Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 kruntide detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

Päästeamet

Keskkonnaamet

Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 kruntide

detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

22.05.2024 nr 9-3.2/DP-20-025

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused" ning Tartu Linnavolikogu 01.07.2021. a otsusele nr 345 "

Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 kruntide detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine"

esitame teile kooskõlastamiseks nimetatud detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Vuks

Juhataja

Silvia Türkson

7361181 [email protected]

.

Tartu 2021-2024

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering Tartu linn

Seotud kultuurimälestis: Tartu muinsuskaitseala

(Lossi tn 22, reg-nr 27006/300; Lossi tn 24, reg-nr 27006/187)

I Köide

Töö nr: 21051DP1

Huvitatud isik: ESK Grupp OÜ

Projekti juht, volitatud ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob

Maastikuarhitekt, koostaja: Mirjam Tasa

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

2 AB Artes Terrae OÜ

Esiküljel: Pildistanud Mirjam Manglus 19.08.2021.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 3

Sisukord

1. Üldosa .............................................................................................................................................. 5

1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5

1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................................................ 5

1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 6

1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed ........................ 6

1.5. Vastavus üldplaneeringule ....................................................................................................... 9

1.6. Muinsuskaitse eritingimused ................................................................................................. 10

2. Planeeringulahendus ..................................................................................................................... 10

2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................... 10

2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ....................................................................................... 10

2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ....................................... 10

2.4. Liikluskorralduse põhimõtted ................................................................................................ 12

2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 13

2.6. Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 14

2.6.1. Üldosa .......................................................................................................................... 14

2.6.2. Sidevarustus ................................................................................................................ 14

2.6.3. Elektrivarustus ............................................................................................................. 14

2.6.4. Tänavavalgustus .......................................................................................................... 15

2.6.5. Veevarustus ................................................................................................................. 15

2.6.6. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................. 16

2.6.7. Kanalisatsioonivarustus ............................................................................................... 16

2.6.8. Sademevee kanalisatsioonivarustus ............................................................................ 16

2.6.9. Soojavarustus .............................................................................................................. 17

2.7. Kujad ...................................................................................................................................... 17

2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ........................................................................... 17

2.9. Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused ............................................................. 17

2.10. Servituutide seadmise vajadus .............................................................................................. 18

2.11. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 18

3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte ....................................................................................... 19

4. Joonised (esitatud eraldi failidena) ............................................................................................... 21

Lisa 1. Planeeringuala illustreerivad joonised. ...................................................................................... 33

Lisa 2. Muinsuskaitse eritingimused. .................................................................................................... 36

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

4 AB Artes Terrae OÜ

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 5

1. Üldosa

1.1. Sissejuhatus Detailplaneering hõlmab Tartu linnas Kesklinna linnaosas krunte Lossi tn 22 ja 24 suurusega vastavalt 353 m2 ja 567 m2.

Skeem 1. Planeeringuala on märgitud punasega. Alus: maa-ameti kaart.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 krundil võimalusi ärihoonetele ehitusõiguse määramiseks. Lossi tn 22 krundile rajatakse uus hoone ning Lossi tn 24 krundil olev hoone rekonstrueeritakse ja laiendatakse.

1.2. Planeeringu lähtedokumendid Planeeringu lähtedokument on Tartu Linnavolikogu 1. juuli 2021. a otsus nr 345 „Lossi tn 22 ja Lossi tn 24 kruntide detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ja Tartu muinsuskaitseala kaitsekord.

Detailplaneeringu koostamisel juhindutakse Lossi tn 22 ja 24 krundi hoonestamise muinsuskaitse eritingimustest (töö nr 20092ET1, AB Artes Terrae OÜ, 2020-2021), Tartu muinsuskaitseala kaitsekorrast (https://www.riigiteataja.ee/akt/305092023001), Keskkonnaameti esitatud seisukohtadest (nr 6-2/20/17195-2) ja Tartu linna üldplaneeringust.

Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud Geoterra OÜ 2021. a juulis mõõdistatud alusplaani täpsusastmega 1:500, töö nr 433-2021. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L- EST97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis.

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu II köites „Lisad“.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

6 AB Artes Terrae OÜ

1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Krundid asuvad Kesklinna linnaosas Tartu vanalinna muinsuskaitsealal, Pirogovi platsi kõrval, Toomemäe pargi äärealal. Hoonestamata Lossi tn 22 krundi pindala on 567 m2, olemasolev katastriüksuse sihtotstarve äri- ja teenindusettevõtte maa. Lossi tn 24 krundi pindala on 353 m2, olemasolev katastriüksuse sihtotstarve kultuuri- ja spordiasutuse maa, krundil asub ühekorruseline katusekorrusega büroohoone ehitisealuse pinnaga 110 m2. Lossi tn 24 hoone seinal on kaks geodeetilise võrgu seinamärki (SM8079 ja SM8078).

Sõidukite juurdepääs Lossi tn 24 krundile toimub Lossi tänavalt, hoonest edela poolt. Planeeringuala reljeef langeb kirde suunas, suurim kõrguste vahe on u 4 m.

