Kiri

Adressaatide nimekiri.pdf

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Saaremaa Vallavalitsus [email protected]

Annex 1 - Tehnilised tingimused alade 23 ja 24 planeeritava meretuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks_18_1 (1).pdf

Romana Hartke

Aker Offshore Wind Europe GmbH Teie 11.02.2022 e-kiri

[email protected] Meie 18.03.2022 nr 2-7/2022/201-2

Tehnilised tingimused Saaremaa tuulepargi klastri aladele 23 ja 24

planeeritava meretuulepargi hoonestusloa taotluse juurde

Lugupeetud Romana Hartke

Aker Offshore Wind Europe GmbH (edaspidi klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi Elering või

põhivõrguettevõtja) poole planeeritava meretuulepargi, mille summaarne maksimumvõimsus on 1 751

MW, elektrituruseaduse § 921 lõikes 1 toodud hoonestusloa jaoks sama paragrahvi lõikes kaks nõutud

elektrivõrguga ühendamise tehniliste tingimuste taotlemiseks. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile

planeeritava meretuulepargi elektrivõrguga ühendamise tehnilised tingimused.

Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal

kehtivad kokkuleppeid ja tingimusi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude

muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla võrku lisandunud uued tarbijaid või tootjaid ning võrgust lahti ühendatud

olemasolevad tootmismoodulid nii Eestis kui ka Eestiga sünkroonselt töötavas elektrisüsteemis,

muudatused liitumise valdkonda reguleerivates dokumentides ja nõuetes, elektrivõrgu või selle

konfiguratsiooni muudatused mh ka naabersüsteemides jne.

Lähtuvalt „Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest“ (edaspidi liitumistingimused)

on liitumise mõiste defineeritud kui nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektrivõrguga nõuetekohase tootmismooduli ühendamist,

põhivõrguga ühendatud tarbija või tootja elektripaigaldise muutmist segapaigaldiseks, põhivõrguga

ühendatud segapaigaldise muudatust mahus mis tingib liitumistingimuste punktis 5.6 kirjeldatud

tingimuste täitmiseks vajaliku ümberehituse ja/või -seadistuse või põhivõrguga ühendatud tarbija, tootja

või jaotusvõrguettevõtja olemasolevas liitumispunktis/tarbimiskohas tarbimis- või tootmistingimuste

muutmist, v.a olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse

elektripaigaldise ümberehitamisena.

Võrguühenduse tehniline lahendus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri"§ 19 lõikele 3 luuakse

põhivõrguga uus võrguühendus nimipingel 110 kV või 330 kV. Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja

§ 19 lõike 5 kohaselt määrab võrguettevõtja uue võrguühenduse loomise või olemasoleva

võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised

parameetrid. Põhjusel, et 110 kV elektrivõrgu läbilaskevõime ei ole üldjuhul piisav vastu võtma

suuremaid võimsusi kui 100 MW, tuleb planeeritav meretuulepark ühendada Eleringi elektrivõrguga

330 kV pingeastmel.

Kommertsmõõtmise täpsuse tagamiseks ning lähtuvalt elektrisüsteemi stabiilsuse ja töökindluse nõudest

ei tohi 330 kV võrguga ühendatavate tootmismoodulite ühikvõimsus ületada 400 MVA-d, mistõttu tuleb

planeeritav meretuulepark ühendada Eleringi alajaama vähemalt viie liitumispunkti, so liituja lahtri

kaudu.

Kliendi poolt esitatud info kohaselt kaalutakse planeeritava meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamiseks nelja alternatiivset võimalust, millest tulenevalt esitame käesolevate tehniliste tingimuste

punktides 1.1 kuni 1.4 toodud variantidele omapoolsed tehnilised võimalused ning tingimused.

1.1 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Lääne-Saaremaal

Liitumisühenduse võimaldamine Lääne-Saaremaal tingib olulises mahus ülekandeliinide ja

alajaamade rajamist, mis ei ole vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu ülesannete

täitmiseks. Seetõttu saame Teile pakkuda Lääne-Saaremaal liitumiseks tähtaegse võrguühenduse

võimalust, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25 aastat alates

liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.

Lääne-Saaremaa liitumisühenduse võimaldamiseks on kaks alternatiivi.

1.1.1 Esimese alternatiivi kohaselt lahendatakse elektriühendus Lääne-Saaremaa alajaama 330

kV õhuliinidega, mille puhul on Eleringil vaja ehitada:

• Lihula 330 kV alajaam olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning Lihula

ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;

• Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks

eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini;

• Virtsu 330 kV alajaam Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ning

Virtsu ja Pöide alajaamade vaheliste merekaablite ning reaktorite ühendamiseks;

• Virtsu ja Pöide alajaamade vahelised 330 kV merekaablid, mille mõlemasse otsa

ühendatakse 330 kV reaktorid;

• Pöide 330 kV alajaam Virtsu ja Pöide alajaamade vahele rajatavate merekaablite ning

reaktorite ühendamiseks ning Pöide ja Sikassaare alajaamade vahele rajatavate 330 kV

õhuliinide ühendamiseks;

• Pöide ja Lääne-Saaremaale rajatavaid alajaamasid ühendavad kaks 330 kV liini eraldi

mastidel;

• Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite

ühendamiseks 330 kV pingeastmele vähemalt viis uut liituja lahtrit ja liinilahtid Pöide

alajaama 330 kV ühendusliinidele.

1.1.2 Teise alternatiivi korral liidetakse planeeritav meretuulepark elektrivõrguga Lääne-

Saaremaale rajatavas 220 kV alajaamas läbi viia 220 kV liitumispunkti, milleks tuleb Eleringi

elektrivõrgus ehitada:

• Lihula 330 kV alajaam olemasoleva Harku-Lihula-Sindi õhuliini ühendamiseks ning Lihula

ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide ühendamiseks;

• Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV õhuliinide asemele kaks

eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini;

• Virtsu 330 kV alajaam Virtsu ja Lihula alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide,

330/220 kV trafode ning väljuvad merekaablite (koos reaktoritega) ühendamiseks;

• Virtsu ja Lääne-Saaremaale rajatavate alajaamade vahelised 220 kV merekaablid

(tingimusel, et paigaldatavate kaablite pikkus jääb lühemaks kui 90 km), mille mõlematesse

otstesse ühendatakse 220 kV reaktorid;

• Lääne-Saaremaale uus 330 kV alajaam, kuhu rajatakse kliendi tootmismoodulite

ühendamiseks 330 kV pingeastmele vähemalt viis uut liituja lahtrit ning lahtrid reaktorite ja

sisenevate merekaablite ühendamiseks.

