Seisukoha küsimine ehitusloa väljastamiseks Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ning tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõule

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 24.05.2024 10:47 Adressaat: PÄA Põhja <[email protected]>

Teema: 6-8/14 Seisukoha küsimine ehitusloa väljastamiseks Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ning tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõule

Manused: Seisukoha küsimine ehitusloa väljastamiseks Soodevahe külas Suur.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere Edastame Rae Vallavalitsuse poolt kirja.

Lugupidamisega

Rae Vallavalitsus Telefon: 60 56750

E-mail: [email protected]

Veeb: www.rae.ee

KORRALDUS

Jüri xx. juuni 2024 nr Ehitusloa väljastamine Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ja tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks Taotleja on 19.12.2023 esitanud ehitusloa taotluse, mis on ehitisregistris registreeritud nr 2311271/18944 (menetlus 408050), koos vastava dokumentatsiooniga Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuvale Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ning tuletõrje veevõtukoha rajamiseks.

Ehitusloas esitatud dokumentatsioon saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Päästeameti Põhja päästekeskusele, Keskkonnaametile, Aktsiaseltsile ELVESO, AKTSIASELTS-ile TALLINNA VESI, Elektrilevi OÜ-le, Telia Eesti AS-le, osaühingule Rail Baltic Estonia, Aktsiaseltsile Tallinna Lennujaam ja Rae Vallavalitsuse ametnikele. Tagasiside andmise tähtpäevaks esitas Rae Vallavalitsus asutuste märkused taotlejale, mis lahendati menetluse käigus. Tingimusliku kooskõlastuse/nõusoleku andsid ehitusloale 01.02.2024 Elektrilevi OÜ; 09.02.2024 AKTSIASELTS TALLINNA VESI; 31.03.2024 Telia Eesti AS; 02.04.2024 Keskkonnaamet; 13.05.2024 Transpordiamet.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi ka määrus nr 224) § 10 punkti 1 järgi tuleb eelhinnang anda jäätmekäitluskoha rajamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, kui ei kavandata jäätmekäitlusviise, mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 23 (tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni). Kavandatavate ehitiste püstitamiseks (taastamiseks) tegevusloa (ehitusloa) andja on Rae Vallavalitsus, kes on koostanud Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnangu, mis on leitav korralduse lisast 1.

Eelhinnangu sisendandmetest ja nende põhjal tehtud analüüsist selgub, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas. Käitisest avalduvad otsesed ja kaudsed keskkonnamõjud jäävad eeldatavalt käitise piiridesse. Tegevusega ei mõjutata oluliselt ühtegi keskkonnaelementi, mis tooks kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust ja põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused on toodud korralduse lisa 1 punktis 6. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Ehitusloa menetluses kaasati naaberkinnistute Suur-Sõjamäe tn 37a ja Suur-Sõjamäe tn 41 omanikud. Naaberkinnistu Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu on riigiomandis, valitsevaks asutuseks Kliimaministeerium. Kliimaministeerium ettepanekuid ja arvamusi menetluses ei esitanud. Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu omaniku kaasati kaks korda, esialgu menetluse alguses 30.01.2024 ja teine kord 23.04.2024. Rae Vallavalitsus pidas vajalikuks kaasata Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu omanikku Aktsiaseltsi Pakendikeskus uuesti menetlusse, et edastada korrigeeritud ehitusprojekt tutvumiseks. Suur-Sõjamäe tn 37a omaniku ettepanekud ja vastuväited on nähtavad ehitisregistri menetluskeskkonnas ja registreeritud Rae Vallavalitsuse dokumendiregistrist, kiri nr 6-2/2807-2.

Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu omanik (edaspidi Pakendikeskus) on arvamuses välja toonud, et tegemist on uute hoonete püstitamisega, mis nõuab vähemalt projekteerimistingimuste olemasolu. Pakendikeskus leiab, et tegemist on ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 lõike 1 ja 4 tähenduses uute hoonete püstitamisega, mitte pelgalt hävinud ehitiste taastamisega EhS § 4 lõike 3 punkti 6 tähenduses, sest täpselt samasuguseid/identseid ehitisi ei taastata. Lisaks juhib Pakendikeskus asjaolule, et ehitusprojektis on plaanis rajada täiesti uued tuletõrje veemahutid ning ka viilhall ja varikatused ei ole täpselt samasugused arhitektuurilise lahenduse ega mahu poolest. Pakendikeskus leiab oma arvamuses, et seda kinnitab ka alljärgnev:

1) Viilhalli puhul tehakse hoone võrreldes varasemaga kõrgem ning laiem, samuti suureneb hoone maht. Lisaks sellele muutub arhitektuurine ilme (kaubaväravate asukohad, lisauksed jne) ning muutuvad ehituslikud konstruktsioonid ja materjalid.

2) Varikatuse (ehitisregistri kood 220531153) puhul suureneb ehitisealune pind.

Pakendikeskus jääb ka ehitiste ohtlikkust puudutava vastuväite juurde. Pakendikeskuse arvamuse kohaselt ei saa ehitusluba väljastada hoonetele, mis ei taga hoonetes kavandatava jäätmekäitlustegevuse ohutust. Nagu varasemast valusast kogemusest teada, ei osutunud aktsiaselts Epler & Lorenz käitise senised süsteemid, seadmed ja hooned piisavateks, et tulekahju ära hoida ja selle ulatuslikku levikut vältida ning ka Pakendikeskusele ulatuslikku kahju tekitada. Pakendikeskus leiab, et ei saa lubada olukorda, kus pärast olulist kahju kaasa toonud põlengut taastab aktsiaselts Epler & Lorenz käitise tegevuse seeläbi, et püstitab varasemate ehitistega samased ehitised samal kujul. Uutes hoonetes jäätmekäitlusega taasalustamine eeldab võrreldes varasemaga olulisi muudatusi mh ehitusõiguslikust aspektist. Pakendikeskus juhib tähelepanu, et aktsiaselts Epler & Lorenz on esitanud (enne põlengut) keskkonnakompleksloa muutmise taotluse, millega soovib hakata vaidlusalusel kinnistul asuvas jäätmekäitluskeskuses ka ohtlikke jäätmeid põletama, mis ilmselgelt kvalifitseerub olulise ruumilise mõjuga ehitiseks, milleks on vajalik eriplaneeringu koostamine (planeerimisseaduse § 95). Selle taotluse materjalidest nähtuvalt lootis aktsiaselts Epler & Lorenz ohtlike jäätmete põletamisega asuda tegelema ilma eriplaneeringut koostamata (viilhalli installeeritava põletusseadme abil) ning seda argumentatsioonil, et tegemist on juba olemasoleva hoonega. Pakendikeskus eeldab oma arvamuses, et aktsiaselts Epler & Lorenz plaan on hävinenud hoonete taastamise sildi all (ilma projekteerimistingimusteta) kõigepealt hooned püstitada ning esmalt „leebemate“ käitlustegevustega jätkata ning seejärel juba varasemat argumentatsiooni kasutades laiendada oma tegevust „olemasoleva jäätmekäitluse“ argumendil (ilma eriplaneeringuta) ka põletustegevusele. Pakendikeskus leiab, et ainuüksi asjaolu, et niivõrd massiivne tulekahju Suur-Sõjamäe tn 39l kinnistul aset leidis ning kõrval kinnistul asuv Pakendikeskuse hoone osaliselt hävis, on kinnituseks sellele, et jäätmekäitluskeskuse asukohaks ei ole kõnealune kinnistu sobiv (rääkimata lennujaama lähedusest). Aktsiaseltsi Epler & Lorenz jäätmekäitlusega jätkamise võimaldamine ei peaks mingil juhul toimuma kohaste menetlusteta (milleks Rae valda puudutavas osas on antud juhul minimaalselt projekteerimistingimuste väljastamine ja ehitusloa väljastamine

vaid juhul, kui tõesti on ohutus tagatud ning tulevase põletustegevuse kavandamisel eriplaneeringu menetluse läbimine).

Menetluse raames on Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu omanik aktsiaselts Epler & Lorenz edastanud vastuse Pakendikeskuse 07.05.2024 edastatud seisukohale, mis on nähtav ehitisregistri menetluskeskkonnas.

Rae Vallavalitsus on tutvunud nii naaberkinnistu omaniku Pakendikeskuse arvamusega kui ka Suur-Sõjamäe tn 39 aktsiaselts Epler & Lorenz vastuväidetega.

Rae Vallavalitsus selgitab, et taotluses nr 2311271/18944 (edaspidi Ehitusloa taotlus) kavatsetakse Rae vallas Soodevahe külas aadressil Suur-Sõjamäe 39 kinnistul tules hävinenud viilhall (ehitisregistri kood 120800820) ja kaks varikatust (ehitisregistri koodidega 220531153 ja 220531155) taastada. Lisaks püstitatakse tuletõrje veemahutid (ehitisregistrikood 221457627), sest tulenevalt hetkel kehtivast õigusaktist (Siseministri määrus nr 10) peab antud hoone (viilhall) puhul välise tuletõrje veevarustuse vooluhulk olema minimaalselt 30 l/s 3 h jooksul, sest hoone eripõlemiskoormus on üle 1200 MJ/m2. Tuletõrje veevarustuse tagamiseks asub hoonest ca 120 m kaugusel ühisveevarustuse trassil asuvat tuletõrje hüdranti nr 827, mille tootlikus on 20 l/s 3 h jooksul. Puuduolev 10 l/s jaoks nähakse Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu edela nurka ette maa-alune tuletõrje veemahuti.

Rae Vallavalitsus juhib tähelepanu asjaolule, et taastatav viilhall on ehitisregistri andmetel ja ehitusseadustiku § 3 lõike 2 mõistes hoone, mille ehitisealusest pinnast ja kõrgusest lähtuvalt püstitamine, ümberehitamine ja laiendamine on ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt ehitusloakohustuslik tegevus. Kaks taastatavat varikatust ja tuletõrjeveemahutid on ehitisregistri andmetel ja ehitusseadustiku § 3 lõike 2 mõistes rajatised, mis ei ole ehitusloakohustuslikud ehitised vaid ehitusteatise kohustega ehitised, kui neid soovitakse kas taastada või püstitada.

Pakendikeskus on oma arvamuses välja toonud, et Rae Vallavalitsus peab andma Suur- Sõjamäe tn 39 kinnistule püstitavatele ehitistele projekteerimistingimused.

EhS § 26 lõige 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS § 26 lõige 2 näeb ette, et pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või rajatise:

1) püstitamiseks või rajamiseks;

2) laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.

Rae Vallavalitsus selgitab, et viilhalli ja kahe varikatuse puhul ei ole tegemist

ehitusseadustiku mõistes uute ehitiste püstitamisega, vaid tules hävinenud ehitiste

taastamisega. Taastamise kohta sätestatakse EhS § 4 lõikes 4 teises ja neljandas lauses,

et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult

sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena, ning et

ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht

ei muutu. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.01.2023 kohtuotsuses asjas nr 3-21-188,

p 10, et: „Asjaolu, kas tegemist on lammutamise või ümberehitamisega, ei sõltu EhS-i järgi

sellest, kas uus hoone on ehitatud samadest materjalidest. Määravad kriteeriumid on EhS

§ 4 lg 4 järgi vaid ehitise kasutusotstarve, arhitektuurne lahendus ja maht. Arhitektuurne

lahendus hõlmab hoone välimist ja sisemist ilmet ning ruumilahendust, mitte ehitustehnilisi

üksikasju, sh konstruktsioone (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 1 p-d 2 ja 3). Termin väljendab seega eelkõige hoone

visuaalse tajumise aspekte ehk kuidas see välja näeb, keskkonnaga harmoneerub või

sellesse sobitub.“

Tallinna Ringkonnakohus märkis 01.12.2023 kohtumääruses asjas nr 3-23-2247, p 13, et

ehitise taastamiseks EhS § 4 lõikes 4 mõttes on oluline, et ehitised taastatakse senisesse

asukohta. Eelnevast järeldub, et EhS § 4 lõike 4 mõttes ehitise taastamiseks ei ole oluline,

et Ehitusloa taotluses näidatud viilhall ja varikatused taastatakse just täpselt

samasugusena, täpselt samadest materjalidest ja samasuguste konstruktsioonidega,

nagu need olid enne 23.05.2023 põlengut. Viilhalli ja varikatuste puhul on oluline, et nende

kasutusotstarve, maht, arhitektuurne lahendus ja asukoht on samad, mis olid enne

23.05.2023 põlengut. Ehitusloa taotluses nähakse ette viilhalli ja varikatuste taastamine

samas asukohas, sama kasutusotstarbe ja mahuga ning sama arhitektuurse lahendusega,

nagu enne 23.05.2023 põlengut.

