Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded

1

Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 1

Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi

ja muu kuuma välispinnaga seadmei välispinnast

Küttesüsteemi klass

välispinna keskmise

temperatuuri järgi

Ohutu kaugus millimeetrites Näited

Küttesüsteemi klass

Keskmine

välispinna temperatuur

C°

Külgsuunas Ülespoole Allapoole

Mõõdukalt

kuuma välispinnaga

alla 80 50ii 150 –  120-millimeetrine

müüritis, mis ei puutu kokku leegiga

 isoleerimata tahmaluuk, mis

asetseb kohas, kus see ei puutu kokku

leegiga, näiteks koldeuksest allpool

 tuhaluuk

Kuuma välispinnaga

80–140 150 250 50  120-millimeetrine müüritis küttekolde piiril

 55-millimeetrine müüritis, mis ei

puutu kokku leegiga

 ahju- ja kaminalagi

 väikese leegiavaga ahjuuks laiusega alla

300 millimeetri

 leivaahjuuks

 tahmaluuk, mis on isoleeritud vähemalt

30 millimeetri paksuse mineraal- vatikihiga ja puutub

mõnikord leegiga kokku, näiteks

leivaahju ülaluuk

Põletava välispinnaga

140–350 500iii 600iv 250  valuterasest küttekolle

 ahjuuks

 isoleerimata

tahmaluuk, mis asub

2

kohas, kus see võib

puutuda kokku leegiga

Hõõguva välispinnaga

350–600 1000iii 1200v 1000iii  kerise metallist

ühenduslõõr

 küttekolde osa, mis kuumeneb

hõõguvpunaseks

i Lisa 1 kehtib küttesüsteemi ja selle osa kohta. Seda ei kohaldata elektrilisele kütteseadmele, keskkütteradiaatorile

ega muule samalaadsele seadmele. ii Ohutu kaugus sisaldab küttekolde eraldi müüritud kesta. Ehitise põlevmaterjalist osa ja katte vahele jäetakse 5–

15-millimeetrine deformatsioonivuuk. iii Ohutut kaugust võib vähendada 50 protsenti, kui kasutatakse ühekordset kaitseekraani, ja 75 protsenti, kui

kahekordset kaitseekraani. Kaitseekraani ja põlevmaterjali vahele jäetakse vähemalt 30 millimeetrit. iv Valuterasest küttekolde välispinna ohutu kaugus on 1000 millimeetrit. v Ohutut kaugust võib vähendada 25 protsenti, kui kasutatakse ühekordset kaitseekraani, ja 50 protsenti, kui

kahekordset kaitseekraani. Kaitseekraani ja põlevmaterjali vahele jäetakse vähemalt 30 millimeetrit.

Ühekordse kaitseekraani võib teha vähemalt 7 millimeetri paksusest tsementplaadist või vähemalt 1 millimeetri paksusest metall- lehest või muust tuldtõkestavast materjalist vastavalt tootja juhistele. Ühekordsele kergele kaitseekraanile vastab ka vähemalt 55 millimeetri paksune

müüritis.

Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 2

Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis

1

Siseministri 27.05.2024 määrus nr 14 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ Lisa 3

Ohtlike ainete ühtesobivus

Ohtliku aine klass

2.1 2.2 2.3 3 4.1 4.2 4.3 5.1 5.2 6.1 8

2.1. tuleohtlikud

gaasid

Hoida

eraldi

Eraldada või hoida

eraldi

Eraldada Eraldada Eraldada Eraldada Eraldada Isolee-

rida

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

2.2.

mittetuleohtlikud, mittemürgised gaasid

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Eraldada

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Eraldada

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Hoida eraldi

2.3. mürgised

gaasid

Eraldada või hoida

eraldi

Hoida

eraldi Eraldada

Hoida

eraldi Eraldada

Hoida

eraldi

Eralda- mine ei pruugi

olla vajalik

Eraldada

Eralda- mine ei pruugi

olla vajalik

Hoida

eraldi

3. tuleohtlikud vedelikud

Eraldada

Hoida eraldi

Eraldada Hoida eraldi

Eraldada Eraldada Eraldada Isolee-

rida Hoida eraldi

Hoida eraldi

4.1. tuleohtlikud tahked ained

Eraldada

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Eraldada Eraldada Eraldada Hoida eraldi

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

4.2. isesüttivad

ained

Eraldada Eraldada Eraldada Eraldada Hoida

eraldi

Hoida

eraldi Eraldada

Isolee-

rida

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

2

4.3. ained, mis

veega kokku puutudes eraldavad

tuleohtlikke gaase

Eraldada

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

Hoida eraldi

Eraldada Eraldada Hoida eraldi

Hoida eraldi

Eraldada

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

5.1. oksüdeerivad

ained

Eraldada

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Eraldada Eraldada Eraldada Hoida

eraldi Eraldada

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

5.2. orgaanilised peroksiidid

Isolee- rida

Eraldada Eraldada Isolee-

rida Eraldada

Isolee- rida

Eraldada Eraldada Hoida eraldi

Hoida eraldi

6.1. mürgised ained

Hoida eraldi

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

Hoida eraldi

Hoida eraldi

Eralda-

mine ei pruugi olla

vajalik

8. sööbivad ained

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Hoida

eraldi

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Hoida

eraldi

Hoida

eraldi

Eralda- mine ei

pruugi olla

vajalik

Teatud tüüpi sama klassi ohtlikud ained, eriti 8. klassi sööbivad ained, näiteks happed ja alused, võivad omavahel ägedalt reageerida, tekitada segunemisel eksotermilise reaktsiooni tõttu soojust ja pritsmeid ning eraldada mürgiseid aure. Metallid, näiteks raud, alumiinium ja tsink,

reageerivad hapetega ja kontsentreeritud leelishüdroksiididega, näiteks naatriumhüdroksiidiga, moodustades vesiniku ning tekitades tule- ja plahvatusohtu. Naatriumkloraat moodustab tule- või plahvatusohtlikke segusid orgaaniliste ja oksüdeerivate ainetega. Orgaanilised peroksiidid võivad süttida kokkupuutel kontsentreeritud hapete ja alustega ning kontsentreeritud väävelhape ja lämmastikhape võivad süüdata peenestatud

põlevmaterjali. Naatriumhüpokloriti või kaltsiumhüpokloriti ja väävelhappe segunemisel eraldub mürgine gaasiline kloor.

MÄÄRUS

27.05.2024 nr 14

Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded

Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded, sealhulgas nõuded naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla, ammoniaagirajatise ning hapniku hoiukoha kujale.

§ 2. Kohaldamisala

(1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale.

(2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt

käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult: 1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu; 2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

§ 3. Terminid

(1) Ladustamine käesoleva määruse tähenduses on põlevmaterjali või ohtliku aine hoidmine ehitises või selle territooriumil.

(2) Põlevmaterjali käsitatakse käesolevas määruses tuleohutuse seaduse tähenduses.

(3) Ohtlik aine käesoleva määruse tähenduses on ohtlik kemikaal kemikaaliseaduse tähenduses.

2. peatükk

Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded

§ 4. Põlevmaterjali ladustamine ehitises

(1) Põlevmaterjali ei tohi ladustada:

2 (8)

1) ehitises, sealhulgas väljumisteel, selliselt, et see põhjustab tuleohtu, takistab evakuatsiooni või raskendab päästetööd; 2) evakuatsiooniteel või hoone tehnosüsteemi ruumis või tehnosüsteemide sõlmpunktis,

sealhulgas ventilatsiooniruumis, nõrkvooluruumis, serveriruumis või veemõõdusõlmes ; 3) elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, all, peal või vastas.

(2) Kolme või enama korteriga elamu keldris võib ladustada elamu või selle osa kütmiseks mõeldud tahkeküttematerjali tingimusel, et kelder on omaette tuletõkkesektsioon. Kui keldrist

omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine ei ole otstarbekas või võimalik, peab elamu valdaja tagama tahkeküttematerjali ladustamise tuleohutuse.

(3) Hoones võib ladustada ja kasutada hoone või selle osa kütmiseks või tehnosüsteemi toimimiseks mõeldud tuleohtlikku vedelikku või tuleohtlikku gaasi tingimusel, et selle

ladustamise koht on omaette tuletõkkesektsioon ning tuleohtliku vedeliku või tuleohtliku gaasi ladustamine ja kasutamine on nähtud ette hoone ehitusprojektis.

(4) Katla või generaatoriga samas tuletõkkesektsioonis võib paikneda kütusemahuti, mille mahutavus on kuni kolm kuupmeetrit.

(5) Kuni kahe korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis võib ladustada tuleohtlikku

vedelikku koguses, mis on vajalik selle kasutamiseks seadmes, ja viisil, mis ei raskenda päästetööd.

(6) Kolme või enama korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis võib ladustada tuleohtlikku vedelikku kuni viis liitrit korteri kohta tingimusel, et seda ladustatakse eraldi

mahutis või pakendis ja hajutatult. (7) Ehitises võib ladustada tuleohtlikku vedelikku või tuleohtlikku gaasi, kui selle mahutil või

pakendil ei ole lekkimise tunnuseid.

§ 5. Põlevmaterjali ladustamine küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme

läheduses

(1) Põlevmaterjali, sealhulgas küttematerjali ja riietuseset, ladustatakse küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest ohutus kauguses.

(2) Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest määratakse selle või selle komponendi tootja kasutusjuhendi järgi. Kui tootjal ei ole

kasutusjuhendit, määratakse ohutu kaugus lisa 1 „Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme välispinnast“ kohaselt, arvestades küttesüsteemi või muu

kuuma välispinnaga seadme välispinna temperatuuri. (3) Põlevmaterjalist põrand, mis paikneb kasutusel küttesüsteemi koldesuu ees, kaitstakse

mittepõlevast materjalist kattega. Kui ohutus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, on kaitstud ala järgmine:

1) uksega küttesüsteem – vähemalt 400 millimeetrit koldesuu ees ja vähemalt 100 millimee tr it koldesuu küljel, arvestades ukseava servast; 2) lahtine küttesüsteem – vähemalt 750 millimeetrit koldesuu ees ja vähemalt 150 millimee tr it

koldesuu küljel, arvestades koldeava servast.

3 (8)

(4) Kui lahtise küttesüsteemi ees on vähemalt 50 millimeetri kõrgune ääretõke või kui küttesüsteemi kolde sügavus on üle 750 millimeetri, võib lõike 3 punktis 2 nimetatud kaitstud ala koldesuu ees olla vähemalt 600 millimeetrit, arvestades koldeava servast.

§ 6. Põlevmaterjali ladustamine ehitise välisseina läheduses

(1) Põlevmaterjali ei tohi ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd.

(2) Põlevmaterjali ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses.

Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast.

§ 7. Põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamine

(1) Põlevmaterjalist jäätmeid ja olmejäätmeid (edaspidi koos jäätmed) ei tohi ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd.

(2) Jäätmete ladustamine käesoleva määruse tähenduses on üle 75 liitri jäätmete hoidmine

konteineris, hoiukotis või muul viisil. (3) Jäätmete ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui

ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast,

välja arvatud kuni kahe korteriga elamu puhul. (4) Jäätmeid ei tohi ladustada koos hõõguva söe, tuha, sigareti või muu tuleohtliku esemega.

(5) Põlevmaterjalist ohtlike jäätmete kogumispunktile ja ladustamise kohale kohaldatakse

käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid. § 8. Suures koguses põlevmaterjali lahtine ladustamine ja selle plaan

(1) Kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevmaterjali lahtiselt kokku üle 1000 kuupmeetr i,

peab: 1) tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest ja muust põlevmaterjalist ning päästetöö võimalikkuse;

2) koostama põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ja esitama selle enne ladustamist asukohajärgsele päästekeskusele.

(2) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaan hõlmab vähemalt järgmist teavet: 1) põlevmaterjali lahtise ladustamise ala asukoha aadress ja katastri number;

2) auna või virna paiknemise koht ning laius, kõrgus, pikkus ja ümbermõõt meetrites, põlevmaterjali maksimumkogus ja liik ning vahemaa auna või virna kõrval paikneva teise auna

või virna või hooneni meetrites; 3) hoone, mis paikneb põlevmaterjali lahtise ladustamise alaga samal kinnistul, ja selle tuleohutusklass;

4) hoone, mis paikneb põlevmaterjali lahtise ladustamise ala naaberkinnistul, ja selle tuleohutusklass, välja arvatud juhul, kui vahemaa ladustamisala piirist hooneni on üle

36 meetri;

4 (8)

5) veevõtukoha paiknemise koht, vahemaa põlevmaterjali lahtise ladustamise ala kõige kaugema punktini, veeallika tüüp ja veevooluhulk või vee kogus; 6) päästesõiduki juurdesõidutee põlevmaterjali lahtise ladustamise alale ja veevõtukohale ning

kõvendatud pinnase materjal; 7) juurdesõidutee laius ning aiaga piiratud territooriumil värava asukoht, laius ja kõrgus;

8) ladustaja kontaktandmed; 9) plaani koostaja.

(3) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani koostamisel juhindutakse lisast 2 „Põlevmaterja l i lahtise ladustamise plaani näidis“.

3. peatükk

Ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded

§ 9. Ohtliku aine ladustamine

(1) Ohtlikku ainet ladustatakse lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus“ kohaselt. Ohtliku aine ladustamise ohutuse tagamist võib tõendada ka muul usaldusväärsel viisil.

(2) Kui ohtlikud ained lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus“ kohaselt:

1) eraldatakse, ladustatakse neid eraldi ruumides ja tagatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaste tuletõkkesektsioonide olemasolu; 2) hoitakse eraldi, võib neid ladustada samas ruumis ja üksteisest vähemalt kolme meetri

kaugusel, kuid peab olema välistatud nende kokkupuude käitlemisel ja õnnetuse, sealhulgas mahuti või pakendi lekkimise korral;

3) isoleeritakse, ladustatakse neid eraldi selleks kohandatud hoones või välitingimustes tulekindlates turvakappides nii, et need on piisavalt eraldatud teisest hoonest ja kinnistu piiris t; 4) ei pruugi vajada eraldamist, uuritakse ohtliku aine ohutuskaarti või muid allikaid, et saada

reaktsioonivõimeandmeid ja teha kindlaks, kas ohtlike ainete koos ladustamine on ohutu.

(3) Kui ohtlikke aineid ei ole võimalik eraldada või hoida eraldi, kasutatakse ohtliku aine kindlat alusvanni või vallitusala. Alusvanni või vallitusala tuleb kasutada ka juhul, kui on oht, et lekke korral valgub ohtlik aine teise ruumi, ohustab seadet või võib sattuda kanalisatsiooni.

Alusvann või vallitusala peab olema vähemalt kümme protsenti suurem kui ohtliku aine suurima mahuti või pakendi mahutavus.

(4) Omavahel reageerivaid ohtlikke aineid ei tohi ladustamisel käidelda samal ajal, kui nende segunemine ei ole avariiolukorras välistatud.

§ 10. Ohtliku aine ladustamise koht

(1) Ruumi põrand ja sein, mis võivad puutuda kokku ohtliku ainega, peavad olema siledad ja tihedad ning kaetud ohtliku aine kindla materjaliga, et ohtlik aine ei koguneks, imbuks ruumi

konstruktsiooni või tekitaks muud lisaohtu.

(2) Ohtliku aine ladustamise ruumi konstruktsioon peab olema selline, et võimaliku plahvatuse, tulekahju või ohtliku aine eraldumise mõju hoones oleks minimaalne.

(3) Oksüdeeriva või põleva ohtliku aine ladustamise ruumi põrandapind peab olema mittesüttivast materjalist. Seinas ja laes tuleb kasutada materjali, mis ei soodusta tulekahju teket

ja eritab vähe suitsu.

5 (8)

(4) Ohtliku aine ladustamise ruumis peab olema piisav loomulik õhuvahetus või ventilatsioon, mis peab vastama ohtlikust ainest tulenevale ja selle käitlemisel tekkida võivale ohule. Õnnetuse korral peab olema võimalik lülitada ventilatsioon kiiresti välja.

(5) Ohtlikku ainet ei tohi ladustada ventilatsiooniruumis.

(6) Kõrvalise isiku juurdepääs ohtliku aine ladustamise kohale peab olema tõkestatud.

(7) Ohtliku aine ladustamise kohas, kus on oht, et ohtliku aine mahuti või pakend saab mehaaniliselt vigastada, tuleb paigaldada otsasõidu vältimise tõkis.

(8) Ohtliku aine ladustamise koht peab olema põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast vähemalt kuue meetri kaugusel.

(9) Paragrahvides 11–13 sätestatud miinimumkuja võib ehitusprojektis vähendada, kui

kasutatakse arvutuslikku tõendust, kaitseseina, kaitsevallitist, udusüsteemi, piserdussüsteemi või muud samalaadset meedet.

(10) Ohtliku aine ladustamisel tagatakse lekke piiramiseks ja neutraliseerimiseks sobiva vahendi olemasolu.

(11) Ohtliku aine ladustamise koht märgistatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

§ 11. Naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla kuja

(1) Naftasaaduse, põlevkiviõli või selle saaduse või biokütuse hoidla (edaspidi koos käesolevas paragrahvis hoidla) mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava kuja (edaspidi koos

käesolevas paragrahvis hoidla kuja) on sõltuvalt hoidla mahutavusest järgmine:

Hoidla mahutavus kuupmeetrites kuni 3 3–10 10–100 100–500

Lõikes 2 nimetatud ettevõttest või ehitisest

meetrites

Maapealne mahuti 6 20 30 40

Maa-alune ja maapinnaga kaetud mahuti 3 10 15 20

(2) Hoidla kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus: 1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;

2) suure liiklustihedusega sõiduteest; 3) ravi-, majutus- või haridusasutusest; 4) kogunemishoonest;

5) elamust või 6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hoidla tegevusega.

(3) Üle 500-kuupmeetrise mahutavusega hoidla kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 1 sätestatud 100- kuni 500-

kuupmeetrise mahutavusega hoidla kuja.

(4) Hoidla kujas on üldjuhul keelatud tegevus, mis ei ole seotud hoidla kasutamisega.

6 (8)

(5) Hoidla kujas võib paikneda tööstus-, transpordi-, lao-, põllumajandus-, pääste- või politseihoone või suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ehitis, kui hoidla teenindab sellist hoonet või ettevõtet. Hoidla kujas võib paikneda ehitis, mis teenindab hoidlat, ja võib teha

vähemalt kuue meetri kaugusel hoidlast tegevust, mis on seotud ehitise tegevusega.

(6) Hoidla ehitamisel järgitakse veeseaduse § 142 alusel kehtestatud nõudeid.

§ 12. Ammoniaagirajatise kuja

(1) Ammoniaagirajatise kuja on sõltuvalt rajatise mahutavusest järgmine:

Ammoniaagi kogus

tonnides

Ammoniaagi- rajatise tüüp1

Suurõnnetuse ohuga

või ohtlikust ettevõttest või suure

liiklustihedusega

sõiduteest meetrites

Ravi-, majutus- või haridusasutusest,

kogunemishoonest, elamust või muust samalaadsest hoonest, mis ei

ole seotud ammoniaagirajatise

tegevusega, meetrites

kuni 1,5 A ja B 25 50

1,5–3 A ja B 40 100

3–10 A 40 150

B 80 250

(2) Ammoniaagirajatise kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus: 1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest; 2) suure liiklustihedusega sõiduteest;

3) ravi-, majutus- või haridusasutusest; 4) kogunemishoonest;

5) elamust või 6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud ammoniaagirajatise tegevusega.

(3) Üle kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 1 sätestatud

kolme- kuni kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja. § 13. Hapniku hoiukoht ja selle kuja

(1) Hapniku hoiukoht ei tohi paikneda:

1) põlevmaterjalist hoone seina, põlevmaterjali või süttimisallika läheduses; 2) sellise tulekoormuse läheduses, mis võib põhjustada intensiivset soojuskiirgust.

(2) Hapniku hoiukoha kuja on sõltuvalt hoiukoha mahutavusest järgmine:

Hapniku hoiukoha või selle mahuti mahutavus kuupmeetrites

Lõikes 3 nimetatud ettevõttest või ehitisest meetrites

1–10 15

10–20 25

20–35 40

(3) Hapniku hoiukoha kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus: 1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;

2) suure liiklustihedusega sõiduteest; 3) ravi-, majutus- või haridusasutusest; 4) kogunemishoonest;

5) elamust või 6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hapniku hoiukoha tegevusega.

7 (8)

(4) Üle 35-kuupmeetrise mahutavusega hapniku hoiukoha kuja määratakse ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui lõikes 2 sätestatud 20-

kuni 35-kuupmeetrise mahutavusega hoiukoha või selle mahuti kuja.

(5) Ehitises ei tohi ladustada ühes ruumis või laosektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga, välja arvatud juhul, kui seadme tööks on vaja korraga nii põlevgaasi kui ka hapnikku.

(6) Hapnikuballoon ei tohi puutuda kokku rasva, õli või muu tuleohtliku vedeliku või tuleohtliku gaasiga.

4. peatükk

Rakendussätted

§ 14. Määruse rakendamine

(1) Lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus“ rakendatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2025. aastal.

(2) Paragrahvi 12 ja § 13 lõikeid 1–4 ei kohaldata ammoniaagirajatisele ja hapniku hoiukoha le , mis ehitati või mille ehitamist alustati enne käesoleva määruse jõustumist.

§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 2. septembri 2010. aasta määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Lisa 1. Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme välispinnast

Lisa 2. Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis Lisa 3. Ohtlike ainete ühtesobivus

8 (8)

1 Ammoniaagirajatise tüüp: A – rajatise kõik seadmed on masina- või tootmisruumis, välja arvatud kondensaator ja selle torustik;

B – muu kui A-tüüpi rajatis.

1

Siseministri määruse

„Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Märkustega arvestamise tabel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 18.12.2023 kiri nr 2-7/2023/4878 Kontaktisik: Merike Ring ([email protected])

1. Kehtivas määruses ei ole reguleerimisala kehtestatud, mistõttu palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, mis osas määruse reguleerimisala muutub.

Selgitatud. Määruse aluseks olev volitusnorm (TuOS § 19 lg 7) ei ole muutunud, seega ei saa oluliselt muutuda ka määruse reguleerimisala . Määrusesse on lisatud kujad, mis seni on reguleeritud veeseaduses (§ 138-142: naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla veekaitsenõuded) ja võetakse sealt välja. Ka HÕNTE käsiraamatu § 8 selgitustes on välja toodud, et reguleerimisala sätte sõnastus ei tohi ületada pealkirja järgi lubatavat sisu.

2. Palume üle vaadata määruse eelnõuga kehtestatavad nõuded, kuna meie hinnangul ületavad need volitusnormi „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ piire peatükis 3, kus reguleeritakse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid laiemalt (käitlemine).

Mittearvestatud. Väide ei ole põhjendatud ning Siseministeerium seisukohaga ei nõustu.

3. Määruse eelnõu paragrahvi 2 lg 3 kohaselt käsitletakse ohtlikku ainet ohtliku kemikaalina kemikaaliseaduse (KemS) tähenduses. KemS § 3 lg 2 kohaselt on ohtlik kemikaal aine või segu, mis vastab CLP-määruse I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele. Käesoleval juhul tekib ringdefinitsioon ning sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada läbivalt termin „ohtlik aine“ terminiga „ohtlik kemikaal“ ning § 2 lg 3 sõnastada järgmiselt:„(3) Ohtlikku kemikaali käsitatakse käesolevas määruses kemikaaliseaduse tähenduses.“.

Mittearvestatud. Volitusnorm sisu on piiratud ohtlike ainetega ja sellest laiemaks minna ei saa. Ohtlik aine on eelnõus kui kemikaal, mis tõesti on KeMS-is nii aine kui segu, kuid et tegemist on ainult selle eelnõu kehtivusalaga, siis võimalik ringdefinitsioon ei oma nii suurt tähtsust. KeMS-is on küll volitusnorm kehtestada valdkonna eest vastutaval ministril nõuded kemikaali käitlemisele ja käitlemiskohale, kuid see ei ole siseministri pädevuses, SiM vastutab ohtlike ainete tuleohutusnõuete eest, seega ei saa ka KeMS-i volitusnormi kasutada. Lisaks on täiendatud

2

eelnõud määruse kohaldamisalaga, mis teeb selle lugemise selgemaks.

4. Seletuskirja § 2 lg 3 selgituses on toodud, et REACH-i määrus hõlmab sisuliselt kõiki keemilisi aineid, mitte ainult tööstuses, vaid ka igapäevaelus kasutatavaid aineid, nt puhastustooted, värvid, rõivad, mööbel ja elektriseadmed. REACH-i määrus reguleerib kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. Kokkuvõttes võib ohtlik aine olla mistahes ohtlik kemikaal, mis on nimetatud REACH-i määruses koos tema omadustega, kuid määruse eelnõus kasutatakse terminit „ohtlik aine“. See lõik on eksitav, jättes mulje, et REACH määrus hõlmab mitteohtlike ja ohtlike aineid ning nende ainete kasutamist segudes ja toodetes. REACH määrus käsitleb ainete, mitte kemikaalide, registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. Ohtlikud kemikaalid ei ole REACH määruses nimetatud – ohtlikuks klassifitseeritakse ained ja segud (ehk kemikaalid) CLP-määruse alusel. Sellest tulenevalt ja ühtlasi arvestades, kas määruse eelnõus võetakse kasutusele termin “ohtlik aine” või “ohtlik kemikaal”, palume kõnesolev lõik ümber sõnastada.

Arvestatud. Seletuskirja on muudetud.

5. Seletuskirja osas on läbiv kommentaar: osad kehtivad nõuded on jäänud sõna-sõnalt samaks, aga seletuskirjast see ei selgu, samuti ei peaks seletuskiri piirduma üksnes määruse eelnõu teksti refereerimisega (nt § 11 lg-d 2 ja 3 seletuskirjas). Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 40 lg 1 p 3 kohaselt peab seletuskiri sisaldama võrdlevat analüüsi, mis käesolevas seletuskirjas on puudulik, mis omakorda teeb määruse eelnõu lugemise teatud juhtudel raskesti jälgitavaks, kuna ei selgu, miks midagi muudetakse. Sellest tulenevalt palume läbivalt kogu seletuskirja ulatuses välja tuua, millised nõuded jäävad samaks, millised nõuded on uued ja milliseid nõudeid muudetakse ning kui need on määruse eelnõus ümber paigutatud, siis lisada ka sellekohane info. Ühtlasi palume läbivalt täiendada neid seletuskirja punkte, kus on piirdutud üksnes määruse eelnõu ümber kirjutamisega. Nt määruse eelnõu § 4 on olemasoleva määruse § 1, aga see ei selgu seletuskirjast või kehtiva määruse § 3 lg 3, mis käsitleb mootorisõidukite parkimise nõuet ehitise läheduses, on kustutatud, kuid seda pole põhjendatud.

Arvestatud osaliselt. Juhime tähelepanu, et HÕNTE § 40 nimetab eelnõu seletuskirja struktuuriosad, sisunõuded võrdlevale analüüsile on toodud § 43 lõikes 1. Samuti juhime tähelepanu, et tegemist on uue terviktekstiga, mitte määruse muutmisega. Seetõttu ei ole eesmärgipärane eelnõu kogu ulatuses kehtiva määrusega võrrelda, vaid võrdlused on toodud kohtades, kus see on asjakohane ja vajalik.

6. Määruse eelnõu §-st 6 ei selgu, et olmejäätmeid käsitletakse jäätmeseaduse tähenduses, see selgub seletuskirjast. Teeme ettepaneku sõnastada § 6 lg 2 järgmiselt: „(2) Olmejäätmeid käsitatakse käesolevas määruses jäätmeseaduse tähenduses.“ Sellest tulenevalt muutub ka paragrahvi ülejäänud numeratsioon.

Mittearvestatud. Volitusnorm piirneb põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuetega. Eelnõu koostajad on Päästeameti statistikast tulenevalt asunud seisukohale, et ka põlevmaterjalist jäätmed ja olmejäätmed võivad tekitada tuleohtu, mistõttu on neid käsitletud põlevmaterjalina. See mõttekäik on avatud seletuskirjas. Kuna põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete nõuded on n-ö kitsendavad ja täpsustavad põlevmaterjalile üldisemalt seatud

3

nõutest, siis on asjakohane neid käsitada vaid vastavas paragrahvis.

7. Määruse eelnõu §-ga 9 kehtestatakse ohtliku aine ladustamise nõuded. Meie hinnangul ei ole tegu üksnes tuleohutusnõuetega, vaid kehtestatakse ladustamise üldnõuded. Samas on need nõuded väga üldsõnalised, jättes tõlgendamiseks liiga palju ruumi. Teeme ettepaneku § 9 nõuded üle vaadata, sest osa nõudeid ei pruugi olla sellisel kujul asjakohased, ja sõnastada õigusselguse huvides need kõikide osapoolte jaoks üheselt arusaadavalt. Samuti puuduvad piirkogused ja kitsendused, mis tähendab, et nõuded laienevad mistahes kogusele ja kõigile (eraisik, tootja, kaupleja, ladu, pood, labor jne). Juhime tähelepanu, et ohtlike kaupade klassifitseerimise ja vedude puhul on ette nähtud teatud erandid, nt väiksemate koguste pürotehniliste toodete transport. Määruse eelnõu sõnastuse kohaselt on nii 50 ml tuleohtlik desinfitseerimisvahend kui ka 100 liitrit võrdväärsed kogused ning neid käsitletakse samadel alustel. Seetõttu palume ladustamise nõuete osas kehtestada mõistlikud piirkogused ja kitsendused, et nõuetega saaksid kaetud soovitud sihtrühmad, mitte eraisikud ega jaekauplejad.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud määruse kohaldamisala järgmises sõnastuses: § 2. Määruse kohaldamisala

(1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale. (2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult: 1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu; 2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

8. Määruse eelnõu § 9 lg 1 kohaselt ladustatakse ohtlik aine lisa 3 kohaselt. Seletuskirjas viidatakse, et aluseks on võetud ohtlike kaupade veo eeskirjad, eeldame, et siin on mõeldud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepet (https://www.riigiteataja.ee/akt/207062017001). Palume kasutada õiget määratlust, et tagada ühtne arusaadavus ja selgus. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks on ühtesobivustabeli alusena kasutatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppes toodud jaotust, sest ladustamine ei ole sama, mis transport ning ohtlike ainete transpordi nõuded on üldjuhul rangemad kui ladustamise nõuded, kuna transpordil kaasnevad täiendavad riskid. Tõime eespool välja, et määruse eelnõust ei selgu, kas soovitakse reguleerida eraisikute poolt ladustatavat ohtlikku kemikaali. Siinkohal juhime tähelepanu, et eraisikul puudub juurdepääs nii ohtliku kemikaali ohutuskaardi andmetele kui ka transpordimärgistusele ning tema teadmised piirduvad üksnes pakendil paikneva märgistusega, milleks on CLP märgistus. Seetõttu teeme ettepaneku ühtesobivustabeli osas mõelda, kas oleks mõistlik viidata CLP ohuklasside ja H-lausetega. Tõdeme, et see sõltub suuresti ka sellest, kellele ladustamisnõudeid kohaldada soovitakse.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on lisatud selgitus ja tehtud parandus. Kehtiva määruse lisaga 2 võrreldes on eelnõusse toodud sisse mürgiste gaaside ladustamine ning on täpsustatud osade aineklasside ühtesobivust (näiteks mitte eraldamise korral on täpsustatud ainete ladustamise eesmärki või varasemalt eraldamist nõudnud aineid on eelnõuga lubatud hoida koos). Uue tabeliga on vähendatud ohtu, mis võib tekkida samas ruumis olevate ainete juhuslikul segunemisel või näiteks kustutustööde käigus veega reageerimisel. Tabeli numeratsiooni aluseks on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe, mis sisuliselt järgib kehtiva tabeli mõtet, sest selles valdkonnas on vajalik jaotus juba tehtud ja kui tagada ainete ladustamine transpordile kehtivate nõuete kohaselt, on vajalik ohutustase saavutatud.

4

9. Kehtivas õiguses ei ole defineeritud terminit „eraldamine“. Määruse eelnõu § 9 lg-ga 2 kehtestatakse nõuded, mille kohaselt “ohtlike ainete ühtesobivustabeli” alusel eraldamisele kuuluvad kemikaalid ladustatakse eraldi ruumides ning eraldi hoidmisele kuuluvad kemikaalid hoitakse üksteisest vähemalt kolme meetri kaugusel. Kehtivas regulatsioonis käsitletakse eraldamist tähenduses, kus ained peavad paiknema eraldi ruumides, vaid ühel juhul: tuleohtliku gaasi ja hapniku ladustamisel. Määruse eelnõu ühtesobivustabeliga nähakse aga eraldi ruumidesse paigutamist ette väga paljudel juhtudel. Lisaks ei ole isoleerimise mõistet (eraldi hoone või tulekindel kapp õues) senises regulatsioonis kasutatud, kuid määruse eelnõu kohaselt hakatakse seda nõudma orgaaniliste peroksiidide ladustamisel. Probleem võib tekkida nt tuleohtlike vedelike eraldi hoidmisel mürgistest ja söövitavatest kemikaalidest (kehtiv regulatsioon ei nõua). Tegemist on suurte muudatustega, kuna määruse eelnõuga laiendatakse oluliselt kehtivaid nõudeid. Seetõttu rõhutame, et selgelt on vaja hinnata, kes on käesoleva määruse eelnõu sihtrühm ning vastavalt sellele kaardistada ja hinnata kaasnevad mõjud ning käsitleda seda põhjalikumalt mõjude hindamise punktis.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud ja antud selgitused. Tabeli koostamisel lähtuti Ühendkuningriigis välja töötatud ladustamise nõuetest https://www.hse.gov.uk/pubns/books/hsg71.htm .

10. Määruse eelnõu § 9 lg-s 4 kirjeldatakse ohtlike ainete käitlemist, kuigi määruse eelnõu volitusnorm sätestab nõuded ohtliku aine ladustamisele (palun vaata käesoleva kirja punkti 2). KemS § 3 lg 3 kohaselt on kemikaali käitlemine KemS tähenduses kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Palume lähtuda kehtivast õigusruumist ja kasutada samu termineid ning asendada määruse eelnõu § 9 lg- s 4 sõna „käitlemine“ sõnaga „ladustamine“ või „hoidmine“. Sellise sõnastuse korral jääb säte ka volitusnormiga lubatud piiridesse.

Arvestatud osaliselt. Eelnõusse ja seletuskirja on lisatud, et silmas on peetud ladustamisel toimuvad käitlemist. Eelkõige tähendab see ohtliku aine liigutamist ühest kohast teise, mis on ladustamisel tavapärane tegevus.

11. Määruse eelnõu § 9 lõikega 7 sätestatakse mh nõue, et seinas ja laes tuleb kasutada materjali, mis ei soodusta tulekahju teket ja eritab vähe suitsu. Palume seletuskirjas tuua näiteid materjalidest, mis eritavad vähe suitsu.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on täiendatud. Kindlaid materjale välja tuua ei saa, sest neid on palju ja erinevate otstarvetega, küll aga on igale materjalile määratud tuletundlikkus (toote sertifikaat), mille järgi teda saab kasutada. Tuletundlikkuse sisu on avatud ehitiste tuleohutusnõuete määruse §-s 8 (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013?lei aKehtiv).

12. Määruse eelnõu § 9 lõikega 8 sätestatakse nõuded, mille kohaselt sööbiva ohtliku aine ladustamise ruumi põrand peab olema kaetud ohtliku aine kindla materjaliga ja põrandapind peab pidama ohtlikule ainele vastu vähemalt kaks ööpäeva. Palume seletusk irjas tuua konkreetseid näiteid nn ohtliku aine kindlatest materjalidest. Nõude, et põrandapind peab ohtlikule ainele vastu pidama vähemalt kaks

Arvestatud. Kahe ööpäeva nõue on välja jäetud. § 10 lõikes 1 jääb üldine nõue, mida on avatud seletuskirjas.

5

ööpäeva, kontrollimine on üpris keeruline ja subjektiivne, seetõttu palume ka selles seletuskirja vastavate näidetega täiendada.

13. Määruse eelnõu § 9 lõigetega 12 ja 13 sätestatakse kuue meetri kauguse nõue. Palume seletuskirjas selgitada, miks just kuus meetrit, mitte viis meetrit. Ühtlasi juhime tähelepanu, et talveperioodil ladustavad tanklad hoone sissepääsude lähedal tuleohtlikke klaasipesuvedelikke ning hetke sõnastuse korral oleksid ka nemad käesoleva eelnõu sihtrühm, kuid kooskõlastuskirjast ei nähtu, kas neile edastati määruse eelnõu arvamuse andmiseks või mitte.

Arvestatud. Seletuskirjas on tehtud täiendus. 6 m on seotud naftasaaduse maapealse mahuti minimaalse lubatud kaugusega. Eelnõu kohaselt jätkub Päästeametil õigus nõuda klaasipesuvedelike sellise ladustamise lõpetamist või riske maandavate meetmete võtmist.

14. Määruse eelnõu § 9 lõikega 15 seatakse nõue, et ohtliku aine ladustamisel tagatakse piisaval hulgal sobivaid lekke piiramise ja neutraliseerimise vahendeid. Arusaadav, et sõltuvalt ohu suurusest tuleks ohtlike ainete ladustamisel varuda piiramise ja neutraliseerimise vahendeid, samas nõue piisav on ebaselge ja mitmeti tõlgendatav. Teeme ettepaneku sõnastada § 9 lg 15 järgmiselt: „(15) Ohtlike ainete ladustamisel tagatakse sobivate lekke piiramise ja neutraliseerimise vahendite olemasolu.“

Arvestatud. Eelnõus on vastav muudatus tehtud.

15. Määruse eelnõu § 10 lg 1 osas palume seletuskirjas välja tuua, kust pärinevad kujade vahemaad. Kas need on üle toodud keskkonnaministri määrusest nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ või kusagilt mujalt?

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, tegemist on Rootsis ja Soomes kasutatavate vastavate arvutustega.

16. Määruse eelnõu § 10 lõikes 1 toodud kujade vahemaad ei kattu sama määruse § 10 lõikes 6 viidatud keskkonnaministri 20. septembri 2019. aasta määruses nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ toodud kujade vahemaadega. Palume eeltoodud vastuolu kõrvaldada.

Mittearvestatud. Muudatus on seotud VeeS-i eelnõuga, millega muudetakse ka keskkonnaministri 20. septembri 2019.a määrust nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded“. Muudatuse järgselt selles määruses ei sätestata vastavaid kujasid. Need nõuded jäävad ainult siseministri määrusesse.

17. Määruse eelnõu §-d 10-12 käsitlevad erinevate ohtlike kemikaalide kujasid. Paragrahv 10 lg 2 sätestab, et hoidla kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus suurõnnetuse ohuga ettevõttest, ohtlikust ettevõttest, elamust või majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- või teenindushoonest või transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi. Paragrahv 11 lg 2 sätestab, et ammoniaagirajatise kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus kinnistu piirist, üldkasutatavast sõiduteest või elamust, raviasutusest, koolist, lasteaiast, kogunemiskohast või muust ammoniaagirajatise tegevusega mitteseotud hoonest. Paragrahv 12 lg 3 sätestab, et hapniku hoiukoha kuja käesoleva määruse tähenduses on kõige väiksem lubatud kaugus rahvarohkest kogunemiskohast, tiheda liiklusega transporditeest või samalaadsest kohast. Palume seletuskirjas selgitada, millest lähtuti hoidla kuja määramisel ja loetelus toodud ehitiste nimekirja kokkupanemisel (sama märkus kehtib § 11 lg 1 ja § 12 lg 2 kohta). Ehitiste loetelud on mingil põhjusel

Arvestatud. Eelnõu on muudetud ja seletuskirja lisatud selgitus. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla kujade määramisel on ehitiste loetelu võetud kehtivast määrusest. Muud näited on võetud Soome ja Rootsi praktikast, mis on lisatud seletuskirja lisaks 2. Ehitiste loetelu on ühtlustatud.

6

jäetud erinevaks, kuid seletuskirjast see ei selgu. Kas ehitiste loetelu puhul võeti aluseks ehitusseadustik või mõni teine õigusakt? Kui ehitiste loetelude eristamiseks puudub selge põhjus, palume nimekirjad ühtlustada või täiendada seletuskirja selgitusega, miks on loetelud erinevad. 18. Palume seletuskirjas selgitada § 10 lõiget 3. Miks määratakse üle 500 m3 mahutavusega hoidla kuja ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskianalüüsi põhjal. Kas see nõue on kehtivas õiguses juba olemas või on tegemist uue nõudega ning millisest riskianalüüsist tuleb lähtuda (sama märkus kehtib ka § 11 lg 3 ja 12 lg 4 kohta). KemS-s on samuti kasutusel riskianalüüs, aga käesolevas eelnõus ei ole vist seda mõeldud.

Arvestatud. Eelnõu on muudetud ja seletuskirjas antud vastav selgitus.

19. Määruse eelnõu §-s 11 seatakse nõuded ammoniaagirajatise kujale. Lugedes seletuskirja jääb arusaamatuks, mis põhjusel nõuded kehtestatakse või on tegemist olemasolevate nõuete muutmisega. Seletuskirjas ei ole ka infot, kas tegemist on järelevalvemenetluste käigus selgunud praktilise probleemiga. Seega palume seletuskirjas selgelt välja tuua, mis põhjusel ammoniaagirajatise kujale nõuded kehtestatakse.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Vajadus on praktiline, kuna nõudeid ei ole kehtestatud. Eelnõuga ei kehtestata nõuded tagasiulatuvalt, st nõuded hakkavad kehtima uutele, rajatavatele hoidlatele. On igati mõistlik, et sellises faasis (planeerimine, ehitamine), on ka kuja nõudeid arvesse võetud.

20. Määruse eelnõu § 11 lg 1 teises veerus on toodud ammoniaagi rajatise tüübid: A ja B. Seletuskirjast ei selgu, millest on rajatise tüüpide määramisel lähtutud. KemS-s kasutatakse ohtlik ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete puhul samuti A- ja B-kategooria jaotust. Käesoleva määruse kontekstis tähendab aga see midagi muud, seetõttu palume õigusselguse huvides seletuskirjas selgitada, kust pärinevad rajatise tüübid A ja B ning miks just selline jaotus ja sellised vahemaad. Rajatise B tüübi puhul palume tuua näiteid, mis need muud kui A-tüüpi rajatised olla võivad.

Selgitame . Seletuskirjas on välja toodud, et A- tüüpi rajatise puhul on kõik seadmed masina- või tootmisruumis, välja arvatud kondensaator ja selle torustik, ning B-tüüpi rajatis on muu kui A-tüüpi rajatis. Kokkuvõtvalt tähendab, et A-tüüpi rajatised on hoonesisesed ja B-tüüpi rajatised on hoonevälised. Rajatiste jagamisel sellisteks tüüpideks on aluseks võetud Soome praktika.

21. Määruse eelnõu §-ga 13 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt §-e 11 ja 12 ei kohaldata enne käesoleva määruse jõustumist ehitatud ammoniaagirajatisele ja hapniku hoiukohale. Seletuskirjas on toodud, et nõuded kujale kehtivad ehitatava ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kohta ning ei puuduta olemasolevaid ammoniaagirajatisi ja hapniku hoiukohti. Võib tekkida olukord, kus ehitamine on pooleli, aga kuna kujad on planeerimise menetluse osa (planeerimisetapp on enne ehitamise alustamist), siis juba ehitamisel olev ammoniaagirajatis ei täida planeeritava määruse eelnõuga kehtestavaid nõudeid. Teeme ettepaneku sõnastada § 13 järgmiselt: „Käesoleva määruse §-e 11 ja 12 ei kohaldata enne käesoleva määruse jõustumist ehitatud ja juba ehitamisel olevale ammoniaagirajatisele ja hapniku hoiukohale.“. Teine variant on täiendada seletuskirja ning lisada täpsem selgitus ehitamisel olevate ammoniaagirajatiste ja hapniku hoiukohtade kohta.

Arvestatud. Eelnõu on muudetud.

22. Määruse eelnõuga nähakse ette oluliselt täiendatud muudatused ja uute nõuete seadmine põlevmaterjalide ladustamisele ning see omakorda tähendab, et tulevikus määruse kohaldamisalasse

Arvestatud osaliselt. Põlevmaterjalide osas üleminekuaega ei kehtestata, sest muudatused ei

7

jäävad isikud peavad oma ladustamise tingimused üle vaatama ja enamikel juhtudel ka ümberkorraldused tegema, kuid selleks käesoleva eelnõuga üleminekuaega ette ei nähta. Seetõttu teeme ettepaneku ette näha määruse eelnõuga kehtestavate nõuete täitmiseks üleminekuaeg minimaalselt kuus kuud, kuid ideaalolukorras võiks see aeg olla pikem ehk üks aasta.

ole sellise mõjuga, et sihtrühm peaks suuri ümberkorraldusi tegema. Ohtlike ainete ladustamist reguleerivale lisale 3 on eelnõuga sätestatud üleminekuaeg 01.01.2025.

23. Palume seletuskirjas oluliselt põhjalikumalt hinnata määruse mõjusid. Termin „ladustamine“ on laia ulatusega ja ohtlike ainete osas ei ole ette nähtud piir- või künniskoguseid. Lisaks tuleb arvestada, et ohtlikke aineid hoiustavad nii ettevõtted kui ka eraisikud. Sellest tulenevalt on määruse eelnõu mõju väga lai. Määruse eelnõu §-dega 10-12 täiendatakse oluliselt ohtlike ainete ladustamise nõudeid, sh ohutuskujad, ning sellel on selge mõju ettevõtjatele. HÕNTE § 1 lg 4 sätestab, et väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu (sh määruse eelnõu) koostamisel ning mõjude analüüsi tegemisel, mõjuanalüüsi aruande koostamisel, samuti seaduse mõjude järelhindamisel on mõjude osas aluseks Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” (edaspidi reglement) § 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodika. Palume mõjusid hinnata lähtuvalt mõjude hindamise metoodikast, st mõjude olulise hindamisel kasutada nelja kriteeriumit: mõju ulatus, mõju avaldamise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Selgitame . Eelnõule on lisatud kohaldamisala, millega määratakse isikud, kellele ohtlike ainete ladustamise nõuded kehtivad. Lisaks on mõjusid hinnatud nende sihtrühmade osas, kellele need otseselt mõju avaldavad. Juhime tähelepanu, et KeMS § 3 lg 3 kohaselt on kemikaali käitlemine kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus ja KemS § 8 lg 1 kohaselt tuleb kemikaali käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Nende sätete kohaselt peavad kõik, kes vähegi kemikaaliga kokku puutuvad KeMS-i nõudeid, sh ohutusnõudeid, järgima juba praegu.

24. Seletuskirja punktis 5, määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud, on toodud, et uusi kohustusi ei lisata, mis ei vasta tõele ning on eksitav, sest on lisandunud ammoniaagirajatise kuja nõuded ning olulisel määral on täiendatud hapniku hoiukoha nõudeid. Samuti on eksitav lause, et nõuded hoidla kujale on praegu veeseaduses. Veeseaduses on üksnes nõuded naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla kuja kohta, mitte aga ammoniaagirajatise kuja ning hapniku hoiukoha ja kuja kohta. Palume viidatud ebatäpsused ja -selgused kõrvaldada.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud.

