Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikontroll [email protected] Vastus Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüügi kohta kestvuslepingutega Austatud pr Ines Metsalu-Nurminen Saatsite 15.12.2023 Justiitsministeeriumisse päringu (kiri nr 6-1/23/644), mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kestvuslepingute tingimuste avaldamist. Vabandame vastuse viibimise pärast ning loodame, et see ei ole tekitanud liigseid ebamugavusi. Teie päringu näol on tegemist selgitustaotlusega, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS

§-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda õigusalaseid selgitusi Justiitsministeeriumi

poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda

õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi

konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust.

Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang.

Seetõttu on meil Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse

ja Justiitsministeeriumi pädevusse.

Uurisite, kas RMK saab riigimetsa müügi kestvuslepingu mõne tingimuse, nt ühikuhinna, tunnistada

ärisaladuseks ja piirata juurdepääsu lepingutes sisalduvale teabele rakendades asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistamise alusena AvTS § 35 lõike 1 punkti 17.

Alustuseks mõned märkused seoses ärisaladuse definitsiooniga. Viitasite oma päringus muu hulgas

ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) seletuskirjale. Olete õigesti

märkinud, et seletuskiri viitab ärisaladuse definitsiooni puhul erinevatele Riigikohtu lahenditele, ja toote

välja lahendi asjas 3-1-1-46-09, millele tuginedes hindate, et EKTÄKS § 5 lg 2 sisaldab loetelu ettevõtja

võimalike ärisaladuste kohta. Märgime, et EKTÄKS seletuskirjas põhjendatakse mh kõnealuse viitega

siiski asjaolu, miks praegu kehtiv EKTÄKS ei sisalda enam otsuse tegemise ajal kehtinud ja

konkurentsiseaduses (KonkS) sisaldunud näitlikku loetelu ettevõtja võimalike ärisaladuste kohta.

Riigikohtu hinnangul on hoolimata KonkS-s sisaldunud loetelust siiski ärisaladuse mõiste sisulisel

määratlemisel võimalik kasutada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu1 artikli 39

lõiget 2. Direktiivi 2016/9432 ülevõtmise järgselt ongi ärisaladus defineeritud EKTÄKS § 5 lõikes 2 ning

see definitsioon vastab TRIPS-lepingus ja viidatud direktiivis sisalduvale määratlusele. Seega ei

sisalda kehtiva EKTÄKS § 5 lõige 2 (näidis)loetelu võimalikest ärisaladustest, vaid annab üldised

raamid ärisaladuse määratlemiseks. Kehtiva õiguse kohaselt saab seega teavet pidada ärisaladuseks

vaid juhul, kui see vastab kõigile kolmele EKTÄKS-s sisalduvale tingimusele.

1 Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeśi lepingu) lisa 1C (Agreement on Trade-

Related Aspects of Intellectual Property Rights) ehk nn TRIPS-leping (RT II 1999, 22, 123). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, 8. juuni 2016, milles käsitletakse avalikustamata iskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset.

Meie 11.02.2024 nr 10-4/8108-2

Järgmiseks küsimus, mis puudutab seda, kas RMK-l saab olla infot, mida liigitada ärisaladuseks.

Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 2 sätestab, et kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik

juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta

käivaid sätteid. RMK põhikirjalist tegevust arvestades saab öelda, et RMK-d saab pidada KonkS

mõttes kaubaturul tegutsejaks, mistõttu saab nende tegevusele kohaldada KonkS-st tulenevat

regulatsiooni. Ärisaladust ja ebaausat konkurentsi puudutav reeglistik ei ole küll enam KonkS osa, kuid

selle regulatsiooni eesmärk on toetada toimivat kaubaturgu ehk tagada, et äritegevus konkurentide

vahel toimuks hea tava kohaselt. Seetõttu saab asuda seisukohale, et alates 2018. aastast

eraldiseisvas seaduses sisalduv ning ebaausa konkurentsi regulatsiooni üheks osaks olev ärisaladuse

reeglistik kohaldub ka RMK tegevusele ettevõtjana ehk konkreetsel kaubaturul osalejana. Seetõttu

saab asuda seisukohale, et RMK saab omada teavet, mida ärisaladuseks liigitada.

