Vainu-Tipu DP

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

3

SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea külas Vaigu ja Tipu maaüksustele

detailplaneeringu koostamise aluseks on Haljala Vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu

algatamiseks 22. detsember 2021 nr 682.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on:

• hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine kruntidele;

• heakorrastuse, haljastuse lahendamine;

• juurdepääsuteede, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;

• tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine;

• keskkonnatingimuste (müra, vibratsioon, saaste, insolatsioon) määramine;

• muudest seadusest tulenevate kujade, kitsenduste ja servituutide määramine.

Planeeritava maa-ala pindala on umbes 1,3 hektarit. Vaigu kinnistu omanik on Märt

Baumer, Tipu kinnistu omanikud on Jacqueline Ann Baumer ja Märt Baumer.

Detailplaneeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277.

2. KEHTIVAD PLANEERINGUD JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+. Maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures

riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses

sätestatud ülesanded. Kuni pole kehtestatud 2017. aasta haldusereformi järgset Haljala

valla üldplaneeringut, peab detailplaneeringu koostamisel arvestama

maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtteid: „Eraldi piirkonnana käsitletakse

maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala. Piirkond on atraktiivne

puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

4

kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise

elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks.“

Maakonnaplaneeringuga ette nähtud rahvusvahelise ja kohaliku tähtsusega

jalgrattamarsruudid käesolevat planeeringut ei puuduta.

Detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, I

klassi väärtuslikul maastikualal Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja

rannikuala A2 ehk II tasandi asustuse arengualal.

Maakonnaplaneeringus (ptk 4.1.) on kogu Lääne-Viru maakonnas paiknev Soome lahe

rannaala määratud I klassi kuuluvaks maastikuks. Sellise maastiku kasutamise ja sellele

ehitamise tingimused määratakse lisaks maakonnaplaneeringule käesoleva

detailplaneeringuga. Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri annavad juhised maa-ala

edasiseks kasutamiseks.

A2–II tasandi asustuse arengualad on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused,

mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja

looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused,

kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused

ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused.

Maapiirkonnas tuleb kinnistute hoonestamisel jälgida rohelise võrgustiku

kasutustingimusi.

Käesoleva planeeringuala kohta kehtib 13. augustil 2003. aastal Vihula Vallavolikogu

määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering. Detailplaneering vastab kehtivale

Vihula valla üldplaneeringule.

Vihula valla üldplaneeringus paikneb planeeringuala miljööväärtuslikul hoonestusalal ning

detailplaneeringu kohustusega maa-alal. Miljööväärtuslike hoonestusalade säilitamiseks

on üldplaneeringuga seatud täpsemad ehitamise ja maakasutuse reeglid kui ülejäänud valla

territooriumile. Vainupea külas on miljööväärtusliku hoonestusala piires lubatud

minimaalne elamukrundi suurus 0,25 ha. Antud juhul ületab mõlema kinnistu pindala

minimaalset lubatud pindala.

Üldplaneeringus on Vaigu kinnistu maakasutuse juhtotstarbeks määratud elamumaa, Tipu

kinnistule maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud. Tipu kinnistu maakasutuse

sihtotstarve muudeti ära Mihklirahva detailplaneeringu elluviimisel maaüksuse jagamise

etapis. Koostatava detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Vihula valla

üldplaneeringule.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

5

OÜ Projekteerimiskeskus koostas 2006. aastal Mihklirahva detailplaneeringu, mille käigus

moodustati kuus kinnistut, sealhulgas ka Tipu kinnistu. Vihula Vallavolikogu kehtestas

Mihklirahva kinnistu detailplaneeringu otsusega nr 93, 14.12.2006.

3. MAAKASUTUSE SIHTOTSTARBED

Vaigu maaüksuse katastritunnus on 88703:002:2390, maaüksuse pindala on 7712 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Tipu maaüksuse katastritunnus on 88703:002:0170, maaüksuse pindala on 4344 m² ning

maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Juurdepääsu maaüksuse (katastritunnus 88703:002:0171) maakasutuse sihtotstarve on

transpordimaa.

Planeeringuala piirneb ida pool 100% elamumaa sihtotstarbega Siimu (katastritunnus

88703:003:1900) ja 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Tooma maaüksustega

(katastritunnus 88703:002:1231). Lõuna pool asuvad Samma kinnistu (katastritunnus

88703:002:0057) ja Tuule (katastritunnus 88703:002:0075) elamumaa kasutusotstarbega

kinnistud. Lääne pool asub transpordimaa kasutusotstarbega maaüksus 17173 Vainupea

ranna tee (katastritunnus 88703:002:2660). Põhja pool asuvad elamumaa

kasutusotstarbega Kraavi ja Mihklirahva (katastritunnus 88703:002:0167) kinnistud.

4. LÄHTEOLUKORD

Planeeringuala asub Haljala vallas Vainupea küla keskosas. Vaigu kinnistul paikneb

üksikelamu koos abihoonetega. Üksikelamu kõrgus maapinnast on 8,3 meetrit. Lisaks on

kinnistul olemas salvkaev.

Tipu maaüksusel paikneb saun.

Planeeringuala koosneb kõlvikuliselt õuemaast, rohumaast ja metsamaast. Maapind on

langusega ida ning põhja poole. Kaugus planeeringualast kuni Soome laheni on keskmiselt

180-200 meetrit.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik 17173 Vainupea ranna tee katastriüksuselt.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

6

5. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISE LAHENDUS

5.1. Planeeringu lahenduse idee analüüs

Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku

omavalitsuse nõudmistele, kinnistu omaniku soovidest ja vajadustest ning kehtivast

seadusandlusest.

Vainupea on põline suvituskoht, kuid paljud perekonnad elavad siin ka aastaringselt.

Järjest rohkem soovitakse luua kohapeale ka töökohti. Kinnistute omanikud soovivad

Vainupeal kasvatada ja treenida hobuseid ning on sellel eesmärgil soetanud

lähiümbrusesse mitmeid kinnistuid.

Vaigu ja Tipu kinnistutele soovivad omanikud rajada elamu koos abihoonete ja

tehnovõrkudega. Tegemist on ühe omaniku vanavanaisale kuulunud taluga, kuhu

soovitakse asuda elama. Ehituslikust seisukohast on tegemist hoonestuse tihendamisega

selleks sobival maa-alal. Planeeringulahenduse elluviimisel tekib Vainupea külla juurde

kaks heakorrastatud, otstarbekalt planeeritud ja aastaringses kasutuses olevat krunti.

Olulisemad punktid dokumendist Haljala valla arengukava 2023-2038 ja

eelarvestrateegia 2023-2026, mis haakuvad käesoleva detailplaneeringuga:

5.1 Ruumiline planeerimine ja keskkond: Toetatakse püsielanikele sobivate

planeeringulahenduste saavutamist ja uuteks elamukruntideks tingimuste loomist.

5.7. Ettevõtlus ja töökohad:

Soovitud seisund 2038: Haljala vald on mitmekülgse ja keskkonnateadliku ettevõtlusega,

kus on väärt töö ja hea palgatase. Looduskeskkond, mõisad ja rannad ning aktiivne

loominguline tegevus on kujundanud vallast atraktiivse külastus- ja puhkuse sihtkoha.

E5.7.1. Ettevõtlus on mitmekülgne ja valla elukeskkonna arengut soosiv

Ülesanded:

• Innovatiivse, mitmekülgse ja keskkonnateadliku ettevõtluskeskkonna soodustamine.

• Ettevõtlusega seotud planeeringute, lubade ja kooskõlastuste võimalikult

bürokraatiavaba menetlemine.

• Regulaarne koostöö ja suhtlemine ettevõtjatega.

E5.7.2. Hinnatud loodusturismi ja puhkuse sihtkoht

Ülesanded:

• Sihtürituste korraldamine puhkemajanduse ja (mere)turismiga tegelevatele ettevõtjatele

ja investoritele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

7

• Aastaringselt kasutatavate tervise- ja matkaradade rajamine. Rannaäärsete matkateede

väljaarendamine.

• Teenindussektori arendamine.

5.2. Maa-ala sihtotstarve

Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kinnistute liitmiseks ega jagamiseks.

Säilivad olemasolevate kinnistute piirid.

Pos 1 - Vaigu maaüksuse pindala on 7712 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus

on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.

Pos 2 - Tipu maaüksuse pindala on 4344 m², maakasutuse sihtotstarve detailplaneeringus

on 100% üksikelamumaa ja katastris elamumaa.

Kinnistuid hakatakse kasutama ühe õuealana.

Pos 3 - Juurdepääsu maaüksuse pindala on 644 m², maakasutuse sihtotstarve

detailplaneeringus on 100% tee ja tänava maa-ala ja katastris transpordimaa.

5.3. Ehitusõigus

Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritavad hoonestusalad ning

hoonete soovituslikud asukohad. Hoonestusalad paiknevad 4-8 meetri kaugusel piirist. Pos

1 planeeritud maksimaalne täisehitusprotsent on 10% ja Pos 2 maksimaalne

täisehitusprotsent on 7%.

Positsioonile 1 ehitatakse uus elamu ja abihooned, mis vastavad kaasaegsetele

vajadustele. Kinnistule võib ehitada ühe elamu ja kuni 5 abihoonet. Kokku võib krundile

ehitada kuni 800 m² hooneid. Planeeritava elamu maksimaalne ehitisealune pind on 450

m² ja abihoonete maksimaalne ehitisealune pind kokku on 350 m².

Olemasoleva üksikelamu kõrgus maapinnast on 8,3 meetrit. Planeeritav elamu võib olla

kuni 8,3 m kõrge ja abihooned kuni 7,5 meetrit kõrged. Elamu ja 2 abihoonet võivad olla

kuni kahekorruselised, ülejäänud abihooned võivad olla ühekorruselised. Hooneid võib

ehitada keldrikorrusega (suurim sügavus 3 meetrit maapinnast). Uusi hooneid võib ehitada

riigitee Vainupea ranna tee nr 17173 katendist 8 meetri kaugusele või kaugemale. Uusi

hooneid ei tohi ehitada riigitee külgnähtavuse alasse (8 m katendist).

