Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

MINISTRI MÄÄRUS

Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 146 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala (1) Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051 lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik (edaspidi koos vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku ja töötaja suhtes, kes puutub oma tööülesannete käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne on tegeleda kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7 punkti 9 ja määruse lisas 1 „Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu“ psüühiliste haiguste kohta sätestatut. (2) Vanglas sotsiaalhoolekannet teostavale ametnikule tehakse terviseuuringuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

2. peatükk Tervisenõuded

§ 2. Tervise üldnõuded (1) Vanglateenistuse ametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma vanglateenistusele pandud kohustusi ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Vanglateenistuse ametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrge vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine; 5) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 6) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 7) relva kandmine ja kasutamine; 8) sidevahendite kasutamine; 9) töö kuvariga. § 3. Nägemisnõuded

30.05.2024 nr 16

(1) Vanglateenistuse ametniku nägemine peab vastama järgmistele nõuetele: 1) korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas; 2) normaalne vaateväli, normaalne värvusnägemine ja hämaras nägemine. (2) Vanglateenistuse ametnikul on lubatud kanda kontaktläätsi ja prille. § 4. Kuulmisnõuded (1) Vanglateenistuse ametniku kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid. (2) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriva isiku nõutav kuulmine on tervisekontrollil ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 30 dB (0–30 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 40 dB (0–40 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 Hz ja 60 dB (0–60 dB) sagedustel 3000 ja 4000 Hz. (3) Perioodilises tervisekontrollis on vanglateenistuse ametniku nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. § 5. Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired (1) Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb vanglateenistuse ametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse lisas 1. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku vanglateenistusse võtmise või vanglaametniku erialale õppima asumise. (3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole vanglateenistuse ametnikul esinenud takistusi teenistusülesannete täitmisel, võib vanglateenistuse ametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui tervisekontrollis on tal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.

3. peatükk Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli kord

§ 6. Tervisekontrolli tegija (1) Tervisekontrolli teeb Terviseameti väljaantud töötervishoiu tegevusluba omav tervishoiuteenuse osutaja või Terviseameti tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud töötervishoiuarst, kes kaasab vajaduse korral teisi eriarste ja spetsialiste. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping vangla, Justiitsministeeriumi või Sisekaitseakadeemia ja lõikes 1 nimetatud tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja või töötervishoiuarsti vahel. § 7. Tervisekontrolli perioodilisus (1) Vanglateenistuse ametnik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (2) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli sagedust. (3) Vangla direktoril, Justiitsministeeriumil või Sisekaitseakadeemial on õigus muuta lõikes 1 sätestatud tervisekontrolli sagedust vanglateenistuse ametniku, tema struktuuriüksuse juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud ettekande alusel. (4) Vanglateenistusse või vanglaametniku erialale õppima kandideeriv isik peab määruses ettenähtud tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne vanglateenistusse võtmist või õppima asumist.

