 8 aT. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt Selja V uuringuruumiga. Kogu taotletav varu ei

ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb kogu mäeeraldise

perimeetrile jätta nõlvatervik – maavara ohutuks nõlvuseks on kogu mäeeraldise perimeetril

veepealses osas 1 : 2 ning veealuses osas 1 : 3. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Mäeeraldisega seotud varukogused on järgnevad:

täiteliiva aktiivne tarbevaru plokis 7 on 54 tuh m³ ja plokis 8 on 207 m³ (kokku 261 m³),

kaevandatav varu kogus on kokku 252 tuh m³.

Rüütja II liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise

mahuga 20 tuh m³ . Keskmise aastase kaevandamise mahga 20 tuh m³ ammendatakse Rüütja

II liivakarjäär ~13 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa

korrastada. Maa korrastamise suunaks on märgitud metsamaa.

Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei asu kaitsealuseid üksikobjekte, kommunikatsioone ja

ehitisi.

Taotletava Rüütja II liivakarjääri ala jääb suures osas Kõnnu metskond 3 (katastritunnus

29201:001:0836) sisse (järgmiste katastriteni 500 kuni rohkemkui 2 km). Taotletava

mäeeraldise teenindusmaa piirneb läänest 27 Rapla-Järvakandi-Kergu teega (29203:001:0639).

Vastavalt Ehitusseadustiku § 71 (avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on

maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m.

Rüütja II liivakarjärist põhjas kulgeb kruuskattega 2920043 Lelle sihitee, mis jääb taotletava

mäeeraldise teenindusmaa piirist ~10 m kaugusele. Üle tee läänes asub Kääru kinnistu

(29203:001:0240) ja edelas Kõnnu metskond 2 (29301:001:0625).

Taotletav mäeeraldis paikneb metsamassiivis, jäädes Järvakandi alevist ~1,5 km kaugusele

lõunasse. Rüütja II liivakarjäär asub Selja küla ida-kagu poolses osas, külgnevus

naaberküladega puudub. RB kavandatav trassikoridor jääb mäeeraldisest ~1 km kaugusele

läände. Taotletava Rüütja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa reljeef on tasane, väikese

tõusuga ala keskosas, kus abs kõrgused jäävad 52 – 54 m tasemele. Valdavaks

metsakoosluseks segaja okaspuu (mänd, kuusk, kask). Tänaseks on suuremal osal alast

tehtud lageraiet ja tegu on raiesmikuga.

Mäeeraldise teenindusmaa idapiirist ~1,2 km kaugusel idas kulgeb Kõnni jõgi (teise nimega

Kohtru jõgi, tunnus VEE1113300), kuhu juhitakse mäeeraldise teenindusmaa ümbrusesse

rajatud maaprandussüsteemi kraavidesse kogunenud liigvesi. Kõnni jõgi suubub läänes Nurtu

jõkke, mis omakorda kuulub Kasari jõestikku.

Rüütja II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult

maaparandussüsteemi Järvakandi2 (ÜP-49) (tunnus 5111330031020/001) maa-alaga.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast ~300 m

loodes jäädes kinnistutele Kääru (tunnus 29203:001:0240), Väike-Kääru (29203:001:0014) ja

Vahtra (tunnus 29203:001:0690) ning ~650 m kaugusel lõunas Liiva (tunnus 29203:001:0540)

kinnistul.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Rüütja II liivakarjäär paikeb Lääne-Eesti madaliku äärealal, ida-läänesuunalisel Läänemere

arengufaasidest pärineval madalal rannavallil. Kogu rannavalli piires levib moreenil (sh plastne

savi ja rähkne lubjakivi) savika kuni puhta, kohati kruusaka liiva kompleks, kus

kvaternaarisetete paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 3,5 meetrini.

Maapinna reljeef mäeeraldise teenindusmaal on tasane, väikese tõusuga ala keskosas – abs

kõrgused jäävad 52 – 54 m vahemikku.

Katendi paksus on mäeeraldisel 0,1 – 1,0 m (keskmiselt 0,4 m), millest kasvukiht moodustab

keskmiselt 0,3 m. Katendile lisab paksust mäeeraldise põhjaosas leiduvad Holotseeni

soosetted (turvas). Kaevandites K-1, 3, 11 ja 12 on kattekihi all kuni 1,0 m paksune turbakiht,

millele järgneb peen- kuni keskmiseteralise, kohati kruusakas liiv.

