Järgmiseks küsimus, mis puudutab seda, kas RMK-l saab olla infot, mida liigitada ärisaladuseks.
Konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 2 sätestab, et kui riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik
juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik osaleb kaubaturul, kohaldatakse talle ettevõtja kohta
käivaid sätteid. RMK põhikirjalist tegevust arvestades saab öelda, et RMK-d saab pidada KonkS
mõttes kaubaturul tegutsejaks, mistõttu saab nende tegevusele kohaldada KonkS-st tulenevat
regulatsiooni. Ärisaladust ja ebaausat konkurentsi puudutav reeglistik ei ole küll enam KonkS osa, kuid
selle regulatsiooni eesmärk on toetada toimivat kaubaturgu ehk tagada, et äritegevus konkurentide
vahel toimuks hea tava kohaselt. Seetõttu saab asuda seisukohale, et alates 2018. aastast
eraldiseisvas seaduses sisalduv ning ebaausa konkurentsi regulatsiooni üheks osaks olev ärisaladuse
reeglistik kohaldub ka RMK tegevusele ettevõtjana ehk konkreetsel kaubaturul osalejana. Seetõttu
saab asuda seisukohale, et RMK saab omada teavet, mida ärisaladuseks liigitada.
Sõltumata sellest, et KonkS-st tulenevaid ning konkurentsiõigust puudutavaid ning ettevõtjatele
suunatud reegleid saab RMK tegevusele kohaldada, tekib küsimus, kuidas suhestub RMK
riigitulundusasutusena AvTS regulatsiooni. AvTS § 5 lg 1 punkt 1 nimetab teabevaldajana riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuse. RMK on oma põhimääruse § 1 kohaselt riigitulundusasutus, seega on
RMK puhul tegemist riigiasutusega, kes on teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 mõistes, mille kohaselt on
RMK valduses olev teave avalik teave ning RMK-le kohalduvad kõik teabevaldaja kohustused.
Lisaks sellele, et RMK-l endal võib olla ärisaladuseks liigitatud teavet, võib neil tekkida kohustus piirata
juurdepääsu ka sellisele teabele, mille RMK lepingupartnerid (ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli
omav isik) on ärisaladuseks nimetanud. AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt on teabevaldaja kohustatud
tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib
kahjustada ärisaladust. Seega on teabevaldaja kohustatud vastava aluse esinemisel kehtestama
teabele juurdepääsupiirangu. Sealjuures võib teabevaldaja piirangu kehtestada juhul, kui ta on koos
ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omava isikuga hinnanud ärisaladusena piirangu alla kuuluva
teabe kaitse põhjendatust3. EKTÄKS on muu hulgas Eesti õigusesse üle võetud direktiiv 2016/943,
mistõttu on ka Eesti õiguse tõlgendamisel oluline silmas pidada direktiivi vastuvõtmise eesmärke.
Nimetatud direktiivi põhjenduspunkti 18 kohaselt ei tohiks direktiiv vabastada riigiasutusi
konfidentsiaalsuskohustusest, mida nad peavad täitma seoses ärisaladuse omajate poolt neile
edastatud teabega olenemata sellest, kas need kohustused on sätestatud liidu või liikmesriigi õiguses
(sh ka näiteks AvTS § 35 lg 1 p 17). AvTS § 28 lg 1 punkt 26 kohustab teabevaldajat avalikustama
tema ülesannetega seotud olemasoleva teabena ka „andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate,
eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta“. Seega saab
väita, et RMK ei saaks piirata juurdepääsu oma lepingupartnerite ehk ärisaladuse üle seaduslikku
kontrolli omavate isikute poolt ärisaladuseks märgitud hinnakujundust puudutavale teabele juhul, kui
tegemist on kaubaturul valitsevas seisundis oleva, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava
äriühinguga (vt selle kohta ka AvTS § 5 lg 3 p 1, mis võrdsustab teabevaldajaga, kellele AvTS kohaldub
teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende
muudatusi, ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku
monopoli). Kui RMK koostööpartnerid ei vasta nendele tingimustele, siis kohaldub AvTS § 35 lg 1 p
17 ning seega on ka vajalik ärisaladuseks nimetatud teave avaldamata jätta.
Kokkuvõttes leiame, et RMK võib kaubaturul osalejana ise olla ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli
omav isik, samuti on tal konfidentsiaalsuskohustus, mida RMK peab täitma seoses ärisaladuse
omajate poolt neile edastatud teabega. Viimasel juhul saab AvTS § 28 lõike 1 punkti 26 tõlgendada
nii, et RMK ei saa siiski piirata juurdepääsu oma lepingupartnerite ehk ärisaladuse üle seaduslikku
kontrolli omava isikute poolt ärisaladuseks märgitud hinnakujundust puudutavale teabele juhul, kui
tegemist on kaubaturul valitsevas seisundis oleva, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omava
äriühinguga.
3 Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2009 otsus asjas 3-08-1980 p 11 (tuleb tähele panna, et antud otsuses
käsitletakse ärisaladust sel ajal kehtinud konkurentsiseaduse alusel)