Rae Vallavalitsus on seisukohal, et ehitusloa taotluses nähakse ette viilhalli ja varikatuste

ümberehitamist ehk taastamist EhS § 4 lõike 4 mõttes. Viilhalli ja varikatuste

kasutusotstarbed jäävad samaks, vastavalt Muu laohoone (12529) ja Muu nimetamata

laomajandusrajatised (24229). Viilhalli ja varikatuste arhitektuuriline lahendus, mis hõlmab

hoone välimist ja sisemist ilmet ning ruumilahendust jääb sarnaseks. Viilhalli (hoone)

pikkus võrreldes ehitisregistris esitatuga muutub seetõttu, et ehitisregistris esitatud ehitise

laius oli valesti ehitisregistris kajastatud. Õige hoone laius oli 18 m ja seda on võimalik

kontrollida ka maa-ameti kaardirakendustelt, mille 2023 a kaardilt hävinenud ehitis nähtub.

Sellest tulenevalt on ehitisregistris korrigeeritud ka hoone mahtu. Ehitusloa taotluses

esitatud asendiplaanil nähtub, et taastatakse hoone, mille pikkus on 56 m ja 18 m, nii nagu

olid ehitise mõõtmed ka enne põlengut. Väide, et varikatuse (ehitisregistri kood

220531153) puhul suureneb ehitisealune pind ei ole tõene. Ehitusloa taotluses nähtub, et

ehitisealune pind jääb samaks ehk 240 m2.

Rae Vallavalitsus nõustub, et tuletõrjeveemahutid ei asunud Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistul enne 23.05.2023 põlengut, mistõttu selles osas ei saa rääkida ehitise taastamisest EhS § 4 lõike 4 mõttes.

Tuletõrjeveemahuti osas on oluline, et tegemist on rajatisega, st tegemist ei ole hoonega ja et tegemist ei ole olulise avaliku huviga rajatisega. EhS eelnõu seletuskirjas lk 47 selgitatakse, et: „Projekteerimistingimuste taotlemise kohustus kohaldub hoonetele ja olulistele rajatistele. See tähendab, et hõlmatud on hooned ning piiratud ulatuses rajatised. Hoone definitsioon on EhS-i üldosas. Olulise rajatise definitsiooni ei ole seaduses sätestatud. Mõiste jäeti lahtiseks, sest see võimaldab terminit iga kord tõlgendada ja vajaduse korral uut tüüpi rajatistele sätestada kõrgendatud nõudeid. Tegu on rajatisega, millel on ruumiline mõju. Ruumiline mõju võib esineda rajatise suuruse, kõrguse või muu füüsikalise parameetri tõttu. Oluline avalik huvi võib esineda ka rajatisest tõusetuvate mõjutuste tõttu. Näiteks on oluline mõju sisustatav ka müra, lõhna või rajatisest lähtuva konkreetse ohuga. Eeltoodud tingimustele vastavate rajatistena võib käsitleda raadio- või sidemasti, tuulikuid, ladustusplatse, püsivas kasutuses olevaid motoradu, seiklusparke, isiklikus kasutuses olevaid lennuvälju jne. Säte ei kohaldu olukorras, kus ehitise ehitusprojekti koostamiseks on kohustuslik mõni muu alus, näiteks riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering.“

Tuletõrjeveemahutil puudub EhS eelnõu seletuskirjas näidatud ruumiline mõju selle suuruse, kõrguse või muu füüsikalise parameetri tõttu, samuti sellest tuleneva müra, lõhna või konkreetse ohu tõttu. Rae Vallavalitsus leiab, et tuletõrjeveemahuti püstitamine ei tingi projekteerimistingimuste väljastamise kohustust EhS § 26 lõigete 1 ja 2 mõttes.

Rae Vallavalitsus nõustub ka Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu omaniku seisukohaga, et Ehitusloa taotluses näidatud ehitiste taastamine (viilhalli ja varikatuste puhul) ja rajamine (tuletõrjeveemahuti puhul) ei eelda detailplaneeringu koostamist. Seda põhjusel, et

1) Suur-Sõjamäe 39 kinnistu ei asu linnas kui asustusüksuses, vaid Rae vallas Soodevahe külas;

2) Ehitusloa taotluses ei nähta ette hoonete püstitamist, vaid hoone (viilhalli) taastamine, rajatiste (varikatuste) taastamine ja rajatise (tuletõrjeveemahuti) püstitamine;

3) rajatised (varikatused ja tuletõrjeveemahuti) ei ole olulise avaliku huviga rajatised;

4) Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering ei näe Suur-Sõjamäe 39 kinnistu suhtes ette detailplaneeringu koostamise kohustust (ei kohaldu planeerimisseaduse § 125 lõige 2).

Rae Vallavalitsus selgitab asjaosalistele, et Ehitusloa taotluses näidatud ehitiste võimalik negatiivne mõju Pakendikeskusele saab seisneda eeskätt ehitiste tuleohtlikkuses ja seda väidab ka Pakendikeskus oma arvamuses. Seoses sellega on oluline, et Ehitusloa taotlus on kooskõlastatud Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt.

Pakendikeskusele tekkiva võimaliku negatiivse mõjuga on oluline eristada ühelt poolt jäätmete käitlemisest tulenevat mõju ja teiselt poolt Ehitusloa taotluses näidatud ehitiste taastamisest (viilhall ja varikatused) ning püstitamisest (tuletõrjeveemahuti) tulenevat mõju.

Rae Vallavalitsus on seisukohal, et Ehitusloa taotluses näidatud ehitiste taastamine ja rajamine ei tekita Pakendikeskusele negatiivset mõju. Võimalik negatiivne mõju võib tekkida eeskätt jäätmete käitlemisest. Seoses sellega on oluline, et jäätmete käitlemiseks on vajalik jäätmeluba (vt Jäätmeseadus § 73 lõige 1 punktid 1-3) ning et vastava jäätmeloa väljastab Keskkonnaamet (vt Jäätmeseadus § 76 lõige 1). Aktsiaseltsil Epler & Lorenz on olemas jäätmete käitlemiseks luba, st keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-52415, mille kehtivus on hetkel peatatud. Seetõttu Ehitusloa taotluses näidatud ehitiste taastamine või püstitamine ei tekita Pakendikeskusele negatiivset mõju.

Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule määratud olemasoleva jäätmemaa (üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud tumelilla täisvärviga, tähis OJ) juhtotstarve. Üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad jäätmekäitluse maad. Rae Vallavalitsus juhib ka tähelepanu, et AS Epler & Lorenz Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus eksisteeris sellel kinnistul juba varem, kui taotleti Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistule projekteerimistingimusi või ehitusloa taotlust Pakendikeskuse lao- ja logistikahoone ehitamiseks.

Rae Vallavalitsusele teadaolevalt ei kavatseta Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistul hakata põletama ohtlikke jäätmeid.

Kokkuvõtlikult leiab Rae Vallavalitsus, et Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu omaniku vastuväiteid ja ettepanekuid ei saa pidada asjakohasteks. Rae Vallavalitsus selgitab, et isik ei ole viidanud ühelegi tõesele asjaolule, mille tõttu oleks taotluses esitatud ehitusprojekt kehtivate õigusaktidega vastuolus.

Arvestades eeltoodud ja esitatud märkustest, mis on nähtavad ehitisregistris ehitusloa menetluse materjalide juures, tulenevalt on vajalik seada ehitamisele täiendavad nõuded.

Lähtudes ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktist 6 ja lõikest 4, § 35 lõigetest 1, 3 ja 5, § 38 lõigetest 1 ja 2, § 39 lõikest 1, § 43 lõikest 1, § 45 lõikest 1 ja § 47 lõikest 6; Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 11, § 61 lõigetest 1, 2, 3, 4 ja 5, § 7 punktist 1, § 11 lõigetest 1, 2, 4, 8, 81, 9, § 12 lõigetest 11, 2, 3; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10 punktist 1; Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringust; Rae Vallavolikogu 19.11.2021 otsuse nr 16 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse

antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1 ning taotleja 19.12.2023 ehitusloa taotlusest, mis on ehitisregistris registreeritud nr 2311271/18944 (menetlus 408050), Rae Vallavalitsus annab korralduse: 1. Väljastada ehitusluba viilhalli (ehitisregistri kood 120800820)

taastamiseks/ümberehitamiseks Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuvale Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule (registriosa 14284002; katastritunnus 65301:002:0710; pindala 5710 m2; sihtotstarve tootmismaa 100%).

2. Aktsepteerida Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuvale Suur-Sõjamäe tn 39 (registriosa 14284002; katastritunnus 65301:002:0710; pindala 5710 m2; sihtotstarve tootmismaa 100%) kinnistule varikatuse (ehitisregistri kood 220531153), varikatuse (ehitisregistri kood 220531155) ja tuletõrje veevõtukoha (ehitisregistri kood 221457627) taastamiseks ja rajamiseks esitatud ehitusteatiseid.

3. Punktis 1 ja 2 nimetatud ehitiste taastamisel/ümberehitamisel ja rajamisel lähtuda Transpordiameti, Keskkonnaameti, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ, AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja Aktsiaselts ELVESO poolt esitatud tingimuslike kooskõlastustega/nõusolekutega:

3.1. Arvestada Transpordiameti poolt seatud tingimusega:

3.1.1. piirdeaed tuleb ümber tõsta oma kinnistule enne mistahes hoone kasutusloa taotlemist.

3.2. Arvestada Keskkonnaameti poolt seatud tähelepanekuga:

3.2.1. edasised küsimused lahendatakse keskkonnakompleksloa menetluses.

3.3. Tööde teostamine täiendavalt kooskõlastada Telia Eesti AS-ga ning arvestada seatud tingimustega:

3.3.1. enne sideehitise kaitsevööndis tööde teostamist taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tööde teostamist Telia Eesti AS-lt tegutsemisluba sideehitise kaitsevööndis;

3.3.2. Telia Eesti AS sideehitise kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia volitatud esindaja poolt väljastatud tegutsemisloa alusel, peale sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktis;

3.3.3. teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine;

3.3.4. sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve töötajaga;

3.3.5. kõik Telia Eesti AS sideehitiste kaitsmise/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik;

3.3.6. Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §-des 70 ja 78 toodud nõuetele;

3.3.7. tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS peatükkides 8 ja 9 esitatud nõuetest, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ toodust, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest;

3.4. Tööde teostamine täiendavalt kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga:

3.4.1. kaitsevööndis tööde teostamiseks esitada kooskõlastamiseks täiendavalt projektijoonised, mida on võimalik esitada elektroonselt: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine;

3.4.2. ehitiste ehitamisel arvestada EhS § 70 lõike 2 punktis 1 tooduga, et elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist.

3.5. Tööde teostamine täiendavalt kooskõlastada AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI ning arvestada seatud tingimustega

3.5.1. arvamuse andmisega ei kinnita AS Tallinna Vesi talle esitatud projektis märgitud olemasoleva AS-ile Tallinna Vesi või kolmandatele isikutele kuuluva (sh kinnistusisese) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) asukoha õigsust ega võta endale mingit vastutust selles osas. Sõltumata arvamuse andmisest tuleb tagada, et tööde tegemise käigus ei kahjustata ÜVK-d ning enne tööde alustamist tuvastada ÜVK tegelik asukoht. ÜVK kahjustamise korral tuleb AS- ile Tallinna Vesi ja kolmandatele isikutele hüvitada kogu tekkinud kahju.

3.5.2. projekti kui detailse terviku õigsuse ja korrektsuse eest vastutab projektlahenduse koostanud ettevõte. Samuti vastutab projekti autor, et projekti järgi on võimalik ehitada, torustikud on projekteeritud tehniliselt korrektselt, majanduslikult otstarbekalt ja arvestades kõiki kehtivaid norme ja nõudeid. Kasutatav geodeesia on vormistatud välitööde tulemusena ja kajastab hetke situatsiooni looduses. Projektlahendus on kõigi asjast huvitatud osapoolte poolt heaks kiidetud k.a. maaomanikud.

3.5.3. Töövõtja ja liituja peavad täiendavalt arvestama järgnevate nõuetega:

1) ehitus- ja lammutustöödel tuleb arvestada AS-i Tallinna Vesi tehniliste nõuetega mis on leitavad aadressil: https://www.tallinnavesi.ee.

2) kuus tööpäeva enne kaevamistöödega alustamist kutsuda kohale AS Tallinna Vesi esindaja saates selleks e-kirja aadressile [email protected]

3) kaevetöödel on lubatud ehituskaevikust või -süvendist pinnasevett juhtida ühiskanalisatsiooni ainult eelneval kokkuleppel AS-i Tallinna Vesi esindajaga. Ühiskanalisatsiooni juhitav pinnasevesi peab olema settest puhastatud ja mõõdetud. Esindaja kutsumiseks helistada kliendiinfo telefonil 6262200.

4) teostusjoonised esitada digitaalsel kujul dwg/dgn formaadis e-kirjale [email protected]. Ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni käsitlevad teostusjoonised peavad olema eelnevalt Tallinna Vesi omanikujärelevalve poolt üle vaadatud ja heaks kiidetud.

5) enne lammutustöödega alustamist eemaldab AS-i Tallinna Vesi esindaja veemõõdusõlmest peaveearvesti. Selleks saata kuus tööpäeva enne lammutustöödega alustamist e-kiri aadressile [email protected]

6) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike likvideerimine peab toimuma AS-i Tallinna Vesi esindaja järelevalvel. Selleks saata kuus tööpäeva enne lammutustöödega alustamist e-kirja aadressile [email protected]

7) lammutustööde Töövõtja peab välistama lammutusprahi sattumise kanalisatsioonisüsteemi.

8) projektlahendus tuleb kooskõlastada ka Suur-Sõjamäe 37 kinnistu omanikuga. Kooskõlastus esitada enne lammutustöödega alustamist AS Tallinna Vesi esindajale.

4. Vähemalt kolm päeva enne ehitamisega alustamist tuleb Rae Vallavalitsusele läbi ehitisregistri esitada vormikohane teatis ehitamise alustamise kohta.

5. Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest.

6. Ehitiste valmimisel tuleb ehitistele taotleda kasutusluba/kasutusteatis. Ehitusseadustiku § 139 kohaselt on kasutusloata kasutamine karistatav.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

8. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Sarik vallavanem Meeli Vaarik vallasekretär

Lisa 1 KINNITATUD

Rae Vallavalitsuse xx. mai 2024

korraldusega nr xx

Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang

1.Taust

AS Epler & Lorenz (registrikood 10136864) haldab Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 37 (katastritunnus 65301:002:1640) ja Suur-Sõjamäe tn 39 (katastritunnus 65301:002:0710) kinnistutel tegutsevat Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskust (edaspidi nimetatud ka Tallinna OJKK ja käitis). Tallinna OJKK-le on väljastatud keskkonnakompleksluba nr L.KKL.HA-52415 (edaspidi kompleksluba), mille kehtivus käesolev eelhinnangu koostamise ajal on peatatud. Käitis on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks.

23.05.2023 sai käitises alguse suuremahuline põleng, mille tulemusel hävinesid tegevuseks vajalikud hooned, ruumid ja seadmed ning põlengujärgselt lammutati kasutuskõlbmatud osad. Seoses asjaoluga, et kehtivas kompleksloas toodud viisil ja tingimustel ei olnud võimalik jäätmeid edasi käidelda, peatas Keskkonnaamet 22.08.2023 korraldusega nr DM-125193-4 kompleksloa nr L.KKL.HA-52415 kehtivuse üheks aastaks ning määras tingimused kehtivuse jätkamiseks.

30.10.2023 esitas AS Epler & Lorenz keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kompleksloa muutmistaotluse eesmärgiga reorganiseerida Tallinna OJKK ümber jäätmete ümberlaadimiseks ja esmaseks eelsorteerimiseks (käesoleva eelhinnangu aluseks on taotluse versioon 5 kuupäevaga 18.03.20241). Hoonestus on kavas taastada vastavalt ehitusprojektile, hoonete taastamiseks on koostatud ehituse eelprojekt2. Kuni hoonete taastamiseni (kavandatud 2024. aastal) tehakse käitises vaid esmaseid jäätmekäitlustoiminguid (ümberlaadimine ja eelsorteerimine). Varasema vastuvõtuhoone taastamisel viiakse jäätmete ladustamine sisetingimustesse ning põhitegevused toimuvad edaspidi hoones sees.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. KeHJS sätestab, et tegevuslubade taotlemisel tuleb hinnata, kas kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Mõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustab keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kohustusega tegevused on määratud KeHJS § 6 lõikega 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 kehtestatud kohustusliku keskkonnamõju hindamisega tegevuste hulka.

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

1 Taotlus T-KL/1020581-5, esitatud 18.03.2024 (https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?search=1&applicant=epler&proceeding_public_sta tus=YM&proceeding_id=26826) 2 Ehitusloa taotlus nr 2311271/18944, menetluse nr 408050

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi ka määrus nr 224) § 10 punkti 1 järgi tuleb eelhinnang anda jäätmekäitluskoha rajamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, kui ei kavandata jäätmekäitlusviise, mille korral on keskkonnamõju hindamine kohustuslik vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 23 (tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila püstitamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni). Kavandatavate ehitiste rajamiseks (taastamiseks) tegevusloa (ehitusloa) andja on Rae Vallavalitsus, kompleksloa andjaks (kehtivuse jätkamise otsustaja) on Keskkonnaamet.

Riigikohus on 11.10.2023 otsuse nr 3-20-771 punktis 31 välja toonud, et: „Kui kehtiv keskkonnakompleksluba on enne ehitusluba välja antud, ei saa ehitusloa andmisest ehitatava käitise tegevusega seotud kliimamõju tõttu keelduda. Kui KeA on andnud kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks kehtiva kompleksloa, on ta selle tegevuse reguleerinud loa resolutsioonis lõplikult ja siduvalt ka ehitusluba andma pädeva asutuse jaoks (HMS § 60 lg 2 esimene lause). Käitise tegevusega seotud kasvuhoonegaaside õhku paiskamise õiguse annab just nimelt keskkonnakompleksluba. Ehitusluba annab vaid õiguse ehitada käitis, mille tegevusega võib kaasneda kasvuhoonegaaside õhku paiskamine, kuid mitte õigust kasvuhoonegaase atmosfääri paisata. Eelnevast järeldub, et kui keskkonnakompleksloa osaks olev kauplemissüsteemi luba on enne ehitusluba välja antud, ei saa ehitusloa andmisel ja EhS § 44 p 10 kohaldamisel käitise tegevusega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet pidada kompleksloa kehtivuse ajal lubamatuks. Küll aga tuleb hinnata käitise ehitamisega ja ainult ehitise endaga kaasnevat kliimamõju, sest neid mõjusid kompleksluba ei reguleeri.“

KeHJS § 61 sätestab, et eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega teabe tegevuse iseloomu, asukoha, mõjutatavate keskkonnaelementide, kaasneda võiva olulise keskkonnamõju kohta ja muu asjakohase teabe vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“; seejuures tuleb esitada teave eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ja peab arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. AS Epler & Lorenz esitas vastav teabe lähi Ehitisregistri 09.05.2024 „Tallinna ohtlike jäätmete keskuse reorganiseerimine. Keskkonnamõju eelhinnangu sisendandmed“ (töö nr 24004927, Hendrikson DGE).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.09.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ toodud nõuetest.

2 Kavandatav tegevus

2.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Ehitisregistris on ehitusloa taotlus nr 2311271/18944. Seotud ehitisteks on hoone viilhall (ehitisregistri kood 120800820), rajatis - varikatus (ehitisregistri kood 220531153), rajatis varikatus (ehitisregistri kood 220531151), rajatis – varikatus (ehitisregistri kood 220531155) ning rajatis tuletõrje veevõtumahuti (ehitisregistri kood 221457627).

ASile Epler & Lorenz kuulub 2 kõrvuti asetsevat kinnistut Suur-Sõjamäe 37 ja Suur- Sõjamäe tn 39. Kuna taastatavasse viilhalli sissesõit asub Suur-Sõjamäe 37 kinnistult, siis selguse huvides kajastatakse käesolevas eelhinnangus ka antud kinnistut.

Ehitusloa taotlusega soovitakse taastada ehitised, mis on vajalikud kinnistu kasutuselevõtu algusest toimunud tegevuste jätkamiseks. Tegevuste all peetakse silmas jäätmete eelsorteerimist, ümber pakkimist/laadimist ja ladustamist.

Projekteeritav hoone on ühekorruseline, ristkülikulise põhiplaaniga ehitis. Hoone kandekonstruktsiooni moodustavad monteeritavad raudbetoonist postid põhiliselt mõõtudega 400 x 400 mm. Postide samm on 5,56 m, teises suunas 17,4m. Katuslae

kandetalad on raudbetoontalad, millele toetuvad raudbetoon-TT paneelid. Tulepüsivus EI60. Ümber ehitatav hoone ja varjualused moodustavad fassaadi värvi lahenduselt ühtse terviku. Välisviimistluseks varjualusel on RUUKKI Trapetsprofiil T20/0,6, toon RAL 9006 (Weibaluminium). Hallil välissein on Sandwich-paneel SPA F lahendus 1200mm mooduliga, paksusega 150 mm. Peidetud kinnitusega, värv: seest viimistlus RR 21, Välispind -Micro 15, toon RAL 9006 (Weibaluminium).Tuletundlikkus A2-s1,d0. Hoone kandvate karkassipostide alla rajatakse erinevate mõõtmetega kannvundamendid, kandvate seinte alla tehakse lintvundamendid laiusega 400mm samale sügavusele. Mööda välisperimeetrit paigaldatakse kolmekihilised raudbetoonist soojustatud soklipaneelid paksusega 320 mm ja kõrgusega 1650 mm.

AS Epler & Lorenz käitleb ohtlikke jäätmeid Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Suur- Sõjamäe 37 (katastritunnus 65301:002:1640) ja Suur-Sõjamäe tn 39 (katastritunnus 65301:002:0710) kinnistutel tegutsevas Tallinna OJKK-s. Tootmisterritooriumi suurus on 6955 m2. Jäätmekäitluseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid - peamiselt toimub ohtlike jäätmete kogumine, eelsorteerimine ja vaheladustamine eesmärgiga suunata maksimaalne kogus jäätmeid taaskasutusse. Käitise asukoht on toodud joonisel 1.

Joonis 1. AS Epler & Lorenz Tallinna OJKK käitluskeskuse paiknemine

Käitis on mõeldud ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks, ladustamiseks ja käitlemiseks. Käitise keskkonnakompleksloa muutmise taotluse põhjal on kavandatud käitlusvõimsused järgmised:

− Ohtlike jäätmete käitlemine - ümberpakkimine enne mõne muu toimingu rakendamist, mis on nimetatud VV 06.06.2013 määruse nr 89 § 6 lõikes 1 ja lõikes 3 – 10 000 tonni aastas, 8 tundi ööpäevas, 2200 tundi aastas;

− Tavajäätmete käitlemine - taaskasutamistoimingud või taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kombinatsioonid, jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist - 10 000 tonni aastas, 8 tundi ööpäevas, 2200 tundi aastas.

Kavandatav tegevus Tallinna OJKK-s seisneb peamiselt ohtlike jäätmete vastuvõtus, sorteerimises ja edasisele käitlusele suunamises. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-

52415 kohaselt käideldi käitises nii tava kui ohtlikke jäätmeid kumbagi 10 000 t/a. Kavandatava tegevuse muudatusega jääb nii ohtlike- kui tavajäätmete käitluskogus samaks, väheneb käitlustoimingute maht. Kõik käitluskohta vastuvõetud jäätmed suunatakse peale ajutist ladustamist/käitlust edasisele käitlusele vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele taaskasutusse suunamiseks. Jäätmed ladustatakse käitluskohas laohoones ning suunatakse regulaarselt lõppkäitleja juurde.

Käitluskohas rakendatavad jäätmekäitlustoimingud:

− R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub;

− R12y - jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine;

− D14 - jäätmete ümberpakkimine enne koodinumbriga D1–D13 märgitud mis tahes toimingut.

Võrreldes senise tegevusega loobutakse jäätmesegude koostamisest (varasemalt kasutusel jäätmekütuse tootmisel).

Käideldavate jäätmeliikide nimistu on toodud kompleksloa muutmise taotluse osas 3.2. Vastuvõetud jäätmete hoiustamine toimub vastavalt juhendile „Ohtlike jäätmete ladustamise nõuded“. Jäätmeid ladustatakse jäätmegruppide kaupa vastavalt nende füüsikalistele ja keemilistele omadustele, et tagada ohutu ladustamine (vastavalt omadustele jagatud sektsioonidesse) nii kehtiva loa kui kavandatava muudatuse järgselt. Olulise muudatusena ladustatakse hoone valmimisel jäätmeid vaid siseruumides, väliterritooriumile jääb vaid tühjade mahutite ladustamine.

Jäätmete ladustamine mahutites toimub ilmastiku- ja lekkekindlalt, seejuures kontrollitakse mahuteid iga päev visuaalselt võimalike lekete tuvastamiseks. Kõik mahutid on märgistatud keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“ nõuete järgi. Jäätmed ladustatakse viisil, et säiliks kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Kogu tegevus toimub koolitatud personali abil ning ettevõte omab Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamisplaani tagamaks siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ nõudeid. Oluline on lisada, et ladustusplaan ei ole muutumatu, kuna sõltuvalt vajadusest on võimalik tegevusi kinnistul ümber paigutada. Kõik muudatused jäätmete ladustamises kooskõlastatakse Päästeametiga ning ajakohastatud asendiplaan edastatakse edasiste loa muutmiste käigus Keskkonnaametile. Lennundusseaduse § 352 lõike 3 punkti 11 kohaselt on keelatud lennuvälja kaitsevööndis põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Lennuametiga kooskõlastamata.

