Haapsu külas Kivi detailplaneeringu korduv kooskõlastamiseks esitamine

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Päästeamet

Raua 2

10124, Tallinn

[email protected]

Teie 24.05.2024 7.2-3.41766-3

Meie 27.05.2024 nr 5-2/2958-1

Haapsu külas Kivi detailplaneeringu korduv kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitas Saaremaa Vallavalitsus 16.05.2024 kirjaga nr

5-2/2843-1 Päästeametile kooskõlastamiseks Haapsu külas Kivi detailplaneeringu. Päästeamet

oma 24.05.2024 kirjaga nr 7.2-3.41766-3 keeldus kooskõlastuse andmisest. Käesoleva kirjaga

edastame täiendatud detailplaneeringu (vt lisa) teistkordselt kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisa: Kivi dp 26.05.2024

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]

Haapsu külas Kivi detailplaneering

kat.tunnus 55001:001:0426

01-22-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 30.08.2023 Asendiskeem

Töö nr.

Joonis

DP1

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Huvitatud isik: Arnold Lukner

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist

Janika Jürgenson

Saaremaa vald, Saare maakond

Kivi katastriüksuse piir

Olemasolev teeservituut

Jooniseid 3

55001:001:0273

Anni

55001:001:0426

Kivi

55001:001:0489

Jaanimetsa

55001:001:0500

Aiaäärse

55001:001:0495

Kadakpõõsa

55001:001:0432

Suure-Peetri

55001:001:0346

Kaljupõllu

X= 6497050

Y =

4 3 7 1 5 0

X= 6497050

Y =

4 3 7 3 0 0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Omanik Allkiri Kuupäev

Kivi 55001:001:0426 Arnold Lukner

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 Töö nr Joonis nr

01-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Saaremaa vald, Saare maakond

1:500 Staadium

eskiis

Haapsu külas Kivi detailplaneering

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 08.05.2024

Janika Jürgenson

R

1

0

1

0

5

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

R

6

0

Jooniseid

3

5

P

P

5

6

0

8

3

,

0

0

7

5

,

1

8

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Arnold Lukner

55001:001:0273

Anni

55001:001:0426

Kivi

55001:001:0489

Jaanimetsa

55001:001:0500

Aiaäärse

55001:001:0495

Kadakpõõsa

55001:001:0432

Suure-Peetri

55001:001:0346

Kaljupõllu

X= 6497050

Y =

4 3 7 1 5 0

X= 6497050

Y =

4 3 7 3 0 0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Kivi 55001:001:0426 Arnold Lukner

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 Töö nr Joonis nr

01-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Saaremaa vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

1:500 Staadium

eskiis

Haapsu külas Kivi detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 08.05.2024

Janika Jürgenson

SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE LUBATUD MAKS. KÕRGUS

HOONETE LUBATUD SUURIM ARV

KRUNDI EHITUSÕIGUS

EP20%, HL80%

46009,5 / 6

2 / 1

ELAMU/ABIHOONE LUBATUD KORRUSELISUS

1+3

ELUHOONE+ABIHOONED

SIHTOTSTARVE

1,93 ha

NIMETUS

ELAMU/ABIHOONE

R

1

0

1

0

5

5

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

jrk n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( h a)

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

lu ba

tu d

ko rr

us el

is us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on ed

)

lu ba

tu d

m ak

si m

aa ln

e kõ

rg us

(m )

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

H oo

ne te

su ur

im lu

ba tu

d ar

v (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

ed )

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Kivi 1.93 600 2 1

9,5/ 6,0 1+3 80% HL

20% EP M 100% TP3 1. Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 2. Puurkaevu hooldusala 10 m 3. Kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd- biopuhast 5 m, imväljak 10 m

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

R

6

0

Jooniseid

3

5

P

P

4

1 1+3

9,5

2 6,0 600

5,66 ha

EP20%, HL80%

R

5

6

0

Kivi

5

8

,

8

6

6

9

,

0

3

Detailplaneeringu huvitatud isik: Arnold Lukner

8

3

,

0

0

7

5

,

1

8

Kivi

Osaühing DP Projektbüroo

Reg.kood 11217547

EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare

Saaremaa vald 93819

Huvitatud isik: Arnold Lukner

Töövõtja: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu 5 Kuressaare Saare maakond 93819

SAAREMAA VALD, HAAPSU KÜLA. KIVI KINNISTU

Kat.tunnus 55001:001:0426

Haapsu külas Kivi detailplaneering

koos lisadokumentidega

TÖÖ NR 01-22-DP

Algatatud 28.04.2022.a otsusega nr 1-3/32

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

TT diplom MB 007012,

arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 26.05.2024

KURESSAARE 2023

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected]