Kasuliku kihi moodustavad tume beež kuni hall keskmine- kuni peeneteraline liiv kruusa

lisandiga, mille teralisus nii vertikaalses läbilõikes kui ka pindalaliselt on kohati muutlik.

Kasulikus kihis esinevad sügavuse suurenedes ka paelahmakad. Liiv on kohati rähkne ja

paakuv. Kruusaosakeste sisaldus on küll muutlik, kuid uuringuruumis läbivalt tuvastatav.

Kruusaosas on enamasti peen kuni jäme. Purdosad on noo karbonaatsed kui ka kristalliinsed

ning keskmiselt kulutatud. Üksikud munakad on läbimõõduga kuni 10 – 15 cm. Kasuliku kihi

paksus jääb 1,1 – 2,7 m vahemikku.

Valdavalt muutub sügavuse suurenedes kasuliku kihi teralisus peenemaks ja värv

beežikamaks. Liivas on veeriseid (>64 mm) keskmiselt 0,5% ja kruusaosakesi (2…64 mm)

keskmiselt 28,5%. Kruus on valdavalt jäme (20…31,5 mm). Liivaosist on keskmiselt 64,9% ja

valdav on peeneteraline liiv (0,125…0,25 mm). Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 0,3 – 27,8%

(keskmiselt 6,1%).

Liivalasundi lamamiks on sinakashall, sitke-plastne savi või paas. Kasuliku kihi lamamipind on

kohati lauglev ning kohati tasane, jäädes mäeeraldisel abs kõrguste 50,1 – 52,6 m vahemikku,

väikese tõusuga ida suunas.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes on mäeeraldise teenindusmaal esimeseks veekihiks Kvaternaari

veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi, moreen või lubjakivi.

Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjaveetase jäi uuringuaegsete

mõõtmiste andmetel (08. – 09.02.2022. a.) maapinanst 0,1 – 1,0 m sügavusele, abs kõrguste

51,9 – 53,4 m vahemikku (keskmiselt 52,7 m). Üksikud mäeeraldise ida- ja lõunaservas asuvad

kaevandid (K-18 ja 26), mis paiknesid kuivenduskraavi ääres, olid kuivad. Mäeeraldisele

jäävates kraavides jäi veetase 2022. a. märtsis abs kõrguste 52,6 – 53,1 m vahemikku.

Geoportaali 1 : 50 000 hüdrogeoloogilise kaardi alusel on üldine põhjavee voolusuund ida ja

kagu suunda. Maapinnlähedase põhjavekihi veetase järgib üldiselt maapinna reljeefi.

Mäeeraldise teenindusmaal ja selle ümbruses reguleerivad maapinnalähedase põjavee režiimi

(sh vee voolusuunda) ulatuslikud maaparandussüsteemid.

Mäetehnilised tingimused taotletavas Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel lasuva maavara

kaevandamiseks ei ole keerulised. Mäeeraldisele on hea juurdepääs ning kattekihi paksus on

enamasti õhuke. Valdava enamuse kattekihist moodustab muld, mäeeraldise põhjaosas

leidub piiratud alal kattekihi all ka turvast. Võttes aluseks keskmise põhjavee abs taseme, jääb

kasulik kiht mäeeraldise edelaosas täielikult vee alla ja vastupidiselt idaosas täielikult vee

peale. Vee alla jääva varu kogus on 207 tuh m³ .

Enne kaevandamistegevusega alustamist tuleb Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel raadata

mets, kus seda varasemalt tehtud pole, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi

kogus taotletaval mäeeraldisel on 65 tuh m³, sh muld hinnanguliselt mahuga 44 tuh m³. Katend

kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise

teenindumsaa perimeetrile kuni 3 m kõrgustes aunades ning kasutatakse esimesel võimalusel

karjääriala korrastamisel. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.

Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Juhul, kui kogu katend

ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.

Võttes arvesse, et kasulik kiht jääb suuremas osas vee alla, tuleb taotletavas Rüütja II

liivakarjääris kaevandada mitmeastanguliselt. Esmalt kaevandatakse veetasemest kõrgemal

paiknev kiht (plokk 7 aT). Kaevis laetakse kalluritele ja transporditakse karjäärist välja.

