Kiri

aadress: Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn Kooli tn 2

töö nr: 137-23 staadium: põhiprojekt

EDUARD BORNHÖHE NIMELISE JÕHVI LINNAPARGI EHITUSPROJEKT .

tellija: Jõhvi Vallavalitsus reg. kood 75033483 Kooli tn 2 Jõhvi linn Jõhvi vald Ida-Virumaa 41595 +372 3363741 [email protected]

projekteerija: Ekseeder OÜ

reg. kood 12653925 MTR - EEP002934 / EPE000911 arhitekt ja maastikuarhitekt Ülle Kunnus

+372 514 7885 [email protected]

Tallinn, 15.03 2024

Ekseeder OÜ 10619 Tallinn Kuldnoka 11-12 MTR - EEP002934 / EPE00091 reg.kood 12653925 [email protected] AutoCadLT 2023 / RevitLT 2023 tel +372 514 7885 [email protected] MKA tegevusluba: nr E 816/201

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 2/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

SISUKORD SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA .......................................................................................................................................... 5

1.1 Üldandmed ...................................................................................................................................... 5

1.2 Lähteandmed .................................................................................................................................. 6

1.3 Normdokumendid ........................................................................................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................................ 7

2.1 Paiknemine ....................................................................................................................................... 7

2.2 Olemasolev puistu ........................................................................................................................... 7

2.3 Olemasolev rohustu ........................................................................................................................ 8

2.4 Olemasolevad ehitised, rajatised, väikevormid ........................................................................... 8

3. PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................................... 8

3.1 Maastikuarhitektuuri üldlahendus ................................................................................................. 8

3.2 Töövõtuetapid .................................................................................................................................. 8

3.3 Teed ja platsid .................................................................................................................................. 8

3.3.1 Kergliiklusteed ........................................................................................................................ 8

3.3.2 Platsid ...................................................................................................................................... 9

3.3.3 Katendid ................................................................................................................................ 10

3.3.4 Äärekivid ............................................................................................................................... 10

3.3.5 Sillutiste ja sillutusmaterjalide kvaliteedinõuded ................................................................... 11

3.3.6 Katendite taastamine ............................................................................................................ 11

3.4 Vertikaalplaneeering ..................................................................................................................... 11

3.4.1 Vertikaalplaneeringu lähteandmed ja lahendus .................................................................... 11

3.4.2 Sademevee käitlemine ......................................................................................................... 12

3.5 Väikevormid- ja ehitised ............................................................................................................... 12

3.5.1 Infopostid, infotahvlid ja suunaviidad .................................................................................... 12

3.5.2 Prügiurnid ............................................................................................................................. 13

3.6 Haljastus ......................................................................................................................................... 13

3.6.1 Likvideeritav haljastus .......................................................................................................... 13

3.6.2 Säilitatava kõrghaljastuse kaitseabinõud ............................................................................. 13

3.6.3 Projekteeritud haljastus ........................................................................................................ 14

3.6.3 Üldised nõuded kasutatavale taimmaterjalidele ................................................................... 16

4. RAJAMISTÖÖDE KIRJELDUS JA KVALITEEDINÕUDED ........................................................ 18

4.1 Üldist ............................................................................................................................................... 18

4.2 Nõuded ehitamisel. Ehitusplatsi korrastamine .......................................................................... 19

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 3/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

4.3 Kaeve- ja täitetööd ......................................................................................................................... 19

4.4 Katendite ehitamine ...................................................................................................................... 20

4.5 Haljastuse rajamistööd ................................................................................................................. 20

4.6 Ehitusplatsi ettevalmistus ja ehituskorraldus ............................................................................ 20

4.7 Haljastuse rajamise ettevalmistustööd ....................................................................................... 21

4.8 Istutuskoha ettevalmistamine ...................................................................................................... 21

4.9 Istutustööd ..................................................................................................................................... 22

Puude istutamine ................................................................................................................................... 22

4.10 Muru rajamine .............................................................................................................................. 24

4.11 Projekteeritud haljastuse rajamisjärgne hooldus ja kaitse ..................................................... 25

5. TEHNOVÕRGUD .......................................................................................................................... 27

5.1 Olemasolevad võrgud ................................................................................................................... 27

5.2 Projekteeritud pargivalgustus ...................................................................................................... 28

5.2.1 Üldist ..................................................................................................................................... 28

5.2.2 Elektripaigaldise põhiandmed ............................................................................................... 28

5.2.3 Lähteandmed ........................................................................................................................ 28

5.2.4 Normdokumendid ................................................................................................................. 28

5.2.5 Nõuded paigaldatavatele elektriseadmetele ........................................................................ 29

5.2.6 Nõuded elektritöövõtjale ....................................................................................................... 29

5.2.7 Ehitustööde korraldamine ..................................................................................................... 29

5.3 Välistrassid .................................................................................................................................... 29

5.3.1 Üldist ..................................................................................................................................... 29

5.3.2 Kaabelliinid ........................................................................................................................... 30

5.3.3 Kaeve- ja mullatööd .............................................................................................................. 30

5.3.4 Kaabelliinide trasside taastamine ......................................................................................... 31

5.3 Valgustussüsteemid...................................................................................................................... 31

5.3.4 Välisvalgustus ....................................................................................................................... 31

5.3.5 Valgustuse kontrollimine ja hooldamine. .............................................................................. 31

5.4 Maandamine ................................................................................................................................... 31

5.6 Paigaldise üleandmisprotseduurid .............................................................................................. 31

5.7 Elektripaigaldise käit ..................................................................................................................... 31

6. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD. JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................ 32

6.1 Jäätmekava .................................................................................................................................... 32

7. TULEOHUTUSE, TERVISEKAITSE JA TÖÖOHUTUSE ABINÕUD ........................................... 33

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 4/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

TÖÖMAHTUDE LOETELU 13723_PP-MA-3-02 Tabel 1:Töömahtude loetelu JOONISED

13723_PP-MA-4-01 Asukoha skeem 1:2000 13723_PP-MA-4-03 Asendiplaan 1:500 13723_PP-MA-4-04 Haljastuse plaan 1:500 13723_PP-MA-4-05 Valgustuse plaan 1:500 13723_PP-MA-4-06 Vertikaalplaneering 1:500 13723_PP-MA-4-07 Katendite plaan: Teed ja platsid 1:500 13723_PP-MA-6-01 Katendite lõiked 1:20 13723_PP-MA-7-01 Eduard Bornhöhe väljak. Plaan 1:200, 1:50 13723_PP-MA-7-02 Eduard Bornhöhe väljak. Lõiked 1:25 13723_PP-MA-7-03 Infopostid 1:50 13723_PP-MA-7-04 Piknikuplatsid 1:50 13723_PP-MA-7-05 Istutusalad sillutises 1:50 13723_PP-MA-7-06 Infotahvel 1:25

13723_PP-MA-7-07 Suunaviit 1:25, 1:10

13723_PP-EL-8-01 Välisvalgustus: juhtkilbi VVJK skeem leht 1 13723_PP-EL-8-02 Välisvalgustus: juhtkilbi VVJK skeem leht 2

LISAD

13723_PP-MA-9-01 Sillutiste materjalide näited 13723_PP-MA-9-02 Äärekivide ja peenraääriste näited 13723_PP-MA-9-03 Õuemööbel (istepingid) 13723_PP-MA-9-04 Prügiurnid 13723_PP-MA-9-05 Laste mänguala inventar 13723_PP-MA-9-06 Malenurga inventar 13723_PP-MA-9-07 Taimmaterjal 13723_PP-MA-9-08 Valgustid 13723_PP-MA-9-09 Valgustusarvutuse aruanne

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 5/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA Käesolev maastikuarhitektuurne projekt on koostatud Jõhvi vallas Kooli tn 2 kinnistule (25301:002:0184) ja selle lähialale Eduard Bornhöhe nimelise linnapargi rajamiseks Jõhvi VV tellimusel.

1.1 Üldandmed Töö nimetus: Eduard Bornhöhe nimelise Jõhvi linnapargi ehitusprojekt lühinimetus: Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kruntide aadressid (jäävad projektalasse osaliselt, kõik kinnistud on munitsipaalomandis):

Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn Kooli tn 2

katastriüksuse tunnus: 25301:002:0184 krundi pindala: 12 938 m² krundi sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Uus tänav T3 katastriüksuse tunnus: 25301:002:0276 krundi pindala: 2211 m²

krundi sihtotstarve: Transpordimaa 100%

Uus tänav T1 katastriüksuse tunnus: 25301:002:0273 krundi pindala: 766 m² Krundi sihtotstarve: Transpordimaa 100%

Uus tänav L1 katastriüksuse tunnus: 25301:002:0274 krundi pindala: 3193 m² krundi sihtotstarve: Transpordimaa 100%

Tellija: Jõhvi Vallavalitsus reg. kood 75033483 Kooli tn 2, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Virumaa 41595 tel. 3363741 e-post: [email protected]

Projekteerijad: Ekseeder OÜ reg. kood 12653925 MTR- EEP002934/ EPE000911/E 816/2014

Kuldnoka 11-12, Tallinn 10619 tel. 5147885 e-post: [email protected]

Ülle Kunnus volitatud arhitekt, tase 7 volitatud maastikuarhitekt, tase 7 ja Kristiina Renter volitatud arhitekt, tase 7 Priit Lahemaa

elektrivarustuse insener Laheprojekt OÜ reg. kood 11491018 Käosalu/1. Aru küla, Kuusalu vald, Harju mk 74606 tel. 5262806 e-post [email protected]

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 6/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

1.2 Lähteandmed

 Tellija lähteülesanne: Bornhöhe nimelise pargi maastikuarhitektuurse projekti tehniline kirjeldus  Eskiisprojekt: Eduard Bornhöhe nimelise Jõhvi linnapargi ehitusprojekti eskiislahendus, Ekseeder

OÜ töö nr 137-23; käesoleva põhiprojekti aluseks olev eskiisi variantlahendus on KOV poolt kooskõlastatud 16.10.2023.

 Geodeetiline alusplaan: Woge OÜ töö nr 0426, Jõhvi Kooli tn 2 maa-ala plaan tehnovõrkudega, välja antud 04.07.2023.a.

 Töövõtupiiridest idapoole jääva maa-ala osas (olemasolev parkla) on kasutatud geodeetilist alusplaani: Ida-Viru Geo Töö nr 2889-04-24 (18.04.2024).

 Olemasoleva puittaimestiku dendroloogiline uuring: Ekseeder OÜ töö nr 136-26, välja antud 31. august 2023

1.3 Normdokumendid  Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015) ja selle kehtivad muutmise aktid  Nõuded ehitusprojektile, majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2  Tee ehitamise kvaliteedinõuded, Majandus- ja taristuministri 07.08.2015 määrus nr 101  Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri, Jõhvi vallavolikogu 14.09.2017 määrus nr 128  Kaevetöö eeskiri Jõhvi vallas, Jõhvi vallavolikogu 20.06.2007 määrus nr 75  Jõhvi valla heakorra eeskiri, Jõhvi vallavolikogu 28.05.2021 määrus nr 6  Üksikpuude raie loa andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas, Jõhvi vallavolikogu 16.06.2016 määrus

nr 97  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 939-1…4:2020 Puittaimed haljastuses  EVS 613:2001/A2:2016. Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2008/A1:2016. Teemärgised ja nende kasutamine  EVS-EN 1176-1, 7:2017/2020 Mänguväljaku seadmed ja aluspind  EVS-EN 1176-2, 3 :2017 Mänguväljaku seadmed ja aluspind  EVS-EN 1177:2018 Lööki nõrgendav mänguväljaku aluspinnakate

 EVS-EN 1990:2002+NA:2002. EUROKOODEKS: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused  EVS-EN 1992-1-1:2005+NA 2007. EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele  EVS-EN 1992-1-2:2005+NA 2008. EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivus  EVS-EN 13369:2006. Betoonvalmistoodete üldeeskirjad  EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine  EVS-EN 206:2014. Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja  vastavus  Betoon ja raudbetoon BÜ4 Betooni pinnad

 EVS-EN 1993-1-1:2005+NA 2006. EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks  EVS-EN 1993-1-3:2006+NA 2008. EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja  profiilplekile  EVS-EN 1993-1-5:2006+NA 2017. EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-5: Tasapinnalised konstruktsioonielemendid  EVS-EN 1993-1-8:2005+NA 2006. EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-1: Liidete projekteerimine  EVS-EN 1993-1-10:2005+NA 2006. EUROKOODEKS 3: Teraskonstruktsioonide  projekteerimine. Osa 1-10: Materjali sitkus ja paksusesuunalised  omadused  EVS-EN 1090-2:2008. Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele  EVS-EN ISO 12944-1 ... -7. Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 7/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Juhendmaterjalid: RYL- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded :MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010, InfraRYL 2010, Maalritööde RYL 2012. ET- kartoteek. Eesti ehitusalased normdokumendid (Eesti Ehitusteave kartoteeki väljastab AS Ehitusteave, registrikood 10312580); ETF- kartoteek. Soome RT kataloogi lühendatud variant, üldehitusalased normatiivid, seadusandlus, projekteerimisjuhised ja tootekaardid (Eesti Ehitusteabe Fondi kartoteek, väljastab ET –INFO keskus AS registrikood 10067459); sh ETF kartoteegi juhenditeatmik RT 89-10620-et Haljasalade mullatööd; ETF kartoteegi juhenditeatmik RT 89-10639-et Õuealade haljastustööd; RT-kartoteek (soomekeelne) Käsitleb Soome ehitusalaseid normatiive ja seadusandlust, projekteerimisjuhiseid ja tootekaarte. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida ehitustegevust reguleerivaid seadusi, määrusi, eeskirju ja volitatud ametiisikute ettekirjutusi. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda hea ehitustava nõuetest ja tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL2010, InfraRYL 2006/2010 ja Maalritööde RYL2012 kvaliteedi- nõuetele. Töövõtja on kohustatud järgima materjalide tarnijate paigaldust- ja kasutusjuhendeid. Kasutatavad materjalid ja tooted peavad olema heaks kiidetud EV Keskkonnaameti ja Tervisekaitsetalituse poolt. Kõik kasutatavad materjalid ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja vastama kehtivaile normidele ja standarditele. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid Betoonkonstruktsioonid Vundamendid - XC2 + XF4 Müüritised - XC4 + XD1 + XF2 Teraskonstruktsioonid Konstruktsioonid väliskeskkonnas - C3 Betooni survetugevus ja armatuuri kaitsekihid vastavalt joonistele. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 Paiknemine Projektis käsitletav ala pindalaga ca 6000m2 asub valdavalt Kooli tn 2 kinnistu loodeosas, osaliselt ka Uue tn äärsetel tänavamaa kruntidel. Maa-alal paikneb endisest koolimaja aiast väja kasvanud linnapark. Pargiala piirneb põhjapoolsel küljel Uue tänavaga, läänes Uus tänav 2a Viru Maakohtu kinnistuga ning loodes Uus tn 3 erakrundiga. Pargi ida ja kaguservas on Kooli tn 2 krundil asuv olemasolev parkla. Pargi lõunaküljel ulatab ühendustee koridor pargist kuni Kooli tänavani. 2.2 Olemasolev puistu Pargi maa-alal on olemasolev suhteliselt eakas kõrghaljastus. Valdavalt kasvavad pargis kodumaised lehtpuud, leidub ka viljapuid, põõsarinne praktiliselt puudub. Puistu on tihe, puud kasvavad tugevas valguse- ja juurekonkurentsis. Esineb murdumisohtlikke ja kuivanud puid, freesimata varasematest raietest jäänud kände. Kingitusena istutatud „sireliallee“ struktuur ei ole pargimaastikus loetav. Kaitsealuseid liike ei tuvastatud, I ja II haljastuslikku väärtusklassi kuuluvaid puittaimi ei leidu. Pargis kasvavad harilikud hobukastanid on ulatuslikult hobukastani-keerukoi Cameraria ohridella röövikute kahjustustega. Harilikul vahtral esineb tüvemädanikku põhjustava soomustoriku Polyphorus squamosus viljakehasid. Olemasoleva puistu haljastusväärtuse säilimiseks on vajalik rakendada tihedamat hooldusvälpa ning läbi viia koostatud dendroloogilise hinnangus ettenähtud raided.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 8/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