Rohu 5 Kuressaare 93819 tel:+3724545491

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 2

SISUKORD

I Menetlusdokumendid

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (21.01.2022);

2. Saaremaa Vallavolikogu 28.aprill 2022 otsus nr 1-3/32 koos lähteülesandega

3. Lisa 1, Haapsu külas Kivi detailplaneeringu asendiplaan

4. Lisa 2, detailplaneeringu lähteseisukohad

5. Lisa 3, keskkonnamõju eelhinnang

II Seletuskiri

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ............................ 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4 2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus ...................................................... 4 2.1. Maa-ala asukoht ........................................................................................................................... 4 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 4 2.3. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........................... 5

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................5

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ........................................................6

2.6. Detailplaneeringu vastavus üldplaneringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek ................... 7 2.7. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ......................................................................................... 10 3. Planeeringuga kavandatu ............................................................................................................. 10 3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine .................................................................................. 10 3.2. Planeeringujärgne krunt .............................................................................................................. 10 3.3. Krunti ehitusõigus ....................................................................................................................... 10 3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ......................................................................................... 11 3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine .............................................................................. 11 3.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 11

3.7. Piirded, haljastus ja heakord........................................................................................................12

3.8. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 13 4. Tehnovõrkude lahendus ............................................................................................................... 14 4.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 14 4.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 14 4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 14 4.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 15 5. Servituudid ................................................................................................................................... 15 6. Energiatõhusus ............................................................................................................................. 16 7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ............................................................... 16 8. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 16 9. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................... 17

10. Kruntide ehitusõigus ...................................................................................................................17

III Joonised

DP1 Asukoha plaan M 1:10000

DP2 Tugiplaan M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

IV Lisad Ruumiline illustratsioon

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud

uuringud

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

- Detailplaneeringu algatamise taotlus (21.01.2022)

- Saaremaa Vallavolikogu otsus „Haapsu külas Kivi detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ 28.04.2022 nr 1-3/32

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

- Geodeetiline alusplaan: Võrgurist OÜ töö nr 1236-112020;

- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

- Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

- Orissaare Vallavolikogu 12. oktoobri 2005. a otsusega nr 141 kehtestatud Orissaare

valla rannaala osaüldplaneering;

- Saare maakonnaplaneering 2030+;

- Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

- Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

- Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Saaremaa vallas“;

- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks.

2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus

2.1. Maa-ala asukoht

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver)

Planeeringuala, suurusega ca 1,9 ha, asub Saaremaa valla Haapsu küla põhjapoolses osas, hõredalt

asustustatud alal.

Kivi katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa 100% piirneb põhja poolt Vana-Andruse

katastriüksusega, lõuna poolt Kadakapõõsa ja Aiaäärse katastriüksustega, ida poolt Jaanimetsa,

Anni ja Põllu katastriüksustega ja lääne poolt Rauna, Kaljupõllu ja Suure-Peetri katastriüksustega.

2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Kivi katastriüksus vastavalt Maa-ameti registreeringule 1,91 ha

metsamaast, 3,68 ha haritavast maast ja 0,07 ha muust maast. Planeeringuala hõlmab ca 1,9 ha

suurust osa Kivi katastriüksusest (katastritunnus 55001:001:0426). Planeeringualasse jääb

harvendatud metsamaa, looduslik rohumaa metsaharvikuga, õueala hoonete ja rajatistega, kiviaiad

ja juurdepääsutee. Alusmets on hoonestatud maa-alal võsast puhastatud ja kujundatud õuealaks.

Planeeringuala piirneb Jaanimetsa, Aiaäärse ja Kadakpõõsa katastriüksuste osas kehtestatud Männi,

Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringu alaga (kehtestatud Orissaare Vallavolikogu 16. oktoobri 2007. a

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 5

otsusega nr 174). Juurdepääs planeeringualale on tagatud Orissaare-Leisi-Mustjala riigimaanteelt nr

21129 läbi Jaani tee nr 5500021. Juurdepääsutee kulgeb läbi eraomandis oleva Suure-Peetri

kinnistu (katastritunnusega 55001:001:0432), millele on seatud teeservituut.

2.3. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Kivi Eraomand 5,66 ha Maatulundusmaa

100%

55001:001:0426 2885934

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta

Kivi katastriüksusele on rajatud elektri liitumiskilp ja madalpingekaabel kaitsevööndiga 1 m kaabli

teljest mõlemale poole. Veevarustuseks on rajatud puurkaev hooldusalaga 10 m. Reovete

käitlemiseks on rajatud kogumismahuti ja biopuhasti kaitsevööndiga 5 m ning imbväljak

kaitsevööndiga 10 m. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega

muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning

kultuurimälestised.

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt männipuistuga looduslikuks rohealaks.