Veealuse kasuliku kihi (plokk 8 aT) keskmine paksus on 1,4 m ning on ekskavaatoriga

kaevandatav ühe astmena veetaset alandamata. Vajadusel tuleb kasutusele võtta pika

noolega ekskavaator. Vee alt kaevandatav täiteliiv tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse

nõrguma. Pärast vee välja nõrgumist võib alustada materjali laadimist kallurauto kasti

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik

ja looduslik mitmekesisus täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala

korrastamisega. Taotletav karjääriala korrastatakse metsamaaks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuurivõi

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev

vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise

protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule

ja maakasutusele.

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega

karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku

alasid ega muid kaitsealasid, samuti ei ole ettepanekuid uute alade kaitse alla võtmiseks.

Kaitsealuseid loodusobjekte ega elupaigatüüpe mäeeraldisel ei ole. Taotletaval mäeeraldisel

ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja

merekeskkond.

Mäeeraldise teenindusmaast ~700 meetri kaugusel kagus asub vääriselupaik VEP124132, 1

– 1,5 km kaugusel kirdes asuvad vääriselupaigad VEP124131 ja VEP124130 ning 1,8 – 2,0 km

kaugusel kagus asuvad vääriselupaigad VEP160077 ja VEP160076. Lähimad kaitstavad alad

on ligikaudu 0,8 km kaugusela idas asuv Nõlvasoo metsise püsielupaik (KLO3000231) ja 1,3

km kaugusel läänes asuv Selja metsise püsielupaik (KLO3000234). Nimetatud püsielupaigad

kuuluvad Natura 2000 alade koosseisu, Selja metsise püsielupaik Taarikõnnu-Kaisma

linnualana ning Nõlvasoo metsise püsielupaik Taarikõnnu-Kaisma linnualana ja Nõlvasoo

loodusalana.

Metsise püsielupaigad on kaitse alla võetud II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise

(Tetrao urogallus) soodsa seisundi tagamiseks1.

Taarikõnnu-Kaisma linnualal kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-

toonekurg (Ciconia nigra), välja-loorkull (Circus cyaneus), laululuik (Cygnus cygnus), teder

(Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus)2.

Nõlvasoo loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0)3.

Väljaarvatud metsis, asuv kaitselause liigi lähim leiukoht mäeeraldise teeninfdusmaast

ligikaudu 1,8 km kauguse. Lähim kaitstav elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) ligikaudu

1,2 km kaugusel.

Kavandatava tegevuse kohta on koostatud eksperthinnang4, mis käsitles lisaks varem

eelhinnangus väljatoodud aspektideleka müra mõju kaitsealusele linnuliigile metsis (Tetrao

urogallus) ja andis hinnangu kavandatava tegevuse mõju kohta Taarikõnnu-Kaisma linnualal

asuvate Selja ja Nõlvasoo metsise elupaikade sidususele. Selle jaoks koostati müra

modelleerimine ja hinnati metsise seisukorda varasemate vaatlusandmete ja eksperthinnangu

käigu kogutud uute vaatlusandmete põhjal.

Hinnati ka taotletava karjääri mõju lähedal asuvatele (vastavalt 1400 m ja 1300 m) RB Selja

ökoduktile ja Kootja rohesillale (Kootja tee kombineeritud ülepääs), mille toimimist karjäär võib

mõjutada. Oma funktsioonis ühendab Selja ökodukt Vahe-Eesti suuri kaitsealasid, sh

Taarikõnnu-Kaisma Natura 2000 linnuala lahustükke. Ökodukti peamisteks sihtliikideks on

suurkiskjad (hunt, karu, ilves), põder, metssiga ja metsakanalised (metsis, teder, laanepüü).

Kootja tee kombineeritud ülepääsu peamiseks sihtliigiks antud ülepääsul on metsis, kuid kuna

1 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 1 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" lisa 1 punkt 1 alapunkt 56 3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" lisa 1 punkt 2 alapunkt 257 4 „Rüütja II liivakarjääri eksperthinnang“, koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER

teel on liiklus hetkel väga harv, siis kasutavad seda ülepääsu ilmselt ka enamus piirkonna teisi

loomi. Mõlemad loomaläbipääsud (ja planeeritav karjäär) asuvad ka olulisel rohelise

võrgustiku koridori alal. Eksperhinnagus vaadati ka kumulatiivseid mõjusid (RB trassi ja

kaasnevate ehitiste rajamine, teised karjäärid jms).