1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Planeeritav maa-ala asub Tartu kesklinnas vanalinna muinsuskaitsealal ja looduskaitsealuse Toomemäe pargi ääres, kust ja kuhu avanevad Tartule sümbolväärtusega esinduslikud vaated.

Skeem 2. Piirkonna muinsuskaitseobjektid. Sinisega kinnismälestis, rohelisega Tartu vanalinna muinsuskaitseala, punase piirjoonega planeeringuala asukoht kaardil.

Planeeritav ala piirneb kaitsealuse Toomemäe pargiga. EELIS-e andmetel esinevad alal kaitsealused liigid.

Kavandatavale alale on iseloomulikud tänava ääres kuni 3-korruselised viilkatusega hooned. Fassaadid on krohvitud ning tänavaäärsed hooned kokku ehitatud moodustades ühtlase hoonefrondi. Lamekatus on uuematel hoonetel tagahoovides.

Tabel 1. Planeeringuala kontaktvööndis asuvate kruntide linnaehitusliku analüüsi tabel.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 7

Aadress Krundi pindala,

m² Täisehitus osakaal, %

Ehitisealune pindala, m²

Korru- selisus

Katuse tüüp

Lossi tn 15 3781 51 1921 2–3 Viil- ja

kelpkatus

Lossi tn 11//13 1098 50 550 3–5 viilkatus

Lossi tn 9 515 49 250 2 Viilkatus

Jakobi tn 2//Lossi tn 3//Ülikooli tn 16

6459 59 3805 4 Viilkatus

Lossi tn 34 939 47 439 2 Viilkatus

Lossi tn 32 1018 43 441 4 Viilkatus

Planeeritud krundid

Lossi tn 24 353 65 230 2 Viilkatus

Lossi tn 22 567 67 380 3 Viil- või

kelpkatus

Tabelist nähtub, et piirkonna kruntidest on planeeritavad krundid väiksemad. Hoonestustihedus on kavandavatel kruntidel võrreldavas suurusjärgus, mis tähendab, et uus hoone ei tekita ülekoormust ega riku tänava üldilmet. See aitab säilitada piirkonna tihedust ja funktsionaalsust, ilma et see muutuks liiga rahvarohkeks või hõredaks. Korruselisus järgib tänava mustrit, kus räästakõrgus ja katusekõrgus peavad jääma ühtlaselt samale kõrgusele vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. See tagab, et uus hoone sulandub olemasolevasse keskkonda ega riku visuaalset tasakaalu. Kavandatavad hooned järgivad väljakujunenud ehitusjoont tänava ääres ning on kavandatud sarnaselt piirkonna teiste hoonetega kaldkatusega, mis tähendab, et need sobituvad loomulikult olemasolevasse arhitektuuri. Kaldkatuste kasutamine on samuti kooskõlas piirkonna üldise stiiliga, mis aitab luua ühtset ilmet.

Krundid asuvad südalinnas, kus on ajalooliselt olnud tihe hoonestus, mille osalist taastamist käesoleva planeeringulahendusega taotletakse. Hoonestuse tihendamist toetab ka väga hea olemasolev taristu ja teenuste olemasolu ning kõrge kinnisvara väärtus. Kavandatavaid krunte ümbritsevad erinevad sotsiaalsed ja kultuurilised tegevused nagu kohvikud, poed ja puhkealad. Lisaks sellele on läheduses looduskaunis Toomemäe park ja Emajõe kallas, mis pakuvad looduslikku ilu ja puhkevõimalusi. See asukoht võimaldab uuel hoonel olla osa aktiivsest ja kvaliteetsest linnakeskkonnast säilitades planeeritava hoone elanikele ja töötajatele juurdepääsu looduslikele aladele.Vastavalt Tartu linna teenuste kättesaadavuse uuringule on planeeringuala hea teenustasemega asukohas. 800 m raadiuses on erinevaid pakutavaid teenuseid kokku 92, lasteaedasid 5 ja toidukohtasid 132. 1,2 km raadiuses on 3 piirkondlikku kooli ja 10 toidupoodi. Töökohtade protsent, mis on kättesaadav 2 km jalutustee kaugusel või alla 30 min ühistranspordiga, on 64.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

8 AB Artes Terrae OÜ

Skeem 3. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu kaardist „Roheline võrgustik ja puhkealad“.

Planeeringuala asub kesklinnas, kus esmane liikumisviis on jalgsi või kergsõidukiga (jalgratas, tõukeratas jms). Planeeringuala on kergliiklejale ja jalakäijale hästi ligipääsetav. 500 m raadiuses on 8 bussipeatust. Lähim bussipeatus on Raekoja plats, mis asub 450 m kaugusel. 300 m raadiuses on kolm avaliku rattaringluse parklat. Lossi tänav on üldplaneeringu kohaselt kõrvaltänav ning sellele on kavandatud rattateede tugivõrk.