2.3 Olemasolev rohustu Olemasolev rohustu on looduslik rohumaa, mida aeg-ajalt niidetakse. 2.4 Olemasolevad ehitised, rajatised, väikevormid Ehitisi pargialal ei ole, puuduvad ka väikevormid ja pargiinventar. Uue tänava servas ja Kooli tn 2 krundi loodeküljel jalgtee ääres on tänavavalgustid, kokku 5tk. Pargisisene teede struktuur puudub, ainus sillutatud jalgtee kulgeb piki pargiala loodeserva. Sillutatud jalgtee säilitatakse olemasolev kujul. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1 Maastikuarhitektuuri üldlahendus Projekteerimise eesmärk on uuendada olemasolev puistu terviklikuks kaasaegse kujundusega avalikult kasutatavaksEduard Bornhöhe nimeliseks linnapargiks. Linnapargi lahenduse keskseks elemendiks on paigaldatav Bornhöhe skulptuur Kogu pargi ideelahendus on inspireeritud selle Eesti kultuuriloos olulise isiku väga kireva ning vaheldusrikka elu- ja tegevuse eri tahkudest. Pargi nimitegelane on laiemalt eelkõige tuntud kui kirjanik, kuid ta jõudis oma elu jooksul pidada paljusid vägagi erinevaid ameteid ning kahtlemata oli ta Ida-Virumaa kuulsaim kohtunik, kes pikka aega töötas Jõhvis. Vähem teatakse, et Bornhöhe oli aga ka väga mitmekülgne spordimees - ta matkas, uisutas, harrastas paadisõitu ja oli innukas maletaja. Kirjanikuna loodud tegelastest tuntakse enam Agnest ja Gabrieli, kuid käesoleva pargi kujunduskeele võtmeisikuteks on valitud kaks Bornhöhe loodud põnevat tegelaskuju – need on viks ja viisakas ärimees Salomon Vesipruul ja lõputu leiutaja ning ideede generaator Jaan Tatikas. 3.2 Töövõtuetapid 1.ehitusetapp Esimeses ehitusetapis rajatakse tehnovõrgud . Seejärel ehitatakse välja betoonkivikattega pargi peatee ehk Salomon Vesipruuli uulits, ühendustee pargi ja Kooli tänava vahel ning nendest ida poole jäävad kivituhakattega kaarjad kõnniteed. Rajatakse Eduard Bornhöhe väljak ja uute teede äärde jäävad piknikuplatsid ning maletänav. Pargi haljastuse põhimaht korrastatakse. 2. ehitusetapp Teises ehitusetapis ehitatakse peateedest läände jäävad kõnniteed, laste mänguväljakud ja piknikuplatsid. Bornhöhe väljakule paigaldatakse nimitegelase pronksskulptuur. Salomon Vesipruuli uulitsa äärde püstitatakse terasest skulptuursed infopostid koos valgustusega Rajatakse projekteeritud uushaljastus. 3.3 Teed ja platsid 3.3.1 Kergliiklusteed Pargi teede struktuuri projekteerimisel on lähtutud väljakujunenud sisse tallatud isetekkelistest liikumisradadest ning kavandatud uute kasutusfunktsioonide vaheliste alade seostest. Projekteeritud keskne parki läbiv ning kõiki teisi haruteid ühendav põhitee (nn Salomon Vesipruuli uulits) kulgeb põhjast lõunasse alustaimestikku tallatud käigutee asukohas kuni Kohtumaja krundi idanurgani ja sealt edasi pikendatakse teed Kooli tänava suunas kuni ristumiseni olemasoleva asfaltkattega kõnniteeni tagamaks juurdepääsu pargialale ka lõunapoolt tulijatele. Peateed pidi saab kiirelt liikuda otse läbi pargiala, see tee on selgrooks, mis seob kogu parki läbivat looklevat teevõrgustikku. Astmeid ega treppe pole kavandatud, teede katendid on valitud nii, et nad sobiksid lapsevankriga, rattaga ja ratastooliga liikumiseks. Peatee ja Bornhöhe väljak on kaetud esinduslikuma vastupidavama betoonkivi-sillutisega, kurvilistel kõrvalteedel (Jaan Tatika teerajad) on lihtsam materjal – värviline kivituhk.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 9/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Teede ja platside materjalid ja mõõtmed ning äärekivide tüübid ja kasutuskohad vt joonis MA-4-07. Samal joonisel on tähistatud teede ja platside asukohtade sidumiseks looduses geodeetiliselt väljamärgitavate punktide asukohad. Katendite konstruktsioonid ja teede lõiked – vt MA.6-01 3.3.2 Platsid Eduard Bornhöhe väljak Bornhöhe väljak vt joonised MA-7-01 ja MA-7-02, platsi katend vt MA-4-07 ja MA-6-01, sillutises paiknev haljasala vt MA-7-07. Pargi dominandiks on Eduard Bornhöhe väljak koos nimitegelase pronksskulptuuriga. Pronkskuju paigaldatakse mustade betoonplaatidega kaetud ümmarguse platsi servas olevale kaarjale monoliitbetoonist seljatoega betoonpingile. Kuju istub ülejäänud pingist kõrgemal oleval mustast poleeritud graniidist kõrge seljatoega istmel, mis sümboliseerib Bornhöhe tegevust kohtunikuna Kohunikutoolist kummalegi poole jäävad lihvitud betoonist lühiajaliseks istumiseks sobilikud betoonpingid – kohtualuste istmed. Väljaku väärikust rõhutab selle keskele rajatav istutusala. Kujuga suhtlemiseks ja mõtisklemiseks on kuju vastu väljaku serva paigaldatud pikk kaarjas betoonist ja puidust istepink. Monoliitbetoonist seljatugi-tugimüür valatakse püstistest peensaetud punnlaudadest valmistatud raketisse. Raketis ja selle vuugid peavad olema nii tihedad, et betoon sellest läbi ei valgu. Raketist tuleb enne valamist kasta. Vältimaks betooni nakkumist raketise külge tuleb kasutada spetsiaalset raketise eemaldusainet. Valmis betoonipind peab vastama Bü 4 A klassi nõuetele. Kaarjas betooniste tehakse teemantkettaga lihvitud betoonelementidest. Elementide mõõtmed, kasutatav täitematerjal ja lihvi sügavus täpsustatakse koos valmistajaga näidiste põhjal. Peale lihvimist kaetakse elementide pind kaitse- või impregneerainega. Pinna põhitoon on hall. Pink tasakaalustatakse alusel taanduva betoonsokliga. Bornhöhe iste valmistatakse mustast poleeritud graniidist. Istme gabariidid täpsustatakse koos skulptori ja aluse valmistajaga vastavalt pronkskujule. Bornhöhe kuju vastasküljele paigaldatakse puidust istumisalade ja seljatugedega kaarjas betoonpink. Pingi betoonosa tehakse samasugustest betoonelementidest kui Bornhöhe skulptuuri alus. Puitosad tehakse termotöödeldud laudadest, nt termosaar 26x145mm. Lauad ühendatakse omavahel ilmastikukindla metallvärviga antratsiithalliks värvitud raudlattidega ja kinnitatakse nende abil betooni külge. Latid peavad olema enne värvimist kuumtsingitud või kasutatakse roostevaba terast. Toodete valmistamisel kasutatava terase keskkonnaklass peab olema vähemalt C3. Värvitud detailide viimistluskombinatsioon vastavalt Maalritööde RYL 2012 – A 8132 P:45404.4 või vastav. Termopuit peab vastama klassi A nõuetele. Betoonitöödel järgitakse Tarindi RYL 2010 pt 41,42 ja 45 esitatud nõudeid. Metalltarinditõõdel täidetakse Tarindi RYL 2010 pt 61-64 esitatud nõudeid. Laste mängumaa Laste mängumaa koosneb kahest suurest 8m läbimõõduga ümmargusest liivakastist, mida ääristavad kivituhast kattega pargiteed. Liivaga kaetud ala pind tagab valitud mänguvahendite ohutu kasutamise. Liivakihi paksus liivakastis võib olla min 300 mm. Liivakihi alla paigaldatakse juurekaitseks ja umbrohutõkkeks vett ja õhku läbilaskev geotekstiil (nt Typar SF37). Kasutada ümara teraga ja pestud ja sõelutud ökoloogiliselt puhast sõreda fraktsiooniga liiva - tera suurusega 0,6 kuni 2 mm. Selline liiv ei

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 10/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

tolma, ei tõuse iga tuuleiili peale lendu, ei paisku kergelt lastele silma ning teeb riiete puhastamise liivast lihtsamaks. NB! Mitte kasutada peenliiva, mille terakeste suurus jääb vahemikku 0-0,6 millimeetrit. Liivakasti põhjaks panna geotekstiil, mis ei mädane ega lagune. Materjal laseb õhku ja vett läbi ja kestab aastaid. Liivakasti põhja ei tohi panna kilet! Puhta liiva tagamiseks liivakastis tuleb liiva välja vahetada vähemalt iga kahe aasta tagant. Laste mängumaa põhiliseks atraktsiooniks on väike ronila, nt Kanope J5615-C, mis on mõeldud kasutamiseks laste vanuserühmale 2+. Ronilat võiks ja tuleks kohandada nii, et teda sobiks kasutada Jaan Tattika lennumasinana. Teisele mänguplatsile paigaldatakse 2 kiiku erinevatele vanuserühmadele. Valitud mänguvahendid vastavad EU standarditele ja omavad TÜV sertifikaati. Mänguvahendite paigutus koos turvaalaga on näidatud joonisel MA-4-03 Asendiplaan: Mänguvahendite tüübid vt MA-9-05 Mänguvahendite asendamine on lubatud ainult samaväärsete sertifitseeritud toodetega, muudatused tuleb eelnevalt kooskõlastada projekteerijaga. Mänguvahendite paigaldamisel tuleb jälgida EVS-EN 1176-1, 7 :2017/2020, EVS-EN 1176-2, 3 :2017 ja EVS-EN 1177:2018 nõudeid ja tootja juhendeid. Piknikuplatsid Laste mängumaa vahetusse lähedusse rajatakse kivituhast kattega pinkidega varustatud ümmargused platsid, kus istudes on lapsevanematel võimalik oma järeltulijate tegemistel silma peal hoida. Analoogsed alad rajatakse ka mujale parki võimaldamaks puhata või piknikku pidada. Piknikuplatse kaunistavad ümmargused istutusalad. Piknikuplatside asukohad on näidatud joonisel MA-4-03 Asendiplaan Piknikuplatside katendite konstruktsioon on näidatud joonisel MA-6-01 Katendite konstruktsioonid. Pinkide 2 versiooni on näidatud joonisel MA-7-04 Piknikuplatsid Valikus on kaarpingid Radiano LRA 11 150 (seljatoeta) või Extery JADA Set 04 (seljatoega). Pinkide tüübid vt MA-9-03. Pinkide asendamine on lubatud ainult samaväärsete sertifitseeritud toodetega. Muudatused tuleb kooskõlastada projekteerijaga. Maletänav Pargi idaserva sireliallee vahetusse lähedusse rajatakse Eduard Bornhöhe maleharrastusele viitav maletänav. Tänava ääres on sillutatud platsikesed vaheldumisi põõsaste istutusaladega. Sillutisega kergliiklustee servas paiknevatele maletaskutele paigaldatakse kohtkindlalt betoonist malelauad ja istmed. Atraktsioon sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele - laual saab mängida malet, aga ka teisi lauamänge, samuti võib malelauda kasutada pikniku- või lõunalauana Maleplatside asukohad on näidatud joonisel MA-4-03 Asendiplaan Katendite tüübid, asukohad ja mõõtmed on näidatud joonisel MA-4-07, haljastuslahendus joonisel MA-4- 04. Malelauad ja nende juurde kuuluvad istmed vt MA-9-06 3.3.3 Katendid Rajatavate katendite liigid ja asukohad vt joonis MA-4-02 Asendiplaan ja MA-4-07 Teed ja platsid. Katendi konstruktsioonide tüübid ja lõiked vt joonis MA-6-01 Katendite konstruktsioonid. 3.3.4 Äärekivid Katenditega alad on piiratud betoonäärekividega, äärekivide paiknemine ja tüübid on näidatud joonisel MA-4-07 Teed ja platsid ning joonisel MA-6-01 Katendite lõiked. Äärekivide näited vt MA-9-02 Sillutatud kõnnitee äärekivi pealispind on 2,5cm kõrgemal sellega piirnevast haljasalapinnast. Äärekivid on üldjuhul sillutisega samas toonis (hall, must või punane). Väiksema raadiusega sillutise servades kasutatakse vastava kumerusega äärekivi – vt MA-4-07. Äärekivid paigaldatakse vastavalt tootja juhendile, kasutatakse paigaldusbetooni C18/10, H=8cm.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 11/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Sõelmekattega teede ja haljasala vahel kasutatakse metallist katendiserva L-liistu h=150 (näiteks, MK- OLG15/6 EG-Trading OY, Milford), mis kinnitatakse pinnasesse piikidega. Äärekive ei kasutata. Multškattega istutusalade eraldamiseks murualast kasutatakse immutatud lauast peenraäärist, mis kinnitatakse pinnasesse – Vt MA-6-01 lõige 2-2, 7-7 3.3.5 Sillutiste ja sillutusmaterjalide kvaliteedinõuded Betoonkivisillutis Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:  külmakindlus - klass 3  lõhestustõmbetugevus - MPa 3,6. Sillutiskatte suurimad lubatud hälbed projektist on:  põikkalde erinevus ±1%  piki- ja põiktasasus (ebatasasus 1m pikkuse lati all) ≤5mm  kivide omavaheline kõrguste erinevus ei tohi ületada 2mm  kivide vahelise vuugi laius ei tohi ületada 10mm Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003 nõuetele: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - klass 2 (MPa 4,0). Kivide ja plaatide vuugid ja hambumus ei tohi takistada liikumist. Kivi- ja plaatkatetele koostatakse hooldusprojekt, milles esitatakse projekteeritud kasutuseale vastavad hooldus- ja remondimeetmed ja kontrolltsüklid. Soovituslikult tasandatakse ala ositi ja kivid paigaldatakse uuesti ning purunenud kivid asendatakse 5…10 aasta tagant. Kivituhksillutis Pargi käänuliste teede katteks kasutatakse halli (hall graniit), piknikuplatsidel punast (punane graniit) kivituhka. Kivituha fraktsioon on 0-8mm, kihi paksus 50mm. Kivituhka kastetakse ja tasandatakse plaatvibraatoriga. Valmis teepind peab olema ühtlase värvusega. Kuna kivituhast teepind ei lase vett läbi, peab täpselt jälgima projektis etteantud kaldeid. Kivituhast teede ehitamisel järgitakse RT 89-11002-et Õuealade alus- ja kattetarindid juhendeid ja nõudeid. 3.3.6 Katendite taastamine Rekonstrueeritavate ja rajatavate teede ja platside katendite külgnemisel olemasolevate säilitatavate teekatenditega tuleb teekatte kõrgused sujuvalt kokku viia. Äärekivide väljavõtmisel tuleb tagasi paigaldada uued äärekivid. Murualad taastada paigaldatavate äärekividega külgnevalt vähemalt 0,5m laiuselt, juhul kui uus vertikaalplaneering või paigaldatav kommunikatsioon nõuab, siis laiemalt. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5....7,0), mis ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ja tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. 3.4 Vertikaalplaneeering 3.4.1 Vertikaalplaneeringu lähteandmed ja lahendus Maa-ala on suhteliselt tasane, kõrgem ala on maa-ala lääneosas (abs kõrgus 60.60), pargi kirdenurgas on märgatav maapinna lohk ( abs. kõrgus min 59.89).