Kliimaministeerium, 19.12.2023 kiri nr 1-5/23/5546-3 Kontaktisikud: Marko Lelov ([email protected]), Merle Liivrand-Sieger ([email protected])

1. Eelnõu § 7 lg 1 punktis 2 sätestatakse, et kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevmaterjali lahtiselt kokku üle 1000 kuupmeetri, peab koostama põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ja esitama selle enne ladustamist asukohajärgsele päästekeskusele. Teeme ettepaneku muuta § 7 lõike 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „2) koostama põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ja esitama selle enne ladustamist kooskõlastamiseks asukohajärgsele päästekeskusele.“.

Mittearvestatud. Ka ilma kooskõlastuse kohustuseta kontrollib Päästeamet sisuliselt plaani sobivust ja kavandatava tegevuse tuleohutust. Kui on puudused, siis antakse sellest plaani koostajale teada ja palutakse parandatud plaan uuesti esitada. Plaani koostamise mõte on ju eelkõige anda isikule võimalus oma tegevus läbi mõelda –

8

Põlevmaterjalide plaan esitatakse küll Päästekeskusele, aga seda ei kooskõlastata. Leiame, et pädev asutus peaks plaani üle vaatama ja selle õigsust/sobivust kinnitama. Jäätmevaldkonnas on tuleohu näol tegemist väga olulise ohuga ja tulekahjust tuleneda võivad keskkonnaohud suured. Seetõttu on oluline, et põlevmaterjalide (sh jäätmete) ladustamise puhul on tuleohutus hinnatud pädeva asutuse poolt.

Päästeameti kooskõlastus ei anna protsessi mõttes midagi juurde, sest ka ilma selleta palub Päästeamet esitatud plaanist leitud puudused kõrvaldada. Ilma ametliku kooskõlastuseta saame aga vähendada bürokraatiat ja kiirendada protsesse.

2. Eelnõus on määratletud termin „ladustamine“. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus ladustamisega seonduv selliselt, et oleks üheselt aru saada, millal peetakse silmas hoone sees toimuvat ladustamist ja millal välisterritooriumil toimuvat tegevust. Praktikas ladustatakse jäätmeid nii siseruumides kui ka välisterritooriumil. Eelnõu tekstist jääb arusaamatuks, kas § 6 ja § 7 sätestavad nõuded ainult välisterritooriumil ladustatavatele jäätmetele. Samas sätestab § 2, et ladustamine käesoleva määruse tähenduses on põlevmaterjali hoiustamine ehitises või selle territooriumil.

Selgitame . Eelnõu § 6, § 7 ja § 8 kehtivad ladustamisele väljaspool ehitist, saame seda täpsustada seletuskirjas. Juhime tähelepanu, et paragrahvid reguleerivad kehtiva määrusega sarnaseid nõudeid, seega pole asjakohane nende pealkirju muuta. Eelnõu § 4 ja § 5 reguleerivad ladustamist ehitise sees.

MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid, 29.11.2023 kiri nr 1-6/2873-2

Kontaktisik: Siim Parveots ([email protected])

1. § 3 lg 2 - kui ehitusprojekt puudub või projektis ei ole nõuet esitatud, siis võib jätkuvalt edasi ladustada? Tekib vastuolu, kus vanas hoones võib see nii jääda, aga uutes hoonetes esitatakse nõue. Põhimõtte peaks kehtima ikka kõikide hoonete puhul sarnaselt

Mittearvestatud. Küttesüsteem on hoone tehnosüsteem, mis on alati ehitusprojektis kirjeldatud, ka vanades. Kui küttesüsteemi on muudetud, siis ka selle kohta on olemas projekt või mõni muu sellega võrdne dokument.

2. § 3 lg 2 – vanad majad, kus puuduvad igasugused tuletõkkesektsioonid, siis korteris enam küttepuid mõneks küttekorraks hoida ei tohi

Selgitame . Korteris hoitava küttepuude varu ei ole määrusega reguleeritud. Kui seda soovitakse teha, tuleb juhinduda määruse sätetest, mis reguleerivad põlevmaterjali ladustamist küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme läheduses.

3. § 3 lg 2 – Kui laohoone töö läheb üle gaasil töötavate tõstukite peale, siis peaksid nad muutma ehitusprojekti (ehitama ka sektsiooni), et hoiustada varugaasiballoone?

Selgitame . Kirjeldatud juhul ei ole vaja muuta ehitusprojekti. Tõstukite kütusevaru ladustamisel tuleks juhinduda määruse sätetest, mis reguleerivad ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõudeid

4. § 3 lg 3 – milleks selline nõue? Vanades puitmajades, kus kelder ei ole omaette tuletõkkesektsioon, siis panipaiagades põlevmaterjali hoidmine on lubatud (vana mööbel jmt kila-kola), kuid igasugune küttematerjali lubamine on keelatud. Praktikas on sellise säte mõju tuleviku vaates üsna tagasihoidlik, sest

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud.

9

see eeldab täiendavate puukuuride ja varjualuste rajamist, mis ei ole pruugi olla teostatav. Mis siis lahenduseks on, ainult tuletõkkekonstruktsiooni tekitamine?

5. § 5 lg 2 – mis on süttiva pinnakihiga hoone? Kui hoone välisseina tuletundlikkus on B, kas tegemist süttiva pinnakihiga hoonega?

Selgitame . B-klassi tuletundlikkusega hoone välissein on süttiv (siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 8 lg 1 p 3).

6. § 6 lg 3 – varasemalt oli 2 meetrit, nüüd 4 m. Ei ole erilist vahet, et kui tegemist kahe korteriga elamuga, siis nagu oleks jäätmeid vähem ja oht väiksem. Eramaja puhul on see nõue üldse ebavajalik;

Selgitame . Varasemaga võrreldes ei pea järgima krundi välispiiri nõuet, lisaks ei kehti 4 m nõue eramajale ja paarismajale. Selgitus antud seletuskirjas vastava sätte juures.

7. § 6 lg 3 Mitmetel hoonetel on prügikonteinerid projekteeritud hoone alusesse maa tasapinnal asuvasse parklasse, kus nõude täitmisest keeldutakse

Selgitame . Kui hoone ehitusprojektis nähakse jäätmete ladustamine ette maa-alusel korrusel, siis ei peagi 4 m nõuet järgima. Sellisel juhul on kõiki ohte arvesse võetud ja pole vaja konteinereid hoonest eemale viia.

8. § 8 lg 2 – miks kõikide tehniliste ruumide puhul? Kui nõrkvoolu ruumis on tehnikul nt laud ja tool, mis on põlevast materjalist, siis tulevikus on see keelatud? Sellises sõnastuses ei ole võimalik seda täita, nt korteris või eramus, kus on ventilatsiooniseade, siis see ei pruugi olla eraldatud ruumis ja põlevmaterjal on ümber. Nõue peaks olema, kui seade teenindab mitut tuletõkkesektsiooni, siis ei tohi ventilatsiooniruumis, mis on omaette tuletõkkesektsioon, hoida põlevmaterjali.

Selgitame . Laud ja tool nõrkvoolu ruumis ei ole põlevmaterjali ladustamine. Nõude eesmärk on kaitsta nimetatud tehnosüsteeme ja nende sõlmi võimalike tulekahjude eest ning vähendada võimalust, et nende riketest puhkeks tulekahju. Seletuskirja vastavalt täiendatud.

9. § 8 lg 2 – veemõõdusõlm või kaugkütte seadmete ruumis ei peaks põlevmaterjali ladustamist keelama! Hoone on ehitatud kasutamiseks, sh ka nimetatud ruumid. Kõike ei saa ära keelata. Kuidas erineb veemõõdusõlm oma ohtlikkuselt tavalise kontoriruumiga, milles paikneb veetorustik või vesikütteradiaator?

Vt eelmist kommentaari.

10. AKUDE, SH LI-ION AKUDE LAADIMINE, HOIUSTAMINE - ei ole üldse määruses käsitletud. Millises koguses ja mis tingimustes võib neid hoida oma tarbeks, missuguses ulatuses töötlemisprotsesside käigus elektroonikatööstustes jne.

Selgitame . Akud ja patareid loetakse määruse mõistes olmejäätmeteks (vt seletuskirja § 7 selgitus). Põhjalikumalt käsitleb kasutatud patareide ja akude käitlemist keskkonnaministri 10.01.2008. a määrus nr 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded1“

https://www.riigiteataja.ee/akt/12910878

10

Eesti Keemiatööstuse Liit, 06.12.23 kiri nr 1-6/2873-4

Kontaktisik Kärt Kasak ([email protected])

1. Esiteks peame vajalikuks märkida, et sellise definitsiooni kasutamine, kus „aine“ tähendab nii ainet kui ka segu (olukorras, kus meil on tegelikult sobiv ühisnimetaja ehk „kemikaal“ olemas), ei ole hea praktika. Mõistame, et selline lähenemine tuleneb ADR-i sõnastusest, kuid pole veendunud, et tegemist on parima lahendusega. Eelnevast sõltumata palume kindlasti muuta seletuskirjas (lk 3) toodud alljärgneva lõigu sõnastust: „REACH-i määrus hõlmab sisuliselt kõiki keemilisi aineid: mitte ainult tööstuses, vaid ka igapäevaelus kasutatavaid aineid, näiteks puhastustooted, värvid, rõivad, mööbel ja elektriseadmed. REACH-i määrusega on reguleeritud kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. Kokkuvõttes võib ohtlik aine olla mistahes ohtlik kemikaal, mis on nimetatud REACH-i määruses koos tema omadustega, kuid eelnõus kasutatakse terminit ohtlik aine.” Kõnealune lõik seletuskirjas on eksitav – siit jääb mulje, et REACH määruse kontekstis on puhastustooted, värvid, rõivad jne ained – aga seda need kindlasti REACH-määruse kontekstis ei ole . REACH määrus hõlmab mitteohtlikke ja ohtlikke aineid ning nende ainete kasutamist segudes ja toodetes. REACH määrus käsitleb siiski ainete, mitte kemikaalide, registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. Ohtlikud kemikaalid ei ole REACH määruses nimetatud (kui, siis ainult ained) – ohtlikuks klassifitseeritakse aineid ja segusid (ehk kemikaale) siiski CLP määruse alusel.

Arvestatud osaliselt. Volitusnorm piirneb „ohtlike ainetega“, sellest laiemaks minna ei saa. Ohtlik aine on eelnõus kui kemikaal, mis tõesti on KeMSis nii aine kui segu, kuid et tegemist on ainult selle eelnõuga, siis võimalik ringdefinitsioon ei sega. Viidatud tekstilõik on SK-st välja võetud, asendatud uue selgitusega.

2. Mõistete ebaselguse tõttu on ka raske mõista, millele täpselt eelnõu 3. peatüki sätted kohalduvad. Nimelt defineeritakse eelnõu § 2 (3), et „Ohtlik aine käesoleva määruse tähenduses on ohtlik kemikaal kemikaaliseaduse tähenduses”. Selline definitsioon on palju laiem, kui “ohtlike ainete ühtesobivustabelis” toodud ohuklassid ning hõlmab kõiki CLPmääruse alusel ohtlikuks klassifitseeritud aineid ja segusid k.a näiteks keskkonnaohtlikud ained ja segud, nahka ärritavad ained ja segud, sensibiliseerivad kemikaalid jne (st ohuklassid, millel pole seost tuleohuga). Samas jäävad selle definitsiooni piiridest välja kõik tooted (nn artiklid), mis on ADR-i sätetega hõlmatud (nt akud). Kui osad 3. peatüki sätted on konkreetselt seotud ühtesobivustabeli ohuklassidega või viidatakse konkreetselt mõnele ohuklassile, siis mitmed sätted on kirjutatud kujul, et need kohalduvad kõigile nn ohtlikele ainetele (ehk kõigile CLP alusel ohtlikuks klassifitseeritud ainetele ja segudele). Nt vastavalt § 9 (12) peab ohtliku aine ladustamise koht olema põlevmaterjalist vähemalt kuue meetri kaugusel, mis tähendab, et ka nt silmi ärritavat segu peab hoidma igasugusest põlevmaterjalist vähemalt 6 m eemal. Palume määruses selgelt väljendada, millistele ainetele ja segudele (ohuklass ja H-laused) ning milliste le toodetele konkreetsed sätted kohalduvad.

Mittearvestatud. Säte on loetav kahtepidi: ohtlik aine ei tohi oma omadustelt tekitada lisatuleohtu põlevmaterjalile ja samas ei tohiks põlevmaterjal süttimisel mõjutada ohtlikku ainet. Seega ei näe vajadust eelnõud muuta, kuid SK on täiendatud, nt et käitleja peab hindama enda poolt käideldava aine koguseid ja omadusi ning võtma otsuse, kuivõrd lähtuda selliste ainete ladustamisel käesolevast määrusest. Lisa 3 nimetatud aineid tuleb kõiki ladustada § 10 lg 8 nõuet arvestades.

3. Edasises tagasisides keskendume eelkõige eelnõu 3. peatükile: „Ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded“. Üleüldine probleem: piirkoguste ja kitsenduste puudumine Eelnõus puuduvad igasugused piirkogused ja kitsendused, mis tähendab, et nõuded laienevad sisuliselt mistahes kogusele ja

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud määruse kohaldamisala järgmises sõnastuses: § 2. Määruse kohaldamisala

11

kõigile – eraisikule, laole, tootmisettevõttele, jaekaubandusele, teenindusasutusele, laborile jne. Isegi ohtlike kaupade klassifitseerimise ja veo puhul on ette nähtud teatud erandid n.ö väike- või tarbijapakenditele – sõltuvalt ohuklassist sageli 1L või 5L. Lisaks on ohtlike kaupade veo osas vabastatud eraisikud ja nendele mõeldud kaubad jaemüügipakendites. Eelnõu sõnastusest aga johtub, et nii 50 ml tuleohtlikku desinfitseerimisvahendit kui ka 200 l vaati käsitletakse võrdselt. Palume läbi mõelda ja kehtestada ladustamisnõuete osas mõistlikud piirkogused ja kitsendused, et vältida liigset bürokraatiat ning eraisikutele ja jaekaubandusele ebarealistlikult keeruliste piirangute seadmist. Meie hinnangul tuleks eraldi käsitleda töötlevat tööstust, hulgikaubandust, jaekaubandust, professionaalset kasutajat ja tavatarbijat.

(1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale. (2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult: 1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu; 2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

4. § 9 (1) Lisa 3 tabel „Ohtlike ainete ühtesobivus“ puudutab väga paljusid ettevõtteid, kõiki, kes kemikaale ladustavad (tööstusettevõtted, laod, jaekaubandus ja isegi teenindusasutused). Samuti kohalduvad tuleohutuse seaduse ja kõnealuse määruse eelnõu nõuded eraisikutele. Meile on selgusetu, miks on ühtesobivustabeli alusena kasutatud just ohtlike kaupade veo eeskirjade liigitussüsteemi, kuivõrd tavaline ladustamine ei ole võrdeline transpordiga. Seletuskiri ütleb, et see süsteem on ülemaailmselt tunnustatud ja seda on suhteliselt lihtne kasutada. Tegemist ei ole siiski sisulise selgitusega, kuivõrd GHS ja selle alusel kehtestatud CLP on täpselt samavõrra ülemaailmselt tunnustatud ja lihtne kasutada. Transpordi klassifikatsiooni vaadatakse eelkõige ohtlike kaupade veo puhul. Ettevõttes kemikaalide käitlemisel (sh ladustamisel) hinnatakse nende ohtlikkust pigem CLP määruse kriteeriumite alusel (märgistusel on siiski CLP piktogramm, mitte transpordi piktogramm). Kui eelnõu eesmärk on tõepoolest reguleerida ka näiteks eraisikute käitumist (mida me kindlasti ei toeta), siis neil puudub ligipääs nii ohutuskaardile kui ka transpordimärgistusele ning ainuke infoallikas on pakendil olev CLP märgistus. Leiame, et selguse huvides peaks ühtesobivustabel olema viidud vastavausse CLP ohuklasside ja H- lausetega.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja on lisatud selgitus ja tehtud parandus. Kehtiva määruse lisaga 2 võrreldes on eelnõusse toodud sisse mürgiste gaaside ladustamine ning on täpsustatud osade aineklasside ühtesobivust (näiteks mitte eraldamise korral on täpsustatud ainete ladustamise eesmärki või varasemalt eraldamist nõudnud aineid on eelnõuga lubatud hoida koos). Uue tabeliga on vähendatud ohtu, mis võib tekkida samas ruumis olevate ainete juhuslikul segunemisel või näiteks kustutustööde käigus veega reageerimisel. Tabeli numeratsiooni aluseks on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe, mis sisuliselt järgib kehtiva tabeli mõtet, sest selles valdkonnas on vajalik jaotus juba tehtud ja kui tagada ainete ladustamine transpordile kehtivate nõuete kohaselt, on vajalik ohutustase saavutatud. Seletuskirja täiendatud ja antud selgitused. Tabeli koostamisel lähtuti Ühendkuningriigis välja töötatud ladustamise nõuetest https://www.hse.gov.uk/pubns/books/hsg71.htm .

12

5. Olulised muudatused Hetkel kehtiva regulatsiooni ühtesobivustabel on väga olulisel määral erinev eelnõuga kehtestatavast uuest ühtesobivustabelist. Näiteks: senine regulatsioon ei nõudnud põlevvedelike eraldamist mürgistest või sööbivatest kemikaalidest, aga eelnõu näeb ette nende ohuklasside eraldi hoidmise ehk minimaalselt 3 meetrise kauguse tagamise (sõltumata isikust, kohast ja kogusest). Lisaks, kui seni oli mürgiste ainete puhul eraldamine nõutud ainult kolme ohtlikkuse klassi osas, siis eelnõus on olukord vastupidine ja eraldamine ei pruugi olla vajalik ainult kolme klassi puhul (kõigi teiste osas on vaja eraldada). Muudatusi on veel väga paljude ohuklasside puhul, mida varem võis koos hoida, aga uue eelnõu kohaselt tuleb eraldada. Lisaks on tekitatud juurde ka üks ohuklass, kus mittetuleohtlikud gaasid on jagatud kahte klassi – mürgised ja mittemürgised gaasid.

Arvestatud osaliselt. Vt eelmist selgitust. Lisaks on lisa 3 kasutamiseks sätestatud üleminekuaeg 01.01.2025.

6. § 9 (2) Senises regulatsioonis ei ole täpselt defineeritud, mida tähendab mõiste “eraldamine”. Eelnõuga nähakse aga ette, et “ohtlike ainete (st ainete ja segude) ühtesobivustabeli” alusel eraldamisele kuuluvad kemikaalid tuleb tingimata ladustada eraldi ruumides ning eraldi hoidmisele kuuluvad kemikaalid tuleb hoida üksteisest vähemalt 3 meetri kaugusel. Senises regulatsioonis käsitletakse eraldamist selles tähenduses, et ained peavad tingimata paiknema eraldi ruumides, vaid ühel juhul: tuleohtliku gaasi ja hapniku ladustamisel. Eelnõu ühtesobivustabel näeb aga eraldi ruumidesse paigutamist ette väga paljudel juhtudel. Isoleerimise mõistet (eraldi hoone või tulekindel kapp õues) pole senises regulatsioonis üldse kasutatud, kuid eelnõu kohaselt hakatakse seda nõudma orgaaniliste peroksiidide ladustamisel. Eelnevalt kirjeldatud suuri muudatusi silmas pidades tunneme muret, et ei ole koostatud mõju hinnangut või analüüsi ettevõtetele (mitte ainult keemiatööstusele, vaid kõigile, kes ohtlikke kemikaale kasutavad) kaasnevatest haldus- ja finantskuludest. Meie hinnangul on tegemist siiski väga olulise kuluga, kui ettevõtted peavad hakkama uute nõuete valguses kogu oma kemikaalide ladustamise süsteemi läbi vaatama ja muutma. Võttes siinkohal arvesse, et piirkoguseid ega nõuete adressaadi kitsendusi ei ole, siis näeme, et probleem tekib näiteks tuleohtlike vedelike eraldi hoidmisel mürgistest ja söövitavatest kemikaalidest (mida praegune regulatsioon ei nõua). Sellise nõude rakendamine võib tähendada olulisi muudatusi tööstusettevõtete, jae- ja hulgimüügiettevõtete jaoks ning vajab kahtlemata mõjuhinnangut ning seotud sektorite nt Tööstus-Kaubanduskoda, Kaupmeeste Liit jne kaasamist, kuivõrd ohtlikke kemikaale ei käitle ainult keemiatööstusettevõtted, vaid väga paljud sektorid.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu ja seletuskiri on täiendatud. Selgitame, et esiteks on lisa 3 kasutamisele sätestatud üleminekuaeg. Teiseks on võimalus eraldamise või eraldi hoidmise asemel kasutada alusvanne või vallitusala. Juhime tähelepanu, et see, et praegu eraldamise kohta nõudeid ei ole, et tähenda, et neid aineid ei peaks ka praegu ohutult ladustama.

7. § 9 (4) Määruse eelnõu puudutab ohtliku aine ladustamist, aga lõikes 4 kirjeldatakse ohtlike ainete käitlemist. Kuigi KemS alusel on käitlemine muu hulgas ka ’hoidmine’, siis selle määrus mõistes on arusaamatu, miks on ladustamise peatüki alla pandud nõuded käitlemise kohta. Kuivõrd kemikaalide käitlemine (sh ka ladustamine) kuulub tegelikult KemS reguleerimisalasse, siis on õigusselguse osas problemaatiline selle valdkonna paralleelne reguleerimine teise seaduse raames. Isegi, kui seda peetakse siiski põhjendatuks, oleks meie hinnangul hädavajalik, et selle paralleelse õigusakti väljatöötamisse kaasatakse ka ministeerium, kes kemikaalikäitlemise eest vastutab Sotsiaalministeerium.

Arvestatud osaliselt. Lisatud eelnõusse ja seletuskirja, et silmas on peetud ladustamisel toimuvad käitlemist, mis eelkõige tähendab ohtliku aine liigutamist ühest kohast teise, mis on ladustamisel tavapärane tegevus.

13

8. § 9 (5;6;7;8) Eelnõuga nähakse ette mitmed tingimused, mis on kehtestatud ohtliku kemikaali hoiukohale. Võttes ka siinkohal arvesse, et piirkoguseid ega nõuete adressaadi kitsendusi ei ole, siis jääb arusaamatuks, kas ja kuidas peaks näiteks eraisik saama edaspidi ohtlikku kemikaali (nt tuleohtlikku desinfitseerimisvahendit või kodulõhnastajat või sööbivat torupuhastusvahendit) eluruumides hoida, sest tema kodu põrandad, seinad ja laed ei vasta eelnõus sätestatud tingimustele?

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud määruse kohaldamisala järgmises sõnastuses: § 2. Määruse kohaldamisala

(1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale. (2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult: 1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu; 2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

9. § 9 (13) Määruse eelnõuga nähakse ette keeld ladustada ohtlikku kemikaali elu- ja töökohaga hoone välisseinale lähemal kui 6 m. Juhime igaks juhuks tähelepanu, et näeme vastupidist praktikat nt talvisel ajal tanklates, kus uste kõrvale kerkivad tuleohtlike klaasipesuvedelike virnad. Kui säte on suunatud ka selle probleemi lahendamisele, siis loodame, et asjassepuutuv kaubandus ja tanklad on arutelusse kaasatud.