Positsioonile 2 võib ehitada ühe elamu ja kuni 2 abihoonet. Kokku võib krundile ehitada

kuni 300 m² hooneid. Elamu maksimaalne ehitisealune pind on 200 m² ja abihoonete

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

8

maksimaalne ehitisealune pind kokku on 100 m². Elamu võib olla kuni 8,0 m kõrge ja

abihooned kuni 7,5 meetrit kõrged. Elamu ja üks abihoone võivad olla kuni

kahekorruselised, üks abihoone võib olla ühekorruseline. Hooned võib mõlemale

kinnistule ehitada ühe keldrikorrusega (suurim sügavus 3 meetrit maapinnast).

Hooned projekteeritakse minimaalselt TP3 klassi nõuetele vastavad.

Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Ei tohi

kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid ehitusmaterjale (näiteks plastikust

fassaadikattematerjalid, kivi-profiiliga katuseplekk jne, vt lk 9). Tähtis on hoonete

funktsionaalsus, sobivus miljöösse ning nende kasutusmugavus ja ohutus. Hooned

projekteeritakse kasutajate jaoks optimaalsete pindaladega ja lihtsate vormidega.

Suuremate hoonemahtude puhul on soovitatav fassaade liigendada.

Hoonete välisviimistlused ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt

hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobituma Vainupeale. Hoonete

värvilahendused määratakse projektiga.

Hoonete katusetüüp ja täpne katusekalle lahendatakse arhitektuurse projekti koostamise

käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. A-energiaklassi saavutamise soovi korral tuleb

kasutada päikesepaneele.

Kaasaegsed ehitised on energiasäästlikud, kasutajasõbralikud, varustatud kaasegsete

tehnosüsteemidega, tuleohutud ning turvalised. Ehitiste projekteerimisel arvestatakse

tervise- ja hügieeninõuetega. Ehitised peavad vastama kinnistu kasutusotstarbele ning

hoonete kasutamisele seatavatele nõuetele.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest

lähtudes võib uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter,

vee- ja kanalisatsioonitorudest kaugemale kui 2 meetrit.

Ehitatavad hooned tuleb vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks (vt

siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §12).

Arhitektuursed ehitusprojektid tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga

ning arvestades arendaja vajadusi.

Positsioonile 1 ehitatavates hoonetes tuleb võtta kasutusele abinõud normmürataseme

tagamiseks, sest need paiknevad riigiteele lähedal. Eluruumide projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb kasutada müra summutavaid ehitusmaterjale, minimaalselt kolmekordseid

pakettaknaid jne. Riigimaantee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

9

rakendada meetmeid planeeringuga kavandatud hoonetele riigitee liiklusest tulenevate

häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) mõju leevendamiseks. Kõik vastavate

meetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Piirded projekteeritakse ja rajatakse kruntidele koos hoonetega (vt ptk 8.3).

Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Vihula valla üldplaneeringu punktis 10.1

Ehitamise reeglid hajaasustuses:

• Vihula valda rajatavate elamute projekteerimine toimub vastavalt koostatud projektile.

Kataloogimajadele ja tüüpprojektidele tuleb eelistada individuaalprojekti alusel

rajatavaid hooneid. Projekti koosseisu peab kuuluma ka õueplaan, kus näidatakse

kõigi hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning on määratud krundi heakorrastamise ja

haljastamise põhimõtted.

• Vältida tuleb metall- ja plastuste paigaldamist, plastakende paigutamist ning

tehismaterjalide kasutamist välisviimistluses (plastvoodrid, kivi imitatsiooniga

plekkkatused jms).

• Hoonete värvimisel tuleks eelistada külale iseloomulikke värvitoone (v.a üksikuna

teistest hoonetest eraldi paiknevad hoonete puhul).

• Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja

hoonestuslaadi. Abihooned ja nende välisviimistlus peaksid sobima elamutega.

• Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või

elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid. Vältida tuleb sama maja või

kõrvuti rajatavate majade puhul väga väikesi katusekalde erinevusi (näiteks 40° ja 45°

või veelgi väiksemad vahed), sest see jätab läbimõtlemata ja korrapäratu üldilme.

• Väljaspool Lahemaa rahvuspargi territooriumi ehitusmaterjalidele kohustuslikke

piiranguid ei seata (v.a käesolevas ptk toodud nõuded).

Tänapäeval on plastakende kasutamine sobiv, kui nad sobivad hoone visuaaliga ja hoones

ehitatakse välja soojustagastusega ventilatsioon. Varem oli plastakende kasutamine

mittesoovitatav seoses võimalike probleemidega niiskusturvalisuse tagamisel. Põhjuseks

oli eluhoonete soojustamine ilma ventilatsioonisüsteemide paigalduseta.

Konkreetselt Vainupea küla ehitustingimusi käsitleb üldplaneeringu punkt 10.2.6, kus on

kirjas, et Vainupea külas on miljööväärtusliku hoonestusala piires lubatud minimaalne

elamukrundi suurus 0,25 ha. Väiksematele kruntidele elamuid ja suvilaid ehitada pole

lubatud (v.a krundid, millele on eelnevalt välja antud ehitusluba).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

10

Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala

Vallavalitsusega.

Tehnovõrgud (kanalisatsioonirajatis, veetrass, puurkaev, side- ja elektrikaablid),

välisvalgustus ning haljastus rajatakse maa-alale krundiomanike või vastava teenuse

osutaja poolt. Tehnilised seadmed paigaldada nii, et need ei rikuks hoone välisilmet.