Hoonestusala moodustab planeeringualast 22% ja kogu Kivi katastriüksusest 9%.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

• Planeeringuala, mis asub hoonestusaladest väljapool, jääb valdavalt looduslikuks rohealaks, kuhu

uusi ehitisi ei planeerita ja mõju looduskeskkonnale on minimaalne.

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi

mastaape silmas pidades.

• Detailplaneeringu elluviimisel võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on

minimaalsed, kuna planeeringualal asub hajaasustuspiirkonna ühepereelamu.

• Vastavalt Saaremaa Vallavolikogu otsusele 28.04.2022 nr 1-3/32 detailplaneeringuga taotletav

ehitusõigus sobib lähipiirkonna maakasutusega, kuna Haapsu küla on hajaasustusega küla.

Planeeringuala kontaktvööndit iseloomustab põllumaa, loodusliku rohumaa ja metsaga kaetud

hajaasustus. Ida ja lääne poole jäävad suuremad metsamassiivid. Lähipiirkonna asustus on

suhteliselt hõre. Planeeringualast lõuna pool on Männi, Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringu

tulemusel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Kehtiva detailplaneeringu

ehitusõiguse kohaselt on krundile lubatud maksimaalselt 3 hoonet (1 suvemaja ja kuni 2 abihoonet),

hoonete maksimaalne korruselisus on 1,5. Detailplaneeringu kohaselt on hoonete katuse kaldeks

viilkatus katusekaldega vahemikus 30°-45. Hoonete lubatud maksimaalne harjakõrgus maapinnast

on lubatud 8,0 m. Suvemaja lubatud maksimaalne ehitisesalune pind 130 m² ja abihoonete lubatud

maksimaalne ehitisesalune pind a’ 60 m². Hoonete lubatud maksimaalne ehitisealune pind kokku

250 m². Märkusena on välja toodud, et ehitisealuse pinna koosseisu ei arvestata ehitise välisseinast

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 6

väljaulatuvaid osi nagu katuseräästad jms. Kehtiv ehitusseadustik arvestab ehitisealuse pinna

koosseisu ehitise välisseinast üle 1 m väljaulatuvad räästad, kaetud terrassid jne. Kivi

detailplaneeringu ehitusõiguse kavandamisel (ehitisealune pind kuni 600 m 2 ), on ehitusseadustikus

tooduga arvestatud. Seega erineb käesoleva detailplaneeringuga taotletav ehitusõigus

naaberkatastriüksustel kehtiva detailplaneeringu ehitusõiguse tingimustest. Samas ei ole

naaberkinnistutel detailplaneeringuga antud ehitusõigust realiseeritud ja ühtegi hoonet ehitatud ei

ole. Planeeringuala kontaktvööndi kõrghaljastatud maa-alal säilib ka peale naaberkinistute

ehitustegevuse hajutatud hoonestusega piirkond.

Lähim asustatud elamumaa (Kruusimäe, 71401:001:1745) jääb planeeringualast ca 300 m

kaugusele. Kruusimäe katastriüksuse hoonestusest on EHR-s registreeritud elamu ehitisealuse

pinnaga 107,0 m 2 . Koos abihoonetega on katastriüksus hoonestatud ca 300 m

2 ehitisealuse pinnaga.

Ajalooline Haapsu küla hoonestus jääb planeeringuala kontaktvööndist välja, ca 600 m kaugusele.

Osa külakeskme katastriüksustest on hoonestatud ehitisealuse pinnaga üle 500 m 2 ja hoonete arvuga

üle viie (Andruse ja Paltsu katastriüksused). Hoonestuslaadilt on Kivi kinnistul tegemist

kaasaegsest taluarhitektuuri käsitlusest lähtuva elamukompleksiga. Hoonete projekteerimisel on

kasutatud volitatud arhitekti teenust, tüüpprojekte kasutatud ei ole.

Kuna Männi, Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalad jäävad Kivi

detailplaneeringuga planeeritud hoonestusalast alla 100 m kaugusele, siis esitatakse ettepanek

üldplaneeringu muutmiseks.

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneeringu

2030 “ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030

lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala

rohelises võrgustikus ja väärtuslikul maastikul. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt

läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute.

Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline,

esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised:

- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel

taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

- Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb

säilitada.

Kivi detailplaneeringu lahendus vastab väärtuslike maastike säilitamiseks esitatud tingimustele.

Maastikustruktuuri ei muudeta ja olemasolev väljakujunenud maastikupilt säilitatakse.

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 7

süsteem tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku toimimise kõige

olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Vältida tuleks olulise ruumilise

mõjuga ehitiste rajamist. Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada

looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või

kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/

koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Rohelise võrgustiku terviklikkus piirkonnas on tagatud, kuna Kivi detailplaneeringuga ei kavandata

olulise ruumilise mõjuga ehitisi ja olemasolev asustusmuster säiltatakse.