Võetud teadmiseks. Eelnõuga jätkub Päästeametil õigus nõuda selline klaasipesuvedelike ladustamine lõpetada või riske maandavate meetmete võtmist, seletuskirjas seda avatud.

10. Üleminekuperioodi puudumine Kuivõrd eelnõuga nähakse ette suuri ja olulisi muudatusi ohtlike kemikaalide ladustamisel, siis kindlasti ei toimu selline kemikaalide eraldamine ja ladustamise ümberkorraldamine ettevõtetes üleöö ning uute nõuete kohaldamiseks on vaja anda mõistlik üleminekuperiood. Kahjuks määruse eelnõus ei ole üleminekusätteid ette nähtud, aga palume need lisada kindlasti kolmanda peatüki kohta.

Arvestatud osaliselt. Lisale 3 on eelnõus kehtestatud üleminekuaeg, lisaks on võimalus eraldamise või eraldi hoidmise asemel kasutada alusvanne või vallitusala. Juhime tähelepanu, et see, et praegu eraldamise kohta nõudeid ei ole, et tähenda, et neid aineid ei peaks ka praegu ohutult ladustama. KemS § 3 lg 3 kohaselt on kemikaali käitlemine kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus ja KemS § 8 lg 1 kohaselt tuleb kemikaali käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Nende sätete kohaselt peavad kõik, kes vähegi kemikaaliga

14

kokku puutuvad KeMS-i nõudeid, sh ohutusnõudeid, järgima juba praegu.

11. Seletuskirja peatükk nr 4: Määruse mõjud EKTL ei nõustu seletuskirja peatüki „Määruse mõjud“ pealiskaudsete järeldustega. Kuivõrd ladustamise/hoiustamise mõiste on ulatuslik ja ohtlike ainete osas ei ole ette nähtud mitte mingisuguseid piir- või künniskoguseid ning võttes arvesse, et ohtlikke aineid hoiustavad oma igapäevases töös ja elus peaaegu kõik ettevõtted ja ka eraisikud, siis määruse eelnõu mõju on väga lai. Samuti tehakse määruse eelnõu ohtlike ainete ladustamist käsitlevas peatükis olulisi muudatusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Näiteks pole seni täpsustatud, mida tähendab eraldamine, kuid eelnõuga nähakse ette konkreetsed nõuded nii eraldi hoidmisele, eraldamisele kui ka isoleerimisele. Samas puudub ülevaade või analüüs, kuivõrd ettevõtete tänane praktika vastab uutele kehtestatavatele nõuetele ja seega on keeruline mõista, kas ja milliseid kulusid need ettevõtetele kaasa toovad. Palume enne määruse edasist menetlemist kaasata kõik huvigrupid ja anda võimalus oma seiskohtade selgitamiseks ja põhjendamiseks. Samuti palume oluliselt täiendada mõjude peatükki eeltoodud aspektide osas.

Selgitame . Eelnõule on lisatud kohaldamisala, millega määratakse isikud, kellele ohtlike ainete ladustamise nõuded kehtivad. Lisaks on mõjusid hinnatud nende sihtrühmade osas, kellele need otseselt mõju avaldavad. Juhime tähelepanu, et KemS § 3 lg 3 kohaselt on kemikaali käitlemine kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. KemS § 8 lg 1 kohaselt tuleb kemikaali käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Nende sätete kohaselt peavad kõik, kes vähegi kemikaaliga kokku puutuvad KemS-i nõudeid, sh ohutusnõudeid, järgima juba praegu.

Päästeamet, 07.12.2023 kiri nr 1-6/2873-3

Kontaktisik: Reelika Kuusik ([email protected])

Teeme ettepaneku reguleerida eelnõus ohtlike ainete ladustamise kõrval ka ohtlikke jäätmeid puudutav. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Need omadused pärinevad üldjuhul jäätmetes sisalduvatest ohtlikest ainetest. Seega tuleb ka ohtlike jäätmete hoiustamisel tagada ohutus samaväärselt ohtlike ainetega. Tulenevalt eelpooltoodust teeme ettepaneku sõnastada nt eelnõu §-s 6 täiendav lõige: „Kui jäätmed on ohtliku aine jäätmed või on nad klassifitseeritud ohtlike aine jäätmetena, siis rakenduvad ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded“.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri on muudetud.

Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit, edastatud mitteametlikult 30.11 e-kirjaga Kontaktisik: Kalju Õunman ([email protected])

1. §2 lõige 1 Lühi- või pikaajaline on suhtelised mõisted. Kui pikk on lühiaeg ja kust maalt algab pikaaegne? Kas kahemeetrise euroaluste virna kolmeks minutiks puithoone seinaääres hoiustamine on lühiaegne? Kui ajamääratlusena kasutatakse „lühi- või pikaajaline“, siis see ei oma sisuliselt enam tähtsust. Need sõnad nullivad üksteist. Uus sõnastus:

Arvestatud osaliselt. Eelnõu on muudetud.

15

(1) Ladustamine käesoleva määruse tähenduses on põlevmaterjali või ohtliku aine hoiustamine ehitises või selle territooriumil.

2. §5 ja §6 Tuleohutuse seisukohalt ei ole vahet põlevmaterjalil ja põlevaterjalist jäätmetel. Mis ühele jääde, see teisele materjal. St. et vaidluste korral tekib kõigepealt vaidlus jäätmete definitsioonis. Viia nõuded kokku nii lihtsalt põlevmaterjali kui põlevmaterjalist jäätmete kohalt. Rõhutan, et tuleohutuse seisukohalt ei ole vahet, kuidas inimene defineerib põlevmaterjali – kas toore, valmistoodang, jäätmed vms. Lisada ka § 8 lõiked 1 ja 2 § 5 alla, mis muidu tekitaks segadust nagu oleks olemas veel kolmandat tüüpi põlevmaterjal. Näiteks uus sõnastus võttes §§ 5, 6 ja 8 kokku + lõige 6 (§ 9 lg 12 vastutingimus) : §5. Põlevmaterjali, põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamine (1) Põlevmaterjali, põlevmaterjalist jäätmeid ja olmejäätmeid (edaspidi põlevmaterjal) ei tohi ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd. (2) Põlevmaterjali ladustamise koht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast. (3) Põlevmaterjali ei ladustata koos hõõguva söe, tuha, sigareti ega muu tuleohtliku esemega. (4) Põlevmaterjali ei ladustata elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, all, peal ega vastas. (5) Põlevmaterjali ei ladustata hoone tehnosüsteemi ruumis ega tehnosüsteemide sõlmpunktis, näiteks ventilatsiooniruumis, nõrkvooluruumis, serveriruumis või veemõõdusõlmes. (6) Põlevmaterjali ei ladustata ohtliku aine ladustamiskohale lähemal kui 6 meetrit. Sellega jääksid välja § 6 koos nelja lõikega milledest 2 lõiget olid niikuinii § 5 lõigete kordused ning § 8. Lõige 6 on vastutingimus § 9 lõikele 12, mis ütleb et ohtlikku ainet ei tohi ladustada lähemal kui 6 meetrit põlevmaterjalist.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 4 on täiendatud kahe lõikega. Eelnõu volitusnorm piirneb põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuetega, eelnõu koostajad on Päästeameti statistikast tulenevalt asunud seisukohale, et ka põlevmaterjalist jäätmed ja olmejäätmed võivad tekitada tuleohtu, mistõttu on neid käsitletud põlevmaterjalina. See mõttekäik on avatud seletuskirjas. Kuna põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete nõuded on n-ö kitsendavad ja täpsustavad põlevmaterjalile üldisemalt seatud nõutest, siis on asjakohane neid käsitada eraldi paragrahvis.

3. §7 muuta § 6 ’ks Lõige 3 (3) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani koostamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast 2 „Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis“ ja Päästeameti juhendist. Kas Päästeameti juhendit saab läbi määruse teha õiguslikult siduvaks? Ehk siis, kas läbi selle on päästeameti juhend nüüd õigusakt? Juhendit saab muuta ilma igasuguse etteteatamiseta, sellel ei pea olema

Arvestatud. Eelnõu on muudetud, juhendile viitamine tehtud soovituslikuks.

16

isegi PA direktori allkirja. Kas PA juhend läheb riigiteatajasse üles? Praeguses sõnastuses on PA juhend veel tähtsamgi kui määrus ise … Väga oluline vaidluskoht juristidele. Lõike 3 uus sõnastus: (3) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani koostamisel juhindutakse käesolevast määrusest ja selle lisast 2 „Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis“.

4. §8 Kas eristatakse mingit kolmandat tüüpi põlevmaterjali? §8 lõiked 1 ja 2 viia § 5 alla. Arvestatud osaliselt. Eelnõu on muudetud.

5. 3. peatükk

§9 muuta § 7 ’ks (jne järgnevate §§) Mittearvestatud. Jätkatud on sätete loogilist numeratsiooni.

6. Lõige 13. Oluline sõnastuse vahe: „Ohtlikku ainet peab ladustama kuue meetri kaugusel“ Vs. „Ohtliku aine ladustamise koht ei või olla lähemal kui 6 meetrit.“ Uus lõike 13 sõnastus: (13) Ohtlikku aine ladustamise koht elu- või töökohaga hoone välisseinast ei või olla lähemal kui 6 meetrit. Sama lõikega (12) sõnastuse sarnasuse jätkuks uus sõnastus: (12) Ohtliku aine ladustamise koht põlevmaterjalist ei või olla lähemal kui 6 meetrit. Lõikega 12 on teistpidine.

Arvestatud osaliselt. Lõiked on kokku tõstetud, kuid sõnastus jäetud siiski jaatavas vormis, mitte eitavas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 12.12.2023 kiri nr 1-6/2873-6 Kontaktisik: Ireen Tarto ([email protected])

1. Kaubanduskoda mõistab vajadust parandada ohtlike kemikaalide ladustamisega seotud tuleohutusnõudeid, kuid oleme seisukohal, et eelnõuga kavandatud muudatused ei arvesta käitlejate mitmekesisusega ning muudatuste suhtes ei ole teostatud mõjuanalüüsi. Eelnõu kohaselt kehtivad kavandatud reeglid kõigile, see tähendab, et puuduvad piirkogused ja kitsendused. Kavandatavad nõuded laienevad sisuliselt mistahes kogusele ja kõigile – eraisikule, laole, tootmisettevõttele, jaekaubandusele, teenindusasutusele, laborile jms. Oleme seisukohal, et eraisikutele ja erinevatele ettevõtetele ei saa kehtida ühtsed nõuded ladustamise osas ning vaja on luua ladustamisnõuete osas mõistlikud piirkogused ja kitsendused, et vältida liigset bürokraatiat ning eraisikutele ja jaekaubandusele ebarealistlikult keeruliste piirangute seadmist. Vajalik oleks seada ladustamisnõuded eraldi töötlevale tööstusele, hulgikaubandusele, jaekaubandusele, professionaalsele kasutajale ja tavatarbijale. Näiteks senine regulatsioon ei nõudnud põlevvedelike eraldamist mürgistest või sööbivatest kemikaalidest, kuid kavandatav eelnõu § 9 lg 2 p 2 näeb ette nende ohuklasside eraldi hoidmise ehk minimaalselt 3 meetrise kauguse tagamise (sõltumata isikust, kohast ja kogusest). Lisaks, kui seni oli mürgiste ainete

Arvestatud osaliselt. Eelnõule on lisatud kohaldamisala, millega määratakse isikud, kellele ohtlike ainete ladustamise nõuded kehtivad. Lisaks on mõjusid hinnatud nende sihtrühmade osas, kellele need otseselt mõju avaldavad. Juhime tähelepanu, et KemS § 3 lg 3 kohaselt on kemikaali käitlemine kemikaali valmistamine, tootmine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, kättesaadavaks tegemine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus ja KemS § 8 lg 1 kohaselt tuleb kemikaali käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Nende sätete kohaselt peavad kõik, kes vähegi

17

puhul eraldamine nõutud ainult kolme ohtlikkuse klassi osas, siis eelnõus Lisa 3 kohaselt on edaspidi olukord vastupidine ja eraldamine ei pruugi olla vajalik ainult kolme klassi puhul (kõigi teiste kuue osas on vaja eraldada). Eraldamine eelnõu § 9 lg 2 p 1 kohaselt tähendab seda, et ained ladustatakse eraldi ruumides. Arvestades eelnevalt kirjeldatud eelnõuga kavandatud suuri muudatusi, tunneb Kaubanduskoda muret, et kavandatud muudatuste osas ei ole koostatud mõju hinnangut või analüüsi kõikide ettevõtete suhtes, kes ohtlikke kemikaale kasutavad. Meie hinnangul on selliste muudatuste korral ja väga paljusid ettevõtteid puudutavas olukorras väga oluline teostada mõjuanalüüs või hinnang, et oleks selge, millised on ettevõtetele muudatustega kaasnevad haldus- ja finantskulud. Arvestades muudatuste ulatust, on meie hinnangul tegemist siiski väga olulise kuluga, kui ettevõtted peavad hakkama uute nõuete valguses kogu oma kemikaalide ladustamise süsteemi läbi vaatama ja muutma. Näiteks tuleohtlike vedelike eraldi hoidmisel mürgistest ja söövitavatest kemikaalidest (mida praegune regulatsioon ei nõua) võib tähendada olulisi muudatusi tööstusettevõtetele ja jae- ja hulgimüügiettevõtetele, mitte ainult keemiatööstusettevõtetele ning just seetõttu on vajalik mõjuanalüüs või hinnang, et oleks näha, kuid paljusid ettevõtteid ja kui suures ulatuses hakkavad muudatused mõjutama. Kaubanduskoda tunneb muret, et kavandatud muudatuste osas ei ole koostatud mõju hinnangut või analüüsi kõikide ettevõtete suhtes, kes ohtlikke kemikaale kasutavad, et oleks selge, millised on muudatustega kaasnevad haldus- ja finantskulud. Lisaks oleme seisukohal, et eraisikutele ja erinevatele ettevõtetele ei saa kehtida ühtsed nõuded ladustamise osas ning vaja on luua ladustamisnõuete osas mõistlikud piirkogused ja kitsendused, et vältida liigset bürokraatiat ning eraisikutele ja jaekaubandusele ebarealistlikult keeruliste piirangute seadmist.

kemikaaliga kokku puutuvad KemS-i nõudeid, sh ohutusnõudeid, järgima juba praegu. Eelnõusse on lisatud määruse kohaldamisala järgmises sõnastuses: § 2. Määruse kohaldamisala

(1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale. (2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult: 1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu; 2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

2. Oleme seisukohal, et kuna eelnõuga nähakse ettevõtetele ette suuri ja olulisi muudatusi seoses ohtlike kemikaalide ladustamisega, siis on vajalik sätestada ka mõistlik üleminekuperiood nõuete täitmiseks. Hetkel ei ole määruse eelnõus üleminekuperioodi sätestatud, kuid palume need lisada eelnõusse. Kaubanduskoda palub lisada eelnõusse üleminekuperioodi sättes, et ettevõtetel oleks võimalik eelnõuga kavandatud suured muudatused kemikaalide ladustamisel ellu viia.

Arvestatud. Ohtlike ainete ladustamist reguleerivale lisale 3 on eelnõuga sätestatud üleminekuaeg 01.01.2025. Seletuskirja on täiendatud ja antud selgitused.

Eesti Kaupmeeste Liit, 09.01.2024 pöördumine nr 1-6/2873-7 Kontaktisik: Nele Peil ([email protected])

Kirjutame teile Eesti Kaupmeeste Liidust seoses siseministri määruse eelnõuga "Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded". Eelnõuga täiendatakse ohtlike ainete ladustamise regulatsiooni. Antud eelnõu kooskõlastusringidesse Eesti Kaupmeeste Liitu kaasatud ei olnud, aga planeeritud kujul mõjutab see oluliselt tuleohtlike ainete müüki ja ladustamist kauplustes ning jae-ja hulgikaubanduse keskladudes. Sellega seoses saadame teile jaekaubanduse poolsed muudatusettepanekud.

Arvestatud. Eelnõusse on lisatud määruse kohaldamisala järgmises sõnastuses: § 2. Määruse kohaldamisala (1) Käesolevas määruses sätestatud ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid ei kohaldata

18

Eelnõu praegusel kujul on analüüsinud kemikaalide käsitsemise ja ladustamise keskkondi tööstuses. Tööstuslikud kogused on nii pakendite suuruse kui kemikaalide litraaži mõttes teine kategooria võrreldes kauplustes leitavate ainete kogustega. Tavalises toidu-ja esmatarbekaupade hüpermarketis, kus on üldiselt 3000+ m2 müügisaali pinda, on tuleohtlikud tooted hajutatud kuni 14 meetri riiulipindade vahel. Sellel pinnal on tuleohtlikke tooteid maksimaalselt 400-500 liitrit. Hüpermarketitest suuremaid kauplusi Eestis ei ole, seega enamikes toidukauplustes (supermarketid, väikepoed jne) on pinda ja toodete litraaži müügisaalis oluliselt (kordades) vähem. Suuremaid koguseid on leida ehituskaupade poodides, kus on ka rangemad ohutusnõuded sellest tulenevalt sisse seatud. Samuti on rangemad tuleohutusnõuded hulgi- kaupmeeste ladudes. Toidupoe müügisaalis kvalifitseeruvad tuleohtlike toodete alla peamiselt aerosoolid ja spreid. Neid on leida keemia, autokaupade ja deodorantide kategooriates. Keemiatooted ja autokaubad võivad asetseda kõrvuti riiulides ning suures hüpermarketis on neid lähestikku kuni 300 liitrit. Deodorante on tänaste planogrammide alusel 6,5m pikkusel riiulipinnal vaheldumisi teiste toodetega kuni 400 liitrit. Üksikpakendite maht jääb enamasti 100-500 ml vahele ning ühe kategooria tooteid on riiulis 7-20 tk. Jaemüügi puhul ei osutu probleemiks mitte ainult määruse eelnõus kirjeldatud 3-meetrise vahe tagamine tuleohtlike vedelike ja söövitavate kemikaalide vahel, vaid ka näiteks nõue takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu ohtlikele ainetele. See tähendaks vajadust panna kauplustes osad tooted lukustatud kappi, mis on ebavajalik. Lisaks müügisaalile tooks määruse rakendamine kaubanduses kaasa olulisi kulusid ja muudatusi tagaruumides. Kaupluste korrashoius on kasutusel puhastus- ja desinfitseerimisained, mis kavandatava määruse reguleerimisalasse jäävad. Kemikaale hoitakse nii ladude kui koristusruumi riiulitel ja töökohtades. Määruse eelnõu rangetele nõuetele tänane hoiustamine ei vastaks. Kui ettevõtted peaksid puhastusainete hoiustamisnõuded viima tööstuslike ohutusnõuete tasemele, tähendaks see muudatusi juba hoone projekteerimistingimustes, rääkimata igapäevaste protsesside ja tehnoloogia muutmisest. Määruse eelnõu seletuskiri märgib, et „eeldatavaid tegevusi, kulusid ja tulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. Eelnõuga täpsustatakse olemasolevaid nõudeid ja pigem leevendatakse neid. Uusi kohustusi ei lisata. Peamiselt on nõuded samad, mis kehtivas määruses.“ Juhul kui kaubandusele peaksid laienema määruse täiendavad nõuded, on seletuskirja väide väär ning olukord vastupidine. Lisanduks oluline investeerimisvajadus ja nõuded karmistuksid oluliselt võrreldes tänastega. Samas ei ole analüüsitud selle järele reaalset vajadust. Tulekahjusid kaubanduses riiulites või tagaruumides olnud puhastusvahenditest ja aerosoolidest tekkinud ei ole.

kodumajapidamisele ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale. (2) Lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab kemikaaliseaduse § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult: 1) hindab iga kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu; 2) lähtub, arvestades ohuhinnangut, ohtliku aine ladustamisel käesolevast määrusest.

19

Kokkuvõttes võiksid eraisikud ja jaekaubandus määruse sätetest vabastatud olema. Seda saab teha kas tegevusala alusel või seades piirkogused ja kitsendused alates millest on nõuete täitmine vajalik tuleohutuse tagamiseks. Teeme ministeeriumile ettepaneku esmalt analüüsida, kui tuleohtlik on jaekaubanduskeskkonnas väikeste pakendite ja väikese litraaži korral reaalne tuleoht. Ning seejärel hinnata, kas mõistlik oleks teha lauserisus nii jaekaubandusele kui eratarbijatele määruse nõuetest või seada paika piirkogused ja kitsendused. Toetame samal teemal Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Kemikaalitööstuste Liidu esitatud ettepanekuid.

1

Siseministri määruse „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete

ladustamise tuleohutusnõuded“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga nähakse tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) § 19 lõike 7 alusel ette ehitises ja selle territooriumil põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded. Eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst ja tunnistatakse senine määrus kehtetuks. Peamised muudatused

on järgmised.

1) Täiendatakse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid.

 Veeseaduse muutmise seadusega1 (edaspidi seadus 346 SE) tunnistatakse kehtetuks

veeseaduses reguleeritud nõuded naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütuse hoidla (edaspidi koos hoidla) kujale, sest need ei ole niivõrd olulised vee kaitseks, kuivõrd tuleohutuse tagamiseks. Seega on asjakohane reguleerida neid

nõudeid siseministri määruses.

 Lisaks täiendatakse ohtliku aine ladustamise nõudeid ka teiste nõuetega, mille eesmärk

on suurendada tuleohutust. Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) § 8 lõike 1 nõue, et kemikaali tuleb käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult, ei ole piisav ka kemikaali käitlejale, nagu on Päästeamet järelevalves tuvastanud. Kemi-

kaali käitlejad on seni juhindunud ohutuskaartidest või muudest juhistest, kuid see pole alati taganud piisavat selgust, kuidas tagatakse ohtliku aine ladustamisel tuleohutus.

Silmas tuleb aga pidada, et eelnõus käsitatakse ohtliku ainena ohtlikku kemikaali KemS-i tähenduses, ja see tähendab pisut erinevat lähenemist kui KemS-is.

2) Kaotatakse ära nõue järgida põlevmaterjali ladustamisel kinnistu välispiiri lähedust. Tuleohu vältimisel on oluline hoida ära tule levik ehitistele. Kehtiv õigus ei võimalda

põlevmaterjali ladustada kinnistu välispiiri läheduses, kuid tiheasustusega alal on vahel raske leida kinnistul õiget kohta, kus hoida näiteks prügikonteinerit. Seetõttu reguleeritakse eelnõus vaid ehitise lähedust, hõlmates ka naaberkinnistu ehitisi. Loomulikult tuleb igal

juhul tagada päästjate juurdepääs ehitistele.

3) Lisatakse põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis, millest on tuntud valdkonnas pikalt puudust, ja kaotatakse ära kohustus kooskõlastada see Päästeametiga. Lisaks täpsus- tatakse põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete ladustamise nõudeid.

Eelnõu avaldab pigem positiivset mõju, sest kehtestatakse selgemad tuleohutusnõuded ohtliku

aine ladustamisele ning kaotatakse kohustus järgida põlevmaterjali, sealhulgas põlevmaterja list jäätmete ja olmejäätmete ladustamisel kinnistu välispiiri.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud:

 Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Mari Tikan (tel 612 5142,

[email protected]) ning

1 RT I, 21.03.2024, 1.

2

 Päästeameti:

­ ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika Kuusik ([email protected]) ja ­ Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo tuleohutuskontrolli nõunik Jaak Jaanso

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keele-

toimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused

Eelnõuga kehtestatakse uus terviktekst ja tunnistatakse kehtetuks siseministri 2. septembri

2010. aasta määrus nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ (edaspidi kehtiv määrus).