Ohtlikke aineid hoiustatakse kinnistes, peamiselt 1 m3 (IBC) ja 200 l mahutites. Suure osa käitisesse vastuvõetavatest vedeljäätmetest moodustavad õlijäätmed. Pumbatavate õlijäätmete pakendamiseks kasutatakse enim 200 l vaate või erineva suurusega IBC konteinereid. Vedelad orgaanilised jäätmed on enamasti pakitud 200 l korgiga suletavatesse vaatidesse, pastalaadsed jäätmed sama mahutavusega kaanega suletavatesse vaatidesse. Keemiliselt aktiivsed jäätmed, mis reageerivad lisaks teistele kemikaalidele ka pakendiga, pakendatakse happekindlatesse vaatidesse.

Maksimaalselt ladustatakse kõrvaldatavaid jäätmeid käitises kuni 1 aasta, välja arvatud ravimid ja nakkusohtlikud, mida ladustatakse kuni 1 kuu. Jäätmeid kontrollitakse enne ladustamisele suunamist.

Suures osas määrab jäätmete käitlusel keskkonnaohutu lahenduse parima võimaliku tehnika (edaspidi PVT) rakendamine ja vastavus muudest keskkonnakaitse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Rakendades PVT juhendites ettenähtud protseduure jäätmete

vastuvõtmiseks, omaduste hindamiseks ja vajadusel karantiinis hoidmiseks, viiakse tõenäosus käitlemiseks sobimatute või ohtlike jäätmete vastuvõtmiseks nullilähedaseks.

Kompleksloa muudatustaotluses on hinnatud tegevuste vastavust järgmistele PVT järeldustele (ja nende aluseks olevatele viitedokumentidele) ning muudele PVT allikatele:

− Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (WT BAT)

− Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques on Emission from Storage, July 2006 (EfS)

Tegevus on vastavuses PVT nõuetega.

Ohtlike jäätmete vaheladustamine käitise välisterritooriumil toimub asfalteeritud pinnal ning kasutatakse spetsiaalseid konteinereid ja mahuteid, mis vastavad ADR nõuetele ning omavad spetsiaalset märgistust. Osaliselt vaheladustatakse ajutiselt ka varjualustes eelsorteerimisele kuuluvaid jäätmeid. Jäätmed ladustatakse käitises jäätmeliikide kaupa, et vältida erinevate jäätmete kokkupuutel tekkivaid võimalikke ohte. Jäätmete ladustamisel võetakse arvesse jäätmete iseloomu ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Jäätmed ladustatakse viisil, millega säiliks kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Halvasti lõhnavaid jäätmeid hoitakse väikestes mahutites või konteinerites, et vältida võimaliku haisu teket ja levikut. Vajadusel kaetakse välitingimustes ladustatavad jäätmed spetsiaalse kattega, et kaitsta jäätmeid võimalike keskkonnamõjude eest.

Hoones toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja lühiajaline ladustamine. Peale laohoone valmimist toimub jäätmete ladustamine ainult hoones sees ja kinnistul asuva varjualuse all toimub ainult tühjade konteinerite ja muu tühja taara ladustamine.

Jäätmete ladustamine on kavandatud vastavalt Juhendile nr 32402-J „Ohtlike jäätmete ladustamise nõuded“ st et maksimaalselt ladustatakse kõrvaldatavaid jäätmeid käitises kuni 1 aasta, välja arvatud ravimid ja nakkusohtlikud, mida ladustatakse kuni 1 kuu. Jäätmeid kontrollitakse enne ladustamisele suunamist. Jäätmeid ladustatakse eraldi vastavalt nende omadustele ning edasisele käitlusele.

Käitise vedelikukindlat katendit, drenaažisüsteemi ja muid kommunikatsioone kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt. Absorbendi või poomide kasutus lekete korral. Ohtlike jäätmete ladustusala on sademevee kogumissüsteemiga. Jäätmete ladustamise maht on piiratud. Ladustamisalad on määratud ladustusplaaniga.

Käitis on varustatud esmaste tulekustutusvahenditega ning lekete peatamiseks absorbendiga. Kasutamiseks kuuluv absorbent ladustatakse sissekäiguavade läheduses. Vett kasutatakse käitises sihtotstarbeliselt.

Peale 2023. a põlengut hävisid varasemad hooned, seega taastatakse hoonestus esimesel võimalusel vastavalt ehitusprojektile. Kuni hoonete taastamiseni tehakse käitises vaid esmaseid toiminguid (ümberlaadimine ja eelsorteerimine). Varasema vastuvõtuhoone taastamisel viiakse jäätmete ladustamine sisetingimustesse ning põhitegevused toimuvad edaspidi hoones sees.

Ehitusprojektiga lahendatakse olemasoleva laohoone ja varjualuste rekonstrueerimine - põhieesmärk on taastada tulekahjus hävinenud käitluskeskuse laohoone ja varjualused, lisaks büroohoone. Taastatavad hooned paiknevad endiste hoonete asukohas, kuid neid on vastavalt reorganiseerimise vajadusele kohandatud.

Taastatav viilhall on planeeritud kinnistu keskossa. Lisaks kinnisele põhihoonele on ette nähtud kahe varjualuse rajamine. Projektijärgne asendiplaan on toodud joonisel 2.

Hoones võetakse kasutusele automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, sh suitsueemaldus ja esmased tulekustutusvahendid.

Käitluskeskuse pind on asfalteeritud ja vettpidav. Jäätmete ladustamisel kasutatakse spetsiaalseid konteinereid ja mahuteid, mis vastavad ADR nõuetele ning omavad spetsiaalset märgistust. Jäätmed ladustatakse käitises jäätmeliikide kaupa, et vältida erinevate jäätmete kokkupuutel tekkivaid võimalikke ohte. Jäätmete ladustamisel võetakse arvesse jäätmete iseloomu ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Jäätmed ladustatakse viisil, et säiliks kontroll ja hea ülevaade ladustatavate jäätmete üle. Halvasti lõhnavaid jäätmeid hoitakse väikestes mahutites või konteinerites, et vältida võimaliku haisu teket ja levikut.

Joonis 2. Tallinna OJKK asendiplaan (väljavõte OÜ Planana töö nr 333/23 Epler & Lorenz käitluskeskus asendiplaanilt).

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

2.2.1. Harju maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneering3 on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/78. Harju maakond kannab üleriigiliselt tugevaimat positsiooni ettevõtluskeskkonnana. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub kavandatav tegevus linnalise asutusega alal, mis on määratletud kui kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustavad maafunktsioonide mitmekesisus (elamumaad, tootmisalad, äripiirkonnad, tihedale asutusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal.

Harju maakonna jäätmekäitluse pikemaajalisem arengu eesmärk on jäätmete taaskasutusvõimaluste parandamine ja ladestatavate jäätmete hulga vähendamine. Tegevust toetab Tallinna OJKK käitlusvõimaluste tagamine.

3 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Joonis 3. Väljavõte kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust 2030+

2.2.2. Rae valla üldplaneering

Üldplaneering on kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kavandatava tegevuse ala jäätmekäitluse maa.

Joonis 4. Väljavõte kehtestatud Rae valla üldplaneeringust

Kavandatav muudatus üldplaneeringu lahendusega vastuolus ei ole.

Soodevahe külas Suur-Sõjamäe 37 (katastritunnus 65301:002:1640) ja Suur-Sõjamäe tn 39 (katastritunnus 65301:002:0710) kinnistutel detailplaneeringut ega projekteerimistingimusi koostamisel ja kehtestatud ei ole.

2.2.3. Riigi jäätmekava 2023-2028

Keskkonnaminister algatas 15.03.2021 käskkirjaga nr 131 „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kliimaministri käskkirjaga 20.12.2023 nr 1-2/23/534 kinnitati Riigi jäätmekava 2023-20284.

Jäätmekava kohaselt on ohtlike jäätmete valdkonna tugevusena välja toodud, et hästi korraldatud ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine saavutatakse sellega, et neid on võimalik üle anda jäätmejaamadesse ja ohtlike jäätmete kohumispunktidesse. Valdkonna nõrkusena on välja toodud, et ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt on madal, jäätmehoolduse meetodid on ebapiisavad, ohtlike jäätmete käitlejaid on Eestis vähe ning ohtlike jäätmete käitlemisel ei lähtuta alati jäätmehierarhiast. Eesmärgina on välja toodud, et on oluline ohtlikke jäätmeid juba koguda teistest jäätmetest eraldi ning vältida ohtlike ainete sattumist ringlusse. Oluline on prioritiseerida koostöös Keskkonnaametiga tegevusi, mis on vajalikud oluliste jäätmekäitlusvõimaluste loomiseks, eriti nende ohtlike jäätmete puhul, mis kipuvad ladudesse kuhjuma ning mille ekspordi või käitlemise võimalused Eestis on piiratud.

AS Epler & Lorenz tegevus Tallinna OJKK aitab kaasa riigi jäätmekava eesmärkidele eelkõige jäätmete ringlussevõtu korraldamisele ja ohtlike jäätmete nõuetekohasel käitlusel.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Selleks, et rajatised ja ehitised saaksid sinna, kuhu need kavandati, tuleb need loodusesse projekti järgi maha märkida. Pärast iga hoone asendi määramist looduses märgitakse maha vundamentide teljed.

Vajadusel kooritakse pinnas ehitustööde teostamiseks vajalikult maa-alalt. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimede juured ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks.

Lähtudes projekti joonisest märgitakse krundil hoone vundamendi asukoht ja maa-aluste kommunikatsioonide sisenemise koht. Seejärel kaevatakse kaevikud ja asetakse maa- aluste kommunikatsioonitorud tulevase hoone vundamendi alla (või torujuhtmed torude järgnevaks paigaldamiseks nendesse). Seejärel alustatakse vundamendi ehitamist. Liiv/killustik valatakse ja tambitakse kaevikute põhja padja valmistamiseks. Paigaldatakse raketis, seejärel paigaldatakse armatuur ja raketisse valatakse betoon. Raketisse valatud betoon peab kõvenema ja omandama vajaliku tugevuse selleks, et pärast võimaldada seinte ehitamist. Peale aluste valmimist ja vundamendi montaaži paigaldatakse hoonete karkassipostid ning peale seda paigaldatakse talad. Ehitatakse valmis välisseinad.

Peale montaažitöid alustatakse katuse ehitamisega. Samaaegselt katuse ehitamisega toimub juba ka avatäidete montaaž. Peale avatäidete montaaži saab hoone esimesel korrusel alustada siseseinte ehitusega. Samaaegselt seinte ehitusega alustatakse tõid elektri ja nõrkvoolusüsteemide väljaehituseks.

4 https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava

Kui seinad on laotud, alustatakse siseviimistlustöödega. Alustades lagede ja seinte viimistlusega, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd, plaatimine jms).

Igasuguseks ehitustööks on vajalik kasutada ehitusmaterjale. Ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud ning projekti piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Hoonete rajamiseks vajalikud ehitusmaterjalid ostetakse vastava valdkonna edasimüüjalt. Ehitusmaterjalide hankimine ei ole olulise keskkonnamõjuga. Kasutusaegselt loodusvarasid (vesi) kasutatakse tavapäraselt.

Kavandatav tegevus ei hõlma kasutusaegset maavara ressursside kaevandamist.

Kuna käitise põhitegevuseks on jäätmete, sh ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine, võib käitise tegevus mõjutada pinnase ja põhjavee kvaliteeti ohtlike jäätmete ja seeläbi jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete keskkonda sattumise kaudu. Risk on eriti kõrge sellisel juhul, kui platsile peaks maha valguma suuremas koguses vanaõli või värvi- ja kemikaalijääke. Vanad õlil baseeruvad värvid võivad sisaldada pliid, elavhõbedat, PCB, kroomi ja kaadmiumi. Kõik need ained on toksilised inimestele, loomadele ja keskkonnale.

Kavandatava ehitustegevusega võib vähesel määral kaasneda pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu. Mõju on väheoluline. Kasutusaegselt ei näha ette pinnase ja mulla kasutamist.

Planeeritava tegevusega ei hävitata looduslikku loomastikku, taimestikku. Käesolevalt on kinnistu valdavalt kõvakattega pinna all. Olemasolev haljasala säilib. Rae valla üldplaneering ei näe ette jäätmekäitlusmaal haljastustingimusi, ehitusloaga hõlmatud alal säilib haljastuse osakaal sellisena nagu see on olnud.