Täiendavalt tuleb arvestatakse liitumistasu hulka Lihula, Virtsu, Pöide ja Lääne-Saaremaa

alajaamade ehitamiseks vajaliku kinnistu omandamise maksumus ning uute õhuliinide

trassikoridoride kasutusõiguse saamise maksumus.

1.2 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Eleringi Virtsu alajaamas

Teise variandina nägite ette võimalust ühendada planeeritav meretuulepark elektrivõrguga Virtsu

alajaamas. Toodud variandi puhul on Eleringil vaja ehitada Virtsu uus 330 kV alajaam, kuhu

rajatakse kliendi tootmismoodulite ühendamiseks 330 kV pingeastmele vähemalt viis uut liituja

lahtrit. Lisaks on vajalik Virtsu alajaama ehitada Virtsu alajaama Lihula alajaamaga ühendavate 330

kV ülekandeliinide lahtrid, Virtsu ja Lihula alajaamade vahele olemasolevate 110 kV õhuliinide

asemele kaks eraldiseisvatel mastidel asetsevat 330/110 kV ühisriputusega õhuliini ning Lihula

alajaama kaks liinilahtrit Lihula ja Virtsu alajaamade vahele rajatavate 330 kV õhuliinide

ühendamiseks. Töökindluse nõude kohaselt tuleb rajatav Virtsu alajaam elektrivõrguga ühendada

vähemalt kahe üheahelalise 330 kV õhuliini kaudu.

Liitumisühenduse võimaldamine Virtsu 330 kV alajaamas tingib olulises mahus ülekandeliinide ja

alajaamade rajamist, mis ei ole Eleringile vajalikud Elektrituruseaduses ettenätud põhivõrgu

ülesannete täitmiseks. Seetõttu saame Teile pakkuda Virtsu 330 kV alajaamas liitumiseks tähtaegse

võrguühenduse võimalust, mille korral sõlmitakse võrgulepingu kehtivusajaga mitte rohkem kui 25

aastat alates liitumisprotsessi käigus rajatud põhivõrguettevõtja elektripaigaldise pingestamisest.

Soovitame Teil kaaluda võimalust ühendata planeeritav tuulepark Eleringi poolt rajatavasse Lihula

330 kV alajaama.

1.3 Liitumise tehniline lahendus liitumisel Eleringi Sindi alajaamas

Kolmanda elektrivõrguga ühendamise variandina soovisite planeeritava meretuulepargi

elektrivõrguga ühendada maismaal Sindi alajaamas. Planeeritav meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamiseks tuleb Eleringi Sindi alajaama rajada vähemalt viis liitumispunkti, s.o liituja lahtrit

ning täiendada uute lahtrite ehitusest tingitud alajaama seadmeid vajalikus mahus. Liitumisest

tingituna võib Eleringil olla täiendavalt vajalik rekonstrueerida olemasolevaid Sindi alajaama

suunduvaid 330 ülekandeliine või rajada Sindi alajaama olemasoleva elektrivõrguga ühendamiseks

uus 330 kV õhuliin koos alajaama lahtritega.

1.4 Liitumine Eesti-Läti IV ühenduse kaudu

Olete oma taotluses märkinud neljanda ühendusvõimalusena ära kliendi planeeritava meretuulepargi

ühendamise Eesti-Läti IV ühendusele. Siinkohal selgitame, et Eesti-Läti IV ühenduse planeerimine

ei ole veel jõudnud osapoolte poolt investeeringuotsusteni, mistõttu ei käimasolevas ettevalmistavas

faasis liitumisvõimaluste pakkumine võimalik. Hetkel teadaolev varaseim võimalus Eesti-Läti IV

ühendusele liitumiseks on aastal 2030. Hoiame avalikkust Eesti-Läti IV ühendusel arendamise

edasiste sammudega kursis, et Teil oleks huvi korral võimalik kaaluda planeeritava meretuulepargi

ühendamisel ka seda võimalust.

Samuti võib liitumine tootmissuunalise võimsusega 1 751 MW põhjustada kogu põhivõrgus

ülekandeliinide ülekoormumist, mille vältimiseks tuleb nende ülekandevõimsust suurendada.

Ehitustööde alustamise eelduseks on alajaama ehituseks või laiendamiseks vajaliku kinnistu(te) Eleringi

poolne omandamine ning rekonstrueeritavate või ehitatavate õhuliinide trassikoridori(de)le Eleringile

kasutusõiguse saamine.

Lisaks juhime Teie tähelepanu asjaolule, et Eesti elektrisüsteemi maksimaalne ekspordivõime on

maksimaalselt 2000 MW ning tarbimisvõimsus vahemikus 500-1500 MW, mistõttu võib olla Teil

vajalik lisaks Eesti elektrisüsteemist tulenevatele ülekoormuse tekkimise võimalusele arvestada

tootmispiiranguga.

Nõuded kliendi elektripaigaldisele

Liitumise raames tuleb kliendil projekteerida ja ehitada enda elektripaigaldised kuni perspektiivsete

liitumispunktideni, muuhulgas paigaldada jõutrafod.

Põhjusel, et 330 kV võrguga ühendatava tootmismooduli ühikvõimsus ei või olla suurem kui 400 MVA-

d, tuleb kliendil tagada, et Teie taotluses näidatud planeeritav meretuulepark ühendatakse põhivõrguga

Euroopa Komisjoni määruse nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators) mõistes vähemalt viie autonoomse tootmismoodulina, millest ühegi

tootmismooduli ühikvõimsus ei või ületada 400 MVA-d. Kliendil tuleb oma tootmismoodulid rajada

põhimõttel, et mistahes tootmismoodulite häiringu korral, s.h merekaabli rike, juhtimissüsteemi häiring

vms oleks tagatud mitte suurema kui 400 MVA-se ühikvõimsuse välja lülitumine.

Liitumistasu maksumus

Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lõike 3 kohaselt arvestatakse liitumistasu hulka kõik

Eleringi poolt tehtavad uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel https://elering.ee/metoodika.

Liitumistasu hulgas sisaldavad mh:

• tootmismooduli võrguga ühendamise alajaama (ümber)ehitamise ja liitumispunktide

rajamise kulud;

• alajaama, kuhu rajatakse tootmismooduli liitumispunktid, elektrivõrguga ühendavate

ülekandeliinide rajamise ning nende olemasoleva ülekandevõrguga ühendmise kulud;

• elektrivõrgu võimaliku läbilaskevõime suurendamisega seotud kulud;

• rajatavate või ümberehitatavate alajaamade aluste kinnistute omandamise ja uute või

rekonstrueeritavate õhuliinide trassikoridori(de) kasutusõiguse saamise kulu;

• tootmismooduli põhivõrguga ühendamise menetlustasu ning toimingutasu, mis on vastavalt

2 000 eurot ja 10 200 eurot.