Lossi tänav on sissesõidu keeluga Inglisilla juures, kuid kahesuunalise liiklusega ja madala liikluskoormusega tänav. Kesklinnas on tihe infrastruktuur ning mugavaim liikumisviis on jala, jalgratta või kergliikuriga.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 9

Skeem 4. Liiklusskeem. Nooltega on näidatud autoliikumise suunad, helesinise joonega on tähistatud tänavaäärne parkimine, "P" tähega suuremad parklad. Rohelisega näidatud autoliiklusele suletud tänavad, kollase ruuduga on märgitud rattaringluse punktid. Lossi tänaval on kahesuunaline liiklus, kuid Ingli sillast võivad Ülikooli tänava suunas sõita vaid jalgrattaga liiklejad, teistel sõidukitel on see keelatud.

1.5. Vastavus üldplaneeringule Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asuvad mõlemad planeeritavad krundid osalise äriotstarbega korterelamu juhtfunktsiooniga maa-alal. Hoone esimesel korrusel on kohustuslik kavandada piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis- või lasteasutuse ruumid, järgmised korrused on mõeldud eluruumideks, lubatud ei ole majutusasutused ja bürood. Kummagi krundi hoonete brutopinnast on lubatud kuni 25% ulatuses ärimaa sihtotstarve.

Krundid asuvad üldplaneeringu kohaselt Vanalinna asumis V10, mille eesmärk on säilitada olemasolevate hoonete ehitus- ja kasutustingimused. Suurim maapealne korruselisus on kolm, vähim on kaks. Järgida tuleb väljakujunenud ehitusjoont. Hoonete ehitustingimused määratakse Tartu muinsuskaitseala kaitsekorraga. Kaitsekorra kohaselt on Lossi tn 24 B-kategooria mälestis. Varasema ühekorruselise maja asemele ehitatud samas mahus krohvitud kivimaja on 1980. aastate vanalinna restaureerimis-taastamispraktika näide. Väärtuslikud on maht, välisilme ja eksterjöörielemendid.

Planeeringu lahendus on kooskõlas kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

10 AB Artes Terrae OÜ

1.6. Muinsuskaitse eritingimused Planeeringule on koostatud Lossi tn 22 ja 24 krundi hoonestamise muinsuskaitse eritingimused, töö nr 20092ET1 (AB Artes Terrae OÜ, 2020-2021). Planeeringus on välja toodud olulisemad ehitustingimused. Eritingimuste terviklik dokument on toodud planeeringu lisas 2.

Lossi tn 22 krundile on lubatud püstitada üks uus hoone, mis on soovitav Lossi tn 24 hoonega kokku ehitada, kruntide täisehituse osakaal võib olla kaks kolmandikku (ehk kuni 67%). Kohustuslik ehitusjoon on määratud Lossi tänava poolsele krundipiirile. Korruste arv võib olla kuni kolm korrust maa peal ja üks korrus maa all, arvestada tuleb, et Lossi tn 22 uue hoone harja kõrgus ei tohi ületada Lossi tn 24 hoone harja kõrgust. Tulenevalt heast vaadeldavusest peavad Lossi tänava ja Pirogovi pargi poolsed fassaadid olema esinduslikud ning arvestada tuleb vaatega Toomemäelt. Eritingimuste kohaselt on Lossi tn 24 hoone ehitustingimused määratud Tartu muinsuskaitseala kaitsekorras, kus on hoone säilitamise nõue.

Kehtivas üldplaneeringus näidatud hoonestusala ulatus on vanalinna sobiv, kuid kuju ei haaku ümberkaudse täisnurkse hoonestusega. Muinsuskaitselisest seisukohast on sobilikum korrapärase kujuga hoone või siis mõne kaarja seinaga hoone vastu Pirogovi haljasala. Oluline on säilitada Lossi tänava kohustuslik ehitusjoon krundi piiril. Vanalinna iseloomustab tihe hoonestus ja seetõttu on sobilik üldplaneeringus näidatust veidi suurema hoone püstitamine, millest kujuneb Lossi tänava hoonefrondi esimene ja esinduslik hoone Pirogovi haljasala poolt vaadatuna.

2. Planeeringulahendus

2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Krundipiire ei ole kavas muuta – krundid säilivad oma praegustes piirides, kuid krunte võib kasutada ühiselt (nt ühise parkimisruumi rajamisega ja ühise haljasalaga).

2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus Kruntide hoonestusala ja ehitusõigus on esitatud joonisel nr 3 Põhijoonis. Osalise äriotstarbega korterelamu maa-ala on ala, kus hoone esimesel korrusel on kohustuslik kavandada piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis- või lasteasutuse ruumid. Järgmised korrused on mõeldud eluruumideks. Kruntidele pole lubatud ehitada majutusasutusi ja büroosid.

Lossi tn 24 krundi hoonestusala ja võimalik hoone on kavandatud erinevalt muinsuskaitse eritingimustest, sest planeeringu koostamisel on krundil olevatest puudest määratud säilitatavaks ja nimetatud puu säilimiseks on hoonestusala nihutatud juurekaitsevööndist väljapoole.

2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritav Lossi tn 22 hoone on soovitav ehitada Lossi tn 24 hoonega kokku, sest tänavale on iseloomulik järjepidev ehitusjoon.

