Taotlus

Taotlus_Jõhvi Äriprgi 2.etapi infra rajamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TEET KUUSMIK PNOEE-37203272256 2024-05-30 07:11:51

Jõhvi Äripark 2.etapp infra_finantsanalüüs_final.xlsx

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp_ei kahjusta oluliselt.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRLI PEHME PNOEE-47909272710 2023-03-20 14:42:16

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp_ei kahjusta oluliselt.pdf

1

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm

Projekti nimi: Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine

Hindamise aruande koostamise kuupäev: 20.03.2023

Hindaja nimi: Sirli Pehme

Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi juht

1. osa

Palun märkige, milliste

järgmiste keskkonnaeesmärkide

puhul on vajalik projekti

põhjalik hindamine põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“

seisukohast

Jah Ei „Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri-

ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa

Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute

töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva

piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa

Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“

suuniste alusel nõutud.

2

Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldas ka

kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega

kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks.

Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes

on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju,

mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on vastupidav

kliimamuutustele.

Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a

Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused

on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala

detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Veekasutus on seotud eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu

kasutajate puhul on välistatud olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtted, siis pole põhjust

eeldada tulevikus olulist veesaastet. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil

ning trassid dimensioneeritakse tarbimisvajaduse järgi. Uute trasside ja torude kasutamine

tähendab minimaalset lekete riski.

Sademevesi kogutakse äri- ja logistikapargi alalt kokku, juhitakse läbi õli-mudapüüduri ning

seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sama väljalask on täna kasutusel äri- ja logistikapargi 1.

etapi osal. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda

reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna keskkonnamõjude hindamise eksperdi

ettepanekul rakendatud sademevee puhastus õli-mudapüüduriga.

Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit.

3

Ringmajandus, sealhulgas

jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne.

Ehituses kasutatava materjali valikul ja hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või

taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikkusele, ettevõtete vahelisele

koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamiseks, vara kasutusaja pikendamisele.

Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel

tekkinud jäätmeid. Äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse järgselt kogutakse jäätmed

nõuetekohaselt kokku ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Taristu

rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses ei ole mõjusid ette näha.

Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on

koondada ettevõtteid, mille tegevus ei ole seotud olulise keskkonnamõjuga tööstuslike

protsessidega. Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi,

biolagunevate ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu tulevaste kasutajate poolt tekitatavate

jäätmete sorteerimist, kogumist ja üleandmist korraldab iga krundiomanik ise, lähtudes

seejuures kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ning antakse

üle selleks luba omavale ettevõttele.

Jõhvi äri – ja logistikapargi 2. etapi ehitus ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade

ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse

vältimine ja tõrje

X Projekti keskkonnamõjusid (sh müra, valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi

intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud

keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi

valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP)

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

4

Kavandatud taristu rajamine ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või

pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning

vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada

tolmutõrjet.

Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele tuleneb äri – ja tootmiskruntide omanike tegevusest.

Siinkohal tuleb silmas pidada, et iga krundi omanik, kelle tegevus võib potentsiaalselt välisõhu

kvaliteeti mõjutada, peab enne tegevuse algust taotlema keskkonnaluba. Taotluse raames tuleb

tõendada, et tegevus vastab õhukvaliteedi normidele.

Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete

modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu äri- ja tootmiskrundi omanik hakkab soojustarbe

katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel

lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia

vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule.

Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoosida vajaliku võimsusega katlamaja ning

arvestada seal maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt

saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile

ning risk selleks on seda enam maandatud, et iga välisõhu heiteallika lisandumisel tuleb kaaluda

vajadust krundi omanikul taotleda keskkonnaluba. Juhul, kui kavandatud tegevus toob kaasa

õhukvaliteedi piirväärtuste ületuse, siis keskkonnaluba ei väljastata. Hetkel on käimas

läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte teenuse pakkuja vahel, et tagada võimalus

rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul ei pea kruntide omanikud oma katlamaja

rajama.

Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse

suurenemist kuni 140 sõidukit ööpäevas. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise

raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub Tallinn-Narva

5

maantee vahetus läheduses, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne,

moodustades kuni 4% olemasolevast maantee liiklusest.

Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et

hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitiste katusele või külgedele, mis jäävad

lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase tuleneb valdavalt

maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi mõju osakaal sellest on väike.

Valgusreostuse mõju ennetamiseks on taristu kruntidel kavas kasutada madalat tootmis- ja

äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle

riigimaantee, saab järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed

mõjud puuduvad.

Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette

ega pinnasesse.

Elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele

loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021.

a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille

tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-

ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude

strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda

kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja

rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati ühtlasi, et Pühajõe

kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa taastamiseks on vajalik niitmine.

Taristu arendaja on võtnud kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist.

6

Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud, küll

aga võib kaitsealuste taimede leiukohti mõjutada taristu juurdepääsu tee ning sademevee

ärajuhtimise kraavi rajamine, mille eesmärgiks on suunata tootmisterritooriumi platsidelt ja

katustelt kogunev sademevesi jõkke. Kaitsealuste taimede kasvupiirkonnas on peamiseks

niiskusrežiimi mõjutajaks Pühajõgi ning kraav olulist dreenivat efekti ei oma. Pühajõe piirkonna

juurdepääsu tee rajamisel arvestatakse vähemalt 20-meetrise puhvertsooniga ümber

kavandatava tee, kus on vajalik kaitsealuste isendite ümberistutamine.

Kokkuvõttes saab järeldada, et võttes arvesse ka planeeritavaid leevendavaid meetmeid, ei

kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele.

2. osa

Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on

vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud

keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut

hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide.

Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine:

Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse

kasvuhoonegaaside heite?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

7

Kliimamuutustega kohanemine:

Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja

eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist

projektile endale või inimestele, loodusele või varadele?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse:

Kas projekt eeldatavalt kahjustab

a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head

seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või

b

)

mereala head keskkonnaseisundit?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine

ja jäätmete ringlussevõtt:

Kas projekt eeldatavalt

a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist

või kõrvaldamist, välja arvatud

ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete

põletamine, või

b

)

põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes

loodusvarade otseses või kaudses kasutamises

nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole

piisavate meetmetega minimeeritud, või

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

8

c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja

pikaajalist keskkonnakahju?

Saastuse vältimine ja tõrje:

Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine:

Kas projekt eeldatavalt

a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head

seisundit ja vastupidavust või

b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu

tähtsusega liikide kaitsestaatust?

X Põhjendus on esitatud 1. osas.

Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele:

Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.

Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp_kliimakindluse hindamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRLI PEHME PNOEE-47909272710 2023-03-20 14:42:52

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp_kliimakindluse hindamine.pdf

1

JÕHVI ÄRIPARGI 2.ETAPI TEHNILINE TARISTU

Kliimakindluse tagamine

Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Sirli Pehme, Erika Sulg

Märts 2023

2

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ......................................................................................... 5

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ..................................................................................... 8

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ............................................................................... 9

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 10

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS .........................................................................................10

3.2. OHULE AVATUS ...................................................................................................................11

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................12

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 13

4

SISSEJUHATUS

Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi taristu 2. etapi kliimakindlust.

2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid.

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu projekt on koostatud Projekt363 OÜ poolt. 20.04.2017 algatas Jõhvi Vallavalitsus otsusega nr 249 Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.1 Selle raames hinnati detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsiti nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu.1

Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele.

1Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165: LINK

5

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS

Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp, mis hakkab paiknema äripargi esimese etapi vahetus läheduses. Taristu kasutajate sihtgrupiks on eelkõige piirkondliku tähtsusega logistikaettevõtted ja hulgimüüjad, vähese keskkonnamõjuga väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtted ja äriteenindusettevõtted.

Äri- ja logistikapargi arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega.

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT

Projekteeritav Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses (katastriüksus 25101:001:0551, maatulundusmaa 100%, pindala 23,9 ha) (vt joonis 1). Projekti tegevuse aluseks on Projekt363 OÜ koostatud Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering2. Kavandatud tegevusele on Alkranel OÜ teostanud Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.

JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI ASUKOHT2

Ida-Viru maakonna pindala on 2972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Põhjusteks on eelkõige negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub ka maakonna rahvastiku vanuseline

2 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP- 165: LINK

6

koosseis, st vanemaealiste vanusegruppide arvukus kasvab.3 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduse väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks.

Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja suurema osa alast katab mets. Ehitusregistri andmetel ainus alal paiknev ehitis on kuivenduskraav (KÜ 25201:005:0770). Planeeringu alast lääne suunas asub Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapp ning selle taga suletud Kotinuka prügila ja aktiivses kasutuses olev Uikala prügila. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn- Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ning kaubandusettevõtted.4

Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate kaitsealuste taimeliikide leiukohad.

Projekti raames on alale planeeritud kokku 20 krunti, millest 5 on transpordimaa sihtotstarbega, 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega ning 13 äri- ja tootmismaa sihtotstarvetega (vt joonis 2). Juurdepääsudeks kruntidele on kavandatud jätkata teed, mis kulgeb läbi Jõhvi äri- ja logistikapark 1. etapi. Pühajõe mõlemal kaldal ehituskeeluvööndi ulatuses säilitatakse mets loodusliku maana. Projekt näeb ette äri- ja logistikapargi 2. etapi territooriumile ehitada välja järgmised kommunikatsioonid5:

1. Veetrassid kuni planeeritud kruntideni; 2. Kaks tuletõrjehüdranti; 3. Kanalisatsioonitrassid kuni planeeritud kruntideni (taristu keskele on planeeritud pumpla, kust

edasi reovesi juhitakse isevoolsesse magistraaltorustikku); 4. Sadevesi kogumise süsteem kruntidelt vee kogumiseks ning Pühajõkke suunamiseks; 5. Uus sidekanalisatsiooni torustik, mis seotakse kõrvalasuva logistika- ja äripargi 1. etapi

sidekanaliga; 6. Alajaam, millest rajatakse kaablid kruntide juurde kavandatud jaotuskilpideni; 7. Maagaasi torustik kuni planeeritud kruntideni.

Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal on kavas rajada päikesepark, mis võimaldaks taristul tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega.

3 Statistikaamet, 2023: LINK 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 5 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP- 165: LINK

7

JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA)6

6 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165: LINK

8

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS)

Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“7 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi äri- ja logistikapargi projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine.

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE

Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivisektorist. Jõhvi äri- ja logistikapargi arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ seab eesmärgiks, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 8

Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja9:

• parandada piirkonna mainet;

• tõsta elukeskkonna kvaliteeti;

• parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;

• tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

Jõhvi äri- ja logistikapargi rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega seotud tegevusaladest.