Vanglateenistuses olev ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli käesoleva määruse alusel ja kellel on kehtiv tervisetõend, ei pea vanglaametniku erialale õppima asudes läbima uuesti tervisekontrolli. (5) Isik, kes on läbinud tervisekontrolli vanglaametniku erialale õppima asudes, ei pea vanglateenistusse võtmisel läbima vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, kui kontrollist on möödunud vähem kui kolm aastat ja isikul on kehtiv tervisetõend ning kui teenistusse võttev asutus ei otsusta teisiti. Isikut teenistusse võttev asutus võib saata isiku enne teenistusse võtmist tervisekontrolli, et veenduda tema nõuetele vastavuses ka teenistusse võtmise ajal. § 8. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Tervisekontrolli tulemusena teeb tervisekontrolli tegija kindlaks, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine lisas 1 sätestatud tervisehäireid. (2) Vanglateenistuse ametniku suunab tervisekontrolli vangla, Justiitsministeerium või Sisekaitseakadeemia. Vanglaametniku erialale õppima asuda soovija suunab tervisekontrolli vangla Justiitsministeeriumi korralduse alusel. (3) Tervisekontroll tehakse tööajal. (4) Vanglateenistuse ametnikul peab tervisekontrolli tulles kaasas olema isikut tõendav dokument ning alaliselt või ajutiselt kasutatavad abivahendid: prillid, kontaktläätsed, kuulmise abivahend jms. (5) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst täidab määruse lisas 2 toodud tervisekontrolli kaardi esimese osa „Üldandmed”. (6) Tervisekontrolli kaardi teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon” täidab vanglateenistuse ametnik ning kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga töötervishoiuarsti juuresolekul. (7) Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli käigus tehakse järgmised terviseuuringud: 1) antropomeetria; 2) vere kliiniline analüüs; 3) veresuhkru ja kolesterooli määramine; 4) uriini analüüs; 5) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine; 6) toonaudiomeetria; 7) elektrokardiogramm (EKG); 8) spiromeetria; 9) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 10) kopsude radiograafiline uuring, välja arvatud juhul, kui isikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja eelmisest uuringust on möödunud vähem kui üks aasta. (8) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud. (9) Tervisekontrolli käigus nõustatakse vanglateenistuse ametnikku tervishoiualaselt. (10) Tervisekontrolli läbinud vanglateenistuse ametniku kohta koostab töötervishoiuarst määruse lisas 3 toodud tervisetõendi, mis sisaldab otsust vanglateenistusse sobivuse kohta. (11) Tervisekontrolli tegija tutvustab ja selgitab vanglateenistuse ametnikule tema tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust ning võtab vanglateenistuse ametnikult selle kohta tervisetõendile allkirja. (12) Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli suunanud asutusele.

4. peatükk Kulude hüvitamine

§ 9. Tervisekontrolli kulude hüvitamine

Vanglateenistuse ametniku määruses ettenähtud tervisekontrolli kulud tasub tema tervisekontrolli suunanud asutus.

5. peatükk Rakendussätted

§ 10. Tervisekontrolli tegemine ja nõuete kohaldamine

(1) Vanglateenistuse ametnik, kes on läbinud tervisekontrolli enne käesoleva määruse jõustumist, suunatakse tervisekontrolli tema järgmise tervisekontrolli aja saabumisel. (2) Vanglateenistuse ametniku puhul, kes oli 26. jaanuari 2013. aasta seisuga vanglateenistuse ametikohal, on määruse lisas 1 nimetatud värvitaju häired suhteliseks vastunäidustuseks. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler

Lisa 1 Vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 2 Tervisekontrolli kaart Lisa 3 Tervisetõend

Justiitsministri 30.05.2024 määrus nr 16 Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli

kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

Lisa 1

Vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete

loetelu

Meditsiiniliste vastunäidustuse tasemed:

A – absoluutne vastunäidustus;

B – suhteline vastunäidustus, vajadusel eriarsti konsultatsioon.

Tervisehäirete loetelu Meditsiinilise vastunäidustuse

tase

PSÜÜHILISED HAIGUSED

Orgaanilised, sh sümptomaatilised psüühikahäired A

Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäired

A

Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A

Meeleoluhäired: A

- bipolaarsed ja maniakaalsed meeleoluhäired A

- muud meeleoluhäired B

Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired

B

Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid

B

Raskekujulised isiksus- ja käitumishäired A

Sõltuvus alkoholist, kannabioididest, opioididest, stimulaatoritest, rahustitest, uinutitest, hallutsinogeenidest või lenduvatest lahustitest

A

NÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED

Närvisüsteemi orgaanilised haigused püsivate ja väljendunud funktsioonihäiretega (sclerosis multiplex, epilepsia, Parkinsoni tõbi)

A

Peaaju, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi orgaanilised või traumaatilised kahjustused liikumis-, koordinatsiooni- ja tundlikkushäiretega

A

ALLERGILISED HAIGUSED B

VERE- JA VERELOOMEELUNDITE HAIGUSED B

ONKOLOOGILISED HAIGUSED

Healoomulised ja pahaloomulised kasvajad B

Pahaloomulised kasvajad pärast radikaalset ravi B

Lümfogranulomatoos ja leukeemia B

NAKKUSHAIGUSED

Tuberkuloos (aktiivsed vormid sõltumata lokalisatsioonist)