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 12/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Olemasolev roheala kõrguslik olukord säilitatakse maksimaalselt. Pargi idaossa rajatava hekiga ümbritsetud multifunktsionaalse muruväljak (R=10) rajatakse dreenivale ja katendit tugevdavale killustikalusele (vt MA-6-01 Lõige 7-7 katendi tüüp M) Teedele ja platsidele antakse kalded sademevee ärajuhtimiseks. Olemasoleva sillutatud kõnnitee kaldeid ei muudeta, tee säilitatakse. Vajadusel paigaldatakse uued äärekivid ja tee korrastatakse. Puude juurekaitsealal teostatakse kõik ehitustööd käsitsi, sj. juurekaitsealal haljastustööde tegemisel üle 10cm sügavusi kaevetöid pole üldjuhul kavandatud, olemasolevate äärekivide asendamisel juurekaitsealal pole üldjuhul lubatud olemasolevast äärekivi sängitusbetoonist sügavamat süvendit teha. 3.4.2 Sademevee käitlemine Vertikaalplaneeringuga organiseeritakse uutelt teekatenditelt sademevee ärajuhtimine ja immutamine pinnasesse. 3.5 Väikevormid- ja ehitised Platsidele paigaldatav inventar ja väikevormid on kirjeldatud pt 3.3.2 Teed ja platsid 3.5.1 Infopostid, infotahvlid ja suunaviidad Infopostid Pargi peatee äärde paigaldatakse Bornhöhe teostele viitavad Cor-ten terasest kattega seest valgustatud skulptuursed infopostid, kokku 5 komplekti. Metallkattesse lõigatakse laseriga erinevate Bornhöhe tegelaste figuurid, tegelaste valik täpsustatakse Tellijaga. Lisaks on postidele võimalik paigutada ka väljalõikel kujutatud tegelasega seonduvat infot või vastava teose tsitaate. Tootejoonised tellitakse reklaamlahendustega tegelevalt firmalt, kõik detailid kooskõlastatakse arhitektiga. Postide vundament on täisbetoneeritud betoonõõnesplokkidest Postide karkass tehakse kuumtsingitud terastorudest. Kasutatava terase keskkonnaklass peab olema C3. Karkassi paigaldamisel täidetakse Tarindi RYL611, 62 ja 64 nõudeid ning tootja juhendeid. Cor-ten terasest katte paksus peab olema min 1.5mm, kinnitused peidetud . Katte paigaldamisel täidetakse Tarindi RYL611 ja 65 nõudeid ning tootja juhendeid. Infopostide asukohad on näidatud joonisel MA-4-03 Asendiplaan Infopostide arhitektuurne lahendus vt joonis MA-7-03 Infopostid Infotahvlid Infotahvleid on võimalik paigutada erinevate tähelepanu väärivate objektide juurde, kindlasti tuleb tahvel selgitavate tekstidega paigaldada Sireliallee juurde. Infotahvlite valmistamisse kaasatakse reklaamtoodete valmistamisega tegelev firma. Tahvlite karkass tehakse töökojas pulbervärvitud terasest, millele paigaldatakse pleksiklaasist kattega terasalusel infotekst. Kasutatava terase keskkonnaklass peab olema C3. Karkasside paigaldamisel järgitakse Tarindi RYL 611, 62 ja 64 nõudeid. Infotahvel vt joonis MA-7-06. Suunaviidad Teraspostidel suunaviidad paigaldatakse teede ristumiskohtadesse. Postide karkass tehakse töökojas pulbervärvitud terasest, millele riputatakse pleksiklaasist alumiiniumist vahelehega kahepoolsed sildid. Ühe posti külge on võimalik riputada mitu eri nurga all tahvlit. Viitade valmistamisse kaasatakse reklaamlahendustega tegelev firma. Kasutatava terase keskkonnaklass peab olema C3. Karkasside paigaldamisel järgitakse Tarindi RYL 611, 62 ja 64 nõudeid.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 13/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Suunaviidad vt. joonis MA-7-07. 3.5.2 Prügiurnid Pargiteede ristumiskohtadesse joonisel MA-4-03 Asendiplaan:Teed ja platsid näidatud asukohtadesse paigaldatakse kohtkindlalt teraset prügikastid Geos Nordic Jõhvi LX. Tüüp vt MA-9-04. Toote asendamine samaväärsega on lubatud kooskõlastatuna projekteerijaga. 3.6 Haljastus Olemasoleva kõrghaljastuse kohta on koostatud dendroloogiline uuring: Ekseeder OÜ töö nr 136-23 , välja antud 31.august 2023. Krundil kasvavad olemasolevad puid säilitatakse maksimaalselt võimalikus ulatuses Likvideeritakse ohtlikud puud, halvas seisundis olevad puud ning valikuliselt harvendatakse ka liiga tihedalt kasvavaid puudegruppe, et anda paremad kasvutingimused ja valgusolud säilitatavatele puude. Projekteeritud on täiendav uushaljastus. Haljastuslahendus on näidatud haljastuse plaani joonisel MA-4-04. 3.6.1 Likvideeritav haljastus Likvideeritavad puud on näidatud joonisel MA-4-03 ja MA-4-04. Puude likvideerimisel kasutada töövõtteid ja tehnikat, mis tagab, et säilitatavatele puudele ei tekitataks kahju, aj/või ei rikutaks juurestiku kaitsealas juurestikku. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealas kände ei juurita, vaid need freesitakse. Raie- ja hooldustöödel tekkinud orgaanilised jäätmed võib ehitusplatsilt ära viia või võimalusel kasutada ehitusplatsil (nt säilitatavate puude juurestiku kaitsealade tähistamisel, ajutiste kaitsepiirete ehitamisel). 3.6.2 Säilitatava kõrghaljastuse kaitseabinõud Olemasolevate puude võrade projektsioonid vastavalt dendroloogilise hinnangu andmetele on näidatud haljastuse asendiplaani joonisel MA-4-04. Säilitatava puu võra projektsiooni ulatuses on nõutav kaevetööde tegemine teostada käsitsi. Vajadusel tähistada need alad looduses enne ehitustööde algust. Kaitsepiirete paigaldamisel ja maapinna kaitsmisel lähtuda EVS 939-3: 2020 ptk 7.3 sellekohastest nõuetest, lammutus- ja ehitustööde teostamisel säilitatavate puude läheduses lähtuda EVS 939-3: 2020 ptk 8 nõuetest. Üldnõuded  Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva

pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.  Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala

piiri ajutise piirdeaiaga.  Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse

kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.  Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse

keskkonna- ja kommunaalametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Jämedate (alates 2,5 cm) juurte ümbert uhtuda muld ära ilma juuri läbi lõikamata (Airspade meetodil), paigaldada torud juurte alt, tühimikud täita kasvumullaga. Paljastunud juured tuleb nii ruttu kui võimalik katta mulla, multši või niiske kangaga.

 Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega.

 Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise (näiteks paigaldatakse geotekstiil alla ning killustiku-liivapadi selle peale). Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale, ümber tüve, masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi kaitstakse ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik paigaldada, vooderdatakse puu tüvi plankudega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist, lõigatakse alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 14/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

 Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonna- ja kommunaalameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.

 Maapinna kõrgus kasvava puu ümber tuleb jätta endisele kõrgusele. Kui muuta oluliselt mullapinna taset kasvava puu lähiümbruses (juurekael ja aktiivne juurestiku osa), võib puu hukkuda. Endise mullapinna ning uue pinna vahel tekkiv kõrguste vahe lahendatakse nõlvadega.

Säilitatavate puude võrahooldust võib teostada eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). 3.6.3 Projekteeritud haljastus Pargi olemasolevat kõrghaljastust säilitatakse maksimaalselt, puistu haljastusväärtuse tõstmiseks on vajalik teostada ka raietöid. Vajadusel tehakse võrahooldus säilitatavatele puudele. Parki projekteeritud uushaljastuse puhul on arvestatud selle sobivusega olemasoleva säilitatava haljastusega, kasutatud on vähese hooldusvajadusega linnatingimustes vastupidavaid taimeliike. Läbivalt on haljastuskujunduses valitud erineval ajal õitsvaid valgete õitega taimi, värvigammat täiendavad punastes toonides lehestikuga, dekoratiivsete viljadega ja efektse sügisvärviga liigid. Eesmärgiks on lisada pargi haljastusele liigirikkust ning lisada põõsarinne, mille abil tekitada avatud, poolavatud ja suletud alade struktuur.

Istutusalade rajamist on võimalik teostada etapiviisiliselt. Koos skulptuuriplatsi väljaehitamisega rajatakse ka seda ümbritsev haljastus ja platsi sillutises paiknev istutusala. Multifunktsionaalse muruväljaku rajamisel istutatakse selle perimeetrile hekk. Sireliplatsi täiendusistutuste tegemisel võib projekteeritud lahendusele vastavalt üksikpõõsaid (nt juurdeistutatavaid sireleid) istutada annetusena/kingitusena või mõne sündmuse tähistamiseks. Madalama haljastus tuleks seal platsil siiski rajada ühe tööna korraga. Piki keskset kergliiklusteed maletänavast kohtumaja suunas projekteeritud põõsaste rida tuleb istutada korraga.

Piknikuplatside haljasalad tuleb rajada platside ehitamise käigus.

Katendite rajamisega ja väikevormide rajamisega seonduvalt taastada murualad min 1m laiuselt töödega külgnevatel aladel ning likvideeritud objektide alusel maa-alal. Tihedama puistuga ala pargi lääneosas jäetakse looduslikuma ilmega metsapargiks, kus elurikkuse tagamiseks niidetakse alustaimestikku kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Selle maa-ala alusmetsa on edaspidi soovitatav täiendada maikellukeste ja naistesõnajalgade gruppide istutamisega (piknikuplatside haljasaladega H-3 samad taimeliigid), vajadus ja võimalused täpsustatakse autorijärelvalve käigus peale kavandatud raietööde tegemist.

Haljastuse rajamistööde kirjeldus vt Seletuskiri pt 4.5

Pargi olemasoleva taimestiku kvaliteedi tõstmiseks ning rajatava uushaljastuse hooldustööde kavandamiseks on vajalik tellida (eraldi töömahus) pargi hoolduskava. Istutatavad puud

 Skulptuuriplatsi esiletoomiseks istutatakse skulptuuriga pingi taustaks valgeõielised iluõunapuud Malus. Õunapuude õitsemisaja pikendamiseks on valitud erineva õitsemisajaga ja erineva kasvukujuga 2 sorti ('Bob White' ja ’Madonna’) dekoratiivsete viljadega iluõunapuud. Samasse ilupuude gruppi lisavad vaheldust dekoratiivsete viljadega ja pitsilise lehestikustruktuuriga 3 kaunist pihlakat Sorbus decora.

 Pargipuistu Kohtumaja poolses servas olemasoleva kõrgekasvulise maguskirsi salu esiletoomiseks ja kõrgusliku kontrasti mahendamiseks istutatakse kirsisalu servaaladele samuti 2 kauni pihlaka istikut, 1 efektse sügisvärviga põõsasja laiuva kasvukujuga ginnala vaher Acer tataricum var ginnala ja roheluse foonil kontrastsed punase ning oranži lehestikuga lodjap- põisenela Physocarpus opulifolius põõsad (sordid 'Lady in Red' ja 'Amber Jubilee').

 Uue tänava serva kõrghaljastust täiendavad 2 laiuva põõsasja kasvukujuga ginnala vahtrapuud Acer tataricum var ginnala.

Istutatavad põõsad

Pargi põõsarinnet on täiendatud erineva lehestiku struktuuriga ja -värviga, õisdekoratiivsete ja kaunite viljadega ja lehestiku sügisvärviga vähenõudlike ilupõõsastega.

 Male tänavast kohtumaja poole suunduva tee serva on projekteeritud valgustite vahele 2 sorti lodjap-põisenela Physocarpus opulifolius põõsaste rida (punase lehestikuga 'Lady in Red' ja oranžika lehestikuga 'Amber Jubilee').

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 15/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

 Lodjap-põisenla põõsagrupp istutatakse ka laste mänguala ja Salomon Vesipruuli uulitsa vahelisele alale.

 Olemasoleval kujul pole kingitusena istutatud „sireliallee“ atraktiivne. Olemasolevatele sirelitele teha noorenduslõikus. Selle sireligrupi esiletoomiseks on seda ala täiendatud ilupõõsastega, sirelitega konkureerimise vältimiseks on täiendistutuseks valitud erineva õitsemisajaga ja valdavalt valgete õitega taimed. Sireliplatsile istutatakse:

- Prestoni sirel 'Agnes Smith' Syringa x prestoniae 'Agnes Smith' (kompaktse kasvukujuga ja teistest sirelitest hilisema õitsemisajaga V-VI, lõhnavate õitega ilupõõsas) 3tk

- ebajasmiin 'Snow Dwarf' Philadelphus 'Snow Dwarf' (madalamakasvuline sort, õitseb VI-VII, lõhnavate õitega ilupõõsas) 3tk

- põõsasmaran 'Abbotswood' Potentilla fruticosa 'Abbotswood' (hallikasrohelise lehestikuga, pika õitsemisajaga VI-X) 6tk

- mikrobioota 'Fuzzball' Microbiota decussata 'Fuzzball' (igihaljas madal okaspõõsas) 8tk - aedhortensia 'Wim's Red' Hydrangea paniculata 'Wim's Red' (pika õitseajaga VII - IX, mille

kestel on õisikute värv pidevas muutumises valgest punaseni) 3tk - aedhortensia 'Snow Hydrangea paniculata 'Wim's Red' (madalam kompaktse kasvukujuga

põõsas, VII-X õitseb valgete õitega) 3tk

Sireliplatsi saamislugu tähistav infotahvel (MA-7-06) paigaldatakse kergliiklustee serva platsi läänenurka.

