Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu kehtestamine

V I L J A N D I L I N N

LINNAVALITSUS

Linnu tn 2 tel 435 4710 arvelduskonto EE021010302005455005

71020 VILJANDI e-post [email protected] AS SEB Pank

www.viljandi.ee registrikood 75005222

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

30.05.2024 nr 6-1/80-46

Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu kehtestamine

Viljandi Linnavalitsus kehtestas 27.05.2024 korraldusega nr 278 kinnistu Riia mnt 22

detailplaneeringu (Viljandi linna detailplaneeringute registri nr 2021-011,

https://evald.ee/viljandilinn/#/planeeringud/planeeringud/1251 ).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli muuta kinnistu kasutamise sihtotstarve ärimaaks ja

määrata ehitusõigus sõidukeid teenindava selvepesula rajamiseks. Planeeringuala suurus on 1217

m2. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.

Planeeritud maakasutus- ja ehitustingimused ning kavandatavad ehitised on kooskõlas Riia

maantee äärse teenindusliku suunitlusega piirkonnaga.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Majanduslikud, sotsiaalsed

ja kultuurilised mõjud on neutraalsed või pigem positiivsed, sest piirkonna elanikel tekivad

paremad ning paindlikumad võimalused tarbida sõidukitele pakutavat hooldusteenust. Planeeringu

elluviimisel tekkida võivad ebasoodsad mõjud ümbruskonnale on ehitusaegsed ja lühiajalised.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Puur

planeeringuspetsialist

Lisa: Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu kehtestamine.asice

Sama: Hesemajad OÜ, [email protected]

Silver Leppik

Janek Joasaar

Külliki Tomson

Kärt Rennit

Viljandi linn, Reinu tee 15, Reinu tee 17 korteriühistu, [email protected]

Raul Lõbus

2

Hillar Vaalmäe

Meelis Õispuu

Tiia-Hele Õispuu

Kalev Õunap,

Päästeamet, [email protected]

Elektrilevi OÜ, [email protected]

Aktsiaselts Viljandi Veevärk, [email protected]

Aktsiaselts ESRO, [email protected]

Telia Eesti AS , [email protected]

[email protected] 5440 0766

V I L J A N D I L I N N

LINNAVALITSUS

KORRALDUS

27. mai 2024 nr 278

Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu kehtestamine

Viljandi Linnavalitsus algatas 07.03.2022 korraldusega nr 119 kinnistu Riia mnt 22

(89720:002:1000) detailplaneeringu (Viljandi Linnavalitsuse detailplaneeringute registri nr 2021-

011). Planeeringuala suurus on 1217 m².

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb huvitatud isiku soovist muuta kinnistu kasutamise

sihtotstarve ärimaaks ja määrata ehitusõigus sõidukeid teenindava selvepesula rajamiseks.

Detailplaneeringuga lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 toodud ülesanded selvepesula

püstitamiseks.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule ei algatatud, kuna kavandatav tegevus

ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 ning

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr 224 määruses „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 nimetatud tegevuste

hulka. Sõidukite selvepesulad on üle-eestiliselt linnalistes asulates laialdaselt levinud. Seadusandja

pole pidanud vajalikuks selvepesulate rajamist ning kasutamist reguleerida keskkonnaalaste

piirangute ja nõuetega, mis kinnitab sellise tegevuse keskkonnamõju ebaolulisust. Praktikas ei ole

teada, et selvepesulate rajamiseks linna keskkonnas oleks keegi keskkonnamõju strateegilist

hindamist või muid mahukaid keskkonnauuringuid nõudnud või teinud.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Majanduslikud, sotsiaalsed

ja kultuurilised mõjud on neutraalsed või pigem positiivsed, sest piirkonna elanikel tekivad

paremad ning paindlikumad võimalused tarbida sõidukitele pakutavat hooldusteenust. Planeeringu

elluviimisel tekkida võivad ebasoodsad mõjud ümbruskonnale on ehitusaegsed ja lühiajalised.

Detailplaneeringu algatamisest on teavitatud maakonnalehes Sakala 22.03.2022. Sama teade

avaldati ka Viljandi linna veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes 18.03.2022. Kiri detailplaneeringu

algatamisest saadeti 18.03.2024.

28.03.2022 esitasid ümbruskonna elanikud detailplaneeringu algatamisele vaide. 18.04.2022

korraldusega nr 175 ei rahuldanud Viljandi Linnavalitsus esitatud vaiet.

Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu koostas ruumilise keskkonna planeerija Heigo Jänes.

Planeering on koostatud koostöös Päästeameti (13.07.2022) ja Terviseametiga (14.11.2023).

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd tehnovõrkude valdajatega:

• Elektrilevi OÜ 16.05.2022 nr 1260638753 (Enn Truuts);

• Aktsiaselts Viljandi Veevärk 23.05.2022 (Toomas Porro);

• Aktsiaselts ESRO 27.05.2022 (Jaan Saar).

• Telia Eesti AS 24.09.2023 nr 38273377 (Remo Toodo);

Detailplaneering on kooskõlastatud Viljandi Linnavalitsuse projektide läbivaatamise komisjoniga

02.08.2022 nr 2-9/22/30.

2

09.12.2022 korraldas Viljandi Linnavalitsus Riia mnt 22 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu.

Sellest teatati kaasatud isikut e-posti teel, teade oli Viljandi linna kodulehel ja ajalehes Sakala

25.11.2022. Eskiisi materjalid avalikustati ka linna detailplaneeringute registris KOVGIS

EVALD.

Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneering võeti vastu ja tunnistati avalikustamiseks sobivaks Viljandi

Linnavalitsuse 13.03.2023 korraldusega nr 170. Korraldus saadeti ka menetlusse kaasatud

isikutele.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht teatati 16.03.2023 ajalehes Sakala.

Teade detailplaneeringu avalikust väljapanekust oli Viljandi linna veebilehel ja planeeringu

materjalid avalikustati ka linna detailplaneeringute registris KOVGIS EVALD.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03.04.2023 kuni 16.04.2023 Viljandi Linnavalitsuses

Johan Laidoneri plats 5 teise korrusel infotahvlil tööaja jooksul, Viljandi Linnaraamatukogus

Tallinna tänav 11/1 perioodika lugemissaalis ja veebis, linna detailplaneeringute registris

KOVGIS EVALD.

Avalikule väljapanekule esitatud detailplaneeringu materjalidest selgusid kavandatavad

muudatused, esitatud lahenduste põhjendused, detailplaneeringu elluviimise tingimused ja muud

detailplaneeringut selgitavad asjaolud. Koos detailplaneeringuga avalikustati detailplaneeringu

kohta käesoleva seaduse § 133 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.

Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitati avalikul

väljapanekul detailplaneeringu lisana planeeringulahenduse ruumilised illustratsioonid.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal tagati isikute juurdepääs kõigile linnavalitsuse

käsutuses olevatele planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal 03.04.2023 – 16.04.2023 esitati Viljandi

Linnavalitsusele üks kirjalik arvamus:

06.04.2023 esitas ümbruskonna elanike esindaja Advokaadibüroo FORT OÜ Viljandi

Linnavalitsusele kirja oma arvamustega kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu kohta. Kirjas toodi

välja 6 arvamust.

Viljandi Linnavalitsus 15.05.2023 istungil protokollilise päevakorrapunktiga „Kinnistu Riia mnt

22 detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta seisukoha kujundamine“

arutati saabunud arvamusi ja otsustati korraldada detailplaneeringu avalik arutelu hiljemalt

30.06.2023.