A

HINGAMISTEEDE HAIGUSED

Bronhiaalastma B

Krooniline obstruktiivne või restriktiivne kopsuhaigus väljendunud hingamisfunktsiooni langusega

A

SEEDEELUNDITE HAIGUSED

Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand B

Teised seedeelundite kroonilised haigused (sh pankreatiit, haavandiline koliit)

B

KUSEELUNDITE HAIGUSED

Kroonilised neeruhaigused neerupuudulikkuse nähtudega

B

VERERINGEELUNDITE HAIGUSED

Südame (endo-, müo- ja perikardi) haigused ägedas faasis või funktsiooni halvenemisega (sh müokardiit, perikardiit, endokardiit, kardiomüopaatia)

B

Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatiline klapirike), mis põhjustavad sümptomeid või funktsiooni halvenemist

B

Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinud südamerikke või südame isheemiatõve tõttu

B

Hüpertooniatõbi B

Südame rütmihäired B

Südame isheemiatõbi B

Perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused B

ENDOKRINOLOOGILISED HAIGUSED

Insuliinsõltuv suhkurtõbi (I tüüp) B

Insuliinsõltumatu suhkurtõbi (II tüüp) B

Komplitseeritud rasvumus – kehamassiindeks >35, kaasub hüperlipideemia, arteriaalne hüpertensioon või muu tervisehäire, mis on seotud rasvumusega

A

Teised endokrinoloogilised haigused tugevate funktsioonihäiretega

B

LIHAS- JA LUUKONNA- NING SIDEKOEHAIGUSED

Kutsetööd takistavate püsivate funktsioonihäiretega lihas- ja luukonna-, liigese- ja sidekoehaigused või traumajärgsed kahjustused

A

SILMA- JA SILMAMANUSTE HAIGUSED

Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi A

Muud silmahaigused, mis häirivad nägemisfunktsiooni A

Värvitaju häired A

Vaatevälja ahenemine A

KÕRVA- JA NIBUJÄTKEHAIGUSED, KUULMISHÄIRED

Eelneval tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi

A

Perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi

B

Püsivad tasakaaluhäired, sh Méniére´i haigus A

MUUD TERVISEHÄIRED

Ebaselge etioloogiaga teadvusekaotuse hood A

Kaasasündinud anomaaliad väljendunud funktsioonihäirega

A

Ulatuslike operatsioonide (sh koos elundi kõrvaldamisega) tagajärjed, mis takistavad kutsetööd

A

Muud akuutsed või kroonilised haigused, kaasasündinud väärarendid või arenguhäired, mis takistavad kutsetööd

A

Justiitsministri 30.05.2024 määrus nr 16 Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli

kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

Lisa 2

TERVISEKONTROLLI KAART

I. Üldandmed

Ees- ja perekonnanimi:

________________________________________________________

Isikukood:

Elukoht:

__________________________________________________________________

__

Telefoninumber:

_____________________________________________________________

Ametikoht:

_________________________________________________________________

Tööandja nimi/nimetus, aadress:

_________________________________________________

Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur:

____________________________________

Kaasnevad ohutegurid:

________________________________________________________

Töö laad (vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, muu):

Töö kirjeldus:

_______________________________________________________________

Varasemad tööandjad:

Tööandja nimi/nimetus

Ametikoht Töösuhte

algus ja lõpp

Tööga kaasnevad ohutegurid

II. Töötaja tervisedeklaratsioon

JAH EI Täpsustus

(millal)

Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli seoses kutsetööga?

Kas Teil on arstliku ekspertiisikomisjoni poolt määratud püsiva töövõime osalist kaotust / puuet?

Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus?

Kas Teil on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid?

Kas olete viibinud haiglaravil viimase 5 aasta jooksul?

Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel?

Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga?

Kas olete hetkel suitsetaja?

Kas olete suitsetanud?

Kas tarvitate regulaarselt ravimeid?

Kas olete kasutanud narkootilisi aineid?

Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi?