Arhitektuurselt peab kummagi krundi hoone sobituma ümbritsevate ajalooliste ja uushoonetega nii proportsioonide, materjalikasutuse, avatäidete lahenduse, katuselahenduse, liigendatuse kui ka värvilahenduse poolest (olemasoleva ja uushoonestuse kirjeldus tabelis 2). Et püstitatav hoone sobituks hoonefronti paremini, peab hoonel olema traditsioonilises stiilis viil- või kelpkatus ja püstise proportsiooniga aknad.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 11

Tabel 2. Ajalooliste ja uushoonete arhitektuursed näitajad.

Aadress Katusekalle Katusetüüp

Fassaadi pikkus Lossi

tänava ääres

Korruselisus Lossi tänava

ääres

Fassaad Lossi tänava ääres

Lossi tn 34

35 viilkatus 22 m üks täis- ja

katusekorrus, soklikorrus

Esimene korrus krohvitud; soklikorrus punane tellis,

maakivi ja krohv; ärklikorruse vintskapp

punasest tellisest.

Lossi tn 32

35…45 viilkatus 16 m

üks täis- ja katusekorrus;

sisehoovis kolm täiskorrust,

katusekorrus ja soklikorrus.

Krohvitud; sisehoovis krohvitud ja punane tellis

(vaadeldav Pirogovi platsilt).

Lossi tn 24

35 viilkatus 16 m üks täis- ja

katusekorrus Krohvitud ja vintskapp

puitlaudisega

Lossi tn 15

0…35 Viil-, kelp- ja lamekatus

52 m 3-korruseline Krohvitud

Lossi tn 9

35 viilkatus 15 m kaks täiskorrust,

soklikorrus Krohvitud

Lossi tn 11 // 13

35 viilkatus 7,9 m 3-korruseline Krohvitud

Lossi tn 22 uue hoone suurim kõrgus tuleneb Lossi tn 24 hoone olemasolevast absoluutkõrgusest: uue harja kõrgus ei tohi olla kõrgem kui Lossi tn 24 hoonel (vt skeemi 5). Projekteerimisel tuleb tagada, et esimese korruse akende kõrgus Lossi tänaval järgiks tavapärast akende kõrguse joont, et säiliks sarnane muster tänava sama külje teiste majadega – maa-alusest parkimisest ja reljeefist tulenevalt ei tohi esimese korruse aknaid tõsta liiga kõrgele. Lossi tn 22 projekteeritava hoone räästa kõrgus ei tohi olla kõrgem, kui olemasoleval hoonel (absoluutkõrgus 54.79).

Skeem 5. Hoone ±0.00 kõrgus vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

12 AB Artes Terrae OÜ

Uue hoone vorm tuleb kujundada kooskõlas ümbritsevate hoonetega vältides domineerimist ajaloolise hoonestuse üle.

Tehnoseadmed peavad jääma hoone mahtu. Uute hoonete viimistlemisel tuleb kasutada muinsuskaitsealale kohaseid looduslikke materjale – tellis, maakivi, klaas, keraamiline kiviplaat, krohv, betoon ja betoonplaat, katusekate valtsplekist või savi- või betoonkivist, lamekatus rullmaterjalist. Keelatud on plastist viimistlusmaterjalid ja matkivad materjalid. Avatäidetena lubatud vaid puitraamidel aknad ja puitvälisuksed.

Arhitektuurivõistluse korraldamise eelselt tuleb läbi viia arheoloogilised kaevamised. Uushoonestuse projekteerimise eelselt tuleb läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus. Võistluse žüriis peab olema linnaarhitekt ja Muinsuskaitseameti esindaja. Maa-alust parkimist ei saa kavandada, kui arheoloogiliste uuringutega ilmneb väärtuslik kultuurkiht, mille lammutamine ei ole lubatud.

Lossi tn 24 hoone on muinsuskaitseala kaitsekorraga määratud B-kaitsekategooria hooneks, mille väline maht ja ilme tuleb säilitada. Hoone restaureerimiseks tuleb taotleda muinsuskaitse eritingimused. Lubatud on hoone laiendamine hoovi poole. Hoonete projekteerimisel on mõistlik järgida sisekliima tagamise põhimõtteid, et saavutada energiasäästlikkus ja tervislik mikrokliima, kuid tulenevalt muinsuskaitsealal paiknemisest ei ole see olemasoleva hoone puhul kohustuslik.

Lossi tn 22 rajatava uue hoone trepid ja pandused ei tohi ulatuda tänavamaale.

Hoonete projektid tuleb kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

Lossi tn 24 hoonel on geodeetilised seinamärgid SM8078 ja SM8079, millel on kaitsevöönd. Kaitsevööndis tegutsemisel tuleb lähtuda "Ruumiandemete seaduses“ ja „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ määruses sätestatust.