2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek

Vastavalt Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu (edaspidi ÜP) kaardile asub planeeringuala

haljasmaa (H) juhtotstarbega alal. Vastavalt ÜP seletuskirja p.9.1 Ehitamise printsiibid

hajaasustusega alal peab elamuehituses jääma põhiliseks liigiks ühepereelamute ehitamine. ÜP

alusel võib maatulundusmaale ilma detailplaneeringuta ehitada ühe elamu ja selle juurde kuuluvad

kuni viis abihoonet. Maatulundusmaad peab saama kasutada maast tulu saamise eesmärgil

(põllundus, turismitalud, metsandus). Orissaare vallas määratakse osaüldplaneeringuga hõlmataval

hajaasustusega alal ehitustingimustena:

• maksimaalne hoonete arv krundil on kuni 3

• hoonete maksimaalne korruselisus on kuni 1,5 ja hoonete maksimaalne kõrgus kuni 8 m

maapinnast

• hoonealuse pinna maksimaalne suurus on kuni 250 m²

• minimaalne naaberkruntide elamute vaheline kaugus 100 m

Kivi katastriüksusele on väljastatud ehitusload hoonete ehitamiseks vastavalt ÜP tingimustele, kuid

tegelikkuses on ehitatud ehitusloa saanud ehitusprojektist erinevalt ning hooned ei vasta

üldplaneeringu tingimustele. ÜP kohaselt ei jää planeeringuala rohelise võrgustiku alale.

Minimaalne naaberkruntide elamute vaheline kaugus on 100 m, mida võib vähendada vallavalitsuse

põhjendatud kaalutlusotsuse alusel, juba olemasolevatel maatükkidel. Elamukruntide rajamisel

metsasele alale tuleb krundil metsaala pindalast säilitada vähemalt 60%.

Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on ehitusõiguse määramine pooleliolevate ehitiste

seadustamiseks. Rajada soovitakse elamu suurima ehitisealuse pinnaga 400 m 2 ja kõrgusega

maapinnast kuni 9,5 m ning abihooned kõrgusega maapinnast kuni 6,0 m. Hoonete suurimaks

ehitisealuseks pinnaks kokku planeeritakse 600 m 2 . Hoonete maksimaalseks arvuks soovitakse

krundil 4 – 1 eluhoone ja 3 abihoonet. Hoonete arvu määramise aluseks on ÜP seletuskirja ptk.9.1

„Käesoleva osaüldplaneeringu alusel võib maatulundusmaale ilma detailplaneeringuta ehitada ühe

elamu ja selle juurde kuuluvad kuni viis abihoonet“. Hoonete arvu osas ei ole detailplaneering

üldplaneeringut muutev. Kehtestatud Männi, Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringu hoonestusalad

asuvad Kivi kinnistu elamule lähemal kui 100 m. Taotletav ehitusõigus ei vasta üldplaneeringu

tingimustele elamu ehitisealuse pinna, kõrguse osas ja minimaalse kauguse osas naaberkinnistute

hoonestusalast. Planeeritav tegevus on kooskõlas ÜP-s esitatud ülejäänud tingimustega ja

maakasutuse juhtfunktsiooniga. Kuna planeeritav tegevus erineb ehitustingimustes nimetatud

parameetritest, koostatakse detailplaneering kinnistule ehitusõiguse muutmise määramiseks ja

esitatakse taotlus ÜP muutmiseks. Saaremaa Vallavolikogu on detailplaneeringu algatamise otsuses

esitanud seisukoha, et kavandatav elamu sobib piirkonna maakasutusega, kuna Haapsu küla on

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 8

hajaasustusega küla. Kuna lähipiirkonnas hoonestus puudub, siis saab detailplaneeringu lahenduse

koostamisel kaaluda soovitud ehitusõiguse andmist. Kivi detailplaneeringu hoonestusalal ja selle

lähiümbruses on tegemist ca 75-85 a männipuistuga, mis leevendab võimalikud häiringud

naaberkinnistute ehitusõigusi arvestades. Kivi kinnistu olemasolev hoonestus on hajutatud ja

sulandub ümbritseva männipuistuga. Hoonete tehniliste parameetrite muutmine ei avalda

negatiivset mõju lähipiirkonnale, kuna võimaliku visuaalse häiringu varjutab kõrghaljastus.