7 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 8 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 9 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK

9

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi rajamise projekti puhul on kasvuhoonegaaside heide seotud ehituse etapiga. Heide leiab aset ehituse ajal selleks kasutatavatest masinatest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse selle kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks.

Rajatav taristu kasutusaegselt pidevalt ressurssi ei tarbi. Kasutusaegne heide on seotud kruntidel tegutsema hakkavate ettevõtete tegevusega ning selle arvestamine hinnangu andmisel ei ole põhjendatud. Samas tuleb märkida, et läbimõeldud taristu, mis koondab sarnase vajadusega ettevõtted ühte piirkonda, võimaldab ressursside säästlikku kasutust ning kulude kokkuhoidu:

• Projektiga on nähtud ette taristu kruntidel võrguelektri tarbimise võimalus. Võrguelektri puhul on tulevikus riiklik eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. IVIA toetab aktiivselt taastuvelektri tootmise osakaalu suurendamist ning plaanib taristu kõrvale päikesepargi rajamist.

• Projekteeritava taristu kruntide kasutajatele nähakse ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha oma soojusvajaduse katmiseks. Samas peab arendaja aktiivselt läbirääkimisi, et liita taristu kohaliku keskkütte süsteemiga. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks liigub ka soojuse tootmine üha enam alternatiivsetele lahendustele. Samas võimaldab keskkütte kasutamine vähendada lokaalset heidet atmosfääri, kuna sel juhul puuduv vajadus igal krundil rajada eraldi küttekeha.

• Energiatarbe vähendamiseks rajatakse vee- ja kanalisatsioonitrassid maksimaalses ulatuses isevoolsetena, mistõttu vee pumpamise energiakulu viiakse miinimumi.

Eeltoodud andmete põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning

projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.

10

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE)

Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2023. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2073.

Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga.

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuprojekti peamisteks kliimaohtudeks on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm) ja tormid (sh tuul, äike). Ekstreemsete ilmastikuolude tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks.

Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Jõhvi logistika- ja äripargi 2. etapi põhilise vara moodustab maa-alune infrastruktuur, mis on tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades linnale lähedast asukohta, saab eeldada et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Kavandatud taristu paikneb vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline.

Erinevate ekstreemsete ilmastikuolude korral on kliimatundlikkus varade, protsesside, sisendite ja transpordiühenduste osas kavandatava taristuobjekti puhul väike. Tabelis 1 on toodud kliimatundlikkuse analüüsi tulemused. Kokkuvõtvalt on kavandatav taristuprojekt väikese kliimatundlikkusega kõigi kolme teema puhul.

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutused (sh veekogudest,

valingvihmadest)

Kohapealsed varad ja protsessid

Väike Väike Väike Väike

Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike

Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma nelja teema puhul

Väike Väike Väike Väike

TABEL 1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

11

3.2. OHULE AVATUS

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn- Narva maanteele ja logistika- ja äripargi 1. etapi katastriüksusele.

Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022 aastakokkuvõtte10 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide11 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks).

Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 12

Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000 aastateks 2041-2070 järgnevalt:

• Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra;

• Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%;

• Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt;

• Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%.

• Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid.

Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuprojekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist.

Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav13. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 14. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.15 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 50-100 meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus ei ohusta kavandatud taristut.

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi põhilise vara moodustab maa-alune infrastruktuur (õhuliinid puuduvad), mis on tormide kliimamuutuste potentsiaalsete mõjude eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole samuti oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb linna lähedal, kus elektri- ja

10 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 11 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 12 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 13 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 14 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 15 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK

12

veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti likvideerima. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole sellega probleeme esinenud.

Sademete hulga kasv (sh valingvihm) võib avaldada negatiivset mõju sademevee kogumissüsteemidele asulakeskkonnas, põhjustades nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kahju. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Sademevee ärajuhtimine toimub Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etappi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud.

Kavandatava äri- ja logistikapargi 2. etapi tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormide ning kuumuse ohule avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike (vt tabel 2).

TABEL 2. OHULE AVATUS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Praegune kliima Väike Väike Väike Väike

Tulevane kliima Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima

Väike Väike Väike Väike

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS

Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest.

Analüüsis jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.

13

KOKKUVÕTE

Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.

14

●

CIVITTA Estonia [email protected]

+372 646 448 8

www.civitta.ee

CIVITTA Latvia

[email protected] +371 277 055 85

www.civitta.lv

CIVITTA Lithuania [email protected] +370 685 266 80

www.civitta.lt

CIVITTA Finland

[email protected]

+358 505 261 694

www.civitta.fi

CIVITTA Denmark

[email protected]

+452 762 80 83 www.civitta.com

CIVITTA Poland

[email protected]

+48 690 001 286

www.civitta.pl

CIVITTA Romania

[email protected] +403 180 535 88

www.civitta.ro

CIVITTA Moldova

[email protected]

+373 797 550 99

www.civitta.md

CIVITTA Slovakia

[email protected]

+421 901 700 574

www.civitta.sk

CIVITTA Ukraine

[email protected]

+380 442 270 140

www.civitta.com.ua

CIVITTA Armenia

[email protected]

+374 10 546 434 www.civitta.am

CIVITTA Serbia

[email protected]

+381 11 2435 489

www.civitta.rs

CIVITTA North Macedonia

[email protected]

+389 71 391 957

www.civitta.com

CIVITTA Kosovo

[email protected]

+383 493 380 55 www.civitta.com

CIVITTA Belarus

[email protected]

+375 296 018 517

www.civitta.by

CIVITTA International [email protected]

+372 735 2802

www.civitta.com

CIVITTA Bulgaria

[email protected]

+359 884 076 576 www.civitta.bg

CIVITTA Sweden

[email protected]

www.civitta.com

CIVITTA Georgia

[email protected]

www.civitta.com

Lisa1_TTA_Jõhvi 2.etapp_infra.docx

TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS

Jõhvi Äripark 2. etapp taristu

JÕHVI
2024

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur

SISUKORD

1. KOKKUVÕTE 3
2. PROBLEEMI KIRJELDUS 5
3. PROJEKTI EESMÄRGID 5
3.1. Üldine eesmärk 5
3.2. Otsene eesmärk 5
3.3. Tulemused 6
4. PROJEKTI TEOSTAV ORGANISATSIOON (IVIA) 7
5. PROJEKTI KONTSEPTSIOON 9
5.1. Asukoht 9
5.2. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 11
5.3. Projekti kontseptsioon 11
6. TOOTED JA TEENUSED 14
6.1. Põhitooted 14
6.2. Teenused 14
6.3. Hinnad 15
7. SIHTGRUPID 16
8. TURUNDUS 17
9. TEGEVUSPLAAN 18
10. PROJEKTI EELTINGIMUSED 19
11. FINANTSANALÜÜS 20
11.1. Projekti finantsmudel 20
11.2. Investeeringud 20
11.3. Tasuvusanalüüs 21
11.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele 22
11.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus 23
12. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜS 23
13. RISKIANALÜÜS 25

1. KOKKUVÕTE

Jõhvi Äripargi 2. etapi tehnilise taristu rajamine on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks Ida-Virumaal ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga Jõhvis.
Infrastruktuuri projektiga luuakse eeldused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul ja millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaal. Investeeringute maht nende eraobjektide kohta on varasemate kogemuste alusel kokku ca 40 miljonit eurot.
Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti elluviimine toetab põlvkonnavahetust läbi Jõhvi Äripargi territooriumile rajatavate Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ja Loometööstuse inkubaatori koos stuudiokompleksiga (eelduseks on nende objektide rajamine). sellega kaasneb rahvusvaheliste filmiprojektide toomine Eestisse, mis võimaldavad teenuste tellimist ja ettevõtete arengut, kes läbivad inkubatsiooniprogramme ning tegelevad loomemajanduse ja digi- multimeediavaldkonnas, s.h. sellised tegevused, nagu helisalvestus, animatsioon, mängude tootmine, järelproduktsioon, grimm, dekoratsioonid, jm. Uue majanduse töökohad võimaldavad mitmekesistada majanduskeskkonda ja järk-järgult liikuda puhtama ja kliimasõbralikuma majandustegevuse suunas, mis on peamine eesmärk kliimamuutuste kontekstis.
Projektiga rajatakse järgmised tehnilise taristu osad:
• Teedevõrgustik, mis tagab juurdepääsu avalikult kasutatavatele teedele;
• Tänavavalgustus;
• Veetrassid;
• Kanalisatsioonitrassid;
• Sidetrassid;
• Sadeveekraavid, mis on ühendatud eeläravooluga, milleks on Pühajõgi.
Erasektori investeeringud äri- ja tootmishoonetesse toovad kaasa uute töökohtade tekkimisel läbi erasektori investeeringute mõju hõive kasvule, tööpuuduse vähenemisele ja konkurentsile tööjõuturul, mille tulemusena suureneb konkurents töötajate pärast ja surve töötasude kasvuks.
Uute töökohtade loomisega väheneb tööpuudus, eriti noorte hulgas, väheneb väljaränne maakonnas ja kasvavad palgad nii konkurentsi tõttu tööjõuturul, kui tänu muutustele erinevates sektorites.
Projekti realiseerimise tulemusena on 15 aasta pärast Ida-Virumaal:
• saanud projektist otsest kasu kuni 9 äripargi territooriumile kinnistud võõrandanud tootmis-, logistika- ja äriteenindusettevõtet, kes on
◦ loonud 200-250 uut töökohta Ida-Virumaal Jõhvis.

Projekti investeeringu maksumus on 1 272 522 eurot. Projekti finantseeritakse õiglase ülemineku fondi meetmest „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused”.

2. PROBLEEMI KIRJELDUS

Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti territooriumil puudub ettevõtluse jaoks vajalik taristu. Ilma taristu ühendusteta ei ole võimalik tarbida kommunaalteenuseid, samuti ei ole võimalik planeeritavatele hoonetele saada kasutusluba. Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti infrastruktuuri rajamine on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks ning Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega.
Vastavalt detailplaneeringule on määratud trassikoridorid, mis tagavad kõikide Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti tootmis- ja äriotstarbega kinnistute varustamise võimalused. Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu eelprojekti kohaselt on koostatud tehnilised lahendused kõikide Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti tootmis- ja äriotstarbega kinnistute varustamiseks eelnimetatud infrastruktuuriühendustega. IVIA poolt on võetud esmane kalkulatsioon taristuga seotud investeeringute mahu hindamiseks, mille on koostanud Kohtla Ehitusteenus OÜ. Kalkulatsiooni kohaselt on taristuga seotud investeeringute maht 1 272 523 eurot. Taristu rajamine Jõhvi Äripargi 2. etapis ei ole äriliselt tasuv investeering, mistõttu ilma toetusmeetmeteta ei ole infrastruktuuri rajamine võimalik, seega ei ole ilma toetusmeetmeteta võimalik luua eeldusi uute erasektori investeeringute toomiseks Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusse, samuti rajada Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonet ning Loometööstuse inkubaatori hoonet koos filmistuudiotega. Sellisel juhul, kui Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu investeeringuid mitte teostada, ei ole võimalik ka olulist sotsiaalmajanduslikku mõju omavat projekti ellu viia.