2.4. Liikluskorralduse põhimõtted Juurdepääs Lossi tn 22 krundile on võimalik nii otse Lossi tänavalt kui ka juurdepääsuteelt, mis suundub püssirohukeldri juurde. Jalgrattaparkla raamist lukustamise võimalusega saab rajada krundi hoovi Püssirohukeldri teega samasse tasapinda, tugiseinaga haljasala poole või olenevalt hoonestuslahendusest tulevase hoone maa-alusesse parklasse (vt joonis nr 3 Põhijoonis). Lossi tn 24 krundile on juurdepääs Lossi tänavalt ja jalgrattaparkla saab rajada hoovi – maja ees selleks ruumi ei ole. Jalgrattaparklate kavandamisel tuleb lähtuda Tartu linna jalgrattaparklate tüüptingimustest.

Jalgrattakohtade arvutuslik vajadus on Lossi tn 22 krundi kuni 1000 m2 suletud brutopinna jaoks vähemalt seitse kohta ja Lossi tn 24 krundi kuni 400 m2 suletud brutopinna jaoks vähemalt kolm kohta.

Jalgratta parkimiskohtade arv tuleb täpsustada projekteerimisel standardis EVS 843 Linnatänavad sätestatud jalgrataste parkimisnormatiivi järgi. Korterite rajamisel planeerida jalgratta parkimiskohad kas eraldiseisva rattamajana või hoone mahus selliselt, et nendele pääseks jalgrattaga ligi ilma treppe või lifte kasutamata. Muu funktsiooni puhul võib jalgratta parkimine olla lahendatud vähem turvaliselt, aga siiski ilmastiku eest kaitstult (nt katusega rattaparkla).

Autoga juurdepääs on teisejärguline ja parkimiskohtade arv autodele on lähtudes standardist EVS 843:2016 Linnatänavad antud suurima võimaliku väärtusena. Mootorsõidukite võimalik juurdepääs Lossi tn 22 krundile on kavandatud püssirohukeldri juurdepääsuteelt. Sõidukite parkimiskohad on soovitav paigutada hoone alla, mille jaoks saab rajada kaldtee (näidatud Põhijoonisel). Vastavalt

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 13

standardis (EVS 843:2016 Linnatänavad) toodud tabelis 9.12 on lubatud suurim panduse pikikalle 10%. Lossi tn 22 juurdepääsu tee rajamiseks on vaja olemasolev nõlv tasandada püssirohukeldri juurdepääsuteega samale kõrgusele, kuid seejuures ei tohi kahjustada säilitatava puu juurestikku.

Mootorsõidukite võimalik Juurdepääs Lossi tn 24 krundile on praeguses asukohas mahasõiduga Lossi tänavalt. Hoovi on võimalik paigutada ühe auto või mitu autot üksteise järel.

Tartu linna eesmärk ja prioriteet on jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine. Parkimiskorraldus on üks liikuvuspoliitika meede, millega suunatakse inimeste liikumisviisi valikut. Kontaktvööndi analüüsist lähtuvalt on planeeringuala hästi ligipääsetav jalakäijatele, jalgratturitele ning ühistranspordikasutajatele. Kontaktvööndi analüüsis on toodud ülevaade teenuste kättesaadavusest. Sellest tulenevalt rakendatakse planeeringualal väiksemat parkimiskohtade arvu kui on määratud standardis.

Tabel 3. Autode parkimiskohtade arvutus vastavalt standardile EVS 843:2016 Linnatänavad ja Tartu teenuste kättesaadavuse uuringule.

Aadress Ehitise näitlik otstarve

Normatiivsete parkimiskohtade suhtarv

Normatiivne parkimiskohtade arv kokku

Teenuste kättesaadavuse uuringu kohane parkimiskohtade arv

Lossi tn 22 75% korterelamu ja 25% restoran, kohvik

855/80 ja 285/275

11,7 standardist 38%: 4,4

Lossi tn 24 75% korterelamu ja 25% restoran, kohvik

533/80 ja 178/270

7,3 standardist 36%: 2,6

Lossi tn 22 krundile võib kavandada kuni 5 autoparkimiskohta ja Lossi tn 24 krundile kuni 3 autoparkimiskohta. Lossi tn 22 krundil on parkimiskohad näidatud maa-aluses parklas, kuid kui maa- alust parkimist ei ole võimalik või otstarbekas rajada, on parkimiskohad lubatud rajada väljapoole hoonet (sel juhul hoone ehitisealune pindala väheneb). Hoone esimese korruse mahus pole parkimine lubatud. Parkimiskohtade projekteerimisel kavandada kohad ka elektriautode laadimiseks.

2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringalale on tehtud dendroloogiline hindamine, millest järeldub, et enamus planeeringuala puid on 4. väärtusklassi puud. Puud endisel müürivarel on isetekkelised ja kahjustunud ning need võib raiuda. Puud tuleb siiski säilitada ehitustööde alguseni. Säilitatavaks on määratud dendroloogilise hinnangu joonisel märgitud puu nr 11.

Uushaljastuse rajamisel tuleb taimed istutada sobivasse kohta, kus neile on tagatud kasvutingimused ka krundi hoonestamisel.