 Sireliplatsile sekundeerivad lõunasuunas teisele poole Maletänavat istutatakse malemängu taskute vahelistele haljasaladele istutatavad hortensiapõõsad:

- aedhortensia 'Wim's Red' Hydrangea paniculata 'Wim's Red' (pika õitseajaga VII - IX, mille kestel on õisikute värv pidevas muutumises valgest punaseni) 6tk

- aedhortensia 'Snow Hydrangea paniculata 'Wim's Red' (madalam kompaktse kasvukujuga põõsas, VII-X õitseb valgete õitega) 8tk

 Skulptuuriplatsi keskele on sillutisse projekteeritud haljasala süvend (vt MA-7-07). Sellele istutusalale on projekteeritud istutada erineva õitsemisajaga ilupõõsad:

- ebajasmiin 'Snow Dwarf' Philadelphus 'Snow Dwarf' (madalamakasvuline sort, õitseb VI-VII, lõhnavate õitega ilupõõsas) 1tk

- põõsasmaran 'Abbotswood' Potentilla fruticosa 'Abbotswood' (hallikasrohelise lehestikuga, pika õitsemisajaga VI-X) 4tk

- aedhortensia 'Wim's Red' Hydrangea paniculata 'Wim's Red' (pika õitseajaga VII - IX, mille kestel on õisikute värv pidevas muutumises valgest punaseni) 1tk

- aedhortensia 'Snow Hydrangea paniculata 'Wim's Red' (madalam kompaktse kasvukujuga põõsas, VII-X õitseb valgete õitega) 2tk

- mikrobioota 'Fuzzball' Microbiota decussata 'Fuzzball' (igihaljas madal okaspõõsas) 3tk

 Multifunktsionaalse muruväljaku välisserva istutatakse siberi kontpuu Cornus alba pügatav hekk (vt MA-4-04). Heki rajamisel istutada 2 taime 1 jm kohta. Kokku on projekteeritud hekilõikude pikkus 42jm. Rajamisel kasutatakse lehtdekoratiivseid ja efektsete viljadega kontpuu põõsaid erineva lehestikuvärviga sortidest 'Kesselringii' ja 'Elegantissima' . Taimed istutada vaheldumisi järgneva skeemi kohaselt: 3tk ’ Elegantissima +2 tk ’Kesselringii’ + 7tk Elegantissima’ +3 tk ’Kesselringii’ + 3tk Elegantissima’ +2 tk ’Kesselringii’ jne (vt Skeem 1)

Skeem 1: Hekitaimede eri sortide grupeerimise skeem

Püsikupeenrad

Põnevaid värvilaike tekitab pikaajaliste vähenõudlike püsikute ja pinnakattetaimede kasutamine.  Piknikuplatsidele kavandatud istutusalad H-2ja H-3 vt MA-7-07. Platsile projekteeritud süvendisse

istutatakse erineva lehestruktuuriga madalamad ja kõrgemad rohttaimed. Platsidele H-2 (3tk) - suurelehine brunnera 'Mr. Morse' Brunnera macrophylla (valgekirjud lehed, õitseb V-VI) - Kamtšatka kitseenelas Aruncus dioicus var. Kamtschaticus (õitseb VI-VII) Platsidele H-3 (3tk) - harilik naistesõnajalg 'Lady in Red' Athyrium filix-femina 'Lady in Red'  maikelluke Convollaria majalis (õitseb V-VI) NB! Maikellukesi ei tohi istutada laste mänguplatside

ümbrusesse.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 16/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Pinnakattetaimed

 Male tänavast kohtumaja poole suunduva tee serva lodjap-põisenela põõsaste rea istutusalale istutada põõsastega vaheldumisi pinnakattetaimede grupid - täpiline iminõges 'White Nancy' Lamium maculatum 'White Nancy'

 Sireliplatsi ja Male tänava vahelisele alale on projekteeritud perspektiivne „piibelehe-muru“ (joonisel tähis L).Sellele alale istutatakse 0,5 m vahega ridadena (0,3 m sammuga) maikellukese Covollaria majalis risoomid ja lastakse neil platsil omasoodu edasi levida. Maikellukeste levikul surub nende tihe lehestik alla teised rohttaimed ja moodustab ühtlase efektse pinnakatte. NB! Maikellukesi ei tohi istutada laste mänguplatside ümbrusesse.

Muruväljak

Multifunktsionaalne tugevdatud killustikalusel muruväljak - vt MA-6-01 lõige 7-7, katendi tüüp M Kooritud ja tasandatud aluspinnasele rajatakse 200-300mm paksune tallamiskindel aluskiht: 25% kasvumulda + 75% killustikku fr 30-40mm (vt Skeem 2). Segus kasutatav muld peab olema huumusrikas ja keskmise raskusega (ei sobi liivmullad ja turvas), et vähendada läbikuivamise ohtu, killustikukiht toimib ka drenaažina. Kiht tasandatakse ja tihendatakse. Tehakse murukülv (aasnurmikas 30%, punane aruhein 20%, harilik aruhein20%). Külvinorm 20-25 g muruseemet /1m2 kohta.

Skeem 2: Killustikalusel tugevdatud muru lõikeskeem

Muruala atraktiivsuse tõstmiseks istutada rajamisele järgneval aastal murualale laiguti harilikku kirikakart Bellis perennis. Kasvuolude sobivusel hakkab kirikakar isekülvi teel edasi levima. Taim on madalakasvuline ja muruala kõrgemalt niitmisel ei kahjustu. Õitseb kevadest-sügiseni. Muruväljaku servaaladele on soovitatav külvata täiendavalt põldmaguna (punane moon) Papaver dubium seemneid. Kui seemnete küpsemiseni moone ei niideta, siis paljuneb ta isekülvi teel, juhul kui soovitakse muruala varem niita, siis tuleb külvamist iga-aastaselt korrata - taim on üheaastane. Multškatted

Põõsate ja puude istutusaladele muru ei rajata. Istutatavate puude alus, samuti põõsaste istutusalad kaetakse multšiga, et vältida niitmisel tehtavaid vigastusi ning põõsaaluste umbrohtumist ning hoida niiskust. Multšiks kasutada keskmise fraktsiooniga männikoorepuru - kombineeritud osakeste suurus 0- 15 mm ja 15-48 mm), mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina. Istutusalad tuleb enne multši paigaldamist põhjalikult umbrohtudest jms puhastada. Puukooremultši kasutatakse ringina üksikpuude ümber paigaldatakse 5-10 cm paksune kiht, mille läbimõõt on min 1 m; Hoiduda tuleb okste ning puu tüve katmisest multšiga, tuleb jätta u 10 cm raadiusega multšivaba ala ümber puutüve. Valmis multšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. Multši koostises olevad koored ja raielaastud peavad olema ühetaolised, purustatud ja kõdunemata ega tohi sisaldada umbrohtu ega umbrohu seemneid. Põõsaste lausistutusega aladel kaetakse puukooremultšiga kogu istutusala, koorepuru multškatte alla paigaldatakse mittetoksiline taimekiududest valmistatud biolagunev peenravaip, toon must. Multškattega ala piiritletakse murualaga külgnemisel immutatud lauast pinnasesse kinnitatud peenraäärisega – vt MA-6-01 lõige 7-7, ja Lõige 2-2

Taastatavad murualad – vt ptk 4.10 3.6.3 Üldised nõuded kasutatavale taimmaterjalidele Lehtpuu istikute kvaliteedinõuded Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile. Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta. Lehtpuuistiku kõrgus peab olema vähemalt 2m

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 17/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Poogitud taimel peab poogend olema alusega korralikult kokku kasvanud. Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures. Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest (väljaarvataud mitmeharulisel pargipuul). Istiku võra kujundamiseks, sh võra tõstmiseks, tehtavad lõikused ja jämendusokste eemaldamine on lõpetatud vähemalt üks kasvuperiood enne istiku müüki, sügisel turustatavate istikute puhul müügiaasta varakevadeks.

Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või on see ümber istutatud vähemalt kolm korda või kolme üksteisele järgneva suurusklassi vaheliste intervallidega. Juurehoolduste arv peab olema kantud müügidokumentidele. Istiku juurekael peab olema mulla- või substraadipinnal nähtav ning paiknema nõu või mullapalli keskel. Istiku juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse. Juurestik peab olema kompaktne ning jäme- ja peenjuurte osatähtsuse vahel peab valitsema tasakaal, mis väljendub iga juurehoolduse järgselt toimunud jämedamate juurte harunemises üha peenemateks juurteks.

Istikul ei tohi olla:  mistahes taimeosa deformatsioone nagu nt keerd- ja kägistusjuur, võra või juurestiku ühepoolsus,

tüve kõverus üle 5cm 1,5m lõigu kohta (väljaarvatud mitmetüvelistel pargipuudel), mitteliigiomane harunemine jms

 tüve- ja koorevigastusi, silelõijkeid, külmakahjustusi, taimehaigustest põhjustatud haavandeid, kuivanud võra põhioksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi,

 konkurentlatva ja/või väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil,  sissekasvanud koorega oksi  tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt või ülestikku) väljuvaid oksi,  keerd- ega kägistusjuuri (st juuri, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste juurte ning

avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud).  juurtel taimehaigusi, - kahjureid ega kuivamise tunnuseid  mullapallis või nõus olevas substraadis lagunemata pakkematerjali jääke, eelmise kasvunõu jääke

ega mitmeaastaste umbrohtude juuri  väljakaevamisel juurtele tekkinud lõikepindu, mis on suurema läbimõõduga kui 5 mm (tüve

ümbermõõdu korral <10cm) või 10mm (tüve ümbermõõdu korral 10-16cm) ning 15mm (tüve ümbermõõdu korral >16cm).

 rohkem kui 3 kaks korda suuremat lõikehaava konkreetse suurusklassi taime kohta  ohtlike taimekahjustajate nimekirja määruses (vt Põllumajandusameti kodulehel) toodud ohtlikke ja

karantiinseid haigusi ega kahjureid

Käesolevas töös projekteeritud lehtpuude istikud peavad olema mullapalliga istikud.

Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Põõsaste istikute kvaliteedinõuded Kõik istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Istik peab olema vähemalt kaks korda ümber istutatud, istikute võra ja juured peavad olema koolitatud vastavalt istiku suurusele. Istikutel ei tohi olla kuivanud oksatüükaid ja oksi; rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi; kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Põõsa kõrgust mõõdetakse juurekaelast või substraadist kuni okste tipuni. Oksad peavad harunema liigi-, sordi- või vormiomaselt kas juurekaelast või sellest kuni 10 cm kõrguselt. Okste arvu määramisel võetakse arvesse vaid sellelt kõrguselt lähtuvad oksad Istik peab olema kasvatatud Eestis või sarnase kliimaga lähiriikides. Nõuistik peab olema kasvualuses hästi juurdunud. Nõu maht peab vastama istiku vanusele, suurus- või kvaliteediklassile ning liigi, sordi või vormi iseärasustele. Pakkematerjal peab olema selline, et see laguneks mullas vähemalt 1 aasta jooksul. Käesolevas töös projekteeritud lehtpõõsaste istikud peavad olema kas nõuistikud või mullapalliga istikud; paljasjuursete istikute kasutamiseks peab olema see eelnevalt koos täiendavate kvaliteedinõuetega kooskõlastatud maastikuarhitektiga. Lisanõuded nõuistikutele Nõuistikuna võib kasutada ajal, mil istutustööde tegemine on võimalik, sh kasvuperioodil. Nõuistikutel on lubatud lühemate peenjuurte mõningane keerdumine nõu soiseseinte ümber, sellised juured lõigatakse läbi taime püsivale kohale istutamise käigus. Tagasilõikamisel tekkivate lõikepindade läbimõõt

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 18/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

oleneb istiku suurusklassist ning ei tohi olla suurem kui see on maksimaalselt lubatav väljakaevamisel juurtele tekkinud lõikepindade puhul. Lisanõuded mullapalliga istikutele Mullapalliga istikuid on lubatud kasutada ajal, mil istutamine on võimalik, sj kasvuperioodil kasutatavad istikud peavad olema välja kaevatud enne kasvuperioodi algust. Mullapall peab olema sedavõrd hästi läbi juurdunud, et see ei laguneks pakendi eemaldamisel Mullapalli pakendamisel kasutatav biolagunev kangas (džuut) peab mullas lagunema vähemalt 1 a jooksul. Biolagunevasse kangasse pakitud mullapalli võib toetada galvaniseerimata metallist valmistatud korviga (traatvõrguga). Istutamisel tuleb pakkematerjal eemaldada või eelnevalt läbilõigatuna istutusaugu põhja suruda, sj alati tuleb eemaldada traatkorvi ülemine võru. Ületalve väljakaevatuna ja sünteetilisekangaga pakendatult säilitatud mullapalliga istikute puhul ei tohi kasutada traatkorvi, mittelagunev pakkematerjal tuleb istutamisel eemaldada. Kasutatavate taimmaterjali istikute suuruse miinimumnõuded:

 Istutatavad puud ginnala vaher Acer ginnala: mullapalliga istik: istiku kõrgus min 2- 2,25 m; tüve Ømin 3-4 cm; mullapalli Ø 30 cm, kõrgus 30 cm (võib kasutada mitmetüvelisi istikuid) kaunis pihlakas Sorbus decora: mullapalliga istik: istiku kõrgus min 2- 2,5 m; tüve Ømin 3-4 cm; mullapalli Ø 60 cm, kõrgus 40 cm iluõunapuu 'Bob White' ja ’Madonna’ Malus 'Bob White' ja ’Madonna’: mullapalliga istik: istiku kõrgus min 2- 2,5 m; tüve Ømin 3-4 cm; mullapalli Ø 60 cm, kõrgus 40 cm  Istutatavad põõsad: sirelid - nõuistikud C7,5-C10 istiku kõrgus min. 1,0-1,2m, vähim okste arv 5, juurestiku pikkus min 50cm lodjap-põisenela istikud on minimaalselt 50-60cm kõrgused vähemalt 3 oksaharuga paljasjuursed taimed või nõuistikud, juurestiku pikkus vähemalt 30 cm ebajasmiin ja aedhortensia - nõuistikud min C3-C5, istiku kõrgus vähemalt 40-60cm, minimaalselt 4 oksa, juurestiku pikkus min 30cm põõsasmaran - istikute min. kõrgus 40-50 cm, okste arv min 4, juurestiku pikkus vähemalt 25cm siberi kontpuu – paljasjuurne või nõuistik, istiku kõrgus minimaalselt 50-60cm, istikud on vähemalt 3 oksaharuga Mikrobioota – nõuistik C3, taime kõrgus vähemalt 30cm/ võra laius 50-60cm  Istutatavad püsikud Kasutada nõuistikuid Taimed on soovitatav puukoolist varakult ette tellida. Projekteeritud taimede liigi ja/või sordi asendamine rajamisel (tulenevalt kättesaadavusest) tuleb eelnevalt kooskõlastada maastikuarhitektiga.