3. PROJEKTI EESMÄRGID

3.1. Üldine eesmärk

Jõhvi Äripargi 2. etapi avaliku tehnilise taristu rajamisega luuakse eeldused äri- ja tootmissektori erainvesteeringute teostumiseks Ida-Virumaal ning Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Kahe viimase objekti kontekstis on oluline teostada taristu investeeringud perioodil 2024 – 2025, kuna nende objektide ehitus vastavalt ajagraafikule on planeeritud 2025-2026. aastal.
3.2. Otsene eesmärk

Rajada avalik tehniline infrastruktuur Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumil, kindlustades seeläbi ettevõtjad-investorid vajalike kommunaalteenustega tootmisprojektide realiseerimiseks:
• Vee- ja kanalisatsioonitrassid
• Kraavitus
• Sõidu/kõnniteed ja tänavavalgustus
• Sidetrassid
Peale taristu valmimist on kruntidel võimalik liituda elektrivõrgu ja keskküttetrassiga.
3.3. Tulemused

Loodud on tingimused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul, millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaale.
Selle tulemusel laekub täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas:
• sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot;
• tulumaksu ca 4,7 mln eurot;
◦ sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot;
• käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot.

2026. aasta augustiks on territooriumil valminud ka Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatorid koos filmistuudiotega.

4. PROJEKTI TEOSTAV ORGANISATSIOON (IVIA)

IVIA on 2010.a Eesti Vabariigi ja 4 kohaliku omavalitsuse (Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli linn ja Jõhvi vald) asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda.
Tabel 1. IVIA põhiandmed

Andmete kirjeldus

Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA)
Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

Registrikood

90003841

Registreerimiskuupäev

24.05.2010

Juriidiline aadress

Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595

Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber

EE101370875

Käibemaksukohustuslase registreerimiskuupäev

26.05.2010

Esindusõigus

Teet Kuusmik, Juhatuse liige

Kontaktid

+372 5114685, [email protected]
Andmed: Äriregister

IVIA on Ida-Virumaa ja Eesti edukaim organisatsioon (välis)investorite toomisel regiooni. Investoritele pakutakse kompleksteenust: detailplaneeringuga ja avaliku taristuga varustatud kinnistuid tööstusobjektide rajamiseks ja soft-landing tugiteenused. Alates organisatsiooni asutamisest 2010 on tööstusparkide territooriumil omandanud kinnistud kokku 42 ettevõtet, kellest 16 on tänaseks oma tootmis- ja äriobjektid täielikult välja ehitanud ja käivitanud. Nendes ettevõtetes töötab ligikaudu 1000 inimest ja erainvesteeringute kogumaht on üle 100 mln eurot. IVIA tööstusparkides tegutsevad ettevõtted tasuvad iga-aastaselt ca 15 mln eurot makse riigi ja kohalikku eelarvesse.
Uute erainvestorite aktiivne otsimine toimub sihipärase ja järjepideva turundustegevusena. Sihtturgudel kasutatakse erinevaid turunduskanaleid: reklaam trüki- ja digimeedia kaudu, ärifoorumite korraldamine, tööstusmessidel osalemine jms. Igal aastal luuakse kontakte umbes 30 potentsiaalse investoriga. Isegi COVID-19 pandeemia põhjustatud riigiüleste liikumispiirangute ajal jätkas IVIA aktiivset koostööd välisinvestoritega, kasutades kõiki kättesaadavaid kaugturunduse ja -müügi vorme. Selle tulemusena sõlmiti aastatel 2020-2021 maa ostu-müügitehingud kaheksa investoriga.
IVIA-l on pikaajalised kogemused tööstusinvestorite jaoks kruntide ettevalmistamisel, mis hõlmab muuhulgas detailplaneeringute koostamist, greenfield alade arendamist, avaliku tehnilise taristu projekteerimist ja ehitamist. Alates 2010. aastast on ehitusvalmis krunte loodud 250 ha suurusel territooriumil, valmistatud ette ehitusvalmis maa, taristusse on investeeritud üle 10 mln euro nii EL struktuurifondide vahenditest kui IVIA omavahenditest.
IVIA on rajanud reformimata riigimaadele neli tööstus/äriparki neljas Ida-Virumaa omavalituses (Narva, Kohtla-Järve linnas ja Lüganuse linnas ja Jõhvi vallas), alates detailplaneeringu algatamisest avaliku tehnilise taristu ehitamise ning esimeste erainvesteeringute käivitamiseni.
Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt:
• Narva Tööstuspark (Kulgu ja Kadastiku) – töötlev tööstus;
• Kohtla-Järve Tööstuspark– rohetehnoloogiad;
• Jõhvi Äripark 1.etapp - äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindused), logistika ja väiketootmine;
• Kiviõli Äripark– väiketootmine.

5. PROJEKTI KONTSEPTSIOON

5.1. Asukoht
SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) tegeleb Ida-Viru maakonnas 14 erineva arendusprojekti elluviimisega, s.h. nelja tööstus- ja äripargi arendusega, s.h. Jõhvi Äripark, mille peamisteks sihtgruppideks on äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindused), logistika ja väiketootmine. Esimeses etapis on välja arendatud ca 45 ha maad. Rajatud on järgnevad kommunikatsioonid: teed, tänavavalgustus, side, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning gaasitrass. Infrastruktuur on kohustuslik komponent arendusprojektis, et uued ettevõtted oleksid valmis tegema investeerimisotsuse. Kokku 24 ärimaa ja tootmismaa krunti, millest seisuga 22.05.2024 on vabad 2 (Joonis 1). Vabadele kruntidele on IVIA poolt tehtud väärtuspakkumised uutele ettevõtetele. Seisuga 22.05.2024 on 9 krundil teostatud ettevõtete poolt investeeringud summas ca 20 milj EUR. Ettevõtete poolt on seoses investeeringutega loodud üle 70 töökoha. Perioodil 2024-2025 planeerivad teised kinnistu omandanud ettevõtted oma investeeringud teostada summas ca 40 milj EUR, mis on fikseeritud kohustusena kinnistute ostu-müügi lepingutes.

Joonis 1. Jõhvi Äripark 1.etapp
Kuna Jõhvi Äripargi 1. etapi arendusprojekt on jõudnud lähedale 100% realiseerumiseni, on IVIA poolt elluviimisel Jõhvi Äripargi 2. etapi arendus (ca 24 ha). Arendusprojekti detailplaneering on kehtestatud. Vastavalt detailplaneeringule moodustatakse 2. etapis 13 äri- ja tootmismaa krunti (Joonis 2), millest 9 krunti on planeeritud erasektori ettevõtetele, 1 krunt Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehitamiseks, 2 krunti Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega ning 1 krunt viimase objekti teenindamiseks vajalike majutusasutuste rajamiseks.

Joonis 2. Jõhvi Äripark 2. etapp. Detailplaneeringu joonis
Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti elluviimiseks on möödapääsmatu taristu rajamine uuele arendusprojekti territooriumile. Seisuga 22.05.2024 on taristu eelprojekt (Joonis 3) koostatud ja Jõhvi Vallavalitsusele on esitatud taotlus ehitusloa väljastamiseks.

Joonis 3. Jõhvi Äripark 2.etapp. Eelprojekti joonis

5.2. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus

Jõhvi on maakonnakeskus, mistõttu on linnas tegutsemise vastu suur ettevõtjate poolne huvi. Lisaks on olulisteks argumentideks:
• Jõhvi asub geograafiliselt Eesti rahvaarvult teise maakonna keskel;
• 10 km raadiuses Jõhvist asuvad mitmed suured asumid (s.h. Kohtla- Järve linnaosad), kokku elab 10 km raadiuses ca 50 000 elanikku;
• Jõhvit läbib Tallinn- Narva maantee ja raudtee, mis on ühed olulisemad transpordikoridorid Eestis;
• Jõhvi on koondunud paljud riiklikud asutused – regionaalsed osakonnad;
• Paljud hulgimüügifirmad, logistikaettevõtted, ärikliente teenindavad ettevõtted on tänaseks koondunud Jõhvi, mitmed neist planeerivad laiendada oma tegevust;
• Jõhvi piirkonnas tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, s.h. toiduainetetööstus-, elektroonika-, metallitöötlemis-, puiduettevõtteid;
• Jõhvis asub Virumaa suurim kutseõppeasutus – Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus ning eraalgatuslik täiendõppe IT kool kood/Jõhvi

5.3. Projekti kontseptsioon

IVIA eesmärk on projekti raames rajada taristukommunikatsioonid Jõhvi Äripargi 2.etapis, kus tegutsevad keskkonnasõbralikud tootmisettevõtted, logistikaettevõtted, ärikliente teenindavad ettevõtted ning rahvusvahelist audiovisuaaltootmist teenindavad ettevõtted. Äripargi territooriumile rajab IVIA rajab
Projekt on planeeringulahendust arvestades jagatud tinglikult 3 osasse (Joonis 4):
• Tootmis-, logistika-, (äri)teenindus ettevõtete ala (märgitud joonisel punasega)
• Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatori ala koos stuudiokompleksiga (märgitud joonisel sinisega)
• Stuudioid teenindav ala – back lot ala ja kaasneva majutuse välja arendamise võimalus (märgitud joonisel rohelisega)