Tootmismooduli liitumiseks sobivaima alajaama välja selgitamiseks ning sellest lähtuva liitumistasu

eelkalkulatsiooni koostamiseks on vaja läbi viia analüüs ning leida selle käigus tehnilis-majanduslikult

eelistatavaim lahendus. Analüüsi koostamiseks palume Teil esitada kas liitumistaotluse, mille vastuseks

väljastame Teile siduva liitumispakkumise või liitumise eeluuringu taotluse, mille vastuseks koostame

tehnilised tingimused.

Tarbimiskoha elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad

Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad on sätestatud Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise

tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi kvaliteedimäärus). Elektrikatkestuse mõiste on

defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes. Võrgulepingu täitmisel lähtub Elering alati

kehtivast määruse redaktsioonist.

Käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise ajal on kvaliteedimääruses toodud tähtajad järgmised:

• planeeritava tarbimiskoha, mille moodustavad kõik rajatavad liitumispunktid, rikkeliste

elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg on võimsusel kuni 800 MVA 2 tundi ja võimsusel üle

800 MVA 120 tundi.

Liitumise protseduurilised tingimused

Elektrivõrguga liitumine on reguleeritud õigusaktidega, milleks on Elektrituruseadus, Vabariigi

Valitsuse määrused "Võrgueeskiri" ja "Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri" ning Euroopa

Komisjoni määrused:

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/631 tootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta

(Requirements for Generators, edaspidi RfG);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1388 tarbimise ühendamise nõuete kohta (Demand

Connection Code, edaspidi DCC);

• Euroopa Komisjoni määrus nr 2016/1447 alalisvooluülekandesüsteemide ja

alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (requirements for grid

connection of high voltage direct current systems and direct current-connected power park

modules, edaspidi HVDC).

Samuti tuleb elektrivõrguga liitumisel lähtuda Eleringi elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest,

selle lisadest ja liitumistingimuste juurde kuuluvatest tehnilisi nõudeid käsitlevatest järgmistest

juhenditest:

• Kliendi elektripaigaldise tehnilised nõuded;

• Kliendi elektripaigaldisega seotud andmevahetuse nõuded;

• Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded;

• Kliendi tootmismooduli katsetamise ja katsekava koostamise nõuded;

• Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused.

Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt („Elering AS elektri

põhivõrguga liitumise tingimused“): https://elering.ee/liitumistingimused-0.

Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse ja eeluuringutaotluse

esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna https://egle.ee/.

Liitumise tehniline lahenduse, selle hinnangulise maksumuse ja liitumispunkti väljaehitamiseks kuluva

aja kohta saab Elering anda mittesiduva hinnangu ka liitumisele eelneva eeluuringu käigus, mille

läbiviimiseks tuleb arendajal esitada eeluuringu taotlus. Eeluuringu taotluse alusel tehniliste tingimuste

väljastamine on tasuline teenus, mille maksumus on 1 000 eurot ning millele lisandub käibemaks.

Liitumiseks peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Liitumistaotlusega tuleb kliendil esitada kõik

liitumistingimuste lisas 1 punktis 1.1.1 küsitud andmed ning punktis 1.1.2 nimetatud dokumendid.

Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab

Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi

vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt.

Kõikide liitumisega seotud tegelikud põhjendatud kulud ning liitumise toimingutasu finantseeritakse

kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest

ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 %

liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumispunkti ehituse hanke

võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest

kuludest ja osamakse tasutakse liitumispunkti valmimisest alates 45 päeva jooksul. Liitumistasu

arvutamisel lähtub Elering Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning

tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“, mis on kättesaadav põhivõrguettevõtja

veebilehel: https://elering.ee/metoodika.

Pärast liitumislepingus ja õigusaktides toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping.

Võrgulepingu, sh ajutise võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka

Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt:

https://elering.ee/vorguteenus#tab1.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mirjam Pihlak

võrguteenuste talituse juhataja

tel 715 1309

Annex 2 - Civil engineering works (1).pdf

Lisa 2 – hoonestusloa taotlused

2022 © Aker Offshore Wind Lk 1 / 4

Lisa 2 Tuulepargiga seotud ehitustööde lisadokument Lisa dokumendile: Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks ehitustöödega: avameretuulepargi ehitamine Eesti innovatsioonialal Veeseaduse § 218 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide, asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Innovatsiooniala pindala on kaardil esile tõstetud joonisel 1. Joonisel 2 on näidatud kuni 50 tuuliku kavandatav paigutus innovatsioonialal. Alajaamade ja/või vesiniku tootmisplatvormide asukoht on samas piirkonnas. Tuulepargi täpne paigutus koos ehitustööde asukohaga, sealhulgas kaablitrassid, määratakse kindlaks hiljem, kui on tehtud rohkem uuringuid keskkonnamõju, pinnasetingimuste, energia optimeerimise ja võrguühenduspunktide kohta. Võimalik ekspordikaablite trass innovatsioonialalt kaldale on esitatud joonisel 3. Eeldatakse, et kaablikoridore saab jagada läheduses asuvate tuuleparkide arendajatega, et mahutada mitu paralleelset kaablitrassi, mis teenindavad eri projekte. Seda tuleb veel uurida ja Eesti ametiasutused peavad selle heaks kiitma, kui planeerimisprotsess jätkub.

Lisa 2 – hoonestusloa taotlused

2022 © Aker Offshore Wind Lk 2 / 4

Joonis 1 Avameretuulepargi projektipiirkonna asukoht, Saaremaast lääne poole jääv innovatsiooniala

Lisa 2 – hoonestusloa taotlused

2022 © Aker Offshore Wind Lk 3 / 4

Joonis 2 Tuulikute kavandatav asukoht innovatsioonialal

Joonis 3 Ekspordikaabli trassi alternatiivid innovatsioonialalt ja võimalikud maabumiskohad.

Lisa 2 – hoonestusloa taotlused

2022 © Aker Offshore Wind Lk 4 / 4

Joonis 4 näitab ettevõtte Aker Offshore Wind kavandatud näidis-ujuvtuulikuparki. Kuna vee sügavus innovatsiooniala piirkonnas varieerub, kasutatakse tuulikute aluskonstruktsioonina tõenäoliselt ujukite, sõrestikvundamendi ja toruvaivundamendi kombinatsiooni.

Kinnitustrosside trossipikkused tulenevad projekteerimisarvutustest. Raadius ujukist kuni kinnitustrossi ankurduspunktini võib innovatsiooniala suurima veesügavusega kohas olla kuni 700 meetrit.