ÜP-s esitatud hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast kuni 8 m erineb planeeritava hoonestuse

kõrgusest 1,5 m võrra ja seda ainult elamu puhul. Kõrguse muudatusega võrreldes ÜP-s esitatud

parameetile ei kaasne visuaalset negatiivset mõju, kuna puudub riive naabritele ja avalikule

ruumile. Elamute projekteerimisel tuleb arvestade kehtivate energiatõhususe miinimumnõuetega ja

sellest tuleneva õhukvaliteedi tagamisega. Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu koostamisel

energiatõhususe miinimumnõuded ei kehtinud ja sellest tulenevalt ei arvestatud elamute kõrguste

määramisel soojustusmaterjalde ja tehnoseadmete vajalikkusega ehitusprojektide koostamisel.

Elamu energiatõhususe tagamine eeldab konstruktsioonide (soojustus) suurendamist ja

soojustagastusega ventilatsiooniseadmete paigaldamist. Eelnevatest aspektidest tulenevalt

planeeritakse Kivi kinnistu elamu kõrguseks kuni 9,5 m.

ÜP kehtestamise ajal 2005. aastal kehtis ehitusseadus, mis ei arvestanud ehitisealuse pinna

koosseisu kaetud terrasse ja hoonete seintest üle 1 m väljaulatuvaid osi. Hoonete projekteerimisel

arvestatakse energiatõhususe tagamist ja soojustusega kaasnevate välisseinte paksuse suurendamist.

Kivi kinnistu hoonestus on männipuistuga piirneval õuealal suhteliselt hajutatud ja visuaalne

võrdlus naaberkinnistute hoonestusega puudub. Kivi detailplaneeringuga kavandatud suurim

lubatud ehitisealune pind on 600 m 2 , mis arvestab ka terrasside pindasid ja hoonete seintest üle 1 m

üleulatuvaid räästaid.

Vastavalt ÜP ehitustingimustele on minimaalne naaberkruntide elamute vaheline kaugus 100 m.

Kivi kinnistu hoonestuse kavandamisel lähtuti maa-ala looduslikest tingimustest ja kehtestatud

Männi, Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringu hoonestusaladest. Vältides ehitustegevust haritaval maal

ja kasutades ära olemasolevat juurdepääsuteed, rajati hoonestus Kivi kinnistu lõunapoolsesse ossa

metsaharvikusse. Selle tulemusel moodustub piirkonnas ühtne hoonestusalade kompleks. Kivi

kinnistu elamu jääb lähimast naaberkinnistu hoonestusalast (Jaanimetsa) 75 m kaugusele ja

hoonestusalade vaheline kaugus on 59 m.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 9

Joonis 2 Väljavõte Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu kaardist. Planeeringuala asukoht.

Detailplaneeringuga esitatakse Saaremaa Vallavolikogule ettepanek muuta Orissaare valla rannaala

osaüldplaneeringu ehitustingimusi Kivi kinnistul alljärgnevalt.

Hoonealune pind.

ÜP- hoonealuse pinna maksimaalne suurus on kuni 250 m².

Kivi kinnistu- suurim lubatud ehitisealune pind on 600 m².

Hoonete maksimaalne kõrgus.

ÜP- hoonete maksimaalne kõrgus kuni 8 m maapinnast.

Kivi kinnistu- hoonete maksimaalne kõrgus kuni 9,5 m maapinnast.

Minimaalne naaberkruntide elamute vaheline kaugus.

ÜP- minimaalne naaberkruntide elamute vaheline kaugus 100 m.

Kivi kinnistu- minimaalne hoonestusala kaugus naaberkrundi hoonestusalast 59 m.

Ehitustingimuste muudatused kantakse Orissaare valla rannaala osaüldplaneeringu seletuskirja.

Aluseks on käesoleva detailplaneeringu joonised ja seletuskiri.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 10

2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud

Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

3. Planeeringuga kavandatu

3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab osa Kivi (katastriüksuse tunnus 55001:001:0426,

registriosa nr 2885934) kinnistust. Planeeringulahenduse tulemusel Kivi katastriüksust ei jagata ja

piire ei muudeta.

3.2. Planeeringujärgne krunt

Planeeringu-

järgse krundi

nimetus

Pindala, ha Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve

Kivi 1,93 100% maatulundusmaa Looduslik maa (80% HL);

Üksikelamu maa (20% EP)

Tabel 1. Planeeringujärgne krunt

3.3. Krundi ehitusõigus

EHR-andmetel on kinnistul registreeritud puurkaev (koodiga 221352664), elamu (koodiga

121354228), abihoone (koodiga 121354230) ja grillmaja (koodiga 121354231). Hoonetele ja

puurkaevule on ehitusload väljastatud. Elamu ehitamisel on kõrvale kaldutud ehitusprojektis

esitatud lahendustest (ehitisealune pind ja hoone kõrgus) ja hoone ei vasta üldplaneeringus esitatud

tingimustele. Tegemist on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega, millega ei kaasne õiguste riivet

teistele isikutele ja ei kahjustata avalikke huve. Kuna hooned on ehitatud männipuistusse suhteliselt

hajutatult, siis arvestades kogu hoonete kompleksi, on mõju looduskeskkonnale minimaalne.