4. RAJAMISTÖÖDE KIRJELDUS JA KVALITEEDINÕUDED 4.1 Üldist Ehitustööde teostamisel tuleb järgida ehitustegevust reguleerivaid seadusi, määrusi, eeskirju ja volitatud ametiisikute ettekirjutusi. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda hea ehitustava nõuetest ja tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL2000, InfraRYL 2010, ja Maalritööde RYL2012 kvaliteedinõuetele. Töövõtja on kohustatud järgima materjalide tarnijate paigaldust- ja kasutusjuhendeid. Kõik kasutatavad materjalid, tooted ja seadmed peavad olema terved ja kvaliteetsed ja vastama kehtivaile normidele ja standarditele. Vältima peab võimalikke olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada käsitsi. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (üldjuhul 2m trassist) teostada kaeve- ja ehitustöid vastavalt võrguvaldaja poolt kooskõlastamisel sätestatud tingimustele.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 19/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Puude likvideerimine vt ptk 3.6.1. Säilitatava kõrghaljastuse ehitusaegsed kaitseabinõud vt ptk 3.6.2. Rajamistööde teostamisel või sellega seonduval liiklemisel paigaldada tööde tsoonis puudele tüvekaitsed, puude juurekaitsealale jääval maa-alal teha kõik kaevetööd käsitsi. Tööde käigus tuleb silmas pidada, et enne katete ehitamist oleks tehtud kõik teadaolevad ja etteennustatavad tööd katendi all. Töö käigus kaitstakse olemasolevaid ehitisi ja seadmeid. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse digitaalselt asendiplaanilt. Paigaldatakse sel arvul tähiseid, et nende põhjal võib töid teha vastavalt projektile ja fikseerida tehtud töö vastavust projektile. Ehitustööde ajal kontrollitakse paigaldatud tähiste ja märkide õigsust. Vajaduse korral täpsustatakse märgistus uuesti. Ehitaja koostab vajadusel eraldi tööde korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik ajutised teed ja rajatised, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest. 4.2 Nõuded ehitamisel. Ehitusplatsi korrastamine Ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda MaaRYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, pinnasetööd ja alustarindid. Katendi kihtkonstruktsioonide rajamisel peab vältima olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Kui tööde käigus selgub, et kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Soovitav on kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival ja soojal aastaajal (ööpäeva keskm temp. +5ºc). Projektis tekib elementide vundamentide süvendite kaevamisel pinnast, mis tuleb transportida selleks ettenähtud kohta, kas taaskasutamiseks või utiliseerimiseks. Ehitustööde käigus viga saanud pinnas ja haljastus ala ümber taastatakse, maapind silutakse, külvatakse muruseeme, riisutakse ning rullitakse kinni ja kastetakse külviala. Peale tööde lõpetamist tuleb ehitusplats korrastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada. Tööde territooriumil tuleb ennistada heakord. 4.3 Kaeve- ja täitetööd Kaeve- ja täitetööde teostamisel järgida MaaRYL2010 ptk 223 ja ptk 224 esitatud ehitustööde kvaliteedinõudeid ja Jõhvi valla kaevetööde eeskirja. Ehitusplats raadatakse ehitusprojektis ettenähtud ulatuses või kus seda nõuavad ehitustööd. Raadamine tuleb teha enne täitetöö või mulde tegemise alustamist. Liiklusaladelt eemaldatakse suured kivid ja rahnud, juurikad, taimestik ja huumust sisaldav muld. Puhastatakse ka madalrajatiste alused. Haljasalade kasvukihtidest eemaldatakse tarbetud suured kivid ja kamakad. Raadamisjäätmed veetakse ehitusplatsilt ära Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses projekteeritud platside ja kõnniteede rajamise kohtadest. Kõlblik kasvumuld ladustatakse objekti maa-alal ja kasutatakse hiljem haljastustöödel. Eemaldatud mulla aluse pinnase põhja planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kasvupinnase eemaldamistööde koosseisu. Kõlbmatu kasvupinnas ja mulde aluspinnas eemaldatakse objektilt. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse objekti maa-alale reservi või veetakse kohe maha paneku kohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas (juurde veetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Kaevatakse ulatuses, mida nõuavad ehitus- ja sellega liituvad tööd. Vältida tuleb liigkaevamist. Pikemaks ajaks lahti jäävas süvendis tuleb puude väljakaevatud juuri kaitsta külma ja kuivamise eest. Vajaduse korral tuleb puid kasta. Kaevata tuleb nii, et kõrvalasuvate ehitiste ja tarindite vundamendid, alused ja muud osad ega maa- alused kommunikatsioonid ei saaks vigastada. Kaevetööde ajal tuleb arvestada säilitatava taimestikuga. Kui säilitatavate puude juuri on vaja läbi raiuda, tehakse seda juuri tarbetult vigastamata. Vigastatud juureosa tuleb koheselt lõikamise teel eemaldada. Lõikepind tuleb asjakohaselt kaitsta. Lõppkaeve tehakse nii, et süvendi põhjas ei rikuta rajatavate vundamentide all pinnase struktuuri. Valmis süvendi põhjas ei tohi olla kahjulikke vett koguvaid süvendeid. Kasutus-kõlblikud pinnasemassid

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 20/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

kasutatakse ehitusplatsil, muud massid veetakse ära. Saastunud pinnas töödeldakse keskkonnaameti ettekirjutuste ja juhiste kohaselt. Kandvate ja muude koormatud ehitiseosade alused kaevatakse ehitusprojektis määratud pinnasekihini või tasemeni ja kujundatakse ehitusprojektis määratud viisil. Madalrajatiste alus kujundatakse nii, et sinna ei jääks vett koguvaid süvendeid. Pinnasele rajatavate vundamentide lõppkaeve tehakse ettevaatlikult, et vundeerida saaks rikkumata alusele. Vundamentide alused kaevatakse nii, et aluspõhi on sula. Liivalustes tuleb kasutada kruusliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2 m/ööp. Täitematerjalina kasutada keskliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Paekivi liiva ei tohi kasutada täiteks, kuna paigalduse käigus see materjal peeneneb ja tema filtratsioon väheneb. Täitematerjalid peavad vastama paiga külmumis-, teralisus- ja veeläbivusnõuetele. Tihendatavates tehisalustes kasutatav materjal ei tohi sisaldada pehmet savi, puidu- või raadamisjäätmeid, jääd, lund või muid kahjustavaid aineid ning jäätmeid. Talvel kasutatakse sulasid ja kergesti tihendatavaid materjale, näiteks killustikku. Talvetingimustes tohib täidetes kasutada ainult kivirahne, kive ja külmumata jämedaid materjale. Materjal peab olema võimalikult kuiv. Lõpptäite võib teha tihendatud kaevepinnastest. Tihendatav täide tehakse kihthaaval, arvestades tingimusi ja tihendatavat materjali, kasutades selliseid töövahendeid ja meetodeid, et saavutatakse vajalik tihedus ja kandvus. Peenmaterjalid ja moreen tihendatakse pinnaseliigile omase optimaalse niiskuse juures. Kui talvel esineb külmumisoht, tihendatakse täide otsekohe kihi laotamise järel, enne selle külmumist. Vuukimised, kaitsetöötlused jm. peavad olema enne täitetöid küllaldaselt kuivanud ja kõvenenud. Töömeetodid ja materjalid valitakse nii, et kaetavad või kõrvalasuvad ehitiseosad ja seadmed ei kahjustuks ega eraldi mõeldud pinnasekihid täitmise või tihendamise ajal üksteisega ei seguneks. Kui täitepaik on dreenitud või jämedateralisest pinnasest, võib suvetingimustes kasutada tihendamisel abivahendina vett. 4.4 Katendite ehitamine Teede ja platside katendite konstruktsioonid on antud joonisel MA-4-07, lõiked joonisel MA-6-01. Katendi alusmuldes kasutatava pinnase filtratsioonimoodul tuleb kontrollida ja peab olema >0.5m/ööp Katendikonstruktsiooni aluseks täiteks sobib pinnas, mis ei sisalda mulda, turba- ja mullasegust liiva ning suuri (üle 2/3 tihendatava kihi paksusest) kive. Mittesobiva aluspinnase puhul kasutada dreenkihiks keskteralist kuni jämedateralist liiva (arvestades vertikaalplaneerimist), mis peab täitma ka filtreerivat, dreenivat ja külmakaitse funktsiooni. Kõik Tellija poolt nõutud täitematerjalide sobivuse tuvastamiseks vajalikud proovid peavad olema testitud sõltumatus laboratooriumis Töövõtja kulul. Olemasolev katend kooritakse sillutiskivi, paigalduskihi (liiv) ja aluskihtide (killustik) paksuse võrra. Tuleb jälgida, et aluskihi alla ei jääks kõduneda võivad materjale: kasvumulda, juuri, ehitusprahti. Tarvilikud kalded anda juba aluspinnase tasandamisel. Puude juurekaitsealadel teha kaevetööd käsitsi, vältida puude juurte vigastamist. Olemasolevate tehnovõrkude piirkonnas teha kõik kaevetööd erilise ettevaatusega käsitsi, järgida tehnovõrkude kaitsealas teostatavate tööde nõudeid ning võrguvaldajate poolt esitatavaid nõudeid. Aluskihiks kasutada killustikku fraktsiooniga vastavalt projekteeritud konstruktsioonitüübile. Killustiku tihendamiseks tuleb kasutada sobiva võimsusega vibroseadmeid. Tihendada kihtide kaupa. Killustikalustes kasutada vähemalt III klassi paekillustikku. Kõik killustikalused rajada kiilumismeetodil, (sh kiilekillustiku kulu arvestada 25kg/m²). Äärekivide paigaldamine vastavalt tootja juhendile, kasutatakse paigaldusbetooni C8/10, H=8cm 4.5 Haljastuse rajamistööd Hea tava kohaselt peab avalikult kasutataval ala haljastustöid (sh istutustöid) kohapeal juhendama ja selle eest vastutama kutseoskustega ja -kogemustega eriala spetsialist. 4.6 Ehitusplatsi ettevalmistus ja ehituskorraldus Töö käigus kaitstakse olemasolevaid säilitatavaid puid, ehitisi ja seadmeid. Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse digitaalselt asendiplaanilt. Paigaldatakse sel arvul tähiseid, et nende põhjal võib töid teha vastavalt projektile ja fikseerida tehtud töö vastavust projektile. Ehitustööde ajal kontrollitakse paigaldatud tähiste ja märkide õigsust. Vajaduse korral täpsustatakse märgistus uuesti. Ehitaja koostab vajadusel eraldi tööde korraldamise projekti, kus on ära näidatud kõik ajutised teed ja rajatised, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest. Peale tööde lõpetamist tuleb ehitusplats korrastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada. Tööde territooriumil tuleb ennistada heakord. Ehitustööde

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 21/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

käigus viga saanud pinnas ja haljastus ala ümber taastatakse, maapind silutakse, külvatakse muruseeme, riisutakse ning rullitakse kinni ja kastetakse külviala. 4.7 Haljastuse rajamise ettevalmistustööd

Puude likvideerimine vt pt 3.6.1. Säilitatava kõrghaljastuse ehitusaegsed kaitseabinõud vt pt 3.6.2. Rajatavate teede ja platside katendi aladelt eemaldatakse suured kivid ja rahnud, juurikad, taimestik ja huumust sisaldav muld. Projekteeritud rajatavate haljasalade kasvukihtidest eemaldatakse tarbetud suured kivid ja kamakad vastavalt MaaRYL2010 ptk 351. Raadamisjäätmed veetakse ehitusplatsilt ära. Lammutamisel saadud materjalid ja ained liigitatakse. Tarbetud tooted ja materjalid veetakse ehitusplatsilt ära. Saastunud pinnasega toimitakse vastavalt Keskkonnaameti eeskirjadele ja juhenditele. Erinevad kasutatavad pinnasemassid ja katted eemaldatakse ja virnastatakse eraldi. Taaskasutusse minevatele pinnastele tehakse vajaduse korral analüüsid ja need parandatakse projektis nõutud normidele vastavateks. Taaskasutusse mõeldud pinnased peavad sobima uuele kasutuskohale. Varutud kasvupinnase kasutuskõlblikuna säilimiseks on tähtis, et hunnikute peal ei käidaks ega kasutataks neid laoplatsina. Vajaduse korral piiratakse virnad kindla taraga. Varumispaiga asukoht määratakse ehitustööde organiseerimise projektiga. 4.8 Istutuskoha ettevalmistamine

Kasvualus Üldjuhul kontrollib haljasala rajaja kohaliku kasvupinnase sobivust haljastuse rajamiseks Vajadusel teeb rajaja mulla viljakuse ja lõimise analüüsi enne külvi- või istutustööde algust ning analüüsi tulemustest lähtuvalt parandab vajadusel mullaparandusainete lisamise, lupjamise ja väetamisega. Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Kasvumulla mineraalosa võib sisaldada jämedat kruusa (6-20 mm läbimõõduga osakesi) kuni 10 kaaluprotsenti. Puude ja põõsaste kasvumuld võib sisaldada jämedat kruusa ja väikesi kive (6-50 mm läbimõõduga osakesi) kuni 15 kaaluprotsenti. Kvaliteetne kasvualus peab olema niiskust ja toitaineid hoidev, vett läbilaskev, mitte mudastuv, mitte tihenev ja struktuurilt vastupidav. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Kasvupinnase moodustavad puu juurestiku kinnitumiseks ja toitumiseks vajalikud pinnasekihid. Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale. Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul tuleb paigaldada drenaaž. Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu. Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt. Istutusaugu mõõtmed Projekteeritud puud ja põõsad tuleb istutada liigi suurusele sobilike mõõtmetega istutusauku, mis täidetakse 100% kasvumullaga. Muru kasvualus peab jääma äärekivi või katendiga tasa. Murus paiknevad puude ja põõsaste kasvualused peavad jääma murust 50-100 mm kõrgemaks Puude istutusaugu sügavuseks on 1m. Minimaalne laius on 1,5m. Põõsastele rajada kasvualus ühtlase alana. Põõsaste kasvualuse sügavuseks tuleb 50 cm, laiuseks 50 cm põõsast. Puude istutusaugud ja põõsaste lausistutusala täidetakse 100 % kasvumullaga.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 22/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

4.9 Istutustööd

Istutustöid juhendab isik, kellel haljasalade rajamise alane haridus alane haridus ja töökogemus. Istutusaeg

Kui aga kasutatakse mullapalliga või nõuistikuid (mitte paljasjuurseid), siis neid võib istutada kevadest sügiseni (väljaarvatud ajal, millal kasvupinnas on külmunud), siiski pikemal põuaperioodil pole soovitatav istutustöid teha. Paljasjuurseid istikuid võib kasvukohale istutada lehetu ajal: kevadel pärast seda, kui maa on sulanud, soojenenud ja tahenenud ning istikute pungad pole veel puhkenud (umbes aprilli keskpaigast poole maini); või sügisel (umbes septembri lõpust oktoobri lõpuni) lehtede kolletumise ja varisemise algusest pärast esimesi öökülmi, kuid vähemalt paar nädalat enne püsivaid külmi. Sealjuures sademetevaesel kevadel istutatud põõsaid tuleb mitu korda kasta. Taimmaterjal Istikute suuruse miinimumnõuded vt Seletuskiri ptk 3.6.3 Kasutada mullapalliga taimi või nõuistikuid, nende juured on kaitstud, kompaktselt välja arenenud. Heki istutamiseks võib kasutada ka paljasjuurseid taimi. Kasutada tohib ainult äsja välja kaevatud ning ilma juurekahjustusteta puittaimi. Enne istutamist tuleb kontrollida istikute juurekava ja vajadusel tuleb eemaldada vigastatud juured. Samuti tuleb eemaldada vigastatud võrsed. Jälgida, et juurekael poleks mullaga kaetud. Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga. Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist. Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest. Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat. Enne istikute kohale toomist valmistatakse ette istutusalad. Istikud tuuakse kohale nii, et need saab kohe istutada lõplikku kasvukohta. Ehitusplatsil tuleb jälgida, et istikud ei kuivaks, juurestikku tuleb kogu aeg päikese eest kaitsta. Puude istutamine

Olemasolev murukamar kooritakse ca 30 cm paksuselt ja eemaldatakse objektilt selleks ettenähtud ladustamiskohta. Enne puude istutamist silutakse korrektselt kogu ettevalmistatud istutusala. Pinnad tasandatakse ja tehakse lõplik korrastus, eemaldatakse kivid jms. Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks. Juhul kui puude istutusaugud tehakse ebasobivasse pinnasesse või rajatakse piiratud tingimustesse, ning seetõttu paigaldatakse ka uus kasvumuld, siis peavad need olema istutuseks minimaalselt vajalikust suuremad, et tagada puudele vajalik kasvupinnase olemasolu. Kasvupinnase mahu määramisel arvestada, et keskmise kasvulistel puudel on vajalik minimaalselt 9m3, hea oleks vähemalt 14m3 kasvupinnast ühe puu kohta; kasvualuse vähim sügavus 0,8m. Suurekasvulistele puudele tuleb tagada minimaalselt 18m3, hea oleks vähemalt 26m3 kasvupinnast ühe puu kohta; kasvualuse vähim sügavus 1,0m. Kui olemasolev pinnas ei vasta puude kasvamiseks vajalikele tingimustele, tuleb see asendada huumusrikka kasvumullaga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale. Juurde lisatav kasvumuld paigaldatakse ja samaaegselt seda ka tihendatakse, et vältida hilisemaid vajumisi. Enne puude istutamist silutakse korrektselt kogu istutusala. Pinnad tasandatakse ja tehakse lõplik korrastus, eemaldatakse kivid jms. Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul tuleb paigaldada drenaaž. Puu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja vahetada. Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu. Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Istutuse tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 23/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Taime mullapall peab istutamisel olema läbi märgunud: enne kasvukohale istutamist kasta hoolikalt või hoida taime mõnda aega vees (ca 1 tund). Lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett. Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale. Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kui juurepalli ümber olev kangas sisaldab tehiskiudu, siis eemaldatakse see riie istutuse ajal. Looduslikest materjalidest tehtud juurepalli sidumisnöörid avatakse alles siis, kui istikud on lõplikult auku paigaldatud. Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Puud istutatakse samasse sügavusse kui nad istanduses kasvasid; juurekael peab jääma mullapinna tasandile. Parem on istutada ennemini natuke kõrgemale, kui liiga sügavale. Istikut hoitakse augu kohal paigal, kuni auk on täidetud. Kui istutusaugu täitmine on lõppenud, täpsustatakse veelkord, et istutussügavus oleks õige. Muld tihendatakse rohke kastmise teel ja surutakse (tallatakse) kinni nii, et istik kinnitub mulda ja juured saavad hea kontakti mullaga. Istutuse ajal kastetakse vähemalt 10 liitrit istiku ümbermõõdu cm kohta. Eriti kevadisel istutusel tehakse ümber puutüve vagu veele, selleks et kõikvõimalikud veed juhitaks istiku juurtele. Sügisel, enne külmaperioodi, veevagu täidetakse maapinna kõrguselt kasvualusega.

