Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus

1

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus

Põllumajandusloomade aretuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse peatükiga 21 järgmises sõnastuses:

„21. peatükk

Hobuslased

§ 111. Hobuslaste võistlus

Hobuslaste võistlus käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes ratsavõistlus, sealhulgas

hobuslaste võidusõit, takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, kaarikusõit ja

demonstratsioonklass.

§ 112. Hobuslaste võistlustingimused

(1) Hobuslaste võistlustingimustes ei või vahet teha Eestis registreeritud või sealt pärit

hobuslase ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslase vahel,

eelkõige puudutab see võistlusele registreerimist, hobuslase hindamist ja võistluselt saadavat

võimalikku auhinnaraha või tulu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata järgmiste hobuslaste võistluste või ürituse

suhtes:

1) tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav võistlus;

2) hobuslaste valimiseks korraldatav piirkondlik võistlus;

3) ajalooline või traditsiooniline üritus.

§ 113. Teavituskohustus

(1) Korraldaja teavitab hiljemalt 15. detsembriks Põllumajandus- ja Toiduametit järgmisel

aastal kavandatavatest käesoleva seaduse § 112 lõikes 2 sätestatud võistlustest ja üritusest, mille

võistlustingimustes tehakse vahet Eestis registreeritud või sealt pärit hobuslase ja teises

Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslase vahel, edastades järgmise

teabe:

1) võistluse või ürituse käesoleva seaduse § 112 lõike 2 kohane täpne liik;

2) võistluse või ürituse toimumise aeg ja koht;

3) võistlustingimused, milles tehakse vahet Eestis registreeritud või sealt pärit hobuslase ja

teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud või sealt pärit hobuslase vahel, lisades selle

kasutamise vajaduse kohta põhjenduse.

(2) Komisjoni otsuse 92/216/EMÜ nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikli 4 lõikes 2 nimetatud

hobustele korraldatavaid võistlusi käsitlevate andmete kogumise kohta (EÜT L 104,

22.04.1992, lk 77–77), artiklis 1 viidatud andmete kogumise eest vastutab ja nendest teavitab

Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike Põllumajandus- ja Toiduamet.“;

EELNÕU

30.05.2024

2

2) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses, lisades seaduse

pealkirja lõppu ülaindeksi „1“:

„1 Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise

tingimuste kohta (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 60–61), muudetud direktiiviga 2008/73/EÜ (ELT

L 219, 14.08.2008, lk 40‒54)“.

Algatab Vabariigi Valitsus … …..2024. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vabariigi Valitsuse nimel

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2024

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ info@agri.ee / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

30.05.2024 nr 1.4-1/655

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, EN_PõLAS_2024.pdf

2. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri,

SK_PõLAS_2024.pdf

3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa,

SK_PõLAS_2024_Lisa.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet

Sirje Jalakas

625 6578, sirje.jalaka@agri.ee

Diana Rammul

diana.rammul@agri.ee

1

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk

on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Põllumajandusloomade aretuse seadust1 (edaspidi

PõLAS) täiendatakse vajalike sätetega nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ2 uuesti üle võtmiseks

ning komisjoni otsuse 92/216/EMÜ3 ja komisjoni rakendusotsuse 2020/3884 rakendamiseks.

Nimetatud direktiiv võeti PõLASesse üle ja otsuse 92/216/EMÜ rakendamiseks kehtestati

2004. aastal PõLASes asjakohane säte loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende

impordi ja ekspordi veterinaarjärelevalve seadusega5. Paraku jäid need sätted 2018. aastal

jõustunud PõLASe terviktekstist ekslikult välja, sest seaduse põhieesmärk oli rakendada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/10126, mis kohaldub üksnes tõuloomadele.

Mainitud direktiiv ja otsused aga puudutavad lisaks tõuhobuslastele ka muid hobuslasi. Eelnõu

eesmärk on parandada see eksimus ja tagada, et nimetatud direktiiv oleks jätkuvalt Eesti õiguses

üle võetud ja otsused oleksid rakendatud. Eelnõus kavandataval on positiivne mõju Eestile, sest

sellega tagatakse parem kooskõla Euroopa Liidu õigusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna nõunik Sirje Jalakas (625 6578, sirje.jalakas@agri.ee). Eelnõule tegi juriidilise

ekspertiisi ja seletuskirja kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna nõunik Diana Rammul (diana.rammul@agri.ee). Keeleliselt toimetas eelnõu ja

seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, heleri.piip@agri.ee).

1.3. Märkused

1 RT I, 02.12.2022, 4 2 Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta (EÜT

224, 18.08.1990, lk 60–61) 3 Komisjoni otsus 92/216/EMÜ nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikli 4 lõikes 2 nimetatud hobustele

korraldatavaid võistlusi käsitlevate andmete kogumise kohta (EÜT L 104, 22.04.1992, lk 77–77) 4 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/388, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ

rakenduseeskirjad seoses ratsavõistluste eeskirjade suhtes tehtavate eranditega ning muudetakse komisjoni otsust

2009/712/EÜ seoses viidetega zootehnilistele õigusaktidele (ELT L 73, 10.03.2020, lk 19‒24) 5 RT I 2004, 34, 236 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja

nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja

genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive

89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse

määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143)

KAVAND

30.05.2024

2

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud nõukogu direktiiviga 90/428/EMÜ, komisjoni otsusega 92/216/EMÜ ja

komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/388.

Eelnõus kavandatakse PõLASe redaktsiooni RT I, 02.12.2022, 4 muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega. PõLASes esitatakse vajalikud

sätted nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ uuesti üle võtmiseks ning komisjoni otsuse

92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsuse (EL) 2020/388 rakendamiseks. Enne PõLASe

2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.12.2018, 35) reguleeris

põllumajandusloomade aretust kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud PõLASe redaktsioon

(RT I, 16.06.2017, 22), millega oli käesolevas eelnõus mainitud direktiiv üle võetud ja

rakendatud nimetatud otsust. Sellest tingituna kohaldusid Eesti suhtes normid, mille kohaselt ei

tohtinud hobuslaste võistlustingimustes teha vahet Eestist pärit ja seal registreeritud hobuslastel

ning teisest liikmesriigist pärit ja seal registreeritud hobuslastel. Samuti kehtis direktiivi kohane

erand kindlaks määratud võistluste ja ürituse suhtes, mille puhul ei kohaldatud sellist

vahetegemise keeldu. Samuti oli teabe avaldamise kohta sätestatud kohustus avalikustada see

pädeva asutuse veebilehel. PõLASe 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsioonis tunnistati

kehtetuks seni kehtinud PõLASe redaktsioon ja koos sellega ekslikult ka seaduse § 23, mille

kehtetuks tunnistamiseks polnud alust ning millega oli üle võetud nõukogu direktiiv 90/428/

EMÜ ja rakendatud komisjoni otsust 92/216/EMÜ. Eelnõus esitatakse vajalikud sätted

nimetatud direktiivi uuesti üle võtmiseks ja mainitud otsuste rakendamiseks.

Põhjusel, et hobuslaste võistluste nõudeid on Euroopa Liidu tasandil täiendatud avaldatava

teabe avaldamise vorminõuete ning konkreetsete tähtaegadega, siis on õigusselguse eesmärgil

võetud eelnõus täpsemalt üle direktiivi sätted, samuti on otsuseid eelnõus täpsemalt rakendatud.

Varem oli nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ üle võetud ja komisjoni otsust 92/216/EMÜ

rakendatud üldiste viidete kaudu nimetatud õigusaktidele.

Võrreldes varasemaga kehtestatakse võistluse korraldajale kohustus teavitada Põllumajandus-

ja Toiduametit (edaspidi PTA) nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artiklis 3 nimetatud võistlustest,

mille tingimustes tehakse vahet Eestis registreeritud ja sealt pärit hobuslase ning teises

liikmesriigis registreeritud ja sealt pärit hobuslase vahel. PTA-l on seesugust teavet vaja selleks,

et täita komisjoni otsuses 92/216/EMÜ sätestatud kohustust koguda sellesisulist teavet ja

mainitud direktiivi artikli 4 lõikes 2 sätestatud kohustust teavitada sellisest teabest komisjoni ja

teisi liikmesriike. Varasema praktika kohaselt pöördus PTA ise teabe saamiseks võistluste

korraldajate ja aretusühingute poole, mis ei ole aga piisavalt tõhus Euroopa Liidu õiguse

rakendamiseks, sest sellisel viisil ei pruugi teave kõigi asjakohaste võistluste kohta PTA-ni

jõuda. Niimoodi ei ole PTA-l võimalik täita Euroopa Liidu õigusest tulenevat teavituskohustust

komisjoni ja teiste liikmesriikide suhtes, mis võib lõpuks kaasa tuua komisjoni

rikkumismenetluse Eesti suhtes.