Eksperthinnangu kohaselt jääb teadaolevalt metsiste lähim pesitsuspiirkond ~10 kilomeetri

ulatusse mängualade ümber ja selles potentsiaalses levialas on ka kavandatav liivakarjäär.

Samas jääb kavandatav karjäär keskmise liikluskoormusega Rapla-Järvakandi-Kergu maantee

äärde ja selle müratsooni, mistõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et metsised kasutaks

taotletaval mäeeraldisel asuvaid metsaelupaiku pesitsuseks. Hiljutised välitööd kinnitavad

seda. Seega taandub kavandatava tegevuse mõju metsistele kahele elemendile, mürataseme

ja mürast mõjutatud ala muutusele kaevandustegevuse tõttu ning metsaelupaiga kadumisele

piirkonnast mitmekümneks aastaks.

Eksperthinnangu kohaselt ning vastavalt eksperthinnangu raames tehtud liiklus- ja

tööstusmüra juunistele selgub, et kumuleeruv hinnatav müratase metsise püsielupaikade

karjääri lähimatel piiridel jääb suurusjärku 35 dB, mis on võrreldav tavapärase metsakohinaga

ja metsise mängu- ega pesitsustegevust püsielupaikades ei mõjuta. Kuna kavandatav karjäär

ei laienda oluliselt juba toimiva maantee müratsooni, siis ei teki metsisele lisanduvast mürast

olulist lisamõju ja puudub vajadus ka müra mõjude leevendamiseks.

Eksperthinnangus on koostatud vaatlused ning analüüs, tegemaks kindlaks taotletava karjääri

potentsiaalset mõju rohekoridorile, Selja ökoduktidele ja Kootja rohesillale. Rohekoridor, kuhu

Rüütja II liivakarjääri rajamist kavandatakse, toimib ulukite liikumisalana aktiivsemalt

taotletavast mäeeraldisest põhja ja ka lõuna pool ning kavandatava karjääri ala kasutavad

loomad väiksema aktiivsusega. Kõige aktiivsem on loomade liikumine sellel alal, mis asub just

Selja ökodukti joonel, st taotletavast mäeeraldisest põhja poole. Olulisim mõju suurulukitele

tuleneb mürast ja kavandatava karjääri avamisel korral ka elupaiga muutumisest loomadele

elamiskõlbmatuks seniks, kuni see taasmetsastatakse.

Asjaolude leevendamiseks on eksperthinnangus pakutud välja mitmed leevendusmeetmed:

- maavara kaevandamisel mäeeraldise piiride lähistel (kuni ~50 m ulatuses) kasutada

võimalusel korraga ainult ühte töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit);

- suurendada katendivallide kõrgust müra leviku efektiivsemaks tõkestamiseks;

- säilitada metsa võimalikult palju karjääriga piirnevatel aladel (ei sõltu otseselt

kaevandajast).

Ekspert on ka välja toonud, et:

- piirkonnas tuleks püüda teha kõik suuremad inimtegevusest tulenevad häiringud (Rail

Balticu raudtee, Selja ökodukti ja Kootja rohesilla ehitus ning Rüütja II liivakarjääri

kaevandamine) võimalikult korraga ja võimalikult lühikese aja jooksul, et ökosüsteemid

saaksid hakata häiringutest taastuma. See soovitus peaks samuti olema kaalutud

leevendusmeetme rakendamisel.

Kombineerituna võiks loale kantav kõrvaltingimus olla järgmises sõnastuses:

- Võimalusel teha kõik suuremad inimtegevusest tulenevad häiringud (Rail Balticu raudtee,

Selja ökodukti ja Kootja rohesilla ehitus, Rüütja II liivakarjääri kaevandamine jms)

võimalikult korraga ja võimalikult lühikese aja jooksul. Ülejäänud olukordades kasutada

võimalusel maavara kaevandamisel mäeeraldise piiride lähistel (kuni ~50 m ulatuses)

korraga ainult ühte töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit).

Katendivallide puhul on alust arvata, et kolme meetri kõrgused katendivallid on piisavad. Ning

nagu ka eksperthinnang ise välja toob ei sõltu metsa säilitamine otseselt ettevõttest.

Ilmselgelt tuleks seda teha, kui võimalik, kuid kõrvaltingimusena pole selle lisamine

otstarbekas.