Kasutusaegselt ei ole ette näha loomastiku ega taimestiku kasutamist.

2.4. Tegevuse energiakasutus ja jäätmeteke

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid ja rajatavaid teid. Ehitustöödel kasutatakse ka elektrienergiat ehitusobjekti valgustamiseks jms. Ehitusaegne energiakasutus ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Kasutusaegne energiavajadus on lahendatud elektrienergiaga. Tegevuses kuluv energiamahukus on tavapärane tootmisele.

Jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, selle alamaktid ning Rae valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast, mis seab esikohale jäätmetekke vältimise. Ehitustöödel tekkivad jäätmed (sh ka ohtlikud jäätmed) kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavale ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Antud projekti puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Lisaks ehitusjäätmete käitlemise käsitlemisele tuleb ehitusprojektiga ette näha sobivad kohad ka teiste tekkivate jäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks.

Ehitusetapis tuleb ehitamise käigus välja kaevatavate materjalide tekkekohal kasutamises (väärtuslik kasvupinnas haljastamisel, saastumata pinnas tagasitäiteks). Kui ehitustöödel tekib materjali, mis ei ole loodusomane või tekib objektil ehitusmaterjalide jääke (nt betoon, kruus vms), mida on samuti võimalik taaskasutada tekkekohal, tuleb need eelistatult mujale käitlusesse suunamise asemel kasutada objektil. Tekkivate jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal tuleb vältida.

Jäätmekäitluse põhjalikum osa on välja toodud peatükis 4.5.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn)

Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tulemusena (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega.

Ehitustöödega kaasnevad peamised võimalikud tegurid, mida on järgnevates alapeatükkides 4 põhjalikumalt käsitletud, on: ehitusmasinatest põhjustatud heitgaaside, müra, vibratsiooni ja peenosakeste levik, ehitustehnika kasutamine, valgustuse kasutamine pimedal ajal, jäätmete ja materjalide teke ja nende käitlemine, ressursside kasutamine, põhjavee ja keskkonnareostuse tekkimine eelnevalt reostunud pinnase liigutamisel, pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse teke (kütus, õli, kemikaalid).

Liiklusmüra puhul võib teatud mõju omada tunnis ca 2 raskeveoki liikumine, mis toob siiski kaasa suhteliselt tagasihoidliku mõju piirkonna liiklusmüra olukorrale. Töötajate sõiduautodega tehtavad täiendavad liikumised ei oma märkimisväärset mõju.

Tootmisalale paigaldatavate masinate ja seadmete tööga kaasnevad müratasemed, mis jäävad eeldatavalt keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kehtestatud tööstusmüra piirväärtuste tasemele.

Vibratsioon. Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige aluspinnase tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooninormid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Elamuehituse mõju vibratsioonile võib olla ajutiselt nõrgalt negatiivne. Tegu on lokaalse ja ajutise mõjuga.

Piirkonna kasutamisega ei kaasne eeldatavalt vibratsiooniteket. Vähesel määral võib vibratsiooni tekitada ehitusaegne autotransport, kuid selle mõju on minimaalne ja ajutine.

Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada lõhna.

Kui ehitustegevus toimub pimedamal ajal, siis kasutatakse ehitusobjektil lisavalgustust, samuti sõidavad sõidukid päevasel ajal päevatuledega. Kasutusaegne valgustus on tavapärane ja ei ole olulise mõjuga.

Ehitustööde käigus ei ole ette näha kiirgust. Planeeritud tegevusega ei ole ette näha kiirguse teket.

Pinnase, põhja- ja pinnavee, välisõhu, müra ja vibratsiooni käsitletakse põhjalikumalt alapeatüki 4 vastavates osades.

2.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel

Ohtlik ettevõte on kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) § 21 lõike 3 alusel käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Suurõnnetus on KemS § 21 lõike 6 alusel ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Kavandatava

tegevuse piirkonda ei jää A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga (ega C-kategooria ohuga) ettevõtteid ega nende ohualasid, milles tulenevalt kavandatavale tegevusele suurõnnetuste oht puudub.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 19 lõike 2 tähenduses eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Hädaolukorra oht on HOS § 2 lõike 2 mõistes olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.

Käitis ei kvalifitseeru kemikaaliseaduse mõistes ohtlikuks ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, millest tulenevalt puudub ettevõttel vajadus kemikaaliseaduse alusel nõutava riskianalüüsi ja muude dokumentide koostamiseks. Samuti ei jää käitis ühegi ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala piiridesse. Lähimad ohtliku ettevõtte ohuala välispiirid jääva ca 750 m kaugusele loodesse (Premia Tallinna Külmhoone AS Jäätisevabrik ja Logistikakeskus, C-kategooria).

2.6.1. Avariiolukorrad

Võimalikud avariiolukorrad on eelkõige seotud tuleohuga. Seoses asjaoluga, et kehtivas kompleksloas toodud viisil ja tingimustel ei olnud võimalik jäätmeid edasi käidelda, peatas Keskkonnaamet 22.08.2023 korraldusega nr DM-125193-4 kompleksloa nr L.KKL.HA- 52415 kehtivuse üheks aastaks ning määras tingimused kehtivuse jätkamiseks. Seejuures on täiendavad nõuded rajatavale hoonele ja tuleohutusele.

Tulenevalt hetkel kehtivast õigusaktist (SiM määrus nr 10) peab hoone puhul välise tuletõrje veevarustuse vooluhulk olema minimaalselt 30 l/s 3 h jooksul, sest hoone eripõlemiskoormus on üle 1200 MJ/m2.

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks asuvad hoonest 200 m raadiuses kahel erineval ühisveevarustuse trassil asuvat tuletõrje hüdranti nr 827 ja 5081, mille mõlema tootlikus on 10 l/s 3 h jooksul ning puuduvad 10 l/s jaoks nähakse kinnistu kirde nurka ette maa- alune tuletõrje veemahuti. Projekti kohaselt on välistulekustutusvee vajalik vooluhulk 30 l/sek 3 tunni jooksul.

Ehitusprojekti raames on koostatud eraldi tuleohutuse eelprojekt (Rovalis OÜ too nr 23303- EP). Vastavalt projektile võetakse hoones kasutusele automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) ning kõik ruumid varustatakse tegevuse iseloomule sobiva anduriga. Hoone varustatakse III kaitseklassiga piksekaitsesüsteemiga. Hoonesse paigaldatakse 6 kg ABC pulberkustutid ja kilbiruumi 5 kg CO2 kustuti. Kustuteid paigaldatakse iga 200 m2 kohta üks kustuti.

Tuletõrjeveemahuti peab olema varustatud SiM määrus nr 10 nõuete järgse kuivhüdrandiga, mis peab üldjuhul asuma hoonest vähemalt 30 m kaugusel ja oleks tagatud päästetehnika ligipääs, aga antud juhul ei ole selleks piisavalt ruumi kinnistul ja kuivhüdrant jääb hoonest ca 25 m kaugusele.

Põlengu korral suunatakse kustutusveed sadeveemahutisse (2x 35 m3), lisaks mahub käitlusala platsile 600 m3 kustutusvett (ca 4000 m2 platsi pinda on ümbritsetud 15 cm kõrguse äärekiviga). Sademevee mahutisse suunatav kustutusvesi läbi eelnevalt I-klassi õli-bensiinipüüduri, mis on komplektis liiva-mudapüüduriga. Kui mahuti (või mahutid) saavad vett täis, siis mahutitest võetakse proov sarnaselt sademeveele. Kui vesi on piisavalt puhas, siis käivitatakse mahutites olevaid pumplaid ning pumbatakse üle voolurahustuskaevusse, kust edasi juhitakse isevooluga sademevee ühiskanalisatsiooni.

Kui kustutusvesi ei ole piisavalt puhas, siis mahutid tühjendatakse käitluskeskuse poolt kohale tellitavate autodega ning viiakse ära käitlejale.

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega (nõuetele vastavad seadmed ja tähistused, turvavarustus jm). Ehituse töövõtja peab olema valmis avariiolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Käitluskoht asub Lasnamäe päästekomandost 4,9 km kaugusel, 10 minuti reageerimise ajatsoonis.

Nõuetekohase käitlusega ei kaasne kavandatava tegevusega täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka riigipiiri üleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda.

2.6.2. Vastupanuvõime kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetustele või katastroofidele

Kliimamuutuste ja nendega kaasnevate tagajärgede prognoosimiseks on riiklikul tasandil koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid nagu „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“5, „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“6 ning „Eesti seitsmes kliimaaruanne“7. Antud dokumentide põhjal on sagedamateks äärmuslikeks ilmastikunähtusteks tormid, paduvihmad ja kuumalained – aruanded aga ei anna põhjust eeldada kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide esinemise tõenäosuse suurenemist.

Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduse kohaselt ei asu ala üleujutuste riskipiirkonnas. Üleujutuse esinemistõenäosus on väiksem kui kord 1000 aasta jooksul.

Projekti eluea jooksul võetakse arvesse kliimariske. Kõige tõenäolisemad tuleviku kliimariskid on kuumalained ning tormituuled. Kasutuselevõetav tehnoloogia asub siseruumis ning välistemperatuur tootmisprotsessi otseselt ei mõjuta, seega ei ole ekstreemsed välisõhutemperatuurid probleemiks.

Projektile suurima mõjuga kliimariskid on tormituuled, mis võivad kujutada projektile ohtu näiteks elektrikatkestuste näol, mistõttu on oluliseks riskide maandamismeetodiks ehituslike heade tavade rakendamine, varustuskindluse tagamine ning valmisolek elektrikatkestuseks. Oluline on töötajate valmisolek ning väljaõpe ohuolukorras käitumiseks.

Kavandatav tegevus ei asu üleujutusohuga alal, seega võib lugeda üleujutusohtu antud projekti puhul ebaoluliseks ning pole põhjust eeldada kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu antud projektile.

3. Kavandatava tegevuse asukoha ja mõjutatava keskkonna kirjeldus

AS Epler & Lorenz Tallinna OJKK paikneb Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Suur- Sõjamäe 37 (katastritunnus 65301:002:1640) ja Suur-Sõjamäe tn 39 (katastritunnus 65301:002:0710) kinnistutel. Tootmisterritooriumi suurus on 6 955 m2.

Käitise lähiümbruses on tegemist peamiselt tööstus- ja tootmispiirkonnaga. Põhjast piirneb käitis Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistuga (katastritunnus 65301:002:1724; 70% ärimaa, 30% tootmismaa, alal tegutseb alates 2021. aastast Pakendikeskus AS), ida suunda jääb Suur- Sõjamäe tn 41 kinnistu (katastritunnus 65301:001:5406; 95% transpordimaa, 5% ärimaa), lõunas piirneb käitis Tallinn-Lagedi teega (tee nr 11290), läänes Suur-Sõjamäe tn 37

5 Luhamaa, A., Kallis, A., Mändla, K., et al (2014) „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“., Lepingulise töö aruanne projekti “Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine” lisana. Keskkonnaagentuur. Tallinn 6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava Kliimaministeerium 7 Kallis, A.; Sims, A.; Tammik, A.; et al (2017) Eesti seitsmes kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni elluviimise kohta 2017

(katastritunnus 78401:101:7389, tootmismaa 100%). Käitisest ca 240 m kaugusel põhja suunas kulgeb Tallinn-Tapa raudtee ning vahetus läheduses paiknevad veel Tallinna lennuvälja lennurada, Coop Logistikakeskus ja mitmed tootmis- ja ärihooned. Lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 5337468) asub käitluskohast ca 230 m kaugusel kagu suunas.

3.1. Geoloogilised, hüdrogeoloogilised tingimused ja mullastik

Käitis paikneb kunagise Sõjamäe raba serval, kus tänapäevaks on looduslikud pinnased asendatud täitega. Ala paikneb Põhja-Eesti moreentasandikul. Aluspõhjaks on Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu lubjakivi. Pinnakatte ülemise osa moodustab täide, mille all on säilinud piirkonniti muld ja liustikuline moreen. Piirkond on tasase reljeefiga, olles üldise langusega edelasse. Maapinna absoluutkõrgused uuringualal jäävad vahemikku 40,55…41,35 m.

Järgnevalt on maa-ala geoloogilises lõikes esinevaid pinnaseid iseloomustatud kihi kaupa ülalt alla:

▪ KIHT 1. Täide. Täidetud ala koosneb valdavalt mullast, liivast ja kruusast ning paiguti sisaldab ka lubjakivi lahmakaid ja betoonitükke. Kihi paksus 0,5…3,75 m.

▪ KIHT 2. Muld on säilinud täite all maapinnast 1,0…1,6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 39,75 m. Kasvukihi paksus 0,15…0,3 m.