Sõltumata sellest, et KonkS-st tulenevaid ning konkurentsiõigust puudutavaid ning ettevõtjatele

suunatud reegleid saab RMK tegevusele kohaldada, tekib küsimus, kuidas suhestub RMK

riigitulundusasutusena AvTS regulatsiooni. AvTS § 5 lg 1 punkt 1 nimetab teabevaldajana riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuse. RMK on oma põhimääruse § 1 kohaselt riigitulundusasutus, seega on

RMK puhul tegemist riigiasutusega, kes on teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 mõistes, mille kohaselt on

RMK valduses olev teave avalik teave ning RMK-le kohalduvad kõik teabevaldaja kohustused.

Lisaks sellele, et RMK-l endal võib olla ärisaladuseks liigitatud teavet, võib neil tekkida kohustus piirata

juurdepääsu ka sellisele teabele, mille RMK lepingupartnerid (ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli

omav isik) on ärisaladuseks nimetanud. AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud

tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib

kahjustada ärisaladust. Seega on teabevaldaja kohustatud vastava aluse esinemisel kehtestama

teabele juurdepääsupiirangu. Sealjuures võib teabevaldaja piirangu kehtestada juhul, kui ta on koos

ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isikuga hinnanud ärisaladusena piirangu alla kuuluva

teabe kaitse põhjendatust3. EKTÄKS on muu hulgas Eesti õigusesse üle võetud direktiiv 2016/943,

mistõttu on ka Eesti õiguse tõlgendamisel oluline silmas pidada direktiivi vastuvõtmise eesmärke.

Nimetatud direktiivi põhjenduspunkti 18 kohaselt ei tohiks direktiiv vabastada riigiasutusi

konfidentsiaalsuskohustusest, mida nad peavad täitma seoses ärisaladuse omajate poolt neile

edastatud teabega olenemata sellest, kas need kohustused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses

(sh ka näiteks AvTS § 35 lg 1 p 17). AvTS § 28 lg 1 punkt 26 kohustab teabevaldajat avalikustama

tema ülesannetega seotud olemasoleva teabena ka „andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate,

eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta“. Seega saab

väita, et RMK ei saaks piirata juurdepääsu oma lepingupartnerite ehk ärisaladuse üle seaduslikku

kontrolli omavate isikute poolt ärisaladuseks märgitud hinnakujundust puudutavale teabele juhul, kui

tegemist on kaubaturul valitsevas seisundis oleva, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava

äriühinguga (vt selle kohta ka AvTS § 5 lg 3 p 1, mis võrdsustab teabevaldajaga, kellele AvTS kohaldub

teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende

muudatusi, ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku

monopoli). Kui RMK koostööpartnerid ei vasta nendele tingimustele, siis kohaldub AvTS § 35 lg 1 p

17 ning seega on ka vajalik ärisaladuseks nimetatud teave avaldamata jätta.

Kokkuvõttes leiame, et RMK võib kaubaturul osalejana ise olla ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli

omav isik, samuti on tal konfidentsiaalsuskohustus, mida RMK peab täitma seoses ärisaladuse

omajate poolt neile edastatud teabega. Viimasel juhul saab AvTS § 28 lõike 1 punkti 26 tõlgendada

nii, et RMK ei saa siiski piirata juurdepääsu oma lepingupartnerite ehk ärisaladuse üle seaduslikku

kontrolli omava isikute poolt ärisaladuseks märgitud hinnakujundust puudutavale teabele juhul, kui

tegemist on kaubaturul valitsevas seisundis oleva, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava

äriühinguga.

3 Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2009 otsus asjas 3-08-1980 p 11 (tuleb tähele panna, et antud otsuses

käsitletakse ärisaladust sel ajal kehtinud konkurentsiseaduse alusel)

Lõpetuseks juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et Justiitsministeeriumi õigusalane selgitus ei

tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ja see ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik.

Õigust mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddi Lutterus

Asekantsler

Kärt Nemvalts

[email protected]

Kristi Värk

[email protected]