Tehnilised seadmed paigaldada maapinnale ja soovitatavalt hoovi poole (õhk-vesi

soojuspumbad, õhk-õhk soojuspumbad jne). Riigitee poolses küljes varjata

tehnosüsteemid või nende osad haljastuse või muu arhitektuurselt ansamblisse sobiva

lahendusega.

Detailplaneeringu illustratsioon asub detailplaneeringu toimikus.

6. LIIKLUSKORRALDUS

Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult

kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Transpordiamet väljastas

11.01.2022 kirja nr 7.2-2/22/324-2 “Seisukohtade väljastamine Vaigu ja Tipu kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks”. Nimetatud seisukohad, kehtivad seadused (näiteks

Ehitusseadustik), Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 “Tee

projekteerimise normid” ja selle lisa “Maanteede projekteerimisnormid” on

detailplaneeringu lahutamatu osa. Lisaks arvestab planeeringulahendus osaliselt kehtima

jääva Mihklirahva detailplaneeringuga ja käeosoleva planeeringulahenduse koostamiseks

Haljala Vallavalitsuse poolt väljastatud dokumentidega. Täiendavaid ristumiskohti ei

planeerita. Joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on näidatud juurdepääsud kruntidele lillat

värvi kolmnurkadega. Juurdepääsu kinnistule ehitatav tee määratakse avalikult

kasutatavaks teeks.

Planeeringuala piirneb riigiteega nr 17173 Vainupea ranna tee km 0,175-0,284 ning

riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 60 sõidukit. 17173 Vainupea ranna tee

kaitsevööndi laius on 30 äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigiteel nr 17173 Vainupea

ranna tee on lubatud sõidukiirus 20 km/h. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab

sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus,

mida tuleb arvestada müratõkete rajamisel ning kõrghaljastuse planeerimisel.

Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid ehitisi.

Kiirusel 20 km/h (projekteerimise lähtetase rahuldav) peab maanteel olema tagatud

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

11

külgnähtavus 8 m. Transpordiameti juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohaselt on peatumiskohustusega ristmiku liituva tee liitumisnähtavus 5m.

Peatee liitumisnähtavus põhitee lubatud kiiruse 20 km/h korral on nõutud nähtavus

mõlemas suunas 60 m. Mahasõitude nähtavuskolmnurgad on joonisel “Põhijoonis.

Tehnovõrgud” tähistatud nähtavuskolmnurga tingmärgiga. Nähtavuskolmnurga alas ei tohi

paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust (hekk, piire kõrgusega üle 1,1m jne), vajadusel

tuleb ette näha sellelt alalt teeäärte puhastamine võsast ning suurte puude alumiste okste

laasimine (võra tõstmine), vajadusel ka puude raie.

Mahasõit Vaigu kinnistule tuleb rekonstrueerida (vt ptk 13). Materjalide peale- ja

mahalaadimine riigimaanteelt ning riigimaantee ääres parkimine on keelatud. Samuti pole

lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval).

Ehitustegevus planeeringualal tuleb korraldada mööda sisemist teedevõrku või õuealal.

Tegevuseks teel ja tee kaitsevööndis tuleb taotleda teeomaniku nõusolek.

Liiklus- ja parkimislahendus ning parkimiskohtade arv on näidatud detailplaneeringu

joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Parkimine lahendatakse planeeringuala siseselt.

Planeeringualal saab parkida vähemalt 6 autot. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal

kokku vastab EVS 843:2003 standardile “Linnatänavad”.

Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike

mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest

huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed Rahvatervise seaduse alusel

vastu võetud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

esitatud normmürataseme tagamiseks. Tee omanik teavitas planeeringu koostajat

maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada

leevendusmeetmeid olukorra leevendamiseks või vähendada olemasoleva maantee

liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

Maantee kaitsevööndisse kavandatavad tegevused, kui neid planeeritakse, tuleb

kooskõlastada Transpordiametiga. Olemasoleva mahasõidu rekonstrueerimiseks või uue

rajamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda nõuded ehitusprojekti koostamiseks EhS § 99

lg 3 alusel. Tee ehitusprojekti võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24

lg 2 p 2). Arendusega seotud ja nähtavust piiravad takistused (haljastus jne) kõrvalda enne

ehituslubade väljastamist. Ristumiskohad peavad olema rekonstrueeritud enne kruntidele

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

12

kavandatud mistahes ehitusloakohustuslike hoonete või rajatiste ehitamise alustamist. Kui

ehitamist soovitakse alustada Positsioonile 1, siis rekonstrueeritakse selle krundi

juurdepääs. Sama nõue kehtib hoonete projekteerimise ja ehitamise kohta Positsioonile 2

(vt p. 13).

Riigitee äärsete põlispuude, mis jäävad riigitee ristumiskohtade nähtavuskolmnurkadesse

likvideerimine ja/või säilitamine ning vastavad tingimused lepitakse kokku huvitatud isiku

ja Transpordiameti vahelises riigitee ristumiskoha ehitamise lepingus.

Transpordiameti seisukohad on detailplaneeringu lahutamatu osa.

7. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID

Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus-

ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.

Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasolevate

ning planeeritud riigimaantee, tehnovõrkude ja looduslike objektide kitsendusalad ja

servituudialad. Piirangud ja märkused on kajastatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

Vaigu kinnistule seatakse servituut Tipu kinnistu kasutusse planeeritud vee- ja

kanalisatsioonitorudele.

8. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD, PIIRDED

8.1. Heakorrastus

Kõrghaljastusest kasvab planeeringualal kõige rohkem kaski ja kuuski, põõsarinde

moodustavad peamiselt sirelid.

Pos 1 kõrghaljastuse moodustavad väike metsatukk kinnistu lõunaosas ning õuemaal

kasvavad viljapuud, leht- ja okaspuud ning põõsad. Kõlvikuliselt on tegemist õuemaaga

ning metsa- ja rohumaaga.

Positsioonil 2 on peamiselt rohu- ja metsamaa kõlvikud, õuealal paikneb saun.

Õueala haljastus lahendatakse täpsemalt koos arhitektuursete projektide koostamisega,

haljastusprojektiga või omanike poolt. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning

parandada inimeste elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks müra summutamine,

hapniku tootmine jne.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

13

Haljastamisel tuleb lähtuda planeeringuala kasutusotstarbest, taimede sobivusest

maastikuga, mullastikuga ja olemasoleva haljastusega. Uue haljastuse rajamisel arvestada

tehnovõrkude kaitsevöönditega. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust (vt

peatükk 6 Liikluskorraldus).

Sissesõidutee äärde ja hoonete seintele on soovitatav paigutada valgustid, et muuta maa-

ala kasutus turvalisemaks pimedal ajal.

8.2. Kattega alad

Positsioonile 1 planeeritakse katendiga ala, kuhu saab transpordivahendeid parkida.

Katendite liigid Positsioonidel 1 ja 2 (kivi, asfalt vms) valitakse rekonstrueerimise ja/või

projekteerimise etapis.

8.3. Piirded

Planeeringuala lähiümbruses üldiselt piirded puuduvad. Vajadusel võib planeeringuala

ümbritseda kuni 1,5 meetrit kõrgete läbipaistvate piiretega, näiteks hobuste aedikud.

Riigimaantee pool arvestada piirete kõrguse määramisel nende sobivusega hoonete

arhitektuuriga, sobivusega keskkonda ning Transpordiameti nõuetega. Piirete

ehitusmaterjalina kasutada puitu ja/või metalli. Hekkpiirdeid võib rajada väljaspoole

riigitee külgnähtavusala või selle piirile (8 m riigitee katte servast). Piirded võib vajadusel

rajada ööseks suletavatena.

Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel

lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust. Pos 1 läänepiirile võib krundi piirist

sissepoole (soovitatav 0,5 meetrit krundi piirist) rajada katkematu piirde minimaalselt 3,1

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

14

meetri kaugusele riigimaantee katendist. Piire ei tohi jääda krundi mahasõidu ja riigitee

ristumistkoha nähtavuskolmnurka.

9. KESKKONNAKAITSE

Haljala Vallavalitsuse 22. 12. 2021 korraldusest nr 682 nähtub, et kavandatav tegevus ei

põhjusta olulist keskkonnamõju ning eelhinnangu või keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine ei ole põhjendatud. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid

objekte planeeritaval alal ei paikne. Planeeringualast 240 meetrit lääne pool asub Natura

2000 kaitseala.

Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad uued tehnovõrgud peavad vastama

keskkonnanõuetele.

Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud

jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning

korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse

§ 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade

omanikud, korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või

korteri omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest

hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub

tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.

Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega.

Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteinerid

peavad olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada

konteineritele eraldi ehitised või paigutada nad haljastuse varju. Prügikonteinerite

tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs

kruntidele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu.

Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada kruntidele

ehitusjäätmete konteiner.

Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on

teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal

järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid

pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

15

10. TEHNOVÕRGUD

Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal veetoru, kaev, elektri jaotuskilp ja 0,4 kV

elektriõhuliin. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel

„Põhijoonis. Tehnovõrgud“.

10.1. Elektrivarustus

Elektrilevi OÜ väljastas detailplaneeringu koostamiseks 20. jaanuaril 2022 a. tehnilised

tingimused nr 398265. Planeeringu joonisele on kantud olemasolevad ja planeeritavad

elektriseadmed.

Pos nr 1 elektriliitumise olemasolev võimsus on 25 amprit. Olemasolevad õhuliinid

ehitatakse ümber arendaja kulul. Kõik uued trassid rajatakse samuti planeeringu

koostamise korraldaja kulul (esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus) maakaablitega.

Ümberehitamise käigus tuleb tagada elektrivarustus siiani õhuliini kaudu elektrivarustuse

saanud või planeeringutega ette nähtud tarbijatele (näiteks Siimu, Mihklirahva jne).

Kehtestatud detailplaneeringu alusel Positsioonile 2 elektrienergia saamiseks esitada

kliendil liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.

Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peab paigaldama nii,

et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele.

Kaitsevööndid ja planeeritavad tehnovõrgud on näidatud joonistel “Olemasolev olukord”

ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud”.

10.2. Side

AS Telia Eesti väljastas detailplaneeringu koostamiseks 28. jaanuaril 2022 a tehnilised

tingimused nr 36022649. Eltel Networks ehitas piirkonda välja valguskaablil baseeruva

sidelahenduse. Vaigu kinnistule hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestada

valguskaabli asukohaga. Lisaks on võimalik lahendada sidevarustus satelliit– või

mobiilside baasil.