▪ KIHT 3. Savimöllmoreen levib maapinnast 0,65…1,9 m sügavusel, absoluutkõrgusel 39,45…39,95 m. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, mis koosneb saueosakestest kruusa ja veeristeni ning võib sisaldada ka rahne. Moreen on 0,1…0,4 m paksune, sitke kuni kõva konsistentsiga ning sisaldab kruusa ja veeriseid 30%.

▪ KIHT 4. Murenenud lubjakivi. Aluspõhja ülemine murenenud osa lasub piirkonniti maapinnast 0,5…1,25 m sügavusel, absoluutkõrgusel 39,45…40,15 m. Kohati merglit sisaldava kihi paksus 0,3…0,5 m.

▪ KIHT 5. Lubjakivi. Aluspõhi avati uuringutega maapinnast 1,0…3,75 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36,95…39,65 m. Lubjakivi on nõrk kuni kesktugev. Kihti läbiti uuringutega kuni 2,45 m ulatuses.

Vabapinnaline põhjaveekiht kvaternaarisetetes toitub sademetest ja on veepideme puudumise tõttu hüdrauliliselt ühendatud aluspõhja lubjakivis oleva Silur-Ordoviitsiumi põhjaveega.

Põhjavee esimene kiht ehk pinnasevesi ei ole siin setete väikese paksuse tõttu välja kujunenud. Välitööde ajal (07.2019.) puuraukudesse põhjavett ei ilmunud. Kuna aga geoloogilises lõikes esinevad halvasti vett juhtivad pinnased ning veetasemed mõõdeti puurimisega samal päeval, siis võib püsiv veetase asuda piirkonniti uuringusügavusel.

Alal puudub põhjavee looduslik kaitstus, ekraaniseeriva moreenikihi paksus on väike ja väga muutlik, 0,9 – 2,5 m vähenedes lääne suunas (Joonis 2.1). Moreeni all lasuvad hea veejuhitavusega aluspõhjaline liiv ja devoni liivakivi. Liivakivi arvutuslik tugevus on R > 1 Mpa. Põhjaveekogumitest levivad piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ning Kambriumi-Vendi põhjaveekogum. Rae vallas tarbitakse joogiveevarustuses peamiselt Ordoviitsiumi- Kambriumi ning Kambrium-Vendi veekogumite põhjavett.

Pinnaveekogudest on käitisele lähimad (12-17 m tootmisala piirist) Tallinn-Lagedi teed ümbritsevad kraavid, mis suubuvad Soodevahe peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1092700). Soodevahe peakraav suubub edasi Pirita jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1089200).

Mullastikus on õhukesed paepealsed mullad (Gh" ja Kh'').

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Radooni riiklikus tegevuskavas8 tuuakse välja, et radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Looduses tekib radoon uraani (U) ja tooriumi (Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb põhiliselt kolmest isotoobist: radoon-222 (Rn-222) ehk radoon, radoon-220 (Rn-220) ehk toroon ja radoon-219 (Rn-219) ehk aktinoon. Kuigi radoon ise on gaas, ei ole seda tema radioaktiivse lagunemise saadused, mis kleepuvad õhu tolmuosakeste külge. Lagunemissaaduste sissehingamise tagajärjel võib neist vabanev kiirgus kahjustada kopse. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes.

3.2. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad, rohevõrgustik, taimestik ja loomastik

Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele ning EELIS andmebaasile ei asu kavandatava tegevuse asukohas ja selle lähiümbruses kaitstavaid loodusobjekte. Lähim Natura 2000 ala on Pirita loodusala (RAH0000039) ca 3,5 km kaugusel kirde suunas. Lähim looduskaitsealune liik on kanakull, kes on II kaitsekategooria liik ning asub käitisest ca 2,4 km kaugusel edela suunas. Samuti ei jää käitis rohevõrgustiku alale.

Eelhinnanguga hõlmatud alal ei ole looduslikku taimestikku ja loomastiku. Alal võivad esineda erinevad putukad.

3.3. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ning muud kitsendused

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel on lähim registreeritud kultuurimälestis ca 300 m kaugusel kagusuunas asuv arheoloogiamälestis (kultusekivi, 2613; 2614). Ca 450 m kaugusel lõunas on registreeritud arheoloogiamälestisena asulakoht (2610).

Joonis 5. Väljavõte kultuuriväärtustest

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000

8 https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027

võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Projektialal või selle läheduses looduskaitsealused või tundlikud alad puuduvad. Väärtuslikud maastikud puuduvad.

3.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada ehituse ja kasutusaegne müra, vibratsiooni ja õhukvaliteet. Antud teemasid on käsitletud eeltoodud peatükkides. Kuivõrd oluliste negatiivset mõju müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas ei ole ette näha, siis ei ole ette näha ka vastavate valdkondade ebasoodsaid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele.

Rae valla liiklusmüra kaardi kohaselt on liiklusmüra päevane müratase 70 – 55 db, öine mürastase on 65 - 40 dB.

Tööstusmüra kohta andmed puuduvad.

Jäätmekäitluskoha tegevusega kaasnevad müratasemed peavad ümbritsevatel aladel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.

Tabel 1. Tööstusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Antud juhul on tööstusalade ümbruse lähimate müratundlike alade (väikeelamud ja eramajad) puhul üldjuhul asjakohane II kategooria normide rakendamine, kuigi lähima 500 m raadiuses eluhooneid ei asu.

Tabel 2. Liiklusmüra piirväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB

Inimeste kaitseks radooni mõjude eest tuleb hoonete puhul tagada keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud normidele. Ehituslikud leevendusmeetmed on toodud standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Kui rakendatakse radooniohje meetmeid ei ole tõenäoline, et radoon mõjutab inimesi negatiivselt.

4. Mõju keskkonnale

Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

4.1. Mõju piiriülesus

Piiriülesus on seotud mõju kandumise või levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades kavandatava tegevuse asukoha paiknemist Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis kavandatava tegevusega piiriülene mõju puudub.

Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju ja sellepärast seda käesolevas eelhinnangus ei käsitleta.

4.2. Mõju maakasutusele

Tallinna OJKK valmis 1998. aastal ning see on mõeldud ohtlike jäätmete kogumiseks, töötlemiseks, pakendamiseks ning vaheladustamiseks. Käitluskeskust on enne AS-i Epler & Lorenz käitanud kaks erinevat jäätmekäitlejat. Esimene käitaja oli AS EcoPro, kes käitas kogumiskeskust selle avamisest kuni 30. aprillini 2009, seejärel sõlmiti rendileping OÜ-ga BAO Ohtlikud Jäätmed, kes käitas kuni 26. juulini 2016. Ohtlike jäätmete kogumine Tallinna OJKK-s on olnud aastate jooksul stabiilne - kogutud on üle 50 erineva liigi ohtlike jäätmeid aastas.

Rae valla üldplaneeringuga on tegevuse ala määratud kui olemasolev jäätmekäitluse maa.

Tootmisala paikneb Tallinna lennuvälja kaitsevööndis. Vastavalt lennundusseaduse § 341 lõikele 5 on kaitsevöönd lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa- ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Lennundusseaduse § 352 lõige 1 sätestab, et lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. Lennundusseaduse kohaselt peab Lennuametiga kooskõlastama lennuvälja lähiümbruses ehitised, mis on üle 45 meetri.

Lennundusseaduse § 352 lõike 3 punkti 1 kohaselt on keelatud lennuvälja kaitsevööndis uue jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Kuna tegemist on olemasoleva jäätmekäitluskohaga, siis antud seaduspunkt AS Epler & Lorenz jäätmekäitluskompleksile ei kohaldu.

Kavandatava tegevusega ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet. Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna maakasutuses ning ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub.

4.3. Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele

Käitluskeskuse hoonete rajamise ja jäätmekäitlustegevuse peamised mõjud pinnasele ning põhja- ja pinnaveele kaasnevad sademevee ärajuhtimisega. Sademevee saastumine on võimalik nt avariilise sündmuse (leke mahuti purunemisel, sõidukite avarii) tagajärjel. Avariilise sündmuse esinemisel likvideeritakse reostus maksimaalses ulatuses, et vältida selle jõudmine sadeveedrenaaži.

Kinnistul asuv olemasolev sademevee kanalisatsioon ja restkaevud likvideeritakse ning rajatakse uus süsteem. Vertikaalplaneering on lahendatud selliselt, et oleks tagatud sademevee äravool hoonetest eemale. Sademeveed nähakse ette ärajuhtida hoone katuselt (hooneväliselt) ja parklate restkaevudest. Sademeveed parkla restkaevudest suunatakse kõigepealt kogumismahutitesse (2x35.0 m3), mis samal ajal toimivad kui ühtlustusmahutid. Sademevee süsteemis on kasutusel üks mahuti korraga - kui üks mahuti saab täis, siis lastakse vesi teise mahutisse.

Sademevee ärajuhtimise süsteem hakkab olema pidevalt kontrolli all. Enne ühtlustusmahutitesse suunamist, sademeveed puhastatakse I-klassi õli-bensiinipüüduris, mis on komplektis liiva-mudapüüduriga. Kui mahuti (või mahutid) saavad vett täis, siis mahutitest võetakse proov. Kui sadevesi on piisavalt puhas, siis käivitatakse mahutites olevaid pumplaid ning sademeveed pumbatakse üle voolurahustuskaevusse, kust edasi juhitakse isevooluga sademevee ühiskanalisatsiooni. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistu sademevee eelvooluks on Suur-Sõjamäe 37a kinnistul asuv ja AS-le Tallinna Vesi kuuluv d500-d400 sademevee ühiskanalisatsioonitorustik. Büroohoone vee- ja kanalisatsiooniühendus projekteeritakse vastavalt Rae valla ettevõtte AS Elveso tehnilistele tingimustele.

Kui sadevesi ei ole piisavalt puhas, siis mahutid tühjendatakse käitluskeskuse poolt kohale tellitavate autodega ning sadevesi viiakse ära käitlejale. Kinnistu olemasolev veeühendus likvideeritakse alates Suur-Sõjamäe 37 kinnistul asuvast maa-kraanist kuna käitis ei vaja veevarustust. Samuti ei projekteerita reovee kanalisatsioonivõrku. Kinnistul paiknev reovee kanalisatsiooni torustik likvideeritakse kinnistu piires.

Olulise mahuga mullatoid ette ei nähta. Uus ab-kate tuleb olemasoleva katte asemele, osaliselt lammutatud betoon ja/või teraskonstruktsioonide asemele ning vähesel määral endise haljasala kohale. Katendi aluskihid profileeritakse vastavalt projektijärgsele vertikaalplaneeringule ning asfalteeritakse (kahekihiline asfaltbetoonkatend). Mõningal määral on mõju pinnasele ja pinnaseveele uute torustike rajamisega.

Laoplats on kaetud asfaldiga, sellega tagatakse, et jäätmekäitlusala ükski osa (nt jäätmete vastuvõtmise, käitlemise, ladustamise, töötlemise ja ärajuhtimise alad) ei lase vedelikke läbi. Automaatselt täituvaid ja lahtiseid vedelike mahuteid ei kasutata, seega ülevool ei ole tõenäoline. Hoiustamise viisid sõltuvad jäätmete tüübist, koostisest ja sellega kaasnevast võimalikust riski suurusest.

Käitluskohas on ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine planeeritud selliselt, et laohoone rajamise järgselt väljaspool jäätmehoonet ohtlikke jäätmeid ei ladustata. Seetõttu on minimeeritud ka sadevete kokkupuutumine ladustavate ohtlike jäätmetega ning vähendatud sellest tuleneda võivad keskkonnariske.

Kompleksloa kohaselt kohustub käitaja teostama kord aastas põhjavee seisukorra analüüse kahest puuraugust PA-1749-G (SK1 koordinaatidega X: 6586842, Y: 549525) ja PA-1754-G (SK2 koordinaatidega X: 6586810, Y: 549622). Proovides mõõdetavad parameetrid on naftaproduktid, kaadium, kroom, vask, elavhõbe, nikkel ja plii. Seirepuurkaev 1 on keskkonnaregistrisse kantud katastritunnusega 57656 ning seirepuurkaev 2 katastritunnus on 57657. Seirepuuraukude asukohad on väljatoodud joonisel 6. Puurkaevude põhjavee regulaarse seire tulemused on toodud tabelis 1.

Joonis 6. Seirepuurkaevude asukohad

Tabel 3. Põhjavee regulaarse seire tulemused aastatel 2019-2023, rohelisega on tähistatud künnisarvu ületavad väärtused

Vastavalt ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtuste määrusele9, näitab künnisarv ohtliku aine sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks ning piirarv näitab väärtust, millest suurema korral loetakse põhjavesi saastunuks ja tuleb rakendada meetmeid saastatuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks (v.a looduslik saastatus).