Planeeringuala läänepoolsesse ossa rajatud alla 20 m 2 ehitisealise pinnaga ja alla 5 m kõrgusega

abihoone (kanakuut). Geodeetilisel alusplaanil on hoone ekslikult nimetatud saunaks. Kinnistule on

rajatud juurdepääsutee, kanalisatsioonirajatised ja elektriliitumine. Detailplaneeringu menetlusega

soovitakse muuta ehitusõigust hoonete parameetrite osas järgmiselt:

elamu suurim ehitisealune pind on 400 m 2 , lubatud maksimaalne kõrgus 9,5 m;

abihoonete lubatud maksimaalne kõrgus 6,0 m;

hoonete suurim ehitisealune pind kokku on 600 m 2 ;

hoonete suurim lubatud arv on 4 (1 elamu ja 3 abihoonet).

Suurim lubatud ehitisealune pind ja suurim lubatud hoonete arv hõlmab ka kuni 60 m 2 ehitisealuse

pinnaga hoonestust.

Olemasolevate hoonete ehitusprojektid on koostanud Eluruumid OÜ. Hoonete võimalikes

ümberehitamise projektides kasutada arhitektuurselt sarnaseid lahendusi. Hooned ja rajatised

projekteerida terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 11

ruumielementidega. Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö, väljakujunenud

ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega.

Olemasolevalt on rajatud kiviaiad, uute piirete rajamist ei planeerita. Hoonete tulepüsivusklass on

TP3.

Hoonestusala on määratud lähtuvalt Tellija soovist ja olemasolevatest tingimustest, arvestades maa-

alal kehtivaid piiranguid ning kehtestatud Männi, Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringuga planeeritud

hoonestusalasid.

3.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele

Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas iseloomuliku

hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Kuna lähipiirkonnas naaberkinnistutel

hoonestus puudub, siis hoonete välisilme kavandamisel tuleb lähtuda traditsioonilisest maa-

arhitektuurist. Hoonestuse täpne lahendus anda ehitusprojekti arhitektuurse osaga. Planeeringualal

eksisteeriv kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada. Hoonestusala pinnase tõstmist täitmise teel

ei planeerita, sademeveed suunata kalletega hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Sealjuures

tuleb jälgida, et sademevett ei suunataks kalletega naabermaaüksustele ega teedele. Hooned

kavandada kahepoolse viilkatusega, elamu kuni 2-korruseline ning abihooned 1-korruselistena.

Katuse kaldenurk 30-45 kraadi (elamu), 5-45 kraadi (abihoone). Katusekatte materjaliks võib olla

puit, roog, puitsindel, plekk või katusekivi ning hoone välisseinte viimistlusmaterjalina võib

kasutada puitu ja/või looduslikku kivi. Hoone sokliosa võib viimistleda betooni, krohvi või

loodusliku kiviga. Hoonete aknaraamid ja uksed rajada puidust või puit-alumiiniumist ning

värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema naturaalsed, loodusesse sulanduvad.

Arvestama peab piirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära

ja materjalidega. Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale.

3.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine

Planeeringualale pääseb Orissaare-Leisi-Mustjala teelt läbi munitsipaalomandis oleva Jaani tee ja

Suure-Peetri kinnistul asuva eratee. Juurdepääsutee planeeritava hoonestusalani peab vastama

Päästeameti ja Saaremaa Vallavalitsuse õigusaktidele. Teekatte laius peab olema minimaalselt 3,5

m, õuelalal peab olema võimalus päästetehnika ja elamut teenindava transpordi manööverdamiseks.

Parkimine lahendatakse õuealal.

Suure-Peetri kinnistule on seatud reaalservituut juurdepääsu tagamiseks Kivi kinnistule.

3.6. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel lähtuda Siseministri 01.03.2021 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele peab hoonetevaheline kaugus

olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu

piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist.

Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev) tuleohutusklassi.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga ja hajaasustusega piirkonna üksik- ja

kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee veevõtukohta. EVS

812‐6:2012 kohaselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes hajaasustuseks ala, kus

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 12

naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit. Välise

kustutusvee tagamisel on arvestatud Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused

ning kord“ sätestatud leevendusega veevõtukoha kauguse osas. § 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja

asukoht. Lg(5 1 ) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul,

kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese

kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim

naaberkinnistu hoone (Kruusimäe kinnistu elamu) asub planeeritavast hoonestusalast ca 320 m

kaugusel. Männi, Käbi ja Kuslapuu detailplaneeringuga esitatud lähim hoonestusala (Jaanimetsa kü,

tunnus 55001:001:0489) jääb planeeritavast hoonestusalast ca 59 m kaugusele. Tulekustutusvee

tagamise võimalus lahendada hoonete ehitusprojektide koosseisus. Lähim avalik tuletõrje

veevõtukoht paikneb Randküla, Mardi kinnistul (katastriüksuse tunnus 55001:001:0383),

planeeringualast ca 4,5 km kaugusel. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.