Eelnõu on seotud seadusega 346 SE, mis jõustub osaliselt 1. juulil 2024. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 16 paragrahvist ja kolmest lisast.

Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse reguleerimisala: põlevmaterjali ja ohtliku aine ladustamise tule- ohutusnõuded, sealhulgas nõuded hoidla, ammoniaagirajatise ning hapniku hoiukoha kujale. Kuja all mõistetakse ohutut kaugust põlevmaterjali või ohtliku aine ladustamise koha ja teiste

ehitiste vahel.

Ehkki eelnõu 3. peatükis täiendatakse oluliselt ohtliku aine ladustamise nõudeid, järgitakse nõuete seadmisel siiski võimaliku tuleohu vähendamist. Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu tekitada ka muid ohte, mille vältimise nõue on esitatud näiteks KemS-i § 8 lõikes 1. Selles on

sätestatud, et kemikaali tuleb käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Mõne ohtliku aine kohta on kehtestatud ka detailsemad nõuded, näiteks ammoonium -

nitraadile2, küttegaasile, sealhulgas gaasiballoonile ja -anumale3, lõhkematerjalile ja püro- tehnikale4 ning naftasaadustele ja põlevkiviõlile5. Seega võivad ohtlikud ained oma omaduste tõttu tekitada ka muid ohte, kuid eelnõuga kehtestatakse eelkõige nõuded, mis aitavad

vähendada tuleohtu.

Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse kohaldamisala, et piiritleda ohtliku aine ladustamise tuleohutus- nõuete sihtrühma. See on vajalik, kuna võrreldes kehtiva määrusega täiendatakse ohtliku aine

2 Majandus- ja taristuministri 11. jaanuari 2016. aasta määrus nr 5 „Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele “. 3 Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle

ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad

nõuded“. 4 Majandus- ja kommunikatsioonimin istri 7. augusti 2012. aasta määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali

ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“. 5 Keskkonnaministri 20. septembri 2019. aasta määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või

biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus “.

3

ladustamise tuleohutusnõudeid märgatavalt. Põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõuded

kehtivad juba praegu kõigi kohta, ja kuna neid leevendatakse, ei ole vaja kohaldamisa la kitsendada.

Lõike 1 kohaselt ei kohaldata ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõude id kodumajapidamise le ja jaemüüjale, sealhulgas jaemüügipakendis kaubale. See tähendab, et neid nõudeid ei pea

järgima korteris, elamus tervikuna või selle elamiseks kasutatavas osas ja poes tavakasutuseks mõeldud ohtliku aine ladustamisel. Kindlasti tuleb ka sellistel puhkudel järgida elementaarse id

ohutusnõudeid, et oleks tagatud eelkõige ohtlike ainete kättesaamatus lastele ning välistatud jaemüügipakendi lekked ja seeläbi ainete segunemine, mis võib tekitada lisaohtu. Hulgi- ja jaemüüja on määratlemata õigusmõisted. Praktikas, sealhulgas majandustegevuse registris, on

need aga kasutusel. Hulgimüüja on eelkõige ettevõtja, kes müüb teisele ettevõtjale. Seevastu jaemüüja müüb tarbijale tarbijakaitseseaduse § 2 lõike 1 punkti 1 tähenduses.

Lõike 2 kohaselt hindab lõikes 1 nimetamata ohtliku aine ladustaja, kes peab KemS-i § 8 lõike 1 kohaselt käitlema kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult, iga

kord enne ohtliku aine ladustamist selle kogusest ja omadustest tulenevat ohtu ning lähtub ohtliku aine ladustamisel ohuhinnangut arvestades eelnõukohasest määrusest (edaspidi

määrus). Lõike eesmärk on täpsustada, et juhul, kui ettevõtja, kellele kohaldatakse KemS-i, ladustab

ohtlikku ainet sellises koguses, et selle vale ladustamine võib tuua kaasa õnnetuse, peab siiski järgima ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid. Kui ettevõtja leiab, et KemS-is ja selle

rakendusaktides ei ole ohtliku aine käitlemiseks piisavalt tuleohutusnõudeid, saab ohtliku aine ladustamisel juhinduda määrusest. Samuti saab Päästeamet viidata määrusele, kui ettevõtja ilmselgelt ei taga ohtliku aine ladustamisel tuleohutust. Praegu saab aluseks võtta ka ohtliku

aine ohutuskaardi. Näiteks on eelnõu koostajad tutvunud ohutuskaardiga, millel on öeldud:

Tuleohtlike vedelike ladu. Hoida vastavalt kohaliku omavalitsuse eeskirjadele. Ladustada piiristatud ja kogumisvahenditega varustatud aias, et hoida ära pääsemine kraavidesse ja/või vooluveekogudesse. Hoida ainult korralikult märgistatud mahutites. Kasutada järgmistest materjalidest tehtud mahuteid: Madalsüsinikteras. Roostevaba teras.

Kui sellise ohutuskaardi järgi tuleohtlikku vedelikku ladustada, oleks eelkõige vaja kohaliku

omavalitsuse üksuse eeskirja, millest lähtuda. Kui seda pole, tuleb selle ohutuskaardi järgi jälgida vaid seda, et tuleohtlik vedelik ei satuks kraavi või vooluveekogusse. Samuti peab selle

ohutuskaardi kohaselt olema terasest mahuti korralikult märgistatud, aga kuidas, seda pole öeldud. Seega, kui ettevõtja vajab ohtliku aine ohutuks ladustamiseks tuleohutusnõudeid, saab ta, hinnates asjaolusid, võtta aluseks ka määruse. KemS-i peavad järgima kõik, kes kemikaaliga

vähegi kokku puutuvad. Kui ettevõtja on siiani järginud kehtiva määruse lisa 2 ladustamis- nõudeid, on kindlasti asjakohane võtta ka edaspidi aluseks määrus.

KemS-i § 3 lõikes 3 on kemikaali käitlemist määratletud kemikaali valmistamise, tootmise, töötlemise, pakendamise, hoidmise, vedamise, kättesaadavaks tegemise ja kemikaaliga seon-

duva muu tegevusena. See tähendab, et kui kemikaali hoitakse KemS-i tähenduses, tuleks järgida määruse nõudeid. Ladustamisena mõistetakse määruses eelkõige KemS-i § 3 lõike 3

tähenduses kemikaali hoidmist.

4

Eelnõu §-s 3 selgitatakse termineid.

Lõike 1 kohaselt on ladustamine määruse tähenduses põlevmaterjali või ohtliku aine hoidmine

ehitises või selle territooriumil. Seega loetakse ladustamiseks erinevaid elulisi olukordi, näiteks prügikonteinerisse jäätmete kogumist ja puidutööstuses hakkepuidu või keemiatööstuses kemikaalide hoidmist.

Lõike 2 kohaselt käsitatakse põlevmaterjali TuOS-i tähenduses. TuOS-i § 2 lõike 3 kohaselt on

põlevmaterjal süttiv materjal või aine, mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku. Põlevmaterjalid on TuOS-i tähenduses näiteks

puit, värv, plast, kütus, sealhulgas küttegaas, ning muud materjalid ja ained, mida kasutatakse ehitises muu hulgas ehitus- või viimistlusmaterjalina või mida saab ladustada laoplatsil või

ehitises. Seega saab põlevmaterjal olla ka ehitus- või viimistlusmaterjal. Nii on näiteks siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 17) kehtestatud tuletundlikkuse ja -püsivuse nõuded just ehitusmaterja l i

kohta.

Lõike 3 kohaselt käsitatakse ohtliku ainena KemS-i tähenduses ohtlikku kemikaali. Ohtlik kemikaal on laiem mõiste, kuna hõlmab nii ohtlikku ainet kui ka segu.

 Kemikaal on KemS-i § 3 lõike 1 kohaselt aine või segu REACH-i määruse6 tähenduses.

 Ohtlik kemikaal on KemS-i § 3 lõike 2 kohaselt aine või segu, mis vastab CLP määruse7

I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumide le. Seetõttu võivad ohtlikud kemikaalid olla tervise-, tule-, plahvatus- ja keskkonnaohtlikud.

 Aine on looduslik või tootmise teel saadud keemiline element või selle ühendid koos

püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle

koostist. Tootmises tekib aine tavaliselt keemilise reaktsiooni tulemusel.

 Segu on kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus.

TuOS-i § 19 lõikes 7, mille alusel määrus kehtestatakse, võimaldab reguleerida konkreetselt ohtlikke aineid. Ohtliku ainena käsitatakse eelnõus KemS-i tähenduses ohtlikku kemikaali, mis

saab olla nii üks aine kui ka ainete segu. Kuna eelnõu §-s 2 täpsustatakse ka määruse kohalda- misala, on ohtliku aine selline käsitus piisavalt täpne ja arusaadav.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse tuleohutusnõuded põlevmaterjali ladustamisele ehitises.

Lõikes 1 nimetatakse kohad, kus ei tohi põlevmaterjali ladustada.

Punkti 1 kohaselt ei tohi põlevmaterjali ladustada ehitises, sealhulgas väljumisteel, selliselt, et see põhjustab tuleohtu, takistab evakuatsiooni või raskendab päästetööd. Punkti 2 kohaselt ei

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide

registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide

Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93,

komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid

91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ. – ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja

1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006. – ELT L 353,

31.12.2008, lk 1–1355.

5

tohi põlevmaterjali ladustada evakuatsiooniteel või hoone tehnosüsteemi ruumis või tehno-

süsteemide sõlmpunktis, sealhulgas ventilatsiooniruumis, nõrkvooluruumis, serveriruumis või veemõõdusõlmes. Samuti ei tohi ladustada põlevmaterjali näiteks päästemeeskonna infopunktis

või akuruumis. Põlevmaterjali sellises kohas ladustamine suurendab tulekahju korral selle koha eripõlemiskoormust, mis omakorda kahjustab seadmeid või raskendab päästetööd.

Põlevmaterjali tohib seega ehitises ladustada, kuid tuleb arvestada, et selle kogus ja paigutus ei tohi põhjustada tuleohtu, takistada inimeste liikumist tulekahju korral või raskendada päästjate

päästetööd. Päästetöö hõlmab ka näiteks vajadust inimest kiirabi osutamiseks transportida. Kui väljumis- või evakuatsioonitee on ladustamise tõttu kitsas, ei pruugi olla võimalik inimest kanderaamiga liigutada. Selle kõige tavalisem näide on jalgrattad ja lapsevankrid, aga ka suured

lillepotid ja kapid kortermaja trepikojas. Neid asju võib hoida kohas, kus need ei jää kellelegi ette ega kitsenda ohutut liikumist.

Samuti tuleb arvestada, et näiteks hooletult tühja lapsevankrisse visatud suitsukoni võib panna vankri põlema, ja kui see põleb trepikojas, on trepikoja kasutamine evakuatsiooniks võimatu.

Sellel põhjusel lisatakse ka nõue, et põlevmaterjali ei tohi ladustada evakuatsiooniteel. See takistab nii otseselt evakuatsiooni kui ka loob tuleohu, kuna evakuatsiooniteele ladustatud

põlevmaterjal võib süttida ning sellisel juhul ei saa evakuatsiooniteed kasutada ja hoonest väljumine on raskendatud või isegi võimatu.

Silmas tuleb pidada, et nõude rikkumiseks ei saa pidada ainult olukorda, kus on toimunud reaalne evakuatsioon, mis on olnud raskendatud põlevmaterjali vale ladustamise tõttu. Nõuet

on rikutud, kui põlevmaterjal on ladustatud selliselt, et võimalik evakuatsioon, st kiire ja ohutu liikumine hoones, on raskendatud.

Punkti 3 kohaselt ei tohi ladustada põlevmaterjali elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, all, peal või vastas. Ka kehtiva määruse §-s 6 on sama nõue, mille eesmärk on vähendada riski, et

elektriseadeldiste võimaliku ülekuumenemise või muu rikke tõttu süttib põlevmaterjal ja tekib tulekahju. Elektrijaotlana saab käsitada elektriruumi või -ala, mis sisaldab üht või mitut jaotus- seadet, näiteks elektrikilpi või -sektsiooni. Elektrijaotla võib olla nii hoone sees kui ka väljas.

Kõige tüüpilisem elektrijaotla on alajaam või hoone elektriruum, kus paiknevad elektrikilb id. Elektrijaotuspunkt on elektrikilp ehk elektrikooste.

Lõike 2 kohaselt võib kolme või enama korteriga elamu keldris ladustada elamu või selle osa kütmiseks mõeldud tahkeküttematerjali tingimusel, et kelder on omaette tuletõkkesektsioon.

Küttepuude ladustamine keldris on eelkõige kasulik küttesüsteemi eluea pikendamiseks, kuna kuivade küttepuudega kütmisel tekib vähem tahma. See omakorda vähendab tõenäosust, et

tahm korstnas süttib. Lõike 2 nõue lähtub asjaolust, et tuletõkkesektsioonid teevad elamu oluliselt tulepüsivamaks

ning ei võimalda tulel ja suitsul tulekahju korral kiiresti levida. Määruse nr 17 kohaselt tuleb kelder eraldada omaette tuletõkkesektsiooniks, välja arvatud ühe korteriga elamus. Kui määrus

nr 17 kehtib üldiselt uute ja renoveeritavate hoonete kohta, siis lõike 2 nõue kehtib ka olemas- olevate hoonete kohta. Seega peaks ka olemasolevates hoonetes, kui soovitakse ladustada keldris küttepuid, kasutama ehituslahendusi, et kelder oleks eraldi tuletõkkesektsioon. See võib

mõnel juhul osutuda väljakutseks, kuid Päästeamet ning tuleohutusspetsialistid ja -eksperdid on valmis aitama leida võimalikke lahendusi.

6

Kahjuks ei suudeta alati ka koostöös Päästeameti ning tuleohutusspetsialistide ja -ekspertidega

muuta olemasoleva elamu keldrit omaette tuletõkkesektsiooniks. Seetõttu ka täpsustatakse lõikes 2, et juhul, kui keldrist omaette tuletõkkesektsiooni moodustamine ei ole otstarbekas või

võimalik, näiteks elamu vanuse, tuleohutusklassi või muu ehitusliku eripära tõttu, peab elamu valdaja tagama tahkeküttematerjali keldris ladustamise tuleohutuse. Silmas on peetud eelkõige, et tuleks olla eriliselt hoolas küttepuude koguse suhtes ja tagada võimalikult kiire tulekahju

avastamine, näiteks anduritega, mis dubleerivad tulekahjusignaali.

Kolme või enama korteriga elamu keldris küttepuude ladustamisel võib keldri eripõlemis- koormus suureneda, sest olemasolevale põlevale ja mittepõlevale materjalile tuleb lisa. Suurem eripõlemiskoormus võib tulekahju korral hakata kiiremini ja ettearvamatult mõjutama kande-

konstruktsioone, näiteks vahelagesid, mis võivad puitmajas ehk TP-3 hoones8 olla puidust. Seega peaks enne lõike 2 rakendamist siiski kaaluma ka muid võimalusi. Sageli on keldriga

vanemal puumajal ka kuur ja seega pole kelder ainus koht, kus küttepuid ladustada. Kivimaja keldri eripõlemiskoormuse kasvul nii tugevat mõju tulekahju levikule ei ole, kuid näiteks puitmaja puhul tuleb keldrist moodustada omaette tuletõkkesektsioon.

Lõike 3 kohaselt võib hoones ladustada ja kasutada hoone või selle osa kütmiseks või tehno-

süsteemi toimimiseks mõeldud tuleohtlikku vedelikku või gaasi tingimusel, et selle ladustamise koht on omaette tuletõkkesektsioon ning tuleohtliku vedeliku või gaasi ladustamine ja kasuta- mine on nähtud ette hoone ehitusprojektis. See tähendab, et ehitusprojektis peab olema nähtud

hoonele ette küttesüsteem ja seetõttu on määruse nr 17 kohaselt vaja hoones järgida teatud ehituslikke tuleohutusnõudeid. Üks levinuimaid meetmeid on hoone jaotamine tuletõkke -

sektsioonideks.

 Katlaruumis võib eelnõu järgi hoida kuni 3 m3 mahutavusega kütusemahutit, kui katlaruum

on omaette tuletõkkesektsioon. Määruse nr 17 kohaselt tuleb eraldi tuletõkkesektsiooniks ehitada katlaruum, kus gaasikütteseadmete koguvõimsus on üle 35 kilovati ja vedel- või tahkekütteseadmete oma üle 25 kilovati.

 Koduköögis gaasiballooni kasutamise korral on samuti lõike 3 nõuded täidetud: korter on sageli omaette tuletõkkesektsioon ja gaasi kasutamine on nähtud ette hoone ehitusprojektis.

Kui hoones kasutatakse gaasiballooni, tuleb lisaks juhinduda majandus- ja taristuministr i 3. juuli 2015. aasta määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamise -

le ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmise le esitatavad nõuded“ §-de 47 ja 48 nõuetest.

Lõike 4 kohaselt võib katla- või generaatoriruumi kuni 3 m3 mahutavusega kütusemahuti paikneda katla või generaatoriga samas tuletõkkesektsioonis. Nõue on võimalikule generaa-

torile, mis paigutatakse keldrisse. Generaator vajab tööks kütust ja ei ole praktiline, kui kütus asub mujal. Keldri generaatoriruum peab olema eraldi tuletõkkesektsioonis – vaid sellisel juhul saab generaatori juures hoida ka vajalikku kütust. Kui keldrist pole moodustatud eraldi

tuletõkkesektsiooni, tuleb seda teha enne, kui generaator sinna paigutatakse.

Lõike 5 kohaselt võib kuni kahe korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis ladustada

tuleohtlikku vedelikku koguses, mis on vajalik nende kasutamiseks eri seadmetes, ja viisil, mis ei raskenda päästetööd. Tuleohtlikuks vedelikuks loetakse peamiselt mootorikütust, aga ka

näiteks lahusteid. Nõue on eelkõige elamutele ning lähtuda tuleks tervest mõistusest ja vält ida tuleohtliku vedeliku liigset kokkukuhjamist. Suur kogus tuleohtlikku vedelikku võib keldris ja

8 Määruses nr 17 on TP-3 hoone defineeritud järgmiselt: tuldkartev ehk hoone kandekonstruktsiooni tulepüsivus

ei ole määratud, kui see ei mõjuta tuletõkkesektsioonide tulepüsivust.

7

garaažis tulekahju levikut oluliselt mõjutada. Samas võib ladustada suuremat kogust

tuleohtlikku vedelikku, kui keldris või garaažis ei viibi püsivalt inimes i ning oht inimese elule ja tervisele on väiksem kui eluruumis. Ladustamise all mõeldakse aine hoidmist keldris või

garaažis eraldi kanistris. Garaažis auto kütusepaagis kütuse hoidmist ladustamiseks ei loeta.

Lõike 6 kohaselt võib kolme või enama korteriga elamu keldris ja elamusiseses garaažis

ladustada tuleohtlikku vedelikku kuni viis liitrit korteri kohta tingimusel, et seda ladustatakse eraldi mahutis või pakendis ja hajutatult. See tähendab, et ühe suure mahuti asemel tuleb

kasutada mitut väiksemat kanistrit, mida hoitakse keldris või elamusiseses garaažis eri kohtades. Vältida tuleks ka olukorda, kus selliseid kanistreid ladustatakse ühiskasutuses ruumides.

Kuna tuleohtliku vedeliku kogust reguleeritakse korteri kohta, on eelnõu koostajad pidanud

silmas, et kuni viit liitrit hoitakse keldriboksis või elamusiseses garaažis. Kehtiva määruse § 2 lõike 3 nõue on seotud aine kogusega, mille võimaliku põlemise korral saaks selle kustutada esmaste tulekustutusvahenditega, ja kolme või enama korteriga elamu puhul on lisaks kogusele

määratud ära ka aine leekpunkt. Eelnõu koostajate hinnangul on sellised kitsendused pigem subjektiivsed ja tekitanud juba eos vaidlusi. Iga elanik, kes paigutab keldrisse või garaaži suure

koguse tuleohtlikku vedelikku, seab ohtu hoone elanikud. Seega on arusaadav, et sellist ladusta- mist on vaja piirata, kuid piirang peab olema selge ja võimalikult väheste lisatingimustega.

Lõike 7 kohaselt võib ehitises ladustada tuleohtlikku vedelikku või gaasi vaid juhul, kui selle mahutil või pakendil ei ole lekkimise tunnuseid. Nõue aitab otseselt minimeerida võimalikke

ohte. Tuleohtliku vedeliku või gaasi ladustamiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud ja tervet mahutit või pakendit. Kui soovitakse kasutada muud mahutit või pakendit, peab ladustaja olema veendunud, et see on terve ja konkreetse tuleohtliku vedeliku või gaasi ladustamiseks sobiv.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse nõuded põlevmaterjali ladustamisele küttesüsteemi ja muu kuuma

välispinnaga seadme läheduses. Kuna küttesüsteem või muu kuuma välispinnaga seade võib kuumeneda temperatuurini, kus selle läheduses põlevmaterjal võib soojuskiirguse tagajärjel süttida, on oluline sätestada vajalikud tuleohutusnõuded põlevmaterjali sellisele ladustamise le.

Lõike 1 kohaselt ladustatakse põlevmaterjali, sealhulgas küttematerjali ja riietusesemeid, kütte-

süsteemist või muust kuuma välispinnaga seadmest ohutus kauguses. Väga levinud tule- ohutusnõuete rikkumine on näiteks küttepuude ladustamine ahju või kamina kuuma välisp inna vastas. Niiskete küttepuude kuivatamine kütteseadme välispinnal võib põhjustada tulekahju.

Samuti võib põhjustada tulekahju tekstiilist esemete ladustamine kütteseadme kuumal välis- pinnal. Seega on oluline, et küttematerjali ega riietusesemeid ei ladustataks ahju, kamina või

pliidi vahetus läheduses. Küttepuid võib enne kasutamist hoida toas, kuna kuivadel küttepuudel on märksa parem kütteväärtus ja need hoiavad ka ahju korras. Seda tuleb aga teha kütte- süsteemist eemal.

Lõike 2 kohaselt määratakse põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemist või muust kuuma

välispinnaga seadmest küttesüsteemi või muu kuuma välispinnaga seadme või selle kompo- nendi tootja kasutusjuhendi järgi. Kui sellist kasutusjuhendit ei ole, tuleb arvestada eelnõu lisas 1 „Põlevmaterjali ohutu kaugus küttesüsteemi ja muu kuuma välispinnaga seadme välis-

pinnast“ toodud ohutut kaugust. Eelnõu lisa 1 väljatöötamisel on arvestatud standardi EVS 812- 3:2007 „Ehitiste tuleohutus. Küttesüsteemid“ põhimõtteid, kuid nõudeid on lihtsustatud.

8

Eelnõu lisas 1 nimetatud mõõdukalt kuuma välispinnaga küttesüsteemiks saab lugeda ka korteri

keskkütteradiaatori, kuid ohutu kauguse kehtestamine sellisele seadmele piiraks olulise lt näiteks kardinate paigutamist keskkütteradiaatori lähedusse või sellel pesu kuivatamist. Seega

ei kehtestata ohutut kaugust elektrilistele kütteseadmetele, keskkütteradiaatoritele ja muudele samalaadsetele seadmetele, kuid nende kasutamisel tuleb ohutuse tagamiseks alati juhinduda tootja juhistest.