Eksperthinnangu kohaselt soovitatakse kavandatava karjääri mäeeraldisele peale maavara

ammendamist korrastada metsaks. Soovitatav oleks taastada alal samad

metsakasvukohatüübid, mis on seal praegu. Metsaportaal (2023) andmetel on mäeeraldisel

esindatud järgmised kasvukohatüübid: jänesekapsa-kõdusoo, mustika-kõdusoo ja mustika.

Eksperthinnang leiab, et taotletaval karjääril ja RB rajamisel on mõju olemas, aga see on

suuresti leevendatav. Võtmefaktoriks on püüda kõik häiringutega seotud tegevused viia läbi

võimalikult lühikese aja jooksul, soovitavalt ühe aasta jooksul, et mitte tekitada

rohevõrgustikus liiga pikaajalist häiringut.

Metsise asjus leiab eksperthinnang, et kuna kavandatav tegevus muudab rohevõrgustiku

koridoris ~15 ha suuruse ala elupaigaliselt kasutuskõlbmatuks, tuleks seda kompenseerida.

Seda saaks teha laiendades rohekoridori lõuna suunas ja haarates taotletavast mäeeraldisest

lõuna poole jäävaid looduslike metsaelupaiku rohevõrgustikku umbes 400 m laiuse ribana.

Sama meede on asjakohane ka tagamaks rohekoridori edasise toimimise teistele

ökosüsteemi liikidele. Samas toob eksperthinnang välja, et L. Kleini (2023) kevadel läbi viidud

välitööd ei tuvastatud uuringualal välitööde käigus ühtegi metsise tegevusjälge ja see

taotletava karjääri mäeeraldis ei sobi maanteemürast tingitud häiringu tõttu metsisele ei

pesitsuseks ega mängualaks.

Karjääri ala võib metsis kasutatada liikumiseks Selja ja Nõlvasoo püsielupaikade vahel. Karjäär

tekitab ligikaudu 400*400 m suuruse maa-ala, mis on ajutiselt metsisele liikumiseks kõlbmatu.

Joonis 1: Kollane joon on mäeeraldise teenindusmaa piir, punane joon Natura 2000 linnuala

piir ja valkjad täpid on metsisele sobivad elupaiga pikselid (30x30 m)

Maismaalinnustiku analüüsi metsise tsoon I ja II kohaselt on metsise seisukohalt

ühenduskoridori laius selles piirkonnas ligikaudu 20 km. Metsisele on püsielupaikade vahel

liikumiseks sobilikumad karjäärist põhjapoole jäävad alad. Karjääri võimalik barjääri efekt

seda ühenduskoridori ei katkestaks ning metsise puhul ei ole antud juhul õige lähtuda

rohekoridorist.

Joonis 2: Kollane joon on mäeeraldise teenindusmaa piir, punane joon Natura 2000 linnuala

piir ja lilla metsisele sobiv ühenduskoridor

Seeläbi jäävad rohevõrgustikku ka mõned Selja küla majapidamised, aga nende vaheline ala

on täiesti sobilik ka nii ulukite liikumiseks kui metsisele liikumiseks ühest püsielupaigast teise

ning eksperthinnangu arvates ei tohiks sellest suuremat probleemi tõusta.

Ala tuleb ka hakata korrastama ja loodusele tagasi andma nii pea, kui võimalik. Viies

võimalikud häirivad tegevused läbi korraga ja lühikese aja jooksul. Seda tuleks soovitavalt

koordineerida ka Rail Balticu raudtee, Selja ökodukti ja Kootja rohesilla ehitusega, mis

tõenäoliselt on suuremad häiringu põhjuistajad.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosakeste (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri avamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Ortofotode alusel katab taotletavat karjääriala mõnes kohas mets. Seega tuleb enne

kavandatavat tegevust see raadata. Keskkonnaluba on küll metsa raadamise alusdokument,

kuid raadamise vastavust õigusaktide nõuetele kontrollitakse metsateatise, mitte

keskkonnaloa menetluses. Metsateatise esitamise järgselt kontrollitakse kavandatava raie

vastavust õigusaktide nõuetele (sh looduskaitselised piirangud). Kaevandamisluba ei anna

reservatsioonideta õigust kaevandamiseks ega asenda muid kaevandamiseks vajalikke

haldusakte.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Mäeeraldise teenindusmaast ~700 meetri kaugusel kagus asub vääriselupaik VEP124132, 1

– 1,5 km kaugusel kirdes asuvad vääriselupaigad VEP124131 ja VEP124130 ning 1,8 – 2,0 km

kaugusel kagus asuvad vääriselupaigad VEP160077 ja VEP160076.