10.3. Veevarustus

Positsioonil 1 on olemas salvkaev, mis likvideeritakse ning ehitatakse puurkaev.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

16

Positsiooni 2 läbib olemasolev veetoru. Kuna toru ei ole enam veevarustuse osana

kasutusel, võib selle likvideerida. Positsioonile 2 saab veevarustuse rajada Vaigu

kinnistule (Pos 1) rajatavast puurkaevust. Ehitatavate veetrasside sisestustorustike

läbimõõdud valitakse vastavalt veetarbimisarvutustele. Välised veetorustikud peab

projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10, läbimõõt Ø 32 mm.

Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm.

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43

“Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni

ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid”.

Puurkaevu täpne asukoht määratakse projektiga. Puurkaev tuleb rajada nii, et see ei

avaldaks negatiivset mõju maakasutusele ega veeökosüsteemidele.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka

radioloogiliste näitajate osas.

Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Enne

hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning kasutusluba

taotletud.

10.4 Kanalisatsioon

Reoveed kogutakse planeeritavatest hoonetest kokku isevoolselt. Planeeringualale (Pos 1

ja Pos 2) rajatakse omapuhasti koos imbväljakuga. Planeeringualale on võimalik

paigaldada septik koos imbväljakuga, sest planeeringualal on Maa-ameti 1:50 000

mõõtkavas geoloogilise kaardi järgi põhjavesi hästi kaitstud:

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

17

Keskkonnaministri määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” kohaselt peab heitvee

immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kui projekteerimise käigus selgub, et see tingimus ei ole täidetud, tuleb Pos-le 1

paigaldada kogumismahuti.

Kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale.

Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada:

1. Veeseadus;

2. EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

3. EVS 12566-4:2016 Reovee väikepuhastid kuni 50 ie;

4. RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

5. EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

6. kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid, sh Haljala

vallavolikogu määrus nr 46 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri”, vastu võetud

16.10.2018.a;

7. KKM määrus nr 61, vastu võetud 08.11.2019 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Reovee kogumismahuti või isikliku majapidamise reoveepuhasti paigaldamiseks tuleb

esitada ehitusteatis.

Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

18

10.5. Sademeveed

Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse haljasaladel pinnasesse.

Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle.

Planeeringualale soovitakse rajada tiik. Sademevett ei tohi juhtida maanteele.

10.6. Küte

Pos 1 ja Pos 2 küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse

kütte baasil.

10.7. Tervisekaitse

Valgustus territooriumil ja hoonetes peab vastama seadusandlikest aktidest tulenevatele

nõuetele ning peasissepääsud soovitatavalt kaetud varikatustega. Turvalisuse tagamiseks

kasutada vajadusel karastatud või armeeritud klaase, mis ei tekita purunemisel ohtlikke

kilde.

11. TULEOHUTUS

11.1. Normdokumendid

Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele:

- “Tuleohutuse seadus”

- Siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;

- EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“;

- EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“;

- Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid;

- Siseministri 18.02.2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

11.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3

Ehitise kasutusviisi klass: I (eluhooned)

Max hoonete kõrgus: Pos 1 - 8,3 m, Pos 2 - 8,0 m

Max ehitisealune pind Pos 1 800 m2

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

19

Max ehitisealune pind Pos 2 300 m2

11.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Ühel krundil paiknevad hooned moodustavad võimalusel ühe tuletõkkesektsiooni.

Planeeringulahendusega määratud hoonestusalad asuvad naaberkinnistutel paiknevatest

hoonetest üldiselt kaugemal kui 8 meetrit. Lähim hoone Positsioonile 2 planeeritud

hoonestusalale paikneb 8 meetri kaugusel Siimu kinnistul.

Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Iga

planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse eraldi ehitusprojektiga.

11.4. Põlemiskoormus

Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse I kasutusviisiga ehitistel lähtudes

tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i

olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt.

Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett

nõudvast tuletõkkesektsioonist.

Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 600m²

ja mille põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kolme tunni kestel.

11.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele

Kruntidele pääseb mööda riigimaanteed 17173 Vainupea ranna tee ja Juurdepääsutee

kinnistult. Juurdepääsuteel paiknev värav krundile peab olema vähemalt 4 m laiune.

Kruntidel paiknevatele ja planeeritavatele hoonetele tagatakse juurdepääs

päästevahenditega. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus

peavad võimaldama juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist krundil.

Keelatud on autode parkimine liikumisteedel.

Kustutustöid on võimalik teostada vajaduse korral ka naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele

sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.

Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike

võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid

rõdudel jne).

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

20

11.6. Väline tulekustutusvesi

Planeeringualale rajatavast tiigist saab võtta tulekustutusvett. Lisaks saab paigaldada

hoonetesse kodusprinklerid. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R.

Kreutzwaldi tänav 5a.

12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi elamualad.

Kuritegevuse riske saab vähendada:

1. naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;

2. sissepääsude turvamisega;

3. riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;

4. piirete rajamisega;

5. selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;

6. territooriumi jälgitavuse tagamisega;

7. hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;

8. konkreetsete ja selgelt eristatavate juurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;

9. vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid,

prügikastid, märgid);

10. maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud

kohtadesse).

13. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA,

VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE

Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele.