Joonis 4 Näide ujuva tuulepargi plaanist

Joonis 5 Näide ujuvtuuliku pukseerimisest paigaldamiskohale

E-kiri.pdf

Saatja: Ingo Sarapuu <[email protected]>

Saadetud: 06.06.2023 10:30

Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; <[email protected]>

Teema: Dokumendi nr 16-7/22-04581-006 edastamine

Manused: Nimetu manus 00583.png; kiri_digiallkirjaga_16-7_22-04581-006.pdf; Annex 1 -

Tehnilised tingimused alade 23 ja 24 planeeritava meretuulepargi elektrivõrguga

ühendamiseks_18_1 (1).pdf; Annex 2 - Civil engineering works (1).pdf; Superficial

Application Estonia 20220406 (3).pdf; Adressaatide nimekiri.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-

7_22-04581-006.asice

Lugupeetud

Edastame Teile dokumendi 16-7/22-04581-006

Lugupidamisega

Ingo Sarapuu

Ehituse tegevusõiguse talituse

peaspetsialist

+372 620 1752 | [email protected]

www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Endla tn 10A, 10122 Tallinn

Nimetu manus 00583.png

Superficial Application Estonia 20220406 (3).pdf

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

Kuupäev: 6 aprill 2022

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 2 / 14

Sisukord 1 Sissejuhatus ..................................................................................................................................................................... 3 1.1 Hoonestusloa menetluse algatamine kooskõlas Eesti veeseadusega ...................................................................... 3 1.2 Aker Offshore Windist ................................................................................................................................................................. 3 1.3 Kontaktteave ................................................................................................................................................................................... 4 1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused ................................................................................................. 4 1.5 Dokumendi ulatus ......................................................................................................................................................................... 5 1.6 Tehnilised kirjeldused antud eelduste piires ...................................................................................................................... 5

2 Tehniline teave Eesti veeseaduse kohaselt ............................................................................................................. 6 2.1 Ehitise kasutamise otstarve ....................................................................................................................................................... 6 2.2 Suurim kõrgus ja sügavus ning peamised tehnilised andmed .................................................................................... 7 2.3 Ehitiste arv koormatud alal ja ehitistealune pindala ........................................................................................................ 9 2.4 Projekti ala asukoht ja suurus ................................................................................................................................................. 11 2.5 Kavandatavad uuringud ............................................................................................................................................................ 11 2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg ............................................................................................................................................ 14

3 Manused ......................................................................................................................................................................... 14

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 3 / 14

1 Sissejuhatus

1.1 Hoonestusloa menetluse algatamine kooskõlas Eesti veeseadusega

Aker Offshore Wind taotleb hoonestusloa menetluse algatamist avameretuulepargi ja vesinikujaama (valikuline) rajamiseks Eesti merealale Saaremaa lääneranniku lähedal. Kavandatav meretuulepark on Eesti riikliku mereala planeeringu raames innovatsiooniala jaoks rajatav ehitis. Innovatsiooniala võimaldab Aker Offshore Windil olla Läänemere taastuvenergia uuenduste esirinnas. Aker Offshore Windi kavandatav meretuulepark toetab Eesti ambitsioone suurendada 2030. aastaks taastuvelektri osakaalu elektritootmises 40%-ni ja luua mitmekesisem energiaportfell. Tuulepargil on potentsiaali luua Eesti majanduse tugevdamiseks tööstustegevust ja kohalikke töökohti ning see varustab Eesti kodusid ja ettevõtteid odava taastuvelektri ja/või rohelise vesinikuga. See kuni 85 m veesügavusega innovatsiooniala litsentsitaotlus on kinnituseks Aker Offshore Windi strateegiale olla liikumapanev jõud avamere süvavee tuule industrialiseerimisel. Aker Offshore Wind plaanib olla projekti operaator nii selle arendus-, ehitus- kui ka käitusfaasis.

1.2 Aker Offshore Windist Aker Offshore Wind on avamere tuuleenergia arendaja, kes on keskendunud sügavates vetes leiduvale varale, olles spetsialiseerunud ujuvatele energiasüsteemidele. Ettevõtte missioon on luua kestlik tulevik, mis põhineb puhtal, rohelisel energial. Ettevõte loob ja arendab avamere tuuleenergia projekte süvavees koos juhtivate ülemaailmsete partneritega. Praegune, globaalsete ambitsioonidega portfell koosneb arendusprojektidest ja prospektidest Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Aker Offshore Wind rakendab tõhusalt kulutasuvat tehnoloogiat tänu aastakümnete pikkusele avamereenergia arendamise kogemusele, olles peaaktsionär ettevõttes Principle Power, mis on ujuva avamere tuuleenergia turul juhtiv ülemaailmne tehnoloogia- ja teenusepakkuja ning ettevõte Windfloat®-i taga, mis on üks väheseid praktiliselt tõestatud lahendusi ujuva tuulepargi ehitamiseks. Aker Offshore Wind on osa Akeri ettevõtete grupist, millel on 180-aastane tööstusliidrite loomise ajalugu. Aker Offshore Wind on noteeritud Norras Oslos asuval Euronext Growthi börsil ja selle enamusosalus kuulub Aker Horizons ASA-le, planeedipositiivsele investeerimisettevõttele, mis on pühendunud taastuvenergia ja muu heitkoguseid vähendavate või säästvat eluviisi edendava tehnoloogia arendamisele. Aker Horizonsi investeerimisportfell sisaldab osalust ettevõtetes Aker Clean Hydrogen, Aker Offshore Wind, Aker Carbon Capture ja Mainstream Renewable Power. Üldiselt saab Aker Offshore Wind Akeri ökosüsteemist kasu tänu oma juurdepääsule Aker Clean Hydrogenile, Aker Carbon Captureile ja Aker Solutionsile, samuti Akeri tehnoloogiaettevõtete Cognite ja Aize digitaliseerimistoele.