Planeeritav tegevuse mõju kaitsealustele liikidele (metsis) on käsitletud eelnevates lõikudes.

Teiste kaitsealustele liikidele vahetu mõju ei rakendu kuna kauguse tõttu kaevandamisega

seotud mõjud nende leiukohtadeni ei ulatu. Samuti ei vähenda kavandatav tegevus Natura

2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade pindala, ei mõjuta

struktuuri ega funktsioonide toimimist, kuna need alad jäävad taotletavast kaevandamisalast

kaugusele, mis välistab ebasoodsad mõjud Natura 2000 aladele. Natura eelhindamise

läbiviimine ei ole antud juhul vajalik, kuna objektiivsele ning ajakohasele infole tuginedes on

selgunud, et kavandatava tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda ei jää Natura 2000 alasid.

Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas

tähelepanuväärsed pinnavormid.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei halvenda väljakujunenud põhjavee

režiimi oluliselt, kuna allpool põhjaveetaset asuva varu kaevandamiseks karjäärist vett välja ei

juhita ega pumbata.

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse

mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla

paljutähendav. Kumulatiivset mõju on hinnatud eksperthinnagus „Rüütja II liivakarjääri

eksperthinnang“ töö nr 23/4381. Eksperthinnangu kohaselt ei ületa vaadeldud tegevused

sätestatud normide piire ning lisks seatakse loale ka leevendavad kõrvaltingimused, mis

vähendavad riski veelgi.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige

1).

Rüütja II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast ~300 m

loodes jäädes kinnistutele Kääru (tunnus 29203:001:0240), Väike-Kääru (29203:001:0014) ja

Vahtra (tunnus 29203:001:0690) ning ~650 m kaugusel lõunas Liiva (tunnus 29203:001:0540)

kinnistul.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv peenosakeste (PM) kogus on minimaalne tulenevalt liiva

looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid

regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle

teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee

omanik.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest

tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks

saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd

keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale

kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Rüütja II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule, maastikule ja loodusele.

3.3.1. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Kui keskkonnaluba antakse on kaevandustegevuse mõju loa piirides ilmne ja algab siis, kui

ettevõte oma tegevusega alustab. Loal on kindel kestvus (15 aastat), peale mida see kas

lõppeb või on võimalus taotleda loa pikendamist. Loa lõppedes peab ettevõte tagama ala

korrastamise. Loa pikendamisel kaalutakse sellega aasnevat mõju asjakohase menetluse

käigus ning langetatakse otsus, kas seda on võimalik lubada. Ka peale loa pikendamist on

kohustus karjäär korrastada.

3.3.2. Mõju suurus, laad, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Rüütja II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda

müra või tahkete peenosakeste häiring.

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast ~300 m

loodes jäädes kinnistutele Kääru (tunnus 29203:001:0240), Väike-Kääru (29203:001:0014) ja

Vahtra (tunnus 29203:001:0690) ning ~650 m kaugusel lõunas Liiva (tunnus 29203:001:0540)

kinnistul. Ei ole oodata märkimisväärset negatiivset mõju alast väljapoole ning loale on seatud

ka leevendavad kõrvaltingimused.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Kaevandamise ajal ilmnevad eelnevates

peatükkides käsitletud häiringud. Olemasolevate andmete põhjal ei ole alust arvata, et

häiringud ületaksid nendele seatud norme.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid

(müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on

leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei

ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude

seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta

oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste

tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute

intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.3. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb lähimates kohtades karjäärialast ~ 77 km

kaugusele lõunasse ja ~ 104 km kaugusele põhja.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, kuid

esineb ka majapidamisi. Tegemist on hajaasustusega. Taotletava karjääri puhul on tegemist

metsamaaga.

Suurtööstusi lähiümbruses ei ole. Taotletav mäeeraldis paikneb metsamassiivis, jäädes

Järvakandi alevist ~1,5 km kaugusele lõunasse. Rüütja II liivakarjäär asub Selja küla ida-kagu

poolses osas, külgnevus naaberküladega puudub. RB kavandatav trassikoridor jääb

mäeeraldisest ~1 km kaugusele läände.