JAH EI Täpsustus (millal

ja mis haigus)

Kopsuhaigused, sh tuberkuloos

Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma

Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired

Kõrgenenud vererõhk

Mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi

Maksahaigused, sh kollatõbi

Neeru-kuseteede haigused, sh neerukivitõbi

Suhkurtõbi

Verehaigused, sh kehvveresus

Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud

Liigesehaigused (põletik)

Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon

Krambihood, teadvuse kaotuse hood

Tasakaaluhäired

Sagedased peavalud, migreen

Kõrvahaigused, sh kuulmislangus

Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik

Silmahaigused, sh värvipimedus

Nahahaigused, sh ekseem

Luumurrud

Operatsioonid

Muud kroonilised haigused

Kinnitan andmete õigsust ja luban info saamiseks kõigi tervisehäirete kohta esitada päringuid arstidele, tervishoiuteenuse osutajatele ja Tervisekassale.

Allkiri: Kuupäev:

Justiitsministri 30.05.2024 määrus nr 16 Justiitsministri määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli

kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

Lisa 3

TERVISETÕEND

Isiku ees- ja perekonnanimi:

Isikukood:

Asutus, millele tervisetõend esitatakse:

OTSUS:

Tervisekontrolli tulemusena on tuvastatud, et vanglateenistuse ametnikule

pandud kohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid ei esine/esineb.

Järgmise tervisekontrolli aeg:

___________________________________________________

Piirangud ja ettepanekud:

1. Piirangud töötamisel:

_______________________________________________________

2. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks:

__________________________________________________________________

__________________________________________________________________

__________________

Tervishoiuteenuse osutaja ees- ja perekonnanimi: Kontaktandmed (asutus, telefoninumber): “ “ “ “ .

a (arsti allkiri)

tempel Olen tutvunud tervisekontrolli arstliku läbivaatuse, terviseuuringute tulemuste ja otsusega ning neid on mulle selgitatud. “ “ “ “ . a

__________________

(isiku allkiri)

Justiitsministri määruse „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord

ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse uus määrus „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Kuni 31.03.2024. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 30.11.2000. a määrus nr 384 „Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ja vanglaametnikukandidaadi terviseuuringute tegemise tingimused, perioodilisus ja kord“ muutus vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (264 SE) vastuvõtmise ja jõustumisega alates 01.04.2024. a kehtetuks, kuna muutus selle määruse aluseks olnud volitusnorm.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud vanglate osakonna nõunik Keili Kondike-Neiland

([email protected]; 5191 2037). Määruse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Varem kehtestas vangistusseaduse kohaselt vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Vabariigi Valitsus määrusega. Sarnaselt

sisaldus politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) säte, mille järgi politseiametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestas Vabariigi Valitsus määrusega.

Alates 01.07.2022. a sätestab PPVS § 71 lõige 4, et nimetatud korra ning tervisetõendi sisu ja vormi

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Tervisenõuete kehtestamisel või muutmisel võetakse alati aluseks töötervishoiuarstide soovitused,

nemad on kõige pädevamad otsustama, millistele tervisenõuetele peab mingil ametikohal olev

teenistuja vastama. Ettepanek anda tervisenõuete kehtestamise volitus ministritele tuli eriteenistuste

ühtlustamise töörühmalt ning vastavad muudatused tehti ka teistes seadustes.1 Nii on praegu lisaks

politseiametnikele kehtestatud tervisenõuded siseministri määrusega ka päästeteenistujatele ja

Kaitsepolitseiameti ametnikele. Kuna kõnesolevad tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning

tervisetõendi sisu ja vorm kehtivad üksnes vanglateenistuse ametnikele, tehti analoogne muudatus ka

nende nõuete puhul ning need kehtestatakse justiitsministri määrusega. Kuna nõuded ei puuduta teiste

haldusalade ametnikke, ei ole vaja neid kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega.

01.04.2024. a jõustus vangistusseaduse muudatus, mille kohaselt edaspidi kehtestab vanglateenistuse

ametniku tervisenõuded valdkonna eest vastutav minister, kelleks on justiitsminister. Kuivõrd

vangistusseaduse muudatusega ei muudetud volitusnormi sisu ega ulatust, siis muutus üksnes

määruse andja. Seetõttu ei ole kõnesolevas eelnõus sisulisi muudatusi, vaid seni kehtinud Vabariigi

Valitsuse määrus kehtestatakse uuesti ministri määrusena.

Määrus koosneb viiest peatükist ja kolmest lisast.

Paragrahv 1 reguleerib määruse kohaldamist. Lõikes 1 on välja toodud isikud, kellele laienevad

kehtestatavad tervisenõuded.

Vanglateenistuse ametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud

tervisekontrolli läbima teenistusse võetav või teenistuses olev vanglaametnik, vangistusseaduse § 1051

lõike 2 punktis 1 nimetatud ametikohale teenistusse võetav või sellel ametikohal teenistuses olev

ametnik ja vanglaametniku erialale õppima asuda sooviv või sellel erialal õppiv isik (edaspidi koos

vanglateenistuse ametnik). Vanglateenistuse ametniku ja töötaja suhtes, kes puutub oma tööülesannete

käigus kokku kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega või kelle põhiülesanne

on tegeleda kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusalusega, kohaldatakse § 8 lõike 7

punkti 9 ja vanglateenistuse ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelus

(lisa 1) psüühiliste haiguste kohta sätestatut.

1 Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE,

seletuskiri, lk 59: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f0f08584-7cb6-4bba-b015-95a394631bbb

Paragrahvid 2–4 sätestavad tervise üldnõuded, mis ei erine politsei ja piirivalve seaduse alusel

politseiametnikule kehtestatutest.

Paragrahv 5. Määruse lisas 1 tuuakse välja terviseprobleemid, mille korral on meditsiiniliselt

vastunäidustatud vanglateenistuse ametnikuna töötamine. Meditsiinilised vastunäidustused jagatakse

absoluutseteks ja suhtelisteks vastunäidustusteks. Kui absoluutse vastunäidustuse puhul on

vanglateenistuse ametnikuna töötamine välistatud, siis suhtelise vastunäidustuse esinemise korral

hindab eriarst, kas tervisehäire on selline, mis takistab isikul teenistuskohustusi täita.

Lõikes 3 kehtestatakse kaalutlusruum olukorras, kus vanglateenistuses oleval ametnikul on absoluutse

vastunäidustuse ilmnemise korral võimalik tööd jätkata. Sättes on loodud võimalus jätkata teenistust ka

pärast seda, kui vanglateenistuse ametnikul on tuvastatud meditsiiniline vastunäidustus. Sama

kaalutlusotsuse tegemise võimalus on ette nähtud ka päästeteenistujate2 ning politseiametnike3

tervisenõuete ja tervisekontrolli puhul. Kui tegemist on teenistujaga, kellel on spetsiifiline

vanglateenistuse jaoks oluline kompetents, aga mingis osas mittevastavus tervisenõuetele, siis on vaja

teha kaalutlusotsus, arvestades nii teenistuja tööülesandeid ja nende senist täitmist kui ka tervisehäiret,

selle progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi. Selleks on sätestatud teenistuses

jätkamise kohta kaalutlusotsuse tegemise võimalus, kui vanglateenistuse ametnikul ilmneb

tervisekontrollis meditsiiniline vastunäidustus. Sätte eesmärk on vähendada tervisenõuetele

mittevastavuse tõttu teenistusest vabastamist, kui tervisehäire on adekvaatse raviga kontrollitav ning

võimaldab teenistusülesandeid ohutult täita. Teenistuse jätkamiseks peavad olema täidetud järgmised

tingimused:

 tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst annab loa teenistuses jätkata;

 tagatud on töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ning

 vanglateenistuse ametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole ametnikul esinenud

takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel.

Enne otsuse tegemist on vaja põhjalikult analüüsida vanglateenistuse ametniku tööülesandeid ja

võimalikke riske ning vanglateenistuse ametniku tööülesannete täitmist tervisekontrollide vahelisel ajal.

Tervisekontrolli tegev arst võtab otsuse tegemisel aluseks teenistuja üldise terviseseisundi, treenituse,

kaasuvad haigused, tööalased nõuded ja tööülesannetega toimetuleku. Tervisehäire kulg võib inimestel

olla erinev ja oleneda paljudest teistest teguritest, mistõttu on otsuse tegemisel oluline arvestada

individuaalsete asjaoludega. Peale meditsiiniliste nõuete täitmise peab ka vanglateenistuse ametniku

vahetu juht kinnitama, et vanglateenistuse ametnikul ei ole töö tegemisel esinenud takistusi, ning

asutusel peab olema võimalik tagada vanglateenistuse ametnikule töötervishoiuarsti nõutud

töötingimused. Säte puudutab ainult teenistuses olevaid vanglateenistuse ametnikke. Kui absoluutne

vastunäidustus tuvastatakse isikul enne vanglateenistusse astumist, siis ei saa ta vanglateenistuse

ametnikuna tööle asuda, kuivõrd vanglateenistusel ei ole võimalik hinnata, kas vastunäidustus takistab

töö tegemist.

Paragrahv 6. Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst. Kuna tervisekontrolli üks eesmärk on hinnata

üldisemalt inimese vaimse seisundi sobivust selleks tööks ja selline hindamine ei eelda alati

psühhiaatrilist kontrolli, toimub tervisekontrollis vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine.

Psühhiaatriline kontroll ei ole kohustuslik, aga kui tervisekontrolli tegija leiab, et terviseseisundi

täpsustamiseks on vaja suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele uuringutele (sh

psühhiaatrilisele uuringule), siis on seda võimalik teha § 8 lõike 8 alusel, mis sätestab, et terviseseisundi

täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus suunata vanglateenistuse ametnik täiendavatele

terviseuuringutele, mida ei ole lõikes 7 nimetatud. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli tegemise

kord sarnaneb politseiametnike tervisekontrolli korraga. Ametnikku kontrolli saatev asutus sõlmib

tervisekontrolli tegijaga lepingu.

Paragrahv 7. Vanglateenistuse ametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel, kui

töötervishoiuarst ei ole meditsiinilise näidustuse tõttu määranud teisiti. Ametniku teenistus- või

2 Siseministri 15. veebruari 2011. a määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise

ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023015 3 Siseministri 20. juuni 2022. a määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning

tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/122062022023

õppekohaks olev asutus võib põhjendatud juhul saata ametniku tervisekontrolli varem kui tavapärasel

ajal, näiteks põhjendatud kahtluse korral, et ametnik ei pruugi vastata kehtestatud tervisenõuetele.

Näiteks võib ametniku struktuuriüksuse juhil olla teavet, mis viitab ametniku kuulmise või nägemise

halvenemisele. Sellisel juhul on põhjendatud kahtluste kõrvaldamiseks ametnikku uuesti kontrollida.

Tervisekontroll tuleb isikul läbida ka enne vanglaametniku erialale õppima asumist, et välistada hilisem

teenistuses jätkamise võimatus. Kui vanglaametniku eriala lõpetava isiku tervisekontrollist ei ole

möödunud rohkem kui kolm aastat ja tema tervisetõend kehtib, siis üldjuhul ei pea isik vanglateenistusse

võtmisel tervisekontrolli uuesti läbima. Samas jäetakse määruses asutusele võimalus isik siiski

tervisekontrolli saata, et veenduda tema nõuetele vastavuses. Asutus peab olema veendunud, et isik

vastab teenistusse võtmise ajal kehtivatele nõuetele.

Erand nähakse ette vanglateenistuses juba töötavatele ametnikele, kes soovivad asuda õppima

vanglaametniku erialal. Kui ametnik on vanglateenistuses olles tervisekontrolli läbinud ja tal on kehtiv

tervisetõend, siis ei pea ta õppima asumisel kontrolli uuesti läbima. Väljastpoolt vanglateenistust

vanglaametniku erialale õppima asujat eristatakse (võimalus saata tervisekontrolli) vanglateenistusest

õppima asujast seetõttu, et teisel juhul on isik vanglateenistusele teada.

Paragrahv 8. Sätestatakse uuringud, mille läbimine on vanglateenistuse ametnikule kohustuslik, et

selgitada välja, kas vanglateenistuse ametnikul esineb või ei esine määruses sätestatud tervisehäireid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud sotsiaalministri 30.10.2003. a

määrusest nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult

kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude

radiograafilise uuringu tegemise kord“ tulenevalt tuleb vähemalt üks kord aastas teha radiograafiline

uuring vanglaametnikele ning valve- ja tervishoiutöötajatele, kes puutuvad vahetult kokku arestialuste,

vahistatute või kinnipeetavatega. Vanglaametnikud ning valve- ja tervishoiutöötajad, kes peavad

radiograafilise uuringu tegema iga aasta möödumisel, määrab vangla direktor tulenevalt sotsiaalministri

määrusest käskkirjaga. Kui vanglateenistuse ametnikule on kopsude radiograafiline uuring tehtud, siis

tervisekontrolli käigus seda uuringut ei korrata.

Paragrahv 9. Vanglateenistuses töötava ametniku tervisekontrolli kulu kannab vangla või

Justiitsministeerium vastavalt sellele, kus asutuses ametnik teenistuses on ja kes ta kontrolli suunas.

Sisekaitseakadeemias töötava vanglaametniku suunab tervisekontrolli Sisekaitseakadeemia.

Vanglaametniku erialale õppima asuja suunab tervisekontrolli vangla, olles selleks saanud

Justiitsministeeriumilt kirjaliku korralduse koos isikute nimekirjaga. Vastav korraldus antakse

justiitsministri 04.08.2008 määruse nr 41 „Vanglaametnikule või muule vanglatöötajale

Justiitsministeeriumi ametniku poolt korralduste andmise ja vanglas teenistusülesannete täitmise kord“

kohaselt.

Paragrahv 10. Vanglateenistuse ametnik suunatakse kõnesoleva määruse alusel tervisekontrolli tema

tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõu mõju on väike, sest volitusnormi muudatusest tulenevalt muutub üksnes määruse andja, mitte sisu ega ulatus.

Vanglateenistuse ametnikele kehtestatakse tervisenõuded ja sätestatakse sellised tervisehäired, mille esinemise korral ei saa isik töötada vanglateenistuses. Määrusega kehtestatakse ka uuringud, mis viiakse läbi selleks, et selgitada välja, kas isikul esineb teenistusse võtmist välistavaid tervisehäireid.

Sihtrühm. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna muudatused mõjutavad vaid vanglateenistuse ametnikke.

Määrus avaldab mõju Eesti vanglatele, st mõjutatud on kolm valitsusasutust (Tallinna Vangla, Tartu

Vangla ja Viru Vangla), mis kokku moodustavad alla 5% kõikidest valitsusasutustest.

Kaasnev mõju. Mõju sisejulgeolekule ja kuritegevusega võitlemisele. Ühtlustatakse vanglateenistuse ametnikule ja politseiametnikule kehtivad tervisenõuded. Terviskontrolli käigus on võimalik selgitada välja, kas isikul esineb mõni tervisehäire, mis oleks vastunäidustus vanglateenistuse vastutusrikkal ametikohal töötamiseks. See omakorda aitab vältida teenistuses oleku ajal tõsise tervisehäire ilmnemist, mis võiks ohtu seada vangla julgeoleku ja kaudsemalt riigi sisemise rahu (nt kui ametnikule endale teada olev tervisehäire avalduks kinnipeetava vanglavälise saatmise ajal).

Eelnõu mõjutab üksnes vanglateenistust, puudutades üksnes personali, ega mõjuta teisi valdkondi.

Eelnõu ei mõjuta majandust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid ega ei too kaasa tulusid. Samuti ei ole vaja määruse

rakendamiseks kavandada tegevusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõustumine on piisav, sest määruse rakendamiseks ei ole

vaja teha täiendavaid tegevusi.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks vanglatele ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile. Sotsiaalministeerium esitas ettepanekud

määruse muutmiseks, mida osaliselt arvestati. Siseministeerium kooskõlastas määruse eelnõu ilma

kommentaarideta.