Tabelist 1 on näha, et põhjavees vase (Cu) tase on hüplik aastate lõikes, seejuures 2023. a on seirekaevus 1 toimunud märgatav tõus, samas kui seirekaev 2 näitab olulist langust (viimase 5 a madalamaile tasemele). Perioodil 2020-2022 oli märgatav plii (Pb) taseme tõus seirepuurkaevus 2, kuid 2023. a analüüs näitab langust alla künnisarvu. Oluline on

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031

välja tuua, et esitatud väärtused ületavad ainult eelnevalt väljatoodud määruse künnisarve mitte piirarve. Seetõttu võib öelda, et põhjavee kvaliteet on hea.

Käitluskeskuse põlengu järgselt tuvastas Keskkonnaameti järelevalveosakond (30.05.2023 OKP nr. 1122228, registreeritud objekti kontrollimise andmekogu süsteemis OKAS; Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ saadetud 19.06.2023 nr 14-8/23/12766 Analüüsiakt EE23001901 - Pinnavesi, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis), et põlengu kustutamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav kustutusvesi sattus sadeveekanalisatsiooni ning keskkonda. Samuti tuvastati reostunud ohtlikke aineid sisaldav kustutusvesi nii põlengupiirkonna vahetus läheduses paiknevates kraavides, kui ka käitise territooriumist kaugemal. AS Epler & Lorenz tegeles õnnetuse järgselt reostuse likvideerimisega, eemaldas saastunud vee ning kaevas reostunud pinnase välja. Reostuse likvideerimise järgne olukord on kaardistatud ning analüüsiaktid on esitatud keskkonnaloa taotluse lisades 1-5 seireaktidega, regulaarse põhjaveeseire näitajate võrdlus on näidatud ka tabelis 1. Aktidest nähtub, et põhjavesi ning pinnas on põlengujärgse reostuse likvideerimise tulemusel nõuetele vastav ning ohtlikke ühendeid üle piirarvu/piirväärtuse (pinnase puhul tööstusmaal) ei ole.

Lähtudes asjaolust, et ohtlike jäätmete kogumine, käitlus ja ladustamine toimub katuse all, käitlusala on vettpidava kattega ning sademeveed suunatakse kohtpuhastisse ning kontrollijärgselt sademeveekanalisatsiooni, ei ole kavandatava tegevusega põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist pinnasele ning veekeskkonnale. Vajalik on jätkata põhjaveeseirega senises keskkonnakompleksloaga määratud mahus.

4.4. Energiamahukus, loodusressursside kasutamine

Tehase energiavajadus on lahendatud elektrienergiaga. Tegevuses kuluv energiamahukus on tavapärane tootmisele. Käitluses ei ole plaanis kasutada vett. Kavandatav tegevus ei hõlma maavara ressursside kaevandamist.

Käitise ressursside vajadus on sarnane tavapärase tootmistegevuse ressursside vajadusega ning ei ole olulise keskkonnamõju allikaks.

4.5. Jäätmekäitlus

Käitise hoonete ja taristu taastamise etapis on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille käigus võib eeldada ehitusjäätmete teket. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja leida võimalusi materjalide taaskasutamiseks. Taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus tekkivad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema tekkivate jäätmete liigiti kogumiseks konteinerid ning jäätmed tuleb koguda nõuetekohaselt (konteinerid või muu ilmastikukindlad mahutid, ruumid jmt). Jäätmete kogumine ja hoidmine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Projekteerimise käigus tuleb arvestada ehitus- ja lammutusjäätmete tekkimisega ning vajadusel korraldada jäätmekogumine vastavalt KOV jäätmehoolduseeskirjale.

Kogu ehitustööde teostamise ajal tuleb hinnata väljakaevatavas täitepinnases keskkonnareostuse, esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel (pinnase tumenemine, naftasaaduste/kütuse lõhn). Samuti tuleb kaevistes koheselt teostada esmane kaeviseseina vaatlus - tumenenud viirgude esinemine võib viidata reostuse esinemisele. Reostuse olemasolule viitab ka õlise kile tekkimine kaevistesse kogunenud pinnaseveele. Ehitusaegsel pinnasevee reostuskolde tuvastamisel võivad puhastustööd piirduda vaba õlifaasi eraldamisega vee pinnalt, samuti saab maapinnalähedase (pinnases paikneva) reostunud põhjavee koguda ka dreenide või kraavidega õlipüüdjasse.

Ehitusetööde käigus reostuse tuvastamisel tuleb vastaval alal tööd peatada, juba väljakaevatud saastunud pinnas eraldi ladustada, teavitada Keskkonnaametit ning teostada reostusuuring pinnasest ja pinnaseveest/põhjaveest.

Ohtlike ainete sisaldusel alla tööstusmaa piirnormide võib pinnast kasutada tagasitäitena ehitusalal või mujal tööstusmaa sihtotstarbega kinnistul. Ohtlike ainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide, tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.

Keskkonnaamet on seadnud käitluskohas tegevuse jätkamiseks tingimused (22.08.2023 nr DM-125193-4), sh:

Käitluskohas on vedelikukindel pinnakate - selline pinnakate, mis ei lase vedelikke läbi ja välistab jäätmete ladustamisel (ohtlike/ohtlikus kontsentratsioonis) vedelike segunemise aluspinnasega. Käitluskoha vedelikukindel pinnakate on ääristatud selliselt, mis välistab ohtlike jäätmete lekke korral naaberkinnistule või käitisega piirnevasse kraavi ohtliku vedeliku liikumise.

− Toimiv ja töökorras sademeveetaristu - ohtlike jäätmete käitluskohas tuleb sadeveed kokku koguda ja puhastada vastavalt kehtivatele nõuetele, et vältida pinnavee reostumist.

− Toimiv ja töökorras kaal jäätmete vastuvõtmiseks. Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (jäätmeseadus § 28 lõige 11).

− Tuleb käitluskohas taastada kõik kompleksloas nimetatud hooned ja rajatised oma algsel asukohal, mis on vajalikud jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks.

− Tuleb tagada kehtiva põlevmaterjalide ladustamise plaanile vastav jäätmete ladustamine.

− Käitise territoorium peab olema kõrvalistele isikutele ligipääsmatu (nt statsionaarse aiaga ümbritsetud, varustatud videovalvega);

− Omavahel keemiliselt mittesobivad ohtlikud jäätmed (nt kergesti isesüttivad ja oksüdeerivad ained) peavad olema eraldatud 3,5 m laiuse vahekäiguga (EfS PVT ptk 4.1.7.4.).

− Edasiste avariide, reostusjuhtumite, keskkonnahäiringute ja keskkonna kahjuohu vältimiseks tuleb võtta kasutusele sobivad täiendavad keskkonnameetmed, mis tõkestaksid avariilises olukorras üleliigse sademevee, tulekustutusvee või muu kinnistul tekkiva reostunud vee keskkonda sattumise täielikult.

Ehitustegevuse käigus ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Kavandatava tegevusega kaasnevad nii sisend- kui väljundjäätmed tuleb koguda, hoiustada ning käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele ja Keskkonnaameti poolt täiendavalt seatud tingimustele. Nõuetele vastavuse korral ei ole planeeritava jäätmekäitlustegevusega põhjust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist.

4.6. Mõju inimesele, sh müra, vibratsioon, õhukvaliteet, muud häiringud

4.6.1. Müra ja vibratsioon

Tööstusmüra

Tootmisalale paigaldatavate masinate ja seadmete tööga kaasnevad müratasemed peavad ala ümbrussesse jäävatel aladel vastama eespool nimetatud keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kehtestatud tööstusmüra piirväärtustele. Antud juhul on tööstusalade ümbruse lähimate müratundlike alade (väikeelamud ja eramajad) puhul

üldjuhul asjakohane II kategooria normide rakendamine, kuigi lähima 500 m raadiuses eluhooneid ei asu. Lähim eluhoone (Suur-Sõjamäe tn 66 kinnistul vahetult Tallinna-Lagedi tee ääres asuv elamu) jääb käsitletava ala (Suur-Sõjamäe tn 39) piirist ca 505 m kaugusele idasuunda.

Lähimate eluhoonete juures tuleb tagada II kategooria alade müra piirväärtusele vastavad tingimused ehk 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Kuna jäätmekäitluskoha tegevus on planeeritud ainult päevasele ajavahemikule (eeldatav tööaeg 8.00-17.00), siis on oluline ainult võrdlus päevaste normtasemetega.

Jäätmekäitluskoha puhul võib peamisteks müraallikateks lugeda jäätmete sorteerimist, alale sisenevad ja väljuvad veokeid ning laadurite ja tõstukite töö (mille puhul ei ole tegemist pidevalt töötavate müraallikatega).

Arvestades tegevuse iseloomu (valdavalt tegevus siseruumides ja päevasel tööajal, välisõhus pidevat müra ei tekitata) on müra piirväärtusele vastavad tingimused lähimate eluhoonete juures tagatud, samuti on alal jäätmekäitlus toimunud juba varasemalt ning märkimisväärseid mürahäiringuid ei ole ilmnenud.

Müra vältimise või mürataseme vähendamise üldiste meetmetena võib nimetada: seadmete sobiv paigutus hoone sees; seadmete tõhus kontroll ja hooldus; mürarikastest tegevustest hoidumine öösiti; vähest müra tekitavad seadmete kasutamine; vajadusel müratõkkemeetmete rakendamine (mürasummutid, hoonete helikindluse suurendamine jm).

Liiklusmüra

Liiklusmüra puhul võib teatud mõju omada tunnis ca 2 raskeveoki liikumine, mis toob siiski kaasa suhteliselt tagasihoidliku mõju piirkonna liiklusmüra olukorrale. Töötajate sõiduautodega tehtavad täiendavad liikumised ei oma märkimisväärset mõju. Jäätmejaamaga seotud liiklus jaotub Suur-Sõjamäe teel kahe sõidusuuna vahel.

Suur-Sõjamäe tn (tee nr 11290 Tallinn-Lagedi tee) on suhteliselt suure liikluskoormusega riigitee. Tee 2023. a liikluskoormus on Transpordiameti avalike andmete kohaselt 7111 sõidukit ööpäevas, sh ca 24,5% raskeliiklust (ehk ca 1750 raskesõidukit ööpäevas) ning tee ongi mõeldud just transiitliikluseks, sh raskeveokite liikluse teenindamiseks. Teele täiendavalt lisanduv liiklus ei muuda riigimaantee äärsete alade müraolukorda, jäätmekäitluskeskusega seotud liiklus moodustab tühise osa kogu tee liiklusest (arvestada tuleb ka liikluskoormuse jaotumist ida- ja lääne suuna vahel). Samuti tuleb arvestada, et ligikaudu sarnases mahus liiklus on toimunud ka varasemalt.

Käideldavate koguste ning vastavalt sisenevate ja väljuvate veokite keskmine arv tööpäevas on eeldatavasti siiski piisavalt väike ning suurt muutust piirkonna liiklusmüra olukorras (ei paranemise ega halvenemise suunas) aset ei leia.

Vibratsioon

Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Üldvibratsiooni tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv) või selle logaritmiline tase (Lαv) detsibellides. Maksimaalsed lubatud vibrokiirenduse tasemete Lav piirväärtused päevasel (7.00-23.00) ja öisel (23.00-7.00) ajal on vastavalt 82 ja 79 dB.

Jäätmekäitlusala seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks eespool nimetatud sotsiaalministri määruses kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset).

Arvestades tootmisobjektide paiknemist (sh enam kui 500 m suurust puhverala lähimate eluhoonetega), ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale.

Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt tootmiskompleksi liiklusega (sh ehitusaegse). Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid, mis vähendab liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut. Samas toimub liiklus olemasolevas teedevõrgus ja mõju olemus ei muutu võrreldes praeguse olukorraga.

Vibratsioon võib kaasneda kavandatava tegevuse elluviimisel ehitustegevuse käigus, kuid tegemist on ajutiste häiringutega, mis eeldatavalt ei ületa vibratsiooni piirväärtusi. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu lähimatele hoonetele.

Võimalike lisanduvate negatiivsete mõjude vältimiseks ja vähendamiseks on soovitatav planeerida veokite liiklus maksimaalselt päevasele tavapärasele tööajale, mil võimalikud häiringud on väiksemad kui öisel inimeste puhkeajal.

Kokkuvõttes ei ole kavandatava tegevuse elluviimise korral põhjust eeldada müra ja vibratsiooni normtasemete ületamist ega ka mürast ja vibratsioonist põhjustatud oluliste keskkonnahäiringute esinemist.

4.6.2. Heide õhku

Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus, mis seab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Antud seaduse alusel on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused – saasteainete lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Lähtuda tuleb keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ toodud normidest.

Õhusaasteainete levik sõltub oluliselt meteoroloogilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (§ 8) tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks selliseid meteoroloogilisi tingimusi, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis. Sellised saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused võivad näiteks omavahelises koostoimes olla temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus 0–2 m/s.