Joonis 4. Jõhvi Äripark 2.etapp.
Detailplaneering on koostatud arvestades vastava kliendirühma vajadusi:
• Tootmis-, logistika- ja äriteenindusettevõtete alal on kruntide suurused 3500 – 7700 m², täisehitamise mahud 2100 – 5600 m², ehituskõrgused kuni 20 m, krundid asuvad visuaalselt esiplaanil vaadelduna Tallinn- Narva maanteest;
• Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse krundi suurus on 9484 m², täisehitusmahuga 6000 m², ehituskõrgusega 28 m ning Loometööstuseinkubaatori alal on kruntide suurused kokku 18585 m², täisehitamise maht kokku 12000 m², ehituskõrgus kuni 28 m, krundid asetsevad territooriumi põhjapoolsel alal piki põhja-lõuna suunas lookleva Pühajõe sängi läänekülge metsa sees.
• Stuudioid teenindava krundi suurus on 20186 m², täisehitamise mahuga 14000 m², ehituskõrgusega kuni 28 m, krunt asetseb kolmnurga kujulisena inkubatsioonikeskuse ja stuudiote läänepoolsel küljel.
2024-2026.a planeerib IVIA krundile 4 (detailplaneeringu järgi) rajada digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse hoone, kus pakutakse tehnoloogia startupidele inkubatsiooniprogrammi ÕÜF rahastamise toel ning ettevõtetele üüritakse ruume turutingimustel. Kruntidele 2-3 rajab IVIA regioonis ja üle-eestiliselt filmitööstuse arenguks vajaliku loometööstuse inkubaatori koos filmistuudiote kompleksiga. Inkubaatorite teostatavuse kohta on koostatud eraldi teostatavus-tasuvusanalüüsid, koostatud eelprojektid ehitusloa taotlemiseks. Hoonete ehituse finantseerimine on tagatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisest „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“. Jõhvi Äripargi 2. etapi projekti elluviimine toetab läbi Jõhvi Äripargi territooriumile rajatava Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori koos stuudiotega (eelduseks taristute rajamine) põlvkonnavahetust. Pakutavad start-up ja loometööstuse programmid on suunatud noorte ettevõtjate põlvkonna kasvatamiseks ning laieneb Ida-Virumaal Narvast Jõhvi.
Jõhvi Äripargi puhul on oluline võtta suund keskkonnasõbralike ja kestlike põhimõtete rakendamiseks. Eesmärk on vältida traditsioonilist lähenemist tööstuskeskkonnale ning leida kaasaegsed nutikad lahendused: pargi turundust toetavad visuaalsed lahendused, kõrghaljastuse võimalikult maksimaalne säilitamine jne.

6. TOOTED JA TEENUSED

6.1. Põhitooted

Peamisteks toodeteks on:
• Väljaehitatud infrastruktuuriga tootmis/ärimaa kinnistud, millele on kehtestatud detailplaneering
• Pikaajaline ruumide üürimine, mis on varustatud tootmise jaoks vajaliku infrastruktuuri komponentidega.

6.2. Teenused

Peamisteks teenusteks on:

• Kommunaalteenuste osutamine:

• Tootmise jaoks vajalike kommunaalteenuste osutamine – täiendav teenus investori jaoks, mida tööstuspargid pakuvad. Investorid võivad osta kommunaalteenuseid kohalikelt firmadelt või mõningal juhul tööstuspargis tegutsevatelt firmadelt
• Infrastruktuurielementide teenendus, mis jäävad krundile (lumekoristus, teede liivatamine, muruniitmine, jne). Antud teenust võib sisse osta äripark või siis ostab teenuse investor otse teenuse pakkujalt

• Soft- landing teenus äripargi resident-ettevõtetele:
◦ Ettevõtte käivitamisega seotud nõustamine ja asjaajamine (s.h. e-residentsus ettevõtjale, ettevõtte registreerimine, arvelduskonto avamine, käibemaksukohuslus, maksundus jne);
◦ Asjaajamise korraldamine (asjaajamine kohalikus omavalitsuses, teistes kohalikes ja/või riiklikes organisatsioonides tegevuse alustamiseks, tegevuslubade saamiseks, abi planeerimisprotsessi juhtimisel, planeerimistegevuste asjaajamine kohalikul tasandil);
◦ Konsultatsioonid (konsulteerimine ja nõustamine äriplaani, turundusplaani, TTA jne koostamisel, vajadusel partnerkonsultantide kaasamine allhanke korras mahukamate arengudokumentide koostamiseks);
◦ Finantsnõustamine (finantsplaanide koostamine, abi finantseerimise taotlemisel toetusfondidest, krediidiasutustest, riskikapitali allikatest jm)
◦ Nõustamine arenguprojekti käivitamisel (abi partnerite leidmisel ehitus- ja äriprotsessi sisenemisel, nõustamine ehitusprotsessides, abi kooskõlastuste taotlemisel ametiasutustes jm)

6.3. Hinnad

Krundid
Maa müügitehingute hindade kehtestamisel lähtub IVIA samalaadsete toodete pakutavast turuhinnast.
Kuna viimase 5 aasta jooksul on pakkunud tootmismaa müüki ilma ehitisteta ja väljaehitatud infrastruktuuriga ainult IVIA (Narva Tööstuspark Kadastiku ja Kulgu territooriumidel, Kohtla-Järve Tööstuspark, Jõhvi Äripark 1.etapis, Kiviõli Äripark), siis IVIA poolt kehtestatud hinnad on faktiliselt kujunenud antud toote turuhinnaks regioonis:
• Maa müük – 20,00 EUR/m²

Ruumid
Ruumide üürimine äripargi territooriumile rajatud hoonetes – Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuses ja Loometööstuse inkubaatoris koos stuudiokompleksiga. Hinnatase on välja toodud nimetatud objektide teostatavus-tasuvusanalüüsides.

Kommunaalteenused resident-ettevõtetele
Kommunaalteenuste osutamine teostatakse nullkasumiga, vastavalt tarbitud kogusele ja võrguettevõtete hinnakirjale.

Soft – landing teenus resident-ettevõtetele
Nn. „pehme maandumise“ tugiteenus on äripargi territooriumile kinnistu(d) omandavatele ja omandanud ettevõtetele IVIA poolt kaasnev teenus, osa äripargi kinnistute turundus- ja müügistrateegiast.
7. SIHTGRUPID

Jõhvi Äripargi klientidena on eelistatud – innovaatilised tootmisettevõtted, nutikaid- kõrgtehnoloogilisi lahendusi väljatöötavad ning rakendavad logistika- tootmisettevõtted, filmitööstusele teenuseid pakkuvad loometööstusettevõtted, teenindusettevõtted.
IVIA näeb Jõhvi Äripargi klientidena:
Tootmisettevõtted:
• Arvestades Jõhvi Äripargi asukohta (Tallinn- Narva maantee naabrus, Jõhvi linna eramurajoonide lähedus, jne.) on detailplaneeringuga kohaselt piirkonda sobiv keskkonnasõbralik tootmine;
• Tootearenduse-, prototüüpe tootvate, tootedisaini, insenertehnilisi lahendusi pakkuvad jms tegeleva ettevõtted (kontseptuaalselt pärast inkubaatorite ja stuudiote projektide käivitumist).
Samas ei välista IVIA muude valdkondade tootmisettevõtete tegevuse alustamist Jõhvi Äripargis, kui need sobivad pargi keskkonda ning sobituvad teiste valdkonna ettevõtetega.

Logistikaettevõtted
• Logistikaga tegelevad ettevõtted, perspektiivis filmistuudiotes tootmise back up korraldamiseks; nt. filmitootmisseadmete ja eritehnika laod jne.;
• Äriklientidele suunatud hulgi- ja jaemüügiettevõtted: torud, elektritarvikud, metallmaterjalid, seadmed jne.

Äriteenindusettevõtted
• Ärikliente teenindavad ettevõtted: tööriistalaenutus, eritehnikaga teenuste pakkumine, puhastusfirmad, majutus, transport jne.

Äriettevõtted
• Keskkonda sobituv büroohoone, milles asub IVIA kontor ja startup inkubaator, hoones on võimalik välja üürida ruumid erinevatele ettevõtetele: erinevaid tugiteenuseid pakkuvad ettevõtted, äriteenuseid osutavad ettevõtted (IT, jur. teenused jms), toitlustus, jne. (kontseptuaalselt „Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus“ ja „Loometööstuse inkubaator koos stuudiokompleksiga“ projektide raames);
8. TURUNDUS
Oluline osa tööstus- ja äriparkide arendamisest on turundustegevuste teostamine uute klientide leidmiseks parkide territooriumile. Selleks viib IVIA läbi sihitud tegevusi väljakujunenud turunduskanalite kaudu:
• reklaamimine sotsiaalvõrgustikes (Facebook, LinkedIn, Youtube);
• äriseminarid sihtgruppidele;
• veebileht www.ivia.ee;
• osalemine (rahvusvahelistel) valdkondlikel messidel (näiteks Tampere; Oulu);
• sisuturundus sihtturgude digimeedias;
• IVIA info- ja reklaambrošüürid;
• perioodilised reklaamid kohalikes ja piirkondlikes meediaväljaannetes eesmärgiga leida äriteenindusettevõtteid;
• artiklite avaldamine Eesti majandusajakirjanduses;
• osalemine valdkondlikel konverentsidel võrgustiku laiendamiseks.

Aastane eelarve antud tegevuste läbiviimiseks on ca 15 000 eurot, toetudes IVIA varasemale kogemusele sarnaste turundustegevuste läbiviimisel.
Eeltoodud tegevused teostatakse IVIA omavahendite arvelt.
9. TEGEVUSPLAAN

Tähtajad
Tegevus
04.-06.2024
Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumi katastritoimingute teostamine
05.-08.2024
ТТА ja Käskkirja kooskõlastamisprotseduurid
09 - 10.2024
Infrastruktuuri rajamise riigihanke läbiviimine
11.2024 - 09.2025
Infrastruktuuri ehitamine
11.2024 – 08.2026
Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehitamine; Loometööstuse inkubaatori ja stuudiokompleksi ehitamine
Al. 11.2024
Jõhvi Äripargi turundamine
Al. 09.2025
Jõhvi Äripargi haldus ja arendus

10. PROJEKTI EELTINGIMUSED

Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu rajamiseks on seisuga 22.05.2024 tehtud alljärgnevad eeltööd:
• Detailplaneeringu koostamise tehniline protsess on läbi viidud;
• Jõhvi valla poolt on detailplaneering kehtestatud;
• Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu rajamise ettevalmistustöödest on saadud tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ja koostatud eelprojekt. Väljastatud on ehitusluba
• Lahendatud on maaomandi küsimus;
• Koostatud on Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori teostatavus-tasuvusanalüüsid, koostatud eelprojektid, esitatud ehituslubade taotlused;
• Jõhvi Äripargi 1. etapis on teostatud turundustegevusi, mille tulemusena käivad konsultatsioonid eraettevõtetega investeeringute tegemiseks Jõhvi Äripargi 2. etapi projektis, pärast taristu valmimist.
• IVIA omab pikaajalist kogemust sarnaste projektide elluviimisel (Narva Tööstuspark 2. etapis, Jõhvi Äripargi 1. etapp, Kohtla-Järve Tööstuspark, Kiviõli Äripark); IVIA meeskond on kompetentne ja suutlik sarnaseid projekte ellu viima ning saavutama oodatud tulemus;
• IVIA meeskond on kogemustega sarnaste projektide elluviimisel, eesmärgiks on osaliselt ajaliselt paralleelselt tööde läbi viimine Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu rajamisel ja inkubaatorite rajamisel koos filmistuudiotega, mistõttu on ajagraafikud tulemuste saavutamiseks ambitsioonikad; IVIA meeskond omab sarnast kogemust Narva Tööstuspargi 1.etapi taristu rajamise projektis, kus samaaegselt teostati taristu ehitustöid ja 2 logistikakeskuse ehitustöid;

11. FINANTSANALÜÜS
11.1. Projekti finantsmudel
Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15-aastaseks perioodiks, millest esimesed kaks aastat on investeerimisetapp ja järgnevad 13 aastat tööetapp. Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuuri projektide valdkonnas.
Projekti finantsmudel sisaldab:
• projekti elluviimise kulude prognoosi;
• projekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoosi;
• puhastulu analüüs;
• rahavoogude prognoosi;
• sotsiaalmajandusliku mõju prognoosi;
• investeeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele.