24.05.2023 ilmus ajalehes Sakala teade detailplaneeringu avaliku arutelu toimumisest 08.06.2023

Viljandi raekojas. Sama teade ilmus ka Viljandi linna kodulehel. Kiri detailplaneeringu avaliku

arutelu toimumise kohta saadeti ka arvamuste esitajale ja kaasatud isikule.

08.06.2023 toimus Viljandi Linnavalitsuses detailplaneeringu avalik arutelu.

Avalikel väljapanekutel kirjalikult esitatud arvamused, mida Kinnistu Riia mnt 22

detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud on järgmised:

1. Ei nõustutud Advokaadibüroo FORT OÜ arvamusega, et Riia mnt 22 detailplaneering on

vastuolus üldplaneeringuga. Korruselamumaa juhtfunktsioon on määratud tervele kvartalile ja

Riia mnt 22 kinnistu sihtotstarbe muutmise tulemusena säilib endiselt kvartali valdav juhtotstarve;

3

2. Ei nõustutud Advokaadibüroo FORT OÜ arvamusega, et Viljandi Linnavalitsuse ja huvitatud

isiku vahel sõlmitud halduslepinguga on PlanS §130 vastuoluliselt antud planeeringu koostamine

või koostamise tellimine üle huvitatud isikule;

3. Ei nõustutud Advokaadibüroo FORT OÜ arvamusega KSH eelhinnangu vajalikkusest, ning et

kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju;

4. Ei nõustutud Advokaadibüroo FORT OÜ arvamusega kavandatavate tegevuste

ülenormatiivsetest mõjudest naaberkinnistutele, kuna Kajaja Acoustics OÜ mürahinnang ja

lõhnahäiringute mittekoostamine erinevate keskkonnauuringute teostajate poolt näitasid

vastupidist;

5. Ei nõustutud täies ulatuses Advokaadibüroo FORT OÜ arvamusega, et detailplaneeringuga ei

kavandata piisavaid mõju leevendavaid meetmeid. Detailplaneeringu avalikul arutelul tuleb siiski

veelkord üle vaadata ja arutada, kas on võimalik peale planeeritute veel mingeid leevendavaid

lahendusi rakendada;

6. Nõustuti osaliselt Advokaadibüroo FORT OÜ arvamusega haljastuse rajamise vajalikkuse osas.

Riia mnt 24 piirile on mitmerindeline haljastuse rajamine võimalik, Reinu tee 15 kinnistu piirile

haljastuse rajamine ei ole võimalik, kuna seal ei ole haljastuse rajamiseks piisavalt ruumi.

Arvamus jäi sellegipoolest üles.

16.06.2023 toimunud Viljandi Linnavalitsuse istungil tehti protokolliline otsus, milles otsustati:

1. Viia avalikule väljapanekule esitatud Kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu koosseisu sisse

järgmine vajalik muudatus:

1.1. Lisada planeeringu seletuskirja punkti 4.10.3. „Haljastus ja heakord“ nõue rajada Riia mnt 24

kinnistu piirile mitmerindeline haljastus.

2. Esitada kinnistu Riia mnt 22 detailplaneering heakskiitmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

Viljandi Linnavalitsus teavitas avalikkust kinnistu Riia mnt 22 detailplaneeringu avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest 13.06.2023 maakonnalehes Sakala.

21.02.2024 toimus Viljandi Riigimajas (Vabaduse plats 2) Riia mnt 22 detailplaneeringu avalikul

arutelul üles jäänud arvamuste ärakuulamine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuht Kadi-

Kaisa Kaljuveer, tuginedes PlanS § 138 lõikest 3 kiitis heaks Viljandi linnas Kinnistu Riia mnt 22

detailplaneeringu ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja

kehtestamise üle otsustamiseks 22.04.2024 kirjaga nr 14-3/3995-1.

Lähtuvalt PlanS § 138 lõigetest 4 ja 5 on valdkonna eest vastutav ministri või tema volitatud

ametniku ülesandeks heakskiidu andmise otsustamisel detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse

kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi

detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja planeeringu koostamise korraldaja ärakuulamine

ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled kokkulepet

ei saavuta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhjendused heakskiidu andmisel on järgmised:

1. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele:

• PlanS § 128 lõige 6 sätestab, et detailplaneeringu algatamisest tuleb teavitada 30 päeva

jooksul või esimesel võimalusel valla- või linnalehes. Detailplaneeringu menetluse

dokumentidest on selgunud, et Viljandi Linnavalitsus on läbivalt detailplaneeringu

menetluse teateid avaldanud vaid maakonnalehes Sakala, kuid linnalehes mitte.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium juhib tähelepanu, et PlanS § 9 sätestab

avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtted, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse

4

korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse

piisavalt kaasama. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada

arvamust planeeringu kohta. Kuivõrd maakonnaleht Sakala on tasuline ja seetõttu ei jõua

see kõigi isikuteni, kes võiksid olla huvitatud osalemisest planeeringumenetluses, tagaks

linnalehes teadete avaldamine parema avalikkuse kaasamise. Tasuta iga linnakodaniku

postkasti jõudev linnaleht on kohalikule elanikkonnale oluliseks informatsiooni saamise

allikaks. Elanikkond peab olema kaasatud planeerimisprotsessi võimalikult varajases

staadiumis. Avalikust väljapanekust teatamine, samuti planeeringu algatamise ja

kehtestamise otsusest teatamine, omab menetluses suurt tähtsust, mille puhul peab

planeeringu koostamise korraldaja kaaluma ka seaduses ettenähtust intensiivsema

teavitamise võimalusi. Riigikohtu halduskolleegium on määruses nr 3-3-1-31-03 leidnud,

et tulenevalt demokraatia põhimõttest ja heast haldustavast peab asutus kaalukatest

otsustest avalikkust informeerima seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et

üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult

jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulusid.

Selgitame, et teadete ajalehtedes esitamise eesmärgiks on, et teave jõuaks võimalikult

paljude elanikeni.

• PlanS näeb ette erinevates detailplaneeringu menetluse etappides (nt algatamine, avalik

väljapanek, avalikud arutelud, kehtestamine) avalikkuse kaasamise ja kirjaliku teate

edastamise valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering

käsitleb, ning isikutele, keda planeeringu menetlusse kaasatakse. Samuti sätestavad PlanS

§ 128 lõiked 5, 7 ja 8 koostoimes sisu nõuded detailplaneeringu algatamise teatele, § 135

lõiked 6 ja 8 koostoimes sisu nõuded detailplaneeringu avaliku väljapaneku teatele. Juhime

veelkord tähelepanu PlanS § 9-le, mis sätestab avalikkuse kaasamise ja teavitamise

põhimõtted, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust

planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama ja menetlusse piisavalt kaasama. PlanS-is

sätestatud teadete sisu nõuded aitavad tagada, et avalikkusel (eeskätt planeeringuala

elanikel ja kaasatavatel isikutel) tekiks arusaadav ülevaade, mis detailplaneeringu

elluviimisega neid ümbritsevas elukeskkonnas võrreldes olemasoleva olukorraga

üldjoontes muutub.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on tuvastanud, et Viljandi Linnavalitsus on

mitmel juhul PlanS nõuetele vastava sisuga teate saatmise asemel saatnud koostöö

tegijatele ja kaasatavatele isikutele detailplaneeringu menetlusega seotud linnavalitsuse

korralduse. Juhime tähelepanu, et korralduse saatmine ei ole samastatav PlanS-s ettenähtud

teate avaldamisega ega pruugi täita kaasamise arusaadavuse põhimõtet. Palume Viljandi

Linnavalitsusel edaspidi planeeringu menetlustes oma praktikat muuta, ning saata ja

avaldada teated, mis vastavad PlanS-is sätestatud sisu nõuetele.

• PlanS § 133 lõige 1 näeb ette, et detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks sama

seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud

isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.

Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et detailplaneering oleks esitatud

arvamuse andmiseks planeeringualaga piirnevate kinnisasjade omanikele. Vastavad

isikud on saanud võimaluse detailplaneeringu osas arvamuse avaldamiseks menetluse

hilisemas etapis – avaliku väljapaneku ajal.

Planeerimismenetluse läbiviimisel on oluline osa nõuetekohasel ja õigeaegsel kaasamisel.

Palume edaspidi Viljandi Linnavalitsusel tähelepanelikumalt täita PlanS-is sätestatud

kaasamiskohustust.

• PlanS § 135 lõige 6 sätestab, et detailplaneeringu avalikust väljapanekust teatatakse sama

seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne

5

avaliku väljapaneku algust. PlanS § 136 lõike 3 kohaselt teatatakse detailplaneeringu

avalikust arutelust samuti sama seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja

asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust. PlanS § 127 lõike 1 kohased

asutused on valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering

käsitleb. PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikud, on isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Sellisteks isikuteks on

muuhulgas ka tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu,

et avaliku väljapaneku või avaliku arutelu teadet oleks edastatud koostöö tegijatele või

tehnovõrkude valdajatele. Siiski on detailplaneering vastavate valitsusasutustega

kooskõlastatud ning saadud nõusolekud ka tehnovõrkude valdajatelt.

Palume edaspidi planeeringute menetlustes Viljandi Linnavalitsusel tähelepanelikumalt

järgida PlanS-is sätestatud koostöö ja kaasamise nõudeid ning teavitada kõiki koostöö

tegijaid ja kaastavaid isikuid seaduses ettenähtud korras.

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on tuvastanud mõningaid menetlusvigu

planeeringu menetlusetappides avalikkuse ja koostöö tegijate ning kaastavate isikute

teavitamisel. Rõhutame, et PlanS-s sätestatud menetlusnõuete järgimine, sh avalikkuse

teavitamine menetlusetappides läbi linnalehe on planeeringu koostamisel kohustuslik.

Samuti on kohustuslik järgida PlanS-is toodud nõudeid teadete sisule. Menetlusnõuete

järgimata jätmine võib tuua kaasa planeeringu õigusvastasuse, mistõttu palume

planeeringute koostamisel nendest lähtuda. Kuna käesoleval juhul on teateid siiski

saadetud koostöö tegijatele ja kaastavatele isikutele ning teated on avaldatud linna

veebilehel ja maakonnalehes, samuti on koostöö tegijad detailplaneeringu kooskõlastanud

ning kaasatavad isikud on saanud detailplaneeringu kohta arvamust avaldada, siis saab

asuda seisukohale, et eespool nimetatud puudused planeerimismenetluses ei ole niivõrd

olulised, et võiksid kaasa tuua detailplaneeringu õigusvastasuse.

Valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad

olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti

planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul

väljapanekul. Arvamuse esitajate arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus

andnud oma seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi

detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk

detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõttega (PlanS § 9).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu

koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi,

mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on

arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega

ning täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased

detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega

ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud

puudutatud isikuid. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on

detailplaneeringu lahenduse kaalutlused põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud

vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.

2. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, Viljandi Linnavalitsuse ning Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi seisukohad:

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas üks isik planeeringulahenduse kohta kirjalikke

arvamusi, millega Viljandi Linnavalitsus planeeringulahenduses ei arvestanud. Tulenevalt PlanS

§ 138 lõike 4 punktist 2 toimus 21.02.2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalhalduse osakonna Viljandi talituses vaidlevate osapoolte: kirjalikke arvamusi esitanud

6

isikute ja Viljandi Linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Koosolekul osalesid Viljandi

Linnavalitsuse esindajad ja arvamusi esitanud isik koos planeeringumenetlusse kaasatud isikuga.

Lähtuvalt PlanS § 138 lõikest 5 annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium detailplaneeringu

koostamisel arvestamata jäänud Advokaadibüroo FORT OÜ arvamuste osas seisukohad.

• Arvamuse esitajad on seisukohal, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga.

Arvamuse esitajad selgitasid, et Viljandi Linnavalitsuse selgitus, et üldplaneeringus on

määratud Riia maantee, Reinu tee, Tina tänava ja Lennuki tänava vahele jääva kvartali

juhtfunktsiooniks korruselamumaa, kus osaliselt on lubatud polüfunktsionaalsus on väär,

kuna PlanS ega Viljandi linna kehtiv üldplaneering ei võimalda rakendada konkreetse

kinnistu suhtes suurema maa-ala (nagu kvartal) keskmisi maakasutuse tingimusi. Nn

kvartali juhtfunktsioonist lähtumine on lubamatu kaalutlus, sest sellist juhtfunktsiooni ei

eksisteeri. Kinnistu suhtes kehtivad need üldplaneeringu juhtfunktsioonid, mille tähistus

on kantud konkreetse kinnistu alale üldplaneeringu lisaks oleval joonisel

„Juhtfunktsioonid“. Kinnistu Riia mnt 22 on üldplaneeringu kohaselt korruselamumaa

ning üldplaneeringuga on seega kooskõlas ainult selline detailplaneeringu lahendus, mis

näeb kinnistule Riia mnt 22 ette korruselamu või korruselamute püstitamise.

Detailplaneeringuga kavandatud ärimaa sihtotstarve ning kinnistule autopesula

kavandamine on arvamuse esitajate hinnangul vastuolus üldplaneeringuga.

Samuti ei pea arvamuse esitajad õigeks Viljandi Linnavalitsuse käsitlust nagu oleks Riia

maantee, Reinu tee, Tina tänava ja Lennuki tänava vahele jäävas kvartalis

üldplaneeringuga osaliselt lubatud polüfunktsionaalsus. Arvamuse esitajad põhjendavad

oma seisukohta sellega, et üldplaneeringus on toodud eraldi juhtfunktsioonina

„Polüfunktsionaalsus lubatud kõrvalfunktsioonina“ ainult kinnistute Riia mnt 18, Riia mnt

20, Reinu tee 21 (osaliselt), Tina tn 4 (osaliselt) ja Lennuki tn 4 (osaliselt) osas. Kinnistule

Riia mnt 22 nimetatud juhtfunktsiooni tähistust üldplaneeringus määratud ei ole. Lisaks

toovad arvamuse esitajad välja, et Viljandi Linnavalitsus on huvitatud isikule kuuluval Riia

mnt 20 kinnistul juba kujundanud monofunktsionaalse ärimaa ning monofunktsionaalse

ärimaa laiendamiseks Riia mnt 22 kinnistule puudub mistahes õiguslik alus.

Kokkuvõtvalt on arvamuse esitajad seisukohal, et vastuolu üldplaneeringuga on puudus,

mida Viljandi Linnavalitsus ei saa detailplaneeringu menetlust jätkates kõrvaldada.

Detailplaneeringu menetlus tuleb lõpetada ja planeeringu kehtestamine ei ole võimalik.

Viljandi Linnavalitsus selgitas, et Viljandi linna üldplaneeringu järgi jääb Riia mnt 22

kinnistu korruselamumaa juhtfunktsiooniga alale. PlanS § 75 lg 4 kohaselt on maakasutuse

juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab

kogu määratud piirkonnale edasise maakasutuse põhisuunad. Samuti sätestas kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus, mille alusel Viljandi linna üldplaneering

kehtestati, § 8 lg 31, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või

kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega määratakse üldplaneeringu

staadiumis juhtotstarbega kogu määratud piirkonna või kvartali edaspidise maakasutuse

põhisuund. Üldplaneeringuga ei määrata igale sellele maa-alale jäävale konkreetsele

kinnistule iseseisvat juhtotstarvet, vaid määratakse korruselamumaaks määratud maa-ala

valdav juhtotstarve. Üldplaneeringuga määratletavat piirkonna juhtotstarvet ei saa

samastada kinnistu sihtotstarbega. Seega on ekslik puudutatud isikute arusaam, justkui iga

kinnistu peab püsima üldplaneeringus sellele piirkonnale määratletud juhtotstarbe

maakasutuslikes raamides. Üldplaneeringu järgsest maakasutuse juhtotstarbest on

võimalik teha detailplaneeringuga kõrvalekaldeid, kui juhtotstarbele vastav kasutus

üldplaneeringu määratletud piirkonnas on endiselt valdav ning planeeringu

7

üldpõhilahendus ei muutu (Riigikohtu 18.10.2016 otsus asjas 3-3-1-31-16, p 16). Seega

tuleb korruselamumaa juhtotstarbega maa-alana käsitleda kogu antud piirkonda või

kvartalit.

Üldplaneeringu põhilahenduse järgimiseks tuleb tagada, et korruselamumaa valdav

otstarve ei muutuks. PlanS seletuskirja kohaselt tähendab valdav otstarve, et kõnealust

territooriumi kasutatakse vähemalt 51% ulatuses vastavalt juhtotstarbele. Linnavalitsus on

seisukohal, et Riia mnt 22 kinnistu sihtotstarbe muutmise tulemusena on endiselt tagatud

üldplaneeringuga sätestatud korruselamumaa valdav maakasutus antud piirkonnas,

mistõttu ei muuda see üldplaneeringu põhilahendust.

Täiendavalt selgitab linnavalitsus, et lisaks on detailplaneeringuga planeeritav autopesula

laiendus (selvepesula) üldplaneeringu korruselamumaa juhtotstarbega väga hästi kokku

sobiv ja kortermajad ja selvepesula on omavahel loogiliselt ja funktsionaalselt seotud.

Sõidukitega seotud teenuste kättesaadavus tiheda inimasustuse lähipiirkonnas vähendab

liikluskoormust ja õhusaastet kaugemal, hoiab kokku inimeste aega ja omab muid

positiivseid mõjusid. Linnavalitsus juhib tähelepanu ka sellele, et kohaliku omavalitsuse

privaatautonoomiast tulenev linna otsustusvabadus ja kaalutlusruum on antud juhul seda

suurem, et kehtiva üldplaneeringu kehtestamisest on möödunud peaaegu 13 aastat.

Linnavalitsusel on õigus kaalutlusõiguse teostamisel ja üldplaneeringu tõlgendamisel

arvestada konkreetses elukeskkonnas pärast üldplaneeringu kehtestamist aset leidnud

muutusi ja arenguid. Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu lahendus sobitub

väga hästi tänaseks väljakujunenud linnaruumi ja olemasoleva hoonestuslaadiga ning

seega on Riia mnt 22 detailplaneering igati kooskõlas Viljandi linna üldplaneeringuga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitab, et Viljandi Linnavalitsus on õigesti

märkinud, et PlanS § 75 lõige 4 sätestab maakasutuse juhtotstarbe mõiste, nähes ette, et

maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav

otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Planeerimisseaduse seletuskirjas (571 SE, lk 129) on nimetatud, et üldplaneeringuga antav

valdav juhtotstarve on eeldatavalt üle 51% üldplaneeringuga antud juhtotstarbest. Antud

juhul on planeeritava krundi pindala 0,12 ha, mille ulatuses kavandatakse üldplaneeringus

määratud korruselamumaa juhtotstarbest erinevat krundi kasutamise sihtotstarvet (ärimaa),

mis on protsentuaalselt tagasihoidlik muudatus võrreldes piirkonna suurusega, millele on

üldplaneeringus tervikuna ette nähtud korruselamumaa. Võttes arvesse Viljandi

Linnavalituse selgitust, et üldplaneeringus ei ole juhtotstarbed määratud kinnistupõhiselt

ning arvestada tuleb piirkonna üldist maakasutuse põhisuunda ning seda, et

detailplaneeringuga kavandatud ärimaa maakasutuse sihtotstarve ei ole ulatuslikum kui 51

protsenti, ei saa ministeeriumi hinnangul kavandatavat muudatust pidada ilmselgeks senise

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Märgime, et üldplaneeringu koostamise korraldaja ja selle hilisem tõlgendaja on kohalik

omavalitsus. Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine

alusdokument, mille koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab kohalik omavalitsus.

Antud juhul on Viljandi Linavalitsus esitanud põhjendused nii detailplaneeringu

seletuskirjas, vastuskirjas arvamusi esitanud isikule kui ka ministeeriumis toimunud

ärakuulamisel ning leidnud, et detailplaneering on kooskõlas Viljandi linna

üldplaneeringuga. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul on kohaliku

omavalitsuse selgitused piisavad ja asjakohased.

• Arvamuse esitajad märkisid, et Viljandi Linnavalitsus sõlmis 07.03.2022 korralduse

kohaselt 21.12.2021 huvitatud isikuga halduslepingu, millega anti planeeringu koostamine

või planeeringu koostamise tellimine PlanS § 130 lg 1 alusel üle huvitatud isikule.

8

Arvamuse esitajate hinnangul ei ole detailplaneering kooskõlas üldplaneeringuga ja

kavandatud tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, mistõttu selle koostamise

üleandmine huvitatud isikule ei ole PlanS § 130 lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt lubatud.

Detailplaneeringu koostamise õigusvastane üleandmine huvitatud isikule on puudus, mida

Viljandi Linnavalitsus ei saa detailplaneeringu menetlust jätkates kõrvaldada.

Detailplaneeringu menetlus tuleb lõpetada ja planeeringu kehtestamine ei ole võimalik.

Viljandi Linnavalitsus on seisukohal, et lähtuvalt varasemast selgitusest ei ole kinnistu Riia

mnt 22 detailplaneering Viljandi linna üldplaneeringut muutev ning seetõttu ei ole PlanS

§-ga 130 vastuolus ka Viljandi Linnavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud

haldusleping detailplaneeringu koostamise üleandmise kohta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium selgitab, et PlanS § 130 lõige 2 seab

halduslepingu, millega antakse detailplaneeringu koostamine või koostamise tellimine üle

huvitatud isikule, sõlmimise lubatavuseks piirangud, mille kohaselt ei ole sellise

halduslepingu tegemine lubatud, kui planeeringuala kohta ei ole kehtestatud

üldplaneeringut, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut,

planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või kui planeering

koostatakse olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks.

Antud juhul on Viljandi Linnavalitsus selgitanud, et detailplaneeringuga ei tehta

ettepanekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ning seetõttu saab ministeerium asuda

seisukohale, et halduslepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamise üleandmise kohta

ei ole vastuolus PlanS § 130 põhimõttega.

• Arvamuse esitajad märgivad, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat

tegevust. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 punkti 9 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevuse korral, mis võib kaasa

tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku. KeHJS § 33 lg 2 esitab

avatud loetelu, sest haldusorganil on eelhinnangu andmise kohustus ka loetelus nimetamata

tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.

Arvamuse esitajad hinnangul on kohalik omavalitsus detailplaneeringu algatamisel ja vastu

võtmisel loobunud alusetult kavandatud tegevuse keskkonnamõju välja selgitamisest, kuna

detailplaneeringu dokumentide põhjal võib kavandatud tegevus tuua kaasa olulise

keskkonnamõju, mis ulatub mh naaberkinnistutele ja mille vältimine ei ole võimalik. Oma

vastuväites käsitlevad arvamuse esitajad eeskätt kemikaalidest ja mürast tulenevat

negatiivset mõju, kuid nõuetekohane eelhinnang ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine tooks arvamuse esitajate hinnangul tõenäoliselt välja täiendavaid riske.

Arvamuse esitajad toovad välja, et sõidukite selvepesula kasutab suures koguses

pesuaineid (kemikaale), mis kantakse sõidukitele ja pestakse sõidukitelt maha surve all

veega ning et käitise reovesi suunatakse detailplaneeringu seletuskirja kohaselt Reinu tee

torustikku, sadevesi immutatakse imbväljakul, mis piirneb Riia mnt 24 kinnistuga.

Detailplaneeringu dokumentides ei selgitata, milliseid kemikaale selvepesulas kasutatakse

ning millised on kogused. Arvamuse esitajad märgivad, et avalikult kättesaadavad andmed

tavapäraste sõidukite puhastamisel kasutavate ainete mõju kohta kinnitavad, et tegemist on

ohtlike ainetega, millel on pikaajaline kahjulik toime veeorganismidele ja pinnasele ning

millest üks (mustustlahustav vahend) ei tohi sattuda krundivetesse, vooluveekogudesse või

9

kanalisatsioonisüsteemi. Toode on ohtlik joogiveele isegi väikeste koguste krunti

sattumisel.

Arvestades kemikaalide sõidukitele kandmise tehnoloogiat ning selvepesula tehnilist

lahendust on kemikaalide lendumine vältimatu. Tõenäoline on kemikaalide lendumine

väljapoole Riia mnt 22 kinnistut piirnevale Reinu tee 15 kinnistule ja Riia mnt 24

kinnistule. Reinu tee 15 kinnistul asuv laste mänguväljak ja pesukuivatamise ala on ainult

ca 12 m kaugusel kinnistu piirist. Riia mnt 24 kinnistul asuvad elanike peenramaad asuvad

vahetult kinnistu piiri ääres. Senist maakasutust ei ole võimalik ohutult jätkata ning

kavandatud tegevus võib kaasa tuua kinnistute pikaajalise pinnasereostuse.

Samuti märgivad arvamuse esitajad, et piirkonna elamute veevarustus tugineb

olemasolevatele salvkaevudele ning ühisveevärk puudub. Näiteks planeeringualaga

piirneval Riia mnt 24 kinnistul asuva elamu (EHR kood 112015657) veevarustuse tagab

ainult lokaalne salvkaev, mis on reostuse suhtes eriti tundlik. Detailplaneeringu ala sadevee

immutamine Riia mnt 24 kinnistuga piirnevale haljasalale seab ohtu elumaja veevarustuse

ja vee saastumise korral võib mõju veevarustusele, inimeste tervisele, kinnistu sihipärasele

kasutamisele ja kinnistu väärtusele olla pöördumatu. Detailplaneeringu kohaselt

suunatakse käitise reovesi ühiskanalisatsiooni. Detailplaneeringu menetluses ei ole välja

selgitatud ühiskanalisatsiooni suunatavaid kemikaale, nende mõju ega seda, kas neid üldse

on lubatud kanalisatsiooni suunata. Detailplaneeringu kohaselt immutatakse sadevesi

imbväljakul, mis piirneb Riia mnt 24 kinnistuga. Kemikaalid lenduvad arvamuse esitajate

hinnangul suure tõenäosusega väljapoole pesula bokse, kus need ujutatakse vihmavee

toimel sadeveekanalisatsiooni. Kemikaalidega saastunud vihmavee immutamine toob

kaasa pinnasereostuse imbväljakul ja olulise kemikaalide Riia mnt 24 pinnasesse ning

põhjavette levimise ohu. Riia mnt 24 peenramaade kasutamise jätkamine tooks kaasa

olulise ohu elanike tervisele.

Viljandi Linnavalitsus selgitas, et KeHJS § 22 järgi on defineeritud keskkonnamõju

olulisena, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Selvepesula eesmärgipärane kasutamine ei kuulu KeHJS § 6

lõikes 2 ega 4 nimetatud tegevuste alla. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 §

15 punkti 9 tuleb sisustada nii, et mitte igasugune välisõhku eralduv lõhnaaine toob kaasa

KSH eelhinnangu andmise kohustuse. Välisõhku potentsiaalselt eralduva kahjulike ainete

keskkonnamõju peab olema oluline KeHJS § 22 tähenduses. Riia mnt 22 detailplaneeringu

seletuskirja punktis 4.10.8. on väljendatud, et kavandatavas selvepesulas kasutatakse vaid

keskkonnaohutuid ja lõhnatuid pesuaineid. Keskkonnaohutute pesuainete välisõhku

eraldumisel ei teki negatiivseid keskkonnamõjusid, rääkimata olulistest

keskkonnamõjudest. Käesoleval juhul puuduvad igasugused viited, et selvepesula

kasutamisel emiteerub õhku kahjulikke aineid. Viljandi Linnavalitsus on

uurimispõhimõttest lähtudes välja selgitanud olulise tähendusega asjaolud ning langetanud

õiguspärase otsuse, et selvepesula puhul ei ole tegemist sellise tegevusega, millega

välisõhku kahjulikke aineid erituks või kahjulikest ainetest tekkiv keskkonnamõju oleks

oluline.

Autode selvepesulad on üle-eestiliselt laialdaselt levinud. Selvepesulate rajamiseks ja

käitamiseks ei ole seadusandja ette näinud eraldiseisvat loakohustust. Seadusandja pole

pidanud vajalikuks täiendavalt reguleerida selvepesulate kasutamist erinevate

keskkonnaalaste piirangute ja nõuetega, mis omakorda kinnitab tegevuse minimaalset

keskkonnamõju. Samuti ei ole praktikas teada, et selvepesulate rajamiseks oleks keegi

keskkonnamõju strateegilist hindamist või muid mahukaid keskkonnauuringuid nõudnud

või teinud.

10

Täiendavalt märgib linnavalitsus, et detailplaneeringuga antakse Riia mnt 22

detailplaneeringus põhimõttelised kanalisatsiooni- ja sademeveelahendused. Täpsemad

lahendused ja kõik vajalikud meetmed reovee ja sademee potentsiaalsete negatiivsete

mõjude likvideerimiseks täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Selvepesulates on

tavapärane, et rajatakse spetsiaalne selvepesulates kasutamiseks mõeldud

kanalisatsioonisüsteem. Enne üldkanalisatsiooni suundumist filtreeritakse vesi eelnevalt

liivast ja jääkõlidest. Kanalisatsioonivarustuse detailne lahendus, voolukogused ja

asjakohased lisameetmed täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Mainitud loogikast

lähtutakse ka imbväljaku projekteerimisel ja rajamisel. Imbväljaku rajamise eesmärgiks

on, et saasteained, kui neid peaks esinema, ei satuks pinnasesse. Huvitatud isiku kinnitusel

käideldakse reovett vastutustundlikult. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib, et KeHJS § 33 lõige 1 sätestab alused,

mille korral on KSH algatamine kohustuslik ning lõige 2 sätestab juhud, mille puhul tuleb

kaaluda KSH algatamise vajalikkust. KeHJS § 6 lõikes 1 on sätestatud olulise

keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt KSH koostamine

kohustuslik, KeHJS § 6 lõikes 2 aga tegevused, mille puhul peab otsustaja KSH vajalikkust

kaaluma ning andma eelhinnangu selle kohta, kas nende valdkondade tegevustel on oluline

keskkonnamõju.

PlanS § 124 lõige 6 sätestab, et detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja

kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtudel, kui detailplaneeringu lahendus

eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale; kui kavandatakse olulise ruumilise

mõjuga ehitist, mille asukoht on valitud üldplaneeringuga ning kui detailplaneering

muudab üldplaneeringut. Antud detailplaneeringu puhul ei ole eelhinnangu ning KSH

koostamine seaduses nõutud kuna käesolevat detailplaneeringut menetletakse

üldplaneeringuga kooskõlas oleva planeeringuna ning kavandatav tegevus ei kuulu

KeHJS-ises loetletud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Ühtlasi märgime, et

arvamuse esitajate viidatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 15 punkt 9

tänaseks enam ei kehti.

Kohalik omavalitsus on detailplaneeringus põhjalikult käsitlenud kavandava tegevusega

kaasnevaid võimalikke mõjusid ning ka oma vastuses arvamusele esitanud selgitused ja

põhjendused, mille alusel on jõudnud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju.

Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus

seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 18.09.2023 kirja nr 14-3/1389-1 alusel viidi

detailplaneeringusse sisse täiendused eelnimetatud asjakohaste mõjude hindamise osas

ning detailplaneering kooskõlastati Terviseametiga. Terviseametiga koostöö tegemise

tulemusel täiendati detailplaneeringu seletuskirja ja esitati ametile kasutatavate pesuainete

ohutuskaardid, mille tulemusena Terviseamet andis detailplaneeringule oma 14.12.2023

kirjaga nr 9.3-1/23/6032-4 kooskõlastuse.

Ministeeriumile heakskiiduks esitatud detailplaneeringu seletuskirjas on käsitletud

keskkonnatingimusi ja tervisekaitsetingimusi (sh ehitusaegne häiring, sadevee juhtimine,

müra jms) ning seatud leevendavaid meetmeid. Peale ministeeriumis toimunud

ärakuulamist on detailplaneeringu seletuskirja täiendatud, ning ette nähtud nõue ja

tingimused Reinu tee 15 kinnistu piirile tugimüüri ja Riia mnt 24 kinnistu piirile plankaia

11

rajamiseks, et täiendavalt leevendada võimalikke avalduvaid negatiivseid mõjusid

naaberkinnistutele.

Eelnevast tulenevalt on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukohal, et kohalik

omavalitsus ei ole rikkunud antud detailplaneeringu puhul KSH eelhinnangu koostamise

vajaduse üle kaalumiskohustust, kuivõrd PlanS ja KeHJS ei näe ette kavandata tegevuse

puhul KSH eelhinnangu koostamise vajadust. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

hinnangul on kohalik omavalitsus selgitanud piisava põhjalikkusega arvamuse esitajatele

KSH eelhinnangu mitte koostamisega seotud asjaolusid ning käsitlenud

detailplaneeringuga kavandava tegevusega kaasnevaid mõjusid ja seadnud

leevendusmeetmeid.

• Arvamuse esitajad on seisukohal, et detailplaneeringu dokumentidega avalikustatud Kajaja

Acoustics OÜ 24.05.2022 töö nr 22159-01 „Selvepesula müra hinnang“ ei kinnita eeldust,

et selvepesula ei too kaasa ülenormatiivset müra. Arvamuse esitajate hinnangul ei võta

eksperthinnang lisaks selvepesulast endast tulenevale mürale arvesse teisi müraallikaid,

nagu piirneva Riia mnt liiklusmüra ning mõju, mida avaldab müra levikule haljastuse raie

Riia mnt 22 kinnistul. Viljandi Linnavalitsus ei ole kumulatiivse müra teket käsitlenud ega

kaalunud. Isegi, kui Viljandi Linnavalitsus jõuaks järeldusele, et müra ei kumuleeru, on

selle põhjendamise koormus haldusorganil (Riigikohus kohtuasjas 3-3-1-88-15).

Samuti on arvamuse esitajad seisukohal, et eksperthinnang ei lähtu selvepesula taotletavast

kasutusajast. Müra eksperthinnang lähtub huvitatud isiku poolt püstitatud eeldusest, et

ajavahemikul 7:00-19:00 on selvepesula kasutamise aktiivne aeg 8 tundi, ajavahemikul

19:00-23:00 3 tundi ning ajavahemikul 23:00-7:00 ainult 1,5 tundi. Eksperthinnangu p 33

„Arvutuslikud helirõhutasemed“ kohaselt tugineb helirõhutasemete arvutus müraallikate

töötamise ajalisele kestvusele. Sellise eelduse kohaldamiseks puudub mistahes alus ja

aktiivse ajana tuleb käsitleda kogu rajatise tööaega (s.o ööpäevaringselt). Naaberkinnistute

omanike ja elanike jaoks ei ole määrav pika perioodi keskmine tööaeg, sest see ei saa

kajastada korrektselt konkreetse ajahetke kumuleeruvat mõju. Keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt tuleb müra normtasemeid järgida mistahes

ajahetkel. Määrus ei luba arvestada normtasemete järgimise hindamisel mürataset

keskmistatud kasutusstatistika põhjal.

Lisaks ei arvesta eksperthinnang Riia mnt 22 kinnistuga piirnevate müratundlike

objektidega. Planeeringualast 12 m kaugusel paikneb laste mänguväljak, millega ei ole

müra leviku analüüsimisel arvestatud. Müra eksperthinnangu kohaselt ulatuvad

helirõhutasemed maksimaalsete lubatud müra normtasemeteni (nt öine müra tase Reinu tee

15 korterelamu ja Riia mnt 24 korterelamu suunas). Eksperthinnangu puudused (sh

kumulatiivse müraga arvestamata jätmine, müraallika tööaja põhjendamatu vähendamine)

on väga suure tõenäosusega toonud kaasa mürataseme kajastamise tegelikust madalamana.

Olemasolev müra eksperthinnang ei saa olla aluseks järeldusele ülenormatiivse mõju

puudumise kohta ega detailplaneeringu kehtestamisele. Detailplaneeringuga kavandatud

tegevus toob väga suure tõenäosusega kaasa ülenormatiivsed mõjutused

naaberkinnistutele. Arvestades huvitatud isiku poolt esitatud eksperthinnangu puudusi ei

saa ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11) lähtudes taotletavat tegevust lubada.

Viljandi Linnavalitsus on selgitanud, et Riia mnt 22 detailplaneeringu raames koostatud

mürahinnang on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, mh on lähtutud standardiseeritud

asjakohasest arvutusmeetodist ISO 9613-2:1996. Mürahinnang on koostatud

eriteadmistega isiku poolt, kelle koostatud helirõhutasemetes ja andmete usaldusväärsuses

ei ole põhjust kahelda. Arvamuse esitajad ei ole toonud konkureerivat hinnangut ega

vastava eriteadmistega spetsialisti arvamust, väljendamaks objektiivselt müra normtaseme

12

ületamist. Eelkõige peab huvitatud isik atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 59 järgi

tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Riia mnt 22

detailplaneeringu mürahinnangus on lähtutud tööstusmüra normtasemetest. Tööstusmüra

põhjustajateks on paiksed müraallikad (selvepesula survepesurid). Liikluses osalevad

sõidukid, sh muu olmemüra tekitajad ei ole tehnoseadmete müra kui konkreetsest allikast

lähtuva müra kindlaksmääramisel asjakohased. Riia mnt 22 detailplaneeringu seletuskirjas

väljendatud piirväärtused (päevasel ajal Ld = 60 dB ning öisel ajal Ln = 45 dB) kajastavad

selvepesula seadmete töötamisest põhjustatud müra. Mänguväljak on Riia mnt 22 krundi

piirist 12m, pesula rajatis asub kaugemal.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib, et detailplaneeringu lisana on koostatud

Kajaja Acoustics OÜ poolt eksperthinnang (24.05.2022 töö nr 22159-01 „Selvepesula

müra hinnang“) ning detailplaneeringu seletuskirja peatükis 4.11.6 on põhjalikult

käsitletud keskkonna müratasemeid, selle analüüsi ja planeeringuga seatavaid

leevendusmeetmeid.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.09.2023 kirja nr 14-3/1389-1 alusel tehti

planeeringu koostamisel koostööd Terviseametiga, mille tulemusel teostati Kajaja

Acoustics OÜ (töö nr 22159-02) poolt täiendavad teoreetilised arvutused selgitamaks välja

liiklusmüra ja muu kumulatiivse müra koosmõju müratasemed ning selle tulemusel on

tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II

kategooria piirväärtuse nõuded. Terviseamet on detailplaneeringulahenduse

kooskõlastanud 14.12.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/6032-4 ning ameti esitatud

täiendusettepanekute alusel on detailplaneeringut korrigeeritud. Kuivõrd pädev asutus on

planeeringulahenduse kooskõlastanud ning esitatud arvamuste alusel on planeeringut ka

täiendatud, saab ministeerium lugeda detailplaneeringu vastavaks tervisekaitse (sh müra)

nõuetele.

• Arvamuse esitajad on märkinud, et detailplaneeringu kohaselt likvideeritakse olulises osas

Riia mnt 22 kinnistule jääv kõrghaljastus ning uus kõrghaljastus rajatakse selvepesula

asukohast ja juurdepääsude ning manööverdusaladest tulenevalt Riia mnt 24 kinnistu

poolsele piirile. Detailplaneeringu seletuskirja p 4.9.3 kohaselt tekitab kõrghaljastus

naaberkinnistuga puhverala võimalike negatiivsete häiringute minimaliseerimiseks.

Mistahes meetmed detailplaneeringuga kavandatu negatiivsete häiringute

minimaliseerimiseks peavad täitma oma ülesannet alates detailplaneeringu

realiseerimisest. Detailplaneeringu põhjal on üheselt mõistetav see, et olemasolev

kõrghaljastus likvideeritakse koheselt, detailplaneeringu realiseerimise esimeses etapis.

Uute puude istutamisel saavad need täita isegi minimaalset varjavat või tõkestavat efekti

alles aastakümnete pärast. Tegemist ei ole nn haljaspuhvriga, mis kaitseks piirnevate

kinnistute omanike ja elanike subjektiivseid õigusi. Detailplaneering ei selgita ega täpsusta,

millist mõju rajatavale kõrghaljastusele omistatakse ja millist mõju sellega soovitakse

leevendada.

Arvamuse esitajad on seisukohal, et detailplaneeringu koostamisel ei ole arvestatud

selvepesula tegevusest tulenevate võimalike häiringutega naabritele ja detailplaneering ei

näe ette leevendavaid meetmeid. Puuduvad analüüsid või eksperthinnangud, mis

käsitleksid negatiivseid mõjutusi ja nende vältimise alternatiive. Näiteks on

detailplaneeringu seletuskirja kohaselt Reinu tee 15 kinnistul paikneva korterelamu

akendesse pesula ootejärjekorras olevate ja pesulasse manööverdavate sõidukite tulede

vihu kandumise vältimiseks kavandatud kinnistu piirile piirdeaed vms, mis täidab ka

valgustõkkeseina ülesannet. Detailplaneeringu seletuskirjast ei tulene piirdeaia rajamise

kohustust ega selle olulisi tingimusi (nagu kõrgus). Detailplaneeringu põhijoonisele on

13

tugimüür ja puidust piirdeaed kantud märkega „võimalik“, jättes aia rajamise arendaja

otsustada. Lisaks ei selgu detailplaneeringu dokumentidest, kas piirdeaed üldse oleks

viidatud negatiivsete mõjutuste vältimiseks piisav, milline peaks olema selle kõrgus või

muud omadused.

Viljandi Linnavalitsus on selgitanud, et leevendusmeetmed kui kinnistu kasutamise

piirangud peavad olema tegevuse olemust ja mõjusid arvestades proportsionaalsed ja

põhjendatud. Mida väiksem on negatiivne mõju keskkonnale, seda vähem on vaja

leevendusmeetmeid rakendada. Riia mnt 22 detailplaneeringu seletuskirja kohaselt

võetakse kasutusele leevendusmeetmed välisõhu puhtuse tagamiseks, kasutades

keskkonnaohutuid ja lõhnatuid pesuaineid. Kavandatakse haljaspuhver Riia mnt 24

kinnistu poolele ning piirdeaed Reinu tee 15 ja Riia mnt 24 poolsele kinnistule

valgusreostuse vähendamiseks (Põhijoonis). Viljandi Linnavalitsus nõuab mitmerindelise

haljastuse rajamist. Võimalikud ohud selvepesula äravooluga likvideeritakse ehitusprojekti

staadiumis. Samuti lähtutakse kavandatava tegevuse planeerimisel põhimõttest, et rajada

selvepesula nii kaugele piirnevatest elamutest, kui võimalik (Riia mnt 22 detailplaneeringu

seletuskirja p 4.5).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirjas on

käsitletud erinevaid võimalikke häiringuid (müra, valgus, lõhn, pinnasereostus) ning

seatud leevendavaid meetmeid. Peale ministeeriumis toimunud ärakuulamist on

detailplaneeringu seletuskirja täiendatud, ning ette nähtud nõue ja tingimused (sh kõrgus)

Reinu tee 15 kinnistu piirile tugimüüri ja Riia mnt 24 kinnistu piirile plankaia rajamiseks,

et leevendada võimalikke avalduvaid negatiivseid mõjusid naaberkinnistutele.