Toestamine

Istutatud lehtpuu tuleb toestada kohe pärast istutamist. Puu toestatakse kuni kolme teibaga kohe pärast istutamist. Tugiteivas peab olema kooritud või hööveldatud, tugev ja sirge, suuremate oksakohtadeta ja vähemalt 5cm läbimõõduga. Istiku toestus peab olema u 1/3 lehtpuuistiku kõrgusest. Üle 2,5m kõrgust puud toestatakse vähemalt kahe teibaga . Tugiteibad lüüakse tugevasti aluspinnasesse väljapoole juurepalli. Samale objektile istutatud puude teibad peavad jääma ühekõrgused. Teibad ei tohi hõõruda istiku oksi ega tüve. Puu sidumiseks tugiteivaste külge tuleb kasutada pehmet ja laia (soovitavalt 2−4 cm laiust) linditaolist sidumismaterjali. Side kinnitatakse 5−10 cm teiba otsast allapoole ja silmust ei tohi teha ümber puutüve. Tugiteivaste asemel võib kasutada ka maasse ankurdatavaid trosse või juurepalli maa-alust kinnitust. Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid. Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2−3 aastat), igal aastal tuleb sidemeid uuendada Kastmine.

Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1m (vähemalt istutusaugu suurune). Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Istutusaastal tuleb hoolitseda mulla ühtlase niiskuse eest. Kasta pigem harvem, kuid põhjalikult. Ebapiisav ja tihe kastmine vähendab taimede põuataluvust. Multšimine Puu tüve ümbrus tuleb multšida vähemalt 0,6 -1,0m raadiuses (kuid vähemalt istutusaugu ulatuses). Multš on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 7−10cm paksuse kihina ning tüvest vähemalt 10cm eemale. Kasutada koorepurumultši frakts. 0-15 ja 15-48 kombinatsiooni min 7cm paksuse kihina. Multš ei tohi sisaldada alla 1 cm suurusega koorepuru üle 20%, umbrohuseemneid, -juuri või -risoome; Valmis multšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. Lõikamine

Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Tugeva ladvaga puud tuleb kindlasti istutamisel tagasi lõigata, kuid vältida tuleb latvade tugevat tagasilõikust. Vajalikud puhastuslõikused tehakse vahetult enne istutustöid. Välja lõigata tuleb mehhaaniliselt vigastatud, haigestunud ja kuivanud oksad, samuti liiga võra sisse kasvavad ja ristuvad oksad. Eemaldada on vaja juure- ning vesivõsud, samuti pikad oksad, mis noortel puudel hakkavad moodustama võistlevaid latvu. Kui on vajalik tugevam tagasilõikus, siis veendutakse enne, et puu on hakanud tõesti kasvama. Sel juhul lõigatakse tagasi mitte varem, kui on möödunud üks kasvuperiood. Suurte puude lõikamine on vajalik selleks, et võra ei kasvaks liiga suureks ega muutuks liiga tihedaks. Enamuse puude lõikamiseks on parim aeg varakevad.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 24/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Peale tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Põõsaste istutamine Enne istikute kohale toomist rajatakse istutusalad. Kogu ettevalmistatud istutusala silutakse korrektselt. Põõsastele peab tagama kasvumulda 500 mm sügavuselt. Kui olemasolev pinnas ei vasta põõsaste kasvamiseks vajalikele tingimustele, tuleb see asendada huumusrikka kasvumullaga. Vajadusel tuleb istutusalalt ebasobiv pinnas eemaldada ja süvend täita sobiva kasvupinnasega. Juurde lisatav kasvumuld paigaldatakse ja sama aegselt seda ka tihendatakse, et vältida hilisemaid vajumisi.

Pärast istutusjärgset mulla vajumist peab istik jääma niisama sügavale, nagu ta kasvas varem, st tema juurekael peab olema mullaga ühes tasapinnas, arvestada tuleb mulla vajumist (umbes 10-15%). Nõuistikud istutatakse veidi sügavamale, et juurepall oleks kergelt mullaga kaetud. Enne istutamist tuleb pinnas ette valmistada. Taimed istutatakse ettevalmistatud istutusaukudesse, mis peab olema nii suur, mahutab sinna lisatud kasvumulla ja istiku juurestiku. Istutusauk peab olema diameetrilt 0,5m suurem ja 0,2m sügavam kui juurepall. Istutusaugu põhi kobestatakse labidaga täidetakse poole sügavuseni kasvumullaga.

Kui istikud on seismisel veidi kuivanud, tuleb neid hoida enne istutamist paar tundi juuripidi vees. Vajadusel võib kasta ka nõutaimi, et juurepall oleks niiske ja ei mureneks istutamisel. Kui istikute juured on liiga pikad või vigastatud, tuleb neid harunemise soodustamiseks veidi kärpida. Kui kasutatakse juurepalliga või nõuistikuid, siis peale istutamist tehakse pakitud juurestikuga istikutele lõikus, et soodustada harunemist. Nõutaimedelt lõigatakse koos istutusega ainult kuivanud ja vigastatud võrsed. Nõutaimed võetakse potist välja ja kui taime juured moodustavad poti põhjas ringleva pärja, tuleb need enne istutamist läbi lõigata. Pallitud istikute pallinöörid avatakse siis, kui istik on oma kohal istutusaugus, tehiskiudu sisaldavad kangad eemaldatakse täiesti.

Kasvumuld tihendatakse rohke kastmisega, kohevail muldadel tallatakse nii, et taim korralikult kinnituks mullas ja et juured saaks võimalikult laia kontakti mullaga. Kastetakse vältimatult kohe istutuse järel 20-30 liitrit vett m² kohta, teisel korral kastetakse kahe päeva pärast. Põõsasistikud istutatakse vertikaalselt püsti. Istutusaugu põhi tehakse kumeraks. Enne istutamist kastetakse istutatav põõsas ja istutuse alus märjaks. Istutades jälgides, et juurekael satuks varasemaga samale sügavusele. Põõsad istutatakse nende endise kasvusügavuse järgi ja auk täidetakse kasvumullaga ning kastetakse rohkelt. Istutusala ja -augu pealispind jäetakse kevadel aukuvajununa. Et taimerida tuleks geomeetriliselt korrektne ja istutusvahed ühtlased - tuleb kasutada märkenööri. Pärast istutamist tuleb taimi korralikult kasta, et nende juured saaksid mullaga kontakti. Seejärel multšitakse pinnas koorepurumultši frakts.15-48 min 7cm paksuse kihina. Multš ei tohi sisaldada alla 1 cm suurusega koorepuru üle 20%, umbrohuseemneid, -juuri või -risoome;

Valmis multšikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. Istutatud taimed lõigatakse tagasi. Sügisel istutatud põõsaid kärbitakse kevadel. Peale tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Püsikute ja pinnakattetaimede istutamine Pottides turustatavaid istikuid võib istutada kogu hooaja jooksul. Sügisel istutatud taimedel kontrollida kevadel, et talv poleks taimi üleskergitanud. Projektis on antud ühele ruutmeetrile arvestatud taimede kogused. Vajalik kasvualuse sügavus on 30-40cm + drenaaž(kruusa)kiht 10cm. Ettevalmistatud istutusala peab olema umbrohupuhas. Istutustöid ei tohi teha varem, kui üldjuhul vähemalt kahe nädala (või vastavalt kasutatava preparaadi tootja juhistele) möödumisel keemilisest umbrohutõrjest. Enne istutamist peab püsikute mullapall olema läbinisti märg. Istutusaugud teha parasjagu nii suured, et taimede juured sinna vabalt ära mahuksid. Taimed istutatakse sama sügavale, kui nad olid istanduses. Turbapott ei tohi jääda nähtavale. Kasvualus tihendatakse kastmisega ja kätega vajutades. Peale istutamist kasta põhjalikult. Kui vesi on maasse imbunud on soovitav mullapinda kobestada, et see püsiks niiskena. Istutuse üleandmine Istutus antakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale. 4.10 Muru rajamine

Tugevdatud alusega muruväljaku rajamine on kirjeldatud ptk 3.6.3.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 25/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Ehitustööde käigus viga saanud pinnas ja haljastus rajatud teekatendiga ala ümber taastatakse. Teede- ja platside äärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta kasvualusega, paksusega 15 cm. Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Kasvualuse pind tuleb tasandada. Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kasvualus ei tohi olla liiga tihenenud. Kasvualuste pinnad peavad olema tasased, ilma lohkudeta. Maapinna kõrgused peavad vastama projektile. Sajuvesi peab olema kalletega kasvualuse pinnalt ära juhitud. Muru kasvualus peab jääma äärekivi või katendiga tasa. Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga, kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muru on soovitav külvata aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga ja rullida. Taastatava/rajatava muru seemnesegu on alljärgnev: punane aruhein (võsundiline) Festuca rubra rubra 80%, aasnurmikas Poa pratensis 5%, harilik kastehein Agrostis capillaris/lamba-aruhein Festuca ovina 5%, karjamaa raihein Lolium perenne 5%. Külvinorm on 20-30 g/m²). Kohtades, mis saavad minimaalselt päikesevalgust, kasutada muru rajamisel/taastamisel varjumuru seemnesegu. 4.11 Projekteeritud haljastuse rajamisjärgne hooldus ja kaitse Haljastuse rajamise järelvalvet, samuti järelvalvet rajamisjärgselt garantiiaja jooksul peab teostama pädev erialaspetsialist. Valmis haljasalal peavad tugi- ja kaitsetarindid olema kindlalt paigas. Tööjäljed tuleb koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud. Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid. Taimeliigid ja sordid ning puude ja põõsaste suurused ja päritolu peavad vastama projektile. Kasvualuste kalle peab olema projektikohane. Heakorrastustööde tegemisel on soovitatav rajada uus haljastus viimaste tööetappidena, et kaitsta rajatavat haljastust maksimaalselt ehitusaegsete mõjude eest.

Istutatud puid ja põõsaid trimmeriga mitte vigastada, soovitatav on rajatud haljastuse vahetus läheduse trimmerit mitte kasutada. Istutuse tegija on kohustatud andma istutusele 5-aastase garantii. Garantiihoolduse alla kuulub kastmine, vajadusel väetamine, toestamine, toestus rihmade olemasolu ja nende tugevuse kontrollimine, vajadusel tugede parandamine (1 kord aastas). Vajaduse korral istutatakse garantiiaja kevadel uuesti tagasi külma kergitatud istikud, vajaduse korral paigatakse kevadel või sügise lõpul muru, istutusalad hoitakse umbrohuvabad.

Puu hooldamisel tuleb arvestada puuliigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et kasvaks elujõuline, pikaealine, terve ja liigiehtne puu. Garantiiaja lõpuks peab puu olema juurdunud ning võrsete aastane juurdekasv peab vastama istiku võratüübile.

Garantiiajal tehtud tööde kohta peab istutuse tegija pidama hooldustööde päevikut. Hooldustööde päevikus peab olema kirjas taime liik, päritolu, mõõtmed, istutamise aasta, kasvukoha kirjeldus, istutamisel kasutatud abi- ja kaitsevahendite kirjeldus ning puu vigastused. Hooldustööde päevikusse tuleb märkida kõik garantiiajal tehtud hooldustööd ning andmed iga-aastase puude seisundi kontrollimise kohta.

Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle töö tellijale. Akti märgitakse tuvastatud puudused ning tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Kui istutatud puu/põõsas garantiiajal kahjustub või hävib, on õigus nõuda selle asendamist ja hooldamist, v.a kui istutuse tegija tõendab, et kahjustus tekkis temast sõltumatutel asjaoludel. Istiku kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. Kui garantiiaeg lõppeb taimede puhkeperioodil, on õigus nõuda istutuse üleandmist enne garantiiaja lõppu, vegetatsiooni perioodil. Kastmine  Puittaimede puhul tuleb teostada kastmist, mis on olulisim hooldustöö esimese kahe-kolme aasta

jooksul pärast istutamist. Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 26/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

 Peale haljastuse rajamist tuleb puittaimedele jätta kastmisnõgu, mis likvideeritakse 2 aastat peale istutamist. Hiljem, kui taimed on kindlalt kasvama läinud, tuleb neid kasta ainult kestva kuiva perioodi ajal.

 Värskelt istutatud puude koheseks kastmiseks sobib niisutuskott, mis mahutab 75 l vett. Kotist imbub vesi vaikselt pinnasesse kiirusega 8-10 l/h. Niisutuskott käib tõmblukuga ümber puu ning suurema veekoguse andmiseks saab omavahel ühendada mitu kotti. Kott on valmistatud UV-kiirguse kindlast PVC-materjalist. Niisutuskott on kastmiseks vaid ajutine lahendus ning tuleks mõnda aega pärast istutamist puu ümbert eemaldada.

 Puud kastetakse korrapäraselt. Kasvuperioodi jooksul tuleb puud kasta vähemalt üks kord nädalas, kaasa arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50-100 liitrit vett.

 Pealtpoolt kastmise korral tuleb kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval. Vesi peab imbuma pinnasesse 10-15 minuti jooksul.