3.7. Piirded, haljastus ja heakord

Piiretest on Kivi kinnistu planeeringualale rajatud kiviaiad kõrgusega ca 0,7 m. Uusi piirdeid

käesoleva detailplaneeringuga ei planeerita. Piirete rajamise vajaduse tekkimisel arvestada

olemasolevate kiviaedadega ja vältide naaberkinnistute piiretest tekkivaid koridore. Piirete suurim

lubatud kõrgus on kuni 1,2 meetrit. Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu on keelatud rajada. Erandid on

lubatud põhjendatud juhul, nt ohutuse tagamiseks.

Planeeringualal on registreeritud Maa-ametis valdavalt metsamaa kõlvik, mis tuleb maksimaalselt

säilitada. Hoonestusalal on alusmets eelnevalt võsast puhastatud ja kujundatud õuealaks. Väljapool

hoonestusala tuleb raie planeerimisel arvestada metsaseaduse ja muude õigusaktide nõuetega.

Lubatud on üksnes valikraie, harvendusraie ja sanitaarraie. Kuna hooned ja õueala on suures osas

juba rajatud ning täiendavat haljastust ei planeerita, siis planeerimislahendusega negatiivseid

mõjusid haljastusele ei kaasne. Hoonete ja ehitiste alla jääva maa-ala osas on mets eemaldatud,

ülejäänud osas on mets valdavalt säilinud – metsaalune on puhastatud ja võsa eemaldatud. Kui

kavandatakse haljastuse rajamist planeeringualal, tuleb arvestada taimede sobivust looduslikule

alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike.

Kinnistul tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa vallas kehtivatele

jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo

raames). Õuealale paigaldada jäätmemahuti olmejäätmete kogumiseks. Juurdepääsutee

jäätmemahutile peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane, võimaldades

jäätmeveoki ligipääsu mahutile. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt

jäätmeseaduses ja Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel

suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete

teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 13

3.8. Keskkonnakaitselised tingimused

Kaitsealuseid loodusobjekte planeeringualal ei esine, samuti puuduvad muinsuskaitsealased

objektid ning kultuurimälestised.

Elamukruntide rajamisel metsasele alale tuleb krundil metsaala pindalast säilitada vähemalt 60%.

Kivi kinnistu metsasele alale on eelnevalt rajatud õueala ja kõrghaljasus sellel osaliselt

likvideeritud. Planeeritav hoonestusala moodustab olemasolevast metsamaast 27%, seega on

tingimused metsaala säilitamiseks täidetud. Hoonestusalal asuv männipuistu säilitatakse, samuti ei

kavandata kõrghaljastuse likvideerimist kogu planeeringualal.

Kivi maaüksusele ei planeerita rajada keskkonnale ohtlikke või keskkonda reostavaid objekte.

Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda

ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline

keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või maetud

keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate reoveekäitlussüsteemide

nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu. Kinnistule on eelnevalt

rajatud nõuetekohane biopuhasti koos imbväljakuga ja kogumismahuti.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva

detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära

kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti

luba.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib. Kuna hooned

ja õueala on eelnevalt rajatud, siis täiendavaid olulisi mõjusid oodata ei ole. Hoonete ja ehitiste alla

jääva maa-ala osas on mets eemaldatud, ülejäänud osas on mets valdavalt säilinud – metsaalune on

puhastatud ja võsa eemaldatud. Kaitsealuseid liike maaüksusel registreeritud ei ole.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju

välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju

välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on ajutise

iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega

ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja

sisepõlemismootorite tööst. Tegemist on elamu ja abihoonetega, kus õhusaaste on tavapärane

keskmisele majapidamisele ning ei oma seega olulist mõju.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel

suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete

teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 14

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda tüüpi

mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus-

ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Detailplaneeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid loodusobjekte. Lähimad

Natura 2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väinamere loodusala

(RAH0000605), mille koosseisu kuulub ka Väina hoiuala (KLO2000339), paikneb Kivi kinnistu

põhjapoolsest piirist ca 400 m kaugusel, hoonestusalast ca 1 km kaugusel. Detailplaneeringu

elluviimisel ei ole oodata niisuguseid mõjusid, mis ulatuks eelnevalt nimetatud kaitstavatele aladele

ja mõjutaks nende kaitse-eesmärgiks olevaid liike ja elupaikasid.