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 4 / 14

1.3 Kontaktteave Taotleja Aker Offshore Wind Europe GmbH Tegevdirektor Holger Matthiesen Registrijärgne asukoht ja number Hamburg, Saksamaa HRB 172077 Kontaktisik Romana Hartke

1.4 Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused Kliimaväljakutse on oma olemuselt energiaalane väljakutse, mis tuleb lahendada taastuvenergialahenduste kasutuselevõtu kiirendamise ja mahu suurendamisega. Energiasektor annab kolm neljandikku ülemaailmsetest heitkogustest ja peab meie ühiste kliimaeesmärkide saavutamiseks tegema kiire pöörde. Selles kontekstis soovib Aker Offshore Wind etendada olulist rolli süvamere tuuleturbiinide rajamise kaudu. Rohkem kui 6 GW projektide ja prospektidega aitab Aker Offshore Wind kaasa roheenergia pöördele kooskõlas riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete strateegiatega, mis seavad energiaarendusel esikohale kestliku tehnoloogia. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on samuti üks tõsisemaid kestlikkusega seotud probleeme, millega planeet praegu silmitsi seisab. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine on peamine kohustus, mille Aker Offshore Wind on võtnud netopositiivse keskkonnajälje tagamiseks. Täiustatud keskkonnaandmete kogumine ning läbipaistev seire ja aruandlus on Aker Offshore Windi jaoks kõige olulisemad valdkonnad, millele keskenduda. Investeerides eesmärgipäraselt uutesse digivahenditesse ja -meetoditesse, sh digitaalsetesse seire- ja aruandlusplatvormidesse, püütakse keskkonnamõju juba varakult juhtida. Aker Offshore Windil on juba käimas nendele valdkondadele keskendunud uurimisprojektid. Aker Offshore Wind tunnistab oma vastutust ühiskonda positiivselt mõjutada ja püüab tagada, et kohalikud kogukonnad saaksid tema tegevusest kasu. Kohalike kogukondade usaldus ja toetus on tegutsemise jaoks põhimõtteliselt vajalik ning Aker Offshore Wind püüab säilitada avatud dialoogi projekti kõigis etappides. Energeetikasektoris on märgatavalt suurenenud ootused lahenduste pakkumisele, millega kiirendada energiapööret. Samuti on suured ootused sellele, et parandada selle toimivust koosmõjus muude kliimamuutustega seotud keskkonnaaspektidega, nagu mõju, mida avaldatakse jäätmetele ja bioloogilisele mitmekesisusele. Eesmärgiga luua kestlikkuse juhtimise kaudu konkurentsivõimet ja muuta kestlikkusega seotud innovatsioon konkurentsieeliseks, kaasatakse kliima- ja looduspositiivsed lahendused kõikidesse Aker Offshore Windi projektidesse. Keskkonnaalased, sotsiaalsed ja valitsemiskohustused on täielikult integreeritud ettevõtte strateegiasse, tegevusse ja sellesse, kuidas sidusrühmi kaasatakse. Ettevõtte Aker Offshore Wind panus kliimakriisi lahendamisse ja lähenemine keskkonnajuhtimisele juhinduvad tema kestlikkuspõhimõtetest, millega võetakse järgmised kohustused:

• säästvale energiale ülemineku toetamine oma projektide kaudu, suurendades märgatavalt taastuvenergia osakaalu energiaallikate kombinatsioonis;

• tegevuse ja investeeringute viimine vastavusse Pariisi kokkuleppega, millega on seatud

kliimamuutuse käigus eesmärgiks 1,5 °C temperatuuri muutus, ning selleks teaduspõhiste eesmärkide seadmine;

• heitkoguste vähendamine rohkem, kui ettevõte juurde toodab, eesmärk oma tegevuses ja

tarneahelas 2030. aastaks saavutada netonegatiivne heitkoguste tase;

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 5 / 14

• jäätmete tekitamise vältimine nende ennetamise, vähendamise, ringlussevõtu ja materjalide

korduskasutamise kaudu;

• ökosüsteemide kaitse, säilitamine ja taastamine, tagamaks positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele;

• tarnijate valikul kestlikkuse tagamise ja sellele pühendumise eelistamine;

• püüe vedada eest õiglast ja kaasavat energiapööret, tehes koostööd kohalike kogukondadega ja järgides kohustust anda minimaalsed sotsiaalsed tagatised;1

• eesmärk on luua kestlikud töövõimalused turgudel, kus ettevõte tegutseb.

Nende eesmärkide saavutamiseks tehtavad jõupingutused hõlmavad uute teaduspõhiste teadmiste arendamist, uue tehnoloogia kommertsialiseerimist, digitaliseerimisvõimaluste ärakasutamist ja strateegiliste partnerluste loomist kestlikkuse suurendamiseks kogu avamere tuuleenergia väärtusahelas. Lisateavet Aker Offshore Windi kestlikkkuspõhimõtete kohta leiate siit.

1.5 Dokumendi ulatus See dokument kirjeldab Aker Offshore Windi kavandatavat plaani avamere tuulepargi rajamiseks Eesti riikliku mereala planeeringu innovatsioonikohas. Esitatud teave on kooskõlas Eesti veeseaduse §-ga 218.2 Veeseaduse § 218 lõike 2 kohaselt peab hoonestusloa taotlus sisaldama järgmisi andmeid:

1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ja ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) käesoleva seaduse § 219 lõike 7 punktis 3 nimetatud uuringu kirjeldus, kui pädev asutus nõuab sellise

uuringu tegemist; 6) hoonestusloa taotletav kestus.

Veeseaduse § 218 lõike 3 järgi peab hoonestusloa taotlus sisaldama ka hoonestusloa taotleja kinnitust, et ta vastab veeseaduses kehtestatud lisanõuetele. Taotlusele peavad olema lisatud nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid.

1.6 Tehnilised kirjeldused antud eelduste piires Avameretuulepargi projekteerimine ja rajamine on keeruline ning tingimused võivad enne ehituse algust muutuda. Avamere tuuletööstuse tehniline areng toimub väga kiiresti. Uusima ja parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt loa väljaandmise ajal on Aker Offshore Windi jaoks ülimalt oluline, et luua tõhus ja kestlik rajatis, millel on võimalikult suur positiivne mõju kliimale, majandusele ja keskkonnale.

1 Minimaalsed sotsiaalsed tagatised hõlmavad OECD rahvusvahelistele ettevõtetele antud suuniste ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete järgimist, sealhulgas tähendab see põhimõtteid ja -õigusi, mis on sätestatud kaheksas põhikonventsioonis, mis on määratletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiprintsiipide ja -õiguste deklaratsioonis ning inimõiguste alusdokumentides. Me tunnustame ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ja ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP) ning meile seatud kohustusi, mis nendest dokumentidest tulenevad. 2 Veeseadus, jõustumine 01.10.2019, Riigikogu

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 6 / 14

Nendel põhjustel ei ole hoonestusloa taotluse etapis võimalik kindlaks määrata turbiini mudeli ja seadmestiku lõplikku valikut. Tehnilise spetsifikatsiooni eeldused põhinevad Aker Offshore Windi kogemusel ning tihedal kokkupuutel tuuleturbiini generaatorite originaalseadmete tootjatega (OEM-idega) ja tööstusega üldiselt. Siinses dokumendis toodud tuulepargi tehnilisi andmeid peetakse praegu suurimateks mõõtmeteks.