Eelnõus kavandatavad erandid on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“ tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgiga

„Tõuaretusega on tagatud Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus“.

3

Eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja sel juhul ei nõuta Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“7 (edaspidi

HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist.

Seetõttu ei koostatudki enne eelnõu ettevalmistamist seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse üks peatükk, mis sisaldab kolme paragrahvi.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse PõLASt peatükiga 21 „Hobuslased“.

Paragrahviga 111 võetakse üle nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ artikkel 2 ja esitatakse

hobuslaste võistluse määratlus, mille kohaselt on selleks mis tahes ratsavõistlus, sealhulgas

hobuslaste võidusõit, takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, kaarikusõit ja

demonstratsioonklass.

Eelnõu § 112 lõike 1 kohaselt ei tohi hobuslaste võistlustingimustes teha vahet Eestis

registreeritud ja sealt pärit hobuslase ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud ja

sealt pärit hobuslase vahel, mis puudutab eelkõige loomade võistlusele registreerimist, nende

hindamist ja võistluselt saadavat võimalikku auhinnaraha või tulu, s.t. sellist tüüpi hobuslasi ei

tohi diskrimineerida nende päritoluriigi ega registreerimiskoha põhjal.

Registreerimise all peetakse silmas komisjoni delegeeritud määruses 2019/20358 kehtestatud

registreeritud hobuslase määratlust, mille kohaselt on registreeritud hobuslane järgmist liiki ja

järgmistele tingimustele vastav loom:

a) Equus caballus või Equus asinus liiki kuuluv tõupuhas aretusloom, kes on kantud sellise

tõuraamatu põhiosasse, mille on loonud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/1012 artikli 4 või 34 kohaselt tunnustatud aretusühing või aretusasutus, või vastab loom

sellise tõuraamatu põhiosasse kandmise tingimustele;

b) Equus caballus liiki kuuluv peetav loom, kelle on registreerinud võistlus- või

võidusõiduhobustega tegelev rahvusvaheline liit või organisatsioon otse või riigisisese alaliidu

või filiaali kaudu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kehti nimetatud diskrimineerimiskeeld järgmiste samas

lõikes loetletud võistluste ja ürituse suhtes võistlustingimustes:

1) tõuraamatusse kantud hobuslastele tõu parandamiseks korraldatav võistlus;

2) hobuslaste valimiseks korraldatav piirkondlik võistlus;

3) ajalooline või traditsiooniline üritus.

Loetletud võistluste ja ürituse korraldamiseks tuleb korraldajatel eelnõu § 113 lõike 1 kohaselt

esitada PTA-le 15. detsembriks sellise võistluse või ürituse järgmisel aastal korraldamise

kavatsuse kohane eelteavitus. Mainitud teavituses tuleb esitada ka põhjendus selle kohta, miks

on sellise võistluse või ürituse puhul vaja kohaldada muust liikmesriigist pärit olevatele või seal

registreeritud hobuslastele diskrimineerivaid võistlustingimusi.

7 RT I, 29.12.2011, 228 8 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate

maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169)

4

Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse muu hulgas, et hobuslaste võistluste kohta andmete

kogumise eest vastutab ning nendest teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu

liikmesriike PTA. Nad koguvad ja avalikustavad eelnõus mainitud andmed ka oma kodulehel

komisjoni rakendusotsuses (EL) 2020/388 ettenähtud ajal ja viisil. Nimetatud rakendusotsuse

kohaselt tuleb selliste võistluste ja ürituste toimumise kohta käiv teave esitada pädeva asutuse

kodulehel, mida tuleb uuendada vähemalt iga aasta 31. detsembriks kõigi järgmisel aastal

kavandatavate võistluste ja ürituste põhjal. Kuna pädev asutus vajab esitatud info avaldamiseks

ning vajaduse korral ka lisateabe saamiseks aega, siis on hobuslaste võistluse korraldajal eelnõu

kohaselt ette nähtud kohustus esitada kirjeldatud eelteavitus PTA-le 15. detsembriks.

Nimetatud rakendusotsuses on ette nähtud ka vormid, mida tuleb selliste andmete kogumiseks

kasutada kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peavad Euroopa Komisjonile saatma

asjaomaseid andmeid sisaldavate veebilehtede lingid, mis koondatakse Euroopa Komisjoni

zootehnika komitee veebilehele, kust on nii sektoril kui ka laiemal avalikkusel võimalik leida

andmeid kõikides liikmesriikides toimuvate hobuslaste võistluste kohta, milles on ühel või

teisel moel piiratud juurdepääsu teistest liikmesriikidest pärit või seal registreeritud

hobuslastele.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse PõLASt uuesti viitega nõukogu direktiivile 90/428/EMÜ.

Selle vajadus on tingitud HÕNTE § 27 lõikes 3 sätestatust, mis sätestab, et kui seaduseelnõu

koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses

Euroopa Liidu õigusakti andja, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge.

Sama direktiivi artikli 4 punktis 2 sätestatu kohaselt on liikmesriigil lubatud eraldada hobuslaste

võistluste, mille puhul ei ole lubatud teha vahet Eestist pärit ning Eestis registreeritud ja muust

liikmesriigist pärit ning seal registreeritud hobuslase vahel, auhinnarahast või tuludest kuni

20% tõuaretuse tagamiseks arendamiseks ja parandamiseks. Kuigi direktiivi kohaselt on

lubatud liikmesriigil eraldada kuni 20% nendest auhinnarahadest või tuludest, siis enamikus

liikmesriikides seda erandit enam ei kasutata, või kui kasutatakse, siis vähemal määral. Näiteks

on Saksamaal ratsahobuste puhul sellisteks määradeks 3% ja 1%. Võttes arvesse seda, et Eestis

ei ole selliseid hobuslaste võistlusi väga palju korraldatud ning neis jagatavad auhinnarahad ei

ole niivõrd suured, pole sellise erandi kehtestamine majanduslikult mõttekas. Erandi

kehtestamise halduskoormus ja sellest tingitud kulu riigile, samuti erandiks vajaliku raha

eraldamise korra ja selle kogumise ning raha jaotamiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamise

ning nende kehtestamisega seotud kulu oleks üsna suur. Selliste tegevustega kaasnev kulu võib

eeldatavasti ületada ka maksimumsummat, mida liikmesriik võib oma auhinnarahadest

eraldada. Aretuse toetamiseks raha välja maksmiseks ei jääks sellisel juhul põhimõtteliselt

midagi üle. Seega ei kavandata eelnõuga sellise erandi Eestis kasutamist, kuna ka sektorile ei

annaks see midagi juurde, samas suurendab aga oluliselt bürokraatiat ning nõuab riigilt

lisaressursse vajaliku süsteemi väljatöötamiseks, selle tööle rakendamiseks ja tööshoidmiseks.

Euroopa Komisjoni koduleheküljele koondatud liikmesriikide teabega tutvudes on näha, et

erandit kasutatakse väga vähe, ka zootehnika komitees on liikmesriigid välja toonud selle erandi

rakendamise liigset halduskoormust, mistõttu polegi paljud liikmesriigid pidanud seda

vajalikuks rakendada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse terminit „võistlus“, mis tuleb üle võtta nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ

alusel. Võõrsõnadest kasutatakse terminit „demonstratsioonklass“, mis on seotud termini

„võistlus“ määratluse ülevõtmisega sama direktiivi alusel.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

5

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud nõukogu

direktiiviga 90/428/EMÜ ning komisjoni otsusega 92/216/EMÜ ja komisjoni rakendusotsusega

(EL) 2020/388. Nimetatud direktiivi ja PÕLASe vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisega kaasnevad HÕNTE § 46 tähenduses majanduslike mõjudega seotud

muudatused hobuslaste võistluste korraldajatele ja riigiasutuse (Põllumajandus- ja Toiduamet)

töökorraldusele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei too kaasa olulist õiguslikku ega sotsiaalset või regionaalset

mõju. Samuti puudub otsene mõju keskkonnale, haridusele, kultuurile, infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale, samuti siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.

Kavandatavad muudatused loetletakse veelkord allolevas loetelus ja need on:

1) hobuslaste võistlustel Eestist pärit ja seal registreeritud hobuslaste ning muus Euroopa Liidu

liikmesriigis registreeritud või sealt pärit oleva hobuslase vahel vahetegemise keeld;

2) pädeva asutuse eelteavitamine selliste võistluste korraldamisest.

Eelnõus loetletud juhtudel on lubatud erandina punktis 1 sätestatud keeldu mitte kohaldada, kui

pädevat asutust on korraldamisest eelteavitatud. Erand on sätestatud Euroopa Liidu direktiivis,

mille kohaselt ei tohi hobuslastel teha vahet nende registreerimiskoha ja päritoluriigi põhjal.

Kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastele peavad olema

tagatud võrdsed tingimused võistlustel osalemiseks.

Erandjuhul on võimalik eelnõus sätestatud võistluste ja ürituse korraldamise korral lubada ka

keelu järgimise erandeid, kui konkreetsete võistluste ja ürituse korraldamisest ning erandi

kohaldamise põhjustest on pädevat asutust ehk PTA-d eelteavitatud. Pädeval asutusel on

kohustus sellekohast teavet oma kodulehel võistluste ja ürituste toimumisele eelneva aasta

lõpuks uuendada. Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste kodulehtede lingid

koondatakse ja avaldatakse Euroopa Komisjoni zootehnika komitee veebilehel, kus avalikkusel

ja kõigil osapooltel on võimalik mainitud teabega tutvuda.

Mõju valdkond. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala valitsusasutus PTA

Avaldatav mõju, selle ulatus ja sagedus. Eelnõuga kehtestatav hobuslastel vahetegemise keeld

mõjutab üksikuid hobuslaste võistluste korraldajaid. Samas korraldatakse selliseid võistlusi,

kus seda vahet tehakse, harva. Eelnõus kehtestatakse keeld teha vahet Eesti ja teiste Euroopa

Liidu liikmesriikide hobuslaste vahel võistlustel, pidades silmas võistlustingimusi. Samuti

kehtestatakse eelnõuga võimalus erandite kohaldamiseks eelnõus ettenähtud juhtudel, mil

mainitud vahetegemise keeld ei kehti. Samas on siiski korraldajal erandit kohaldades kohustus

saata pädevale asutusele võistluse korraldamise kohta eelteavitus koos põhjendusega, mille

peab asutus avalikustama võistluste ja ürituse toimumise aastale eelneva aasta lõpuks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike,

kuna praeguse seisuga ei ole teada rohkem kui ühest üritusest, kus tehti vahet Eesti ning teiste

Euroopa Liidu liikmesriikide hobuslaste vahel, mistõttu tuleks tulevikus sellise võistluse

korraldamise kohta esitada pädevale asutusele eelteavitus.

6

Mõju olulisus. Mõju on väheoluline, kuna selliseid võistlusi, kus tehakse vahet eri Euroopa

Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastel, toimub harva. Samuti toimub

harva selliseid võistlusi, mille puhul on vaja teha selle korraldamise kohta eelteavitus ning

esitada ürituse kohta ka põhjendus.

Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta.

Mainitud tüüpi võistluste korraldajate halduskoormus ei kasva oluliselt, kuna selliseid võistlusi

toimub harva ning neid korraldab väike arv võistluste ja ürituste korraldajaid. Samuti seisneb

nende tegevus peamiselt ainult eelteavituse saatmises juba planeeritud võistluste toimumise

kohta.

Avaliku sektori töökoormuse puhul jääb olukord enam-vähem samaks. Eelnõu kohaselt ei ole

ette näha suurt eelteavituste hulka, mille kohta oleks PTA-l vaja põhjendusi ja andmeid oma

kodulehel avaldada. Koormus piirdub eeldatavasti aastas ühekordse andmete uuendamise

toiminguga.

Mõju riigi julgeolekule eelnõuga ei kaasne. Regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele

ning elu- ja looduskeskkonnale ei kaasne samuti mõjusid, kuna erandina korraldatavate

võistluste jaoks ei rajata eeldatavasti uusi rajatisi ning ka nende korraldamiseks ei palgata eraldi

inimesi. Kui selliseid võistlusi ja üritusi korraldatakse, siis rahastavad neid korraldajad ja neis

osalevad organisatsioonide liikmed. Piletitulu sellistelt võistlustele üritustelt tavaliselt kas ei

saa või on see tulu minimaalne. Puudub ka oluline mõju rahvusvahelisele koostööle ja

välissuhetele, kuna ka praegu ei ole Eestis suurtele hobuslaste võistlustele kehtestatud

juurdepääsupiiranguid, ning seal ei tehta vahet Eesti ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide

hobuslaste vahel.

6.1. Mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele

Olulist mõju majandusele, sealhulgas põllumajandusettevõtlusele, praeguste teadmiste kohaselt

ei kaasne, kuna ühtegi uut kohustust tegelikult ei kehtestata. Juhul, kui mõni võistluse korraldaja

siiski soovib järgmistel aastatel kasutada eelnõukohast erandi võimalust, mille kohaselt

soovitakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide hobuslastele kohaldada nn diskrimineerivaid

võistlustingimusi, siis kaasneb võistluse korraldajale seetõttu teavituskohustus, mis kohustab

ka põhjendama, miks konkreetse võistluse puhul on vaja erandit rakendada. Samas ei saa seda

pidada oluliseks mõjuks.

Eestis on hobuste aretamise tegevusluba omavaid aretusühinguid 7. Nii aretusühingud kui ka

muud hobuslaste võistlusi korraldavad isikud (juhul, kui nad korraldavad eespool kirjeldatud

võistlusi) peavad võistlushobuste võistluste korraldamisel arvestama nõukogu direktiivis

90/428/EMÜ sätestatud tingimustega.

Teadaolevalt on selliseid hobuslaste võistlusi, mille puhul on võistlustingimustes tehtud vahet

Eestist pärit hobuslastel ning muust liikmesriigist pärit hobuslastel, korraldanud vaid Eesti

Traaviliit.

6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõul ei ole olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuna eelnõuga kehtestatav muudatus

kehtestati algselt 2004. aastal jõustunud PõLASis ning sellest alates on pädev asutus Veterinaar-

ja Toiduameti asemel PTA. Eelnõu kehtestamisega seotult kehtestatakse täpsemad nõuded selle

kohta, kuidas ja millal tuleb vajalik teave pädeva asutuse koduleheküljel avaldada.

7

Võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna nõukogu direktiiv oli Eesti

õigusesse võetud üle juba 2004. aastal. Kuna puudub oluline mõju, siis ei ole vaja koostada ka

HÕNTE § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi lisategevusi, kulusid ega tulusid kohalikele

omavalitsuse üksusele ega riigile.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa vajadust valmistada ette rakendusakte.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse

avaldamiseks Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsile, Eesti Hobusekasvatajate Seltsile, Eesti

Tõugu Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Seltsile, Vana-Tori Hobuse Ühingule, Tori Hobuse

Seltsile, Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioonile ja Eesti Traaviliidule ning SA-le

Maaelumuuseumid.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa

Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Direktiivi 90/428/EMÜ ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu (PõLAS) vastavustabel

EL-i õigusakti

norm

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel, lõige,

punkt

Jah, ei,

valikuline

Paragrahv,

lõige,

punkt

Pealkiri

Direktiiv 90/428

artikkel 1

Jah PõLAS

§ 1

Seaduse

reguleerimis- ja

kohaldamisala

Kuulub PõLASi

reguleerimiselasse.

art 2

Jah PõLAS

§ 111

Hobuslaste

võistlus

Direktiivi 90/427

artiklis 2

sätestatud

määratlusi

(hobuslaste kohta

mõisteid) üle ei

võeta.

Direktiiv 90/427/

on kehtetu, neid

mõisteid eraldi üle

ei võeta, kuna

need sisalduvad

EL tõuaretuse

määruses

1012/2016.

art 3

lg 1 ja lg 2

Jah § 112

lõige 1

Hobuslaste

võistlustingimused

art 4 lg 1 Jah § 112

lõige 1

Hobuslaste

võistlustingimused

art 4 lg 2

taane 1

Jah § 112

lõige 2

Hobuslaste

võistlustingimused

art 4 lg 2 taane 3, 4,

5

valikuline Ei rakendata

vastavat erandit

seletuskirjas

toodud põhjustel.

art 4 lg 3. ei § 113

lõige 1 ja

2

Teavituskohustus

Komisjoni otsus

92/216 ja

rakendusotsus

2020/388 on

suunatud

liikmesriigile.

Rakenduseeskirjad

on vastuvõetud

komisjoni

rakendusotsusega

2020/388, millest

tulenev erandite

avaldamise

kohustuse

täitmiseks on

toodud seadusesse

eelteavituse

esitamise kuupäev.

art 5 Ei

art 6 Ei

art 7 Ei

art 8 Ei