4. Tehnovõrkude lahendus

4.1. Elektrivarustus

Elektrivarustuseks on kinnistu omanik sõlminud võrguvaldajaga liitumislepingu. Rajatud on

liitumiskilp ja maakaablid. Liitumiskilbile peab olema tagatud juurdepääs. Alternatiivse variandina

elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks

keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud hoonete

katustele. Päikeseparkide rajamist planeeringualale mitte kavandada, kuna see eeldaks

kõrghaljastuse likvideerimist.

4.2. Sidevarustus

Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Veevarustus

Kinnistu veevarustus on lahendatud olemasolevaa puurkaevu baasil, mille veetarve jääb alla 10 m³

ööpäevas ja alla 150 m 3 kuus. Puurkaev on registreeritud keskkonnaregistris koodiga PRK0063319.

Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui

võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri

ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane

hooldusala ulatusega 10 m. Olemasolevate ja planeeritavate kanalisatsiooni imbväljakute asukoha

piirang 60 m puurkaevust on täidetud.

Kanalisatsioon

Kinnistule on rajatud biopuhasti koos imbväljakuga ja kogumismahuti. Elamust suunatakse reovesi

biopuhastisse ja sealt edasi heitvesi survetrassi kaudu immutustunnelisse. Grillmaja tarbeks on

rajatud kogumismahuti. Olemasolevate ja planeeritavate joogiveekaevude asukoha piirang 60 m

imbväljakust on täidetud.

Planeeringualal on kaitsmata põhjavesi (kõrge reostusohtlikkus). Kaitsmata põhjaveega aladeks

loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m ööp,

alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 15

0,005 m ööp ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-

mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas.

Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse immutada vaid

vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.

Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• kuja (kaitsetsoon) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);

• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee

pinnasesse immutamise keeluala).

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal

ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest,

millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

Imbsüsteemist tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala ulatub naaberkinnistule (Anni

55001:001:0273). Hoonete ehitusprojekti või omapuhasti projekti koosseisus kooskõlastada piirang

naaberkinnistu omanikuga.

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit või mahutit. Biopuhasti

imbsüsteem on toimiv alalise eluhoone puhul, kuna biopuhasti efektiivse töö tagab üldjuhul

ühtlane/pidev kasutus.

Sademevesi

Õueala ja hoonete katuste sadeveed juhtida hoonestusala haljasalale ja immutada pinnasesse.

Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sadevete juhtimine naaberkinnistutele.

4.4. Soojavarustus

Elamu soojavarustus on lahendatud põhiküttena õhk-vesi soojuspumba baasil. Kasutada võib

looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit, õhk-õhk soojuspump, õhk-vesi soojuspump,

maasoojuspump, päikesepaneelid katustel jne). Keelatud on kasutada loodust reostavaid

küttematerjale (nt kivisüsi).

5. Servituudid

Juurdepääsu tagamiseks planeeringualale on seatud Suure-Peetri kinnistule reaalservituut

(teeservituut) Kivi kinnistu kasuks.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 16

6. Energiatõhusus

Kruntidele täiendava ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda

küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe

miinimumnõudetest“. Elamule on esitatud energiamärgise teatis nr 2111569/00452.

7. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib

turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii

on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist

suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos

piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.

Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Hoonete sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega.

8. Kehtivad piirangud

Tehnovõrgud ja -rajatised

Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis

ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise

side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende

teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks

või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Elektripaigaldiste kaitsevöönd

Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I,

28.06.2015, 4).

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala,

õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.

Osaühing DP Projektbüroo 01-22-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Haapsu küla, Kivi detailplaneering 17

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada

oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis

võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini

kaitsevööndis massiüritusi.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad

liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

 elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,

materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja

maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

 maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning

ladustada ja teisaldada raskusi.

9. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Tehnovõrkudele, elamule ja abihoonetele ehitusprojekti koostamine ning ehitusloa taotlemine /

ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

2. Hoonete ja tehnovõrkude ehitus.

3. Hoonetele ja tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule.

10. Krundi ehitusõigus

- Suurim lubatud ehitisealune pind krundil: 600 m 2

- Hoonete suurim lubatud arv: 1 elamu, 3 abihoonet

- Põhihoone lubatud maksimaalne kõrgus: 9,5 m

- Abihoone lubatud maksimaalne kõrgus: 6,0 m

- Katastriüksuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

- Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa 20%

looduslik maa 80%

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 27.05.2024 08:52 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: Haapsu külas Kivi detailplaneeringu korduv kooskõlastamiseks esitamine Manused: 5-22958-1 27.05.2024 Väljaminev kiri.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!