2 Tehniline teave Eesti veeseaduse kohaselt

2.1 Ehitise kasutamise otstarve Aker Offshore Wind teeb ettepaneku arendada välja, rajada ja kasutusele võtta taastuvenergia tootmiseks mõeldud meretuulepargi Eesti riikliku mereala planeeringu innovatsioonikohas. Koht asub Saaremaa läänerannikust ligikaudu 60 km kaugusel ja sinna rajatakse kuni 50 tuulikut koguvõimsusega kuni 1 GW. Tuuleturbiini tugikonstruktsioonid olenevad merepõhjast ja pinnasest ning kaalumisel on nii püsi- kui ka ujuvkonstruktsioonid. Detailne projekteerimine viiakse läbi pärast seda, kui on lõpetatud aluspinna uuringud, mis on loetletud punktis 2.5. Aker Offshore Wind kaalub mitut tuuleturbiinide toodetud elektri tootmise stsenaariumit: elektri tarnimine võrku, vesiniku tootmine avamerel või nende kahe kombinatsioon. Avamere tuuleenergiat saab siduda ka maismaal vesiniku tootmise või energia akudesse salvestamisega. Lahendus oleneb võrguühenduse võimalustest, ühendusest Läänemere võrkudevaheliste ühendustega ja võimalikust rohelise vesiniku lahendusest. Puhtalt elektrivõrku ühendamise stsenaariumi korral ühendatakse turbiinid elektrisüsteemiga massiividevaheliste kaablite kaudu. Need kaablid ühendatakse alajaamaga ja võimsus eksporditakse toitekaablite kaudu maismaarajatisse, mis ise tarnib elektrit maismaavõrku. Võrguühenduse punkt ei ole praeguses etapis teada ja selle määramine on osa edasistest uuringutest, et arendada välja innovatsioonikoha kontseptsioon. Võrgu esialgsed tehnilised tingimused on andnud põhivõrguettevõtja Elering ja need on lisatud taotlusele (lisa 1). Vesinik võib mängida olulist rolli Euroopa energiavarustuse dekarboniseerimisel eesmärgiga leevendada kliimamuutust. Avamerel vesiniku tootmise kontseptsioonid on praegu väljatöötamisel3. Vesinikku loetakse innovatsioonikohas toodetud tuuleenergia jaoks alternatiiviks või täienduseks maismaavõrgu elektrienergiale. Vesinikukontseptsioon võib hõlmata massiividevahelisi kaableid, nagu tuuleparkide puhul, kus vesinikku ei toodeta. Vesiniku puhul saab kaableid ühendada avamerel asuvate vesinikutootmisplatvormidega, mis asuvad innovatsioonikoha piirkonnas. Nendel kesksetel platvormidel toodetud vesinikku saab tarbijatele jaotada eksporditorude kaudu. Vesinikku võib ka ajutiselt ladustada avamerel ja kasutada laevakütusena, selle võib ümber muuta elektrienergiaks või laadida kaubalaevadele ja transportida tarbijatele. Vesinikku saab toota ka detsentraliseeritult üksikutel tuuleturbiinidel.

3 www.akerhorizons.com/news/northern-horizons-a-pathway-for-scotland-to-become-a-clean-energy-exporter

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 7 / 14

2.2 Suurim kõrgus ja sügavus ning peamised tehnilised andmed Selles punktis kirjeldatakse Aker Offshore Windi välja pakutud meretuulepargi elementide suurimat ehituskõrgust ja -sügavust ning muid olulisi tehnilisi andmeid kooskõlas veeseaduse § 218 lõike 2 punktiga 2. Andmed esitatakse tuuleturbiini generaatori ja alamstruktuuri, alajaama ja vesiniku tootmisplatvormi kohta. Nagu eespool selgitatud, selgub tuulepargi ehitustööde täpne maht pärast sellekohaseid uuringuid ning projekti saab optimeerida innovatsioonikoha tingimuste ja piirangute jaoks.

2.2.1 Tuuleturbiini generaator Tuulepargi tehnilised andmed, mida praegu peetakse suurimateks mõõtmeteks, on toodud Tabel 2-1. Joonis 2-1 kujutab tuuleturbiini illustratsiooni, kus on näha rootori läbimõõdu kliirens ja kogukõrgus. Teadaolevate regulatiivsete nõuete puudumisel on vabaparras, madalaim eeldatav tera tipp ja keskmine meretase (MSL) seatud vastavaks 22 meetrile.

Tabel 2-1 Tuuleturbiini põhiandmed

Parameeter Väärtus Nimivõimsus 20 MW Suurim rootori läbimõõt 290 meetrit Vabaparras 18-30 meetrit Suurim kogukõrgus üle MSL-i 320 meetrit Merepõhja ja MSL-i vaheline kaugus

34–84 meetrit

Fikseeritud alamkonstruktsioon Mantelvundament, monovai või gravitatsioonipõhine Ujuv alamkonstruktsioon Poolsukeldatav

Kõrgus kiilust kere tipuni 25–35 m Kasutatav süvis 12–16 m Sildumissüsteemi kontaktvõrk 3–6 liini

Joonis 2-1 Avamere tuuleturbiini illustratsioon

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 8 / 14

Innovatsioonkoha muutuva veesügavusega, kus läänes on sügavaim ja idas madalam vesi, rakendatakse kuni 50 tuuleturbiini aluskonstruktsioonina tõenäoliselt monovaiade ja mantelvundamendi või ujukite kombinatsiooni. Tööstuses toimuva kiire tehnoloogilise arenguga suureneb rootorite läbimõõt ja nimivõimsus. Konkreetset tüüpi tuuleturbiini generaatorit ja meretuulepargi tuuleturbiini tugikonstruktsiooni pole veel välja valitud. Vundamendi tüüp valiktakse keskkonnamõju hindamise raames. Peamised valikud on eeldatavasti monovai, mantelvundamendi konstruktsioon või ujuv tugialuskonstruktsioon, kuid praeguses etapis pole välistatud ka muud võimalused.

Monovai Gravitatsioonilised

alused Mantelstruktuur Poolsukeldatav4

Fikseeritud alamkonstruktsioon Ujuv alamkonstruktsioon Joonis 2-2 Avamere tuuleturbiini tugikonstruktsioonide illustratsioon

2.2.2 Avamere alajaam Elektrialajaama peamised mõõtmed ja tehnilised andmed on nimetatud Tabel 2-2. Alajaam on innovatsioonikohas asuv ehitis, kuhu koondatakse massiividevahelised merealused kaablid energia muundamiseks, enne kui see saadetakse ekspordikaablites võrgu ühenduspunkti, juhul kui vool läheb maismaavõrku. Alajaam peaks asuma innovatsioonikoha madalamas osas. Asukohta mõjutavad ka maapinna tingimused, mistõttu tegelik kõrgus, ala jalajälg ja muud mõõtmed otsustatakse pärast vastavaid uuringuid. Eriti ebakindel on pinnases olevate vaiade või imiankrute pikkus, kuna see sõltub pinnase geotehnilistest omadustest, mis ei ole praeguses etapis teada.