Peamised sisendandmed, mida finantsmudeli koostamisel kasutati:

Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed
Andmed
Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis
Tegevustulud

Maade müügi hind
20 eurot/m² lähtudes olemasolevast hinnatasemest Jõhvi Äripargis

Müügiprognoos

Konservatiivse stsenaariumi järgi (lähtudes IVIA pikaajalisest kogemusest tööstusparkide arendamisel) 1 kinnistu müük aasta jooksul, alates esimesest aastast peale projekti elluviimist 2027.
Tegevuskulud

Halduskulud

Tuginedes Jõhvi Äripargi territooriumile rajatud äriobjektide halduskuludele.
Konkreetsed kulud ja hinnad esitatud finantsanalüüsi lisades
Tööjõukulud
Põhineb IVIA töötajate tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel.
Tööjõukulude suurus on esitatud finantsanalüüsi lisades.
Amortisatsioonikulud
Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale.
Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finantsanalüüsi lisades
Investeerimiskulud
Eelarve on koostatud lähtudes eelpakkumisest ehitusettevõtte poolt. Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades. Taristu ehitamiseks viiakse läbi riigihange.
Inflatsioon
Prognoos on tehtud raskesti prognoositavat inflatsiooni mitte arvesse võttes, kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid.
Hinnad
Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta.

11.2. Investeeringud

Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 1 272 522 eurot (ilma käibemaksuta).
Tabel 7. Projekti elluviimise kulud

Ühik
2024

2026
KOKKU

1. Kinnisasja ost
Eur

-

2. Ehituslikud eeltööd (põhiprojekt)
Eur
50 000

50 000

3. Ehitamine
Sõiduteed
Eur

589 512

589 512

Keskküttetrassi tööd
Eur

50 000

50 000

elekter
Eur

25 000

25 000

tänavavalgustus
Eur

63 930

63 930

vesi
Eur

94 180

94 180

kanalisatsioon
Eur

129 168

side
Eur

18 332

Kraavid
Eur

141 263

141 263

Reserv10%
Eur

111 138

111 138
3. Inkubaatori või tootearenduskeskuse arendamise kulud kokku
Eur
-
1 222 522
-
1 222 522

4. Struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamine
Eur

PROJEKTI KULUD KOKKU
Eur
50 000
1 222 522
-
1 272 522

11.3. Tasuvusanalüüs

Jooksvad tulud
Projekti jooksvad tulud tekivad:
• Maade müügist

Jooksvad kulud

Jooksvate kulude struktuuris moodustab valdava osa personalikulud (üle 50% kõikidest tegevuskuludest).

Teisteks tegevuskuludeks on:
• Turunduskulud
• Tänavavalgustuse kulud
• Territooriumi korrashoiu kulud
• Teede remondi kulu

Muud kulud: maamaks, maa müügiga seotud maksud.

Kasumlikkus

Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et projekti diskonteeritud tulud 15aastase perioodi korral moodustavad 677 246 eurot/aastas, kulud (amortisatsioonita) 692 042 eurot/aastas, puhaskasum puudub.
Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne.

11.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele

Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, kui seda käsitleda äriprojektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks.

Tasuvuse hindamiseks viidi avaliku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringuid avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest.

Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid lisatulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru.

Projekti lisatuluks on täiendav maksutulu uute ettevõtete tegevusest.

Projekti lisakuluks on õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused” rahastus.

Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisatulude ja -kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis.

Projektis tuvastatud lisatulud ja -kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale.

Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel.

Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad:

Tabel 9. Projekti tasuvusnäitajad

Näitaja
Tähendus

NPV
16
mln eurot

PI
14,5
eurot

DPP
6
aasta

Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile tulus ja kiire tasuvusajaga, kuna:

• raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 6 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood;
• projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 16 miljonit eurot (raha väärtus 2024. aastal)
• diskonteeritud investeeringutasuvuse indeks (PI) on 14,5. See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 14,5 eurot 2024. aasta raha väärtuses.

11.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus

Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodil on projektikulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fondi toetus, projektiteenuste müük, IVIA laen.

12. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜS

Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju:
• Uute ettevõtete tegevuse tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult).
• Tekivad uued töökohad
• Tõuseb piirkonna konkurentsivõime
Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale.

Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda.

Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme 15 aastase tegevuse jooksul kasu:
• Kuni 9 tootmis-, logistika- või äriteenindusettevõtet, kes loovad 200-250 uut töökohta.

Selle tulemusel laekub 13 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas:
• sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot;
• tulumaksu ca 4,7 mln eurot;
◦ sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot;
• käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot.

Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid:

Tabel 10. Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid

Summaarsed näitajad peale Jõhvi Inkubaatori käivitamist

5 aastat
10 aastat
13 aastat
Uued töökohad, in
50
175
225
Maksude täiendav laekumine, mln eurot

sh sotsiaalmaks, mln eurot
0,38
5,19
10,18
sh tulumaks, mln eurot
0,18
2,42
4,74
sh KM, mln eurot
0,37
4,99
9,79
sh laekumine kohalikesse eelarvetesse, mln eurot
0,09
1,27
2,49
Müügitulu uutest ettevõtmistest, mln eurot
2
27
53
Ekspordi kasv regioonis, mln eurot
2
22
43
Lisandväärtuse kasv, mln eurot
2
23
45

13. RISKIANALÜÜS

Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid:

Tabel 11. Projekti riskianalüüs
Risk
Riski realiseerumise tagajärjed
Tõenäosus/
Mõju
Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed
Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele
1.Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse
2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristu valmimise abikõlbliku perioodi jooksul
Keskmine/
Suur
1.Riigihanke dokumentatsioon kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega
2.Taristu rajamise riigihanke protsessi läbiviimiseks ostab IVIA teenust kõrge kompetentsiga ettevõttelt, kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamises ja läbiviimises riigisektoris
Taristu ehitamine osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus
Taristu rajamine võib jääda ootele või seisma, mis ei võimalda realiseerida ka inkubaatorite rajamist ning nendega seotud tulemuste saavutamist
Väike/suur
1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba eelprojekteerimise käigus
2. Leida täiendavaid finantseerimisallikaid omafinantseeringu kaasamiseks
Tõrked taristu ehitamisel
Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja
Keskmine/
Keskmine kuni suur
1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks
2.Ehitusprojekti ekspertiisi teostamine
(Välis)ettevõtete vähene huvi Ida-Virumaale investeerimiseks/laienemiseks
Oodatud erainvesteeringud, loodavad töökohad, majanduse mitmekesistamine ning teised sotsiaal-majanduslikud mõjud jäävad saavutamata
Keskmine/Suur
Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele

Taotlus_Jõhvi Äriprgi 2.etapi infra rajamine.docx

Taotlus
Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Jõhvi Äripargi 2.etapi taristu rajamiseks raha eraldamise kohta

Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA)
Projekti nimetus: Jõhvi Äripargi 2.etapi taristu rajamine
Projekti üldmaksumus: 1 272 522 eurot
Omafinantseering: 0 eurot
Kaasfinantseering: 0 eurot
Projekti toimumise aeg : 01.06.2024 - 31.12.2025

Taotleja andmed
Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur
Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531
Taotleja suurus: suurettevõte
Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee
Käibemaksukohustuslase number: EE101370875
Pangakonto andmed: SEB Pank
Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019
SWIFT kood: EEUHEE2X

Kontaktisikute andmed

1.Teet Kuusmik
2. Kersti Raja

Lisateave
Riigiabi reeglite rakendamine: Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 artikkel GBERi artikli 56 lõige 5

Vastavust GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga Lisas 1 „digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine“.

Projekti eesmärk, tegevused, tulemused
(lühike kirjeldus)

Projektiga rajatakse Jõhvi Äripargi 2. etapi territooriumile tehnilise taristu elemendid – vesi ja kanalisatsioon, sõidu- ja kõnniteed, sidetrass, tänavavalgustus. Taristu olemasolu on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks Ida-Virumaal ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga Jõhvis.
Infrastruktuuri projektiga luuakse eeldused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul ja millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaal. Investeeringute maht nende eraobjektide kohta on varasemate kogemuste alusel kokku ca 40 miljonit eurot.

Projekti üldeesmärk:

Jõhvi Äripargi 2. etapi avaliku tehnilise taristu rajamisega luuakse eeldused äri- ja tootmissektori erainvesteeringute teostumiseks Ida-Virumaal ning Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Kahe viimase objekti kontekstis on oluline teostada taristu investeeringud perioodil 2024 – 2025, kuna nende objektide ehitus vastavalt ajagraafikule on planeeritud 2025-2026. aastal..

Projekti otsesed eesmärgid:

Rajada avalik tehniline infrastruktuur Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumil, kindlustades seeläbi ettevõtjad-investorid vajalike kommunaalteenustega tootmisprojektide realiseerimiseks.

Tegevuse tulemused:

Loodud on tingimused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul, millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaale.
Selle tulemusel laekub täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas:
◦ sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot;
◦ tulumaksu ca 4,7 mln eurot;
◦ sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot;
◦ käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot.

2026. aasta augustiks on territooriumil valminud ka Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatorid koos filmistuudiotega.

Projekti tulud

Projekti kulud

Oodatav mõju

Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju:
• Uute ettevõtete tegevuse tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult).
• Tekivad uued töökohad
• Tõuseb piirkonna konkurentsivõime
Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale.

Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda.

Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme 15 aastase tegevuse jooksul kasu:
• Kuni 9 tootmis-, logistika- või äriteenindusettevõtet, kes loovad 200-250 uut töökohta.

Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid:

Taotleja kinnitus
Allkirjaga kinnitan järgnevat:
-kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida;
-taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
-taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
- taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €;
- taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
- taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitmata kohustusi;
- taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks;
- projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi;
• taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks.

Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perekonnanimi: Teet Kuusmik, juhatuse liige

Taotlus_Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine_2.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TEET KUUSMIK PNOEE-37203272256 2024-05-30 07:10:17

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_kliimakindluse hindamine_24.05.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIISA KOMPUS PNOEE-49310200820 2024-05-24 13:29:29

Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus_kliimakindluse hindamine_22.05.pdf

1

JÕHVI DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS

Kliimakindluse tagamine

Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Liisa Kompus, Diana Matejuk

Jaanuar 2024

2

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ......................................................................................... 5

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE ..................................................................................... 8

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ............................................................................... 9

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 11

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS ......................................................................................... 11

3.2. OHULE AVATUS ................................................................................................................... 12

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................ 14

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 14

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE......................................................................................... 19

4

SISSEJUHATUS

Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamise projekti kliimakindlust.

2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus on kavas rajada Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi alale. Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022.a koostatud eskiis1.

Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi arenduse keskkonnamõjusid on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu.2

Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele.

1 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 2 Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165 LINK

5

1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS

Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele.

Projekti raames rajatakse 6-korruseline büroohoone, kuhu on oodatud tegutsema Startup Inkubaator. Käesoleva projektiga luuakse Ida-Virumaal (tugi)taristu, kus arendatakse ja toetatakse audiovisuaalvaldkonna idufirmade arengut ja rahvusvahelist võrgustumist, moodustades klastri ettevõtetest, kes suudavad pakkuda lisaväärtust loovaid teenuseid ja tooteid konkurentsivõimeliselt nii rahvusvaheliselt kui ülevabariiklikult. Nendeks teenusteks ja toodeteks võivad olla näiteks muusika-, foto-, disaini-, video-, vektorgraafika-, 3D-, heli-, litsentsid, VFX, e-platvormid jms. Arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega.

ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT

Projekteeritav digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteest, moodustades osa Jõhvi äri- ja logistikapargist 2. etapist (vt joonised 1 ja 2). Projektiga kavandatud taristule on Novarc Group AS poolt 2022 koostatud eskiis3.

JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI 2. ETAPI ASUKOHT4

Ida-Viru maakonna pindala on 2 972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Selle põhjusteks on eelkõige

3 Novarc Group AS, 2022. Jõhvi filmistuudio. Eskiis. 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK

6

negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub maakonna rahvastiku vanuseline koosseis, st vanusegruppide arvukus kasvab.5

Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduslikust väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks.

Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja ala katab mets. Tulevikus on sinna planeeritud rajada äri- ja logistikapargi taristu, kuhu koonduvad ettevõtted, kelle tegevusaladeks on eelkõige logistika ja hulgimüük ning väikese keskkonnamõjuga tootmine ja äriteenindus. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn-Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ja kaubandusettevõtted. 6

Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohad.

Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamiseks võetakse kasutusele üks Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidest (krunt 4) pindalaga 9 484 m2 (kasutusotstarve äri- ja tootmismaa). Projekteeritav taristu on vastavuses Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneeringu tingimusega. Projekti raames rajatav hoone on kuuekorruseline. 1 477,6 m² kogupindalaga hoone mahutab eri funktsioonidega alasid:

• 1.korrusel nõupidamis- ja seminariruumid ja toitlustusala koos köögi ja abiruumidega;

• 2.korrusel Startup inkubaatori kontoripind (2- ja 4-kohalised kabinetid ning avatud kontor) koos

kööginurga ja nõupidamisruumiga;

• 3. korrusel IKT ettevõtete ja idufirmade üüripinnad koos kööginurga ja nõupidamisruumiga;

• 4. korrusel ettevõtluse tugistruktuuride bürooruumid;

• 5. korrusel bürooruumid ja 4 külaliskorterit;

• 6. korrusel asub katuseterrassiga puhkeala ja hoone tehnosüsteemide ruum.

Hoonete kompleksi juurde on kavandatud parkla, mis mahutab ligi 130 sõidukit. Kinnistul säilitatakse osaliselt kõrghaljastust (hoone ümbruses ja parkimisalal).

5 Statistikaamet, 2023: LINK 6 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK

7

JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA, DIGI JA MULTIMEEDIA INKUBATSIOONIKESKUS PIIRITLETUD ORANŽIGA)7

7 Projekt363 OÜ, 2022, töö nr. 160403, Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering: LINK

8

2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS)

Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“8 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine ning käesolevas analüüsis piirdutakse kaudse kasvuhoonegaaside heite (elektri- ja soojusenergia kasutusest tulenevalt) eelduslike kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutustega.

2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE

Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivitööstusest. Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ eesmärgiks on seatud, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 9

Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja10:

• parandada piirkonna mainet;

• tõsta elukeskkonna kvaliteeti;

• parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti;

• tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega soetud tegevusaladest.

8 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 9 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 10 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK

9

2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

Kliimamuutuste leevendamise hinnang sisaldab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) kvantifitseerimist planeeritava projekti ühel tegevusaastal. Kasutatud metoodika põhimõtted on pärit Euroopa Investeerimispanga metoodikast11 ja Eesti-spetsiifiliste emissioonifaktorite allikaks on Eesti Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudel12. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi KHG arvutusmudelis toodud riigi tasandil kokkulepitud lähenemisele, on võrguelektri heitetegurite puhul arvestatud võrgu jääkseguga viimaste saadaolevate andmete kohaselt. KHG jalajälg hõlmab lisaks CO2-le ka teisi olulisi kasvuhoonegaase – CH4, N2O, HFC-s, PFC-s, SF6, NF3 ja on väljendatud süsinikdioksiidi ekvivalendina (CO2ekv).

Antud kontekstis hõlmas KHG heite arvutus kaudset heidet, mis tekib projekti käigus tarbitava sisse ostetava energia tootmisest. Kaudse heitena käsitleti kavandatud taristuobjekti poolt sisse ostetava võrguelektri ja soojusenergia mõju. Elektri- ja soojusenergia mõju arvutamisel on arvestatud ka kompleksi täituvusega. Projekti kohaselt installeeritakse digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse territooriumile ka päikesepaneelid koguvõimsusega 15 kW. Võttes arvesse paneelide asukohta ja koguvõimsust, küündib eeldatav aastane tootlikkus u. 13 800 kWh-ni13. Kogu päikeseenergiast toodetud elektrienergia läheb kasutusele inkubaatorihoones, mistõttu on aastasest elektritarbest lahutatud maha päikepaneelide poolt toodetud elektri kogus (tabel 1). Metoodika kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri emissioonifaktor võrdne 0-ga.

Võrgust tarnitud elektrienergia KHG heite arvutuses kasutati Eesti võrguelektri jääksegu heiteteguri väärtust ning kaugkütte KHG heite arvutuses kombineeriti heitetegureid vastavalt soojusenergia pakkuja kasutatavatele energiaallikatele (vt tabel 1). Jõhvi keskkütte teenuse osutajaks Gren Viru, kes omakorda ostab VKG Energialt põlevkiviõli tootmise jääkgaasist toodetud soojusenergiat.

Absoluutne heide moodustub kõikidest projekti tegevustega seotud heitkogustest (vt täpsemalt tabelist 1, kus energiakasutuse kogused on korrutatud heiteteguriga) vastavalt etteantud metoodilistele juhistele.

Tulenevalt projekti iseloomust, ei ole vajadust „ilma projektita“ heite kvantifitseerimiseks, seega piirduti vaid absoluutse kasvuhoonegaaside heite leidmisega ühel tüüpilisel tegevusaastal („projektiga“ stsenaarium).

TABEL 1. PLANEERITAVA TEGEVUSE ABSOLUUTNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE

11 European Investment Bank, Project Carbon Footprint Methodologies, 2022: LINK 12 KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22: LINK 13 European Commission, Photovoltaic Geographical information system: LINK 14 Põhineb soojusenergia pakkuja (Gren Viru) poolt kasutatava energiaallika segul

Kategooria Ressurss Kogus aastas Ühik Heite- tegur

Ühik Heide kokku t CO2ekv/a

Heiteteguri viide

Kaugküte 18% põlevkivi generaatorgaas, 82%

põlevkivipoolkoksigaas14

59,1 MWh 0,320 t CO2ekv/

MWh 18.9

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje

arvutusmudel 02.11.22, " Põlevkivi poolkoksigaas (VKG Petr I-III) (kWh), „Põlevkivi generaatorgaas (VKG) (kWh)“. Heitetegur on leitud vastavalt kütteväärtuste proportsioonidele

Võrgu- elekter

Eesti keskmine 105,4 MWh 0,637 t CO2ekv/

MWh 67,4

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Tavaelekter“

Taastuv- elekter

Päikeseenergia 13,9 MWh 0,000 t CO2ekv/

MWh 0,0

Kliimaministeeriumi KHG jalajälje arvutusmudel 02.11.22, „Taastuvelekter“

KOKKU 86,3

10

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamisel toimub kasvuhoonegaaside heide selleks kasutatavate masinate kütuste põletamisest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse ehituse kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks.

Taristu kasutusaegne heide on eelkõige seotud hoonete kompleksi energiatarbega. Rajatava digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus on planeeritud liginullenergiahoonena (A-energiaklass). Elektri tarbimine toimub võrgust ning hoone osana rajatavast päikesepargist. Ühtlasi on Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal kavas rajada päikesepark, mis võimaldab äripargis tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega ning saavutada seeläbi veelgi kõrgema energiaklassi. Mõlemal juhul on vastavus kliimaeesmärkidega tagatud, kuna ka võrguelektri puhul on riiklikult seatud siht suurendada taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu.

Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel on kavandatud rida meetmeid tegevusega kaasneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Projekteerimisel lähtutakse kaasaegsetest energiasäästu tehnoloogiatest. Hoone projekteerimise nõueteks on seatud kõrge energiatõhusus, roheenergiavarustuse tehnoloogiate rakendamine, kommunaal- ja energiaressursside kasutamise automatiseerimine ja nutikas reguleerimine. Taristu rajamise eesmärk on koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (audiovisuaal valdkond), kelle tegevus on väikese süsinikujalajäljega.

Tulevikus vaates otsitakse täiendavalt võimalusi taastuvenergia kasutuse suurendamiseks. Selleks loob

võimalusi Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja poolt kavandatud päikesepargid. Tulevikus on võimalik

kaaluda täiendavate energia tootmis- ja salvestusüksuste rajamisest. Kuna taristuobjekt hakkab asuma

areneval tööstusalal, siis loob see eelduse koostööks (sh taastuvenergia tootmiseks) kõrvalasuvate

ettevõtetega.

Soojusvajaduse katmiseks on detailplaneeringuga nähtud ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha. Küll aga Jõhvi äri- ja logistikapargi arendaja plaani kohaselt liitub kompleks kohaliku keskkütte süsteemiga ning võimaldada pargis tegutsevatel ettevõtetel tarbida soojust keskküttevõrgust. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi saavutamiseks liigub soojuse tootmine ajapikku fossiilsetest kütustest sõltumatutele lahendustele.

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt

toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist.

11

3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE)

Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2024. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2074.

Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga.

Kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel on abimaterjalina kasutatud ja täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, kus on välja toodud erinevad kliimaohud mida projekti tegevuste lõikes hinnati skaalal: väike, keskmine või suur. Tabel on lisatud analüüsile eraldi failina.

3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuobjekti peamisteks potentsiaalseteks kliimaohtudeks, mida järgnevalt analüüsitakse, on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm), tormid (sh tuul, äike), kuumus (sh temperatuuritõus, põud). Ekstreemsete ilmastikuolude (ekstreemsed sademed sh valingvihmad, lumi, jäävihm, tormid (sh lume- ja äikesetormid) tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Täiendavalt on kliimaohtudest tulenevate riskide hindamisel täidetud kliimaohtude mõju hindamise tabel, mis on lisatud aruandele eraldi failina.

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused kõrvaldatakse lühikese aja jooksul. Kõrgete objektide (sh puude) kukkumisest tulenevaid kahjustusi on võimalik vältida hoonet ümbritseva kõrghaljastuse teadliku planeerimisega. Kavandatud taristu asub vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline.

Valingvihmad ei kujuta taristuobjektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Projektiga kavandatud taristuobjekti lahenduse on töötatud välja kvalifitseeritud ettevõtte poolt ning arvestatud on seejuures ala pinnase iseloomuga ning vajadusega tagada materjalide ja konstruktsioonide vastupidavus ilmastikutingimustele. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud standarditel, kvaliteedinõuetel ning juhendmaterjalidel.

Taristuobjekti projekteerimisel on ennetavalt võetud arvesse, et kuumus võib põhjustada teatud materjalide deformeerumist. Ühtlasi võib see muuta inimeste jaoks taristuobjekti kasutamise ebameeldivaks, kui kuumal ajal puudub seal jahutuse võimalus. Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Ühtlasi on hoone ümbruses plaanis säilitada looduslikku kattega, haljastatud alasid. Seega on rakendatud ennetavaid meetmeid kliimaohtu minimeerimiseks.

12

Kõiki eelnevalt nimetatud kliimamuutustest tulenevaid riske on kõige lihtsam ning mõistlikum maandada projekti väljatöötamise etapis, kuna lahenduseks on kohavalikul looduslike tingimuste arvestamine, piisava haljastuse säilitamine ning läbimõeldud materjalide valik ja hoone projekteerimine. Kavandatud taristuobjektide projekteerimisel on seda lähenemist rakendatud. Projekti kliimatundlikkuse analüüsi tulemused on koondavalt esitatud tabelis 2.

TABEL 2. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh põud, temperatuuri tõus)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutused (sh veekogudest,

valingvihmadest)

Kohapealsed varad ja protsessid

Väike Väike Väike Väike

Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike

Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike

Suurim punktisumma nelja teema puhul

Väike Väike Väike Väike

3.2. OHULE AVATUS

Digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus hakkab asuma Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi alal Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele.

Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022. aasta kokkuvõtte15 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide16 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks).

Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 17

Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga (1971-2000. a) aastateks 2041- 2070 järgnevalt:

• Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra;

• Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%;

• Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt;

• Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%.

• Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid.

15 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 16 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 17 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK

13

Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades ning tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt asfaltteed, parklad ja bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku18. Kavandatud taristuobjekti ümbruses on tuvastatud kuumalainete ajal soojussaare efekti esinemist. Sellest tulenevalt hinnatakse tulevase kliima puhul kõnealuse piirkonna avatust kuumalainetest tulenevatele ohtudele keskmiseks. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab tulevikus kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi katmise. Viimastel aastatel on turule tulnud ettevõtteid, kes pakuvad asfalttee katmist täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on aga nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest. Kavandatud taristuobjekti projekteerimisel arvestati hoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Seega on haljastuse ja jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuobjekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Vett tarbitakse ühisveevärgist, seega on ressursi kättesaadavuses häirete esinemise tõenäosus minimaalne.

Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi, mille puhul on asjakohane hinnata üleujutuse ohtu. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav19. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 20. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.21 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 100-meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus kavandatud taristuobjekti ei ohusta. Sellest tulenevalt on kõnealuse piirkonna avatus üleujutusest tulenevate ohtudele väike nii praeguse kui tulevase kliima puhul.

Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole piirkonnas sellega probleeme esinenud.

Keskkonnaministeeriumi koostatud kliimaprojektsioonide22 kohaselt suurenevad perioodil 2041-2070 sademed eelkõige suvekuudel. Kuid kui arvestada ka sademede geograafilist jaotumist Eestis, selgub et vihmarohkemal suveperioodil toimub sademete suurenemine eelkõige mere kohal. RCP8.5 kliimastsenaariumi kohaselt kasvab sademete hulk kõige enam Kagu-Eestis, samas kui Kirde-Eestis prognoositakse mainitud perioodil sademete hulga ajas muutumatust (võrreldes kontrollperioodiga 1971- 2000 a.). Arvestades kõnealuse territooriumi asukohta, on planeeritava taristu asupaiga avatus sademetest tulenevatele ohtudele hinnatud väikeseks. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Looduspõhiste lahenduste kasutamine vee immutamiseks pinnasesse on tehniliselt raskendatud ning ebasoovitatud põhjavee kõrge taseme tõttu tõttu. Täiendavate vihmavee viibe tekitamiseks kasutatavate lahenduste (nt rohekatused) kasutamist ei peeta otstarbeliseks süsteemide täiendava koormuse tõttu katusekonstruktsioonidele – stuudiote katuslaed on kavandatud suurte riputuskoormusega arvestades. Samas säilib taristuobjekti asukoha

18 Maa-amet, 2023, Soojussaarte kaardirakenduse kirjeldus: LINK 19 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 20 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 21 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 22 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK

14

ümbruses võrreldes linnamaastikega suhteliselt palju looduslikku kattega alasid. Lisaks nähakse ette hoonete esine sillutatud jalakäijate ala koos metsakooslusega rohesaartega dreeniva kattega (betoon- või looduskividest läbilaskva kattega). Sademevee kogumine ja käitlemine nähakse ette õli- ja liivapüüduritega varustatud restkaevude abil. Puhastatud sademevesi juhitakse vastavalt detailplaneeringule kinnistu lõunapiiril asuvasse kraavi, kust see liigub edasi Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Selle eeliseks on ühtlasi võimalus kasutada ära juba olemasolevat infrastruktuuri.

Kavandatava digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormidele avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike, kuumuse ohule keskmine (vt tabel 3).

TABEL 3. OHULE AVATUS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Praegune kliima Väike Väike Väike Väike

Tulevane kliima Keskmine Väike Väike Väike

Suurim punktisumma: praegune + tulevane kliima

Keskmine Väike Väike Väike

3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS

Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest.

Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Teiste teemade osas on hinnang „väike“. Kõrgematest temperatuuridest tulenevate riskide maandamiseks rakendatakse projekti raames mitmeid abinõusid. Projekti raames arvestatakse hoone jahutuse vajadusega, sh integreerides jahutussüsteemi, mis aitavad säilitada kvaliteetset töökeskkonda ka soojemate ilmade korral. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Ühtlasi saab põhiprojekti staadiumis kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamist läbi heleda materjaliga katmise (kirjeldatud lk 12). Haljastuse ja jahutussüsteemide kasutamisega tagatakse kuumalainete mõjude minimeerimine.

Seega, võttes arvesse projekti spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele, et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ (tabel 4).

15

TABEL 4. KLIIMA SUHTES HAAVATAVUSE ANALÜÜS

KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD

Kuumus (sh temperatuuri tõus,

põud)

Sademed (sh lumi, jäävihm)

Tormid (sh tuul, äike)

Üleujutus (sh veekogud,

valingvihmad)

Kliima suhtes haavatavus Väike Väike Väike Väike

Kokkuvõtlikult jõuti analüüsis järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“, millest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks ehk kliimamuutustega kohanemise üksikasjalikuks analüüsiks (2. etapp).

KOKKUVÕTE

Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel.

Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Hinnanguliselt moodustab kaudne kasvuhoonegaaside heide, mis on seotud taristuobjektis tarbitud soojus- ja elektrienergia tootmisega, 86,3 CO2ekv aastas. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaal- majanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, ning täiendavalt on hinnatud ka temperatuuri tõusust tulenev kliima suhtes haavatavus, on kokkuvõttes taristu haavatavus kõikide teemade lõikes samuti „väike“ (vt tabel 5). Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks.

Kuna nii kliimatundlikkuse, ohule avatuse kui kliima suhtes haavatuse hinnang pea kõikide teemade lõikes (v.a kuumus) on „väike“, siis pole vajalik enamik kliimaohtude puhul rakendada täiendavaid maandamismeetmeid lisaks täna taristu ehitusel kavandatule. Erandiks on kohanemine tulevaste potentsiaalsete kuumuse ohtudega, mille mõju hinnang ehitisele on „keskmine“. Selle kliimaohu maandamiseks on soovitatav tulevikus kaaluda järgmist kohanemismeedet:

• Tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo suurendamine läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.

16

TABEL 5. KOONDTABEL KLIIMAOHTUDE MÕJUST PROJEKTILE KOOS MAANDAMISMEETMETEGA

KLIIMAOHT

KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS

EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED

TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja

protsessid Sisendid Väljundid

Juurdepääs ja

transpordi- ühendused

Kuumus, kuumalaine

Keskmine Väike Väike Väike

Projekteerimisel arvestati tootmishoone jahutuse vajadusega, et kuumalainete esinemisel säiliksid

töökeskkonnas stabiilsed temperatuurid. Projektiga on ettenähtud säilitada võimalikult palju

olemasolevat haljastust, et ennetada alal liigset pinna kuumenemist. Seega on haljastuse ja

jahutussüsteemiga tagatud kuumalainete mõjude minimeerimine.