Taotletavast mäeeraldisest läänes kulgeb püsikattega tugimaantee 27 Rapla-Järvakandi-

Kergu, mis jääb mäeeraldise teenindusmaa piirist kaugemale kui 30 m. Vastavalt

Ehitusseadustiku § 71 (avalikult kasutatava tee kaitsevöönd) lõige 2 järgi on maanteede

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m. Rüütja II

liivakarjärist põhjas kulgeb kruuskattega 2920043 Lelle sihitee, mis jääb taotletava

mäeeraldise teenindusmaa piirist ~10 m kaugusele.

Taotletavast Rüütja II liivakarjäärist jäävad lähimad karjäärid ~ 4-5 km kaugusele lõunasse

Rinnaku kruusakarjäär (L.MK/325520), TAOTLETAV Rinnaku III liivakarjäär ja Rinnaku II

kruusakarjäär (KL-518486); ~3,5 km kaugusele loodesse Rüütja liivakarjäär (KL-518293),

TAOTLETAV Rüütja III liivakarjäär; ~4,5 km kaugusele itta Kenni liivakarjäär (KL-517036).

Taotletav karjäär asub rohevõrgustiku koridoris ning kattub metsise potentsiaalse

elupaigapiirkonnaga. Keskkonnaloa taotluse raames valmis asjakohane eksperthinnang,

millekoahselt on negatiivsed mõjud (nii otsesed, kui kumulatiivsed) välditavad asjakohaste

leevendusmeedetega, mis loale ka rakendatakse. Teemat on käsitletud pikemalt ja

detailsemalt peatükis 3.2.3.

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et olulist koosmõju lähipiirkonna teiste karjääride

tegevustega ei esine. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides

sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku,

vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Rüütja II liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.2.1; 3.2.2; 3.2.3. Eelhinnangus esitatud

kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada

antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Maavara väljavedu toimub mööda teed nr 2920043 Lelle sihitee mahasõiduga riigitee 27

km 30,42. Riigiteele uusi mahasõite ei tohi rajada ning maavara väljaveotee peab kajastuma

mäeeraldise plaanil.

2. Ammendatud kaevandusalale tuleb võimalusel (tulenevalt veerežiimiist ja kasvupinnase

muutustest kaevandusalal) juba kaevandustegevuse käigus kujundada selline

metsaökosüsteem, mis oleks võimalikult sarnane alal enne kaevandamistegevust olnud

olukorrale.

3. Kaebuste esitamisel tuleb loa omanikul aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo

tingimustes läbi viia müra ja tolmuosakeste kontsentratsiooni mõõtmine kaebuse esitaja

katastriüksusel ning piirnormide ületamisel korraldada koheselt karjääri töö selliselt, et

ületamisi ei esineks. Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt.

Mõõtmistulemused esitada ka Keskkonnaametile kahe nädala jooksul.

4. Müra ja tolmu leviku vähendamiseks tuleb lähimate elamute suunal ladustada vähemalt 3

m kõrgused katendivallid.

5. Jälgida tuleb ilmastikutingimusi. Peenosakeste (PM) heite välisõhku vähendamiseks tuleb

kaevandamise ja vedude perioodil (kuival ajal) niisutada karjäärisiseseid teid, platse ja väljaveo

teed.

6. Võimalusel teha kõik suuremad inimtegevusest tulenevad häiringud (Rail Balticu raudtee,

Selja ökodukti ja Kootja rohesilla ehitus ning Rüütja II liivakarjääri kaevandamine) võimalikult

korraga ja võimalikult lühikese aja jooksul. Ülejäänud olukordades kasutada võimalusel

maavara kaevandamisel mäeeraldise piiride lähistel (kuni ~50 m ulatuses) korraga ainult ühte

töötavat masinat (näiteks ekskavaatorit).

4. EELHINNANGU JÄRELDUS

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal

ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse

teket tuleb hoolega vältida;

4. uue karjääri avamisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva

keskkonnaseirega.

Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teabe

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

5. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Rüütja II liivakarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kehtna Vallavalitsusele ja tutvumiseks Verston

OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga xx.

Kehtna Vallavalitsus xxx.

Verston OÜ xxx.