4 Allikas: DNV-SE-0422

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 9 / 14

Tabel 2-2 Alajaama põhiandmed

2.2.3 Avamere vesiniku tootmisplatvormid Vesiniku tootmisplatvormide põhiandmed on toodud Tabel 2-3. See struktuur on asjakohane stsenaariumi puhul, kus toodetud elektrit kasutatakse innovatsioonikohas avamerevesiniku tootmiseks.

Tabel 2-3 Vesinikutootmisplatvormide põhiandmed

2.3 Ehitiste arv koormatud alal ja ehitistealune pindala Kooskõlas veeseaduse § 218 lõike 2 punktiga 3 esitatakse ehitiste arv koormataval alal ja tuulepargi elementide ehitistealune pindala. Lõplik paigutus ja ehitiste arv oleneb mitmest tegurist. Tuulepark projekteeritakse nii, et see maksimeerib aastase energia netotoodangu (AEP) ning minimeerib äratus- ja ummistusefekti. Muud paigutust mõjutavad projekteerimistingimused on aluspinna omadused, kaabli paigutus ning muud keskkonna-, inimtegevusest tulenevad või võrguühenduse piirangud.

Tuuleturbiinid Suurim arv 50 Ehitistealune pindala põhjas fikseeritud WTG korral

1600 m2 (40 × 40 m mantli kohta)

Ehitistealune pindala ujuva aluskonstruktsiooni korral

5000 m2 (kolmnurkne kuju, suurim laius 80–100 m)

Sildumisköie mõõtmed Tüüpiline sildumisköie pikkus 85 m veesügavusel võib olla 700 m. Sildumisköite pikkus ja prognoositav pindala olenevad asukoha oludest ja paigutusest, mis pole praeguses etapis teada.

Parameeter Väärtus Alajaamade arv 1 Suurim võimsus 1 GW Alajaama tugistruktuur Mantelstruktuur Suurim kõrgus MSL-ist struktuuri tipuni 70 meetrit Merepõhja ja MSL-i vaheline kaugus 34–84 meetrit Vundamendi pinnasesse tungimise suurim sügavus 80 meetrit

Parameeter Väärtus Suurim platvormide arv 3 Suurim vesiniku tootmise võimsus platvormi kohta 400 MW Vesinikutootmisplatvormi tugistruktuur Mantelstruktuur Suurim kõrgus MSL-ist struktuuri tipuni 80 meetrit Merepõhja ja MSL-i vaheline kaugus 34–85 meetrit Vundamendi pinnasesse tungimise suurim sügavus 80 meetrit

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 10 / 14

Alajaam ja kaabel Suurim arv 1 Ehitistealune pindala aluspinnale fikseeritud mantli korral

3 000m2

Massiividevahelised kaablid Kuni 15 Ekspordikaablid Kuni 4

Vesinikutootmisplatvormid Suurim arv 3 Ehitistealune pindala aluspinnale fikseeritud mantli korral

3 000m2

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 11 / 14

2.4 Projekti ala asukoht ja suurus Kooskõlas veeseaduse § 218 lõike 2 punktiga 4 esitatakse avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites. Kavandatava meretuulepargi projekti ala ehk innovatsioonikoht asub Saaremaa saarest umbes 60 km läänes, nagu on näidatud Joonis 2-3. 〉 Ala suurus: 87,9 km2 〉 Tuulepargi projekti ala koordinaadid on toodud Tabel 2-4.

Joonis 2-3 Avameretuulepargi projektiala, innovatsioonikoha asukoht

Tabel 2-4 Tuulepargi projekti ala, innovatsioonikoha koordinaadid (koordinaatide süsteem: 1997. aasta Eesti koordinaatsüsteem)

Punkt X-telg Y-telg A 312033 6459593 B 310575 6457614 C 310661 6453493 D 309232 6446636 E 310580 6443302 F 312421 6439770 G 317559 6453318

2.5 Kavandatavad uuringud Selles punktis kirjeldatakse kavandatavaid asjakohaseid uuringuid, mida veeseaduse § 218 lõike 2 kohaselt võidakse nõuda hoonestusloa menetluses. Aker Offshore Wind viib läbi sise- ja välisuuringuid ning keskendub varajasele suhtlusele siduspooltega, et saada kohast sügavam arusaam. Aker Offshore Wind on huvitatud ka kõigi teiste uuringute läbiviimisest, mida asjaomased agentuurid ja ametiasutused nõuavad, et järgida eeskirju ja omandada koha kohta vajalikud teadmised.

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 12 / 14

Pange tähele, et Aker Offshore Windi pakutud alljärgnev kirjeldus on esialgne ja seda parandatakse arenduse hilisemas etapis. Kuna innovatsioonikoht asub merealal ja on rannikust kaugemal kui 30 km, ei pruugi kõik alltoodud hinnangud olla asjakohased. Keskkonna- ja sotsiaalmõju hinnang Projektiala keskkonnamõju hinnatakse avamere tuuletööstuse parimate tavade ja juhiste järgi. See hõlmab uurimistööd järgmistest valdkondades (tabel 2-5).

Tabel 2-5 Keskkonna- ja sotsiaalse mõju uurimisvaldkonnad

5 „Merepõhjaelustiku ja elupaigauuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning merelise CO2 sidumise potentsiaali selgitamiseks“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2020 6 „Eesti mereala ruumiline planeering: hüljeste leviku ja mereakvatooriumi kasutamise hindamine“. Mart Jüssi, MTÜ Pro Mare, 2019 7 OÜ Hendrikson & Ko, versioon 03.07.2020 8 „Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“, Eesti Ornitoloogiaühing 2016, ja „Lindude peatumisalade analüüs“, Eesti Ornitoloogiaühing 2019 9 „Nahkhiirte uuring Veiserahul ja Kerjurahul 2016. aasta augustis, septembris ja oktoobris“ Lauri Lutsar, Eestimaa Looduse Fond, 2016

Uurimisalad Olemasolevad teadmised Bentaal Eesti rannikuvetes on tuvastatud 92 põhjaelustiku liiki.

Peamised selgrootud on sinikarp, merikarp ja substraatidele kinnitunud vääneljalalised. Lülijalgsete perekond moodustab kuni 59% Eesti ranniku põhjaelustikust.5

Settekihtide põhjaelustik Taustteave ei ole praegu saadaval Mereimetajad Kaks peamist Eesti rannikul esinevat mereimetajat on

viigerhüljes ja hallhüljes. Viigerhüljest esineb peamiselt mandri lähistel Väinameres ja Liivi lahes. Hallhülge puhul ei ole telemeetrilist uuringut tehtud nagu viigerhülge jaoks,kuid on teada, et see liik on suuteline inimtegevusega paremini kohanema.6 Mõlema liigi esinemist innovatsioonikohal uuritakse veel.