Üldplaneeringuga on seatud tingimus, et vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud. Lossi tn 24 krunt on väike ja vanalinnale iseloomulikult kogu mahus sillutatud ning puudub ruum nõuetekohase kõrghaljastuse istutamiseks. Lossi tn 22 ühe puu säilitamisel on Lossi tn 22 krundist kõrghaljastatud 11% ning kogu planeeringualast enam kui 7%.

Planeeringuala asub vanalinnas, kus olemasolevatel hoonestatud kruntidel on haljastuse osakaal väike. Kavandatava ala eeliseks on tema asukoht Pirogovi platsi ja Toomemäe kõrval, mis on avalikus kasutuses olevad haljasalad. Et säilitada vanalinnale iseloomulik krundistruktuur ja suurendada vanalinna konkurentsivõimet, vähendatakse kavandatud alal haljastuse osakaalu. Detailplaneeringuga seatakse kohustus kõrghaljastada planeeringuala vähemalt 7% ulatuses.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

14 AB Artes Terrae OÜ

Lossi tn 24 krundil asub olemasolev piirdeaed, mille võib säilitada, likvideerida või uuendada. Piirdeaia uuendamisel peab piire järgima olemasolevat kõrgust. Selleks, et säilitada nii Lossi tn 24 kui ka piirneva Lossi tn 32 krundi hooviala avarus, ei tohi uuendatav piirdeaed olla läbipaistmatu ja peab olema võimalikult silmatorkamatu. Lossi tn 24 ja 22 krundil on ühine roheala, mistõttu peab see olema vabalt ligipääsetav mõlema krundi kasutajatele. Joonisel nr 3 Põhijoonis on näidatud kruntidevahelise läbipääsu tagamise asukoht.

Prügikonteinerid peavad olema varjestatud, st mitte nähtavad avalikust ruumist ja liikumisteedelt.

Lossi tn 24 krundi lõunapiiril on olemasolev tugimüür, mis tuleb säilitada. Lossi tn 22 hoonestamisel on vajalik tugimüüri rajamine võimaliku kaldtee äärde. Projekteerimisel täpsustada ohutuspiirete rajamise vajalikkust.

Planeeritavad krundid asuvad nahkhiirte levialal. Nahkhiired ei ehita endale ise pesapaiku, vaid kasutavad selleks sobilikke õõnsusi nagu pööningud, keldrid, koopad, puu õõnsused, rähnide tehtud pesaõõnsused või linnupesakastid. Kui olemasolevad puud langetatakse, võib võimaliku varjekoha asendada nahkhiirtele mõeldud spetsiaalse vaheseintega varjekastiga, mis võimaldab neile varje- ja pesitsuskoha. Varjekasti võib paigaldada puule või arhitektuurse lahendusena majale. Vanu puid tuleb langetada talvel pärast esimesi tugevaid külmi ja enne ilmade soojenemist märtsis.

2.6. Tehnovõrgud

2.6.1. Üldosa Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht. Projektis tuleb tehnovõrkude asukohta täpsustada. Vajadusel võib võrgu asukohta ka muuta, kuid viimasel juhul tuleb tagada kõigile planeeritud võrkudele piisav ruum. Kasutusest välja jäävad tehnovõrgud on märgitud likvideeritavaks.

2.6.2. Sidevarustus Sidevarustuse planeerimise aluseks on Telia Eesti ASi 8.11.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 35761743.

Lossi tn 24 krundile paigaldada optiline kaabel sidekaevust 1929. Lossi tn 22 paigaldada sideühendus alates sidekaevust 3932 kuni andmesidejaotajani. Optiline kaabel paigaldada olemasoleva ja ehitatava sidetorustiku kaudu alates sidekaevust 1929.

Trasside asukoht peab vastama EVS 843:2003 nõuetele. Teede ja tänavate alla jäävad sidekaablid kaitsta vajadusel poolitatavate kaablikaitsetorudega.

Juhul, kui on vajalik Telia liinirajatisi ümber paigutada, siis projekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada Telia Eesti AS-i töötavate ühenduste toimimise. Projekti koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine looduses, s.h liinirajatiste sügavused ja teostada Telia Eesti AS-i järelevalve esindajaga objekti ülevaatus.

Täpne sidevarustuse lahendus määratakse projektis.

2.6.3. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilised tingimused nr 401802.

Olemasolevast Püssirohu 183:(Veeriku) alajaama jaotuskilbi 45698JK ja uutest paigaldatavatest liitumiskilpidest on ette nähtud elektritoide 0,4 kV maakaabelliinist. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on maakaabliga.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 15

Jaotuskilp 45698JK tõstetakse ümber Lossi tänava äärde, kus see tuleb paigutada hoone mahtu, kuid jätta tänavalt teenindatavaks. Lossi tn 22 läbivad töötavad elektrikaablid tuleb ümber tõsta Lossi tänava äärde.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi ei moodustata. Kõikide planeeritud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivne 10 ja 0,4 kV maakaabli koridor.

Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoone katusele. Olemasolevale hoonele võib päiksepaneele rajada vaid S-kujulise katusekivina. Uuele hoonele on lubatud päiksepaneelid päiksekatusena või seintele, kui see on arhitektuuri osa.

Täpne elektrivarustuse lahendus ja krundisisene välisvalgustuse lahendus antakse projektiga.

2.6.4. Tänavavalgustus Planeeringuala ulatuses tuleb välja vahetada tänavavalgustuse kaabel nii Lossi tn 24 hoone konstruktsioonis kui ka Lossi tn 22 kinnistuga piirneval alal. Hoone seinal olevad vanalinna tüüpi laternad tuleb säilitada samas asukohas või uus asukoht kooskõlastada AEO Kultuuriväärtuste teenistuse ja LMO Teede teenistusega. Hoone vundamendis olev tänavavalgustuse vahekilp tuleb säilitada samas asukohas või uus asukoht kooskõlastada eelmainitud teenistustega.

Skeem 6. Tänavavalgustusega seotud taristu planeeringualal.

2.6.5. Veevarustus Veeveevarustuse planeerimise aluseks on AS Tartu Veevärk 17.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr INF/147.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

16 AB Artes Terrae OÜ

Lossi tn 22 krundile on planeeritud veeühendustoru Lossi tn De 160 PE veetorustikust. Lossi tn 24 kinnistul olemasolev veeühendustoru tuleb likvideerida (katkestada hargnemiskohas tänavatorustikuga). Kinnistule on planeeritud Lossi tn De 160 PE veetorustikust uus veeühendustoru.

Lossi 24 kinnistut läbivale Lossi 32 veetorustikule tuleb tagada servituut ja kaitsevöönd või tõsta torustik koostöös Lossi tn 32 omanikuga ja ASiga Tartu Veevärk ehitusalalt ja kinnistult välja.

Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis.

2.6.6. Tuletõrje veevarustus Lähim tuletõrjehüdrant asub Lossi tn 32 kinnistu kohal tänavatorustikul. AS Tartu Veevärk tagab ühisveevõrgust vooluhulga 10 l/s.

Tuletõrje hüdrandi kasutuskord on kehtestatud määruses „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10.

2.6.7. Kanalisatsioonivarustus Kanalisatsioonivarustuse planeerimise aluseks on AS Tartu Veevärk 17.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr INF/147.

Lossi tn 22 kinnistule on planeeritud reoveekanalisatsiooni ühendustoru De 250 tänavatorustikust. Lossi tn 24 olemasolev ühendustorustik tuleb rekonstrueerida ning tööst kõrvaldatav torustik likvideerida.

Lossi 24 kinnistut läbivale Lossi 32 reoveetorustikule tuleb tagada servituut ja kaitsevöönd või tuleb tõsta torustik koostöös Lossi tn 32 omanikuga ja ASiga Tartu Veevärk ehitusalalt ja kinnistult välja.

Täpne kanalisatsioonivarustuse lahendus määratakse projektis.

2.6.8. Sademevee kanalisatsioonivarustus Sademeveevarustuse planeerimise aluseks on AS Tartu Veevärk 17.03.2022 väljastatud tehnilised tingimused nr INF/147.

Kinnistute sademevee eesvooluks on planeeritud Lossi tänava sademeveetorustik De 315. Tänavatorustikust on planeeritud ühendustorud Lossi 22 ja Lossi 24 kinnistule.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulka (l/s) De 110 toruga piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning projekteerida kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud, vmt), vajadusel hoone mahus.

Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja restkaevudesse.

Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.

Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud.

Täpne sademevee kanalisatsioonivarustuse lahendus määratakse projektis.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 17

2.6.9. Soojavarustus Soojavarustuse planeerimise aluseks on AS Tartu Keskkatlamaja 26.10.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 247/21.

Planeeritava soojatorustiku ühenduskoht asub Lossi tn 24 krundil. Lossi tn 22 kaugkütte ühendus on planeeritud läbi Lossi tn 24 hoone. Soojatorustik projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna.

Täpne soojavarustuse lahendus määratakse projektis.

2.7. Kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklassidega ja tagada hoonete vastavus tuletõkkenõuetele (tuletõkkemüür jm ehituslikud meetodid) siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 järgi „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.

Planeeritud hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP2.

2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

 teede, platside ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

 konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest;

 tagumiste juurdepääsude vältimine;

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine);

 hea vaade ühiskasutatavatele aladele;

 erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:

 jälgitavus (videovalve);

 üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine;

 atraktiivsed materjalid, värvid;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid);

 atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed, suunaviidad;

 üldkasutatavate alade korrashoid.

2.9. Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused Hoonete projekteerimisel arvestada mootorsõidukite liiklusega munakivikattega tänaval – seda nii müra- kui vibratsioonikindluse tagamisel.

Kavandatava hoone ehitamise ja kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi olla ülenormatiivne naaberelamukruntidel ja elamutes. Selleks tuleb rakendada vastavad meetmed. Muuhulgas tuleb isoleerida ja suunata ümbritsevatest hoonetest eemale hoone tehnosüsteemidest lähtuv müra (nt ventilatsiooniagregaatide välistest osadest).