Lõike 3 kohaselt kaitstakse põlevmaterjalist põrand, mis paikneb kasutusel küttesüsteemi

koldesuu ees, mittepõlevast materjalist kattega. Mittepõlevast materjalist kate võib olla näiteks plekist, klaasist, looduslikust kivist või keraamilistest plaatidest. Mittepõlevat materjali ei tohi eemaldada või katta vaibaga, sest sellisel juhul ei ole tagatud tuleohutus olukorras, kus näiteks

küttekolde segamisel hüppavad välja põlevad või hõõguvad söed. Samas võib eelnõu järgi tõendada ohutust ka muul viisil, näiteks sellega, et küttesüsteem paikneb kivipõrandal. Eelnõus

nähakse ette ka mittepõlevast materjalist katte miinimummõõtmed, mis lähevad kokku standardi EVS 812-3:2007 „Ehitiste tuleohutus. Küttesüsteemid“ põhimõtetega. Neid tuleb võtta arvesse ka juhul, kui soovitakse ehitada küttesüsteemi ümber kivist ääred.

Lõikes 4 nähakse ette, kui suur peab olema kaitstud ala, kui lahtise küttesüsteemi ees on

vähemalt 50 millimeetri kõrgune ääretõke või kui küttesüsteemi kolde sügavus on üle 750 milli- meetri. Sellisel juhul ei juhinduta koldesuu ees mitte sama paragrahvi lõike 3 punktist 2, vaid järgitakse lõiget 4, st kaitstud ala koldesuu ees võib 750 millimeetri asemel olla vähemalt

600 millimeetrit.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded põlevmaterjali ladustamisele ehitise välisseina läheduses. Lõike 1 kohaselt ei tohi põlevmaterjali ladustada ehitise välisseina läheduses selliselt, et see

tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd. See tähendab, et põlevmaterjali ladustamisel peab arvestama eelkõige sellega, et see ei kiirendaks tule levikut. Nii näiteks suurendab tuleohtu

olukord, kus hoonetevaheline kuja on täis põlevmaterjali, nagu küttepuud või jäätmed. Kuja mõte on takistada tulekahju levikut ühelt hoonelt teisele. Kui tulekahju võib levida kujasse ladustatud põlevmaterjali kaudu, kaob ära selle mõte. Samas ei ole kujas põlevmaterja l i

ladustamise keeld absoluutne: väikeses koguses põlevmaterjali ladustamine ei tekita olulist ohtu. Kindlasti peab arvestama ka päästjatele vajaliku liikumisruumiga, sest tulekahju korral

võib olla vaja tulla ehitisele väga lähedale, ja kui see on suure hulga põlevmaterjali tõttu raskendatud, raskeneb ja pikeneb oluliselt päästetöö.

Lõike 2 kohaselt peab põlevmaterjali ladustamise koht olema ohutus kauguses hoonest, milles on elu- või töökohad. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse

selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisse ina ukse-, akna- või muust avast.

Kehtiva määruse järgi on ohutu kaugus sellise hoone puhul seotud selles püsivalt viibivate inimestega, kuid sisult on peetud sellega silmas elu- ja töökohti. Nii täpsustatakse eelnõuga, et

kõne all on hoone, kus inimesed elavad või töötavad ehk viibivad päeval või öösel. Seega on kuja nõue näiteks elamu, büroohoone ja kogunemishoone kohta. Samas näiteks kuuri ja garaaži ning muude abihoonete ja -rajatiste puhul ei ole vaja tuua kuja eraldi välja, sest põlevmaterja l i

ladustamine nende läheduses ei tekita ohtu inimelule. Kuuri, garaaži ning muude abihoonete ja -rajatise kohta kehtib sama paragrahvi lõike 1 üldnõue.

9

Ohutuks kauguseks põlevmaterjali ladustamisel loetakse vähemalt neljameetrist kuja süttiva

pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast. Kui hoone välissein ei ole põlevmaterjalist, näiteks betoonsein, ning selles ei paikne ava, mis

on kuni nelja meetri kaugusel põlevmaterjali ladustamise kohast ja mille kaudu saab tulekahju levida hoonesse, võib põlevmaterjali ladustada ka hoone välisseina vastas. Sage praktika on klaasipesuvedelike ja küttepuude ladustamine tanklapoe välisseinte ääres. Ka

kehtiva määruse § 3 lõikes 2 on sätestatud nõue, et põlevmaterjali ladustamise koht peab olema hoonest, milles inimesed püsivalt viibivad, ohutus kauguses, ja kui ohutu kaugus ei ole

tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks süttiva pinnakihiga hoone või mis tahes tulepüsivusega hoone välisseina ukse-, akna- või muust avast vähemalt neli meetrit. Seega tuleks see nõue ka edaspidi säilitada. Samas on Päästeamet seisukohal, et kuna tanklapoes viibib

üldjoontes ööpäev ringi vähemalt üks töötaja, kes saab ohu korral operatiivselt tegutseda, võib klaasipesuvedelikke ja küttepuid hoida tankla hoone välisseina ääres:

1) väikeses koguses – küttepuid kuni üks ruumimeeter ja klaasipesuvedelikke kuni 80 liitrit; 2) kaanega suletavas metallkastis või konteineris, mis peab tavapäraselt olema suletud asendis

ja paigutatud selliselt, et metallkast või konteiner ei takistaks tanklapoest väljumist.

Kui klaasipesuvedelikke ja küttepuid ladustatakse kõrvuti, peab metallkaste või konteinere id

eraldama vähemalt kaks meetrit. Ehkki kõik klaasipesuvedelikud ei ole ohtlikud ained, võiks neid ladustada ühtsel viisil. Kuni ühe ruumimeetrine või 80-liitrine metallkast või konteiner ei suurenda märgatavalt eripõlemiskoormust ega tuleohtu, isegi kui see on paigutatud hoone välis-

seina vastu või akna lähedusse. Metallkast või konteiner peab tavapärases asendis olema suletud, ja isegi kui keegi peaks viskama sellesse põleva eseme, ei tohiks metallkastist või

konteinerist tulla välja leeki. Samas oleks igati tervitatav, kui kaupmehed leiaksid klaasipesuvedelike ja küttepuude ladusta-

miseks ohutuma koha, sest ohtlikud ained ja põlevmaterjal ei sobi lähestikku ladustamiseks. Kui ohutuma koha valik on näiteks krundi väiksuse tõttu siiski keeruline või osutub võimatuks,

tuleb tagada pidev valve ja seire, et võimalikke ohuolukordi märgataks ja neile reageeritaks kohe. Esmalt peaks aga siiski otsima võimalusi eemaldada tankuri ja tankla hoone vahelt põlev- materjal.

Lisaks kuja reguleerimisele nähakse lõikega 2 ette põhimõte, et ohutuse võib tagada ka muul

usaldusväärsel viisil. Alati ei ole võimalik tagada põlevmaterjali ladustamisel piisavat kuja. Samas on aga võimalik võtta alternatiivseid ohutusmeetmeid. Üks selline meede on hoonete väline sprinkleerimine, kus sprinkleripead asuvad hoone välisseina kaitseks näiteks räästa all.

Sellisel juhul jahutab sprinkler tulekahju selle algusfaasis ja hoiab ära võimaliku edasileviku kuni päästemeeskonna saabumiseni.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded põlevmaterjalist jäätmete ja olmejäätmete (edaspidi koos jäätmed) ladustamisele. Kehtivas määruses on nõuded vaid põlevmaterjalist jäätmete

ladustamisele, kuid Päästeameti praktikale tuginedes on asjakohane seada nõuded ka olme - jäätmete ladustamisele.

Jäätmeseaduse § 7 kohaselt on olmejäätmed: 1) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja

kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonika- seadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas

madratsid ja mööbel;

10

2) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, mis on oma koostise ja

omaduste poolest kodumajapidamisjäätmete sarnased.

Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, septiku ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed, romusõidukid ega ehitus- ja lammutus- jäätmed. Seega on eelnõus peetud olmejäätmetena silmas eelkõige kodumajapidamisjäätmeid.

Kuna kasutatud patareid ja akud liigitatakse jäätmeseaduse kohaselt kodumajapidamisjäätmete hulka, on eelnõu koostajad seisukohal, et nende ladustamisel piisab, kui käsitada neid olme-

jäätmetena. Põhjalikumalt on kasutatud patareide ja akude käitlemist reguleeritud keskkonna- ministri 10. jaanuari 2008. aasta määruses nr 5 „Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded“.

Lõike 1 kohaselt ei tohi ladustada jäätmeid ehitise välisseina läheduses selliselt, et see tekitab tuleohtu või raskendab päästetööd. Võrreldes kehtiva määrusega sõltub jäätmete ladustamise

koht vaid ehitise välisseina lähedusest ja päästetöö takistamisest hoidumisest. Kehtiva määruse kohaselt tuleb jäätmete ladustamisel järgida ka kaugust kinnistu piirist. See nõue jäetakse eelnõuga välja, kuna seda on tiheasustusalal keeruline järgida. Eelkõige tuleb arvestada sellega,

et jäätmete ladustamine ei soodustaks tule levikut. Samas ei ole kujas jäätmete ladustamise keeld absoluutne, kuna väikeses koguses ladustamine ei tekita olulist ohtu. Alati tuleb arvestada

ka vajadusega tagada päästjatele vajalik liikumisruum. Lõike 2 kohaselt loetakse eelnõu tähenduses jäätmete ladustamiseks üle 75 liitri jäätmete

hoidmist konteineris, hoiukotis või muul viisil. Võrreldes kehtiva määrusega on väiksem ladustatavate jäätmete kogus, millest alates nõuded kehtivad. Seda põhjusel, et eelnõuga

reguleeritakse ka olmejäätmete ladustamist ja prügiettevõtjate väikseim jäätmekonteiner on 75-liitrine. Kui kasutatakse sellest väiksemat kogumiskonteinerit või hoiukott i, siis selle koguse kohta nõuded ei kehti. Silmas tuleb pidada, et nõuet kohaldatakse ka prügipress is

ladustatavatele jäätmetele, eelkõige olukorras, kus press ei tööta ja selles on põlevmaterja l i. Kuna prügipress on ette nähtud puidu, paberi, papi või kile kokkusurumiseks, siis juhul, kui

põlevmaterjal ei ole kokku pressitud, on tegemist selle ladustamisega. Seega tuleks prügipress i põlevmaterjali lisamisel panna see võimalikult sagedasti tööle, et selles oleks põlevmaterja l i alati vähe.

Lõike 3 kohaselt peab olema jäätmete ladustamise koht ohutus kauguses hoonest, milles on

elu- või töökohad. Kui ohutu kaugus ei ole tõendatud muul usaldusväärsel viisil, loetakse selleks vähemalt neli meetrit süttiva pinnakihiga või mis tahes tulepüsivusega hoone välisse ina ukse-, akna- või muust avast, välja arvatud ühe või kahe korteriga elamu puhul. Suurim

muudatus on ohutus kauguses: kehtivas määruses on see kaks meetrit, kuid et eelnõuga sätestatakse nõuded ka olmejäätmete ladustamisele, on asjakohane nimetada ohutuskujana

sama vahemaa, mis on nähtud ette eelnõu §-s 6 põlevmaterjali kohta. Samas sätestatakse, et seda nõuet ei pea järgima kuni kahe korteriga elamu puhul. Seda eelkõige põhjusel, et sellises elamus on vähe inimesi ja ka olmejäätmete kogus seega väiksem. Lisaks ei pruugi väikesel

kinnistul olla võimalik nelja meetri nõuet täita. Eelnõuga täpsustatakse ka, et silmas on peetud hoonet, kus inimesed elavad või töötavad ehk viibivad päeval või öösel, ja jäetakse välja seos

kinnistu välispiiriga (vt § 6 lõike 2 selgitust). Lõike 4 kohaselt ei tohi ladustada jäätmeid koos hõõguva söe, tuha, sigareti ega muu tuleohtliku

esemega. See nõue aitab oluliselt vähendada tulekahjuohtu, sest paljud tulekahjud on saanud alguse, kui hõõguv süsi või kustutamata sigarett on visatud plastkonteinerisse. Mõni jäätme-

konteinerite tootja on lisanud jäätmekonteinerite peale hoiatuse, et need ei ole mõeldud

11

hõõguvate, sealhulgas kuumade esemete ladustamiseks. Kõige parem on, kui jäätmete

ladustamise koht, konteiner ega hoiukott ei ole põlevmaterjalist.

Lõike 5 kohaselt kehtivad põlevmaterjalist ohtlike jäätmete kohta, mida ladustatakse kogumis- punktis ja ladustamiskohas, ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded. Põlevmaterja list ohtlikke jäätmeid käsitatakse seega määruses ohtlike ainetena, mille ladustamisel tuleb olla

väga hoolas, kuna sellised ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. See oht pärineb üldjuhul ohtlikest

kemikaalidest. Põlevmaterjalist ohtlikud jäätmed võivad segunedes süttida ja tekitada omavahel reageerides või tulekahjusse sattudes tõsist kahju. Kuna ohtliku aine ladustamise tuleohutus- nõuded ei kehti kodumajapidamise ja jaemüüja kohta, saab seal võtta aluseks põlevmaterjali ja

jäätmete ladustamise üldised tuleohutusnõuded, sest kodumajapidamises ja jaemüügis tuleb samuti tagada põlevmaterjalist ohtlike jäätmete tuleohutu ladustamine. Põlevmaterjalist ohtlike

jäätmete kogumispunktis ja ladustamiskohas peab aga järgima määruse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid, et tagada võimalikult väike oht inimese elule ja tervisele ning keskkonnale.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded suures koguses põlevmaterjali lahtisele ladustamisele ja selle

plaanile. Ehkki ka kehtivas määruses on viidatud, et suures koguses põlevmaterjali ladustamise korral tuleb koostada ladustamise plaan, ei ole selle sisu täpsemalt avatud. Eelnõu lisas 2 „Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis“ esitatakse näidis, milline võiks see plaan

välja näha. Näidis sisaldab vajalikke vahemaid, kõrgusi ja muud olulist. Eelnõuga kaotatakse ära kohustus kooskõlastada plaan Päästeameti asukohajärgse päästekeskusega, mis on Põhja,

Ida, Lõuna või Lääne Päästekeskus. Paragrahvi 8 nõuded, sealhulgas põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani koostamise nõue, ei

kehti turba kaevandamise alal. Kui aga turvas veetakse turba kaevandamise alalt ära ja seda ladustatakse asutuse või ettevõtja ehitise territooriumil, tuleb nendest nõuetest juhinduda.

Turvast kaevandatakse looduses ning seda on reguleeritud maapõueseaduses ja selle rakendus- aktides. Turvast saab lugeda TuOS-i tähenduses põlevmaterjaliks siis, kui see veetakse selle kaevandamise alalt mujale.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt nähakse ette, et kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevmaterja l i

lahtiselt kokku üle 1000 kuupmeetri, peab tagama selle ohutu kauguse ehitisest ja muust põlevmaterjalist ning päästetöö võimalikkuse. See nõue on sarnane kehtiva määruse § 5 nõudele. Välja jäetakse vaid kinnistu välispiiriga arvestamise kohustus (vt § 6 selgitust).

Lõike 1 punkti 2 kohaselt nähakse ette, et kui ehitise territooriumil ladustatakse põlevmaterja l i

lahtiselt kokku üle 1000 kuupmeetri, peab koostama põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ja esitama selle enne ladustamist asukohajärgsele päästekeskusele.

Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus kaks muudatust.

1) Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaan tuleb edaspidi koostada juhul, kui põlevmaterja l i ladustatakse lahtiselt ehitise territooriumil kokku rohkem kui 1000 kuupmeetrit. Kehtiva määruse kohaselt ei arvestata põlevmaterjali kogust tervikuna. Seega ei pea praegu plaani

koostama näiteks juhul, kui ladustatakse ühes kohas 950 kuupmeetrit ja teises kohas samuti 950 kuupmeetrit. Samas on see võimaliku tulekahju korral suur kogus põlevmaterjali.

12

2) Reguleeritakse põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani sisu, mistõttu ei ole plaani vaja

enam Päästeametiga kooskõlastada, vaid see esitatakse enne ladustamist teadmiseks asukohajärgsele päästekeskusele. Nii saab Päästeamet võimaliku õnnetuse korral

reageerimiseks vajaliku teabe. Vajadusel on Päästeametil võimalik endiselt küsida lisainfot, kuid enam pole vaja plaani kooskõlastada.

Lõikes 2 määratakse teave, mida tuleb põlevmaterjali lahtise ladustamise plaanis kajastada. Plaan võib koosneda kirjeldusest ja skeemist, aga kogu info võib olla ka skeemil. Oluline on

mõelda plaani koostamisel läbi kõik vajalikud aspektid ja võtta meetmeid tuleohu vähenda - miseks.

1) Kõigepealt esitatakse plaanis põlevmaterjali lahtise ladustamise ala asukoha aadress ja katastri number.

2) Samuti esitatakse iga auna või virna kohta selle:

 paiknemise koht;

 laius meetrites;

 kõrgus meetrites – päästjatele on äärmiselt oluline, et kõrgus ei ületaks üheksat meetrit, sest sellest üle hakkab kustutustehnika võimekus langema;

 pikkus meetrites;

 ümbermõõt meetrites – siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtu-

koha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 lõikes 7 on sätestatud, et üle 200 m3 pindalaga põlevmaterjali alalise ladustamisala kustutusvee vooluhulk määratakse ladustamisa la

ümbermõõdu järgi, arvestades iga 50 meetri kohta vooluhulgaks 10 l/s. Seega on selline parameeter oluline, et määrata vajaliku kustutusvee vooluhulk;

 põlevmaterjali maksimumkogus kuupmeetrites – esitada tuleb põlevmaterjali maksi- mumkogus, mida ladustaja tahab aunas või virnas ladustada. Kui põlevmaterjali tegelik

kogus jääb alla selle, on see igati sobilik. Samuti, kui soovitakse kogust suurendada, jäädes esitatud maksimumkoguse piiresse, ei tule iga kord koostada ja esitada Pääste- ametile uut plaani;

 põlevmaterjali liik;

 vahemaa kõrval paikneva teise auna või virnani meetrites;

 vahemaa kõrval paikneva hooneni meetrites.

3) Oluline on, et plaanis kajastuksid kõik põlevmaterjali lahtise ladustamise alaga samal kinnistul paiknevad hooned ja nende tuleohutusklassid (TP1, TP2 või TP3) ning naaber-

kinnistul paiknevad hooned ja nende tuleohutusklassid (TP1, TP2 või TP3). Juhul, kui vahemaa põlevmaterjali lahtise ladustamise ala piirist naaberkinnistu hooneni on üle 36 meetri, ei pea naaberkinnistu hooneid ja nende tuleohutusklasse kajastama.

4) Oluline teave on ka veevõtukoht, mille kohta tuleb märkida:

 selle paiknemise koht;

 vahemaa põlevmaterjali lahtise ladustamise ala kõige kaugema punktini (meetrites),

mõõtes seda mööda teed, kus saab sõita päästetehnikaga;

 veeallika tüüp (survestatud või survestamata) ja

 veevooluhulk (liitrit/sekundis) või vee kogus (kuupmeetrites). See teave on olemas veevõtukoha omanikul või on andmed kättesaadavad ehitisregistris.

13

5) Plaanis tuleb näidata ka päästesõiduki juurdesõiduteed põlevmaterjali lahtise ladustamise

alale ja veevõtukohale ning kõvendatud pinnase materjal, näiteks asfalt, betoon või killustik. Samuti on oluline, et plaanis oleks kajastatud juurdesõiduteede laiust ning aiaga

piiratud territooriumil väravate asukohta ning nende laiust ja kõrgust. See teave on vajalik päästemeeskonnale, et planeerida põlevmaterjali lahtise ladustamise alale juurdepääsu.

6) Viimaseks on vaja tuua plaanis ära ladustaja kontaktandmed ja plaani koostaja.

Lõike 3 kohaselt juhindutakse põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani koostamisel määruse lisast 2 „Põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani näidis“. Abimaterjalina saab kasutada ka Päästeameti juhendit9.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõuded.

Päästeamet korraldas 15.02.–12.03.2021 kemikaaliohutuse reidi, milles kontrolliti üle Eesti 54 asutust, mis ei olnud suurõnnetuse ohuga või ohtlikud ettevõtted. Puudusi tuvastati

41 asutuses ehk tuleohutusnõuded olid täidetud vaid 24%-s (13 asutust).

Ühe aspektina hinnati, kas ohtlikke aineid ladustatakse nende ühtesobivuse nõuete järgi ja kas omavahel reageerivad kemikaalid on eraldatud, sealhulgas ega hapnikuballoon ei puutu kokku rasva, õli või muu tuleohtliku vedelikuga ja ega ühes ruumis või sektsioonis ei ladustata

põlevgaasi koos hapnikuga. Selliseid ladustamispuudusi tuvastati 28 asutuses. Näiteks tuvas - tati, et basseiniga asutustes ladustatakse ühes ruumis naatrium- või kaltsiumhüpokloritit ja

väävelhapet. Samas ei ole kanistrid või muud anumad eraldatud alusvannidega. Naatrium- või kaltsiumhüpokloriti ja väävelhappe segunemisel eraldub väga mürgine gaasiline kloor. Seega on väga oluline, et neid ladustatakse selliselt, et need on teineteisest eraldatud või paiknevad

nii, et oleks välistatud nende kokkupuude käitlemisel või õnnetuse, sealhulgas kanistri või muu anuma lekkimise korral. Tuli ka ette olukordi, kus väävelhapet ladustati puidust alustel või see

paigutati ventilatsiooniruumi, et eraldada see naatriumhüpokloritist. Samuti puudusid ka muude kemikaalide puhul väga tihti alusvannid või need olid liiga madalad või muul viisil ebasobilikud nii, et lekke korral voolanuks kemikaal põrandale ja poleks olnud välistatud ohtlike ainete

sobimatu segunemine. Alusvanni ebasobivuse korral võib lekkinud kemikaal hakata reageerima alusvanni materjaliga ja põhjustada sellega lisaohtu.

Ühel juhul tuvastati, et põlevgaasi ja hapnikku ladustati ruumi samas osas koos, kuigi ehitises ei tohi ladustada ühes ruumis või lao sektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga. Tuli ette ka

rikkumisi, kus kemikaali ladustati samas ruumis nagu muid asju, sealhulgas põlevmaterjali, või kemikaali ladustati koos muude asjadega varjatult ja tankla vallitusalas kasvasid puud. Tihti ei

olnud ka ruum, kus kemikaali ladustati, selleks sobilik, vaid liiga niiske, soe või külm või puuduliku ventilatsiooniga. Samuti ei olnud ruumides ega basseinides termomeetreid tempera- tuuri jälgimiseks. Tihtipeale oli ka läbi mõtlemata ventilatsioonisüsteem.

Ainuüksi selle reidi põhjal saab järeldada, et siiski on vaja ühtseid nõudeid, kuidas ohtlikke

aineid ladustada. See on ka üks põhjus, miks kehtestatakse eelnõuga täpsem lisa 3, milles määratakse ära ohtlike ainete ühtesobivuse nõuded, ja täiendatakse oluliselt ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid.

9 Päästeamet 2022. Põlevmaterjalide lahtise laoplatsi tuleohutuse tagamine. 2021. aastal kinnitatud versioon on

kättesaadav Päästeameti kodulehel.

14

Lõike 1 kohaselt ladustatakse ohtlikku ainet määruse lisa 3 „Ohtlike ainete ühtesobivus“

kohaselt.

Kehtiva määruse lisaga 2 võrreldes lisatakse eelnõuga mürgise gaasi ladustamise nõuded ja täpsustatakse osa ohtliku aine klasside ühtesobivust, näiteks määratakse ainete ladustamise viis, kui neid ei ole vaja eraldada, ja osa aineid, mida tuli seni eraldada, lubatakse hoida koos. Välja

jäetakse ohtlikud ained, mis kuuluvad klassi 1 (lõhkeained ja neid sisaldavad esemed), 6.2 (nakkusohtlikud ained) või 7 (radioaktiivsed materjalid), kuna neid ei tohi hoida koos ühegi

teise klassi ainega. Samuti jäetakse välja klassi 9 (muud ohtlikud ained ja esemed) ohtlikud ained, näiteks asbest, ning keskkonnale ohtlikud ained, liitiumakud ja ained, mida kasutatakse näiteks turvapatjade täispuhumiseks. Nende puhul tuleb eraldi hinnata ohtliku aine omadusi ja

ühtesobivust teist klassi ainetega.