Vaigu kinnistule ei ole varem detailplaneeringut koostatud. Mihklirahva detailplaneering

kehtib ning selle elluviimise ajakava sõltub omanike soovidest. Koostatav detailplaneering

teeb ettepaneku hoonestada Mihklirahva detailplaneeringus käsitletud Tipu kinnistu.

Juurdepääsu kinnistu kaasatakse koostatavasse detailplaneeringusse, et säilitada

mahasõidu ja juurdepääsutee rajamise võimalus Mihklirahva, Puurkaevu, Kraavi ja Tipu

kinnistutele. Juurdepääsu kinnistule ehitatav tee määratakse avalikult kasutatavaks teeks.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

21

Pärast detailplaneeringu kehtestamist:

1. Mahasõit Vaigu kinnistule tuleb rekonstrueerida. Arendaja taotleb Transpordiametilt

nõuded Vaigu kinnistu riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks. Vaigu kinnistu

ristumiskoht peab olema rekonstrueeritud hiljemalt enne Vaigu kinnistule mistahes

ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitamise alustamise

teatise esitamist kohalikule omavalitsusele).

2. Kui Vaigu ja Tipu kinnistutel on erinevad omanikud ja/või Tipu kinnistule

kavatsetakse püstitada elamu, on vajalik välja ehitada juurdepääs Tipu kinnistule

riigiteelt nr 17173 Vainupea ranna tee läbi Juurdepääsu (88703:002:0171) kinnistu.

Selleks taotleb huvitatud isik Transpordiametilt nõuded Juurdepääsu kinnistu riigitee

ristumiskoha ehitamiseks. Riigitee ristumiskoht tuleb rajada hiljemalt enne Tipu

kinnistule mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (st

ehitamise alustamise teatise esitamist kohalikule omavalitsusele).

3. Kui Vaigu ning Kraavi, Puurkaevu või Mihklirahva kinnistutel on erinevad omanikud

ja/või Kraavi, Puurkaevu, Mihklirahva kinnistutele kavatsetakse püstitada ehitusloa

kohustuslikke hooneid või rajatisi, on vajalik välja ehitada juurdepääsud Kraavi,

Puurkaevu ja Mihklirahva kinnistutele riigiteelt nr 17173 Vainupea ranna tee läbi

Juurdepääsu (88703:002:0171) kinnistu. Selleks taotleb huvitatud isik

Transpordiametilt nõuded Juurdepääsu kinnistu riigitee ristumiskoha ehitamiseks.

Riigitee ristumiskoht tuleb rajada hiljemalt enne Kraavi, Puurkaevu, Mihklirahva

kinnistule mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (st

ehitamise alustamise teatise esitamist kohalikule omavalitsusele).

4. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt lähtudes

seadusandlusest ja omanike soovidest. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad

ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja

ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

5. Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab

kinnistu omanik.

6. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus

§141.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

22

14. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE ASJAKOHASTE

MAJANDUSLIKE, KULTUURILISTE, SOTSIAALSETE JA

LOODUSKESKKONNALE AVALDUVATE MÕJUDE HINDAMINE

Vaigu ja Tipu maaüksuste detailplaneeringule ei koostatud keskkonnamõju strateegilist

hindamist ega keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Käesolevas

seletuskirjas käsitletakse Haljala vallas Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistutele

planeeritavate tegevuste keskkonnamõjusid ning analüüsitakse asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale tekkida võivaid võimalikke

mõjusid lähtuvalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestatule.

Planeeringu elluviimisega kaasnevate kultuuriliste mõjude hindamisel lähtuti asjaolust, et

planeeringuala paikneb miljööväärtuslikul alal ning et Vainupea küla on tüüpiline

rannaküla. Kõige olulisemad kultuurikandjad ja miljööväärtuse tekitajad on hooned koos

inimestega, kes seal elavad. Vaigu kinnistul paiknev hoonestus on ilmekas näide heast

elukohast, kus inimestel on soov elada. Negatiivset kultuurilist mõju käesoleva

detailplaneeringu elluviimine ei avalda.

Planeeringualale ehitamine omab positiivset sotsiaalset mõju, sest Vaigu ja Tipu

kinnistuid on plaanis kasutada ühise õuealana. Kinnistule rajab kaasaegse kodu lastega

perekond, mis tõstab piirkonna atraktiivsust teiste lastega perede hulgas. Samuti on

planeeringulahendus mõistlik, sest kasutab ära olemasoleva taristu.

Planeeringu elluviimisel on positiivne mõju looduskeskkonnale, sest likvideeritakse vana

haljastust (põõsad), istutatakse uusi taimi, õuealal haritakse maad ilu- ja tarbeaia

rajamiseks. Haljastus lahendatakse mitmerindelisena, mis soodustab fauna liigirikkust.

Majnduslikud mõjud on peamiselt seotud huvitatud isiku finantsvõimekusega. Maa-ala

korrastamine ja uute hoonete ehitamine mõjutab positiivselt lähiümbruse kinnisvara

väärtust. Planeeringulahenduse elluviimine ei suurenda kohaliku omavalitsuse kulusid (nt

teehooldusele). Koos tööealiste inimeste elama asumisega Haljala valda paraneb

omavalitsuse tulubaas.

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 215/0621 Vainupea külas Vaigu ja Tipu kinnistute detailplaneering.