Kalad Eesti rannikuvete madala soolsuse tõttu leidub kalaliike vähesel määral, kuid need on suure populatsiooniga (30 merekalaliiki, 10 siirdekalaliiki, 20 mageveekalaliiki). Sügavamates vetes (>15 meetri sügavusel) ei ole kudemisaladeks sobivaid tingimusi. Olulisemad alad kalade jaoks on kaldale lähemal asuvates madalates vetes.7 Seetõttu jääb innovatsioonikoht sügavuse tõttu kalade jaoks kõige tähtsamatest aladest eemale. Edasi uuritakse kaablikoridoride mõju kalapopulatsioonile.

Linnud Kahes uuringus8 vaadeldi merega seotud lindude esinemist ja käitumismustreid Eesti rannikul. Jõuti järeldusele, et Eesti rannikut kasutab vahepeatustena ja talvitumiseks Atlandi ookeani idapoolsel leevendusmarsruudil 48% merivardi, 25% auli ja 20–22% vaeraste rändetee asurkondadest. Nende liikide jaoks tundlikud alad asuvad ranniku lähedal.

Nahkhiired Uuringus9 vaadeldi Eesti rannikul kolme nahkhiireliiki, millest kaks on rändliigid. Uuritud kahe liigi tundlikud lennukoridorid Eesti rannikul asuvad Saaremaast lõunas ja Liivi lahes, mandri vahetus läheduses. Innovatsioonikoht asub väljaspool nahkhiirte jaoks tundlikke alasid.

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 13 / 14

Geofüüsikaline ja geotehniline maapinna uurimine Innovatsioonikoha maapinna tingimustega seotud peamiste riskide ja ebakindluse tuvastamiseks viiakse läbi geofüüsikalised ja geotehnilised uuringud. See hõlmab nii teoreetilisi kui ka kohapealseid uuringuid, nagu on loetletud allpool.

• Geofüüsikaline ja geotehniline teoreetiline uuring avalikult kättesaadavate andmete hindamiseks • Geofüüsikalised tutvumisuuringud • Geotehnilised tutvumisuuringud

Need uuringud viiakse läbi, et saada üksikasjalikumat teavet selliste põhiomaduste kohta nagu vee sügavus, merepõhja topograafia, merepõhja ja merepõhjaalused takistused, merepõhja pinnas, madal geoloogia ja pinnase tingimused ning geoohud. Tutvumisuuringutele järgnevad tavaliselt üksikasjalikud projekteerimis- ja ehitusuuringud. Need uuringud on üldiselt tunduvalt kallimad kui tutvumisuuringud ja toimuvad tavaliselt siis, kui on tehtud otsused eelistatud taristu paigutuse, kaablite marsruutide, objekti arendamiseks kasutatava laevatüübi ja ehitamiseks kasutatava vundamendi tüübi kohta. Üksikasjalik uurimine peab olema lõpule viidud, enne kui saab alustada üksikasjalikku projekteerimist. Innovatsioonikoha puhul näitab olemasolevate andmete varajane hindamine, et selle koha pinnas on valdavalt mudane kuni mudaliivane ja sisaldab ka mõningaid segasetteid. Geoohte, kive ja rändrahne ei ole piirkonnas tuvastatud. See viitab oludele, mis sobivad kavandatava tuulepargi vundamendi alternatiividele, kuid need peavad kinnitust saama lisauuringute käigus.

10 Eesti mereala ruumiline planeering 17.03.2022 seisuga, Eesti mereala ruumiline planeering (hendrikson.ee) 11 Statistikaamet, Statistika Andmebaas, 17.03.2022

Okeanograafia ja merevee kvaliteet Taustteave ei ole praegu saadaval Batümeetria Taustteave ei ole praegu saadaval Plahvatamata lahingmoon Taustteave ei ole praegu saadaval Laevavrakid Taustteave ei ole praegu saadaval Kultuuripärand Taustteave ei ole praegu saadaval Olemasolev taristu Taustteave ei ole praegu saadaval Kaablid ning nafta- ja gaasitaristu Taustteave ei ole praegu saadaval Laevade tegevus ja navigatsiooniriski analüüs

Innovatsioonikoht külgneb kahe määratletud laevateega.10 Laevaliikluse tihedus piirkonnas on väike.

Sõjaväetsoonid Taustteave ei ole praegu saadaval. Kalandus Innovatsioonikohas ja selle vahetus läheduses on

rannapüügitegevust vähe või see puudub üldse. Rannapüügitegevust kohtab rohkem kaldale lähemal. Väikeses osas innovatsioonikoha põhjatipus kohtab traalpüüki. Innovatsioonialaga külgneb ja sellest lääne pool on piirkond, kus on rohkem traalpüügitegevust.9 Eeltoodust lähtuvalt jääb innovatsiooniala Eesti ranniku olulisematest kalapüügipiirkondadest väljapoole.

Visuaalne mõju Visuaalne mõju on väga vähene, kuna innovatsioonikoht asub kaugel Läänemeres, lähim asustatud punkt rannikul on 55 km kaugusel Saaremaa lääneosas asuv Austla.

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamine Saaremaa vallas on 32 342 elanikku (2021). 2020. aastal oli keskmine töötuse määr 5,7%.11

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu ehitisega koormamiseks: avameretuulepargi ehitamine innovatsioonikohale Eestis

2022 © Aker Offshore Wind Lehekülg 14 / 14

Joonis 2-4 Innovatsiooniala merepõhja setted

Meteoroloogilised-okeanograafilised andmed Kogutakse ka muid andmeid, näiteks meteoroloogilisi-okeanograafilisi andmeid, pöörates erilist tähelepanu jääoludele ja merejääst tulenevale koormusele innovatsioonikoha struktuuridele.

2.6 Hoonestusloa taotletav tähtaeg Aker Offshore Wind taotleb ehitusluba 50 aastaks, millega oleks hõlmatud paigaldus-, kasutuselevõtu-, käitus- ja kasutusest kõrvaldamise etapp.

3 Manused Lisa 1: Eleringi esialgsed tehnilised võrgutingimused Lisa 2: tuulepargiga seotud ehitustöid tõendav dokument

1. Muda kuni mudaliivane 2. Liiv 3. Jämedateraline sete 4. Segasette 5. Kivi ja rahnud 6. Sellel tasemel andmed puuduvad

kiri_digiallkirjaga_16-7_22-04581-006.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIINA ROOSIMÄGI PNOEE-48606172214 2023-06-06 06:42:00