Tulevikus saab kaaluda tumeda kattega alade (sh teede, parkla, katuste) albeedo

suurendamist läbi katmise täiendava kattekihiga, mis on heledat värvi ning kaitseb kuuma mõjude eest. Hetkel on

nende lahenduste kasutus piiratud, kuna materjalide valikul tuleb lähtuda Eesti

oludes kasutuseks sertifitseeritud materjalidest.

Metsa- ja maastikutulekahju

Väike Väike Väike Väike

Kavandatav projekt ei suurenda tuleriski, kuna rajatav hoone varustatakse vajalike

tuleohutussüsteemidega. Taristuobjekti kasutus ei näe ette suures mahus süttiva materjali

välitingimustes ladestamist.

Ei kohaldu

Põud ja veenappus Väike Väike Väike Väike Kuna taristut kasutatakse büroohoonena, siis on

veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Veevarustus toimub kohalikust ühisveevärgist.

Ei kohaldu

Pakane, külmalaine Väike Väike Väike Väike

Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Jõhvi digi ja multimeedia

inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri, mis on valdavalt maa-alune

ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole oluliseks riskiks,

kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on

võimeline rikked kiiresti kõrvaldama.

Ei kohaldu

Jäide, külmumis- sulamistsüklid

Väike Väike Väike Väike Tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud

piirkonna looduslike tingimuste ning taristu Ei kohaldu

17

KLIIMAOHT

KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS

EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED

TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja

protsessid Sisendid Väljundid

Juurdepääs ja

transpordi- ühendused

kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Lahendused tuginevad asjakohastel riiklikul tasemel tunnustatud

standarditel ja juhendmaterjalidel. Kavandatud taristuobjekt saab olema osaks kaasaegsest äri- ja logistikapargist, kus on tagatud pargi kasutajatele ligipääs uutele kommunikatsiooniühendustele.

Arvestades asulalähedast asukohta, saab eeldada, et võimalikud ekstreemsete ilmastikunähtustega kaasnevad elektri- ja veevarustuse katkestused

likvideeritakse lühikese aja jooksul.

Tugev tuul, torm Väike Väike Väike Väike

Jõhvi digi ja multimeedia inkubatsioonikeskus kasutab Jõhvi äri- ja logistika pargi infrastruktuuri,

mis on valdavalt maa-alune ning seega tormide mõju eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse

katkestused ei ole oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb asulas, kus elektri- ja veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti kõrvaldama. Taristuobjekti alal ja ümbruses

on plaanis haljastust teatud määral säilitada.

Ei kohaldu

Tugevad sademed Väike Väike Väike Väike

Hoone projekteerimisel on arvestatud võimaliku lumekoormuse ning lumetõrje vajadusega. Projekt

suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks.

Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem,

et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.

Ei kohaldu

Maalihe Väike Väike Väike Väike Objekti asukoha valik (hoone ei asu looduslikul nõlval ega selle läheduses, pehme pinnasega

ranniku alal), väldib maalihete riski. Ei kohaldu

18

KLIIMAOHT

KLIIMAOHU MÕJU PROJEKTILE TULEVIKUS

EHITUSPROJEKTI KAVANDATUD LEEVENDUSMEETMED

TULEVASED MAANDAMISMEETMED Ehitised, varad ja

protsessid Sisendid Väljundid

Juurdepääs ja

transpordi- ühendused

Veetaseme tõus, sh hoovihmast tingitud üleujutus

Väike Väike Väike Väike

Projekt suurendab vett mitteläbilaskvate pindade ala sedavõrd kui on vaja taristu rajamiseks. Samas

ümbritseb taristuobjekti piisavalt looduslikku pinnakattega haljasalasid, mis tagab sulavee

ärajuhtimise ilma häiringuid tekitama. Taristu projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem,

et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid.

Ei kohaldu

19

LISA 1. KLIIMAOHTUDE MÕJU HINDAMINE

Lisatud aruandele eraldi failina.

20

●

CIVITTA Estonia [email protected]

+372 646 448 8

www.civitta.ee

CIVITTA Latvia

[email protected] +371 277 055 85

www.civitta.lv

CIVITTA Lithuania [email protected] +370 685 266 80

www.civitta.lt

CIVITTA Finland

[email protected]

+358 505 261 694

www.civitta.fi

CIVITTA Denmark

[email protected]

+452 762 80 83 www.civitta.com

CIVITTA Poland

[email protected]

+48 690 001 286

www.civitta.pl

CIVITTA Romania

[email protected] +403 180 535 88

www.civitta.ro

CIVITTA Moldova

[email protected]

+373 797 550 99

www.civitta.md

CIVITTA Slovakia

[email protected]

+421 901 700 574

www.civitta.sk

CIVITTA Ukraine

[email protected]

+380 442 270 140

www.civitta.com.ua

CIVITTA Armenia

[email protected]

+374 10 546 434 www.civitta.am

CIVITTA Serbia

[email protected]

+381 11 2435 489

www.civitta.rs

CIVITTA North Macedonia

[email protected]

+389 71 391 957

www.civitta.com

CIVITTA Kosovo

[email protected]

+383 493 380 55 www.civitta.com

CIVITTA Belarus

[email protected]

+375 296 018 517

www.civitta.by

CIVITTA International [email protected]

+372 735 2802

www.civitta.com

CIVITTA Bulgaria

[email protected]

+359 884 076 576 www.civitta.bg

CIVITTA Sweden

[email protected]

www.civitta.com

CIVITTA Georgia

[email protected]

www.civitta.com

Jõhvi loometööstuse inkubaator_ei kahjusta oluliselt 02.01.pdf

1

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm

Projekti nimi: Jõhvi loometööstuse inkubaator stuudiokompleksiga

Hindamise aruande koostamise kuupäev: 02.01.2024

Hindajad: Diana Matejuk, Liisa Kompus

Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi konsultant, Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi vanemkonsultant

1. osa

Palun märkige, milliste

järgmiste keskkonnaeesmärkide

puhul on vajalik projekti

põhjalik hindamine põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“

seisukohast

Jah Ei „Ei“ korral põhjendus

Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste

leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi loometööstuse

inkubaator koos selle koosseisu kuuluva stuudiokompleksiga ei põhjusta olulist

kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni

sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku

ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste

leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu

kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud.

2

Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldab ka

kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega

kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata.

Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning

tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks.

Võttes arvesse nii kliimatundlikkuse kui ka ohule avatuse analüüsi, selgub et „keskmine“ hinnang

on antud vaid projekti avatusele temperatuuri tõusu suhtes tulevase kliima puhul. Temperatuuri

tõusu aspekti hinnati edasi kliima suhtes haavatuse analüüsis. Võttes arvesse projekti

spetsiifilisust ja rakendatavaid abinõusid riskide maandamiseks, jõuti analüüsi käigus järeldusele,

et temperatuuri tõus omab planeeritava projekti tegevusele ebaolulist mõju. Kõnealuse projekti

haavatavus on kuumusest tulenevate kliimaohtude suhtes „väike“ Teiste teemade osas on

kliimatundlikkuse ja ohule avatuse hinnang „väike“.

Seega jõuti järeldusele, et planeeritava taristu haavatavus on kõikide teemade lõikes „väike“.

Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet

kliimamuutustele ning projekt ise on kliimamuutustele vastupidav.

Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a

Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused

on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala

detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Veekasutus on seostatav eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu

kasutajad on meedia valdkonnas (filmi- ja videotööstusega seotud) tegutsevad ettevõtted, siis

on veekasutuse puhul tegemist põhiliselt olmeveega. Ettevõtlusinkubaatori projekteerimisel ja

sisustamisel pööratakse tähelepanu veeressursi kasutuse tõhususele. Näiteks on kavas

varustada joogivee kraanid liikumisanduritega, et veekulu vähendada. Veevarustus ja

kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab

minimaalset lekete tekke riski.

3

Sademevesi kogutakse hoonestatud alalt kokku, juhitakse läbi õli-liivapüüduri ning suunatakse

seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sademevee ärajuhtimine on korraldatud Jõhvi äri- ja

logistikapargis tegutsevatele ettevõtetele ühise süsteemina. Kuigi puuduvad alused arvata, et

taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava

ettevaatusabinõuna rakendatud sademevee puhastus õli-liivapüüduriga.

Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head

ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit.

Ringmajandus, sealhulgas

jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne.

Ehituses kasutatava materjali valikul või hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või

taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikule ressursikasutusele, ettevõtete

vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel, vara kasutusaja

pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete

lammutamisel tekkinud jäätmeid ning ruumide sisustamisel eelistatakse taaskasutatud

materjale.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja

antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega

seoses mõjusid ei ole ette näha.

Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on

koondada vähese keskkonnamõjuga ettevõtteid (filmi- ja videotööstus). Seega kaasneb taristu

kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate jäätmete ja pakendi

jäätmeliikide teke. Taristu kasutusajal tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ning antakse üle selleks

luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, lähtudes seejuures kohalikus omavalitsuses kehtestatud

korrast.

4

Kokkuvõttes ehitus ei põhjusta (jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega

ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju.

Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse

vältimine ja tõrje

X Projekti asukoha ja kasutatavate kommunikatsioonidega seotud keskkonnamõjusid (sh müra,

valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud

2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames,

mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi

maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“.

Jõhvi loometööstuse inkubaatori ehitus ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku,

vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid

ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil

teostada tolmutõrjet.

Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele on seostatav soojusenergia tootmisega, milleks on

ettenähtud maagaasil toimiv küttekeha. Soojuse tootmisel maagaasist tekkivad mõjud on

hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise

raames, mis käsitles kõigi Jõhvi äri- ja logistikapargi kruntidele asuvate ettevõtete koosmõju.

Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete

modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu krundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks

kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti

kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia

vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule.

Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoositud vajaliku võimsusega katlamaja ning

arvestatud maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab

järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Hetkel

on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte tarnija vahel, et võimaldada

rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul kaob vajadus rajada ja kasutada eraldiseisvat

küttekeha.

5

Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse

muutust. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra

modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub vahetus läheduses Tallinn-Narva maanteele,

saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne.

Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et

hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitise katusele või külgedele, mis jäävad

lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase on valdavalt põhjustatud

maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi hoonete mõju osakaal selles on väike.

Valgusreostuse mõju ennetamiseks on kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile

suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle maantee, saab

järeldada et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad.