Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks (Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering)

Terlander OÜ

Registrikood 16540224

[email protected]

TÖÖ NR 2024-03

PlanID 124072

KAVASTU KÜLAS NURME

MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI JA JOONISED

Planeeringu koostamise korraldaja: Luunja Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Piia Takis

Planeeringu koostaja: Reet Türkson

Terlander OÜ projektijuht,

maastikuarhitekt / planeerija

Objekti asukoht: Tartu maakond, Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

X=6475488, Y=679028

TARTU 2024

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

2 / 24

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Tartumaa, Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus (kü tunnus

43203:002:0084)

TÖÖ EESMÄRK: Planeeringu koostamise eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse

määramine elamuehituse (üksikelamu ja abihooned) eesmärgil.

Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala pindala on 1,03 ha.

KOHALIK OMAVALITSUS: Luunja Vallavalitsus

Registrikood 75003476

Puiestee tn 14, Luunja alevik

Luunja vald, 62222 Tartu maakond

[email protected]

HUVITATUD ISIK: Piia Takis

PLANEERINGU KOOSTAJA: Terlander OÜ

Registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310,

Tartu linn, 51006 Tartu linn

[email protected]

Reet Türkson – projektijuht,

maastikuarhitekt-planeerija (diplom BD 003669)

tel +372 5566 2920

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

3 / 24

SISUKORD

1. Planeeringu koostamise alus ............................................................................................................................................. 4

1.1. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid ............................................. 4

1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta ........................................................................................... 4

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .............................................................................................................................. 4

2.1. Üldinfo .............................................................................................................................................................................. 4

2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .............................................................................................................. 7

3. Planeerimisettepanek ........................................................................................................................................................... 9

3.1. Planeeringu kontseptsioon ...................................................................................................................................... 9

3.2. Üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule vastavus ................................................................................ 9

3.3. Planeeritava ala kruntideks jagamine ja krundi ehitusõigus ..................................................................... 13

3.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................................................................... 14

3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................................................................... 15

3.6. Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................................................. 16

3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................................................... 16

3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad................................................................................................................. 16

3.8.1. Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................................................. 16

3.8.2. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................................................................ 17

3.8.3. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 18

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................................................... 19

3.8.5. Soojavarustus ........................................................................................................................................................ 19

3.8.6. Sidevarustus........................................................................................................................................................... 20

3.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .............................................................. 20

3.9.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................ 20

3.10. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja servituudi

ettepanekud ............................................................................................................................................................................ 21

3.11. Kuritegevuse riski vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................... 22

3.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ..................................................... 22

3.13. Planeeringu elluviimise võimalused.................................................................................................................... 22

3.14. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ............................................................................................................... 24

JOONISED:

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:5000 (A3)

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 (A2)

Joonis 3. Tugiplaan (olemasolev olukord) M 1:500 (A2)

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500 (A2)

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 (A2)

Detailplaneeringu lisad on esitatud II köites.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

4 / 24

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Luunja Vallavolikogu 25.01.2024 otsus nr 1-3/3 „Kavastu külas

Nurme maaüksuse detailplaneering algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisa 1

„Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksusele ehitusõiguse määramine elamuehituse

(üksikelamu ja abihooned) eesmärgil. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala

haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA

DOKUMENDID

o Luunja valla üldplaneering, kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1

(täiendatud 2017. a);

o Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga

nr 1.1-4/29;

o Planeerimisseadus, Ehitusseadustik jm asjakohased õigusaktid ja normatiivid.

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Detailplaneeringu alusplaaniks on OÜ WeW poolt koostatud Tartu maakond, Luunja vald, Kavastu küla,

Nurme maaüksuse geodeetiline alusplaan, töö nr GEO-033-24, mõõtkava 1:500, mõõdistatud

02/2024. a. Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.

Joonistel kasutatud täiendavad andmed pärinevad Maa-ameti Geoportaalist (alla laaditavad kaardid

ja ruumiandmed).

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINFO

Planeeringuala asub Luunja vallas Kavastu küla läänepoolses osas, mis jääb Tartu linna piirist ca 18 km

kaugusele.

Planeeringu ala piirneb lõunast Kantsi teega (tee nr 4320002) ning läänest 4320004 Sooranna teega.

Planeeringuala on näidatud skeemil 1 ning situatsiooniskeemil (joonisel 1).

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

Nimi – Nurme (katastritunnus 43203:002:0084);

maakasutuse sihtotstarve – 100% elamumaa;

pindala – 10 310 m².

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

5 / 24

Planeeritava Nurme kinnistu piirinaabriteks on järgnevad maaüksused:

o põhjas – Ahervare (kü tunnus 43203:002:0019), pindala 23,72 ha, 100% maatulundusmaa;

o idas – Tasa (kü tunnus 43203:002:0083), pindala 8390 m2, 100% elamumaa;

o lõunas – Kantsi tee L3 (kü tunnus 43201:001:1851), pindala 8446 m2, 100% transpordimaa;

o edelas – Kantsi tee L4 (kü tunnus 43201:001:1875), pindala 7761 m2, 100% transpordimaa;

o läänes – 4320004 Sooranna tee (kü tunnus 43201:001:1858), pindala 3405 m2, 100% transpordimaa.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel on Nurme katastriüksusest 10 308 m2 suurune osa

kõlvikuna haritav maa ning 1 m2 on muu maa.

Planeeringuala on hoonestamata ning puudub ka kõrghaljastus.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart Maa-amet 2024).

Foto 1. Vaade planeeringualale edelast kirde suunas Kantsi teelt (4320002) (autor Reet Türkson, 01.04.2024)

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

6 / 24

Planeeringuala reljeef on üldiselt tasane ning langeb vähesel määral loodest kagu suunas. Maapinna

absoluutkõrgused jäävad vahemikku 38,90…40,03.

Pinnakatteks on piirkonnale iseloomulik moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk), mis lasub devoni

liivakividel (D2AR Aruküla lademe liivakivi, aleuroliit).

Põhjavee kaitstuse kaardi järgi (Maa-ameti kaardirakenduses 1:400 000 geoloogilised kaardid) jääb

planeeritav ala keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.

Mullastiku kaardi järgi on planeeringuala mullaks gleistunud kahkjas leetunud muld (tähis LPg), s.o

nõrgalt (ajutiselt) liigniiske muld, mis on rahuldava viljakusega, kuid mulla viljakust saab parandada

kuivendamise, sügavkobestamise ja lupjamisega.

Planeeringualal asub kaks maaparandussüsteemi. Nurme maaüksuse põhjaosa jääb Lodu (väline ID:

2102360010050001) maaparandussüsteemi alale ja Nurme maaüksuse läänepoolne serv jääb Lodu

(väline ID: 2102360010040001) maaparandussüsteemi alale.

Foto 2. Vaade planeeringualale loodest kagus suunas Sooranna teelt (4320004) (autor Reet Türkson, 01.04.2024)

Skeem 2. Maaparandussüsteemi alade paiknemine planeeringualal –

tähistatud pruuni viirutusega alad (aluskaart Maa-amet 04/2024).

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

7 / 24

Eesti radoonikaardi 2020. a andmetel jääb planeeringuala territooriumile, kus võib esineda kõrge

radoonisisaldusega (50-100 kBq/m3) pinnaseid (valdavalt moreen ja liustikuvee setted).

Planeeringualal ei asu looduskaitsealuseid objekte ega kultuurimälestisi ning ka muud kitsendused alal

puuduvad.

Olemasolevast olukorrast annab ülevaate tugiplaan (joonis 3).

2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringuala asub Kavastu küla läänepoolsel alal.

Lähimad elamute õuealad jäävad 1 km raadiusesse idas Tasa (43203:002:0083) maaüksusele ja edelas

Lodi-Jõksi (43201:001:2187) maaüksusele, ülejäänud elamute hoovid jäävad juba kaugemale (1,8-2 km

kaugusele), sest valdav enamus planeeringuala ümber on kasutusel haritavate põllumaadena.

Hoonetel ehitusjoont väljakujunenud ei ole, talukohad paiknevad Kantsi tee 4320002 ääres põldude

vahel ning igal elamul on oma väike hooviala. Piirkonna hoonete paigutust illustreerib skeem 3.

Lähimad hooned on ehitatud 1-2 korruselistena (teine korrus katusealuse korrusena), viilkatusega ning

hoonete kõrgus on ca 6,6-7 m.

Viimistlusmaterjalina on kasutatud puitu, krohvi ja maakivi.

Olemasolevad hooned on näidatud fotodel 3-5.

Skeem 3. Ülevaade ümbritsevate hoonete paiknemisest, planeeringuala tähistatud oranži nööpnõelaga

(aluskaart Maa-amet 04/2024).

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

8 / 24

Piiretena kasutatud pigem haljaspiirdeid (puuderead, põõsad vms), planeeringualast kaugemal ka

võrkaedu.

Avalikkusele suunatud objekte planeeringuala kontaktvööndis ei ole.

Juurdepääsuks on olemas kohalik kruusakattega Kantsi tee 4320002, kergliiklusteed puuduvad, s.t tee

ruumis on levinud kergliiklejate ja mootorsõidukite ühiskasutus.

Lähim bussipeatus (nimega Sõstra) asub planeeringualast läänes ca 1,7 km kaugusel.

Planeeringualast ca 180 m kaugusele lõunasse jääb arheoloogiamälestis asulakoht (reg nr 12850).

Kaugemad huviväärsused on piirkonnas Luunja ja Kavastu mõis, Kavastu parv, aga ka Emajõe Suursoo

looduskeskus Uue-Kastre linnuse asukohas.

Äri- ja tootmisettevõtetest jääb linnulennult ca 0,8 km kaugusele edelasse Palmako AS tootmisüksus

(puidutööstus).

Kontaktvööndis asuvatest maakasutuse sihtotstarvetest ja kitsendustest annab ülevaate kontaktvööndi

funktsionaalsete seoste joonis (vt joonis 2).

Foto 3. Olemasolev elamu planeeringualast

läänes – Seljamaa kinnistul (autor Reet Türkson,

01.04.2024)

Foto 4. Olemasolev elamu ja abihoone

planeeringualast idas – Tasa kinnistul (autor Reet

Türkson, 01.04.2024)

Foto 5. Olemasolev elamu ja abihoone

planeeringualast edelas – Lodi-Jõksi kinnistul (autor

Reet Türkson, 01.04.2024)

Foto 6. Olemasolev elamu planeeringualast lõunas –

Kaldapealse kinnistul (autor Reet Türkson, 01.04.2024)

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

9 / 24

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Planeeringuga kavandatakse Kavastu külas Nurme maaüksusele üksikelamu ja abihoonete

püstitamiseks ehitusõiguse määramist, juurdepääsu ja tehnovarustusega lahendamist.

3.2. ÜLDPLANEERINGULE JA MAAKONNAPLANEERINGULE VASTAVUS

Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1 kehtestatud Luunja valla

üldplaneering. Üldplaneeringu kaardi nr 1 „Maakasutus“ kohaselt on planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks elamumaa (väikeelamu maa) – vt skeemi 4.

Planeeringuala ei asu üldplaneeringu kaartide kohaselt tiheasustusega alal, detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal hajaasustuses, ega ka hajaasustusalal. Seega asub planeeringuala

üldplaneeringu kohaselt n-ö reguleerimata valgel alal, kus ehitustingimused tuleb määrata

detailplaneeringus.

Kuid planeeringuala asub Luunja valla üldplaneeringu kaardi nr 2 „Ehitustingimused“ järgi

miljööväärtuslikul alal (vt skeemi 5), kus väärtustatakse vanu talukohti ning nende kompaktseid

õuealasid, seetõttu kohustab üldplaneering miljööväärtuslikul alal järgima kohalikke hoonestus- ja

ehitustavasid.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 8 kohaselt peab ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal

järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurust, ehitusjoont, hoonete korruselisust,

Skeem 4. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist (OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus töö

nr 39, kaart 1), kus olulisemad leppemärgid on pildile juurde kopeeritud. Planeeringuala asukoht tähistatud

oranži nööpnõelaga.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

10 / 24

paigutust ja mastaapi, kasutama traditsioonilisi ehitusmaterjale ja kujundusvõtteid, järgima

haljastustavasid, piirete olemasolu või puudumist jms) ning moodustama hoonestusala terviklikkuse.

Luunja valla üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaardi (vt skeemi 6) kohaselt on planeeringuala

määratud planeeritud väärtuslikuks maastikuks (miljööväärtusega alaks) ning maakondlikuks väärtusliku

maastiku alaks (M4).

Skeem 5. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist (OÜ Gepa Maa- ja Ehituskorraldus töö

nr 39, kaart 2), kus olulisemad leppemärgid on pildile juurde kopeeritud. Planeeringuala asukoht tähistatud oranži

nööpnõelaga.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

11 / 24

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul Emajõgi

Luunjast Kastreni (vt skeemi 7).

Skeem 6. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu keskkonnatingimuste kaardist (OÜ Gepa Maa- ja

Ehituskorraldus töö nr 39, kaart 3), kus olulisemad leppemärgid on pildile juurde kopeeritud. Planeeringuala

asukoht tähistatud oranži nööpnõelaga.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

12 / 24

Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maastikuliste väärtuste säilimise tagamiseks detailplaneeringus

määrata maastikusse sobivust tagavad arhitektuurinõuded ning harmoneeruvad heakorrastuse ja

haljastuse põhimõtted.

Eeltoodust tulenevalt on Luunja vallavalitsuse tellimusel valminud uuring: „Luunja valla väärtusliku

maastiku „Emajõgi Luunjast Kastreni“ täpsustamine ning kaitse- ja kasutustingimuste väljatöötamine“

(Hamletia OÜ, Minea Kaplinski-Sauk, 2022). Nimetatud uuringu kohaselt jääb planeeringuala Kavastu

küla asundusküla piirkonda, ning ekspert annab tulenevalt ajaloolistest traditsioonidest üldised

soovitused miljööväärtuslikul alal uute majapidamiste rajamisele:

✓ arvestada, et traditsioonilisele taluarhitektuurile on üldreeglina omane 1,5 kordne maht ning

järsk viilkatus;

✓ asunduskülas on taluõuedel tüüpiliselt 3-4 hoonet;

✓ eelistada ajalooliselt kasutatud materjale ja omaaegseid ehitustraditsioone, et sobituda

paremini keskkonda;

✓ ehitustegevuse ja maakasutusega ei tohi lõhkuda ala miljööväärtust.

Detailplaneering arvestab eelpool toodud miljööväärtusliku alale antud soovitustega ning on koostatud

kehtiva Luunja valla üldplaneeringu ning Tartumaa maakonnaplaneeringuga kooskõlas.

Skeem 7. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisest (2019), olulisemad leppemärgid on juurde

kopeeritud. Planeeringuala asukoht tähistatud oranži nööpnõelaga.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

13 / 24

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeringuga on ette nähtud kolme uue krundi moodustamine – krunt POS 1 üksikelamumaa (EP)

otstarbega ning krundid POS 2 ja POS 3 tee- ja tänavamaa (LT) otstarbega.

Krundid POS 2 ja POS 3 on kavandatud moodustada Nurme maaüksusest vastavalt detailplaneeringu

lähteseisukohtadele olemasolevate transpordimaade 10 meetrini laiendamiseks.

Krundi POS 2 moodustamine on vajalik 4320004 Sooranna teekoridori laiendamiseks, milleks

eraldatakse Nurme maaüksuse lääneservast vajalik maa-ala. Planeeringu koostamise ajal on

4320004 Sooranna teemaa koridor planeeringualaga piirnevas lõigus u 7,2-7,9 m laiune.

Krundi POS 3 moodustamine on vajalik 4320002 Kantsi tee L3 teekoridori laiendamiseks, milleks

eraldatakse Nurme maaüksuse lõunaservast vajalik maa-ala. Planeeringu koostamise ajal on 432002

Kantsi tee L3 teemaa koridor planeeringualaga piirnevas lõigus u 6,4-6,9 m laiune.

Moodustatavate kruntide ülevaatlik paiknemine on näidatud skeemil 8.

Tee- ja tänavamaa krundid POS 2 ja POS 3 määratakse anda avalikku kasutusse.

Planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarbed (PlanS § 126 lg 4 p 1 kohaselt) on esitatud

planeeringu põhijoonisel ja tabelis 1 ning selgitus joonise märkustes. Krundi kasutamise sihtotstarve

määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise

sihtotstarbe alusel määrab hiljem Luunja vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise

otstarbed.

Planeeringuga moodustatavate uute katastriüksuste sihtotstarveteks (Maakatastriseaduse § 18 1 järgi)

kavandatakse:

✓ POS 1 – 100% elamumaa;

✓ POS 2 – 100% transpordimaa;

✓ POS 3 – 100% transpordimaa.

Skeem 8. Nurme katastriüksuse jagamise ülevaateskeem.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

14 / 24

Planeeringuga tehakse ettepanek planeeritud kruntide aadressideks määrata detailplaneeringu

kehtestamise järgselt:

✓ Krunt POS 1 – Nurme;

✓ Krunt POS 2 – 4320004 Sooranna tee L6;

✓ Krunt POS 3 – 4320002 Kantsi tee L6.

Planeeringu põhijoonisel (joonisel 4) on toodud planeeritud kruntide piirid, pindalad ja krundil POS 1

ka hoonestusala, kuhu võib hooneid püstitada. Kindlasti tuleb jälgida, et projekteeritavad hooned

jääksid planeeritud hoonestusala sisse, sest väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete

püstitamine keelatud. Teed, tehnovõrgud ja tehnorajatised võivad asuda nii hoonestusalas, kui ka

hoonestusalast väljaspool.

Kruntidele POS 2 ja POS 3 hoonete ehitusõigust ei määrata.

Vastavalt Ehitusseadustikule ei ole kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge abihoone

püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks ning lammutamiseks ehitusprojekti koostamine ja

ehitusteatise esitamine nõutav, kuid 20-60 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge elamu abihoone

rajamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ja esitada ka ehitusteatis.

Ehitusloakohustuslike hoonete suurim lubatud arv krundil POS 1 on kolm (3), sh üks (1) põhihoone ja

kuni kaks (2) abihoonet, lisaks on lubatud ühe (1) kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse

abihoone (s.t ehitusloa ja ehitusteatise kohustuseta abihoone) rajamine.

Mitteehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel hoonestusalast väljaspool tuleb ehitise asukoht

kirjalikult kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja naaberkinnistu omanikuga.

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on toodud põhijoonisel (joonis 4) tabelis 1

(ehitusõiguse tabelis).

Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a

määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". Krundil POS 1 on lubatud püstitada järgmise

kasutusotstarbega ehitisi: üksikelamu (11101) ja abihoone (12744). Omavalitsusel on õigus lubada

täiendavalt eelpool nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad piirkonda.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus krundil on esitatud ehitusõiguse tabelis (planeeringu

põhijoonisel, joonis 4) absoluutkõrgusena, mille määramisel on arvestatud planeeritud hoonestusala

aluse maapinna kõrgeimat punkti. Täiendava tingimusena on esitatud ka hoone suhteline kõrgus

meetrites. Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast ei oleks suurem, kui on määratud

suurim lubatud suhteline kõrgus.

Krundi ehitusõigusest annab ülevaate põhijoonis (joonis 4) ning sellel paiknev ehitusõiguse tabel.

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE

Krundi POS 1 hoonestusala on seotud krundi piiridega ning sellega, et tegemist on miljööväärtusliku

alaga (vt ptk 3.2). Hoonestusala on planeeritud põhja- ja idapoolsest krundipiirist 20 meetri kaugusele

ning lõunast 10 meetri ja läänest 9 meetri kaugusele. Selliselt on tagatud, et hooneid ei ehitata teede

kaitsevöönditesse, maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevööndisse ning elamu jaoks

moodustuks kompaktne hooviala. Samas tagatakse miljööväärtuslikule alale iseloomulikud veidi

suuremad hoonete vahelised kujad (nt olemasolevad hooned planeeringualast idas Tasa maaüksusel

jäävad enam kui 40 m kaugusele).

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

15 / 24

Planeeringu joonistel esitatud hoonete suurus ja omavaheline asetus on soovitusliku iseloomuga ning

tegelik orientatsioon ja mahud määratakse edasisel projekteerimisel, kuid seejuures tuleb arvestada

suurima lubatud ehitisealuse pindalaga krundil.

Hoonetele kohustuslikku ehitusjoont ei sätestata.

Planeeritud hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on määratud TP-3 (tuldkartev), samas on lubatud

ehitada ka TP-2 (tuldtakistav) ja TP-1 (tulekindel) klassi kuuluvaid hooneid.

Arvestades, et krundi POS 1 on planeeritud TP-3 klassi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks

pindalaks kuni 320 m2, siis loetakse ühe kinnistu piires paiknevaid hooneid üheks hoonetekompleksiks

ning 8 m tuleohutuskuja hoonete vahel tagamine ei ole nõutav.

Planeeringu kehtivuse ajal on lubatud olemasolevate hoonete täielik või osaline lammutamine, uuesti

püstitamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine, juurdeehituse tegemine ja uute hoonete

ehitamine vastavalt planeeringuga määratud ehitusõigusele (toodud põhijoonisel tabelis 1).

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Uued hooned peavad sobituma Kavastu küla ajalooliste hoonetega ja taluõuedega nii mahtude kui

vormi osas. Kahekorruselised hooned olid ajalooliselt terava viilkatusega ning ülemine korrus oli

ehitatud katusekorrusena.

Välisviimistlus: kasutada kaasaegseid ja kvaliteetseid viimistlusmaterjale; lubatud on kasutada kivi,

krohvi, puitu ja klaasmaterjale ning nende kombinatsioone. Värvitoonidest eelistada looduslähedasi

toone. Vältida silma häirivaid liigerksaid loodusega mittesobituvaid võõraid värvitoone. Moodustada

viisaka ilmega ühtne põhi- ja abihoonete kompleks, mis sobiks keskkonda. Keelatud on kasutada

imiteerivaid materjale (nt plastvooder jmt).

Katusekatte materjalid: lubatud kasutada plekki, betoonkivi, asbestivaba eterniiti, lamekatusega

abihoonetel ka rullmaterjale. Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneele.

Katuse tüüp: põhihoonel ja suuremahulise abihoone (mille ehitisealune pind on suurem kui 60 m2)

lubatud viilkatus ja kelpkatus. Väiksemahuliste abihoonete (mille ehitisealune pind jääb alla 60 m2)

lubatud lisaks kelpkatusele ja viilkatusele ka ühekaldeline katus (e pultkatus)

Katusekalle: põhihoone ja suuremahulise abihoone (mille ehitisealune pind on suurem kui 60 m2)

katusekalle peab jääma vahemikku 30-45°. Väiksemahuliste abihoonete (mille ehitisealune pind jääb alla

60 m2) lubatud katusekaldeks on 5-40°. Katuse harja suunda detailplaneeringuga ei määrata.

Piirded: piirded tuleb soovituslikult lahendada koos haljastusega (näiteks võrkaed koos hekiga). Lubatud

on puidust lippaiad, keevispaneel- ja võrkaiad. Piirete kõrgus on lubatud kuni 1,5 m, läbipaistvusega

vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele). Piirded tuleb lahendada osaliselt läbipaistvana ja maapiirkonda

sobilikuna. Piire peab tagama territooriumi eraldatuse, kuid samal ajal säilitama ka visuaalse avatuse

ning hea vaadeldavuse kogu planeeringuala ulatuses. Piirded lahendatakse edasise projekteerimise

käigus. Keskkonda tuleb leida sobivam lahendus.

+/- 0.00 sidumine: lahendatakse hoone projektiga. Hoonete null-tasandi projekteerimisel tuleb lähtuda,

et maapinna kõrguste oluline muutmine ei ole lubatud.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

16 / 24

3.6. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Juurdepääs on kavandatud rajada planeeringuala lõunapiirilt olemasolevalt Kantsi teelt (4320002).

Juurdepääsutee tuleb projekteerida vastavalt Eesti Standardi ‘’Linnatänavad’’ EVS 843:2016 (edaspidi

standard).

Juurdepääsutee (mahasõidu) juures peab olema tagatud Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse

ja nähtavusala määramine“ kohane nähtavuskolmnurk (teeandmise kohustusega liituval teel 7 x 80 m).

Nõutud nähtavusalasse ei tohi rajada nähtavust oluliselt piiravaid takistusi (nt puid, põõsaid ega muid

rajatisi). Juhul, kui nähtavuskolmnurgas kasvavad juba olemasolevad puud, siis selleks, et need ei

kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema

eemaldatud.

Planeeringus on arvestatud, et kohaliku tee kaitsevöönd (4320002 Kantsi tee ja 4320004 Sooranna tee)

on 10 m tee välimisest servast. Krundil tegevuste kavandamisel tee kaitsevööndis tuleb lähtuda

Ehitusseadustiku1 § 72 (tegevus tee kaitsevööndis).

Põhijoonisel toodud juurdepääsu asukoht on tinglik ja määratleb ära krundi külje, kust võib juurdepääsu

rajada. Täpne juurdepääsu asukoht selgitatakse välja hoone projekteerimise käigus. Parkimine

lahendada krundisiseselt. Tee- ja tänavamaal parkimine ei ole lubatud.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade järgi tuleb projekteerimisel kavandada elamumaale minimaalselt

kaks (2) parkimiskohta. Põhijoonisel on näidatud võimalik parkimiskohtade paigutus krundil, mida võib

vajadusel edasisel projekteerimisel täpsustada või muuta.

3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Planeeringualal olemasolevaid ja säilitatavaid puid ega põõsaid ei esine, sest kogu maa-ala on haritav

põllumaa.

Vastavalt detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele peab vähemalt 20% elamumaa krundi

pindalast olema kõrghaljastatud. Planeeringu põhijoonisel on illustreerivana näidatud, kui suurte

võradega puid tuleks istutada, et see nõue oleks täidetud. Uut haljastust võib rajada nii hoonestusalast

väljaspool kui ka hoonestusala siseselt.

Krundile POS 1 rajatava haljastuse põhimõtted ning istutatavate puude, põõsaste arv, liigid ja asukohad

on soovitatav täpsustada ehitusprojekti mahus või eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.

Jäätmekäitlus korraldada Luunja valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Jäätmete äravedu võib teostada

vastavat luba omav ettevõte. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

3.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD

Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelised lahendused, mille

asukohti tuleb täpsustada vastavate projektidega. Tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine on toodud

planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

3.8.1. Sademevee ärajuhtimine

Planeeringualal paiknev maaparandussüsteem, mis jääb planeeritud hoonestusalale kavandatakse

likvideerida ning krundi POS 1 põhjaosast planeeringualale juhitud drenaaživeed nähakse ette suunata

krundi lääneservas paiknevasse olemasolevasse maaparandussüsteemi kollektorisse. Planeeritud ja

likvideeritavad drenaažitorustikud on näidatud tehnovõrkude joonisel, mille asukohti tuleb täpsustada

edasisel projekteerimisel. Arvestades, et geodeetilisel mõõdistusel näidatud maaparandussüsteemi

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

17 / 24

torustike asukohad on orienteeruvad, siis on soovitatav enne projekteerimistöid dreenide ja kollektori

täpse paigutuse ja sügavuse määramiseks teha ka maaparandussüsteemi uurimistööd.

Krundil POS 1 kuivendussüsteemi vee ümber suunamise projekteerimisel tuleb tagada naaber-

maaüksuste maaparandussüsteemide toimivus.

Planeeringuala läbivad drenaažitorud, mida mööda juhitakse naabermaaüksustel säiliva

maaparandussüsteemi vett, määratakse planeeringuga eesvooludeks, millele rakendub eesvoolu

kaitsevöönd (vastavalt Maaeluministri 10.12.2018 määrusele nr 64). Uus kollektoreesvoolu kaitsevöönd

on näidatud planeeringu tehnovõrkude joonisel.

Planeeritavalt teelt ja krundilt koondatud sademevett ja muud vett, sealhulgas heitvett ei tohi

olemasolevasse drenaažitorustikku suunata ilma Põllumajandus- ja Toiduameti loata (MaaParS § 47 lg

4). Maaparandussüsteemi vee ümbersuunamise projekt tuleb tellida vastavat pädevust (kutsetunnistust)

omavalt projekteerijalt ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Arvestades, et planeeritud hoonete katuse pindade ja kõvakattega alade osakaal krundist on väike ning

hooneid ümbritseb suur muruala, siis on krundi sademeveed planeeritud immutada krundi siseselt.

Vajadusel saab ala kuivendamiseks rajada krundi siseseid nõvasid või piirdekraave.

Planeeringu joonis ei kajasta hoonete drenaaži ega vertikaalplaneerimist, mis tuleb krundiomanikul

lahendada edasisel projekteerimisel.

Arvestades, et planeeringujärgselt ei kasutada krunti POS 1 enam maaviljeluse eesmärgil, siis pärast

planeeringu kehtestamist loeb Põllumajandus- ja Toiduamet maaparandussüsteemi kasutusotstarbe

planeeringuala piires lõppenuks (vastavalt MaaParS § 51 lg 4).

3.8.2. Reoveekanalisatsioon

Veevarustus ja reoveekäitlemine projekteerida vastavalt veeseadusele, Keskkonnaministri määrusele

31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ ja keskkonnaministri määrusele 08.11.2019 a nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ ning

Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusele nr 58 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kinnitamine“.

Vastavalt Luunja Vallavolikogu 25.10.2018 määrusele nr 58 § 2 lg 2 on Luunja vallas lubatud immutada

ainult bioloogiliselt puhastatud reovett.

Planeeritud krundi POS 1 reovee kogumiseks on võimalik paigaldada kinniseid puhastussüsteeme

(septik, kogumiskaev) või bioloogiline puhasti, mille valikul lähtuda vett tarbivate inimeste arvust ja

puhastatavast reoveehulgast (m3/d) ning konsulteerida oma ala ekspertidega.

Planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel on näidatud planeeritud bioloogilise omapuhasti võimalik

asukoht koos kujaga ning bioloogiliselt puhastatud heitvee immutamine krundisiseselt. Bioloogilise

omapuhasti asukohta krundil on lubatud täpsustada edasisel projekteerimisel.

Planeeringualale kavandatud puurkaev ja reoveesüsteemid ei tohi põhjustada kitsendusi väljapool

planeeringuala, v.a kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga. Planeeringu tehnovõrkude joonisel toodud

lahendus arvestab, et planeeritud ehitiste/rajatiste kujad ja hooldusalad jäävad planeeritud krundi

piiresse.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

18 / 24

3.8.3. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeringuala veevarustuseks on kavandatud rajada kas uus puurkaev või salvkaev krundile POS 1.

Veehaarde valikul arvestada, et puurkaevu puhul võetakse vett maapinna sügavamast põhjaveekihist,

kuid salvkaevu puhul ülemistest kihtidest. Salvkaevu puhul on joogivee reostusoht suurem ning suvisel

põuaperioodil sõltuvalt asukohast võib olla vett kaevus piiratud hulgal.

Puurkaev tagab stabiilsema veevõtu ning puurkaevu konstruktsioon võimaldab isoleerida reostunud

maapinnalähedased veekihid.

Planeeritud elamu eeldatav veetarbimine jääb alla 10 m3/d, seetõttu sanitaarkaitseala ei moodustata,

kuid veehaardel on ette nähtud 10 m laiune hooldusala.

Puurkaevu / salvkaevu rajamisel peab arvestama, et see peab asuma võimalike reostusallikate (puhastid,

kogumiskaevud, käimlad, prügikastid vms) suhtes kõrgemal ja neist krundi piires piisavalt kaugel.

Puurkaevu / joogivee salvkaevu ja heitvee immutussüsteemi omavaheline kuja peab olema vähemalt

60 m (vastavalt Veeseaduse § 127 lg 1). Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde

hooldusalal ega sellele lähemal kui 50 meetrit veehaarde hooldusala välispiirist arvates.

Lähim nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht asub planeeringualast läänes ca 1,6 km kaugusel Palmako

tootmishoone läheduses 4320006 Parve põik (43201:001:1880) ja Parve põik 5 (43201:001:1341)

katastriüksuste piiril (vt skeemi 9).

Planeeritud hoonestusala on määratud põhjapoolsest ja idapoolsest krundipiirist 20 m kaugusele ning

olemasolevad hooned Tasa (43203:002:0083) kinnistul jäävad planeeritud hoonestusalast 57,3 m

kaugusele. Selliselt on tagatud, et erinevatel kinnistutel olemasolevad ja planeeritavad hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 meetrit, seetõttu vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus“

täiendavat tuletõrje veevõtukohta planeeringualale rajada ei ole kohustuslik.

Skeem 9. Lähima tuletõrje veevõtukoha asukoht planeeringualast edelas Parve põik ja Parve põik 5 katastri-

üksuste piiril (aluskaart Maa-ameti ortofoto).

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

19 / 24

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 27.02.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr

468561. Selle kohaselt tuleb planeeritud kruntide elektrivarustus lahendada Tasa:(Tartu) alajaama baasil,

mis asub Vahtra (kü tunnus 43203:002:0024) kinnistul. Nimetatud alajaama fiidrilt F1 on planeeritud

eraldi 0,4 kV maakaabelliin mööda 4320002 Kantsi tee põhjapoolset serva kuni Nurme maaüksuseni (kü

tunnus 43203:002:0084). Liitumiskilp on kavandatud krundi POS 1 kinnistu piirile planeeritud krundile

POS 3 (tee- ja tänavamaa laiendusele). Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on planeeritud

servituudialana (vt ptk 3.10 tabelit 2).

Planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis 5) on toodud põhimõtteline lahendus. Elektrikaablite ja

liitumiskilbi täpne asukoht täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Tööjoonised tuleb Elektrilevi OÜ-ga

täiendavalt kooskõlastada.

3.8.5. Soojavarustus

Planeeritavate kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalselt.

Keelatud on kasutada rohkelt tahmavaid kütteliike (näiteks kivisüsi) ja kütteõli. Soovitatav on kütteliike

kombineerida ning eelistada elektrikütte kasutamise korral soojusvahetuspumpade (näiteks

õhksoojuspumbad) kasutamist, et võimalikult vähese elektritarbimise läbi vähendada keskkonda

lisanduvat saastekoormust. Samuti võib kasutada maakütet ning paigaldada päikesepaneele.

Päikesepaneelide rajamine on planeeringuga lubatud üksnes hoonete katustele või fassaadide

tasapinnas oma majapidamise tarbeks. Projekteeritava hoone arhitektuur peab võimaldama päikese

otsekasutust ja vältima ebatõhusaid lahendusi.

Maakütte valimisel tuleb selle täpne asukoht ja ulatus täpsustada edasise projektiga. Maakütte rajamisel

tuleb arvestada, et kasutamiseks sobivad eelkõige kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed

maasoojussüsteemid.

Maasoojussüsteemi paigaldamise tingimused:

• maasoojussüsteemide soojuskandevedelikus võib kasutada veekeskkonnale ohutuid aineid.

Kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutuskaart (safety data sheet34);

• reostunud (saastunud) pinnase või veekihiga alale maasoojussüsteemide rajamine enne ala viimist

vastavusse keskkonnanõuetega on keelatud. Pinnase reostuskahtluse korral tuleb lasta võtta

kontrollproovid, kunagise reostusallika olemasolul teha reostusuuring;

• horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega

kaasnevad kaevetööd;

• haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega,

et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi; maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb

tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt planeeringus sätestatud haljastuse nõuetele;

• maasoojussüsteemi projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:

- lahtise soojussüsteemi puurkaevu hooldusala on 10 m ja see ei tohi kattuda lähima puurkaevu

sanitaarkaitseala ega hooldusalaga;

- soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist 10 m. Seda kauguse piirangut võib vähendada 5 meetrini

piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude vahekaugused

määratakse vastava arvutuse teel;

- soojuspuuraugu kaugus 3 m hoone välispiirist;

- horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist 2 m;

- horisontaalse soojuskontuuri kaugus maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende

kaitsevööndile;

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

20 / 24

- horisontaalse soojuskontuuri kaugus 2 m säilitatava puu vertikaalprojektsioonist maapinnal.

3.8.6. Sidevarustus

Planeeringu koostamise ajal küsiti sidevarustuse planeerimiseks tehnilisi tingimusi, kuid Telia Eesti AS

soovitus oli sidevarustust antud asukohas mitte kavandada, kuna lähim optilise kaabli liitumispunkt jääb

ebamõistlikult kaugele ning olemasolev sidekaabel 4320002 Kantsi teel liitumiseks ei sobi. Seetõttu on

planeeritud kruntide sideühendus kavandatud läbi õhu leviva mobiilsidevõrgu abil.

Juhul, kui planeeringu elluviimisel kavandatakse tegevusi olemasolevate sideehitise kaitsevööndis, siis

tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

3.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid".

Planeeringuala jääb territooriumile, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Standardis

EVS 840:2017 ehitistealusele pinnaseõhule kehtestatud radooniohtliku pinnase tase on 50 kBq/m2.

Sellest kõrgema sisalduse korral tuleks ehitamise käigus rakendada radooni sissepääsu tõkestavaid

meetmeid. Radooni taseme mõõtmine tuleb teostada soovitatavalt enne projekteerimistöid, et välja

selgitada, kas ja milliseid tõrjemeetodeid tuleks/on vajadus kasutada. Maja asukoha pinnase kõrge

radoonisisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada

radooni sisaldust majade siseõhus miinimumini.

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi ning hoonete projekteerimise

käigus tuleb tagada nende vastavus tuletõrje nõuetele.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate

firmade kaudu. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Ehitamise perioodil peab olema võimaldatud jalakäijate ja sõidukite juurdepääs kruntidele.

Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb tagada naaberalade maaparandussüsteemide toimivus, mis

läbivad planeeringuala.

Maapinna planeerimine on lubatud vaid ehitiste alla jääval alal, mujal elamukrundi piires säilitatakse

olemasolev reljeef.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleks olulise keskkonnamõjuga.

3.9.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringualal ei asu muinsuskaitsealuseid hooneid ega kinnismälestisi, mis vajaksid säilitamist või

kaitset, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju.

Küll aga asub planeeringuala maakondlikult väärtuslikul maastikul (miljööväärtuslikul alal), kus

väärtustatakse vanu talukohti ning nende kompaktseid õuealasid. Planeeringuala on kasutusel haritava

maana, seega taluõuede säilitamine antud alal ei kohaldu.

Üldplaneering aga kohustab väärtuslikul maastikul (miljööväärtuslikul alal) ehitustegevuse kavandamisel

järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja

taastamist. Samuti ütleb maakonnaplaneering, et maapiirkonnas (väljaspool tiheasumeid)

väärtustatakse Eesti maaelule kohast ja maastikupilti sobivat ehitiste arhitektuuri.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

21 / 24

Käesoleva detailplaneeringu algatamisel ja lähteseisukohtade koostamisel on Luunja vald lähtunud

kontaktvööndis kehtestatud elamumaade detailplaneeringutest (vt joonis 2 - kontaktvööndi

funktsionaalsed seosed), seega on käesolev detailplaneering koostatud naaberkinnistutega sarnastel

tingimustel.

Planeeringu ehitusõiguse määramisel (ptk 3.5 arhitektuurinõuded ehitistele) on arvestatud kohalike

hoonestus- ja ehitustavadega (korruselisus, katusekalle jm näitajad). Seetõttu on planeering ka

algatatud ainult ühe uue üksikelamu krundi moodustamiseks, et tagada suur krunt ja uue hoovi

(hoonestusala) paigutamine selliselt, et maapiirkonnale iseloomulik olemus säiliks.

Arvestades, et lähiümbruse elanikud on harjunud, et Kantsi tee äärsetel maadel elab ka teisi inimesi

(rajatud talukohti), siis ühe pereelamu lisandumine ei too kaasa tuntavat sotsiaalset mõju teiste elanike

jaoks.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uue

üksikelamu püstitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju.

Samuti puudub vajadus elamumaal inimeste tavapärase elamisega kaasnevaid mõjusid leevendada, sest

planeeringus on hoonestusala kavandatud naaberkinnistutest 20 meetri kaugusele (Tasa naaberkinnistul

paiknev olemasolev elamu jääb krundi POS 1 hoonestusala piirist enam kui 40 m kaugusele). Lisaks on

planeeringus kohustus 20% planeeritud elamukrundist kõrghaljastada, et krundil POS 1 täna visuaalselt

täiesti avatud ala muutub pärast planeeringu elluviimist vähem avatuks, vaheldusrikkamaks ning

väheneb ka läänepoolsete tuulte mõju Tasa kinnistule. Nimetatud tingimused aitavad eeldatavalt kaasa

naabrite vahelise privaatsuse ja eraldatuse tagamisele.

Ehitustegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel

arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei

põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest

planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Maa-ameti andmebaasi kohaselt

ei paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitsealuseid parke,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Planeeringu elluviimine on seotud ptk 3.13 toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja

nõuetega, s.t eelkõige planeeringu koostamisest huvitatud isiku majanduslike võimalustega.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab teadvustama planeeringulahendusest tulenevate

kohustustega (kuludega) vastavalt oma vastutusalale seoses tulevaste hoonete ning tehnovõrkude ja -

rajatiste ehitamise ja hooldamisega.

Luunja vallal ei lasu kohustust tegeleda antud detailplaneeringuga seoses avalike alade arendamisega

seotud küsimuste ja kulude katmisega, sest planeeringuga ei kavandata avalike rajatiste ehitamist.

3.10. MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI

KITSENDUSED JA SERVITUUDI ETTEPANEKUD

Planeeringualale seavad kitsendusi tehnovõrgud ja –rajatised. Tehnovõrkude kaitsevööndis ja

puurkaevu hooldusalal lubatud tegevusi reguleerib Ehitusseadustik.

Moodustatavad tee- ja tänavamaa krundid POS 2 ja POS 3 on määratud avalikult kasutatavaks teemaaks

ning võõrandatakse pärast kruntide moodustamist ja enne hoonetele ehitusloa andmist tasuta Luunja

vallale.

Servituutide seadmise vajadust kajastab tabel 2.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

22 / 24

Tabel 2. Servituutide seadmise vajadus

Servituut Teeniv kinnisasi / isik Valitsev kinnisasi / isik

Elektrikaabli talumise servituut

Vahtra (43203:002:0024),

4320002 Kantsi tee L3

(43201:001:1851) ja

krunt POS 3

Krunt POS 1

Tehnovõrgu talumise servituudiala on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonisel 5).

3.11. KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeringualal moodustatava krundi õuealal võib rajada krundisisest välisvalgustust, mis tagab hea

nähtavuse ja vähendab sellega kuritegevuse riske. Soovituslik on planeeritud hooned varustada

signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on soovituslik rajada piirdeaiad koos suletavate väravatega. Piirete

ehitusel tuleb kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale.

3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA

Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama

seda tekitanud krundi igakordne omanik.

3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud

toimingud.

Huvitatud isik on kohustatud tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise

ja kandmise kinnistusraamatusse. Servituudi kokkulepped seatakse pärast maakorraldustoimingute

läbiviimist ja enne mistahes hoonele ehitusloa andmist planeeringualal.

Avalikku kasutusse määratud tee- ja tänavamaa krundid POS 2 ja POS 3 tuleb eraomandist tasuta vallale

võõrandada enne hoonetele ehituslubade väljastamist.

Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik

kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse,

juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt

hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale

projekteerimistavale.

Detailplaneeringu elluviimise kava:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine;

2. Servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;

3. Elektrivarustuse, puurkaevu, veetorustiku ja reoveelahenduse rajamise projekteerimine, ehitamine.

4. Hoonete projekteerimine ja ehitus.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

23 / 24

Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistute igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik

vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Hoonete ehituslubasid ei väljastata enne:

a) maakorraldustoimingute läbiviimist;

b) detailplaneeringus ette nähtud servituutide seadmist ja kandmist kinnistusraamatusse;

c) Kruntide POS 2 ja POS 3 maa-ala väljamõõtmist ja vallale võõrandamist.

Aadress: Luunja vald, Kavastu küla, Nurme maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering (27.05.2024 seisuga)

TÖÖ NR 2024-03

24 / 24

3.14. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö

Asutuse / isiku nimi Kooskõlastuse /

arvamuse kuupäev

ja nr

Kooskõlastuse / arvamuse

sisu (kokkuvõtlikult)

Vajadusel Luunja

Vallavalitsuse seisukoht

kooskõlastusele /

arvamusele

VALITSUSASUTUSED

Päästeameti Lõuna

päästekeskus

Põllumajandus- ja Toiduamet

TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD

Elektrilevi OÜ

ARVAMUSE AVALDAJAD

43 20

00 4

So or

an na

te e

43 20

1: 00

1: 18

58

Emajõgi

Krabi

Parve põik 3

Pa rv

e te

e L1

Tedre

4320006 Parve põik

Nurme

Tasa

Koolipõllu

Koolinurga

Kavastu keskus 2

Parmu Sääse

Parve tee 6

Jõeääre

Kavastu keskus 4

Parve tee 11

Parve põik 2

Kr aa

bi te

e

Parve tee 12

Veski alajaam

Veski

Pa rv

e te

e 17

Kasekese

Kooli

Vaino

Mäe

Parve põik 5

Põrnika Parve tee 10

Mesimummi

Pa rv

e te

e

Vidriku

Parve tee 2

4320007 Kavastu keskuse tee

4320008 Suurekivi tee L1

Transvaali

Pihlasaare

Saare

Vaino

Palmako

Parve tee 8

Pa rv

e te

e 9

Kadevälja

Saarepauli

Jõeääre

Jõeääre

Otsa

Vidriku

Alatskivi metskond 35

Parve põik 1

Parve tee 15

Jõeääre

Seljamaa

Parve tee 5

Veskipõllu

Haava

Ahervare

Mäe

Parve tee 4

4320002 Kantsi tee L3

Ka ld

ap ea

ls e

te e

Lodi-Jõksi

43201:001:1772

43201:001:1340

43201:001:1403

43201:001:1792

43201:001:1880

43203:002:0084 43203:002:0083

43201:001:2121

43201:001:2122

43201:001:2163 43201:001:2162

43203:002:0343

43203:002:0016

43203:002:0008

43203:002:0028

43 20

1: 00

1: 19

79

43203:002:0106

43203:002:0108

43203:002:0153

43 20

3: 00

2: 03

69

43203:002:0329

43201:001:2120

43203:002:0337

43203:002:0346

43201:001:1341

43201:001:2535 43201:001:2534

43201:001:1338

43 20

1: 00

1: 14

36

43203:002:0352

43203:002:0331

43203:002:0230

43201:001:1670

43201:001:1934

43203:002:0002

43201:001:2377

43201:001:2376

43203:002:0338

43201:001:1337

43203:002:006543 20

3: 00

2: 00

71

43203:002:0271

43203:002:0111

43203:002:0272

43203:002:0273

43203:002:0328

43203:002:0330

43203:002:0334

43203:002:0327

43203:002:0356

43203:002:0017

43203:002:0014

43203:002:0359

43203:002:0154

43201:001:1793

43203:002:0019

43203:002:0347

43203:002:0345

43201:001:1851

43 20

1: 00

1: 21

89

43201:001:2187

43201:001:1339

Kaldapealse 43201:001:2188

Vahtra 43203:002:0024

43201:001:1875 4320002 Kantsi tee L4

43201:001:2053

Lepiku 43203:002:0279

50101:001:0226 Mõisalauda

29101:001:0418 Õunaaia

29101:001:0419 Mõisatiigi

29101:001:0919 Jõeveere

29101:001:0414 Piimaköögi

50101:006:0111 Ellu

50101:006:0207 Mõisahäärberi

50101:006:0221 Mõisaaida

Muruveere

Kastresadama tee

50101:001:0227 Mõisaelamu

M õis

ar aja

te e

29101:001:0343 Jõeniidu

29101:001:0867Parveotsa vkt 6a

50101:006:0459 Jõe

29101:001:0407 Jõesiilu

Tõllakuuri

50101:006:0161 Jõeääre

50101:006:0449 Parveotsa vkt 11

Kavastu küla

Pajukurmu küla

Veskimäe küla

Kastre küla

AS Palmako

Kavastu parv

Emajõe-Suursoo Keskus jaRMK matkaraja algus ca 1,8 km

Tartu linn ca 17,2 km

Terlander OÜ registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn

https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]

Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija

Reet Türkson

Töö tellija

Töö nimetus

Joonise nimetus

Piia Takis

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering

Situatsiooniskeem

planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

olemasolev katastriüksuse piir

Märkused: 1. Alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot (pildistatud 04/2023). 2. Katastriüksuste piirid ja aadressiandmed on alla laaditud Maa-ametist

31.10.2023 seisuga ning asustusüksuste piirid 19.02.2024. Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat

27.05.2024 1 5 2024-03 A3 Mõõtkava

1:5000 PlanID

124072

asustusüksuse piir (ETAK andmed)

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir (n-ö tavaline veepiir, ETAK andmed)

43 20

00 4

So or

an na

te e

43 20

1: 00

1: 18

58

Emajõgi

Tasa:(Tartu)Ojamaa:(Tartu M)

Lepiku 43203:002:0279

Nurme Tasa

Parmu Sääse

Vaino

Vidriku

Pihlasaare

Saare

Vaino

Jõeääre

Vidriku

Haava

Mäe

4320002 Kantsi tee L3

Ka ld

ap ea

ls e

te e

43203:002:0084 43203:002:0083

43201:001:2163 43201:001:2162

43203:002:0337

43203:002:0331

43201:001:2377

43201:001:2376

43203:002:0338

43203:002:0273

43203:002:0330

43201:001:1793

43201:001:1851

Kaldapealse 43201:001:2188 43203:002:0024

43201:001:1875 4320002 Kantsi tee L4

43201:001:2053

43203:002:0347

Vahtra

Seljamaa 43203:002:0359

Mesimummi 43201:001:1338

Palmako 43201:001:1337

29101:001:0343 Jõeniidu

Ahervare 43203:002:0019

Lodi-Jõksi 43201:001:2187

Kavastu küla

Kastre küla

Asulakoht 12850

Kehtiv "Kavastu külas Lodi-Jõksi maaüksuse detailplaneering" PlanID 51247 Kehtestatud 19.08.2020. a

Kehtiv "Saare maaüksuse detailplaneering", PlanID 23567 Kehtestatud 25.10.2012. a

Kehtiv "Kavastu külas Haava (43201:001:1793) maaüksuse detailplaneering" PlanID 83752 Kehtestatud 10.05.2023. a

Kehtiv "Kavastu külas Palmako ja Mesimummi maaüksuste osaala ning Kõrtsi ja Müürinurga maaüksuste ning lähiala detailplaneering", PlanID 124117 Kehtestatud 28.08.2014. a

Terlander OÜ registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn

https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]

Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija

Reet Türkson

Töö tellija

Töö nimetus

Joonise nimetus

Piia Takis

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

olemasolev katastriüksuse piir

Märkused: 1. Katastriüksuste piirid ja aadressiandmed on alla laaditud Maa-ametist

31.10.2023 seisuga ning asustusüksuste piirid 19.02.2024. 2. Kitsendused jm ruumiandmed Maa-ametist 04/2024, taustal Maa-ameti

ortofoto (pildistamise aeg 23.04.2023). Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat

27.05.2024 2 5 2024-03 A2 Mõõtkava

1:2000 PlanID

124072

asustusüksuse piir (ETAK andmed)

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir (n-ö tavaline veepiir, ETAK andmed)

olemasolev hoone (ETAK andmed)

maatulundusmaa

elamumaa

transpordimaa

Katastriüksuste maakasutuse sihtotstarbed (maakatastrist):

veekaitselised piirangud

kinnismälestise ala

kinnismälestise kaitsevöönd

elektri alajaam

miljööväärtuslik ala (kehtivast üldplaneeringust)

rohevõrgustiku koridor (kehtivast üldplaneeringust)

elektripaigaldise kaitsevööd

sideehitise kaitsevööd

maaparandussüsteemi ala

Emajõe kalda ehituskeeluvöönd

Terlander OÜ registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn

https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]

Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija

Reet Türkson

Töö tellija

Töö nimetus

Joonise nimetus

Piia Takis

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering

Tugiplaan (olemasolev olukord)

planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

olemasolev katastriüksuse piir

olemasolev drenaažitoru

Märkused: 1. Alusplaanina on kasutatud Tartu maakonnas Luunja vallas Kavastu külas Nurme

maaüksuse geodeetilist alusplaani, koostanud OÜ Wew 02/2024. a, töö nr GEO-033-24. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis;

2. Joonisel on kajastatud olemasolevaid katastriüksuste maakasutuse sihtotstarbeid vastavalt maakatastri andmetele (Maa-ameti kaardirakendusest). Tähised: M - maatulundusmaa, E - elamumaa, L - transpordimaa.

Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat

27.05.2024 3 5 2024-03 A2 Mõõtkava

1:500 PlanID

124072

olemasolev sidekaabel

olemasolev hoone (väljaspool planeeringuala kajastatud Maa-ameti ruumiandmed)

olemasolev puude rida

olemasolev puu (orienteeruv, ortofoto järgi)

olemasolev teeäär

elektripaigaldise kaitsevööd

sideehitise kaitsevööd

R10 20

10

Tee kaitsevöönd 10 m

10

POS 2 276 m2

100% LT

200 m2

100% M

POS 1 9752 m2

100% EP

40 m2

60 m2

NÄHTAVUSKOLMNURK 80 x 7m

20 m2

POS 3 282 m2

100% LT

20

10

9

10

37,3

Terlander OÜ registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn

https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]

Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija

Reet Türkson

Töö tellija

Töö nimetus

Joonise nimetus

Piia Takis

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering

Põhijoonis

planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

olemasolev katastriüksuse piir

tee kaitsevöönd 10 m

planeeritud hoonestusala

joonise mõõt (m)

planeeritud hoone võimalik suurus ja asukoht krundil

planeeritud puurkaev või salvkaev (10 m hooldusalaga)

planeeritud juurdepääs krundile

planeeritud juurdepääsutee

Märkused: 1. Alusplaanina on kasutatud Tartu maakonnas Luunja vallas Kavastu külas Nurme maaüksuse geodeetilist alusplaani, koostanud OÜ Wew

02/2024. a, töö nr GEO-033-24. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve "EP" tähistab üksikelamumaad ehk ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamumaad ja "LT"

tee ja tänava maad. 3. Joonisel näidatud uute hoonete paigutus ja suurused on illustratiivsed, et näidata ära, kui suure osa krundist hõlmaks hoonestus, kui

kasutada ära suurim lubatud ehitisealune pindala ja ehitusloakohustuslike hoonete arv. S.t joonisel illustratiivselt näidatud hoonete ehitisealust pinda võib vastavalt vajadusele muuta, arvestades, et kõigi krundile kavandatavate hoonete ehitisealuste pindade summa peab krundil jääma käesoleva joonise tabelis 1 määratud hoonete suurima lubatud ehitisealuse pinna piiresse;

4. Joonisel näidatud planeeritud puude (kõrghaljastuse) asukohad on soovituslikud ning nende arvu, liigilisust ja asukohti on lubatud muuta.

olemasolev drenaaž (torude asukohad orienteeruvad)

likvideeritav objekt

planeeritud krundipiir

Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat

27.05.2024 4 5 2024-03 A2 Mõõtkava

1:500 PlanID

124072

20

olemasolev sõidutee

olemasolev sidekaabel

olemasolev hoone (ETAK andmed)

planeeritud parkimiskohad krundil

planeeritud kõrghaljastus (illustreerib 20% kõrghaljastuse osakaalu nõude täitmist krundil)

planeeritud nähtavuskolmurk (liiklusohutuse tagamiseks vajalik takistuste vaba ala)

80 m

7 m

75 m502520151050

R10 20

R60

10

Tee kaitsevöönd 10 m

Lodu maaparandussüsteemi maa-ala Väline ID: 2102360010050001

10

10

POS 2 276 m2

100% LT

200 m2

100% M

POS 1 9752 m2

100% EP

40 m2

60 m2

20 m2

Planeeringuala elektrivarustus projekteerida Vahtra (43203:002:0024) kinnistul asuva Tasa: (Tartu) alajaama baasil(vt skeemi 7)

POS 3 282 m2

100% LT

20

10

9

10

Lodu maaparandussüsteemi maa-ala Väline ID: 2102360010040001

37,3

43 20

00 4

So or

an na

te e

43 20

1: 00

1: 18

58

43203:002:0083 Tasa

43201:001:2163 Parmu

43201:001:2162 Sääse

43201:001:1793 Haava

43203:002:0024 Vahtra

43 20

1: 00

1: 21

89 Ka

ld ap

ea ls

e te

e

43201:001:2187 Lodi-Jõksi

Tasa:(Tartu)

43203:002:0084 Nurme

Skeem 10. Elektrivõrgu liitumispunkti asukoht planeeringualast kagus Vahtra maaüksusel (aluskaart Maa-ameti ortofoto 04/2023).

43201:001:1851 4320002 Kantsi tee L3

43203:002:0019 Ahervare

Terlander OÜ registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn

https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]

Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija

Reet Türkson

Töö tellija

Töö nimetus

Joonise nimetus

Piia Takis

Kavastu külas Nurme maaüksuse detailplaneering

Tehnovõrkude joonis

planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

olemasolev katastriüksuse piir

tee kaitsevöönd 10 m

planeeritud hoonestusala

planeeritud veetoru (lokaalne)

planeeritud reovee kanalisatsioonitoru (lokaalne)

joonise mõõt (m)

planeeritud hoone võimalik suurus ja asukoht krundil

planeeritud puurkaev või salvkaev (10 m hooldusalaga)

planeeritud reovee bioloogiline puhasti ja heitvee immutusüsteem

planeeritud juurdepääs krundile

planeeritud juurdepääsutee

Märkused: 1. Alusplaanina on kasutatud Tartu maakonnas Luunja vallas Kavastu külas Nurme maaüksuse geodeetilist

alusplaani, koostanud OÜ Wew 02/2024. a, töö nr GEO-033-24. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis;

2. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve "EP" tähistab üksikelamumaad ehk ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamumaad ja "LT" tee ja tänava maad.

3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on antud põhimõttelistena ning nende asukohti on lubatud täpsustada edasisel projekteerimisel;

4. Joonisel näidatud planeeritud puude (kõrghaljastuse) asukohad on soovituslikud ning nende arvu, liigilisust ja asukohti on lubatud muuta.

planeeritud drenaazitoru

olemasolev drenaaž (torude asukohad orienteeruvad)

likvideeritav objekt

puurkaevu 60 m kuja, mis tuleb tagada reoveepuhasti heitvee immutussüsteemist

planeeritud krundipiir

olemasolev maaparandussüsteemi maa-ala

Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat

27.05.2024 5 5 2024-03 A2 Mõõtkava

1:500 PlanID

124072

20

olemasolev sõidutee

planeeringujärgne maaparandussüsteemi kollektoreesvoolu kaitsevöönd (10 m)

olemasolev hoone (ETAK andmed)

planeeritud elektri madalpingekaabel

planeeritud kõrghaljastus (illustreerib 20% kõrghaljastuse osakaalu nõude täitmist krundil)

planeeritud tehnovõrgu või -rajatise talumise servituut

75 m502520151050

LUUNJA VALLAVALITSUS

Puiestee 14 / Luunja alevik / 62222 Tartumaa / 741 7319 / [email protected] / www.luunja.ee

Registrikood 75003476

Lp kooskõlastaja

vastavalt nimekirjale

30.05.2024 nr 6-1/404-1

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

(Kavastu külas Nurme maaüksuse

detailplaneering)

Kavastu külas on menetlemisel Nurme maaüksuse detailplaneering (Terlander OÜ, töö nr

2024-03). Esitame Teile kõnealuse detailplaneeringu planeerimisseaduse § 133 lõike 1

kohaselt kooskõlastamiseks.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 1,03 ha ning see hõlmab Kavastu külas Nurme

(katastritunnus 43203:002:0084) maaüksust. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

maaüksusele ehitusõiguse määramine elamuehituse (üksikelamu ja abihooned) eesmärgil.

Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeerimisseaduse § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Enelin Alter

planeeringute nõunik

Lisa:

detailplaneering

Enelin Alter

[email protected], 5865 8918