Toestuse ja tüvekaitse kontrollimine

Regulaarselt (kord kuus) tuleb kontrollida tugiteivaste ja turvarihmade olemasolu ja seisukorda, vajadusel rihmasid lõdvemaks lasta. Vajadusel tuleb neid uuendada.  Kontrollitakse, et tugiteibad oleksid terved, tugevasti pinnasesse kinnitatud ning otse.  Tüve- ja juurekaitsmed, tugiteibad ning sidumismaterjal ei tohi puud kahjustada.  Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat pärast istutamist. Väetamine Puude ja põõsaste väetamisel lähtutakse puu või põõsa üldseisundist. Umbrohutõrje

Umbrohud eemaldada istutusaladelt järjepidevalt mehhaaniliste vahenditega. Katmata aladel tehakse keemilist umbrohutõrjet, samuti taimekahjurite ja -haiguste tõrjet ainult eraldi kokkuleppel. Võrahooldus

Noorte, istutatud puude, põõsaste võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puittaime juurdumist. Ka säilitatavatel puudel tuleb teostada hoolduslõikus. Jälgida, et peale ehitustööde lõppemist ei oleks puudel tööde käigus vigastada saanud oksi – need tuleb eemaldada.  Võrahooldust võib teha vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik).  Eemaldada võib ainult vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu

juurdumist. Muru hooldus

 pärast muru külvamist tuleb hoolikalt jälgida, et muru enne juurdumist ära ei kuivaks. Selle vältimiseks on kuni lõpliku juurdumiseni (ca 2 nädalat) vaja muru ohtralt kasta, läbi leotada;

 kuni ühtlase muruvaiba tekkimiseni ei ole soovitav muru peal kõndida, see võib vigastada arenevat juurestikku;

 esimesel kahel aasta tuleb niita regulaarselt, mitte madalamalt kui 4-6 cm. Hiljem vähendada niitmissagedust vastavalt ilmastikule 1-2 korda kuus (põua ajal 1 kord kuus);

 nähtavad niitmisjäägid tuleb rehitseda;  Esmane muru niitmine teostada haljastustöid teinud ettevõttel.  Teedelt ja platsidelt ei tohi lükata soolatud lund teeäärsetele puudele ja põõsastele. See kahjustab

puid ja võib lühendada puittaimede kasvu ja ka iga. Garantiiaja lõppemine

Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle töö tellijale. Kui istutatud puu/põõsas garantiiajal kahjustub või hävib, on õigus nõuda puu asendamist ja hooldamist, v.a kui istutuse tegija tõendab, et puu kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Puittaime kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. Kui garantiiaeg lõppeb puude-põõsaste puhkeperioodil, on õigus nõuda istutuse üleandmist enne garantiiaja lõppu, puu lehesoleku perioodil. Haljastuse tulevase hooldaja jaoks on vajalik tellida hoolduskava.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 27/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Taimede ja haljasalade rajamise järelhoolduse tööde eesmärgiks on kindlustada haljastuse kasvu algus ja jätkuv eluvõimeline areng. Hooldustööd tehakse nii, et järelhoolduse lõppemisel haljasalad on projektile vastavad ja vastavad haljasalal taotletud korrashoiu tasemele. Olemasoleva säilitatava puistu osa kvaliteedi tõstmiseks on soovitatav ehitustööde järgselt läbi viia allesjäävate puude võrahooldus, eemaldada murdunud ja kuivanud oksad ning edaspidi teostada regulaarset hooldust. Puude hooldust võib teostada vastava pädevusega spetsialist (arborist, aednik). Suuri puid tuleb üle vaadata peale tugevaid torme. Soovitatav on puid jälgida. Vaadata tuleb, kas puutüve või okste välispinnale on ilmunud seente viljakehi, mis annavad märku sellest, et seeneniidistik on tüve seestpoolt juba vallutanud ning puu järelejäänud eluiga võib olla lühike. Selline puu võib murduda omaenese võra raskuse all. Puu eemaldamine oleneb sellest, millised on tema säilitamisega kaasnevad riskid, st puu kasvukohast. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest või mulla, vee- ja õhurežiimi halvenemisest

Haljastuse hoolduskava tellitakse eraldi tööna, koostatakse rajatavate haljasalade tulevasele hooldajale 10 - 30 aastale. Haljasalade hoolduskavas esitatakse juhised muru niitmiseks, väetamiseks, kastmiseks, põõsaste ja puude lõikamiseks, väetamiseks ja kastmiseks jm. Taimestiku elujõudu ja kasvualuse kõlblikkust kontrollitakse iga 10 aasta tagant 5. TEHNOVÕRGUD 5.1 Olemasolevad võrgud Krundil säilivad olemasolevad tehnovõrgud. Tööde teostamisel olemasoleva tehnovõrgu kaitsealas tuleb taotleda tööde läbiviimiseks luba võrguvaldajalt. Projekteeritud madalpinge maakaabli ristumisel olemasolevate tehnovõrkudega kutsuda eelnevalt kohale olemasolevate tehnovõrkude valdajad ning valdaja esindajal tuleb surfida välja maa sees paiknevad tehnovõrgud ristumised ja rööpsed kulgemised märgistada maapinnal. Käesoleva projekti aluseks oleva geodeetilise uuringu kohaselt jäävad projekteeritud pinnasetöid hõlmavate alale olemasolevad Elektrilevi maakaablid, tänavavalgustuse madalpinge kaablid ja piki Uue tn serva kulgev kanalisatsioonitrass ning Vallamaja ja parkla vaheline kanalisatsioonitrass ja sademetevee kanalisatsioon. Käesoleva projektiga on projekteeritud täiendav pargivalgustus, muid uusi tehnovõrke projekteeritud ei ole. Tööde teostamisel Elektrilevi OÜ-le kuuluvate kaablite piirkonnas järgida projekti kooskõlastuse esitatud nõudeid: Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevustekooskolastamise-vorm. Info põhjapiir-konnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500. Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ esindaja juuresolekul. Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. Elektrilevi OÜ kooskõlastus nr 1623796984 26.04.2024 kehtib üks aasta. Tööde teostamisel OÜ Järve Biopuhastusele kuuluvate tehnovõrkude piirkonnas järgida trassivaldaja poolt arvamuskirjas 09.05.2024 nr 2-9/3922 esitatud nõudeid: Olemasolevate OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonide (ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni torustike, maakaabelliini) faktilised asukohad ja sügavused tuleb täpsustada enne töödega alustamist kohapeal OÜ Järve Biopuhastus esindaja juuresolekul Projekteeritud pargivalgustite postide paigaldamisel, pargivalgustite maakaabeliini paralleelsel paigaldamisel olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustikuga tuleb tagada horisontaalne kaugus (puhas vahe) vähemalt 2,0 m. Ristumiskohtades olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustikuga tuleb projekteeritud pargivalgustite maakaabeliini paigaldamisel lahtisel meetodil tagada vertikaalne kaugus (puhas vahe) vähemalt 0,3 m või paigaldamisel kinnisel meetodil tagada vertikaalne kaugus (puhas vahe) vähemalt 0,6 m. Istutamistööde teostamisel tuleb arvestada sellega, et projekteeritud puude alal asuvad olemasolevad OÜ Järve Biopuhastus ühiskanalisatsiooni torustikud, mille kaitsevööndites on puude istutamine keelatud. Projekteeritud puude istutamine on lubatud olemasolevast ühiskanalisatsiooni torustikust mitte lähemal kui 3,0 m kaugusel. Projekteeritud pargivalgustite maakaabelliinide ja olemasolevate ühiskanalisatsiooni torustike ristumiskohtadesse tuleb paigaldada märgistusliin. Ühiskanalisatsiooni torustike kaitsevööndites peavad torustike hooldus- ja remonttööde korral paigaldatavad pargivalgustite maakaabelliinid leiavad vastavate otsimisseadmetega. Projekti tööd ei tohi halvendada OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonide tehnilist seisundit ega takistada nende edaspidiseid hooldus- ja remonttöid.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 28/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Tehnika, mida kasutatakse tööde teostamisel, ei tohi kahjustada OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonide (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike, maakaabelliini) tehnilist seisundit. Kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Töödega alustamisest ristumiskohtades OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonidega ja/või nende kaitsevööndites, tuleb teavitada OÜ Järve Biopuhastus ette vähemalt 3 tööpäeva ning kutsuda kohale OÜ Järve Biopuhastus esindaja. Väljakutse aluseks on kirjalik tellimus (e-posti teel: [email protected]). Teavitamisel viidata projekti nimetusele ja tööde asukohale. Ehitustööde lõpetamisel esitada (digitaalsel kujul e-posti teel: [email protected]) täitedokumentatsiooni (joonised DWG (AutoCAD 2007) ja PDF formaadis) ehitatud pargivalgustite maakaabelliinide kohta, mis ristuvad OÜ Järve Biopuhastus valdusesse jäävate kommunikatsioonidega või jäävad nende kaitsevöönditesse. Kõik rajatiste asukoha täpsuse, mõõteparameetrite õigsuse ning ristumistega kaasnevad kulutused ja riskid kannab maaomanik ja/või Tööde Teostaja. Töödest tingitud kahjustused OÜ Järve Biopuhastus hallatavate kommunikatsioonidele on maaomaniku ja/või Tööde Teostaja vastutus. Sellest tulenevad kahjud ja kulutused kannab maaomanik ja/või Tööde Teostaja. 5.2 Projekteeritud pargivalgustus 5.2.1 Üldist Käesolev projekt käsitleb Eduard Bornhöhe nimelise linnapargi valgustuse valgustehnilist osa ja tugevvoolu (3x400/230V) elektripaigaldist. Ehituse käigus paigaldatakse valgustid. Valgustuse maakaabel paigaldatakse vastavalt valgustuspigaldise plaani joonistele. 5.2.2 Elektripaigaldise põhiandmed Elektripaigaldise maandamisviis: TN-S Juhistikusüsteem paigaldises: L1; L2; L3 N, PE Pingesüsteem: 3x400/230 V AC 50Hz Objekti installeeritud võimsus: 0,3 kW Üheaegsustegur: 1,0 Arvutuslik võimsus: 0,3 kW Arvutuslik vool: 2A Pargi välisvalgustuse juhtimise kilp VVK 3x6A 5.2.3 Lähteandmed Projektlahenduse koostamise aluseks on Tellija lähteülesanne ja Eduard Bornhöhe nimelise pargi maastikuarhituurne projekt. 5.2.4 Normdokumendid Normdokumentide pädevusjärjekord on järgmine:  EV seadused  EV valitsuse määrused  Eesti standardid ja siseriiklikud eeskirjad,

Euroopa EN-HD ja EN standardid IEC standardid (Euroopa standardite puudumisel) Muud rahvuslikud standardid (IEC standardite puudumisel)

 Materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad ja -juhendid Seadused  Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015) ja selle kehtivad muutmise aktid  Seadme ohutuse seadus (vastu võetud 18.02.2015) ja selle kehtivad muutmise aktid Määrused  Nõuded ehitusprojektile, majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97  Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded, majandus- ja taristuministri 26.06.2016

määrus nr 74

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 29/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

 Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 91

Standardid  Eesti Energia AS Ettevõttestandard EE 10421629-JV, (0,4...20) kV Võrgustandard.  EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.  EVS-HD 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest.  EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. EVS-HD

60364-5-559:2013 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559:Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised.

 EVS-HD 60364-6:2016/A11:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud. EVS- HD 60364-7-714:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Välisvalgustuspaigaldised

 EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. 5.2.5 Nõuded paigaldatavatele elektriseadmetele Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama Euroopa Liidu madalpingeseadmete ja elektromagnetilise ühildatavuse direktiivide kehtestatud tootestandarditele ja omama CE vastavusmärki, lähtudes Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses toodud nõuetest. 5.2.6 Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama pädevustunnistust tööde teostamiseks ning peab olema registreeritud MTR-is elektritööde ehitajana. Töövõtjal ja elektritööde juhtijal on nõutav B klassi pädevus tehtavateks elektritöödeks. 5.2.7 Ehitustööde korraldamine Ehitustöid võib alustada ehitustööde alustamise loa olemasolul. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama abinõusid, mida sellel objektil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka objektil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jms. Ehitustöödel tuleb järgida ehituse üldnõudeid ja eeskirju, projektis toodud nõudeid, valmistajatehase nõudeid, Eesti Vabariigis kehtivaid standardeid ja nõudeid. Elektripaigaldise ehitustööd teostada vastavuses tellijaga sõlmitud lepingule. Arvestada kõigi kooskõlastuste tingimustega ning Tellija omanikujärelevalve teostaja nõudeid. Ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt heale ehitustavale ja üldistele kvaliteedinõuetele. Elektritöövõttu kuulub töövõtja poolt tehtud ehitusprahi koristamine. Kõik valgustusega teostatavad tööd peavad olema tehtud käesoleva projekti ning Eesti Vabariigis kehtivate nõuete ja normatiivide alusel (töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid ). Juhul kui käesolevas projektis toodud tööde kirjeldused, joonised ja tööde mahud on üksteisega vastuolus, tuleb lugeda õigeks tööde kirjeldus jooniste ja tööde mahtude suhtes. Kokkuleppel Tellijaga võib Töövõtja lisada töid või materjale (installatsioonitarvikuid), kui need on vajalikud tööde lõpetamiseks või seadme ekspluateerimiseks. Normatiivides toodud teimid kuuluvad töövõttu. Materjalide ja seadmetena kasutada ainult neid, mis on Tellija poolt aktsepteeritud. Projektis toodud materjalide tüübid on soovituslikud, kasutada võib ka teisi analoogiliste tehniliste andmetega uusi seadmeid, kui need vastavad eeltoodud materjalides toodud nõuetele ja on enne tellimist ja paigamist kooskõlastatud Tellijaga. Ehituse garantiiaeg määratakse Tellija ja Töövõtja vahelise lepinguga, mis ei ole vähem kui 2 aastat, rajatava haljastuse puhul soovituslikult 5aastat. Garantiiajal ilmnenud vead parandab Töövõtja omal kulul välja arvatud väära ekspluatatsiooni puhul tekkinud vead. 5.3 Välistrassid 5.3.1 Üldist

Enne tööde algust:

 teostada postide geodeetiline mahamärkimine objektil;  kohale kutsuda olemasolevate tehnovõrkude valdajad ning selgitada välja maa sees paiknevad

tehnovõrgud koos nende reaalsete asukohtadega ja kõrguste-sügavustega ning kooskõlastada

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 30/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

ehitus- ja kaevetööd

Projekteeritud pargivalgustus saab toite olemasolevast elektriauto laadija toiteliinist, el. kilbi skeem VVJK vt EL-8-01ja -02

5.3.2 Kaabelliinid

Maakaabli paigaldamisel ja tähistamisel jälgida kehtivat EE Võrgustandardit. Valgustuse toiteks on maakaabel MCMK 2x2,5+2,5S vaskümbrise „-sukaga” vastavalt elektripaigaldise plaanile. Kaablite paigaldamisel arvestada normdokumentides antud minimaalseid lubatud vahekaugusi teiste kommunikatsioonideni. Elektrikaablite ja teiste kommunikatsioonide rajamisel kaugküttevõrgu kaitsevööndisse on vähimad kaugused kaugküttetorustiku välispinnast kommunikatsiooni välispinnani:

 ristumisel 0,2 meetrit;  paralleelsel kulgemisel 1 meeter.

Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ristumistel (paigaldatav kaabel torus):

 0,4 kV kaablid – 0,1 m; Minimaalsed rööpvahekaugused:

 elektrikaablitest – 0,2 m, kuid arvestusega, et olemasolev kaabel ja selle kaitse ei saaks kaevamisel viga ega nihkuks;

Projekteeritud madalpinge maakaabli ristumisel olemasolevate tehnovõrkudega kutsuda eelnevalt kohale olemasolevate tehnovõrkude valdajad ning surfida välja maa sees paiknevad tehnovõrgud koos nende reaalsete kõrgustega, 0,4kV kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. Maakaabel MCMK 2x2,5+2,5S paigaldada maasse min. 0,5 m sügavusele, kaablikaitsetorusse Ø= 50mm (klass 450N). Maakaabel ümbritseda igast küljest min 100mm paksusega puhta liiva kihiga, mis ei sisalda kive ega ehitusprahti. Kaabelliinide tähistus kaablite/torude ülapinnast 30cm kõrgemale paigaldada kollase hoiatuslindi Elektrikaabel. Kõigi kaablite paigaldamisel ja tähistamisel jälgida Eesti Võrgustandardit. Kaablite paigaldamisel arvestada kaabelliinide plaanil antud sidumismõõte ja normdokumentides toodud minimaalseid lubatud vahekaugusi teiste kommunikatsioonideni. Kaablite paralleelkulgemisel peab nende omavaheline puhas vahekaugus olema vähemalt 0,2 m. Kaablitrass heakorrastada endisel kujul, kui maastikuarhitektuurses projektis ei ole öeldud teisiti. Peale tööde teostamist esitada tööde teostajal tellijale kaablite katsetuste (mõõtmiste) protokollid, varjatud tööde aktid fotodega ja geodeetilised kaablitrassi teostusjoonised. Teostusjoonistel peavad olema näidatud kaablite jätkude asukohad ning kaitsetorude täpsed asukohad, nende arv, läbimõõdud ja pikkused. 5.3.3 Kaeve- ja mullatööd Enne pinnasetööde teostamist peab ehitaja võtma omavalitsusest kaevetööde loa ja kooskõlastama lõplikud valgustite asukohad ning kaabelliinide paiknemise. Kaablite puhastamisel ja jätkamisel tekkivad materjalide ülejäägid tuleb liigiti utiliseerida. Kõik väljakaevatud pinnased peavad olema ladustatud ehitusplatsil tagasitäitmiseks või mõneks teiseks eesmärgiks, hoiustatud süvendi kõrval viisil, mis ei põhjusta vigastusi ja on võimalikult vähe segavad. Pinnas, mida ei täideta tagasi, tuleb viia Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjas määrstud kohta. Töövõtja peab võtma kõik riskid, mis on seotud pinna- või põhjaveega. Ükskõik, milline allikas või põhjus oleks, ta peab tegelema sellega ja kindlustama, et kaevamistööd saaks teostatud kuivalt. Töövõtjal tuleb võtta täielik vastutus kõikide kaevamistööde ohutuse eest ja omal kulul kindlustada vajalik toestamine säilitamaks süvendid heas korras ehitustööde teostamise ajal.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 31/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Töövõtja peab rakendama praktilisi ohutusmeetmeid, mis tagavad vigastuste, kahju või ebamugavuse mitteilmnemise väljakaevatud materjalide käsitlemisel, kuhjamisel, eemaldamisel või mõnedel teistel operatsioonidel, materjalidel ja asjadel, mis on nendega seotud. Ükski väljakaevatud materjal ei tohi olla kohas, kus ta võiks kukkuda või valguda eravaldustele või üle tee. Kui see juhtub, siis tuleb Töövõtjal see omal kulul eemaldada. 5.3.4 Kaabelliinide trasside taastamine Kaabelliinide trasside taastamisel tuleb need viia kaevetööde eelse seisundini, kui Tellijaga ei lepita kokku teisiti. 5.3 Valgustussüsteemid 5.3.4 Välisvalgustus Valgustuse parameetrid (vahekaugused, võimsused ja muud) on valitud vastavalt lähteülesandele ja maastikuarhitektuurseleprojektile. Projekteeritud LED valgustite asukohad on näidatud välisvalgustuse plaanil MA-4-05. Pargivalgustid ja nende toide ühendatakse olemasoleva elektriauto laadimiskeskuse toite ühendamata ehk reservi faasiga Valgustitena kasutada arhitekti valitud valgusteid, vt valgustite tootelehti MA-9-08. Valgustuse lülituse töörežiimi juhtimine aastaprogrammiga astronoomilise programmkellaga. 5.3.5 Valgustuse kontrollimine ja hooldamine. Pärast valgustussüsteemi väljaehitamist tuleb teostada valgustuspaigaldise kontrollmõõtmised. Enne mõõtmisi peavad lambid olema töötanud vähemalt 100 h. Igal lülituskorral tuleb jälgida, et lambid süttiksid normaalselt, põleksid ilma väreluse ja vilkumiseta ning töötaksid müravabalt. Kui valgustid vilguvad või kustuvad pärast sisselülitamist, tuleb need viivitamatult toitevõrgust välja lülitada. Valgustussüsteemi korraline hooldus on ette nähtud 1 kord aastas. Lampide valgusallikate vahetus toimub vastavalt tootjatehase juhendile. Enne esimest korralist hooldust on soovitatav teostada valgustuse pistelised kontrollmõõtmised, et hinnata projekteeritud hooldusvahemiku vastavust tegelikele vajadustele. 5.4 Maandamine Valgustuse elektrivarustuse juhistikusüsteem on TN-S, mis ei vaja maanduspaigaldise väljaehitamist.

5.6 Paigaldise üleandmisprotseduurid Paigaldise üleandmine valdajale toimub seadme ohutuse seaduse ja rakendusdokumentide järgi. Elektritöövõtja peab läbi viima kõik kontrollitoimingud. Kontrollitoimingud loetakse lõppenuks kui paigaldisele on väljastatud lisamärkusteta auditi tulemuste protokoll. Üleandmisdokumendid tuleb koostada eestikeelsetena ja anda tellijale üle paberkujul kahes eksemplaris ja digitaalselt, kui ei ole Tellijaga kokku lepitud teisiti. Elektritöövõtja peab koostama geodeetilised- ja teostusjoonised elektritööde juhi allkirjaga. Elektritöövõtja peab koostama kaetud tööde aktid ja esitama need tellijale ajal, mil on võimalik visuaalselt veenduda tehtud tööde nõuetele vastavuses. Elektritöövõtja peab loovutama elektripaigaldise mõõtmist, teimide ja katsetuste protokollid. Elektritöövõtja peab tellijale üle andma elektriseadmete kasutusjuhendid. 5.7 Elektripaigaldise käit Elektripaigaldise ohutu käidu tagamiseks tuleb elektripaigaldise eest vastutaval isikul määrata elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmist korraldav isik. Elektripaigaldise ohutu käit tagatakse sellekohaste reeglite kehtestamise ja rakendamise ja töö üldise korraldamise teel, milleks tuleb eelkõige:  koostada elektripaigaldise kohta elektripaigaldise käidukava (edaspidi käidukava) ja kontrollida selle

järgimist;

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 32/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

 nõuda elektripaigaldise kasutamise või elektritöö peatamist, kui on ilmnenud oht inim elule või tervisele, asjale või keskkonnale, kuni ohu möödumiseni või kõrvaldamiseni;

 olla kättesaadav kontrollitoimingute, auditi ja riikliku järelevalve toimingute teostamisel. 6. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD. JÄÄTMEKÄITLUS Keskkonnale ohtlikke tegevusi pole käesoleva projektiga kavandatud. Kinnistul tuleb vältida sünteetiliste taimekaitsevahendite ja -mürkide kasutamist, kuna neil on nii otsene kui kaudne negatiivne mõju piirkonna taimestikule ja loomastikule. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija antud juhistele. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada olemasolevaid puid, põõsaid jm rajatisi, kui see ei ole projektis ette nähtud. Kooritav pinnas ladustatakse objektil liigiti ja taaskasutatakse haljastustööde teostamisel. Jäätmete käitlemine objektil toimub vastavalt Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud konteinereid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele, 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutid paigaldab jäätmevedaja. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil kavandab ja kooskõlastab ehituse peatöövõtja vajadusel eraldi. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Jõhvi valla keskkonnaspetsialistiga. Juhul, kui tekkivate ja utiliseerimist vajavate ehitusjäätmete hulka prognoositakse suuremaks kui 50m³, peab Töövõtja koostama enne tööde alustamist jäätmekava. 6.1 Jäätmekava I. JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon 0,05 t Purustatakse kohapeal ja kasutatakse tugevdatud muruala M aluskihi rajamisel (või antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale)

17 01 02 Tellised, ehituskivid - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 02 01 Puit 0,05 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 03 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 03 02 Asfaldijäätmed - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 04 05 Raud ja teras - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 33/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

15 01 Pakendid (puitalused, kile, paber, kartong)

0,01 t Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlussevõtuks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 09 04 Ehitus- la lammutussegapraht

0,05 t Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 05* Eterniiti või muud asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

08 01 11* 15 01 10*

Lahustid ja/või muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil

20 3 01 Segaolmejäätmed 0,1 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmeveo piirkonnas jäätmevedu korraldavale jäätmekäitlejale

20 02 01 Biolagundatavad aia- ja haljastu-jäätmed

0,05 t Antakse üle kompostimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

02 01 07 Metsamajandusjäätmed (raie jäätmed)

0,2 t Võimalusel kasutada ehitusplatsil (nt säilitatavate puude juurestiku kaitsealade tähistamisel, ajutiste kaitsepiirete ehitamisel), raiejäätmed antakse üle taaskasutamiseks (kütteks) vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

* ohtlikud jäätmed II. PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas (17 05 04) 250 m³ Kooritakse (keskmiselt 17cm paksuselt), ladustatakse eraldi ja kasutatakse samal objektil haljasalade rajamisel ja muru taastamisel

Kivid ja pinnas (17 05 04) 140 m³ Kaevis taaskasutatakse täitematerjalina vertikaalplaneerimisel ja tugevdatud muruala (M) aluskihis

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*)

- - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil.

* ohtlikud jäätmed

7. TULEOHUTUSE, TERVISEKAITSE JA TÖÖOHUTUSE ABINÕUD Ehitustööde teostamisel kasutada keskkonda säästvaid tehnoloogiaid, müratekitavaid ehitustöid on keelatud läbi viia õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja hankida vajalikud kaeveload.

E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt Kooli tn 2, Jõhvi põhiprojekt MA-3-01 24. 04.2024 34/34

Ekseeder OÜ töö nr 137-23

Tehnovõrkude valdajate nõudmisel täpsustada vajadusel tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi ehitataval alal. Ehitusplats tuleb nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015 nr 90 Kõik lahknevused projekti ja tööseletuse vahel on ehitustöövõtja kohustatud esile tooma ja selgitama projekteerijaga enne töövõtulepingu allakirjutamist.

tänav

Male

Kooli tänav

Laste mängumaa

Ve sip

ru ul

i uu

lit s

Uus tänav

Sa lo

m on

E. Bornhöhe skulptuuriplats

projekteeritava pargiala piir

krundi piir

ol.olev bet.kivisillutisega jalgtee säilitatav

vastavalt KOV lähteülesandele

proj. istepingid (MA-9-03)

proj.malelaud koos istmetega

proj. laste mänguvahendid (MA-9-05):

Jaan Tattika lennumasin

projekteeritud kivituhakattega tee,

liiv (mänguvahendi turvaala)

projekteeritud betoonkivikate,

projekteeritud kõnnitee bet.plaatkate

projekteeritud kivituhakattega tee,

hall (Kekkilä)

hall talukivi 100x200x60mm (Ikodor)

500x200x80mm, must (Ikodor)

punane (Kekkilä)

(nt.Kanope mängumaja täiendustega)

2-kohaline kiik, 1 iste suurematele ja 1 korviste mudilastele

proj. infopost + pargivalgustid MA-7-03)

proj. väikevormid:

katendid:

proj. prügiurnid (MA-9-04)

mänguvahendi turvaala ulatus

proj.suunaviidad (MA-7-07) proj. Sireliplatsi infotahvel (MA-7-06)

(MA-9-06)

proj. istutusalade süvendid sillutises - vt MA-7-05

olemasolevad säilitatavad ja/või taastatavad murualad

proj. põõsaste /puude istutusalad/ multškate ja

proj. perspektiivne

proj. tugevdatud alusel

haljasalad:

ol.olev säilit. puu

ol.olev säilit.põõsas

likvideeritav puu

likvideeritav põõsas

olemasolev kõrghaljastus:

3.kl / 4.kl

projekteeritud kõrghaljastusvt MA-4-04

muruväljak

vt MA-4-04

pinnakattetaimed - vt Seletuskiri ptk 3.6.3

Seletuskiri ptk 3.6.3

piibelehe-muru, vt Seletuskiri ptk 3.6.3

proj. istutatav puu/põõsas proj. hekk - vt MA-4-04

MÄRKUSED: 1. Kasutatud geodeetiline alusplaan:Woge OÜ töö nr 0426 (4.juuli.2023). Töövõtupiiridest idapoole jääva ala osas (olemasolev parkla) on kasutatud geodeetilist alusplaani ;Ida-Viru Geo Töö nr 2889-04-24 (03.04.2024). Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud dendroloogiline hinnang: Ekseeder OÜ töö nr 136-23 3. Katendid ja äärekivid vt MA-4-07 ja MA-6-01; vertikaalplaneering vt MA-4-06 4. Olemasolev säilitatav, likvideeritav ja rajatav uushaljastus vt MA-4-04 ja Seletuskiri 5. Projekteeritud välisvalgustus vt MA-4-05 6. Skulptuuriplats vt MA-7-01, -2; infopostid MA-7-03, piknikuplatsid MA-7-04, suunaviidad MA-7-07, infotahvel MA-7-06 7. Projekteeritud väikevormid ja inventar vt Seletuskiri ja Lisad MA-9-01 ...-08 Tallinnas

EKSEEDER OÜ

[email protected] +372 5147885

reg.kood 12653925

AutoCad'i litsents nr 396-21172406 MTR - EEP002934 / EPE000911 Muinsuskaitseameti tegevusluba:

E-816/2014

projekteerija

töö nimetus töö nr

joonise nimetus staadium

koostatud

10619 Tallinn Kuldnoka tn 11-12 mõõtkava

maastikuarhitekt arhitekt tellija

objekti asukoht joonise nr

19.04.2024

M 1:500

MA-4-03

PP

Ü. Kunnus K. Renter Jõhvi VV

Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn Kooli tn 2

Asendiplaan

137-23E. Bornhöhe pargi ehitusprojekt

TÄHISTUS:

pingiga plats

ronila

muruväljak

pingiga plats

põõsaring

liiva-ala

pingiga plats kiiged liiva-ala pingiga plats

pingiga plats

istepink

skulptuuripink

haljast.süvend sillutises

kirsisalu põõsaste-püsikute ol.olevad sirelid +

istutusala

malelauad

sireli-plats:

sireliplatsi tutvustav infotahvel

multifunktsionaalne

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõhvi Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 2

41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond

Teie 21.05.2024 menetlus nr 431540

Meie 28.05.2024 nr 7.1-2/24/8840-2

Jõhvi linnas E. Bornhöhe nimelise

linnapargi ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Jõhvi linna

Kooli tn 2 kinnistu ja selle lähiala ehitusloa eelnõu (menetlus nr 431540).

Kinnistu (katastritunnus 25301:002:0184) asub riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 1,8-1,9

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse E. Bornhöhe nimelise linnapargi ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Eduard

Bornhöhe nimelise Jõhvi linnapargi ehitusprojekt (peaprojekteerija Ekseeder OÜ, töö nr 137-23).

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisad: 1. 13723_PP_MA-3-01_v03_Seletuskiri 2. 13723_PP_MA-4-03_v03_asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]