Kohalik omavalitsus on detailplaneeringu seletuskirjas hinnanud tegevusest tulenevaid

võimalikke häiringuid ja seadnud leevendavaid meetmeid. Lisaks on kohalik omavalitsus

täiendanud detailplaneeringut tulenevalt koostööst Terviseametiga, esitatud arvamusest ja

ärakuulamise tulemusena. Koostatud on eksperthinnang müra häiringu osas.

Eelnevast tulenevalt on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukohal, et kohalik

omavalitsus on selgitanud arvamuse esitajatele piisava põhjalikkusega võimalikke

häiringuid, käsitlenud detailplaneeringuga kavandava tegevusega kaasnevaid mõjusid ja

seadnud leevendusmeetmeid.

• Puudutatud isikute hinnangul asub kinnistul väärtuslik kõrghaljastus, mis moodustab osa

Viljandi lossimägedest kuni Tina tänavani ulatuvast rohelisest kõrghaljastatud vööndist.

Riia mnt 22 kinnistu paikneb keset korruselamumaa sihtotstarbega kvartalit. Isegi nendes

kvartali osades, kus on lubatud polüfunktsionaalsus kõrvalfunktsioonina, tuleb tagada

kõrvalfunktsiooni sobivus juhtfunktsiooniga. Sobivust tuleb kaalutleda detailplaneeringuid

koostades, arvestades naaberkinnistute huve. Autode selvepesula on suunatud

transiitliikluse teenindamisele, suurendab piirkonna liikluskoormust ja ei ole seotud

kvartali korruselamumaa sihtotstarbega. Puudub alus eeldada, et see oleks sobiv

korruselamumaa juhtfunktsiooniga. Isegi, kui Viljandi Linnavalitsus algataks

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse, ei oleks selvepesula valitud asukohas

sobiv kasutusviis.

Samuti on puudutatud isikud seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatud selvepesula

sarnaneb oma mõjult (roheala vähenemine, käitise mõju, elamuala vähenemine) pigem

tootmismaa, mitte ärimaa sihtotstarbega kasutusele. Naaberkinnistu omanikul on

detailplaneeringu menetluse käigus õigus välja tuua miljööga seotud õigusi ja huve

(Riigikohus kohtuasjas 3-17-2023). Piirnevate kinnistute omanikel ja elanikel on

õiguspärane ootus, et üldplaneeringuga määratud korruselamute alal säilib elamualale

14

sobiv miljöö (sh haljastus, müratingimused, liikluskoormus) ja hoidutakse elamumaad

negatiivselt mõjutavate kasutusviiside kavandamisest.

Viljandi Linnavalitsus on selgitanud, et Riia mnt 22 kinnistul asuvad amortiseerunud

hooned ja mõned üksikud puud koos madalhaljastusega. Viljandi linn soovib, et linnas

oleks kinnistud kasutuses ning korrastatud. Samuti ei ole seal tegemist väärtusliku

kõrghaljastusega. Pigem selvepesula rajamisega Riia mnt 22 kinnistule moodustub ühtne

tervik Riia mnt 20 kinnistul paikneva automaattankla ja pesulahoonega. Samuti rajatakse

Riia mnt 22 kinnistule Riia mnt 24 piirile uus mitmerindeline haljastus, mille rajamisel on

olulise kaaluga nii haljastuse puhverefekt naaberkinnistuga kui ka visuaalne sobivus

tänavapiirkonda. See, kuidas haljastusega tagada optimaalseim lahendus, võttes arvesse

mh mainitud kaalutlusi, täpsustatakse täiendavalt ehitusprojekti staadiumis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja

peatükis 3.1 on käsitletud detailplaneeringuga kavandatu sobivust valitud alale. Samuti on

kohalik omavalitsus detailplaneeringuga kavandatu sobivust selgitanud täiendavalt

puudutatud isikute arvamusele saadetud vastuses ning ministeeriumis toimunud

ärakuulamisel. Detailplaneeringus on märgitud, et piirkonna hoonestus on

monofunktsionaalne, kus on valdavalt domineerivad nõukogude ajal rajatud korter- ja

üksikelamud. Viimastel kümnenditel on piirkonda planeeritud ja rajatud

teenindusettevõtteid, mis võimaldavad elanikel tarbida teenuseid ja kaupu kodu lähedal.

Detailplaneeringus on asukoha sobivust põhjendatud sellega, et arvestades ala asukohta

Riia maantee ääres ning planeeringualast põhjas paiknevaid automaattanklat ja

pesulahoonet on selvepesula rajamine piirkonda linnaruumi mitmekesistav ja

ümbruskonda sobiv sh andes võimaluse piirkonna elanikkonnale mugavamat teenuste

tarbimist.

Selgitame, et planeerimismenetluses põrkuvad paratamatult erinevad huvid. Ka pikaajalise

kohtupraktika põhjal ei ole eelkõige linnalises keskkonnas naaberkinnistute omanikel

õiguspärast ootust senise elukeskkonna säilimise suhtes. Naabrusõigused ei kaitse

kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist

seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Seejuures on oluline silmas

pidada, et omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult teiste isikute huve ja

avalikke huve. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on

õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende

huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate

isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.

Konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse määramise otsustab kohalik omavalitsus

kaalutlusõiguse alusel, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka omanike õigustatud

huvidega, seadustest tulenevate planeerimisnormidega, aga ka üldplaneeringu, vaadeldava

piirkonna tervikmiljöö ja planeeringuala kontaktvööndisse jäävate hoonete

ehitusmahtudega ning jõudma erinevaid huvisid ja väärtusi tasakaalustava lahenduseni.

Märgime, et planeeritava selvepesula asukoha valik ja piirkonda sobivus on planeeringu

sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle otsustamine ei ole ministeeriumi pädevuses.

Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev

otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja

lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole

vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse

võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise

sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on kohalik omavalitsus

15

selvepesula piirkonda sobivust hinnanud ning leidnud, et valitud asukohta on

planeeringuga kavandatud selvepesula rajamine sobilik. Ministeeriumi hinnangul on

kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud planeeritava selvepesula asukoha valikut

ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise

kohustust.

3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kokkuvõte

• Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab

antud juhul Viljandi Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude

ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.

HMS § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid

ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja

ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt

analüüsinud erinevaid lahendusvariante.

• Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud

planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui

motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis

olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis

peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon

kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata

jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise

aluseks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse

isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu

koostamise käigus. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise

otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.

Detailplaneeringut näeb kohaliku omavalitsuse geoinfosüsteemis KOVGIS EVALD

https://evald.ee/viljandilinn/#/planeeringud/planeeringud/1251 .

Planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise

planeerimise osakonna valdkonnajuhi 22.04.2024 kirja nr 14-3/3995-1 „Kinnistu Riia mnt 22

detailplaneeringu heakskiitmine ja seisukoht arvestamata jäänud arvamuste kohta“ alusel:

1. Kehtestada Viljandi maakond, Viljandi linn Riia mnt 22 kinnistu detailplaneering (Viljandi

Linnavalitsuse detailplaneeringute registri nr 2021-011).

2. Käesoleva korraldusega mittenõustumisel võib esitada 30 päeva jooksul korralduse

teatavakstegemisest arvates:

1) vaide Viljandi Linnavalitsusele aadressil [email protected] või Linnu tn 2, 71020 Viljandi;

2) kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil [email protected] või Kalevi tn 1, 51010

Tartu.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Johan-Kristjan Konovalov (allkirjastatud digitaalselt)

linnapea Ene Rink

linnasekretär