Aadress: Haljala vald, Vainupea küla Vaigu ja Tipu kinnistu. Vastutav spetsialist R. Efert.

23

15. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVATE

SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU

1. Planeerimisseadus;

2. Ehitusseadustik;

3. Jäätmeseadus;

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

5. Veeseadus;

6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;

7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 riigihalduse

ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30;

8. Vihula valla üldplaneerin, kehtestati Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega

nr 19;

9. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2023-2026, vastu võetud

18.10.2022, Haljala Vallavolikogu määrus nr 24;

10. Haljala valla koostatav üldplaneering (omab soovituslikku tähendust).

Koostas: Riiu Efert

17. aprill 2023.a.

Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus .............................................................................. 2. Kehtivad planeeringud ja vastavus üldplaneeringule .................................................. 3. Maakasutuse sihtotstarbed ........................................................................................... 4. Lähteolukord ................................................................................................................ 5. Arhitektuur-planeerimislahendus .................................................................................

5.1 Planeeringu lahenduse idee analüüs ..................................................................... 5.2 Maa-ala sihtotstarve .............................................................................................. 5.3 Ehitusõigus ............................................................................................................

6. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 7. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid.......................................................................... 8. Heakorrastus, kattega alad, piirded ..............................................................................

8.1 Heakorrastus ......................................................................................................... 8.2 Kattega alad .......................................................................................................... 8.3 Piirded ...................................................................................................................

9. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 10. Tehnovõrgud ................................................................................................................

10.1 Elektrivarustus .................................................................................................... 10.2 Side ..................................................................................................................... 10.3 Veevarustus ......................................................................................................... 10.4 Kanalisatsioon ..................................................................................................... 10.5 Sademeveed ........................................................................................................ 10.6 Küte ..................................................................................................................... 10.7 Tervisekaitse .......................................................................................................

11. Tuleohutus .................................................................................................................... 11.1 Normdokumendid ............................................................................................... 11.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ............................ 11.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ...................................................................... 11.4 Põlemiskoormus .................................................................................................. 11.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele .............................................. 11.6 Väline tulekustutusvesi .......................................................................................

12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 13. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava, vaidlustamise võimalused ja riskide maandamine ........................................................................................................... 14. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ..................................... 15. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide loetelu ................................................................................................................................. Detailplaneeringu illustratsioon Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:7500 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:500

3 3 5 5 6 6 7 7 10 12 12 12 13 13 14 15 15 15 15 16 18 18 18 18 18 18 19 19 19 20 20 20 22 23

Detailplaneeringu illustratsioon

Arhitekt: Karl Kiisel

OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS

Oja tn 1

44314 RAKVERE

Tel +372 5330 2290

Registreering nr. EEP004838

Reg. nr. 11003881

www.projekteerimiskeskus.ee

Töö nr. 215/0621

Planeeringu koostamise korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Asukoht: Haljala vald, Vainupea küla, Vaigu (88703:002:2390) ja

Tipu (88703:002:0170)

VAINUPEA KÜLAS VAIGU JA TIPU KINNISTUTE DETAILPLANEERING

Juhataja: K. Õisma

Koostaja: R. Efert, MSc

RAKVERE 2021-2023

2. september 2021

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:2000 X = 6607077, Y = 628618

X = 6606570, Y = 628231

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 88703:002:0170

Lähiaadress: Tipu

Asustusüksus: Vainupea küla

Vald: Haljala vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Registreerimise aeg: 15. november 2012. a.

Muudatuse registreerimise aeg: 30. aprill 2020. a.

Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%

Sihtotstarve 2: -

Sihtotstarve 3: -

Pindala: 4344 m²

Ruumikuju pindala: 4344 m²

Looduslik rohumaa: 2304 m²

Metsamaa: 1685 m²

Õuemaa: 355 m²

Registriosa: 5364531

Omandivorm: Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Mõõdistamise aeg: 10. juuni 2012. a.

Mõõdistaja: Osaühing Gem-Geo

Moodustamise viis: mõõdistatud, L-EST

Katastripidaja märked: -

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

2. september 2021

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist

Mõõtkava: 1:2000 X = 6607077, Y = 628618

X = 6606570, Y = 628231

Leht 1/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Infopäring:

Tunnus: 88703:002:2390

Lähiaadress: Vaigu

Asustusüksus: Vainupea küla

Vald: Haljala vald

Maakond: Lääne-Viru maakond

Registreerimise aeg: 11. aprill 2000. a.

Muudatuse registreerimise aeg: 30. aprill 2020. a.

Sihtotstarve 1: Elamumaa 100%

Sihtotstarve 2: -

Sihtotstarve 3: -

Pindala: 7712 m²

Ruumikuju pindala: 7712 m²

Looduslik rohumaa: 2502 m²

Metsamaa: 2213 m²

Õuemaa: 2997 m²

Registriosa: 1703931

Omandivorm: Eraomand

Kinnituspiirkond / jaoskond: Tartu Maakohtu kinnistusosakond

Mõõdistaja: Osaühing GEODES MAAMÕÕDUBÜROO

Moodustamise viis: konverteeritud, suvaline

Katastripidaja märked: -

Leht 2/2 X-GIS2. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.

Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

planeeringuala piir

Koostas: Riiu Efert

08.02.2022