Lisa 3 kehtestamisega vähendatakse ohtu, mis võib tekkida, kui ohtlikud ained, mida ladusta- takse samas ruumis, näiteks segunevad juhuslikult, satuvad tulekahjusse või reageerivad kustu- tustööl veega. Ohtliku aine klasside nummerdamisel võeti aluseks ohtlike veoste rahvusvahe lise

autoveo Euroopa kokkulepe10, mida on sisuliselt järgitud ka kehtiva määruse lisas 2. Selline süsteem on ülemaailmselt tunnustatud, seda on suhteliselt lihtne kasutada ja valdkonna ette-

võtjad saavad sellest hästi aru. Eelnõu koostajad on täpsemalt juhindunud Ühendkuningriigis väljatöötatud ohtliku aine ladustamise nõuetest11.

Kehtiva määruse lisaga 2 võrreldes kirjeldatakse eelnõus ka tegevuste „ei ole vaja eraldada“ ja „on vaja eraldada“ sisu ning lisatakse tegevused „eraldi hoidmine“ ja „isoleerimine“. See annab

ohtliku aine ladustamiseks laiemad võimalused, kuid tegevused ei ole sisult uued. Kehtivas määruses on termin eraldamine, kuid ei tule selgelt välja, mida selle all mõeldakse. Näiteks tuleb kehtiva määruse järgi ladustada eraldi ruumides kindlasti hapnikku ja põlevgaasi, kuid

arvestades teisi ohtliku aine klasse tuleks eraldamist nõuda ka muudel juhtudel. Seega ei ole kehtivas määruses arvestatud kõiki ohtliku aine klasse ja ainetest lähtuvaid ohte ning eelnõuga

seda parendatakse. Samas täpsustatakse, et lisa 3 järgimise kõrval on ohtliku aine ladustamise ohutuse tagamist

võimalik tõendada ka muul usaldusväärsel viisil. Selleks loetakse rahvusvahelisi nõudeid, mida järgitakse sagedasti rahvusvaheliste ettevõtjate Eesti esindustes, või ohutuskaarte, kui need on

ohutuse tagamiseks piisavad. Seega ei nähta ette pelgalt nõuet järgida lisa 3, vaid ohutuse tagamiseks on lubatud järgida ka muid dokumente. Oluline on, et ohtliku aine ladustamise l oleks tagatud inimeste ja ümbritseva keskkonna ohutus.

Lõike 2 kohaselt tuleb ohtlikud ained eraldada, hoida eraldi või isoleerida, kui see on vajalik.

Millise aine puhul millist meetodit kasutada, nähtub eelnõu lisast 3 „Ohtlike ainete ühte- sobivus“.

1) Ohtlike ainete eraldamine tähendab, et neid ladustatakse eraldi ruumides. Sellisel juhul peab ühtlasi tagama määruse nr 17 kohaste tuletõkkesektsioonide olemasolu. Teatud

juhtudel peab ruum moodustama eraldi tuletõkkesektsiooni, näiteks laoruum, mille eri- põlemiskoormus on üle 600 megadžauli ruutmeetri kohta ja pindala vähemalt 10 ruut- meetrit. Eraldamiseks võib kasutada telliskivi- või betoonkonstruktsiooni või muud

lahendust, mis peab vastu tulekahju ja plahvatuse korral. Alternatiiv on ladustada ohtlikke aineid välitingimustes, kuid sel juhul tuleb tagada piisav vahemaa eri klassi ainete vahel.

10 RT II, 10.09.2019, 1. 11 Health and Safety Executive 2009. Chemical warehousing: The storage of packaged dangerous substances.

15

2) Ohtlike ainete eraldi hoidmine tähendab, et neid võib ladustada samas ruumis ja üksteisest

vähemalt kolme meetri kaugusel, kuid peab olema välistatud nende kokkupuude käitlemise l ja õnnetuse, sealhulgas mahuti või pakendi lekkimise korral.

3) Ohtlike ainete isoleerimine tähendab, et neid ladustatakse eraldi selleks kohandatud hoones

või välitingimustes tulekindlates turvakappides. Mõlemal juhul on vajalik piisav eraldatus

teistest hoonetest ja kinnistu piirist.

4) Mõne ohtliku aine eraldamine teisest ei pruugi olla vajalik, kuid täpsema info saamiseks tuleb uurida ohtliku aine ohutuskaarti ja muid allikaid, et saada reaktsioonivõimeandmeid ja teha kindlaks, kas ainete koos ladustamine on ohutu. Samas võivad mõnel juhul ohtlikud

ained, mis on eelnõu lisas 3 märgitud ühtesobivaks, omavahel reageerida. Selliste juhtumite vältimiseks tuleb uurida ohtliku aine ohutuskaardi 7. jagu „Käitlemine ja ladustamine“ ja

muid allikaid, et saada reaktsioonivõimeandmeid ja teha kindlaks, kas ainete koos ladustamine on ohutu.

Lõikega 3 nähakse ette, et kui ohtlikke aineid ei ole võimalik eraldada või hoida eraldi või kui ohtliku aine ohutuskaarte või muid allikaid uurides selgub, et ainete kokkupuutel tekib oht,

kasutatakse ohtlike ainete kindlaid alusvanne või vallitusalasid. Alusvanne või vallitusalasid tuleb kasutada ka juhul, kui on oht, et lekke korral valgub ohtlik

aine teise ruumi, ohustab seadmeid või võib sattuda kanalisatsiooni. Arvestama peab kindlast i ka seda, et ohtlikke aineid võib laoruumis sõltuvalt ühtesobivusest olla erinevaid ja ainete

omaduste tõttu võib seega alusvannide materjal erineda. Alusvann või vallitusala peab olema vähemalt kümme protsenti suurem kui suurima ohtliku aine mahuti mahutavus. See peab tagama kindluse, et lekkiv aine mahub alusvanni või vallitusalasse ära. Lisaks tuleb arvestada

ka neutraliseeriva või kustutava ainega, mis samuti peab kasutamisel alusvanni või vallitus - alasse mahtuma. Lekke korral valgub ohtlik aine alusvanni või vallitusalasse ning seeläbi ei

satu ohtu samas ruumis olevad muud ohtlikud ained ja seadmed. Teatud ohtlikud ained võivad kanalisatsiooni sattudes ohustada veepuhastusjaamu, sest tapavad bakterid, mis puhastavad vett. Ohtliku aine mahuti võib eelnõu tähenduses olla ka kanister või muu anum, milles hoitakse

ohtlikke aineid. Nõude eesmärk on minimeerida võimalikku leket või purunemise tagajärjel õnnetuse eskaleerumist ja mõju ulatust.

Lõike 4 kohaselt ei tohi omavahel reageerivaid ohtlikke aineid ladustamisel käidelda samal ajal, kui nende segunemine ei ole avariiolukorras välistatud. Ohtlikud ained võivad omavahel

reageerides põhjustada lisaohtu. Nii ei saa näiteks ettevõtja viia samal ajal ühest kohast teise ühel transpordialusel ohtlikke aineid, mille reageerimisel võib moodustuda uus aine või süttiv

või plahvatusohtlik aine või eralduda soojus. Õnnetuse tagajärjed sõltuvad suuresti:

1) selle tüübist – leke, põleng või plahvatus; 2) ohtliku aine omadustest, sealhulgas olekust – gaasiline, vedel või tahke;

3) ümbritsevast keskkonnast ja ilmastikutingimustest. Väiksema õnnetuse korral on tagajärjed tuntavad vaid ettevõttes. Suurema õnnetuse korral võib mõju ulatuda väljapoole seda ning kahjustada ümberkaudset elanikkonda, keskkonda ja vara.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded ohtliku aine ladustamise kohale, sealhulgas ruumile.

16

Lõike 1 kohaselt peavad ruumi põrand ja sein, mis võivad puutuda kokku ohtliku ainega, olema

siledad ja tihedad ning kaetud ohtliku aine kindla materjaliga, et aine ei koguneks, imb uks ruumi konstruktsiooni või tekitaks muud lisaohtu. Ohutuse seisukohalt on oluline, et lekke

korral ei valguks ohtlik aine pragudesse, kuna seeläbi võib tekkida lisaoht nii ruumi konstrukt- sioonile kui ka inimestele, sealhulgas võib lekkinud aine reageerida pragude materjaliga. Juhul, kui ohtlik aine imbub läbi konstruktsiooni või seina- või põrandapinna, on see tulekahju korral

lisaoht. Kui ehitises ei kasutata ohtliku aine kindlat materjali, on lekke korral oht, et aine reageerib materjaliga.

Üldiselt määratakse viimistlusmaterjal ehitusprojektis, milles lähtutakse hoone muudest ehitus- likest nõuetest ja võetakse arvesse ka ohtliku aine ohtlikkust. Ehitusprojekti koostamisel saab

lähtuda siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutus- nõuded“ §-s 8 toodud materjalide ja toodete jaotusest standardtulekatsete alusel. Kindlast i

võetakse arvesse ka tootja sertifikaate ja paigaldusjuhise id. Seega on oluline mõelda ehitus- projektis läbi viimistlusmaterjal ja ehitamisel lähtuda ehitusprojektist. Ühtegi kindlat materjali ei saa eelnõuga nimetada, sest materjalid on eri omadustega ja nähtud ette eri kohtades

kasutamiseks.

Lõike 2 kohaselt peab ohtliku aine ladustamise ruumi konstruktsioon olema selline, et võimaliku plahvatuse, tulekahju või ohtliku aine eraldumise mõju hoones oleks minimaa lne. Selline ruum võiks piirneda välisseinaga, mille osa saaks täita paiskpinna nõudeid. Seda on

vaja, et tagada teiste konstruktsioonide piisav survekindlus, kui avarii tagajärjel võib rõhk tõusta, näiteks keemiline reaktsioon, plahvatus või rõhu eraldumine seadmest. See hoiab ära

kogu hoone kokkuvarisemise, kui surve vabastatakse ohutus suunas. Samuti on ohtlike ainete puhul vaja tagada tuletõkkesektsioonide olemasolu.

Lõike 3 kohaselt peab oksüdeeriva või põleva ohtliku aine ladustamise ruumi põrandapind olema mittesüttivast materjalist. Seinas ja laes tuleb kasutada materjali, mis ei soodusta

tulekahju teket ja eritab vähe suitsu. Materjali valikut on käsitletud lõike 1 selgituses. Lõike 4 kohaselt peab ohtliku aine ladustamise ruumis olema piisav loomulik õhuvahetus või

ventilatsioon, mis peab vastama ohtlikust ainest tulenevale ja selle käitlemisel tekkida võivale ohule. See tähendab, et kõigepealt tuleb teha kindlaks ohtliku aine omadused ja toimingud,

mida selle käitlemisel tehakse. Näiteks, kui ladustatakse tuleohtlikku ainet, tuleb selle ladusta- mise ruumist suunata õhk otse atmosfääri nii, et ei tekiks süttimisohtu. Värske õhu sissepuhke koht peab asuma eemal väljapuhkest, st väljapool ohutsooni. Lisaks tuleb enne (tule)ohtl iku

aine ladustamist analüüsida, kas võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, sest plahvatusohu korral on vaja kasutada plahvatusohukindlaid seadmeid (TuOS-i § 291 lg 1). Õnnetuse korral

peab olema võimalik lülitada ventilatsioon kiiresti välja. See peab tagama ohtliku aine kogusest tuleneva ohu minimeerimise. Piisav on ventilatsioon, mis tagab õhus lenduva aine eemaldamise ruumist. Ventilatsiooni äratõmbe piisavust saab hinnata näiteks, kui hoida töötava ventilatsioo-

niava all pabersalvrätikut. Kui see liigub vastu äratõmberesti, on ventilatsioonitugevus piisav.

Lõike 4 järgimine peab tagama, et ei tekiks ohtliku aine ohtlikku sisaldust, sealhulgas tuleb arvestada ohtliku aine, näiteks põlevgaasi süttimise piiriga. Lekkiv põlevgaas võib moodustada kokkupuutel ümbritseva õhuga süttimisohtliku segu ja viia tulekahju või plahvatuseni.

Põlevgaasi sisalduse kasvades kasvab ka tulekahju risk. Kui sellise ohtliku aine sisaldus ületab ülemise süttimispiiri, siis õhk küllastub ja süttimine muutub vähem tõenäoliseks. Ohtlikust

ainest eralduv gaas, aur, tolm jms ei tohi levida ühest ruumist teise ega väljapoole neid.

17

Ruumides, kus ladustatakse eriti tuleohtlikke vedelikke, on erinevate tuletõkkesektsioonide

ventilatsioon üksteisest eraldatud, näiteks tulesiibriga, et vältida tule levikut. Olenevalt ruumist võib seal olla nii loomulik kui ka sundventilatsioon. Näiteks võib mistahes ohtliku aine ballooni

ladustamise ruum olla ka loomuliku ventilatsiooniga. Ventilatsioon peab tagama ohtliku aine kogusest tuleneva ohu minimeerimise. Ventilatsiooni tõhustamine ja piisavus tagatakse koht- äratõmbe paigutamisega saasteallikale võimalikult lähedale, et eemaldada saasteained nende

tekkekohas. Selle näiteks on tõmbekapid koolis keemiaklassis ja Eesti Kohtuekspertiis i Instituudi laboris. Lisaks ei tohi lõike 5 kohaselt ohtlikku ainet ladustada ventilatsiooniruumis,

sest õnnetuse korral on oht, et ohtlik aur liigub ühest ruumist teise ja põhjustab lisaohtu. Ventilatsiooni kiireks ja ohutuks väljalülitamiseks on eelistatud, kui väljalülituskoht asub väljaspool ruumi, kus hoitakse ohtlikku ainet.

Lõike 6 kohaselt peab kõrvalise isiku juurdepääs ohtliku aine ladustamise kohale olema

tõkestatud. Selleks, et vältida seda, et inimene tekitab ohtu ohtliku aine ladustamise kohale või ohtlikud ained tekitavad ohtu inimesele, ja vähendada õnnetuse tagajärgi, on vaja hoida kõrvalised isikud ohtliku aine ladustamise kohast eemal. Eriti on see vajalik avalikes ruumides

käideldavate ohtlike ainete puhul, näiteks koolides ja lasteaedades basseinikemikaalid ning muud pesukemikaalid. Samamoodi on vaja tagada ohutus tööstuses, sealhulgas ettevõtte ohtliku

aine ladustamise kohas, eriti kui territoorium ei ole piiratud aiaga või tagatud ei ole valve. Ohtliku aine ladustamise kohad, sealhulgas mahuti tühjendamis- ja täiteavad, peavad võimaliku vandalismiohu vältimiseks olema lukustatud, et vähendada võimalikku ohtu inimese tervisele,

keskkonnale ja varale.

Lõike 7 kohaselt tuleb ohtliku aine ladustamise kohas, kus on oht, et ohtliku aine mahuti või pakend saab mehaaniliselt vigastada, paigaldada otsasõidu vältimise tõkis. See nõue peab tagama, et inimene või auto või muu masin ei tekitaks ladustamiskohale lisaohtu. Tõkis või

vajadusel tõkised leevendavad ka õnnetuse võimalikke tagajärgi, vähendades näiteks löögi- tugevust.

Lõike 8 kohaselt peab ohtliku aine ladustamise koht olema territooriumil põlevmaterjalist ja elu- või töökohaga hoone välisseinast vähemalt kuue meetri kaugusel.

Põlevmaterjalid, näiteks kuivanud hein, puud, puidust alused ja papijäätmed, võivad õnnetuse,

näiteks tulekahju korral ohustada ohtliku aine ladustamise kohta. Seeläbi võib õnnetus eskaleeruda, näiteks tuli levida ühest kohast teise, mis suurendab tagajärgede ulatust ja raskust. Samamoodi võib põlevmaterjal kanda ohtliku aine süttimise korral tuld edasi ja suurendada

ohtu. Seega tuleb neid hoida üksteisest eemal.

Kuuemeetrine kuja tagab ohtliku aine õnnetuse, näiteks selle süttimise, plahvatuse või lekke korral võimalikult väikese mõju läheduses hoonele. Samamoodi tagab kuuemeetrine kuja eel- kõige tulekahju korral võimalikult väikese mõju läheduses ladustatavatele ohtlikele ainetele.

Kuuemeetrine kuja on otseses seoses väiksema maapealse hoidla kujaga (eelnõu § 11). Sellise lt kehtestatakse kujadele sarnased nõuded ning kuja tagab vajadusel ka operatiivteenistusele ligi-

ja läbipääsu. Ehkki jaemüüjale määruse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõude id ei kohaldata, on siiski

ka näiteks tanklas oluline tagada ohutus ja arvesse tuleb võtta põlevmaterjali ladustamise tule - ohutusnõudeid (vt ka eelnõu § 6 selgitust). Klaasipesuvedelike ja küttepuude ladustamine

tanklapoe välisseina ääres on levinud praktika, kuid tuleks siiski arvesse võtta, et ohtlikud ained ja põlevmaterjal ei sobi lähestikku ladustamiseks. Kui ohutuma koha valik on näiteks krundi

18

väiksuse tõttu keeruline, tuleks tagada pidev valve ja seire, et võimalikke ohuolukord i

märgataks ja neile reageeritaks kohe, samuti võimalikult sobiv mahuti või pakend ja piiratud ladustamiskogus.

Lõike 9 kohaselt on lubatud eelnõu §-des 11–13 sätestatud miinimumkuja ehitusprojektis vähendada, kui kasutatakse arvutuslikku tõendust, kaitseseina, kaitsevallitist, udusüsteemi,

piserdussüsteemi või muud samalaadset meetodit. See tähendab, et kui soovitakse vähendada hoidla, ammoniaagirajatise või hapniku hoiukoha miinimumkuja teistest ehitistest, tuleb

ehitusprojektis näidata, millist riskide leevendamise meedet soovitakse kasutada. Ehitusprojek ti koostamine on vajalik, et nii kohaliku omavalitsuse üksus kui ka päästeasutus saaksid planeeritavast tegevusest teada ning annaksid kooskõlastuse ja soovitused. Üle 60 m2

ehitisealuse pinnaga hoidla rajamine, ümberehitamine või laiendamine on ehitusseadus t iku lisa 1 kohaselt ehitusloakohustuslik, mis omakorda tähendab ehitusprojekti koostamist ja selle

kooskõlastamist asjaomaste asutustega. Seejuures võib lõike 9 alusel vähendada ka olemas- oleva hoidla, ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kuja, aga selleks tuleb samuti koostada ehitusprojekt, milles näidatakse võetavad meetmed.

Lõike 10 kohaselt peab ohtliku aine ladustamisel tagama lekke piiramiseks ja neutraliseer i-

miseks sobivate vahendite olemasolu. Võimaliku lekke eskaleerumise ja tagajärgede vähenda- miseks peab ohtliku aine käitleja kasutama sobivaid piiramis- ja neutraliseerimisvahende id. Need võivad olla absorbent, mittesüttiv imav materjal, poom, matt jms. Oluline on veenduda,

et vahendid oleksid sobilikud puutuma kokku lekkinud ohtliku ainega. Näiteks on lekke korral teatud juhtudel hea kasutada absorbeeriva materjalina saepuru. Samas väävelhappele, eriti

tugeva ja kontsentreeritud aine korral, saepuru ei sobi, sest tekib süttimisoht. Et vältida ohu eskaleerumist ja ohtu minimeerida peab olema võimaliku lekkest tingitud reostuse piiramiseks vajalikus koguses ohtlikule ainele sobivat absorbenti, näiteks turvast või muud suure mahuta -

vuse ja imamisvõimega looduslikku või sünteetilist absorbenti. Piiramis- ja neutraliseerimis- vahendeid tuleb soetada koguses, mis vastab ohu suurusele. See tuleb mõelda alati iga kord

enne ladustamist läbi. Lõike 11 kohaselt tuleb ohtliku aine ladustamise koht märgistada töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri 30. novembri 1999. aasta määruse nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“ kohaselt. Selleks, et mõista, millised on

ohtliku aine ladustamise koha ohud, on äärmiselt oluline lisada sellele märgistus. Seeläbi on võimalik saada infot, kas ladustatakse tule-, keskkonna- või terviseohtlikke aineid. Märgistus annab teavet võimaliku ohu ja selle liigi kohta.

Eelnõu §-des 11–13 määratakse hoidla, ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kuja.

Kehtivas õiguses on reguleeritud vaid hoidla kuja, ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kuja määratud ei ole. Paragrahvide 11–13 tabelites kohaldatakse kuja hoidla, ammoniaagi- rajatise või hapniku hoiukoha mahutavuse järgi nii, et kui mahutavus on mahutavusvahemiku

piiri peal, kohaldatakse väiksema vahemiku kuja. Näiteks, kui hoidla on 100 kuupmeetrit, on selle maapealse mahuti kuja vähemalt 30 meetrit. Selline lähenemine on lihtne ja hõlpsa lt

täidetav.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuded hoidla kujale.

Naftasaaduseks loetakse eelnõus naftast rafineerimise teel saadud kütust, põlevkiviõliks põlev-

kivist toodetud vedelkütust ja biokütuseks vedelkütust, mida kasutatakse sisepõlemismootor is ja mis on toodetud biomassist.

19

Praegused hoidla kujad on rangemad kui eelnõukohased. Seda peamiselt seetõttu, et hoidlad on hetkel jagatud liialt suurtesse klassidesse ja kujad samuti kohati ülepaisutatud. Praegused hoidla

kujad on keskkonnaministri 20. septembri 2019. aasta määruse nr 42 „Naftasaaduse, põlev- kiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ § 12 kohaselt järgmised:

 väike hoidla, mille maht on 3–10 m³ – vähemalt 25 m;

 keskmine hoidla, mille maht on 10–5000 m³ –

o vähemalt 50 m kuni 1000 m3 hoidla puhul ja o vähemalt 100 m üle 1000 m3 hoidla puhul;

 suur hoidla, mille maht on üle 5000 m³ – vähemalt 150 m.

Eelnõuga nähakse hoidla maapealsele ja maa-alusele või maapinnaga kaetud mahutile ette erinevad kujad, arvestades hoidla suurust. Kujade kehtestamisel võeti aluseks Rootsi ja Soome samasisulised nõuded (vt seletuskirja lisa 1).

Lõikes 1 esitatakse tabel hoidla kuja kohta, mis peab sõltuvalt hoidla tüübist ja mahust olema

erinev. Nii on näiteks maa-aluse mahuti puhul kuja väiksem, kuna maapind vähendab ohtu. Paragrahvis – nagu ka §-des 12 ja 13 – on lähtutud põhimõttest, et hoidla mahutavus on võrdsustatud võimaliku ohtliku aine kogusega, mida ladustatakse hoidlas tervikuna. Sealjuures

ei ole oluline, kas hoidla koosneb ühest mahutist või kümnest. Samas on mitme mahuti puhul ka hoidla sees vajalik järgida mahutite vahemaid, et minimeerida võimaliku tulekahju korral

tule leviku võimalust. Juhul, kui hoidla mahutavus jääb lõikes määratud mahutavusvahemike piiri peale, peab tagama miinimumkuja väiksema vahemiku järgi. Näiteks, kui hoidla mahutavus on täpselt 100 kuupmeetrit, on maapealse mahuti miinimumkuja 30 meetrit ning

maa-aluse ja maapinnaga kaetud mahuti oma 15 meetrit.

Lõike 2 kohaselt on hoidla kuja eelnõu tähenduses hoidla mahuti välispinna või selle täitmis - või tühjendusava kõige väiksem lubatud kaugus: 1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;

2) suure liiklustihedusega sõiduteest; 3) ravi-, majutus- või haridusasutusest;

4) kogunemishoonest; 5) elamust või 6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hoidla tegevusega.

Teisisõnu on hoidla kuja kõige väiksem lubatud kaugus hoidla mahuti välispinna või selle

täitmis- või tühjendusava ja KemS-i kohase suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ehitiste või muude ehitiste vahel, et vältida õnnetuse korral raskeid tagajärgi. Suure liiklustihedusega sõidutee all peetakse silmas eelkõige liiklusmagistraal i või suure liikluskoormusega linna-

tänavat, mitte kvartalisisest teed või väikest kõrvalteed, kus liikluskoormus ei ole suur.

Lõike 3 kohaselt määratakse üle 500 m3 mahutavusega hoidla kuja ehitusprojektis igal üksik- juhul eraldi riskihinnangu põhjal, kuid see ei tohi olla väiksem kui kuni 40 meetrit maapealse või kuni 20 meetrit maa-aluse ja maapinnaga kaetud mahuti puhul.

Riskihinnangu all ei mõelda KemS-i alusel riskianalüüsi koostamist, vaid planeeringu või

ehitusprojekti koostamisel riskide hindamist, mida peaksid tegema kõik, kelle kavandatava hoidla mahutavus on üle 500 m3. Riskihinnang peab olema planeeringu avalikustamisel olemas ja võib olla ka osa keskkonnamõju hindamisest, sealhulgas strateegilisest hindamisest. Juhul,

20

kui riskihinnang on jäänud planeeringu koostamisel tegemata, tuleb see teha ehitusprojek ti

koostamisel ja seda tuleb kajastada selle eriosas. Näiteks saab suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta täpsemalt lugeda Päästeameti juhendist12, millest võivad juhinduda ka kõik

teised ettevõtjad. Riskihinnangus arvestatakse tehnoloogilise protsessi ja käideldavate ohtlike ainetega ning uuritakse võimalike õnnetuste liike, tekkepõhjuseid, asukohti ja tagajärgede ulatust. Olemuselt ei ole riskihinnang uus, kuigi seda ei pruugi olla nii nimetatud –

planeerimisel ja projekteerimisel otsitakse alati riske vähendavaid meetmeid ning ohutuimat kohta hoidlale.

Lõike 4 kohaselt on üldjuhul hoidla kujas keelatud tegevus, mis ei ole seotud hoidla kasutamisega. Samas on hooldus- ja remonditööd, näiteks niitmine, sobiliku tööriistaga hoidla

mahuti ümber ja peal lubatud, sest hoidla käitleja kohustus on tagada hoidla heakord ja ohutus.

Lõike 5 kohaselt võib hoidla kujas asuda tööstus-, transpordi-, lao-, põllumajandus-, pääste- või politseihoone või KemS-i tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte ehitis, kui hoidla teenindab sellist hoonet või ettevõtet.

See tähendab, et kui nimetatud asutuste või ettevõtete tegutsemiseks on vaja hoidlat, võib selle

rajada, ilma et tagataks sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuja hoidla ja ehitise vahel. Hoidla kuja tuleb aga tagada territooriumivälise hoonega või kavandada ohtude vähendamiseks ehitus- meetmeid, näiteks kaitsesein, kaitsevallitis, udusüsteem või piserdussüsteem. Sellisel juhul

koostatakse töökeskkonna riskianalüüs, mille põhjal selguvad ettevõtte või asutuse tegevuse ja territooriumiga seotud riskid ning milles nähakse ette nende maandamise meetmed. Päästel ja

politseil on vaja hoida oma territooriumil vedelkütusevaru, et ka kriisiolukorras, kus avalikud kütusetanklad ei pruugi vajalikku varustatust tagada, oleks võimalik operatiivsõiduke id vähemalt mõnda aega vajaduse järgi tankida ja jätkata nii põhiülesannete täitmist. Pääste-

hoonetes on olemas oskused ja vahendid, et kiirelt õnnetustele reageerida. Sageli paikneb ka politsei päästega samas hoones. Eelnõus käsitatakse politseihoonena eelkõige kordonihoone id,

mis asuvad eemal asustusest ja kus saab vajalikku kütusevaru hoida viisil, mis ei kujuta ohtu teistele ehitistele.

Samuti võib hoidla kujas asuda ehitis, mis teenindab hoidlat. Selline ehitis võib olla näiteks pumbajaam või muu hoidlaga tehnoloogiliselt seotud ehitis. Samuti lubatakse vähemalt kuue

meetri kaugusel hoidlast tegevust, mis on seotud lõikes nimetatud ettevõtte või asutuse ehitise tegevusega, näiteks kui on vaja rajada laadimisestakaad, et teha ettevõttele vajalikke laadimis - töid, või parkida sõidukeid. Ka KemS-i tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku

ettevõtte territooriumile tohib hoidla rajada ainult juhul, kui see teenindab ainult seda ettevõtet.

Lõike 6 kohaselt tuleb lähtuda hoidla ehitamisel nõuetest, mis on sätestatud veeseaduse § 142 alusel keskkonnaministri 20. septembri 2019. aasta määrusega nr 42 „Naftasaaduse, põlev- kiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud

ulatus“. Sellega on kehtestatud veekaitsega seotud planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooni- nõuded põlevkiviõli või selle saaduse või biokütuse hoidmisehitise kohta. Need nõuded on

kehtestatud inimese tervise kaitseks, keskkonnaohtliku olukorra vältimiseks ja veereostuse ärahoidmiseks.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded ammoniaagirajatise kujale. Ehkki ammoniaak tekitab peamiselt tervise- ja keskkonnaohtu, ei tohi siiski alahinnata ka võimalikku tuleohtu.

12 Päästeamet. Kemikaaliseaduse § 32 juhendid. Vaadatud 11.04.2024.

21

Ammoniaak võib lekkida näiteks külmutusseadmest keskkonda tavaliselt ohutusseadme või

muu seadme rikke tõttu, näiteks toru- või ventiilirike. Vähem levinud on külmutusseadme purunemine, mis võib järsku vabastada suure koguse ammoniaaki. Ammoniaak ärritab

hingamisteid ja ärrituse tugevus sõltub ammoniaagi kontsentratsioonist. Vedela ammoniaagi pritsmed võivad põhjustada ka nahasöövitust ja külmakahjustusi. Ammoniaak põleb suletud ruumis, kuid mitte õues ilma toetava leegita. Ammoniaagi vabanemise tagajärg võib oleneva lt

saastumisest määrdeõliga olla ka plahvatus. Sealjuures võib ammoniaagiga külmutusseadme määrdeõlide segu plahvatuse ulatus olla palju laiem kui puhta aine lekke tagajärjel toimunud

plahvatus. Ammoniaagi süttimiseks on vaja süttimisallikat, ja kuigi selle energia on mini- maalne, on see võrreldes teiste ohtlike ainetega siiski märkimisväärne. Ammoniaagirajat ise kuja kehtestamisel on võetud arvesse Soome Turvalisus- ja Kemikaaliameti (Tukes) juhendit13,

kuna praktika on Eestile sarnane.

Lõikes 1 esitatakse tabelis ammoniaagirajatise kuja sõltuvalt rajatise mahutavusest. Kuja sõltub mitmest tegurist, näiteks tehase tüübist, ammoniaagi kogusest ja selle temperatuurist ning aurustajasse viiva toru läbimõõdust. Kuja antakse eelnõu normitehnilise märkuse kohaselt kahte

tüüpi rajatiste jaoks: A-tüüpi rajatis, mille puhul on kõik seadmed masina- või tootmisruumis, välja arvatud kondensaator ja selle torustik, ning B-tüüpi rajatis, mis on muu kui A-tüüpi rajatis.

Lühidalt tähendab see, et A-tüüpi on hoonesisesed ja B-tüüpi hoonevälised rajatised. Lõike 2 kohaselt on ammoniaagirajatise kuja eelnõu tähenduses kõige väiksem lubatud kaugus:

1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest; 2) suure kasutatavusega sõiduteest;

3) ravi-, majutus- või haridusasutusest; 4) kogunemishoonest; 5) elamust või

6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud ammoniaagirajatise tegevusega. Lõike 1 tabelis on määratud hoonetele ja rajatistele erinevad kujad, et tagada optimaalne

miinimumkaugus, võttes arvesse võimalikke tagajärgi nendele ehitistele. Lõike 3 kohaselt määratakse üle kümnetonnise mahutavusega ammoniaagirajatise kuja ehitus-

projektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal (vt § 11 lg 3 selgitust), kuid see ei tohi olla väiksem kui sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolme- kuni kümnetonnise mahutavusega

ammoniaagirajatise kuja. Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded hapniku hoiukohale ja selle kujale.

Lõike 1 kohaselt ei tohi hapniku hoiukoht paikneda põlevmaterjalist hoone seina, põlev-

materjali ega süttimisallika läheduses ega sellise tulekoormuse läheduses, mis võib põhjustada intensiivset soojuskiirgust. Suureneva hapnikukontsentratsiooni peamine oht on, et põlev- materjal süttib kergemini ja põleb ägedamalt ning tuli levib kiiremini. Vedela hapniku pritsmed

põhjustavad ka külmakahjustusi. Hapniku hoiukoha kuja kehtestamisel on võetud arvesse Soome Turvalisus- ja Kemikaaliameti (Tukes) juhendit14, kuna praktika on Eestile sarnane.

Lõikes 2 määratakse, kui suur peab hapniku hoiukoha kuja olema: 1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest;

2) suure liiklustihedusega sõiduteest; 3) ravi-, majutus- või haridusasutusest;

13 Finnish Safety and Chemicals Agency (Tukes). Tuotantolaitosten sijoittaminen, lk 33. 14 Sealsamas, lk 32.

22

4) kogunemishoonest;

5) elamust või 6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hapniku hoiukoha tegevusega.

Kuja määramisel tuleb võtta arvesse ka hapniku hoiukoha toruliitmikke ja turvaventiile, mille st võib tekkida leke. Euroopa Tööstusgaaside Assotsiatsiooni 2006. aasta soovituse kohaselt ei

ole alla 25% hapnikutase välitingimustes ohtlik.15 Vedela hapniku basseinist aurustuv külm aur moodustab nähtava udupilve, kui õhuniiskus kondenseerub. Hapnikukontsentratsioon väljas-

pool nähtavat udupilve on tavaliselt alla 25% ja seega ei kujuta endast ohtu. Lõike 3 kohaselt on hapniku hoiukoha kuja eelnõu tähenduses kõige väiksem lubatud kaugus:

1) suurõnnetuse ohuga või ohtlikust ettevõttest; 2) suure liiklustihedusega sõiduteest;

3) ravi-, majutus- või haridusasutusest; 4) kogunemishoonest; 5) elamust või

6) muust samalaadsest hoonest, mis ei ole seotud hapniku hoiukoha tegevusega. Lõikel 3 on selgitav eesmärk ja seda tuleb lugeda koosmõjus lõikega 2.

Lõike 4 kohaselt määratakse üle 35 m3 mahutavusega hapniku hoiukoha kuja ehitusprojektis igal üksikjuhul eraldi riskihinnangu põhjal (vt § 11 lg 3 selgitust), kuid see ei tohi olla väiksem

kui 40 meetrit.

Lõigete 5 ja 6 kohaselt ei ladustata ehitises ühes ruumis või laosektsioonis põlevgaasi koos hapnikuga, välja arvatud juhul, kui seadme tööks on vaja korraga nii põlevgaasi kui ka hapnikku. Hapnikuballoon ei tohi kokku puutuda rasva, õli või muu tuleohtliku vedeliku või

gaasiga. Ohtlike ainete eraldamine on äärmiselt vajalik, et vältida isesüttimist, plahvatust või tulekahju raskeid tagajärgi. Kui seadme tööks on vaja korraga nii põlevgaasi kui ka hapnikku,

näiteks kasutatakse atsetüleeni ja hapnikku korraga keevitusel, on väga oluline järgida ohutus- nõudeid, sest ainete segunemisel võivad olla rasked tagajärjed.

Eelnõu §-s 14 kehtestatakse rakendussätted.

Lõike 1 kohaselt tuleb rakendada määruse lisa 3 hiljemalt 1. jaanuarist 2025, kuid siiski esimesel võimalusel. Lisas 3 reguleeritakse ohtlike ainete ühtesobivust. Võrreldes kehtiva määruse lisaga 2 reguleeritakse lisaks mürgise gaasi ladustamist ja täpsustatakse osa ohtliku

aine klasside ühtesobivust, näiteks määratakse ainete ladustamise viis, kui neid ei ole vaja eraldada, ja osa aineid, mida tuli seni eraldada, lubatakse hoida koos. Seega on üleminekuaeg

asjakohane. Ehkki on võimalus ohtlike ainete eraldamise või eraldi hoidmise asemel kasutada kohe alusvanne või vallitusalasid, on siiski mõistlik jätta ettevõtjatele aega uute nõuetega kohanemiseks.

Lõike 2 kohaselt ei kohaldata määruse § 12 ja § 13 lõikeid 1–4 ammoniaagirajatistele ja

hapniku hoiukohtadele, mis ehitati või mille ehitamist alustati enne määruse jõustumist. Olemasolevaid ammoniaagirajatisi ja hapniku hoiukohti on keeruline hakata muutma. Seega ei kohaldata neid nõudeid tagasiulatuvalt. Paragrahvi 11 nõudeid hoidla kujale leevendatakse.

Seega pole nende rakendamiseks eraldi sätet vaja. Olemasolevate rajatiste puhul hinnatakse nende kasutusele võtmisel kehtinud nõuete täitmist. Kui soovitakse mahutiparki laiendada või

15 Sealsamas.

23

uuendada, tuleb võtta kuja määramisel aluseks määrus, sest ehitamine on ka laiendamine või

ümberehitamine. Samuti tuleb võtta nõudeid kujale arvesse, kui planeeritakse ettevõtte territooriumile uut rajatist.

Eelnõu §-ga 15 tunnistatakse kehtetuks kehtiv määrus.

Eelnõu §-ga 16 sätestatakse määruse jõustumise ajaks 1. juuli 2024, sest eelnõuga rakendatakse seadust 346 SE, mille asjaomased sätted jõustuvad sellel kuupäeval.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Selle koostamisel on võetud arvesse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema

kehtetuks tunnistamise kohta16.

4. Määruse mõjud Eelnõuga ei looda uut põlevmaterjalide ladustamise regulatsiooni, mistõttu ei ole vaja ka

olukorras, kus mõju on sihtrühma suuruse tõttu oluline, seda eraldi täpsemalt hinnata. Kuna eesmärk on lihtsustada nõudeid põlevmaterjali ladustamisele, loob eelnõu hoopis selgema ja läbipaistvama regulatsiooni ning ei sunni sihtrühma tegema neile negatiivse mõjuga tegevus t.

Küll aga võib ohtliku aine ladustamise uuendatud tuleohutusnõuete järgimine mõnel juhul tuua sihtrühmale kaasa kohanemisvajaduse, ehkki KemS-i § 8 lõikes 1 on nähtud ka praegu ette

kohustus käidelda kemikaali inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. See tähendab, et juba praegu peavad kõik, kes kemikaaliga kokku puutuvad, järgima KemS- i nõudeid, sealhulgas tuleohutusnõudeid. Kahjuks on kemikaali ladustamise tuleohutusnõude id

olnud siiani vähe. Samas, kui sihtrühm on järginud kehtiva määruse lisa 2 ladustamisnõude id, on asjakohane võtta aluseks ka uuendatud nõuded, mis omakorda annab suuremad võimalused

ohtlikke aineid ohutult ladustada.

4.1. Lihtsustatakse põlevmaterjali ladustamise tuleohutusnõudeid, sealhulgas kaotatakse

ära nõue järgida põlevmaterjali ladustamisel vahemaad kinnistu välispiirini

4.1.1. Mõju majandusele

Sihtrühm

Kindlat sihtrühma, kellele avaldab muudatus otsest mõju, ei ole võimalik piiritleda. Muudatus avaldab vähemalt kaudset mõju kõigile Eesti täisealistele elanikele, aga ka näiteks asutustele ja

Eestis tegutsevatele ettevõtjatele – kõigile, kellel on vaja põlevmaterjali või ohtlikku ainet ladustada. Seega on sihtrühm suur.

Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõuga täpsustatakse peamiselt jäätmete ladustamis t: kaotatakse ära nõue järgida jäätmete

ladustamisel ettenähtud kaugust kinnistu välispiirist. Muudatusega luuakse võimalus jäätmeid ladustada selleks kõige sobivamas kohas eeldusel, et tagatud on päästetöö võimalus ja jäätmed asuvad hoonetest eemal. Lisatakse võimalus ladustada hoone keldris küttepuid ja generaatori

tööks vajalikku kütust. Sihtrühm ei pea oma käitumist muutma ega uute nõuetega kohanema.

16 ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37.

24

Kuna põlevmaterjali ja jäätmete ladustamise nõuded muudetakse lihtsamaks ja selgemaks ning

täpsustatakse nõudeid ohtlike ainete ladustamisele, on mõju sihtrühma suuruse tõttu küll oluline, aga selgelt positiivne .

4.1.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm Päästeamet. Päästeametis töötab umbes 2200 teenistujat. Muudatus mõjutab eelkõige

ohutusjärelevalve ametnikke, keda on suurusjärgus 100. Arvestades Päästeameti teenistujate koguarvu, on sihtrühm pigem väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus Üle 1000 m3 põlevmaterjali lahtisel ladustamisel tuleb ladustajal koostada põlevmaterja l i

lahtise ladustamise plaan ja esitada see teadmiseks Päästeameti asukohajärgsele pääste- keskusele. Kuna põlevmaterjali lahtise ladustamise plaani ei ole vaja enam kooskõlastada, väheneb Päästeameti ametnike töökoormus ning kokkuvõttes avaldab muudatus Päästeametile

positiivset mõju.

4.2. Täpsustatakse ohtliku aine ladustamise tuleohutusnõudeid

Seadusega 346 SE tunnistatakse veeseaduses kehtetuks nõuded hoidla kujale, kuna need ei ole olulised vee kaitseks, vaid eelkõige tuleohutuse tagamiseks. Seega ei ole eelnõukohased nõuded

sisult uued, vaid muutub õigusakt, milles need kehtestatakse. Nõuded hoidla kujale on võrreldes veeseadusega leebemad, sest täpsustatakse hoidla naftasaaduse, põlevkiviõli ja selle saaduse ning biokütusemahuti võimalikku suurust ning kehtestatakse hoidla mahutavuse järgi vajalikud

kujad. Kokkuvõttes puudub eelnõul selliste ainete ladustajatele otsene mõju ja mõju pikemalt ei analüüsita.

Nõuded ammoniaagirajatise ja hapniku hoiukoha kujale kehtivad edasiulatuvalt. Olemas- olevale ammoniaagirajatisele ja hapniku hoiukohale nõudeid ei kohaldata. Päästeamet annab

planeerimis- ja ehitusloa menetluses kuja kohta juba praegu soovitusi ning sihtrühm on nendega arvestanud. Seetõttu ei kaasne sihtrühma käitumises muutusi ega avaldu lisamõju.

Mõju majandusele

Sihtrühm Ohtliku aine ladustajad, kes hindavad iga kord enne ohtliku aine käitlemist selle kogust ja

omadusi ning teevad otsuse, kas lähtuda ladustamisel määrusest. Sihtrühma suurust on raske hinnata, sest kuna KemS-i § 3 lõike 3 kohaselt on kemikaali käitlemine muu hulgas selle hoidmine, saab seda tõlgendada nii, et ka ohtliku aine ladustamisele tuleb kohaldada tuleohutus -

nõudeid. Keeruline on öelda, kui palju on Eestis ettevõtjaid, kes käitlevad kemikaale ning hindavad oma tegevust ja käideldavaid ohtlikke aineid, sealhulgas nende kogust, selliseks, et

ladustamisel juhinduda määrusest. Eelnõu koostajatel on olemas vaid teave suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta, keda on Eestis suurusjärgus 340.

KemS-i § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse KemS-i kemikaalile ja seda sisaldavale tootele ning nende käitlemisele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud muu seadusega, Riigikogu ratifit -

seeritud välislepinguga või Euroopa Liidu õigusega. KemS-i § 8 lõikes 1 on sätestatud, et kemikaali tuleb käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult, st KemS-i kohaselt kemikaali käitleja peab juba praegu käitlema, sealhulgas ladustama, ohtlikke aineid

25

ohutult nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Eelnõu ongi suunatud eelkõige kemikaali

käitlejatele, et tagada ohtlike ainete ladustamisel tuleohutus.

Nõuded suurõnnetuse ohu vähendamiseks tulenevad Euroopa Liidu õigusest, näiteks direk- tiivist 2012/18/EL, ja juhenditest. Eelnõuga koondatakse olulised tuleohutusnõuded, mille järgimine muudab ohtlike ainete ladustamise ohutumaks.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Kõik ohtliku aine ladustajad on juba praegu KemS-i kohaselt kohustatud seda tegema inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Määrus annab selleks üksnes selgemad juhised. Kas määruse nõudeid järgida või mitte, jääb ohtliku aine ladustaja igakordseks

hinnanguks. Kui alternatiivsete meetoditega on tagatud samaväärne ohutus, ei pea määruse nõudeid järgima. Eelnõuga sätestatakse nõuded, mida ohtliku aine ladustaja saab täita, kui tal

puudub muu viis ohtlikke aineid ohutult ladustada või kui ta pole hinnanud enne ladustamist selle riske. Nii saavad nõudeid järgida spaa ja veekeskuse, aga ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik. Et ka siiani on pidanud ohtlikke aineid ladustama ohutult, kuid täpsemaid juhiseid ei

olnud kehtestatud, on tänu õigusselguse suurenemisele eelnõul positiivne, kuid pigem

väheoluline mõju. Eelnõu lisa 3 rakendamiseks antakse ka üleminekuaeg, et sihtrühm saaks

lisanõuetega kohaneda.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Eeldatavaid tegevusi, kulusid ja tulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. Eelnõuga täpsusta- takse olemasolevaid nõudeid ja pigem leevendatakse neid. Uusi kohustusi otseselt ei lisata.

Peamiselt on nõuded samad, mis kehtivas määruses. Nõuded hoidla kujale on praegu vee- seaduses. Need tuuakse sellest eelnõuga üle ja leevendatakse neid. Nõuded ammoniaagirajat ise ja hapniku hoiukoha kujale kehtivad vaid uute ehitiste kohta, olemasolevatele ja ehitatavate le

neid ei kohaldata. Lisaks kehtestatakse üleminekuaeg eelnõu lisa 3 rakendamiseks, et sihtrühm jõuaks ohtlike ainete ühtesobivuse täpsemate nõuetega kohaneda.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal, sest sel kuupäeval jõustuvad seaduse 346 SE sätted, millega tunnistatakse hoidla kuja regulatsioon veeseaduses kehtetuks. Kuna ka määruse teiste

nõuete rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida kohanemiseks lisa- aega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Sisekaitseakadeemiale ja Transpordiametile ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Tuleohutusekspertide Liidule, Eesti Tuleohutus-

paigaldiste Hooldajate Keskliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule ja MTÜ-le Eesti Tuleohutus- spetsialistid.

26

Eelnõu kohta esitasid märkusi Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-

rium, Päästeamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit ning MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialis t id

(vt seletuskirja lisa 2).