Ehitustöödel tekib eeskätt tolmu (valdavalt osakesed PMsum ja peenosakesed PM10). Tolmu teke on seotud hoonete, teede ja sellega kaasneva taristu ehitamiseks kasutatavate materjalide (nt liiva, killustiku) käsitlemisega (transport, laadimine, hoiustamine, teisaldamine). Osakesi (PMsum) ja peenosakesi (PM10) tekib ka asfaldi paigaldamisel. Tolmu teke ja levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt

muldkehadelt, kraavide kallastelt), samuti kannavad seda liiklemisel laiali veokid ja masinad. Ehitustegevusse hõlmatud veokitest, masinatest ja seadmetest eraldub nende kasutamisel välisõhku ka kütuse põletamisel tekkivaid saasteained ning asfaldi paigaldamisel lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NMVOC).

Piirkonna õhu kvaliteeti mõjutavad lisanduvad transpordivahendid läbi mootorsõidukite heitgaaside ehitusperioodil ning hilisemal kasutusperioodil. Transpordist tulenev (mootoritest ja põletamisel tekkivatest heitmetest) mõju välisõhu kvaliteedile avaldub lämmastikdioksiid (NO2) heite osas. Arvestataval hulgal emiteeritakse liikluse poolt ka peenosakesi (PM10), eriti peeneid osakesi (PM2,5), süsinikmonooksiidi (CO) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Samuti tekib süsinikdioksiidi (CO2), mis on oluline kasvuhoonegaas, kuid välisõhu piirväärtust sellele saasteainele kehtestatud ei ole. Teiste saasteainete (nt vääveldioksiidi (SO2), raskemetallide) heitkogused on reeglina väga väikesed ning jäävad kehtestatud piirväärtustest oluliselt madalamale tasemele.

Käitise tegevusest tingituna on peamised keskkonnamõjud õhukvaliteedile seotud võimalike lõhnaprobleemidega ohtlike ainete atmosfääri lendumisega ohtlike jäätmete kogumisel ja käitlemisel. Arvestades ohtlike jäätmete iseärasusi ei saa välistada, et jäätmete (nt õlisisaldavad jäätmed) laadimisel/pumpamisel võib eralduda ka lõhna.

Nt värvi ja lahustijääkidest võib aurustumise teel eralduda erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Tekkinud aurud on sageli mürgised ja võivad põhjustada eelkõige terviseriske. Samuti võib lenduda ühendeid, mis mõjutavad negatiivselt õhukvaliteeti üldisemalt (nt osoonikihti kahjustavad ained – sageli kasutatakse selliseid aineid erinevates külmutusseadmetes). Avatud platsidel eralduvad lõhnaained hajutatult, kuid kinnistest ladudes toimub üldjuhul õhu sundventileerimine ja ei saa välistada olukorda, kus mõne jäätme vastuvõtmisel ja ladustamisel tekib ebameeldiv lõhnaaisting. Suur-Sõjamäe käitises võimaliku lõhna teke vältimiseks rakendatakse järgmiseid meetmeid:

− Halvasti lõhnavaid jäätmeid hoitakse väikestes mahutites või konteinerites, et vältida võimaliku haisu teket ja levikut.

− Erinevate värvi-, lahusti ja teiste kemikaalide jääkide kogunemisel välditakse eritüübiliste ainete segunemist.

− Laadimisvoolikuid kontrollitakse enne igat laadimist. Lisaks kontrollitakse ühendusklambrite tihendeid enne iga vooliku ühendamist.

− Jäätmekäitlusruumi ventilatsioonisüsteemi väljapuhe toimub läbi söefiltri (st õhkuheide PVT meetmetest rakendatakse adsorbeerimist).

Ehituslikult on vajalik hoones piisava ventilatsiooni tagamine. Hoone peab projektikohaselt vastama EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 sisekliima klassi II nõuetele ning seda aitavad tagada mehaanilise sundventilatsiooni ohuvooluhulgad. Projekteerimisel on arvestatud ka vajaliku õhuvahetuse kogusega, seega võivad riskid kaasneda eelkõige ventilatsiooni mootorite seiskumisega.

Käitises on kavandatud vedelate ohtlike jäätmete (põlevvedelike) vastuvõtt ja ladustamine kahes 25 m3 suuruses pealt suletud horisontaalses mahutis. Mahutid asuvad siseruumides. Mahuti pikkus on 4200 mm ja läbimõõt 2780 mm, varustatud hingamisklapiga ning täiteanduriga, mis annab infot mahutite täitumise kohta. Mahutite täitmine ja tühjendamine toimub pumbaga vastavalt vastu võetud jäätmete kogustele ning mahuti täitumisele. Mahuti täitumisel pumbatakse põlevvedelik paakautole ja antakse üle luba omavale jäätmekäitlejale. Mahutite täitmisel ja tühjendamisel rakendatakse PVT- meetmena aurude tasakaalustamist (EFS 5.2.2.2 / 4.2.8.1), kui pumbatakse kõrgema lenduvusega jäätmeid.

Rajatava laohoone ventilatsioon lahendatakse sundventilatsiooni abil. Katuslakke nähakse ette ainult väljatõmbe ventilaatorid. Ruumi õhu ventilatsioonil on söefiltrid, ventilatsioonikanaleid ei kasutata.

Kui eeldada, et 10 000 t/a vedeljäämete käitlemisel tekkiv heide ruumiõhku vastab raske kütteõli käitlemisel tekkida võivale heitele, st kasutades Keskkonnaministri 01.06.2020 määruse nr 31 „Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid“ Lisa 1 toodud parameetreid ja eeldades käitlemist 20 oC (siseruumi temperatuuril), on määruse nr 31 § 5 toodud arvutusvalemit kasutades lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) eriheide EL = 0,12 x (1 x 0,81 kPa x 72 g/mol)/293 K = 0,023885 kg/m3, LOÜ heiteks tiheduse 1 t/m3 korral kujuneb 10 000 m3 x 0,023885 kg/m3 = 238,85 kg/a (seda heite vähendamise efektiivsusmeetmeid arvestamata).

Samas suurusjärgus olevaks võib hinnata ka tolmu ehk osakeste heidet (tolmavate jäätmete lahtiselt käitlemist ei toimu).

Arvestades et LOÜ ja osakeste heide ei ületa keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisaga kehtestatud künniskoguseid (osakestel 1 t/a, LOÜ-del 0,5 t/a), ei ole põhjust eeldada olulise keskkonnamõju esinemisvõimalust, samuti puudub vajadus keskkonnaloas välisõhu saastamise osa kajastamiseks.

Võrreldes senise tavapärase tegevusega (enne kompleksloa peatamist) ei ole näha liikluskoormuse tõusu piirkonnas võrreldes praeguse olukorraga, kuna üldine jäätmevoog jääb samaks, seega liiklusest lähtuv mõju välisõhu seisundile ei muutu.

Kokkuvõttes järeldub, et tehases tekkida võiv õhusaasteainete heide ei ole olulise keskkonnamõju allikaks.

4.7. Mõju rohevõrgustikule, taimestikule ja loomastikule

Planeeritav tegevus ei mõjuta rohevõrgustikku, taimestikku ega loomastikku.

4.8. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele

Mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele puudub.

4.9. Mõju kultuuriväärtustele

Mõju kultuuriväärtustele puudub.

4.10. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus

Ehitusloaga hõlmatud objekt asub vahetult Tallinna linna piiril. Arvestades ettevõtte tegevust (ohtlike jäätmete vastuvõtmine ja sorteerimine) siis on mõjutatud ettevõtte teenuse osas Põhja-Eesti piirkond. Ettevõtte tegevuse osas on mõjutatud eelkõige naaberkinnistud.

4.11. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Koosmõju kavandatavate tegevuste ja mõjualas planeeritavate tegevustega on eeldatavasti väike.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ja järeldused

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervis ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Üaltoodud toodud järeldused on antud keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 - 4 (peatükid 2 - 4) ja § 5 lõike 1 alusel kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Järeldused koos põhjendusega on välja toodud peatükis 4, millega on käesoleva peatüki koostamisel arvestatud.

Eeltoodud eelhinnangu sisendandmetest ja nende põhjal tehtud analüüsist selgub, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes ning kavandatavale tegevusele KMH algatamine ei ole otstarbekas.

Tehases avaldatavad otsesed ja kaudsed keskkonnamõjud jäävad eeldatavalt käitise piiridesse. Tegevusega ei mõjutata oluliselt ühtegi keskkonnaelementi. Käitis asub jäätmekäitlusalal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad. Käitise jäätmekäitlustegevuses ei teki reovett ega heitvett, samuti ei ole vaja protsessis kasutada vett. Kinnistul ei kavandata tegevusi, mis põhjustaksid sademevee saastumist. Planeeritava tegevusega ei ole põhjust eeldada olulist müra ja vibratsiooni ning õhusaaste ja lõhnahäiringu teket.

Keskkonnaamet on seadnud käitluskohas tegevuse jätkamiseks tingimused (22.08.2023 nr DM-125193-4), sh nõuded vedelikukindla pinnakatte olemasolule, toimiva ja töökorras sademeveetaristu rajamisele, toimiva ja töökorras kaalu olemasolu jäätmete vastuvõtmiseks, põlevmaterjalide nõuete- ja plaanijärgne ladustamine, kõrvaliste isikute ligipääsu takistamine ja videovalve, ohtlikke jäätmeid (sh põlevmaterjal) võib ladustada käitise territooriumi piirist minimaalselt 5 m kauguselt, sh ühe ladustamisplatsi maksimaalne ala suurus võib olla kuni 300 m2, omavahel keemiliselt mittesobivad ohtlikud jäätmed peavad olema eraldatud 3,5 m laiuse vahekäiguga.

6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi

1. Keskkonnameetmetena rakendada Keskkonnaameti poolt kirjaga 22.08.2023 nr DM-125193-4 seatud meetmeid (eelhinnangu ptk 3.4 lk 16-17);

2. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit;

3. Ehitustööde käigus tuleb hinnata väljakaevatavas täitepinnases ning vees keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel (tumenenud pinnas, kütusele viitav lõhn). Reostuse tuvastamisel tuleb vastaval alal tööd peatada, juba väljakaevatud saastunud pinnas eraldi ladustada, teavitada Keskkonnaametit ning korraldada reostusproovide võtmine eesmärgiga hinnata erikäitluse vajadust.

4. Tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodut.

7. Asjaomaste asutuste seisukohad

Keskkonnamõju hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu edastati 22.05.2024 kirjaga

nr 8-8/xx seisukoha kujundamiseks: ASile Epler & Lorenz, Keskkonnaametile,

Transpordiametile, Päästeamet Põhja päästekeskusele, osaühingule Rail Baltic Estonia,

Kliimaministeeriumile, Pakendikeskusele, Aktsiaseltsile Elveso

ASile Epler & Lorenzi seisukoht: täieneb

Keskkonnaameti seisukoht: täieneb

Transpordiameti seisukoht: täieneb

Päästeamet Põhja päästekeskuse seisukoht: täieneb

osaühingu Rail Baltic Estonia seisukoht: täieneb

Kliimaministeeriumi seisukoht: täieneb

Pakendikeskuse seisukoht: täieneb

Aktsiaseltsi Elveso seisukoht: täieneb

Lisa 1 koostas: Pille Vals planeeringute spetsialist

Arvelduskonto

EE902200001120122757

Swedbank

Aruküla tee 9

Jüri alevik, 75301 HARJUMAA

Registrikood 75026106

Telefon 605 6750

E-post [email protected]

AS Epler & Lorenz [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-8/14 Seisukoha küsimine ehitusloa väljastamiseks Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ning tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõule Rae Vallavalitsusele esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2311271/18944 (menetlus 408050) koos vastava dokumentatsiooniga Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas asuvale Suur-Sõjamäe tn 39 viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ning tuletõrje veevõtukoha rajamiseks.

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1, ehitusseadustiku § 42 lõike 8 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel esitame teile arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ning tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht ja kooskõlastus KMH menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 03.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ja kooskõlastust ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb Rae Vallavalitsus, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja selle materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2311271/18944 või menetluse numbrit 408050. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ivari Rannama abivallavanem Lisa: Ehitusloa väljastamine Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistule viilhalli ja kahe varikatuse taastamiseks/ümberehitamiseks ja tuletõrje veevõtukoha rajamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks eelnõu.pdf

Koopia: Keskkonnaamet, [email protected] Transpordiamet, [email protected] Päästeamet Põhja päästekeskus, [email protected] Osaühing Rail Baltic Estonia, [email protected] Kliimaministeerium, [email protected] Pakendikeskus, [email protected] Aktsiaselts ELVESO, [email protected] Ege Kibuspuu, 5551 1750 [email protected]