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

18 AB Artes Terrae OÜ

Planeeritud alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb kokku koguda, parklast lähtuv sademevesi puhastada õlipüüduriga ning juhtida sademeveekanalisatsiooni, mitte lasta valguda naaberkruntidele.

Kruntide jäätmekäitlus tuleb lahendada viisil, mis on sobilik kesklinna ja võimaldaks vähemalt nelja liiki jäätmete eraldi kogumist ning on sobilik jäätmeveokitele. Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteinerid on kavandatud Lossi tn 24 hoone taha ning Lossi tn 22 krundi juurdesõidu lähistele.

Keskkonnaameti andmetel asuvad planeeritavad krundid nahkhiirte esinemisalal. Sellest tulenevalt ei ole lubatud Lossi tn 24 hoone katuse ja pööningu ehitustöid teha mai III dekaadist kuni augusti II dekaadini ning keldri ehitustöid tuleks üldjuhul vältida oktooberist aprillini, kui hoones peaks pesitsema või varjuma käsitiivalisi. Juhul kui ehitustöödega soovitakse alustada suvel tuleb teavitada Keskkonnaametit. Seejärel selgitab Keskkonnaamet välja, kas Lossi tn 24 asuvas hoones leidub nahkhiirte suviseid pesitsuskolooniaid. Välja tuleb selgitada, kas keldrikorrusel leidub nahkhiirtele sobivaid talvituskohti ja vajadusel Keskkonnaamet nõustab, kuidas viia läbi keldrikorrusel ehitustöid nahkhiiri ohustamata.

2.10. Servituutide seadmise vajadus Lossi tn 22 krundil asuvad olemasolevad elektrikaablid ja jaotuskilp. Elektrikaablid on kavas krundilt välja tõsta, kuid jaotuskilp on kavandatud hoone mahtu ning sellele tuleb seada servituut.

Lossi tn 24 krundil asuvad Lossi tn 32 hoonet teenindavad olemasolevad veetoru ja kanalisatsioonitoru, millele tuleb seada servituut, kui neid ümber ei tõsteta.

Planeeringuala kruntidel on ühine haljasala Lossi tn 22 krundil. Lossi tn 22 krundile tuleb seada vajalikus ulatuses servituut Lossi tn 24 krundi kasuks, et oleks tagatud haljasala kasutamise võimalus.

Lossi tn 22 krundile ühise parkimisruumi rajamisel tuleb seada servituut Lossi tn 24 krundi kasuks, et oleks tagatud parkla kasutamise võimalus.

2.11. Planeeringu elluviimine Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Tartu Linnavalitsusele kohustusi avalikult kasutatava tee, haljastuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ega muudeks tegevusteks.

Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Pärast tehnorajatiste rajamist tuleb taastada töödele eelnev olukord tänavamaal.

Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt ehitusseadustikule. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne, kui on välja ehitatud teenindavad tehnovõrgud.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. Võimalik ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahju tuleb krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt ja õiglaselt.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 19

3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte

Jrk. nr

Arvamust avaldav organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa- ala piirinaaber

Number ja kuupäev

Tingimused

1. Päästeamet

2. Keskkonnaamet

3. Muinsuskaitseamet

4. Elektrilevi OÜ 6790291942

06.07.2023

Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

5. Telia Eesti AS 38052854

05.07.2023

Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel; Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised.

6. AS Tartu veevärk 434

11.05.2022

Nõusoleku andja Peeter Pindma.

7. Gren Tartu AS 0723-1984-5893

06.07.2023

Nõusoleku andja Ülar Roose.

8. Lossi tn 34 naaber 16.10.2023 Kiri krundiomanikele saadetud 12.09.2023, meeldetuletus 12.10.2023. Krundiomanik vastanud 16.10.2023, et neile sobib uue elektrikaabli paigaldus, kui see on samas koridoris olemasolevate kaablitega.

9. Lossi tn 32 naaber vastamata Kiri krundiomanikele saadetud 12.09.2023, meeldetuletus 12.10.2023. Krundiomanik ei ole vastanud. Lossi tn 32 krundiga on olemasolevad ühised võrgud, mille jagamist on kavas jätkata praegusel kujul.

10. AS Gaasivõrk 19.12.2023 /…/

2. Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]

3. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

20 AB Artes Terrae OÜ

tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-il Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

/…/

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 21

4. Joonised (esitatud eraldi failidena)

1. Olemasolev olukord

2. Kontaktvööndi seosed

3. Põhijoonis

4. Tehnovõrgud

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 33

Lisa 1. Planeeringuala illustreerivad joonised.

Vaade piki Lossi tänavat, kirdest.

Vaade Toomemäe suunast, lõunast.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

34 AB Artes Terrae OÜ

Vaade piki Lossi tänavat Inglisillalt, edelast.

Vaade linnulennult, edelast.

Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering 21051DP1

AB Artes Terrae OÜ 35

Vaade linnulennult, idast.

21051DP1 Lossi tn 22 ja 24 kruntide detailplaneering

36 AB Artes Terrae OÜ

Lisa 2. Muinsuskaitse eritingimused.