4
Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse muu hulgas, et hobuslaste võistluste kohta andmete
kogumise eest vastutab ning nendest teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu
liikmesriike PTA. Nad koguvad ja avalikustavad eelnõus mainitud andmed ka oma kodulehel
komisjoni rakendusotsuses (EL) 2020/388 ettenähtud ajal ja viisil. Nimetatud rakendusotsuse
kohaselt tuleb selliste võistluste ja ürituste toimumise kohta käiv teave esitada pädeva asutuse
kodulehel, mida tuleb uuendada vähemalt iga aasta 31. detsembriks kõigi järgmisel aastal
kavandatavate võistluste ja ürituste põhjal. Kuna pädev asutus vajab esitatud info avaldamiseks
ning vajaduse korral ka lisateabe saamiseks aega, siis on hobuslaste võistluse korraldajal eelnõu
kohaselt ette nähtud kohustus esitada kirjeldatud eelteavitus PTA-le 15. detsembriks.
Nimetatud rakendusotsuses on ette nähtud ka vormid, mida tuleb selliste andmete kogumiseks
kasutada kõikides liikmesriikides. Liikmesriigid peavad Euroopa Komisjonile saatma
asjaomaseid andmeid sisaldavate veebilehtede lingid, mis koondatakse Euroopa Komisjoni
zootehnika komitee veebilehele, kust on nii sektoril kui ka laiemal avalikkusel võimalik leida
andmeid kõikides liikmesriikides toimuvate hobuslaste võistluste kohta, milles on ühel või
teisel moel piiratud juurdepääsu teistest liikmesriikidest pärit või seal registreeritud
hobuslastele.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse PõLASt uuesti viitega nõukogu direktiivile 90/428/EMÜ.
Selle vajadus on tingitud HÕNTE § 27 lõikes 3 sätestatust, mis sätestab, et kui seaduseelnõu
koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses
Euroopa Liidu õigusakti andja, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge.
Sama direktiivi artikli 4 punktis 2 sätestatu kohaselt on liikmesriigil lubatud eraldada hobuslaste
võistluste, mille puhul ei ole lubatud teha vahet Eestist pärit ning Eestis registreeritud ja muust
liikmesriigist pärit ning seal registreeritud hobuslase vahel, auhinnarahast või tuludest kuni
20% tõuaretuse tagamiseks arendamiseks ja parandamiseks. Kuigi direktiivi kohaselt on
lubatud liikmesriigil eraldada kuni 20% nendest auhinnarahadest või tuludest, siis enamikus
liikmesriikides seda erandit enam ei kasutata, või kui kasutatakse, siis vähemal määral. Näiteks
on Saksamaal ratsahobuste puhul sellisteks määradeks 3% ja 1%. Võttes arvesse seda, et Eestis
ei ole selliseid hobuslaste võistlusi väga palju korraldatud ning neis jagatavad auhinnarahad ei
ole niivõrd suured, pole sellise erandi kehtestamine majanduslikult mõttekas. Erandi
kehtestamise halduskoormus ja sellest tingitud kulu riigile, samuti erandiks vajaliku raha
eraldamise korra ja selle kogumise ning raha jaotamiseks vajalike kriteeriumite väljatöötamise
ning nende kehtestamisega seotud kulu oleks üsna suur. Selliste tegevustega kaasnev kulu võib
eeldatavasti ületada ka maksimumsummat, mida liikmesriik võib oma auhinnarahadest
eraldada. Aretuse toetamiseks raha välja maksmiseks ei jääks sellisel juhul põhimõtteliselt
midagi üle. Seega ei kavandata eelnõuga sellise erandi Eestis kasutamist, kuna ka sektorile ei
annaks see midagi juurde, samas suurendab aga oluliselt bürokraatiat ning nõuab riigilt
lisaressursse vajaliku süsteemi väljatöötamiseks, selle tööle rakendamiseks ja tööshoidmiseks.
Euroopa Komisjoni koduleheküljele koondatud liikmesriikide teabega tutvudes on näha, et
erandit kasutatakse väga vähe, ka zootehnika komitees on liikmesriigid välja toonud selle erandi
rakendamise liigset halduskoormust, mistõttu polegi paljud liikmesriigid pidanud seda
vajalikuks rakendada.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse terminit „võistlus“, mis tuleb üle võtta nõukogu direktiivi 90/428/EMÜ
alusel. Võõrsõnadest kasutatakse terminit „demonstratsioonklass“, mis on seotud termini
„võistlus“ määratluse ülevõtmisega sama direktiivi alusel.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele